KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1441,

10. juuli 2023,

üksikasjaliku korra kohta, mille alusel komisjon korraldab menetlusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume, (1) eriti selle artikli 47 lõiget 1,

olles konsulteerinud välisriigi subsiidiumide nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 1 kohaselt võimaldatakse kõnealuse määrusega uurida siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume ja kõrvaldada sellised moonutused. Vaja on kehtestada konkreetsed normid ja menetlused, mis käsitlevad muu hulgas teatiste esitamist vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklitele 21 ja 29, küsitluste korraldamist ja suuliste ütluste andmist vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklitele 13, 14 ja 15, kohustuste esitamist vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklitele 25 ja 31 ning avalikustamise ja uurimise all oleva ettevõtja kaitseõiguse üksikasju vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklile 42.

(2)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 kohaselt peavad isikud ja ettevõtjad teatama teatavatest suurtest koondumistest, mis hõlmavad olulist välisriigi rahalist toetust, enne koondumise toimumist. Määruse (EL) 2022/2560 artikliga 29 on ette nähtud, et teatava künnise ületamise korral teatatakse välisriigi rahalisest toetusest riigihanke menetluste raames enne lepingu sõlmimist. Teatamiskohustuse täitmata jätmine toob muu hulgas kaasa selle, et isikule või ettevõtjale võidakse määrata trahve või sunniraha. Seetõttu on vaja täpselt kindlaks määrata teatise esitamise eest vastutavad isikud ja esitatava teabe sisu.

(3)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 lõikes 3 ja artikli 29 lõikes 5 osutatud isikute või ettevõtjate ülesanne on avaldada komisjonile täielikult ja täpselt faktid ja asjaolud, mis on asjakohased otsuse tegemise jaoks teatatud koondumise või välisriigi rahalise toetuse kohta riigihanke menetluse raames.

(4)	Teatamise ja komisjonipoolse hindamise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määruse lisades ette näha standardvormid. Vormid võib asendada elektrooniliste vormidega, mis sisaldavad samu nõudeid teabele.

(5)

Kui komisjonil on esialgse läbivaatamise tulemusena piisavalt tõendeid selle kohta, et ettevõtjale on antud siseturgu moonutav välisriigi subsiidium, peaks komisjon kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 10 lõikega 3 algatama põhjaliku uurimismenetluse, mille abil oleks võimalik koguda lisateavet, et hinnata välisriigi subsiidiumi olemasolu ning selle tegelikku ja võimalikku moonutavat mõju. Vaja on kehtestada normid tähtaegade kohta, mille jooksul uurimise all olev ettevõtja ja teised isikud, sealhulgas liikmesriigid ja välisriigi subsiidiumi andnud kolmas riik, saavad kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 40 lõikega 1 esitada oma märkused komisjoni otsuse kohta algatada põhjalik uurimine.

(6)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 7 kohaselt võib komisjon uurimist läbi viies uurimise eseme kohta teabe kogumiseks küsitleda kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku. Pidades silmas vajadust tagada õiglus ja läbipaistvus, peaks komisjon enne küsitluseks nõusoleku andnud füüsiliste või juriidiliste isikute küsitlemist teavitama neid küsitluse õiguslikust alusest. Küsitletavatele tuleks teatada ka küsitluse eesmärk ning neile tuleks anda võimalus esitada dokumenteeritud küsitluse kohta märkusi. Komisjon peaks määrama tähtaja, mille jooksul küsitletud isik võib komisjonile edastada mis tahes märkused dokumenteeritud küsitluse kohta.

(7)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõike 2 punkti c ja artikli 15 kohaselt võib komisjon liidus või väljaspool liitu kontrolle tehes küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajatelt või töötajatelt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastuseid dokumenteerida. Dokumenteeritud suulised ütlused tuleks ettevõtja või ettevõtjate ühenduse volitatud esindajale kättesaadavaks teha. Kui selgitusi on esitanud volitamata töötaja, tuleks ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele anda võimalus dokumenteeritud selgitusi kommenteerida.

(8)

Vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikele 5 on liikmesriigid kohustatud esitama komisjonile kõnealuse määruse kohaste uurimiste läbiviimiseks kogu vajaliku teabe. Selleks et tagada riigihanke menetluse käigus kogu sellise teabe kättesaadavus komisjonile, peaks see kohustus laienema ka asjaomase riigihanke menetluse eest vastutavatele avaliku sektori või võrgustikusektori hankijatele.

(9)

Selleks et komisjon saaks korraldada nõuetekohase hindamise eesmärgiga teha otsus nende kohustuste võtmise kohta, mille uurimise all olev ettevõtja on välja pakkunud siseturu moonutuse kõrvaldamiseks, tuleks kehtestada menetlus kohustuste väljapakkumiseks vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 11 lõikele 3 ja kohustuste väljapakkumise tähtajad vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklitele 25 ja 31.

(10)

Läbipaistvuse tagamiseks võib komisjon vajaduse korral kehtestada õigusaktidega, millega lõpetatakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 11 kohane põhjalik uurimine, määruse (EL) 2022/2560 artikli 7 lõike 5 ja artikli 8 kohased aruandlus- ja läbipaistvuskohustused. Need kohustused peaksid võimaldama komisjonil teha kindlaks võimalikke siseturu moonutusi või jälgida määruse (EL) 2022/2560 alusel vastu võetud õigusaktide rakendamist. Seepärast on vaja täpsustada nende kohustuste vormi, sisu ja menetluslikke üksikasju.

(11)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõike 1 kohaselt tuleks kooskõlas kaitseõiguse tagamise põhimõttega anda uurimise all olevale ettevõtjale võimalus esitada oma märkused kõigi põhjuste kohta, mille alusel komisjon kavatseb oma otsuse teha, enne kui komisjon võtab määruse (EL) 2022/2560 artikli 11, 12, 17, 18, artikli 25 lõike 3, artikli 26, 31 või 33 kohaselt vastu otsuse. Kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõikega 4 on vaja sätestada normid selle kohta, millises ulatuses tuleks uurimise all olevale ettevõtjale anda juurdepääs komisjoni toimikule. Kui uurimise all oleval ettevõtjal peaks alati olema õigus saada komisjonilt kõigi põhjustes nimetatud dokumentide mittekonfidentsiaalseid versioone, tuleks komisjoni otsuses ette nähtud tingimustel anda piiratud arvule välistele õigus- või majandusnõustajatele või välistele tehnilistele ekspertidele uurimise all oleva ettevõtja nimel juurdepääs kõikidele komisjoni toimikus sisalduvatele dokumentidele muutmata kujul. Selline juurdepääs peaks olema teatavates olukordades piiratud, sealhulgas juhul, kui teatavate dokumentide avalikustamine kahjustaks nende esitajat või kui ülekaalus on muud huvid.

(12)

Määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõike 4 kohaselt peaks komisjon toimikule juurdepääsu andmisel tagama ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse. Seepärast on vaja sätestada üksikasjalikud normid, mis võimaldavad komisjonil paluda, et teavet, sealhulgas dokumente esitavad või esitanud isikud ja ettevõtjad märgistaksid ärisaladused või konfidentsiaalse teabe, mis esineb nende esitatud teabes või seoses kokkuvõtlikus teadaandes või otsuses sisalduva teabega, ning mis samuti võimaldavad komisjonil otsustada, kuidas käsitleda teatavat teavet konfidentsiaalsust puudutavate lahkarvamuste korral.

(13)	Kuna teatiste esitamisel käivituvad määruses (EL) 2022/2560 ettenähtud tähtajad, tuleks kindlaks määrata ka selliseid tähtaegu reguleerivad tingimused ja teatiste jõustumise aeg. Eelkõige tuleks kindlaks määrata tähtaegade algus ja lõpp ning nende kohaldamist peatavad asjaolud.

(14)

Dokumentide vahetamine komisjoniga peaks põhimõtteliselt toimuma digivahendite kaudu, võttes arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja sellise edastamise keskkonnakasu. Seda tuleks vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 47 lõike 1 punktidele a, b ja h kohaldada eelkõige teatiste, teabenõuetele antavate vastuste ning märkuste suhtes, mis on esitatud nende põhjuste kohta, mille alusel komisjon kavatseb võtta vastu uurimise all olevale ettevõtjale suunatud otsuse, ning samuti teatise esitajate väljapakutud kohustuste suhtes.

(15)	Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides peaks käesolev määrus jõustuma enne määruse (EL) 2022/2560 kohaldamise algust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 47 lõikega 1 kehtestatakse käesoleva määrusega üksikasjalik kord järgmise suhtes:

1)	koondumisi käsitlevate teatiste vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad;

2)	riigihankemenetluste raames välisriigi rahalist toetust käsitlevate teatiste ja välisriigi rahalise toetuse puudumist käsitleva deklaratsiooni vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad;

3)	määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 7, artikli 14 lõike 2 punkti c ja artikli 15 kohaste suuliste ütluste menetluslikud üksikasjad;

4)	üksikasjalikud normid avalikustamise, toimikule juurdepääsu ja konfidentsiaalse teabe kohta vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklitele 42 ja 43;

5)	läbipaistvusnõuete vorm, sisu ja menetluslikud üksikasjad;

6)	üksikasjalikud normid tähtaegade arvutamiseks;

7)	määruse (EL) 2022/2560 artiklite 25 ja 31 alusel tehtavate kohustusi käsitlevate ettepanekute menetluslikud üksikasjad ja tähtajad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„teatise esitajad“ koondumisest teatamise kontekstis – isikud või ettevõtjad, kes peavad esitama teatise vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 lõikele 3;

2)	„muud asjaomased isikud“ koondumisest teatamise kontekstis – kavandatava koondumisega seotud muud isikud kui teatise esitajad, näiteks müüja ja koondumise sihtettevõtjaks olev ettevõtja või ettevõtja osa;

3)	„teatise esitajad“ riigihanke menetluse raames välisriigi rahalisest toetusest teatamise ja deklareerimise kontekstis – kõik ettevõtjad, ettevõtjate rühmad, peamised alltöövõtjad ja peamised tarnijad, kelle suhtes kehtib määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 5 kohane teatamiskohustus;

4)	„tööpäevad“ – kõik päevad, välja arvatud laupäevad, pühapäevad ja komisjoni ametlikud puhkepäevad, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

II PEATÜKK

TEATISED

Artikkel 3

Isikud, kellel on teatiste ja deklaratsioonide esitamise õigus

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 kohaseid koondumisi käsitlevaid teatisi esitavad teatise esitajad, kellele on osutatud artikli 2 punktis 1. Iga teatise esitaja vastutab enda esitatud andmete õigsuse eest.

2. Riigihanke menetlusega seotud teatisi ja deklaratsioone esitab avaliku sektori hankijale või võrgustikusektori hankijale ettevõtja või ettevõtjate rühma, peamiste alltöövõtjate ja peamiste tarnijate puhul peatöövõtja või põhikontsessionäär enda ning kõigi artikli 2 punktis 3 osutatud teatise esitajate nimel, nagu on osutatud määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõikes 6. Iga teatise esitaja vastutab üksnes nende andmete õigsuse eest, mis on seotud temale antud välisriigi rahaliste toetustega.

3. Kui teatisele või deklaratsioonile kirjutavad alla isikute või ettevõtjate volitatud välisesindajad, peavad sellised esindajad kirjalikult tõendama oma volitusi.

Artikkel 4

Eelteatis koondumise kohta

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 kohased koondumisi käsitlevad teatised esitatakse I lisas esitatud koondumisest teatamise vormil. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 lõike 3 kohaste ühisteatiste esitamiseks kasutatakse ühte vormi.

2. Koondumistest teatamise vorm ja kõik asjaomased täiendavad dokumendid esitatakse komisjonile artikli 25 kohaselt.

3. Teatis esitatakse ühes liidu ametlikest keeltest. Kui komisjon ja teatise esitajad ei lepi kokku teisiti, on keel, milles teatis esitatakse, ka menetluskeel ning kõigi edasiste määruse (EL) 2022/2560 alusel toimuvate sama koondumisega seotud haldusmenetluste keel. Täiendavad dokumendid esitatakse nende algkeeles. Kui dokumendi algkeel ei kuulu liidu ametlike keelte hulka, lisatakse tõlge menetluskeelde.

4. Komisjon võib kirjaliku taotluse korral vabastada teatise esitaja kohustusest esitada I lisaga ette nähtud teatise vormil teatavat teavet, sealhulgas dokumente, või teatise vormis sisalduvast ja selle teabega seotud mis tahes muust nõudest.

5. Komisjon kinnitab teatise esitajatele viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte teatise ja kõik vastused artikli 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt komisjoni saadetud kirjale.

Artikkel 5

Teatised ja deklaratsioonid välisriigi rahaliste toetuste kohta riigihanke menetluste raames

1. Teatised välisriigi rahalise toetuse kohta riigihanke menetluse raames esitatakse kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõikega 1 asjaomase riigihanke menetluse eest vastutavale avaliku sektori hankijale või võrgustikusektori hankijale II lisas esitatud vormil, kasutades ühtainsat vormi, mis sisaldab teavet kõigi ühe pakkumuse või osalemistaotlusega seotud teatise esitajate kohta.

2. Kui teatise esitajad ei ole määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punktis a ja artikli 28 lõikes 2 sätestatud künnistele vastavates riigihanke menetlustes viimase kolme aasta jooksul saanud kolmandalt riigilt teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, peavad nad teatise asemel esitama deklaratsiooni. Deklaratsioon tuleb esitada II lisa sissejuhatuse punktis 7 ja 7. jaos ette nähtud viisil ühel vormil asjaomase riigihankemenetluse eest vastutavale avaliku sektori hankijale või võrgustikusektori hankijale. Vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 4 lõikele 3 ja artikli 29 lõikele 1 ei pea deklaratsioonis aru andma välisriigi rahalisest toetusest, mille kogusumma kolmanda riigi kohta on väiksem kui määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus määratletud vähese tähtsusega abi summa deklaratsiooni esitamisele eelneva kolme järjestikuse aasta jooksul.

3. Avaliku sektori hankija või võrgustikusektori hankija edastab teatise, sealhulgas kõik asjaomased täiendavad dokumendid, või deklaratsiooni komisjonile artikli 26 kohaselt.

4. Teatised ja deklaratsioonid esitatakse avaliku sektori hankijale või võrgustikusektori hankijale ühes liidu ametlikest keeltest. Kui komisjon ja teatise esitajad ei lepi kokku teisiti, on keel, milles teatis või deklaratsioon esitatakse, ka menetluskeel ning kõigi edasiste määruse (EL) 2022/2560 alusel toimuvate sama hankemenetlusega seotud haldusmenetluste keel. Täiendavad dokumendid esitatakse nende algkeeles. Kui dokumendi algkeel ei kuulu liidu ametlike keelte hulka, lisatakse tõlge menetluskeelde.

5. Komisjon võib teatise esitajate kirjaliku taotluse korral ja teavitades sellest riigihanke menetluse eest vastutavat avaliku sektori või võrgustikusektori hankijat, vabastada seda taotleva teatise esitaja kohustusest esitada II lisaga ette nähtud teatise vormil teatavat teavet, sealhulgas dokumente, või teatise vormis sisalduvast ja selle teabega seotud mis tahes muust nõudest.

6. Komisjon kinnitab riigihanke menetluse eest vastutavale avaliku sektori või võrgustikusektori hankijale viivitamata kirjalikult, et on saanud kätte teatise või deklaratsiooni ja kõik vastused artikli 7 lõigete 1 ja 3 kohaselt komisjoni saadetud kirjale, ning saadab kinnituse koopia teatise esitajatele või nende volitatud välisesindajatele.

Artikkel 6

Koondumisest teatamise kuupäev

1. Teatise esitamise kuupäev on määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõike 1 kohaselt kuupäev, mil komisjon saab täieliku teatise.

2. Kui komisjon leiab, et teatises sisalduv teave, sealhulgas dokumendid, ei ole täielik, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult teatise esitajatele või nende volitatud välisesindajatele. Sellisel juhul loetakse teatis esitatuks kuupäeval, mil komisjon saab kätte täieliku teabe.

