KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1192,

14. märts 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste sisu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132, (1) eriti selle artikli 4 lõike 7 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et tagada kesksete vastaspoolte kriisilahenduse ühetaoline menetlemine kõikjal liidus, peaksid määruse (EL) 2021/23 artikli 4 kohaselt loodud kriisilahenduse kolleegiumid järgima ühiseid tegevuseeskirju.

(2)

Kriisilahenduse kolleegiumide eesmärk on hõlbustada pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste koostööd, eriti finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse ettevalmistavates etappides, koondades kõiki asjaomaseid pädevaid asutusi, Euroopa Keskpankade Süsteemi asjaomaseid liikmeid, kliiritud finantsinstrumentide asjaomased vääringud emiteerinud keskpanku, asjaomast ministeeriumi, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalvet (EBA).

(3)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid sisaldama vajalikke organisatsioonilisi sätteid, et tagada tõhus ja tulemuslik otsustus- ja teabevahetusprotsess ning koostöö ametiasutuste vahel. Eelkõige peaks kriisilahenduse kolleegium tunnistama vajadust luua kriisilahenduse kolleegiumi raames paindlikud allstruktuurid, et täita oma funktsioone ja tagada, et liikmed saavad seoses kõigi kolleegiumi tegevusvaldkondadega anda asjakohasel viisil oma panuse.

(4)

Kriisilahenduse kolleegiumi kirjalik kord ja menetlused peaksid samuti sisaldama vajalikke tegevusalaseid sätteid. Nimetatud tegevusalased sätted peaksid lubama kriisilahendusasutustel koordineerida keskse vastaspoole igapäevase tegevuse kohta käiva sisendi andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (2) artikli 18 kohaselt asutatud järelevalvekolleegiumisse. Lisaks sellele peaksid kõnealused tegevusalased sätted hõlbustama kriisilahendusasutuste ülesannet analüüsida, võtta arvesse ja hinnata sisendit, mida nad saavad järelevalvekolleegiumilt. Seepärast peaksid kirjalik kord ja menetlused hõlmama järelevalvekolleegiumi ja kriisilahenduse kolleegiumi vahelise teabevahetuse protsessi.

(5)

Selleks et tagada kriisilahenduse kolleegiumi stabiilsus, selle siseprotsesside tõhusus ja tulemuslik koordineerimine järelevalvekolleegiumiga, peaks kriisilahenduse kolleegium tuginema tegevuseeskirjadele, mis reguleerivad kolleegiumi kohtumiste käiku, kriisilahenduse kolleegiumi sisest teabevahetust ja -korda.

(6)	Selleks et tagada töökorra toimimine hädaolukorras, peaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutus asjakohasel viisil katsetama kriisilahenduse kolleegiumi valmidust sellise stsenaariumi korral tegutseda ja sellele reageerida.

(7)

Sujuva ja tulemusliku otsuste tegemise tagamiseks on vaja koostada kõigi ühisotsuste protsesside õigeaegne ja realistlik kava. Kõik nimetatud protsessidega seotud ametiasutused peaksid andma keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele oma panuse vastavasse ühisotsusesse õigel ajal ja tõhusalt ning vastavalt ajaomase ühisotsuse suhtes kokku lepitud ajakavale.

(8)

Tuleb tagada, et ühisotsused tehakse kiiresti ja õigel ajal. See on eriti oluline kriisilahenduse kohta käivate otsuste puhul, kuid asjakohane ka kriisilahenduse kavandamise ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise puhul. Samal ajal tuleks kõigile ühisotsuste tegemise protsessis osalevatele ametiasutustele anda oma seisukohtade esitamiseks piisavalt aega. Sätestada tuleks mis tahes ühisotsuste tegemise etapid, pidades silmas, et mõned neist võivad olla paralleelsed ja mõned järjestikused.

(9)	Selleks et tagada protsesside ja tulemuste võrreldavus ning saavutada seeläbi eri kriisilahenduse kolleegiumide töö ühtsus, tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad kriisilahenduse kolleegiumides ühisotsuste tegemiseks vajalike protsesside ja dokumentide kohta.

(10)

Lisaks sellele tuleb paika panna menetlusraamistik, millele on allutatud kriisilahendusasutus, kriisilahenduse kolleegiumi liikmetest ametiasutused ning vajaduse korral kolmandatest isikutest pädevad asutused ja kriisilahendusasutused, et püüelda tõhusa ja toimiva kriisilahenduse kavandamise poole isegi ühisotsuste puudumise korral.