3. Pärast teatamist edastavad teatise esitajad komisjonile viivitamata kogu asjakohase teabe, sealhulgas asjaolude olulised muutused, millest teatise esitajad oleksid pidanud teatama, kui nad oleksid seda teavet teatise esitamise ajal teadnud või pidanud teadma. Kui see teave võib oluliselt mõjutada komisjoni hinnangut teatatud koondumisele, võib komisjon lugeda teatise esitatuks alles kuupäeval, mil ta saab asjaomase teabe. Komisjon teatab sellest viivitamata kirjalikult teatise esitajatele või nende esindajatele.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse ebaõige või eksitava teabe esitamist asjaoluna, mis muudab teatise mittetäielikuks.

Artikkel 7

Riigihanke menetluste raames välisriigi rahaliste toetuste kohta teatiste ja deklaratsioonide esitamise kuupäev

1. Avatud hankemenetluste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (2) artikli 27 tähenduses loetakse teatised ja deklaratsioonid esitatuks kuupäeval, mil komisjon need kätte saab. Mitmeetapiliste riigihanke menetluste puhul loetakse osalemistaotluse esitamise etapis esitatud teatis või deklaratsioon ning määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 1 viimase lause kohaselt lõpliku pakkumuse etapis esitatud ajakohastatud teatis või deklaratsioon esitatuks kuupäeval, mil komisjon selle kätte saab. Kui aga komisjon leiab, et saadud teatises või deklaratsioonis sisalduv teave, sealhulgas dokumendid, ei ole täielik, teatab komisjon sellest viivitamata kirjalikult teatise esitajatele või nende volitatud välisesindajatele. Sellisel juhul loetakse teatis või deklaratsioon esitatuks kuupäeval, mil komisjon saab kätte täieliku teabe kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõikega 4.

2. Kui asjaomane avaliku sektori või võrgustikusektori hankija kasutab direktiivi 2014/24/EL artikli 56 lõike 3 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (3) artikli 76 lõike 4 kohast õigust küsida selgitusi määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 1 viimase lause ja artikli 29 lõike 3 kohase teatise, deklaratsiooni, ajakohastatud teatise või ajakohastatud deklaratsiooni kohta ning otsustab pakkumuse või osalemistaotluse selgituste puudumise tõttu tagasi lükata, ei loeta teatist või deklaratsiooni esitatuks ega komisjonile üle antuks.

3. Pärast teatise või deklaratsiooni või ajakohastatud teatise või deklaratsiooni esitamist edastavad teatise esitajad komisjonile viivitamata mis tahes asjakohase uue teabe, sealhulgas asjaolude muutused, millest teatise esitajad oleksid pidanud teatama, kui nad oleksid seda teavet täieliku teatise või deklaratsiooni või ajakohastatud teatise või deklaratsiooni esitamise ajal teadnud või pidanud teadma. Kui see teave võib oluliselt mõjutada komisjoni hinnangut, võib komisjon lugeda teatise või deklaratsiooni või ajakohastatud teatise või deklaratsiooni esitatuks alles kuupäeval, mil ta saab asjakohase teabe. Komisjon teatab selle kuupäeva viivitamata kirjalikult riigihanke menetluste raames teatise esitajatele või nende volitatud välisesindajatele ning samuti asjaomasele avaliku sektori või võrgustikusektori hankijale.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2560 artiklite 17, 29 ja 33 kohaldamist, käsitletakse ebaõige või eksitava teabe esitamist asjaoluna, mis muudab teatise mittetäielikuks.

III PEATÜKK

KOMISJONI UURIMINE

Artikkel 8

Põhjaliku uurimise alustamisele järgnevate märkuste esitamise tähtaeg

1. Kui komisjon alustab määruse (EL) 2022/2560 artikli 10 lõike 3 kohast põhjalikku uurimist, määrab ta tähtaja, mille jooksul uurimise all olev ettevõtja, kõik teised füüsilised või juriidilised isikud, liikmesriigid ja välisriigi subsiidiumi andnud kolmas riik võivad kirjalikult esitada oma märkusi, ning see ei või tavaliselt olla pikem kui üks kuu alates kuupäevast, mil uurimise all olevale ettevõtjale teatatakse otsus, või kõigil muudel juhtudel alates kuupäevast, mil otsuse kohta avaldatakse kokkuvõtlik teadaanne Euroopa Liidu Teatajas. Märkused esitatakse vastavalt artiklitele 25 ja 26.

2. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada.

3. Kui seisukoht sisaldab konfidentsiaalset teavet, tuleb koos selle konfidentsiaalse versiooniga samal ajal esitada ka mittekonfidentsiaalne versioon.

Artikkel 9

Küsitlused

1. Kui komisjon küsitleb isikut vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikele 7, esitab komisjon küsitluse alguses selle õigusliku aluse ja eesmärgi ning teatab küsitletud isikule, et küsitlus dokumenteeritakse.

2. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 7 kohaselt läbi viidud küsitluse võib dokumenteerida mis tahes vormis.

3. Küsitluse dokumenteeritud vormis koopia tehakse küsitletud isikule märkuste esitamiseks kättesaadavaks komisjoni määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 10

Suulised ütlused kontrollide ajal

1. Kui komisjoni volitatud ametnikud või teised kaasasolevad isikud küsivad määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõike 2 punkti c või artikli 15 kohaselt selgitusi ettevõtja või ettevõtjate ühenduse volitatud välisesindajatelt või töötajatelt, võib need selgitused dokumenteerida mis tahes vormis.

2. Pärast kontrollimist tuleb ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele esitada kõigi lõike 1 kohaselt koostatud dokumentide koopiad.

3. Kui komisjonile on selgitusi andnud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse töötaja, kes ei ole või ei olnud volitatud ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimel selgitusi andma, kehtestab komisjon tähtaja, mille jooksul ettevõtja või ettevõtjate ühendus võib teatada komisjonile kõigist muudatustest sellise töötaja antud selgitustes. Muudatused lisatakse lõike 1 kohaselt dokumenteeritud selgitustele.

Artikkel 11

Riigihanke menetluste eest vastutavatelt avaliku sektori ja võrgustikusektori hankijatelt saadav teave

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 5 kohane liikmesriikide kohustus esitada komisjonile viimase nõudmise korral kogu teave, mis on vajalik määruse (EL) 2022/2560 kohaste uurimiste läbiviimiseks, laieneb eelkõige asjaomaste riigihanke menetluste eest vastutavatele avaliku sektori ja võrgustikusektori hankijatele, kellel on uurimise seisukohast olulist teavet.

2. Asjaomane avaliku sektori või võrgustikusektori hankija edastab koos teatisega komisjonile hankedokumentide ettevalmistamisel kasutatud dokumentide koopiad, sealhulgas võimalikud uuringud ja hanke sise-eelarve, samuti kõikide muude dokumentide koopiad, mida asjaomane avaliku sektori või võrgustikusektori hankija võib uurimise seisukohast oluliseks pidada. Kui teatise esitajad esitavad II lisa 4. jao kohase teabe, edastab asjaomane avaliku sektori või võrgustikusektori hankija samuti kõikide kõnealuse riigihanke menetlusega seotud esitatud pakkumuste koopiad. Kui pakkumused ei ole teatise esitamise ajal veel esitatud või ei ole kättesaadavad, edastatakse koopiad komisjonile niipea, kui need on kättesaadavad. Kui asjaomane avaliku sektori või võrgustikusektori hankija ei edasta või ei saa edastada komisjonile kõikide uurimise seisukohast oluliste dokumentide koopiaid, nõuab komisjon temalt uurimise seisukohast oluliste konkreetsete dokumentide koopiate edastamist.

Artikkel 12

Teabe esitamine põhjendamatult soodsa pakkumuse kohta

1. II lisaga ette nähtud vormis loetletud põhjendused ja nendega seotud täiendavad dokumendid, mis käsitlevad määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 kohaselt esitatud pakkumuse põhjendamatult soodsa laadi hindamist, kuid mida teatise esitajad ei ole oma teatises veel esitanud, esitatakse komisjonile vastavalt artiklis 8 sätestatud tähtaegadele ja vormingule ning need võib esitada esialgse läbivaatamise käigus.

2. Kui teatise esitajad otsustavad kasutada võimalust esitada põhjendusi, lisavad nad oma väite tõendamiseks teatisele kõik II lisaga ette nähtud vormis loetletud täiendavad dokumendid.

3. Täiendavate dokumentide esitamise korral märgib uurimise all olev ettevõtja ära kogu teabe, mida ta peab konfidentsiaalseks, põhjendab seda konfidentsiaalsusnõuet igakülgselt ja esitab eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni.

IV PEATÜKK

KOHUSTUSED, LÄBIPAISTVUS JA ARUANDLUS

Artikkel 13

Kohustuste esitamise tähtajad teatatud koondumiste puhul

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 kohaselt komisjonile teatatud koondumiste puhul esitatakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 25 lõike 3 punkti a kohase otsuse vastuvõtmise eesmärgil välja pakutud kohustused komisjonile 65 tööpäeva jooksul pärast põhjaliku uurimise algatamist vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 25 lõikele 2.

2. Kui kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõikega 4 pikendatakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 25 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmise tähtaega, pikendatakse kohustuste esitamise 65 tööpäeva pikkust tähtaega automaatselt sama arvu tööpäevade võrra.

3. Erandlikel asjaoludel võib komisjon kaaluda ka kohustusi, mis on pakutud välja pärast käesolevas artiklis sätestatud esitamistähtaja möödumist. Otsustades, kas kaaluda sellistel asjaoludel välja pakutud kohustusi, pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele järgida määruse (EL) 2022/2560 artikli 48 lõikes 2 osutatud komiteemenetlust.

Artikkel 14

Riigihanke menetlustega seotud uurimiste käigus kohustuste esitamise tähtajad

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 1 kohaselt komisjonile riigihankemenetluste raames teatatud välisriigi rahalise toetuse puhul esitatakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 31 lõike 1 kohased asjaomaste ettevõtjate välja pakutud kohustused komisjonile hiljemalt 50 tööpäeva jooksul alates põhjaliku uurimise algatamise kuupäevast. Komisjoni saadud kohustusi võib olenevalt nende ulatusest ja pärast avaliku sektori või võrgustikusektori hankijaga konsulteerimist käsitada määruse (EL) 2022/2560 artikli 30 lõike 5 tähenduses nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtumina, mille korral pikendatakse tähtaega põhjaliku uurimise lõpetamise otsuse vastuvõtmiseks.

2. Erandlikel asjaoludel võib komisjon kaaluda ka kohustusi, mis pakutakse välja pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Otsustades, kas kaaluda sellistel asjaoludel välja pakutud kohustusi, pöörab komisjon erilist tähelepanu vajadusele järgida määruse (EL) 2022/2560 artikli 48 lõikes 2 osutatud komiteemenetlust.

Artikkel 15

Kohustuste esitamise kord

1. Kohustused, mille uurimise all olev ettevõtja on välja pakkunud, esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 25 otsuse tegemiseks määruse (EL) 2022/2560 artikli 25 lõike 3 punkti a alusel või vastavalt artiklile 26 otsuse tegemiseks määruse (EL) 2022/2560 artikli 31 lõike 1 alusel.

2. Kohustuste väljapakkumisel märgib uurimise all olev ettevõtja samal ajal ära kogu teabe, mida ta peab konfidentsiaalseks, põhjendab nõuetekohaselt sellist konfidentsiaalsusnõuet ning esitab kohustustest eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni.

3. Määruse (EL) 2022/2560 3. ja 4. peatüki kohastes menetlustes kirjutavad kohustustele alla teatise esitajad ja kõik muud asjaomased osalised, kellele kohustused on pandud.

Artikkel 16

Läbipaistvus ja aruandlus

Vastavalt vajadusele võib komisjon määruse (EL) 2022/2560 artikli 11 kohase põhjaliku uurimise tulemusel tehtud otsusega kehtestada ettevõtjale läbipaistvus- ja aruandluskohustused vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 7 lõikele 5 ja artiklile 8. Sellised kohustused võivad hõlmata teabe esitamist seoses mis tahes järgmise olukorraga:

a)	välisriigi rahalise toetusega, mis on saadud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis algab kõnealuse kohustuse kehtestamise otsuse vastuvõtmise kuupäevale järgnevast päevast;

osalemisega koondumistes või riigihanke menetlustes (kui uurimise all olev ettevõtja esitab pakkumuse avatud hankemenetluses või osalemistaotluse mitmeetapilises riigihanke menetluses) kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis algab kõnealuse kohustuse kehtestamise otsuse vastuvõtmise kuupäevale järgnevast päevast,

määruse (EL) 2022/2560 artikli 11 lõike 3, artikli 25 lõike 3 punkti a või artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetava kohustuste võtmise otsuse, määruse (EL) 2022/2560 artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetava tasakaalustavate meetmete otsuse, määruse (EL) 2022/2560 artikli 25 lõike 3 punkti c kohaselt vastu võetava koondumise keelamise otsuse või määruse (EL) 2022/2560 artikli 31 lõike 2 kohaselt vastu võetava lepingu sõlmimise keelamise otsuse rakendamisega.

V PEATÜKK

MÄRKUSTE ESITAMINE

Artikkel 17

Märkuste esitamine

1. Kui komisjon teavitab määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõike 1 kohaselt uurimise all olevat ettevõtjat põhjustest, mille alusel ta kavatseb oma otsuse teha, määrab komisjon vähemalt kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul kõnealune ettevõtja võib esitada kirjalikke märkusi. Pärast kõnealust kuupäeva laekunud kirjalikke teateid ei ole komisjon kohustatud arvesse võtma.

2. Uurimise all olev ettevõtja esitab kooskõlas artiklitega 25 ja 26 komisjonile kirjalikult kõik märkused ja mis tahes asjakohased dokumendid, mis tõendavad nendes märkustes esitatud asjaolusid.

3. Kui komisjon võtab kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõikega 2 vastu esialgse otsuse ajutiste meetmete kohta, määrab ta tähtaja, mille jooksul uurimise all olev ettevõtja võib esitada kõnealuse otsuse kohta kirjalikke märkusi. Kui uurimise all olev ettevõtja on oma märkused esitanud, teeb komisjon ajutiste meetmete kohta lõpliku otsuse, millega tunnistatakse esialgne otsus kehtetuks või muudetakse või kinnitatakse seda. Kui uurimise all olev ettevõtja ei ole komisjoni määratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi esitanud, muutub esialgne otsus kõnealuse tähtaja möödumisel lõplikuks.

4. Kui see on asjakohane ja uurimise all olev ettevõtja esitab põhjendatud taotluse enne algse tähtaja möödumist, võib komisjon lõigete 1 ja 3 kohaselt määratud tähtaegu pikendada.

VI PEATÜKK

TEABE KASUTAMINE JA KONFIDENTSIAALSE TEABE KÄSITLEMINE

Artikkel 18

Teabe kasutamine komisjoni poolt

1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 43 lõike 1 kohaselt võib teabe esitajaga kokku leppida, et komisjonil on õigus kasutada kõnealuse määruse kohaselt saadud teavet muul eesmärgil kui see, milleks komisjon teavet algselt kogus.

2. Kui teabe esitaja teeb komisjonile määruse (EL) 2022/2560 artikli 43 lõike 1 kohase erandi, märgib ta, millist konkreetset teavet ta lubab kasutada muul eesmärgil kui see, milleks teave koguti, ning põhjendab, miks see teave oleks asjakohane kõnealustel muudel eesmärkidel, sealhulgas muude liidu õigusaktide kohaldamisel.

3. Kui komisjon nõuab, et teabe esitaja teeks määruse (EL) 2022/2560 artikli 43 lõike 1 kohase erandi, täpsustab komisjon taotluses käsitletud teabe ja eesmärgid, milleks ta kavatseb seda teavet kasutada. Kõnealuse teabe kasutamine komisjoni poolt ei tohi minna kaugemale eesmärkidest, mida komisjon on nimetanud ja mille teabe esitaja on heaks kiitnud.

Artikkel 19

Konfidentsiaalse teabe kindlakstegemine ja kaitse

1. Kui käesoleva määruse artiklis 20 ja määruse (EL) 2022/2560 artiklis 42 ei ole sätestatud teisiti ning ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, ei avalikusta komisjon teavet, sealhulgas dokumente, ega võimalda sellele juurdepääsu, kui see sisaldab ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet.

2. Kui komisjon nõuab teavet vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artiklile 13, küsitleb isikuid vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõikele 7 või küsib suulisi selgitusi määruse (EL) 2022/2560 artiklite 14 ja 15 kohaste kontrollide käigus, teatab ta asjaomastele isikutele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele, et komisjonile teavet esitades nõustuvad nad sellega, et kõnealusele teabele võib anda juurdepääsu vastavalt artiklile 20. Kui komisjon saab teabe esitajatelt teavet muul viisil, teatab ta neile, et nende esitatud teabele võib anda juurdepääsu vastavalt artiklile 20.

3. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 15 kohaldamist, võib komisjon kindlaksmääratud tähtaja jooksul nõuda, et teabe esitajad, kes esitavad määruse (EL) 2022/2560 kohaselt dokumente või muud teavet,

a)	teeksid kindlaks dokumendid või nende osad või muu teabe, mis nende arvates sisaldavad ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet;

b)	nimetaksid isikud, kelle suhtes neid dokumente või muud teavet konfidentsiaalseks peetakse;

c)	põhjendaksid oma väiteid ärisaladuste ja muu konfidentsiaalse teabe kohta iga dokumendi või dokumendi osa või muu teabe puhul;

d)	esitaksid komisjonile mittekonfidentsiaalse versiooni dokumentidest või dokumentide osadest või muust teabest, millest ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave on selgelt ja arusaadavalt välja jäetud;

e)	esitaksid iga välja jäetud teabeühiku täpse, mittekonfidentsiaalse ja selge kirjelduse.

4. Komisjon nõuab, et uurimise all olev ettevõtja teeks kindlaksmääratud tähtaja jooksul kindlaks määruse (EL) 2022/2560 artikli 40 kohase kokkuvõtliku teadaande või määruse (EL) 2022/2560 artiklite 11, 25 ja 31 kohase otsuse osad, mis tema arvates sisaldavad ärisaladusi või muud konfidentsiaalset teavet, enne kokkuvõtliku teadaande või otsuse avaldamist. Kui ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave on kindlaks tehtud, põhjendab uurimise all olev ettevõtja oma seisukohta komisjoni määratud tähtaja jooksul.

5. Kui teabe esitaja või uurimise all olev ettevõtja ei suuda kindlaks teha teavet, mida ta peab lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt konfidentsiaalseks, võib komisjon eeldada, et asjaomane teave ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

6. Kui komisjon leiab, et teatavat teavet, mida teabe esitaja või uurimise all olev ettevõtja peab konfidentsiaalseks, võib avalikustada kas seetõttu, et see teave ei kujuta endast ärisaladust või muud konfidentsiaalset teavet, või seetõttu, et selle avalikustamiseks on ülekaalukas huvi, teatab ta teabe esitajale või uurimise all olevale ettevõtjale oma kavatsusest selline teave avalikustada. Kui teabe esitaja või uurimise all olev ettevõtja esitab vastuväite viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui talle on teatatud komisjoni kavatsustest, võib komisjon võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks kuupäev, mille järel teave avalikustatakse, või lõikes 4 sätestatud juhul avaldatakse kokkuvõtlikus teadaandes või otsuses. See kuupäev ei tohi olla lühem kui viis tööpäeva alates kuupäevast, mil teatatakse komisjoni otsusest. Otsusest teatatakse asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule.

7. Käesolev artikkel ei takista komisjoni kasutamast ja vajalikul määral avalikustamast teavet siseturgu moonutava välisriigi subsiidiumi olemasolu kohta.

VII PEATÜKK

JUURDEPÄÄS TOIMIKULE

Artikkel 20

Juurdepääs komisjoni toimikule ja dokumentide kasutamine

1. Pärast seda, kui komisjon on teavitanud uurimise all olevat ettevõtjat põhjustest, mille alusel komisjon kavatseb vastu võtta otsuse, võib uurimise all olev ettevõtja taotleda juurdepääsu komisjoni toimikule vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 42 lõikele 4.

2. Komisjoni toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma:

a)	komisjoni sisedokumente,

b)	liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste, sealhulgas konkurentsiasutuste ja avaliku sektori või võrgustikusektori hankijate sisedokumente,

c)	kirjavahetust komisjoni ja liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste, sealhulgas konkurentsiasutuste ja avaliku sektori või võrgustikusektori hankijate vahel,

d)	kirjavahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

3. Toimikule juurdepääsu võimaldamise korral esitab komisjon uurimise all olevale ettevõtjale mittekonfidentsiaalse versiooni kõikidest dokumentidest, mida on nimetatud põhjustes, mille alusel komisjon kavatseb otsuse vastu võtta.

4. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 5 kohaldamist, annab komisjon juurdepääsu kõikidele tema toimikus olevatele konfidentsiaalsuse huvides tehtud väljajäteteta dokumentidele vastavalt komisjoni otsuses esitatavatele avalikustamise tingimustele. Avalikustamise tingimused määratakse kindlaks vastavalt järgmisele.

a)	Juurdepääs dokumentidele antakse käesoleva lõike alusel üksnes piiratud arvule kindlaksmääratud välistele õigus- ja majandusnõustajatele ning välistele tehnilistele ekspertidele, kes töötavad uurimise all oleva ettevõtja heaks ning kelle nimed on komisjonile eelnevalt teatavaks tehtud.

b)	Kindlaksmääratud välised õigus- ja majandusnõustajad ning välised tehnilised eksperdid peavad olema ettevõtjad, ettevõtjate töötajad või ettevõtjate töötajatega võrreldavas olukorras olevad ettevõtjad. Avalikustamise tingimused on neile kõigile siduvad.

Kindlaksmääratud väliste õigus- ja majandusnõustajatena ning väliste tehniliste ekspertidena loetletud isikud ei tohi kuupäeval, mil komisjon kehtestab oma otsusega avalikustamise tingimused, olla töösuhtes uurimise all oleva ettevõtjaga või kuuluda selle juhtkonda või olla võrreldavas olukorras uurimise all oleva ettevõtja töötaja või juhiga. Kui kindlaksmääratud välised õigus- või majandusnõustajad või välised tehnilised eksperdid sõlmivad uurimise ajal või kolme aasta jooksul pärast komisjoni uurimise lõppu sellised suhted uurimise all oleva ettevõtjaga, teatavad kindlaksmääratud väline õigus- või majandusnõustaja või väline tehniline ekspert ja uurimise all olev ettevõtja viivitamata komisjonile sellise suhte tingimustest. Samuti kinnitab kindlaksmääratud väline õigus- või majandusnõustaja või väline tehniline ekspert komisjonile, et tal ei ole enam juurdepääsu toimikus sisalduvale teabele või dokumentidele, millele talle anti juurdepääs käesoleva lõike kohaselt ja mida komisjon ei teinud uurimise all olevale ettevõtjale kättesaadavaks. Samuti kinnitab ta komisjonile, et jätkab käesoleva lõike punktides d ja e osutatud nõuete täitmist.

d)	Kindlaksmääratud välised õigus- ja majandusnõustajad ning välised tehnilised eksperdid ei avalda esitatud dokumente ega nende sisu ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle suhtes avalikustamise tingimused ei ole siduvad.

e)	Kindlaksmääratud välised õigus- ja majandusnõustajad ning välised tehnilised eksperdid ei kasuta esitatud dokumente ega nende sisu muul eesmärgil kui lõikes 10 osutatud eesmärkidel.

5. Komisjon täpsustab avalikustamise tingimustes avalikustamise tehnilised vahendid ja kestuse. Teabe võib avalikustada kindlaksmääratud õigus- ja majandusnõustajatele ning tehnilistele ekspertidele elektrooniliste vahendite kaudu või (mõne või kõigi dokumentide puhul) ainult komisjoni ruumides. Erandlikel asjaoludel võib komisjon otsustada vastavalt lõikes 4 osutatud avalikustamise tingimustele mitte anda juurdepääsu teatavatele dokumentidele või anda juurdepääs väljajätetega dokumentidele, kui ta teeb kindlaks, et kahju, mida teabe esitaja tõenäoliselt kannaks nende tingimuste kohase avalikustamise tõttu, kaalub üles avalikustamise olulisuse kaitseõiguse kasutamise jaoks. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, korraldab komisjon samasuguse hindamise avalikustamise olulisuse kohta, kui ta kaalub, kas on vaja avalikustada või osaliselt avalikustada kirjavahetus komisjoni ja liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutuste vahel ning muud liiki tundliku sisuga dokumendid, mille on esitanud liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutused. Enne sellise kirjavahetuse või dokumentide avalikustamist konsulteerib komisjon liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutustega.

6. Lõike 4 punktis a osutatud kindlaksmääratud välised õigus- ja majandusnõustajad ning välised tehnilised eksperdid võivad ühe nädala jooksul pärast avalikustamise tingimuste alusel toimikule juurdepääsu saamist esitada komisjonile põhjendatud taotluse juurdepääsuks komisjoni toimikus sisalduva mis tahes dokumendi mittekonfidentsiaalsele versioonile, mida ei ole veel lõike 3 alusel uurimise all olevale ettevõtjale esitatud, eesmärgiga teha see dokument uurimise all olevale ettevõtjale kättesaadavaks. Samuti võivad nad esitada põhjendatud taotluse avalikustamise tingimuste laiendamiseks täiendavatele kindlaksmääratud välistele õigus- ja majandusnõustajatele või välistele tehnilistele ekspertidele. Sellist täiendavat juurdepääsu dokumentide mittekonfidentsiaalsetele versioonidele või laiendamist täiendavatele isikutele võib anda ainult erandkorras ja kui see on oluline selleks, et uurimise all olev ettevõtja saaks nõuetekohaselt kasutada kaitseõigust.

7. Lõike 5 või 6 kohaldamise eesmärgil võib komisjon nõuda, et teabe esitaja, kes esitas asjaomased dokumendid, esitaks vastavalt artikli 19 lõikele 3 nende mittekonfidentsiaalse versiooni.

8. Kui komisjon leiab, et lõike 6 kohane mis tahes taotlus on põhjendatud, pidades silmas vajadust tagada, et uurimise all olev ettevõtja saab tulemuslikult kasutada oma kaitseõigust, teeb komisjon kas dokumendi mittekonfidentsiaalse versiooni uurimise all olevale ettevõtjale kättesaadavaks või võtab vastu otsuse, millega laiendatakse kõnealuste dokumentide avalikustamise tingimusi.

9. Menetluse mis tahes etapis võib komisjon lõike 4 kohase toimikule juurdepääsu võimaldamise meetodi asemel või sellega kombineerituna anda juurdepääsu mõnele või kõigile artikli 19 lõike 3 kohaselt tehtud väljajätetega dokumentidele, et vältida ebaproportsionaalset viivitust või halduskoormust.

10. Toimikule juurdepääsu kaudu saadud teavet kasutatakse üksnes määruse (EL) 2022/2560 kohaldamisega seotud asjakohastes menetlustes.

VIII PEATÜKK

TÄHTAJAD

Artikkel 21

Tähtajad

1. Määruses (EL) 2022/2560 või käesolevas määruses sätestatud või nimetatud määruste alusel komisjoni kehtestatud tähtajad arvutatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (4) ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 22 sätestatud erieeskirjadega. Vastuolu ilmnemise korral kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

2. Tähtajad algavad tööpäeval, mis järgneb määruse (EL) 2022/2560 või käesoleva määruse asjakohases sättes osutatud sündmusele.

Artikkel 22

Tähtaegade möödumine

1. Tööpäevades arvestatav tähtaeg möödub viimase tööpäeva lõppedes.

2. Komisjoni poolt kalendripäevades kehtestatud tähtaeg möödub asjaomase päeva lõppedes.

Artikkel 23

Tähtaegade kulgemise peatamine koondumiste puhul

1. Komisjon võib peatada määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõike 1 punktides a ja b osutatud tähtaegade kulgemise vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõikele 5 või järgmisel põhjusel:

a)	teatise esitaja või muu asjaomane isik ei ole komisjoni määratud tähtaja jooksul esitanud komisjoni poolt määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 2 alusel nõutud teavet või on esitanud puuduliku teabe;

b)	muu ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei ole esitanud komisjoni määratud tähtaja jooksul komisjoni poolt määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 lõike 3 alusel nõutud teavet või on esitanud puuduliku teabe asjaolude tõttu, mille eest vastutab üks teatise esitajatest või mis tahes muu asjaomane isik;

üks teatise esitajatest või mis tahes muu asjaomane isik on keeldunud allumast komisjoni poolt määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõike 1 alusel tehtavale ja artikli 14 lõike 3 alusel tehtud otsusega määratud kontrollile või tegemast sellise kontrolli läbiviimisel määruse (EL) 2022/2560 artikli 14 lõike 2 kohast koostööd;

d)	teatise esitajad ei ole teatanud komisjonile asjakohasest teabest, sealhulgas artikli 6 lõikes 3 osutatud asjaolude muutumisest.

2. Kui komisjon vastavalt lõikele 1 peatab määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõike 1 punktides a ja b osutatud tähtaja kulgemise, peatatakse tähtaja kulgemine

lõike 1 punktides a ja b osutatud juhtudel ajavahemikuks, mis jääb teabenõudes sätestatud tähtaja möödumise ning nõutud täieliku ja täpse teabe saamise või selle hetke vahele, mil komisjon teatab teatise esitajatele või teistele asjaomastele isikutele, et käimasoleva läbivaatamise tulemusi või turusuundumusi arvesse võttes ei ole nõutud teave enam vajalik;

lõike 1 punktis c osutatud juhtudel ajavahemikuks, mis jääb ebaõnnestunud kontrolli ja otsusega määratud kontrolli tegeliku lõpetamise või selle hetke vahele, mil komisjon teatab teatise esitajatele või teistele asjaomastele isikutele, et käimasoleva kontrolli tulemusi või turusuundumusi arvesse võttes ei ole määratud kontroll enam vajalik;

lõike 1 punktis d osutatud juhtudel ajavahemikuks alates hetkest, mil komisjoni oleks tulnud asjakohasest teabest, sealhulgas asjaolude muutumisest, teavitada, kuni täieliku ja õige teabe saamiseni või selle hetkeni, mil komisjon teatab teatise esitajatele, et käimasoleva läbivaatamise tulemusi või turusuundumusi arvesse võttes ei ole teave enam vajalik.

3. Tähtaja kulgemise peatamine algab peatamise tinginud sündmusele järgneval tööpäeval. Peatamine lõpeb peatamise põhjuse kõrvaldamise päeva lõppedes. Kui see päev ei ole tööpäev, lõpeb tähtaja kulgemise peatamine järgmise tööpäeva lõpus.

4. Komisjon töötleb mõistliku aja jooksul kõiki uurimise käigus saadud andmeid, mis võimaldavad tal otsustada, et nõutud teave või määratud kontroll lõike 2 punktide a, b ja c tähenduses ei ole enam vajalik.

Artikkel 24

Tähtaegade kulgemise peatamine riigihanke menetlustega seotud esialgse läbivaatamise ajal

Kui komisjon peatab esialgse läbivaatamise tähtaja kulgemise vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 30 lõikele 6, algab see peatamine tööpäeval, mis järgneb 20 tööpäeva pikkuse tähtaja möödumisele. Peatamine lõpeb selle päeva lõpus, mil komisjonile esitati täielik ajakohastatud teatis. Kui see päev ei ole tööpäev, lõpeb tähtaja kulgemise peatamine järgmise tööpäeva lõpus.

IX PEATÜKK

DOKUMENTIDE EDASTAMINE JA ALLKIRJASTAMINE

Artikkel 25

Dokumentide edastamine ja allkirjastamine koondumiste puhul

1. Dokumentide vahetamine komisjoniga vastavalt määrusele (EL) 2022/2560 ja käesolevale määrusele toimub digivahendite kaudu, välja arvatud juhul, kui komisjon lubab erandkorras kasutada lõigetes 6 ja 7 nimetatud vahendeid.

2. Kui on nõutav allkiri, allkirjastatakse komisjonile digivahendite kaudu esitatud dokumendid vähemalt ühe kvalifitseeritud e-allkirjaga, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (5) sätestatud nõuetele.