(11)	Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(12)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku kaasnevat kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

KRIISILAHENDUSE KOLLEEGIUMIDE TÖÖKORRALDUS

Artikkel 1

Kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramine

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus määrab vastavalt käesoleva määruse artikliga 2 kehtestatud menetlusele kindlaks määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõikes 2 osutatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõikes 4 osutatud võimalikud vaatlejad.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab liikmete ja võimalike vaatlejate loetelu ning kõik selle hilisemad muudatused kriisilahenduse kolleegiumile.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vaatab liikmete ja võimalike vaatlejate loetelu üle ning ajakohastab seda vähemalt kord aastas ja alati juhul, kui kõnealuses loetelus tehakse mis tahes muudatus.

Artikkel 2

Kolmanda riigi asutused vaatlejatena kriisilahenduse kolleegiumis

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, kes saab kolmandates riikides asutatud kliirivate liikmete pädevalt asutuselt või kriisilahendusasutuselt või sellise kolmanda riigi keskse vastaspoole pädevalt asutuselt või kriisilahendusasutuselt, kellega keskne vastaspool on sõlminud määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõikes 4 osutatud koostalitluskokkuleppe, taotluse kriisilahenduse kolleegiumis osalemiseks või kui kriisilahendusasutus kavatseb kutsuda neid kriisilahenduse kolleegiumis osalema, teatab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus taotlusest või osalema kutsumise kavatsusest kriisilahenduse kolleegiumile.

2. Teatega koos edastatakse kõik järgnev:

a)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse arvamus võimaliku vaatleja suhtes kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuete samaväärsuse kohta, arvestades muu hulgas lõike 2 punkte b ja c;

b)	käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud tingimused, mille kohaselt toimub vaatlejate osalemine kriisilahenduse kolleegiumis;

c)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse arvamus kolmandate riikide asjaomaste kliirivate liikmete või koostalitlusvõimeliste kesksete vastaspoolte riskipositsioonide kaalukuse kohta;

tähtaeg, mille jooksul kriisilahenduse kolleegium peab tegema otsuse taotluse või kriisilahenduse kolleegiumis osalema kutsumise kavatsuse kohta ja pärast mille lõppemist eeldatakse kriisilahenduse kolleegiumi nõusolekut. Käesoleva lõike punktiga d määratud tähtaja jooksul võivad kõik määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõike 2 punktides b ja c osutatud asutused, kes on eriarvamusel, esitada keskse vastaspoole punktis a osutatud kriisilahendusasutusele oma täielikult põhjendatud vastuväite. Kui esitatakse vastuväide, võtab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus seda enne lõpliku otsuse tegemist arvesse. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse otsus taotluse või osalema kutsumise kavatsuse kohta peab olema täielikult põhjendatud ja see tuleb edastada kõigile kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ning vajaduse korral tuleb selles kajastada põhjuseid, miks ei võetud arvesse eriarvamusi.

3. Kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus otsustab kutsuda määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõike 4 kohaselt kriisilahenduse kolleegiumis osalema kolmanda riigi asutuse, saadab ta võimalikele vaatlejatele kutse. Kutsega koos saadetakse käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud tingimused, mille kohaselt toimub vaatlejate osalemine kriisilahenduse kolleegiumis. Kutse saanud võimalikku vaatlejat käsitatakse vaatlejana pärast kutse vastuvõtmist, mida käsitatakse käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud tingimuste (mille kohaselt toimub vaatlejate osalemine kriisilahenduse kolleegiumis) aktsepteerimisena.

4. Pärast kutse vastuvõtmist edastab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduse kolleegiumile käesoleva määruse artiklis 1 osutatud loetelu ajakohastatud versiooni.

Artikkel 3

Suhtlus keskse vastaspoolega

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tagab korrapärase suhtluse keskse vastaspoolega, et muuta kriisilahenduse kolleegiumi töö tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kesksele vastaspoolele kriisilahenduse kolleegiumi moodustamisest ning edastab talle selle liikmete ja – nende olemasolul – vaatlejate loetelu, samuti kõik nimetatud loetelu muudatused.

Artikkel 4

Kontaktandmete kogumine ja ajakohastamine

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus hoiab ajakohasena selliste isikute kontaktandmeid, kelle iga liige on määranud täitma kriisilahenduse kolleegiumi ülesandeid, samuti vaatlejate nimetatud isikute kontaktandmeid, ning jagab neid kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega.