3. Edastamis- ja allkirjastamisvahendite tehnilised kirjeldused võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja teha kättesaadavaks komisjoni konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

4. Kõik tööpäeva jooksul komisjonile digivahendite kaudu edastatud dokumendid, välja arvatud I lisas esitatud vorm, loetakse kättesaaduks nende saatmise päeval, kui kättesaamiskinnituse ajatempel näitab, et need on kätte saadud sellel päeval. Tööpäeva jooksul komisjonile digivahendite kaudu edastatud I lisas esitatud vorm loetakse kättesaaduks selle saatmise päeval, kui kättesaamiskinnituse ajatempel näitab, et need on kätte saadud sellel päeval enne konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil märgitud lahtiolekuaegu või lahtiolekuaegadel. I lisas esitatud vorm, mis on komisjonile digivahendite kaudu edastatud tööpäeval pärast konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil märgitud lahtiolekuaegu, loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Kõik väljaspool tööpäeva komisjonile elektrooniliselt edastatud dokumendid loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

5. Komisjonile elektrooniliselt edastatud dokumente ei loeta kättesaaduks, kui dokumendid või nende osad:

a)	on kasutuskõlbmatud (rikutud);

b)	sisaldavad viiruseid, pahavara või muid ohte;

c)	sisaldavad e-allkirju, mille kehtivust komisjon ei saa kontrollida.

Komisjon teatab saatjale viivitamata, kui esineb mõni punktis a, b või c osutatud asjaoludest.

6. Komisjonile tähtsaadetisena edastatud dokumendid loetakse kättesaaduks konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil märgitud aadressile saabumise päeval.

7. Komisjonile käsipostiga edastatud dokumendid loetakse kättesaaduks konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil märgitud aadressile saabumise päeval, kui komisjon on seda kinnitanud kättesaamiskinnitusega.

Artikkel 26

Riigihanke menetluste raames dokumentide edastamine ja allkirjastamine (teatised ja ex officio -läbivaatamine)

1. Dokumentide vahetamine komisjoniga riigihanke menetluste raames vastavalt määrusele (EL) 2022/2560 ja käesolevale määrusele toimub digivahendite kaudu, välja arvatud juhul, kui komisjon lubab erandkorras kasutada lõigetes 5 ja 6 nimetatud vahendeid.

2. Menetluste korral, mis käsitlevad välisriigi subsiidiume riigihanke menetluste raames, ei ole määruses (EL) nr 910/2014 sätestatud nõuetele vastava kvalifitseeritud e-allkirja kasutamine kohustuslik. Teatisele või deklaratsioonile kirjutavad alla kõik teatise esitajad, kellel on riigihanke menetluse raames teavitamise kohustus.

3. Edastamis- ja allkirjastamisvahendite tehnilised kirjeldused võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja teha kättesaadavaks komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidil.

4. Riigihanke menetluste raames dokumentide allkirjastamise ja komisjonile edastamise korral kohaldatakse analoogia põhjal artikli 25 lõikeid 4 ja 5.

5. Komisjonile tähtsaadetisena edastatud dokumendid loetakse kättesaaduks komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidil märgitud aadressile saabumise päeval.

6. Komisjonile käsipostiga edastatud dokumendid loetakse kättesaaduks komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidil märgitud aadressile saabumise päeval, kui komisjon on seda kinnitanud kättesaamiskinnitusega.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 330, 23.12.2022, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(4) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

I LISA

Vorm FS-CO ettevõtjate koondumisest teatamiseks vastavalt määrusele (EL) 2022/2560

Sisukord

Vormi FS-CO eesmärk

Vormiga FS-CO nõutava teabe liigid

Teave, mis ei ole mõistlikult kättesaadav

Teave, mis ei ole komisjonile juhtumi uurimiseks vajalik

Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ja eranditaotlused

Täpse ja täieliku teatise nõue

Teatise esitamise kord

Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

Käesoleva vormiga FS-CO seotud mõisted ja juhised

1. JAGU.

Koondumise kirjeldus

2. JAGU.

Teave osaliste kohta

3. JAGU.

Üksikasjad koondumise, omandi ja kontrolli kohta

4. JAGU.

Teatamiskünnised

5. JAGU.

Välisriigi rahaline toetus

6. JAGU.

Välisriigi rahalise toetuse mõju siseturule koondumise korral

7. JAGU.

Võimalik positiivne mõju

8. JAGU.

Täiendavad dokumendid

9. JAGU.

Kinnitus

SISSEJUHATUS

1. Vormi FS-CO eesmärk

Käesolevas vormis FS-CO täpsustatakse, millist teavet peavad teatise esitajad andma, kui nad esitavad komisjonile liidu välisriigi subsiidiumide kontrollisüsteemi raames teatise kavandatava koondumise kohta. Liidu välisriigi subsiidiumide kontrollisüsteem on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2560 (1) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/1441 üksikasjaliku korra kohta, mille alusel komisjon korraldab menetlusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi „rakendusmäärus“), (2) millele käesolev vorm FS-CO on lisatud.

2. Vormiga FS-CO nõutava teabe liigid

Vormis FS-CO tuleb esitada järgmine teave:

a)	põhiteave, mis on põhimõtteliselt vajalik kõikide koondumiste hindamiseks (1.–4. jagu);

teave välisriigi rahalise toetuse kohta, mida osalised on saanud määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 3 punkti b kohaselt (5. jagu). Eelkõige nõutakse vormi FS-CO 5. jao kohaselt üksikasjalikku teavet koondumise osalistele kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist antud iga 1 miljoni euro suuruse või suurema välisriigi rahalise toetuse kohta, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–d nimetatud kategooriasse. Muude välisriigi rahaliste toetuste puhul nõutakse vormiga FS-CO vastavalt tabelis 1 esitatud juhistele ülevaadet teatise esitaja(te)le kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist antud 1 miljoni euro suurustest või suurematest eri liiki rahalistest toetustest. Komisjon võib iga juhtumi puhul eraldi nõuda üksikasjalikumat teavet mis tahes liiki rahalise toetuse kohta, mis on loetletud 5. jaos ja tabelis 1 esitatud küsimuste vastustes, või mis tahes muu välisriigi rahalise toetuse kohta, mida koondumise osaline (osalised) on saanud. Igal juhul tuleb määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 3 punkti b kohasele teatamiskünnisele vastavuse kindlakstegemiseks arvesse võtta kõiki välisriigi rahalisi toetusi, mis on antud koondumise osalistele kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või aktsiate kontrollpaki omandamist, olenemata sellest, kas 5. jaos nõutakse nende kohta teavet;

c)	vajalik teave, et hinnata, kas välisriigi rahaline toetus koondumise korral võib moonutada siseturgu määruse (EL) 2022/2560 artiklite 4 või 5 tähenduses (seoses nii omandamise protsessiga kui ka koondumise osaliste tegevusega) (6. jagu);

d)	teave välisriigi subsiidiumide võimaliku positiivse mõju kohta (7. jagu);

e)	täiendavad dokumendid (8. jagu).

Selleks et teatist saaks pidada täielikuks, tuleb põhimõtteliselt esitada 1.–6. jaos ja 8. jaos nõutav teave. Seevastu on teatise esitaja(te) otsustada, kas esitada 7. jaos nõutud teave, mis käsitleb välisriigi subsiidiumide võimalikku positiivset mõju asjaomase subsideeritud majandustegevuse arengule siseturul ning muud positiivset mõju seoses asjaomaste poliitikaeesmärkidega.

Vormis FS-CO nõutud teave ei piira komisjoni võimalust küsida teabenõude kaudu lisateavet.

3. Teave, mis ei ole mõistlikult kättesaadav

Kui käesolevas vormis FS-CO nõutav konkreetne teave ei ole teatise esitaja(te)le osaliselt või täielikult mõistlikult kättesaadav, võib teatise esitaja (võivad teatise esitajad) taotleda, et komisjon vabastaks ta (nad) asjaomase teabe esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-CO sisalduvast selle teabega seotud nõudest. Taotlus tuleks esitada käesoleva sissejuhatuse põhjendustes 9–11 esitatud juhiste kohaselt.

4. Teave, mis ei ole komisjonile juhtumi uurimiseks vajalik

Vastavalt rakendusmääruse artikli 4 lõikele 4 võib komisjon teha erandi teatises konkreetse teabe (sealhulgas dokumentide) esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-CO esitatud kõnealuse teabega seotud nõudest, kui ta leiab, et nende kohustuste või nõuete järgimine ei ole juhtumi uurimiseks vajalik.

Teatise esitaja võib (teatise esitajad võivad) taotleda, et komisjon vabastaks ta (nad) asjaomase teabe esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-CO sisalduvast selle teabega seotud nõudest. Taotlus tuleks esitada põhjendustes 9–11 esitatud eranditaotluste esitamise juhiste kohaselt.

5. Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ja eranditaotlused

Teatise esitajaid julgustatakse piisavalt aegsasti enne teatise esitamist osalema teatamise-eelsetes aruteludes, eelistatavalt teatise kavandi alusel. Komisjon pakub teatise esitajatele vabatahtliku teenusena võimalust endaga enne teatise esitamist kontakti võtta, et valmistada ette koondumise kontekstis antud välisriigi subsiidiumi esialgne läbivaatamine. Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ei ole küll kohustuslikud, kuid võivad olla siiski äärmiselt olulised, võimaldades nii teatise esitaja(te)l kui ka komisjonil muu hulgas kindlaks määrata teatises nõutava teabe täpset hulka, seda eelkõige 5. jao ja tabeli 1 kohaselt esitatava teabe puhul, ning tagades, et teatis on täielik. Peale selle võivad teatise esitamisele eelnevad kontaktid vähendada nõutava teabe hulka.

Teatise esitamisele eelnevate kontaktide käigus võib teatise esitaja (võivad teatise esitajad) taotleda erandit teatava käesolevas vormis nõutava teabe esitamisest. Komisjon kaalub eranditaotlusi, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

teatise esitaja põhjendab (teatise esitajad põhjendavad) piisavalt, miks asjaomane teave ei ole mõistlikult kättesaadav. Kui see on asjakohane ja niivõrd kui see on võimalik, peaks(id) teatise esitaja(d) esitama puuduvate andmete asemel võimalikult täpsed arvestused, märkides ära nende arvestuste allikad, või märkima, kust komisjon võiks leida nõutava teabe, mis ei ole kättesaadav;

b)	teatise esitaja põhjendab (teatise esitajad põhjendavad) piisavalt, miks asjaomane teave ei ole juhtumi uurimiseks vajalik.

10.

Eranditaotlused tuleks esitada teatise esitamisele eelnevate kontaktide ajal kirjalikult, eelistatavalt teatise kavandis (asjakohase jao või punkti alguses). Komisjon käsitleb eranditaotlusi teatise esitamisele eelnevate kontaktide ajal teatise kavandi läbivaatamise käigus.

11.

Asjaolu, et komisjon võis nõustuda sellega, et käesolevas vormis FS-CO nõutava konkreetse teabe võib teatisest välja jätta, ei takista mingil viisil komisjoni seda teavet menetluse käigus ükskõik millal nõudmast, eelkõige määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 kohase teabenõude kaudu.

6. Täpse ja täieliku teatise nõue

12.

Nagu on selgitatud käesoleva sissejuhatuse põhjendustes 2–4, tuleb selleks, et teatist saaks pidada täielikuks, põhimõtteliselt kõigil juhtudel esitada 1.–6. jaos ja 8. jaos nõutud teave. Kogu nõutud teave tuleb esitada asjaomastes jagudes ning see peab olema täpne ja täielik.

13.

Eelkõige tuleb märkida järgmist:

a)	määruse (EL) 2022/2560 artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud 25 tööpäeva pikkune ajavahemik algab täieliku teate kättesaamisele järgneval tööpäeval. Seeläbi tagatakse, et komisjonil on võimalik teatatud koondumist hinnata määruses (EL) 2022/2560 sätestatud rangete tähtaegade jooksul;

b)	teatise esitaja peab (teatise esitajad peavad) teatise koostamise ajal kontrollima, kas komisjonile esitatavad kontaktisikute nimed ja telefoninumbrid ning eelkõige e-posti aadressid on täpsed, asjakohased ja ajakohastatud;

nõutavad kontaktandmed tuleb esitada vormingus, mille konkurentsi peadirektoraat on oma veebisaidil ette näinud. Nõuetekohaseks uurimiseks on oluline, et kontaktandmed oleksid täpsed. Selleks peavad esitatud e-posti aadressid olema isikustatud ja määratud konkreetsetele kontaktisikutele ning seega tuleb vältida ettevõtte üldisi e-posti aadresse (nt info@, hello@). Komisjon võib kuulutada teatise ebasobivate kontaktandmete põhjal mittetäielikuks;

d)	8. jao kohased täiendavad dokumendid tuleb esitada koos kokkuvõtliku tabeliga, mille konkurentsi peadirektoraat on oma veebisaidil ette näinud;

e)	vastavalt rakendusmääruse artikli 6 lõikele 4 käsitatakse ebaõige või eksitava teabe esitamist teatises või sellega koos teatise esitamise kuupäeva kindlaksmääramisel asjaoluna, mis muudab teatise ebatäielikuks;

määruse (EL) 2022/2560 artikli 26 lõike 2 kohaselt võidakse ettevõtjale, kes tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitab ebaõiget või eksitavat teavet, määrata trahve, mis moodustavad kuni 1 % tema kogukäibest. Samuti võib komisjon vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 18 lõike 1 punktile b tühistada oma otsuse koondumise kohta, kui see on tehtud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

7. Teatise esitamise kord

14.

Teatis esitatakse ühes liidu ametlikest keeltest. Teatise esitajate nimed esitatakse ka nende algkeeles. Käesolevas vormis FS-CO nõutav teave tuleb esitada vormi jagusid ja punkte kasutades ning vajaduse korral lisada täiendavaid dokumente. Esitatud teatis peab sisaldama 9. jaos ette nähtud allkirjastatud kinnitust. Kui kahes eri jaos esitatud teave osaliselt (või täielikult) kattub, võib kasutada ristviiteid.

15.

Teatise peab allkirjastama iga teatise esitaja seaduslik esindaja või teatise esitaja(te) üks või mitu volitatud esindajat. Teatisele tuleb lisada vastavad volikirjad (või kirjalikud tõendid nende isikute volituste kohta). Teatiste esitamist (sealhulgas allkirju) käsitlevad tehnilised kirjeldused ja juhised on esitatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

16.

Teatise esitajaid palutakse käesoleva vormi FS-CO 5., 6. ja 7. jagu täites kaaluda, kas selguse huvides tuleks kõnealused jaod esitada numbrilises järjestuses või oleks neid võimalik rühmitada iga välisriigi rahalise toetuse (või välisriigi rahalise toetuse rühmade) kaupa.

17.

Osa teavet võib selguse huvides esitada lisades. Siiski on oluline, et kõik tähtsamad andmed esitataks teatise põhiosas. Kõiki esitatud lisasid võib kasutada üksnes teatises esitatud teabe täiendamiseks ning teatise põhiosas peab olema selgelt märgitud, kui lisas on esitatud täiendavat teavet.

18.

Täiendavad dokumendid esitatakse algkeeles; kui see ei ole liidu ametlik keel, siis tuleb lisada tõlge menetluskeelde (rakendusmääruse artikli 4 lõige 3).

8. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

19.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 ja määruse (EL) 2022/2560 artikli 43 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon, selle ametnikud ja muud teenistujad ei avalikusta määruse (EL) 2022/2560 kohaldamisel saadud teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Sama põhimõtet tuleb rakendada konfidentsiaalsuse tagamiseks teatise esitajate vahel.

20.

Kui teatise esitajad arvavad, et palutud teabe avaldamine või teistsugusel viisil teistele osalistele avalikustamine riivaks nende huve, siis tuleks selline teave esitada eraldi, kusjuures iga lehekülg peab kandma selget märgistust „konfidentsiaalne“. Teatise esitaja(d) peaks(id) esitama ka põhjenduse, miks seda teavet ei tohiks avalikustada ega avaldada.

21.

Ühinemise ja ühise kontrolli omandamise puhul või muul juhul, kui teatise koostab rohkem kui üks osaline, võib ärisaladused esitada eraldi ümbrikus ning teatises viidata nendele kui lisale. Selleks, et teatist saaks käsitada täielikuna, tuleb koos teatisega esitada ka kõik sellised lisad.

22.

Teatises või sellega koos esitatud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (3).

9. Käesoleva vormiga FS-CO seotud mõisted ja juhised

23.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„teatise esitaja(d)“ – vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 21 lõikele 3 hõlmab see mõiste ühinemise korral kõiki ühinemise osalisi või kontrolli omandamise korral kõiki ettevõtjaid või isikuid, kes omandavad ühe või mitme ettevõtja või nende osade üle ainu- või ühiskontrolli;

b)	„sihtettevõtja(d)“ – kõik ettevõtjad või ettevõtja osad, sealhulgas ühisettevõte, mille üle omandatakse kontrolliv osalus või mis on avaliku pakkumise objektiks. See mõiste ei hõlma müüjat (müüjaid);

c)	„koondumise osaline/osalised“ – punktis a määratletud teatise esitaja(d) ja punktis b määratletud sihtettevõtja.

24.

Kui ei ole sätestatud teisiti,

hõlmab mõiste „teatise esitaja(d)“ järgmist: i) kõiki ettevõtjaid, kes on otseselt või kaudselt „teatise esitaja(te)“ ainu- või ühiskontrolli all vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõigetele 5 ja 6, ii) kõiki ettevõtjaid ja isikuid, kellel on otseselt või kaudselt ainu- või ühiskontroll „teatise esitaja(te)“ üle, ja iii) ettevõtjaid, kes on alapunktis ii nimetatud ettevõtjate kontrolli all;

hõlmab mõiste „sihtettevõtja(d)“ kõiki ettevõtjaid, kes on otseselt või kaudselt „sihtettevõtja(te)“ ainu- või ühiskontrolli all vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõigetele 5 ja 6. Seevastu ei hõlma see mõiste ettevõtjaid ega isikuid, kellel pärast koondumise läbiviimist ei ole enam otseselt või kaudselt ainu- ega ühiskontrolli sihtettevõtja(te) üle (nt müüjad kontrolli omandamise korral).

25.

Nõutavad finantsandmed tuleb esitada eurodes keskmiste vahetuskursside alusel, mis kehtisid kõnealustel aastatel või muudel ajavahemikel.

1. JAGU

Koondumise kirjeldus

1.1.

Esitage koondumise kommenteeritud kokkuvõte, milles täpsustatakse koondumise osalised, omandamise protsess (nt kas teatise esitaja(d) valiti välja pärast konkurentsipõhist protsessi), koondumise laad (nt ühinemine, ühis- või ainukontrolli omandamine või ühisettevõtte loomine), koondumise strateegiline ja majanduslik põhjendus ning koondumise osaliste tegevus.

2. JAGU

Teave osaliste kohta

2.1.

Teave koondumise osaliste kohta.

Esitage iga koondumise osalise kohta

2.1.1.

ettevõtja nimi (ettevõtja nimi esitatakse ka algkeeles);

2.1.2.

ettevõtja osa koondumises (ühinev osaline/omandav osaline/sihtettevõtja/uus ühisettevõte);

2.1.3.

kontaktisiku nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja ametikoht; esitada tuleb selline aadress, kuhu võib saata dokumente ning eelkõige komisjoni otsuseid ja muid menetlusdokumente, ning esitatud kontaktisik peab olema volitatud selliseid dokumente vastu võtma;

2.1.4.

ettevõtjale ühe või enama volitatud välisesindaja nimetamise korral esindaja(d), kellele võib saata dokumente ning eelkõige komisjoni otsuseid ja muid menetlusdokumente:

2.1.4.1.

iga esindaja nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja ametikoht ning

2.1.4.2.

iga koondumise osalise puhul kõigi esindajate kirjalik volitus (mis põhineb konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil avaldatud volikirja näidisel).

2.2.

Iga osalise äritegevuse laad.

Kirjeldage iga koondumise osalise puhul ettevõtja äritegevuse laadi.

3. JAGU

Üksikasjad koondumise, omandi ja kontrolli kohta

Koondumise osaliste koondumiseelse ja -järgse omandi- ja kontrollistruktuuri kirjeldamiseks võib käesolevas jaos nõutavat teavet näitlikustada organisatsiooni struktuuri skeemi või diagrammidega.

3.1.

Kirjeldage teatatava koondumise laadi, viidates määruse (EL) 2022/2560 asjakohastele kriteeriumidele:

3.1.1.

nimetage ettevõtjad või isikud, kellel on teatise esitaja(te) üle otsene või kaudne ainu- või ühiskontroll, ning kirjeldage koondumise osaliste koondumiseelset omandi- ja kontrollistruktuuri;

3.1.2.

selgitage, kas kavandatav koondumine on

i)	ühinemine määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 1 punkti a tähenduses;

ii)	ainu- või ühiskontrolli omandamine määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 1 punkti b tähenduses või

iii)	ühisettevõtte loomine määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 2 tähenduses;

3.1.3.

selgitage, kuidas koondumine aset leiab (nt sõlmitakse kokkulepe, kuulutatakse välja avalik pakkumine vms);

3.1.4.

viidates määruse (EL) 2022/2560 artiklile 21, selgitage, mis alljärgnevast on teatise esitamise ajaks aset leidnud:

i)	sõlmitud on kokkulepe;

ii)	omandatud on kontrolliv osalus,

iii)	teatatud on avalikust pakkumisest või selle väljakuulutamise kavatsusest või

iv)	teatise esitaja(d) ja müüjad (olenevalt asjaoludest) on tõendanud heauskset kavatsust sõlmida kokkulepe;

3.1.5.

märkige kõigi koondumise lõpuleviimiseks võetavate suuremate meetmete eeldatavad kuupäevad;

3.1.6.

selgitage sihtettevõtja või koondumise tulemusena tekkiva ettevõtja omandi- ja kontrollistruktuuri.

3.2.

Kirjeldage koondumise majanduslikke põhjuseid.

3.3.

Märkige tehingu väärtus (vastavalt olukorrale ostuhind või tehinguga seotud varade väärtus); täpsustage, kas selle eest makstakse omakapitali, sularaha või muu vara kujul. Märkige ka sihtettevõtja väärtus ja selgitage, kuidas on ettevõtja väärtus arvutatud (4).

3.4.

Loetlege kõik tehingu rahastamiseks kasutatud rahastamisallikad (laen, omakapital, sularaha, varad jne).

3.5.

Kui kogu omandamistehingut või osa sellest rahastatakse laenu abil,

3.5.1.

märkige iga võlainstrumendi kohta laenuandja;

3.5.2.

märkige iga võlainstrumendiga seotud kõik garantiid ja tagatis.

3.6.

Kui kogu omandamistehingut või osa sellest rahastatakse omakapitali kaudu,

3.6.1.

märkige nende ettevõtjate andmed, kes aktsiaid märgivad/ostavad;

3.6.2.

märkige kõik omakapitali kaudu rahastamisega seotud tingimused.

3.7.

Kinnitage, kas teatise esitaja(d) on viimase kolme aasta jooksul omandanud kontrolli, millest on teatatud Euroopa Komisjonile vastavalt määrusele (EL) 2022/2560 või nõukogu määrusele (EÜ) nr 139/2004 (5) kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle.

3.8.

Esitage loetelu selliste kontrolli omandamiste kohta, mille teatise esitaja(d) on teinud viimase kolme aasta jooksul ja millest on teatatud liidu liikmesriigi konkurentsiasutusele ühinemiskontrolli eeskirjade alusel.

4. JAGU

Teatamiskünnised

4.1.

Esitage määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 3 punktis a kindlaks määratud ettevõtja käive liidus eelneval majandusaastal, (6)kui see on asjakohane (7),

4.1.1.

ühinemise korral: iga ühineva ettevõtja kohta;

4.1.2.

kontrolli omandamise korral: sihtettevõtja kohta, sealhulgas ühisettevõtte kohta ühiskontrolli omandamise korral.

Käibeandmete esitamiseks tuleb täita komisjoni näidistabel, mis on avaldatud konkurentsi peadirektoraadi veebisaidil.

Käibeandmed tuleb arvutada vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 22 lõikele 1. Määruse (EL) 2022/2560 artikli 22 lõikes 2 on sätestatud, et kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja, kes võivad olla juriidilised isikud, osalist omandamist, võetakse müüja käibest arvesse üksnes käivet, mis on seotud koondumisega hõlmatud osadega.

4.2.

Kas määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 3 punktis b kindlaks määratud ettevõtjad on kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist saanud kokku rohkem kui 50 miljonit eurot rahalist toetust kolmandatelt riikidelt (8)?

☐

jah

☐

5. JAGU

Välisriigi rahaline toetus

5.1.

Märkige iga teatise esitaja või sihtettevõtja kohta, kas neile on kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist individuaalselt antud 1 miljoni euro suurust või suuremat välisriigi rahalist toetust, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–d nimetatud kategooriasse.

5.1.1.

Selleks et teha kindlaks, kas välisriigi rahalist toetust on antud ettevõtjale, kes oli raskustes määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, märkige palun, kas kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist oli täidetud mõni järgmistest tingimustest.

5.1.1.1.

Kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist?

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.1.2.

Kas tegemist on äriühinguga, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.1.3.

Kas asjaomase ettevõtja suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ettevõtja vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud, et algatada võlausaldajate taotlusel kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus?

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.1.4.

Kui kõnealune ettevõtja ei ole VKE (9),

5.1.1.4.1.

kas ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud viimasel kahel aastal suurem kui 7,5

ning

5.1.1.4.2.

kas ettevõtja EBITDA (10) intressikulude kattekordaja on olnud viimasel kahel aastal alla 1,0?

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.1.5.

Kui mõne koondumise osalise kohta oli vastus mõnele punktides 5.1.1.1–5.1.1.4 esitatud küsimusele jaatav, märkige palun, kas kõnealune ettevõtja sai ajavahemikul, mil ta oli raskustes, välisriigi rahalist toetust, mis võis aidata kaasa tema pikaajalise elujõulisuse taastamisele (sealhulgas mis tahes ajutist likviidsusabi elujõulisuse taastamise toetamiseks) või tagada selle osalise tegevuses hoidmise selleks lühikeseks ajaks, mida vajati saneerimis- või likvideerimiskava väljatöötamiseks.

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.1.6.

Kui mõne koondumise osalise kohta oli vastus mõnele punktides 5.1.1.1–5.1.1.4 esitatud küsimusele jaatav, märkige, kas on olemas saneerimiskava, mis tagab selle osalise pikaajalise elujõulisuse, ning kas see kava sisaldab teatise esitaja, sihtettevõtja või mis tahes muu koondumise osalise märkimisväärset omaosalust, ning esitage selle kava üksikasjad.

5.1.1.7.

Kui vastus mõnele punktides 5.1.1.1–5.1.1.4 esitatud küsimusele oli jaatav, põhjendage palun vastust, lisades viited täiendavatele dokumentidele, mis tuleb esitada lisades (sellised dokumendid võivad muu hulgas hõlmata teatise esitaja või sihtettevõtja viimaseid kasumiaruandeid koos bilansiga või kohtu otsust algatada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendeid selle kohta, et on täidetud siseriikliku äriühinguõigusega kehtestatud kriteeriumid võlausaldajate taotlusel maksejõuetusmenetluse algatamiseks jne).

5.1.2.

Välisriigi rahaline toetus, millega antakse ettevõtja võlgade või kohustuste katteks piiramatu tagatis sellise tagatise suurust või kestust piiramata (artikli 5 lõike 1 punkt b).

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.3.

Ekspordi rahastamise meede, mis ei ole kooskõlas OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppega (artikli 5 lõike 1 punkt c).

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.1.4.

Välisriigi rahaline toetus, mis otseselt hõlbustab koondumist (artikli 5 lõike 1 punkt d).

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

Sihtettevõtja

☐

jah

☐

5.2.

Esitage järgmine teave ja täiendavad dokumendid igale koondumise osalisele kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist individuaalselt antud iga 1 miljoni euro suuruse või suurema välisriigi rahalise toetuse kohta, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–d nimetatud kategooriasse.

5.2.1.

Rahalise toetuse vorm (nt laen, maksuvabastus, kapitalisüst, maksusoodustus, mitterahalised sissemaksed jne).

5.2.2.

Rahalist toetust andnud kolmas riik. Täpsustage ka toetust andnud avaliku sektori asutus või üksus.

5.2.3.

Iga rahalise toetuse summa.

5.2.4.

Osalisele rahalise toetuse andmise eesmärk ja majanduslik põhjendus.

5.2.5.

Kas rahalise toetuse ja selle kasutamisega on seotud mingeid tingimusi?

5.2.6.

Kirjeldage rahalise toetuse põhielemente ja omadusi (nt laenu puhul intressimäärad ja kestus).

5.2.7.

Selgitage, kas toetus toob ettevõtjale, kellele välisriigi rahaline toetus on antud, või mõnele teisele koondumise osalisele kasu määruse (EL) 2022/2560 artikli 3 tähenduses (11). Palun selgitage, miks, viidates 8. jaos esitatud täiendavatele dokumentidele.

5.2.8.

Selgitage, kas rahaline toetus piirdub õiguslikult või faktiliselt teatavate ettevõtjate või tööstusharudega määruse (EL) 2022/2560 artikli 3 tähenduses (12). Palun selgitage, miks, viidates 8. jaos esitatud täiendavatele dokumentidele.

5.3.

Esitage ülevaade 1 miljoni euro suurustest või suurematest välisriigi rahalistest toetustest, mis on antud teatise esitaja(te)le kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist ning mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse, järgides vormi ja tabelis 1 esitatud juhiseid.

6. JAGU

Välisriigi rahalise toetuse mõju siseturule koondumise korral

6.1.

Kas koondumine toimub struktureeritud pakkumismenetluse raames? Kui jah, siis

6.1.1.

esitage pakkumismenetluse üksikasjalik kirjeldus;

6.1.2.

esitage kõigi teiste teile teada olevate kandidaatide profiili üksikasjalik kirjeldus (nt kas tegemist oli börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või tööstusettevõtetega).

6.2.

Palun selgitage, millised on sihtettevõtja eri äriliinid või tegevused, selgitades, milliseid toodete ja/või teenuste kategooriaid neist igaühes pakutakse ja millistele klientidele. Selgitage, kas teatise esitaja tegutseb (teatise esitajad tegutsevad) samadel või seotud tegevusaladel või äriliinides ning kirjeldage neid.

6.3.

Palun märkige iga punktis 6.2 kirjeldatud äriliini või tegevuse kohta sihtettevõtja ja teatise esitaja(te) puhul

6.3.1.

konkreetse äriliini või tegevuse käive ülemaailmsel ja liidu tasandil;

6.3.2.

konkreetse äriliini või tegevuse liidu käibe protsentuaalne osakaal ettevõtja kogukäibes.

6.4.

Palun selgitage iga rahalise toetuse puhul, mille kohta on esitatud täiendavat teavet vastavalt punktile 5.2, kas ja kuidas võib rahaline toetus parandada koondumise osaliste konkurentsivõimet siseturul. Sellele punktile vastates viidake rahalise toetuse laadile, summale, kasutamisele või eesmärgile.

6.5.

Kas koondumise tulemusena on liidus (liidu või liikmesriigi tasandil) teatatud ühinemiskontrolli menetlustest? Kui jah, siis märkige iga sellise menetluse staatus selle teatise esitamise ajal.

6.6.

Kas koondumise tulemusena on liidus algatatud muid regulatiivseid menetlusi (näiteks välismaiste otseinvesteeringute taustauuring liikmesriigi tasandil)? Kui jah, siis märkige iga sellise menetluse staatus teatise esitamise ajal.

Kontaktandmed

6.7.

Esitage sihtettevõtja viie suurima liidus tegutseva konkurendi kontaktandmed.

6.8.

Kui koondumise tulemusena on liidus (liidu või liikmesriigi tasandil) algatatud ühinemiskontrolli menetlusi, esitage kõik konkurentide kontaktandmed, mis on esitatud seoses nende ühinemiskontrolli menetlustega.

7. JAGU

Võimalik positiivne mõju

7.1.

Kui see on asjakohane, nimetage võimalik positiivne mõju asjaomase subsideeritud majandustegevuse arengule siseturul koos põhjendustega. Loetlege ka välisriigi subsiidiumi mis tahes muu positiivne mõju (koos põhjendustega), näiteks laiem positiivne mõju, mis on seotud asjaomaste poliitikaeesmärkidega, eelkõige liidu eesmärkidega. Millal ja kus võib seda mõju näha või eeldada? Palun kirjeldage iga sellist positiivset mõju.

8. JAGU

Täiendavad dokumendid

Palun esitage iga koondumise osalise kohta järgmine teave.

8.1.	Vastavalt punktile 5.1 koopiad kõigist täiendavatest dokumentidest seoses rahaliste toetustega, mis võivad kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–d nimetatud kategooriasse.

8.2.