Esimeses lõigus osutatud kontaktandmed peavad hõlmama ka kontaktandmeid väljaspool tööaega hädaolukordade puhuks.

2. Kõik kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad tagavad, et keskse vastaspoole kriisilahendusasutus saab kõik asjaomaste kontaktisikute kontaktandmed ja et teda teavitatakse põhjendamatu viivituseta kõigist asjakohastest muudatustest.

Artikkel 5

Kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste sisu

1. Määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõike 5 punktis a osutatud kirjalik kord ja menetlused hõlmavad vähemalt kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate kindlaksmääramist vastavalt käesoleva määruse artiklitele 1 ja 2 ning nendega kehtestatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmete koostöö ning kriisilahenduse kolleegiumi tegevuse ja ülesannete koordineerimise raamistik.

2. Koostöö ja koordineerimise raamistik peab sisaldama kõike järgmist:

a)	kriisilahenduse kolleegiumi juhtimise, töökeelte ja hääletusmenetluste eeskirjad;

b)	kriisilahenduse kolleegiumi täidetavad ülesanded ja tehtavad otsused, sealhulgas kriisilahenduse kolleegiumi õigus moodustada komiteesid ning menetlus nõusoleku saamiseks selliste komiteede moodustamiseks ja neile ülesannete delegeerimiseks, samuti kõik kohaldatavad tingimused;

c)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse kohustused kriisilahenduse kolleegiumi määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõikes 5 osutatud juhatajana ning seoses käesoleva lõike punktis b osutatud ülesannete ja otsustega;

d)	kriisilahenduse kolleegiumi struktuur, eriti punkti b kohaselt moodustatud komiteed ning andmed sellistes komiteedes osalevate kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja sellistesse komiteedesse lubatud vaatlejate kohta;

e)	kriisilahenduse kolleegiumi liikmete osalemise tingimused, sealhulgas nende osalus punktis b nimetatud ülesannetes ja otsustes;

kriisilahenduse kolleegiumis vaatlejana osalemise tingimused, sealhulgas nende osalus kriisilahenduse kolleegiumi dialoogides ja tegevuses, samuti vaatlejate õigused ja kohustused seoses teabe vahetamisega, võttes arvesse määruse (EL) 2021/23 artikleid 4, 8 ja 80. Sellega seoses tagab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, et vaatlejate osalemise tingimused ei ole soodsamad kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele kehtestatud tingimused;

igapäevase, aga ka hädaolukorras toimuva teabevahetuse, koostöö ja koordineerimise kord, nagu korrapärased keskse vastaspoole organisatsioonilise struktuuri ja majandustegevuse ülevaated, muu hulgas tema osutatavad teenused, tema kliiritavad tooted, varaklassid ja tehingute liigid, temaga seoseid omavad kesksed vastaspooled, kauplemiskohad, maksesüsteemid, väärtpaberite keskdepositooriumid ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning kesksele vastaspoolele teadaolevate otseste ja oluliste kaudsete osaliste geograafiline jaotus;

ühisotsuste vastuvõtmise menetlus niivõrd, kui see ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2021/23, ja menetlused ühisele seisukohale jõudmiseks juhul, kui ei ole nõutav ühisotsus, kuid kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus peab nimetatud ühist seisukohta kriisilahenduse kolleegiumis või mõnes selle komitees vajalikuks;

konfidentsiaalse ja mittekonfidentsiaalse teabe vahetamise korra kirjeldus vastavalt artiklis 8 sätestatule, sealhulgas sellise teabevahetuse asjaomane ulatus ja sagedus ning kasutatavad sidekanalid, võttes arvesse määruse (EL) 2021/23 artikleid 8, 73 ja 80 ning keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse rolli teabe kogumise ning selle kolleegiumi liikmete ja – vajaduse korral – vaatlejate hulgas levitamise koordinaatorina;

sellise asjakohase teabe kirjeldus, mida tuleb kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega jagada, eelkõige seoses kriisilahenduse kavandamise, kriisilahenduskõlblikkuse hindamise ja määruse (EL) 2021/23 artiklis 4 osutatud muude ülesannetega, võttes arvesse ka nimetatud määruse artikleid 8, 73 ja 80 ning keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse rolli;