Koopiad järgmistest dokumentidest, mille on koostanud haldusnõukogu, juhatuse või nõukogu liige või mis on koostatud nende isikute jaoks või neile edastatud:

analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated, ettekanded ja mis tahes võrreldavad dokumendid, milles käsitletakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–d nimetatud mis tahes kategooriasse kuuluva välisriigi rahalise toetuse eesmärki, kasutamist ja majanduslikku põhjust. Esitage enda valduses olevad või avalikult kättesaadavad sama liiki dokumendid, mille on koostanud välisriigi rahalist toetust andev üksus või mis on koostatud sellise üksuse jaoks või sellele edastatud.

b)	analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated, ettekanded ja mis tahes võrreldavad dokumendid, et hinnata või analüüsida koondumisega seotud põhjuseid (sealhulgas dokumendid, milles arutatakse tehingut seoses võimalike alternatiivsete omandamistega);

juhul kui koondumise eesmärgil sihtettevõtja suhtes hoolsuskohustuse täitmisel abistas teatise esitajat mõni väline nõustaja, esitage kokkuvõtted, järeldused või aruanded, mille need nõustajad on koostanud hoolsuskohustuse täitmise käigus, samuti dokumendid, milles hinnatakse või käsitletakse tehingu väärtust.

8.3.	Võimaluse korral koondumise osaliste viimaste aastaaruannete ja raamatupidamisaruannete veebiaadress, selle puudumise korral koondumise osaliste viimaste aastaaruannete ja raamatupidamisaruannete koopiad.

9. JAGU

Kinnitus

Teatis peab lõppema järgmise kinnitusega, millele kirjutavad alla kõik teatise esitajad või nende esindajad:

„Teatise esitaja kinnitab või teatise esitajad kinnitavad, et käesolevas teatises esitatud teave on neile teadaolevatel andmetel ja nende veendumuse kohaselt õige, täpne ja täielik, et vormiga FS-CO nõutavatest dokumentidest on esitatud tõesed ja täielikud koopiad, et kõik hinnangud on vastavalt märgistatud ja need on antud nende aluseks olevate faktide põhjal nii täpselt kui võimalik ning et kõik esitatud arvamused on siirad.

Nad on teadlikud määruse (EL) 2022/2560 artikli 26 sätetest, mis käsitlevad trahve ja sunniraha.“

Kuupäev:

[1. allkirja andja]

Nimi:

Organisatsioon:

Ametikoht:

Aadress:

Telefoninumber:

E-post:

[(allkirjastatud elektrooniliselt)/allkiri]

[2. allkirja andja, kui see on asjakohane]

Nimi:

Organisatsioon:

Ametikoht:

Aadress:

Telefoninumber:

E-post:

[(allkirjastatud elektrooniliselt)/allkiri]

Tabel 1

Juhised teabe esitamiseks selliste välisriigi rahaliste toetuste kohta, mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse (punkt 5.3)

Esitage ülevaade 1 miljoni euro suurustest või suurematest välisriigi rahalistest toetustest, mille iga kolmas riik on andnud teatise esitaja(te)le kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist ning mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse, järgides allpool esitatud vormi ja juhiseid.

A. Teave, mis tuleb tabelis esitada

Rühmitage eri rahalised toetused kolmandate riikide ja liikide kaupa, näiteks otsetoetus, laen/rahastamisvahend/tagasimakstavad ettemaksed, maksusoodustus, tagatis, riskikapitaliinstrument, kapitalisüst, võlgade kustutamine, toetus, mida antakse ettevõtja mittemajandusliku tegevuse jaoks (vt määruse (EL) 2022/2560 põhjendus 16) või muu.

Lisage ainult need riigid, kus kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist antud kõigi rahaliste toetuste hinnanguline kogusumma (arvutatud vastavalt punktile 5) on 45 miljonit eurot või rohkem.

Esitage iga rahalise toetuse liigi kohta rahalise toetuse eesmärgi ja toetust andnud üksuste lühikirjeldus.

Kvantifitseerige kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist iga kolmanda riigi antud rahalise toetuse hinnanguline kogusumma vahemikena, nagu on täpsustatud allpool esitatud tabelile lisatud märkustes. Selle summa arvutamisel on olulised järgmised kaalutlused:

a)	arvesse võetakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kategooriatesse kuuluv välisriigi rahaline toetus, mille kohta on esitatud teave punktides 5.1 ja 5.2;

b)	arvesse ei võeta välisriigi rahalist toetust, mis on välja jäetud vastavalt allpool esitatud punktidele 6 ja 7.

B. Erandid

Tabelisse ei pea lisama teavet järgmiste välisriigi rahaliste toetuste kohta:

maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise edasilükkamine, maksuamnestiad ja tähtajalised maksuvabastused ning tavalised amortisatsiooni ja kahjumi edasikandmise eeskirjad, mis on üldkohaldatavad. Kui need meetmed piirduvad näiteks teatavate sektorite, piirkondade või ettevõtjatega või ettevõtjate liikidega, tuleb need lisada;

maksusoodustuste kohaldamine topeltmaksustamise vältimiseks kooskõlas topeltmaksustamise vältimise kahe- või mitmepoolsete lepingute sätetega ning ühepoolsed maksusoodustused topeltmaksustamise vältimiseks, mida kohaldatakse riigisiseste maksuõigusnormide alusel, niivõrd kui need järgivad sama loogikat kui kahe- või mitmepoolsete lepingute sätted;

c)	kaupade/teenuste (v.a finantsteenuste) pakkumine/ostmine turutingimustel tavapärase äritegevuse käigus, näiteks kaupade või teenuste pakkumine/ostmine konkurentsipõhise, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse alusel;

d)	välisriigi rahaline toetus, mille individuaalne summa jääb alla 1 miljoni euro.

Kui investeerimisfond või juriidiline isik, keda kontrollib investeerimisfond või keda kontrollitakse investeerimisfondi kaudu, omandab kontrolli või loob ühisettevõtte, ei ole vaja lisada välisriigi rahalisi toetusi, mis on antud muudele investeerimisfondidele, mida valitseb sama äriühinguna asutatud fond, kuid koos erinevate investoritega, kes omavad enamust nende õiguse alusel saada osa kasumist (või mida antakse nende muude fondide kontrolli all olevatele portfelli kuuluvatele äriühingutele), kui suudate tõendada, et kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused:

omandavat üksust kontrolliva fondi suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (13) alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta või samaväärseid kolmanda riigi õigusnorme seoses usaldatavus-, organisatsiooniliste ja käitumisreeglitega, sealhulgas investorite kaitsmise nõuetega, ning

omandavat üksust kontrolliva fondi ning muude investeerimisfondide (ja nende fondide kontrollitavate äriühingute), mida valitseb sama äriühinguna asutatud fond, vahelised majandus- ja äritehingud on olematud või piiratud. Sellega seoses peate esitama komisjonile tõendusmaterjali mis tahes sellise majandus- või äritehingu kohta, mis võis toimuda kolme aasta jooksul enne kokkuleppe sõlmimist, avaliku pakkumise väljakuulutamist või kontrolliva osaluse omandamist. Majandus- ja äritehingud hõlmavad muu hulgas varade müüki (sealhulgas omandiõigust äriühingutes), laene, krediidiliine või garantiisid.

Teatise esitaja X

Kolmas riik

Rahalise toetuse liik (*1)

Rahalise toetuse eesmärgi ja toetust andva üksuse lühikirjeldus (*2)

Riik A

1. liik

2. liik

3. liik

4. liik

...

A antud rahaliste toetuste hinnanguline kogusumma: […] eurot (*3)

Riik B

1. liik

2. liik

3. liik

4. liik

...

B antud rahaliste toetuste hinnanguline kogusumma: […] eurot (*3)

Riik C

…

Märkus:

palun esitage iga teatist esitava osalise kohta eraldi tabel. Kolmandad riigid ja võimaluse korral ka toetuste liigid tuleks järjestada välisriigi rahalise toetuse kogusumma järgi suurimast väikseimani.

C. Lisateave

Iga koondumise puhul olulised välisriigi rahalised toetused võivad sõltuda mitmest tegurist, nagu asjaomased sektorid või tegevus, rahalise toetuse liik või juhtumi muud eripärad. Neid eripärasid arvesse võttes võib komisjon nõuda lisateavet, kui ta peab sellist teavet oma hinnangu jaoks vajalikuks.

(1) ELT L 330, 23.12.2022, lk 1.

(2) ELT L 177, 12.7.2023, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). Vt ka konkurentsijuhtumite uurimist käsitlev privaatsusteade aadressil https://ec.europa.eu/competition-policy/index/privacy-policy-competition-investigations_en.

(4) Käesolevas vormis FS-CO mõõdab ettevõtja väärtus äriühingu koguväärtust ja selle arvutamisel peaks arvesse võtma sihtettevõtja turukapitalisatsiooni, aga ka lühi- ja pikaajalist võlga ning sularaha või raha ekvivalente sihtettevõtja bilansis.

(5) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

(6) Käibe arvutamise kohta vt määruse (EL) 2022/2560 artikkel 22.

(7) Määruse (EL) 2022/2560 artikli 20 lõike 3 punkti a kohaselt peab vähemalt üks ühinevatest ettevõtjatest, omandatud ettevõtja või ühisettevõte olema „asutatud liidus“. Mõistet „asutatud liidus“ tuleb mõista kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga ning see hõlmab tütarettevõtja asutamist liidus ja püsivat tegevuskohta liidus (vt otsused kohtuasjades C-230/14: Weltimmo, punktid 29 ja 30; C-39/13, C-40/13 ja C-41/13: SCA Group Holding jt, punktid 24, 25, 26, 27; ja kohtuasi C-196/87: Steymann, punkt 16).

(8) Välisriigi rahaline toetus tuleks lugeda antuks alates hetkest, mil toetuse saaja omandab õiguse välisriigi rahalist toetust saada. Välisriigi rahalise toetuse tegelik väljamaksmine ei ole vajalik tingimus, et välisriigi rahaline toetus kuuluks määruse (EL) 2022/2560 kohaldamisalasse.

(9) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) I lisas.

(10) „Earnings before interest, taxes, depreciation and amortisation“, st intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum.

(11) Rahalist toetust tuleks käsitada ettevõtjale kasu andvana, kui seda ei oleks olnud võimalik saada tavapärastes turutingimustes. Üksikasjalikum teave selle kohta, kuidas hinnata kasu olemasolu, on esitatud määruse (EL) 2022/2560 põhjenduses 13.

(12) Kasu peaks saama üks või mitu ettevõtjat või tööstusharu. Välisriigi subsiidiumi eripära võib kindlaks määrata juriidiliselt või faktiliselt.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(*1) Märkige rahalised toetused liikide kaupa, näiteks otsetoetus, laen/rahastamisvahend/tagasimakstavad ettemaksed, maksusoodustus, tagatis, riskikapitaliinstrument, kapitalisüst, võlgade kustutamine, toetus, mida antakse ettevõtja mittemajandusliku tegevuse jaoks (vt määruse (EL) 2022/2560 põhjendus 16) või muu.

(*2) Iga liigi alla märgitud rahaliste toetuste eesmärgi ja toetust andva(te) üksus(t)e üldkirjeldus. Näiteks „toote A tootmise ning teadus- ja arendustegevuse maksuvabastus“, „X eesmärgil mitu laenu riigi omanduses olevatelt pankadelt“, „mitu rahastamismeedet koos riiklike investeerimisasutustega tegevuskulude katmiseks/teadus- ja arendustegevuseks“, „avaliku sektori kapitalisüst äriühingusse X“.

(*3) Kasutada järgmisi vahemikke: „45–100 miljonit eurot“, „> 100–500 miljonit eurot“, „> 0,5–1 miljard eurot“, „üle 1 miljardi euro“.

II LISA

VORM FS-PP RIIGIHANKE MENETLUSE RAAMES RAHALISEST TOETUSEST TEATAMISEKS VASTAVALT MÄÄRUSELE (EL) 2022/2560

Sisukord

Vormi FS-PP eesmärk

Käesoleva vormiga FS-PP seotud mõisted ja juhised

Vormiga FS-PP nõutava teabe liigid

Teave, mis ei ole mõistlikult kättesaadav

Teave, mis ei ole komisjonile juhtumi uurimiseks vajalik

Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ja eranditaotlused

Täpse ja täieliku teatise või deklaratsiooni nõue

Teatise esitamise kord

Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

1. 1.JAGU.

Riigihanke kirjeldus

2. 2.JAGU.

Teave teatise esitaja(te) kohta

3. 3.JAGU.

Välisriigi rahaline toetus

4. 4. JAGU.

Põhjendamatult soodsa pakkumuse puudumine

5. 5. JAGU.

Võimalik positiivne mõju

6. 6. JAGU.

Täiendavad dokumendid

7. 7. JAGU.

Deklaratsioon

8.8. JAGU.

Kinnitus

SISSEJUHATUS

1. Vormi FS-PP eesmärk

Käesolevas vormis FS-PP täpsustatakse, millist teavet peavad teatise esitajad andma, kui nad esitavad komisjonile teatise või deklaratsiooni välisriigi rahalise toetuse kohta riigihanke menetluse raames, mille suhtes kohaldatakse liidu välisriigi subsiidiumide kontrollisüsteemi. Liidu välisriigi subsiidiumide kontrollisüsteem on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2560 (1) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2023/1441 üksikasjaliku korra kohta, mille alusel komisjon korraldab menetlusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2560, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume (edaspidi „rakendusmäärus“), (2) millele käesolev vorm FS-PP on lisatud.

2. Käesoleva vormiga FS-PP seotud mõisted ja juhised

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„teatise esitaja(d)“ – määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 5 kohaselt kõik ettevõtjad, ettevõtjate rühmad, peamised alltöövõtjad ja peamised tarnijad, kelle suhtes kehtib määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 1 kohane teatamiskohustus;

b)	„peatöövõtja“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/24/EL (3) ja 2014/25/EL (4) tähenduses või „põhikontsessionäär“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (5) tähenduses – ettevõtja, kes tagab teatise või deklaratsiooni esitamise kõigi teatise esitajate nimel.

Kui ei ole sätestatud teisiti, hõlmab mõiste „teatise esitaja“ kõiki tema tütarettevõtjaid, kes ei ole majanduslikult sõltumatud, ja tema valdusettevõtjaid määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punkti b tähenduses.

Nõutavad finantsandmed tuleb esitada eurodes keskmiste vahetuskursside alusel, mis kehtisid kõnealustel aastatel või muudel ajavahemikel.

3. Vormiga FS-PP nõutava teabe liigid

Kui vähemalt üks teatise esitaja on saanud määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõike 1 kohaselt teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, esitab teatise esitaja (esitavad teatise esitajad) üksnes teatise. Teatis esitatakse ühel vormil, järgides allpool esitatud elemente.

Seevastu juhul kui ükski teatise esitaja ei ole saanud määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõigete 1 ja 2 ning artikli 29 lõike 1 kohaselt teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, esitab teatise esitaja (esitavad teatise esitajad) üksnes deklaratsiooni. Deklaratsioon esitatakse ühel vormil, järgides allpool esitatud elemente.

Komisjon võib iga juhtumi puhul eraldi nõuda üksikasjalikumat teavet mis tahes liiki rahalise toetuse kohta, mis on loetletud 3. jaos ja tabelis 1 esitatud küsimuste vastustes, või mis tahes muu välisriigi rahalise toetuse kohta, mida teatise esitaja(d) on saanud. Igal juhul tuleb määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punkti b kohasele teatamiskünnisele vastavuse kindlakstegemiseks arvesse võtta kõiki välisriigi rahalisi toetusi, mis on antud teatise esitaja(te)le teatise esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul, olenemata sellest, kas 3. jaos nõutakse nende kohta teavet.

Vormis FS-PP tuleb esitada järgmine teave.

TEATISED VÄLISRIIGI RAHALISE TOETUSE KOHTA

i.	Kui teatatakse määruse (EL) 2022/2560 4. peatüki kohasest välisriigi rahalisest toetusest, tuleb tavaliselt täita kõik jaod ja nende väljad, välja arvatud 7. jagu (deklaratsioon).

ii.	1. jagu peab sisaldama riigihanke menetluse kokkuvõtlikku kirjeldust.

iii.	2. jagu peab sisaldama teavet teatise esitaja(te) kohta.

iv.

3. jagu peab sisaldama üksikasjalikku teavet välisriigi rahalis(t)e toetus(t)e kohta. Eelkõige nõutakse 3. jao kohaselt üksikasjalikku teavet teatise esitajatele kolme aasta jooksul enne teatise esitamist antud iga 1 miljoni euro suuruse või suurema välisriigi rahalise toetuse kohta, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–c ja e nimetatud kategooriasse. Muude välisriigi rahaliste toetuste puhul nõutakse vormiga FS-PP vastavalt tabelis 1 esitatud juhistele, et teatise esitaja annaks (teatise esitajad annaksid) ülevaate teatise esitaja(te)le antud eri liiki rahalistest toetustest.

v.	4. jagu võib sisaldada selgitust selle kohta, miks pakkumus ei ole põhjendamatult soodne.

vi.	5. jaos võib vajaduse korral loetleda ja põhjendada subsiidiumide võimalikku positiivset mõju asjaomase subsideeritud majandustegevuse arengule ning muud positiivset mõju, mis on seotud asjaomaste poliitikaeesmärkidega.

vii.	6. jaos loetletakse kõik täiendavad dokumendid.

viii.

8. jagu peab sisaldama allkirjastatud kinnitust selle kohta, et esitatud teave on õige, täpne ja täielik ning et teatise esitaja(d) on teadlik(ud) trahve käsitlevatest sätetest.

DEKLARATSIOON TEATAMISELE KUULUVA VÄLISRIIGI RAHALISE TOETUSE PUUDUMISE KOHTA

i.	Kui teatise esitaja(te)le ei ole viimase kolme aasta jooksul antud teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, tuleb täita ainult vormi FS-PP 1., 2. ja 8. jagu ning 7. jagu, ülejäänud jaod tuleb jätta tühjaks.

ii.	Vormis FS-PP nõutav teave ei piira komisjoni võimalust küsida teabenõude kaudu lisateavet.

4. Teave, mis ei ole mõistlikult kättesaadav

Kui käesolevas vormis FS-PP nõutav konkreetne teave ei ole teatise esitaja(te)le osaliselt või täielikult mõistlikult kättesaadav, võib teatise esitaja (võivad teatise esitajad) taotleda, et komisjon vabastaks ta (nad) asjaomase teabe esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-PP sisalduvast selle teabega seotud nõudest. Taotlus tuleks esitada käesoleva sissejuhatuse põhjendustes 13–15 esitatud juhiste kohaselt.

5. Teave, mis ei ole komisjonile juhtumi uurimiseks vajalik

10.

Vastavalt rakendusmääruse artikli 5 lõikele 5 võib komisjon teha erandi teatises konkreetse teabe (sealhulgas dokumentide) esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-PP esitatud kõnealuse teabega seotud nõudest, kui ta leiab, et nende kohustuste või nõuete järgimine ei ole juhtumi uurimiseks vajalik.

11.

Teatise esitaja võib (teatise esitajad võivad) taotleda, et komisjon vabastaks ta (nad) asjaomase teabe esitamise kohustusest või mõnest muust vormis FS-PP sisalduvast selle teabega seotud nõudest. Taotlus tuleks esitada käesoleva vormi FS-PP sissejuhatuse põhjendustes 13–15 esitatud eranditaotluste esitamise juhiste kohaselt.

6. Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ja eranditaotlused

12.

Teatise esitajaid julgustatakse piisavalt aegsasti enne teatise esitamist osalema teatamise-eelsetes aruteludes, eelistatavalt vormi FS-PP kavandi alusel. Komisjon pakub teatise esitajatele vabatahtliku teenusena võimalust endaga enne teatise esitamist kontakti võtta, et valmistada ette avaldatud hanketeate kontekstis antud välisriigi subsiidiumide esialgne läbivaatamine. Teatise esitamisele eelnevad kontaktid ei ole küll kohustuslikud, kuid võivad olla siiski olulised, võimaldades nii teatise esitaja(te)l kui ka komisjonil muu hulgas kindlaks määrata teatises nõutava teabe täpset hulka, seda eelkõige 3. jao ja tabeli 1 kohaselt esitatava teabe puhul, ning tagades, et teatis on täielik. Peale selle võivad teatise esitamisele eelnevad kontaktid oluliselt vähendada nõutava teabe hulka. Kui teatise esitajaid (ühe ettevõtjana) või teatise esitajate rühmi (sama konsortsiumi liikmetena) on rohkem kui üks, kusjuures iga teatise esitaja või teatise esitajate rühm kavatseb esitada sama riigihanke menetluse raames erineva pakkumuse, tuleb teatise esitamisele eelnevad arutelud pidada iga teatise esitajaga või teatise esitajate rühmaga eraldi ja täielikus konfidentsiaalsuses, et tagada aus konkurents asjaomases riigihanke menetluses.

13.

b)	teatise esitaja põhjendab (teatise esitajad põhjendavad) piisavalt, miks asjakohane teave ei ole juhtumi uurimiseks vajalik.

14.

15.

Asjaolu, et komisjon võis nõustuda sellega, et käesolevas vormis FS-PP nõutava konkreetse teabe võib teatisest välja jätta, ei takista mingil viisil komisjoni seda teavet menetluse käigus ükskõik millal nõudmast, eelkõige määruse (EL) 2022/2560 artikli 13 kohase teabenõude kaudu.

7. Täpse ja täieliku teatise või deklaratsiooni nõue

16.

1.–3., 6. ja 8. jaos nõutav teave tuleb esitada juhul, kui teatatakse välisriigi rahalisest toetusest, ning see on seega täieliku teatise esitamise eeldus. Kogu nõutav teave tuleb esitada vormi FS-PP asjaomases jaos ning see peab olema täpne ja täielik.

17.

Kui deklareeritakse, et teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust ei ole saadud, tuleb esitada 1., 2., 7. ja 8. jaos nõutav teave, mis on seega täieliku deklaratsiooni esitamise eeldus. Kogu nõutav teave tuleb esitada vormi FS-PP asjaomases jaos ning see peab olema täpne ja täielik.

18.

Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

määruse (EL) 2022/2560 artikli 30 lõigetes 2 ja 6 sätestatud 20 tööpäeva pikkune ajavahemik algab täieliku teatise kättesaamisele järgneval tööpäeval. Seeläbi tagatakse, et komisjonil on võimalik teatatud välisriigi rahalist toetust hinnata määruses (EL) 2022/2560 sätestatud rangete tähtaegade jooksul;

b)	teatise esitaja peab (teatise esitajad peavad) teatise koostamise ajal kontrollima, kas komisjonile esitatavad kontaktisikute nimed ja telefoninumbrid ning eelkõige e-posti aadressid on täpsed, asjakohased ja ajakohased;

deklaratsiooni võib esitada ainult juhul, kui kõik teatise esitajad kinnitavad, et neile ei ole viimase kolme aasta jooksul antud teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust. Kui vähemalt ühele teatise esitajatest on antud teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, käsitatakse esitatud teavet käesoleva rakendusmääruse tähenduses teatisena;

nõutavad teatise esitajate kontaktandmed tuleb esitada vormingus, mille siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW) on oma veebisaidil (6) ette näinud. Nõuetekohaseks läbivaatamiseks on oluline, et kontaktandmed oleksid täpsed. Selleks ei tohiks esitatud e-posti aadressid olla isikustatud ega määratud konkreetsetele kontaktisikutele, vaid pigem tuleks kasutada ettevõttes teatamise eest vastutava üksuse e-posti aadresse. Komisjon võib kuulutada teatise ebasobivate kontaktandmete põhjal mittetäielikuks;

e)	6. jao kohased täiendavad dokumendid tuleb esitada koos kokkuvõtliku tabeliga, mille siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat on oma veebisaidil ette näinud;

f)	vastavalt rakendusmääruse artikli 7 lõikele 4 käsitatakse ebaõige või eksitava teabe esitamist teatises või sellega koos teatise esitamise kuupäeva kindlaksmääramisel asjaoluna, mis muudab teatise ebatäielikuks;

määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 4 alusel peaks komisjon võtma vastu otsuse, milles nõutakse, et avaliku sektori või võrgustikusektori hankija võtaks vastu otsuse, millega lükatakse nõuetele mittevastav pakkumus või osalemistaotlus tagasi, kui pakkumusele või osalemistaotlusele lisatud teatis jääb hoolimata komisjoni nõudest seda täiendada endiselt mittetäielikuks;

määruse (EL) 2022/2560 artikli 33 lõike 2 alusel võidakse asjaomasele ettevõtjale, kes tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitab ebaõiget või eksitavat teavet, määrata trahve, mis moodustavad kuni 1 % tema kogukäibest. Peale selle võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2022/2560 artikli 18 lõike 1 punktiga b tühistada oma otsuse, kui see tehti mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe alusel.

8. Teatise esitamise kord

19.

Teatis esitatakse ühes liidu ametlikest keeltest. Teatise esitajate nimed esitatakse ka nende algkeeles. Käesolevas vormis FS-PP nõutav teave tuleb esitada vormi jagusid ja punkte kasutades ning vajaduse korral lisada täiendavaid dokumente. Esitatud teatis peab sisaldama 8. jaos ette nähtud allkirjastatud kinnitust. Kui kahes eri jaos esitatud teave osaliselt (või täielikult) kattub, võib kasutada ristviiteid.

20.

Teatise peab allkirjastama iga teatise esitaja seaduslik esindaja või teatise esitaja(te) üks või mitu volitatud esindajat. Teatisele tuleb lisada vastavad volikirjad (või kirjalikud tõendid nende isikute volituste kohta). Teatiste esitamist käsitlevad tehnilised kirjeldused ja juhised on esitatud komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidil.

21.

Teatise esitajaid palutakse käesoleva vormi FS-PP 3. jagu täites kaaluda, kas selguse huvides tuleks teave kõnealuses jaos esitada numbrilises järjestuses või oleks teavet võimalik rühmitada iga välisriigi rahalise toetuse (või välisriigi rahalise toetuse rühmade) kaupa.

22.

23.

Täiendavad dokumendid esitatakse algkeeles; kui see ei ole liidu ametlik keel, siis tuleb lisada tõlge menetluskeelde (rakendusmääruse artikli 5 lõige 4).

9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

24.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 ja määruse (EL) 2022/2560 artikli 43 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon, selle ametnikud ja muud teenistujad ei avalikusta määruse kohaldamisel saadud teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Sama põhimõtet tuleb rakendada konfidentsiaalsuse tagamiseks teatise esitajate vahel.

25.

Kui teatise esitajad arvab (teatise esitajad arvavad), et palutud teabe avaldamine või teistsugusel viisil teistele osalistele (sealhulgas teistele ettevõtjatele, kellega koos nad teatise esitavad, ning asjaomasele avaliku sektori või võrgustikusektori hankijale) avalikustamine riivaks nende huve, siis peaks ta (peaksid nad) esitama sellise teabe asjaomasele avaliku sektori või võrgustikusektori hankijale eraldi, kusjuures iga lehekülg peab kandma selget märgistust „konfidentsiaalne“. Selleks võib eraldi esitada krüpteeritud dokumentide arhiivi ja eraldi anda komisjonile võtme. Teatise esitajad peaksid esitama ka põhjenduse, miks seda teavet ei tohiks avalikustada ega avaldada.

26.

Kui teatise koostab rohkem kui üks teatise esitaja, võib ärisaladused esitada eraldi ümbrikus ning teatises viidata nendele kui lisale. Selleks, et teatist saaks käsitada täielikuna, tuleb koos teatisega esitada ka kõik sellised lisad.

27.

Teatises või sellega koos esitatud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (7).

1. JAGU

Riigihanke kirjeldus

1.1.

Esitage link TED-veebisaidil (Tenders Electronic Daily) ja muudel platvormidel avaldatud hankemenetluse väljakuulutamise dokumendile ning riigihanke menetluse kokkuvõte.

1.2.

Kui teatise esitaja kasutab (teatise esitajad kasutavad) Euroopa ühtset hankedokumenti, loetakse riigihanke menetluse kokkuvõtte esitamise kohustus täidetuks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/7 (8) 2. lisa I osa täitmisel.

1.3.

Kui teatise esitaja esitab (teatise esitajad esitavad) oma teabe Euroopa ühtse hankedokumendi kaudu, tuleks käesoleva vormi FS-PP 1. jagu importida otse Euroopa ühtsest hankedokumendist, kasutades selleks komisjoni pakutavat digiteenust. Kui selline teenus puudub, peaks avaliku sektori või võrgustikusektori hankija täitma rakendusmääruse (EL) 2016/7 2. lisas ette nähtud Euroopa ühtse hankedokumendi I osa ja edastama selle komisjonile koos teatisega.

1.4.

Kui teatise esitaja(d) ei esita oma teavet Euroopa ühtse hankedokumendi kaudu, tuleb käesolev jagu täita andmetega, mida nõutakse rakendusmääruse (EL) 2016/7 2. lisas ette nähtud Euroopa ühtse hankedokumendi I osas.

1.5.

Kui teatise esitaja esitab (teatise esitajad esitavad) oma teabe Euroopa ühtse hankedokumendi kaudu ainult osaliselt, tuleb käesolevas jaos esitada elemendid, mis puuduvad rakendusmääruse (EL) 2016/7 2. lisas ette nähtud Euroopa ühtse hankedokumendi I osast.

2. JAGU

Teave teatise esitaja(te) kohta

2.1.

Kui teatise esitajad kasutavad Euroopa ühtset hankedokumenti, saab nende kohta teabe esitamise kohustuse täitmiseks esitada rakendusmääruse (EL) 2016/7 (millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm) 2. lisa II osa. Euroopa ühtne hankedokument täidetakse kõigi pakkumuses ja osalemistaotluses osalevate ettevõtjate kohta, samuti alltöövõtjate kohta, kelle suutlikkusele tuginetakse valikukriteeriumide täitmiseks. Alltöövõtjad, kes ei ole peamised alltöövõtjad määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 5 tähenduses, ei pea vormi käesolevat osa täitma. Alltöövõtjad, kes on peamised alltöövõtjad määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõike 5 tähenduses, kuid kelle suutlikkusele ei tugineta kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 63 või direktiivi 2014/25/EL artikliga 79, peavad täitma selle osa käsitsi.

2.2.

Kui teatise esitaja esitab (teatise esitajad esitavad) oma teabe Euroopa ühtse hankedokumendi kaudu, tuleb vormi FS-PP käesolev jagu importida otse Euroopa ühtsest hankedokumendist, kasutades selleks komisjoni pakutavat digiteenust. Kui selline teenus puudub, peaks avaliku sektori või võrgustikusektori hankija täitma rakendusmääruse (EL) 2016/7 2. lisas ette nähtud Euroopa ühtse hankedokumendi II osa ja edastama selle komisjonile koos käesoleva teatisega.

2.3.

2.4.

2.5.

Palun sisestage EU Logini konto puhul kasutatav e-posti aadress või kordumatu tunnus, mida hakatakse kasutama teabevahetuseks.

3. JAGU

Välisriigi rahaline toetus

3.1.

Selleks et hinnata, kas riigihanke menetluses esineb välisriigi subsiidiumidest põhjustatud moonutusi, hinnatakse moonutuse näitajaid (9) ja seda, kas pakkumus on asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste suhtes põhjendamatult soodne (10). Käesolevas jaos peaks(id) teatise esitaja(d) andma aru ainult nende välisriigi rahaliste toetuste kohta, mis kuuluvad määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktide a–c ja e kohaldamisalasse ning mis kõige tõenäolisemalt moonutavad siseturgu. Välisriigi rahaliste toetusete puhul, mis ei kuulu nendesse kategooriatesse, vt käesoleva jao punkt 3.3 ja tabel 1. Riigihankemenetluste puhul, mis vastavad määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 ette nähtud künnistele ja mille raames on kolme aasta jooksul enne teatise esitamist antud teatise esitaja(te)le määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, märkige iga teatise esitaja kohta, kas neile on teatise esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul individuaalselt antud (11) 1 miljoni euro suurust või suuremat välisriigi rahalist toetust, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–c ja e nimetatud kategooriasse.

3.1.1.

Selleks et teha kindlaks, kas välisriigi rahalist toetust on antud ettevõtjale, kes oli raskustes määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, märkige palun, kas teatise esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul oli täidetud mõni järgmistest tingimustest.

3.1.1.1.

Kas teatise esitaja on piiratud vastutusega äriühing, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist?

☐

jah

☐

3.1.1.2.

Kas teatise esitaja on äriühing, milles vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist?

☐

jah

☐

3.1.1.3.

Kas teatise esitaja suhtes on algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või kas ta vastab kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud, et algatada võlausaldajate taotlusel kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus?

☐

jah

☐

3.1.1.4.

Kui kõnealune teatise esitaja ei ole VKE: (12)

3.1.1.4.1.

kas teatise esitaja arvestuslik finantsvõimendus on olnud viimasel kahel aastal suurem kui 7,5

ning

3.1.1.4.2.

kas teatise esitaja EBITDA intressikulude kattekordaja (13) on olnud viimasel kahel aastal alla 1,0?

☐

jah

☐

3.1.1.5.

Kui mõne teatise esitaja kohta oli vastus mõnele punktides 3.1.1.1–3.1.1.4 esitatud küsimusele jaatav, märkige palun, kas kõnealune ettevõtja sai ajavahemikul, mil ta oli raskustes, välisriigi rahalist toetust, mis võis aidata kaasa tema pikaajalise elujõulisuse taastamisele (sealhulgas mis tahes ajutist likviidsusabi elujõulisuse taastamise toetamiseks) või tagada selle teatise esitaja tegevuses hoidmise selleks lühikeseks ajaks, mida vajati saneerimis- või likvideerimiskava väljatöötamiseks.

Teatise esitaja(d)

☐

jah

☐

3.1.1.6.

Kui mõne teatise esitaja kohta oli vastus mõnele punktides 3.1.1.1–3.1.1.4 esitatud küsimusele jaatav, märkige, kas on olemas saneerimiskava, mis tagab teatise esitaja pikaajalise elujõulisuse, ning kas see kava sisaldab teatise esitaja märkimisväärset omaosalust, ning esitage selle kava üksikasjad.

3.1.1.7.

Kui vastus mõnele punktides 3.1.1.1–3.1.1.4 esitatud küsimusele oli jaatav, põhjendage palun vastust, lisades viited täiendavale tõendusmaterjalile või dokumentidele, mis tuleb esitada lisades (sellised dokumendid võivad muu hulgas hõlmata teatise esitaja viimaseid kasumiaruandeid koos bilansiga või kohtu otsust algatada äriühingu suhtes kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või tõendeid selle kohta, et on täidetud siseriikliku äriühinguõigusega kehtestatud kriteeriumid võlausaldajate taotlusel maksejõuetusmenetluse algatamiseks jne).

3.1.2.

Välisriigi rahaline toetus, millega antakse ettevõtja võlgade või kohustuste katteks piiramatu tagatis sellise tagatise suurust või kestust piiramata (artikli 5 lõike 1 punkt b).

☐

jah

☐

3.1.3.

Ekspordi rahastamise meede, mis ei ole kooskõlas OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi kokkuleppega (artikli 5 lõike 1 punkt c).

☐

jah

☐

3.1.4.

Välisriigi rahaline toetus, mis võimaldab ettevõtjal esitada põhjendamatult soodsa pakkumuse, mille alusel võidakse sõlmida selle ettevõtjaga asjakohane leping (artikli 5 lõike 1 punkt e).

☐

jah

☐

3.2.

Esitage järgmine teave ja täiendavad dokumendid teatise esitajatele kolme aasta jooksul enne teatise esitamist antud iga 1 miljoni euro suuruse või suurema välisriigi rahalise toetuse kohta, mis võib kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–c ja e nimetatud kategooriasse.

3.2.1.

Rahalise toetuse vorm (nt laen, maksuvabastus, kapitalisüst, maksusoodustus, mitterahalised sissemaksed jne).

3.2.2.

Rahalist toetust andnud kolmas riik. Täpsustage ka toetust andnud avaliku sektori asutus või üksus.

3.2.3.

Iga rahalise toetuse summa.

3.2.4.

Osalisele rahalise toetuse andmise eesmärk ja majanduslik põhjendus.

3.2.5.

Kas rahalise toetuse ja selle kasutamisega on seotud mingeid tingimusi?

3.2.6.

Kirjeldage rahalise toetuse põhielemente ja omadusi (nt laenu puhul intressimäärad ja kestus).

3.2.7.

Selgitage, kas rahaline toetus toob ettevõtjale, kellele välisriigi rahaline toetus on antud, kasu määruse (EL) 2022/2560 artikli 3 tähenduses. Palun selgitage, miks, viidates 6. jaos esitatud täiendavatele dokumentidele.

3.2.8.

Selgitage, kas rahaline toetus piirdub õiguslikult või faktiliselt teatavate ettevõtjate või tööstusharudega määruse (EL) 2022/2560 artikli 3 tähenduses (14). Palun selgitage, miks, viidates 6. jaos esitatud täiendavatele dokumentidele.

3.2.9.

Selgitage, kas välisriigi rahalist toetust antakse üksnes selliste tegevuskulude katmiseks, (15) mis on seotud eranditult asjaomase riigihankega.

3.3.

Esitage ülevaade 1 miljoni euro suurustest või suurematest välisriigi rahalistest toetustest, mis on antud teatise esitajatele kolme aasta jooksul enne teatise esitamist ning mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse, järgides vormi ja tabelis 1 esitatud juhiseid.

4. JAGU

Põhjendamatult soodsa pakkumuse puudumine

4.1.

Kas välisriigi rahalise toetuse puhul, mis võimaldab ettevõtjal esitada põhjendamatult soodsa pakkumuse, mille alusel võidakse sõlmida selle ettevõtjaga asjakohane leping (määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punkt e), on elemente, mida saab esitada tõendina, et pakkumus ei ole saadud rahalis(t)e toetus(t)e tõttu otseselt või kaudselt põhjendamatult soodne, sealhulgas direktiivi 2014/24/EL artikli 69 lõikes 2 või direktiivi 2014/25/EL artikli 84 lõikes 2 osutatud elemente?

4.2.

Need elemendid võivad eelkõige olla seotud järgnevaga:

4.2.1.

ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatavate teenuste säästlikkus;

4.2.2.

valitud tehnilised lahendused või erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale ehitustööde tegemiseks, kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks kättesaadavad;

4.2.3.

pakkuja väljapakutud ehitustööde, asjade või teenuste originaalsus;

4.2.4.

keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste täitmine;

4.2.5.

alltöövõtuga seotud kohustuste täitmine.

5. JAGU

Võimalik positiivne mõju

5.1.

6. JAGU

Täiendavad dokumendid

Palun esitage iga teatise esitaja kohta järgmine teave.

6.1.	Vastavalt punktile 3.1 koopiad kõigist täiendavatest ametlikest dokumentidest seoses rahaliste toetustega, mis võivad kuuluda mõnda määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–c ja e nimetatud kategooriasse.

6.2.

Koopiad järgmistest dokumentidest, mille on koostanud haldusnõukogu, juhatuse või nõukogu liige või mis on koostatud nende isikute jaoks või neile edastatud: analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated, ettekanded ja mis tahes võrreldavad dokumendid, milles käsitletakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–c ja e nimetatud mis tahes kategooriasse kuuluva välisriigi rahalise toetuse eesmärki, kasutamist ja majanduslikku põhjust. Esitage enda valduses olevad või avalikult kättesaadavad sama liiki dokumendid, mille on koostanud välisriigi rahalist toetust andev üksus või mis on koostatud sellise üksuse jaoks või sellele edastatud.

6.3.	Võimaluse korral teatise esitaja(te) viimaste aastaaruannete ja raamatupidamisaruannete veebiaadress, selle puudumise korral viimaste aastaaruannete ja raamatupidamisaruannete koopiad.

6.4.

Kui teatise esitaja põhjendab (teatise esitajad põhjendavad, et pakkumusel puudub põhjendamatu eelis, täites käesoleva vormi 4. jao, peab ta (peavad nad) esitama ka teatise esitamisele eelnenud kolme aasta kohta dokumendid, mis tõendavad esitatud andmeid. Sellised dokumendid võivad vajaduse korral sisaldada muu hulgas järgmist:

a.	vaatlusaluse perioodi maksudeklaratsioonid, sealhulgas äriühingu maksudeklaratsioonide ja käibedeklaratsioonide koopiad,

b.	äriplaanid ja turu-uuringud, mis on riigihankemenetluses osalemise otsuse aluseks.

7. JAGU

Deklaratsioon

7.1.

Kooskõlas sissejuhatuses esitatud põhjendusega 6 tuleb määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 sätestatud künnistele vastavate riigihankemenetluste korral, mille puhul ei ole teatise esitaja(te)le viimase kolme aasta jooksul antud ühtegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt teatamisele kuuluvat välisriigi rahalist toetust, täita käesoleva vormi 1., 2. ja 8. jagu ning käesolev jagu koos järgmise avaldusega:

„ Ükski teatise esitaja ei ole saanud välisriigi rahalist toetust, mis kuulub teatamisele vastavalt määruse (EL) 2022/2560 4. peatükile. “

7.2.

Vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 29 lõikes 1 sätestatud kohustusele peavad teatise esitajad loetlema kõik saadud välisriigi rahalised toetused. See kohustus hõlmab kõiki välisriigi rahalisi toetusi, mis ei kuulu määruse (EL) 2022/2560 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt teatamisele ja mis on saadud kolme viimase aasta jooksul enne deklaratsiooni esitamist.

7.3.

Siiski võib deklaratsiooni esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saadud teatamisele mittekuuluvad välisriigi rahalised toetused, mille summa on väiksem kui 1 miljon eurot, kuid suurem kui punktis 7.4 osutatud väärtus, esitada koondandmetena nende väärtust märkimata, kasutades tabelit 2. Komisjoni nõudmise korral tuleb sellisest välisriigi rahalisest toetusest eraldi teatada.

7.4.

Vastavalt määruse (EL) 2022/2560 artikli 4 lõikele 3 ei pea deklaratsioonis aru andma välisriigi rahalisest toetusest, mille kogusumma kolmanda riigi kohta on väiksem kui komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (16) artikli 3 lõike 2 esimeses lõigus määratletud vähese tähtsusega abi summa deklaratsiooni esitamisele eelneva kolme järjestikuse aasta jooksul.

8. JAGU

Kinnitus

8.1.

Teatis peab lõppema järgmise kinnitusega, millele kirjutavad alla kõik teatise esitajad:

8.2.

„Teatise esitaja kinnitab (teatise esitajad kinnitavad), et käesolevas teatises esitatud teave on neile teadaolevatel andmetel ja nende veendumuse kohaselt õige, täpne ja täielik, et käesolevas vormis FS-PP nõutavatest dokumentidest on esitatud tõesed ja täielikud koopiad, et kõik hinnangud on vastavalt märgistatud ja need on antud nende aluseks olevate faktide põhjal nii täpselt kui võimalik ning et kõik esitatud arvamused on siirad.

8.3.	Nad on teadlikud määruse (EL) 2022/2560 artikli 33 sätetest, mis käsitlevad trahve ja sunniraha.“

Kuupäev:

[1. allkirja andja]

Nimi:

Organisatsioon:

Ametikoht:

Aadress:

Telefoninumber:

E-post:

[(allkirjastatud elektrooniliselt)/allkiri]

[2. allkirja andja, kui see on asjakohane, korrata nii mitu korda, kui on teatise esitajaid]

Nimi:

Organisatsioon:

Ametikoht:

Aadress:

Telefoninumber:

E-post:

[(allkirjastatud elektrooniliselt)/allkiri]

Tabel 1

Juhised teabe esitamiseks selliste välisriigi rahaliste toetuste kohta, mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse (punkt 3.3)

Käesolevat tabelit kasutatakse ülevaate esitamiseks 1 miljoni euro suurustest või suurematest välisriigi rahalistest toetustest, mille iga kolmas riik on andnud teatise esitajatele kolme aasta jooksul enne teatise esitamist ning mis ei kuulu ühessegi määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõike 1 punktides a–e nimetatud kategooriasse, järgides allpool esitatud vormi ja juhiseid. Punktis A selgitatakse, milline teave tuleb tabelis esitada, ja punktis B selgitatakse, millist teavet ei ole vaja esitada.

A. Teave, mis tuleb tabelis esitada

Lisage ainult need riigid, kus teatise esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul antud rahalise toetuse hinnanguline kogusumma riigi kohta (arvutatud vastavalt punktile 5) on 4 miljonit eurot või rohkem.

Esitage iga rahalise toetuse liigi kohta rahalise toetuse eesmärgi ja toetust andnud üksuste lühikirjeldus.

Kvantifitseerige teatise esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul iga kolmanda riigi antud rahalise toetuse hinnanguline kogusumma vahemikena, nagu on täpsustatud allpool esitatud tabelile lisatud märkustes. Selle summa arvutamisel on olulised järgmised kaalutlused:

a)	arvesse võetakse määruse (EL) 2022/2560 artikli 5 lõikes 1 sätestatud kategooriatesse kuuluv välisriigi rahaline toetus, mille kohta on esitatud teave punktides 3.1 ja 3.2;

b)	arvesse ei võeta välisriigi rahalist toetust, mis on välja jäetud vastavalt allpool esitatud punktidele 6 ja 7.

B. Erandid

Tabelisse ei pea lisama järgmiste välisriigi rahaliste toetuste kirjeldust:

maksude ja/või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise edasilükkamine, maksuamnestiad ja tähtajalised maksuvabastused ning tavalised amortisatsiooni ja kahjumi edasikandmise eeskirjad, mis on üldkohaldatavad. Kui need meetmed piirduvad näiteks teatavate sektorite, piirkondade või ettevõtjatega või ettevõtjate liikidega, tuleb need lisada;

c)	kaupade/teenuste (v.a finantsteenuste) pakkumine/ostmine turutingimustel tavapärase äritegevuse käigus, näiteks kaupade või teenuste pakkumine/ostmine konkurentsipõhise, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse alusel;

välisriigi rahaline toetus, mille individuaalne summa jääb alla 1 miljoni euro.

Kolmas riik

Rahalise toetuse liik (*1)

Rahalise toetuse eesmärgi ja toetust andva üksuse lühikirjeldus (*2)

Riik A

1. liik

2. liik

3. liik

4. liik

...

A antud hinnanguline rahaline toetus kokku: […] eurot (*3)

Riik B

1. liik

2. liik

3. liik

4. liik

...

B antud hinnanguline rahaline toetus kokku: […] eurot (*3)

Riik C

…

Märkus:

C. Lisateave

Iga riigihanke hindamise puhul olulised välisriigi rahalised toetused võivad sõltuda mitmest tegurist, nagu asjaomased sektorid või tegevus, rahalise toetuse liik või juhtumi muud eripärad. Neid eripärasid arvesse võttes võib komisjon nõuda lisateavet, kui ta peab sellist teavet oma hinnangu jaoks vajalikuks.

Tabel 2

Aruandlus välisriigi rahalise toetuse kohta, mille väärtus on väiksem kui 1 miljon eurot ja suurem kui punktis 7.4 märgitud väärtus

Kolmas riik	Rahalise toetuse lühikirjeldus
Riik A
Riik B
Riik C
…

(1) ELT L 330, 23.12.2022, lk 1.

(2) ELT L 177, 12.7.2023, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(6) Vt: https://single-market-economy.ec.europa.eu/single-market/public-procurement/foreign-subsidies-regulation ja järgige sealseid juhiseid.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrusele (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). Vt ka konkurentsijuhtumite uurimist käsitlev privaatsusteade aadressil https://ec.europa.eu/competition-policy/index/privacy-policy-competition-investigations_en.

(8) Komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (ELT L 3, 6.1.2016, lk 16).

(9) Määruse (EL) 2022/2560 artikkel 4.

(10) Määruse (EL) 2022/2560 artikkel 27.

(11) Rahaline toetus tuleks lugeda antuks alates hetkest, mil toetuse saaja omandab seadusjärgse õiguse rahalist toetust saada. Rahalise toetuse tegelik väljamaksmine ei ole vajalik tingimus, et rahaline toetus kuuluks määruse (EL) 2022/2560 kohaldamisalasse.

(12) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on määratletud komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 (ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) I lisas.

(13) „Earnings before interest, taxes, depreciation and amortisation“, st intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum. Selle suhtarvu arvutamiseks jagatakse EBITDA intressimaksetega.

(14) Kasu peaks saama üks või mitu ettevõtjat või tööstusharu. Välisriigi subsiidiumi eripära võib kindlaks määrata juriidiliselt või faktiliselt.

(15) Näiteks personalikulud, materjalid, energia, hooldus, rent, haldus.

(16) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(*3) Kasutada järgmisi vahemikke: „45–100 miljonit eurot“, „> 100–500 miljonit eurot“, „> 0,5–1 miljard eurot“, „üle 1 miljardi euro“.