k)	konfidentsiaalse teabe käsitlemise kord, võttes arvesse määruse (EL) 2021/23 artikleid 8, 73 ja 80;

l)	artiklis 7 osutatud korrapäraste ja erakorraliste koosolekute kokkukutsumise ja pidamise menetlused;

kriisilahenduse kolleegiumi ja määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 24 osutatud järelevalvekolleegiumi vahelise suhtluse kord, sealhulgas kriisilahenduse kolleegiumi liikmete sisendite koordineerimine ja selliste sisendite edastamine kõnealusele järelevalvekolleegiumile, kui see on vajalik neil kõnealuse määruse kohaselt olevate ülesannete täitmiseks;

n)	käesoleva määruse artiklis 9 osutatud suhtluse põhimõtetega seotud menetlused;

o)	mis tahes muu kokkulepe, mis puudutab kriisilahenduse kolleegiumi toimimist;

p)	mis tahes sätted muutmise ja lõpetamise korra kohta.

Artikkel 6

Kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste kehtestamine ja ajakohastamine

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus koostab vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 ettepaneku kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste kohta.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab oma ettepaneku tutvumiseks kolleegiumile ning kutsub liikmeid üles avaldama selle kohta arvamust ja kehtestab arvamuste esitamise tähtaja.

3. Juhul kui lõikes 2 kriisilahenduse kolleegiumi liikmed tähtaja jooksul arvamusi ei esita, võtab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kirjaliku korra ja menetlused kriisilahenduse kolleegiumis vastu.

Juhul kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmed esitavad kooskõlas lõikega 2 kirjaliku korra ja menetluste ettepaneku kohta arvamusi, esitavad nad kõnealused arvamused koos kommentaaride ja ettepanekute põhjaliku selgitustega keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele tähtaja jooksul.

4. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus võtab kriisilahenduse kolleegiumi liikmete arvamusi arvesse ja põhjendab oma otsust, kui ta nimetatud arvamusi arvesse ei võta; seejärel võtab ta kirjaliku korra ja menetlused vastu.

5. Kui kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetluste koostamine on lõplikult vormistatud, edastab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus need kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

6. Vähemalt kord aastas ja pärast iga olulist muudatust kriisilahenduse kolleegiumi koosseisus vaatab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduse kolleegiumi toimimise kirjaliku korra ja menetlused läbi ja ajakohastab neid.

7. Kriisilahenduse kolleegiumi toimimisega seotud kirjaliku korra ja menetluste ajakohastamisel järgivad keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja kolleegiumi muud liikmed lõigetes 1–6 sätestatud menetlust.

8. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud kirjalik kord ja menetlused on siduvad kõigi kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate suhtes.

Artikkel 7

Kolleegiumi koosolekud ja muu tegevus

1. Kriisilahenduse kolleegium kutsub kokku vähemalt ühe koosoleku aastas. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus võib kriisilahenduse kolleegiumi kõigi liikmete nõusolekul ja keskse vastaspoole eripära arvestades suurendada kriisilahenduse kolleegiumi koosolekute toimumise sagedust, võttes arvesse keskse vastaspoole suurust, laadi, ulatust ja keerukust, keskse vastaspoole süsteemset olulisust eri jurisdiktsioonide ja vääringute seisukohast, keskse vastaspoole tegevuse võimalikku mõju, väliseid asjaolusid ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmete võimalikke taotlusi.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus korraldab kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate vahelisi erakorralisi koosolekuid või muus vormis tegevust, eriti juhul kui vajalik on kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate vaheline dialoog.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus valmistab ette kavandatud koosolekute ja muu tegevuse päevakorra ja eesmärgid. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab päevakorra kavandi enne koosolekut kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele ning kutsub neid üles seda täiendama ja sellesse punkte lisama, järgides kindlaksmääratud ajakava.

4. Kõik kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad tagavad, et kriisilahenduse kolleegiumi koosoleku ja muu tegevuse eesmärkidega arvestades osalevad kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel ja muus tegevuses nende vastavate institutsioonide sobilikud esindajad. Nimetatud liikmed ja vaatlejad peavad samuti tagama, et nimetatud esindajatel on volitused võtta oma asutuste nimel võimalikus suures ulatuses kohustus täita nimetatud koosolekutel või muu tegevuse käigus tehtud otsuseid.

5. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tagab, et asjaomased dokumendid edastatakse osalejatele vähemalt viis tööpäeva enne kriisilahenduse kolleegiumi konkreetset koosolekut või tegevust või vastavalt mis tahes muule ajakavale, milles kriisilahenduse kolleegium on kokku leppinud. Kriisilahenduse kolleegiumi koosolekute või muu tegevuse tulemused ja otsused jäädvustatakse kirjalikult ning keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tagab, et need edastatakse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele niivõrd, kui see on asjakohane nende koosolekul osalemise seisukohast, ja 15 tööpäeva jooksul pärast koosolekut või tegevust või vastavalt mis tahes muule ajakavale, milles kriisilahenduse kolleegium on kokku leppinud.

Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tagab vähemalt selle, et:

a)	iga-aastastel kriisilahenduse kolleegiumi koosolekutel tehakse otsus keskse vastaspoole eelmise kriisilahendustsükli kriisilahenduse kava kohta ja arutatakse edusamme, mida on tehtud keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkuse saavutamisel;

b)	kriisilahenduse kolleegiumi koosolekud või tegevus on tulemuslikud, tagades samal ajal kõigi kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate täieliku kurssiviimise kriisilahenduse kolleegiumi tegevusega, mis on nende seisukohast oluline;

c)	kriisilahenduse kolleegiumi tegevust hinnatakse korrapäraselt ja kui kriisilahenduse kolleegium ei tegutse tõhusalt, võetakse parandusmeetmeid.

6. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tegutseb keskse kontaktpunktina kõigis kriisilahenduse kolleegiumi töö praktilise korraldusega seotud küsimustes.

Artikkel 8

Teabevahetus

1. Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/23 artiklitega 8, 73 ja 80, peavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ning kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad tagama, et nad vahetavad üksteisega kogu olulist, kriisilahenduse kolleegiumi tegevuse seisukohast asjakohast ja mis tahes allikast saadud teavet.

2. Lõikes 1 osutatud oluline teave peab olema asjakohane ja täpne ning seda tuleb vahetada kiiresti.

3. Nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/23 artiklitega 8, 73 ja 80, vahetavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja määruse (EL) 2021/23 artikli 2 lõikes 7 osutatud pädev asutus omavahel kogu vajalikku teavet selle tagamiseks, et mõlemad kolleegiumid täidavad oma rolli vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 ja määruse (EL) 2021/23 artikli 4 sätetele.

4. Kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus saab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet, edastab ta selle kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2021/23 artiklitega 8, 73 ja 80.

5. Kui kriisilahenduse kolleegiumil on komiteed, viib keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kolleegiumi kõik liikmed kiiresti täielikult kurssi nimetatud komisjonides astutud sammude või võetud meetmetega.

6. Kui ei ole ette nähtud teisiti, võib kriisilahenduse kolleegium kasutada lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe vahetamiseks oma liikmete ja vaatlejatega ükskõik milliseid sidevahendeid. Konfidentsiaalset ja tundlikku teavet vahetatakse võimalikult suures ulatuses turvalisi vahendeid kasutades. Avalikult kättesaadava teabe korral piisab sellest, kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab viited sellisele teabele.

7. Kui kriisilahenduse kolleegiumil on olemas turvaline veebisait, kasutatakse seda peamise suhtlusvahendina.

8. Käesolev määrus ei mõjuta keskse vastaspoole pädeva asutuse või keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse volitusi koguda teavet.

Artikkel 9

Suhtluse põhimõtted

Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus on asutus, kes vastutab suhtluse eest keskse vastaspoolega ning määruse (EL) 2021/23 artikli 2 lõikes 7 osutatud pädeva asutusega, kui tegu on muu asutuse kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutusega.

Artikkel 10

Väljapoole suunatud kommunikatsioon

Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumile võimalikult suures ulatuses vähemalt järgmise:

a)	väljapoole suunatud kommunikatsiooni koordineerimine ja avalikud pöördumised tegevuse jätkuvuse olukorras, kui keskset vastaspoolt käsitatakse maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 22 lõikele 3;

b)	see, millise taseme teavet avaldatakse.

Artikkel 11

Eriolukorrad

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kehtestab töökorra kriisilahenduse kolleegiumi toimimiseks hädaolukorras, eelkõige süsteemses hädaolukorras, mis võib ohustada keskse vastaspoole elujõulisust, ning katsetab seda korrapäraselt ja vähemalt kord aastas.

2. Lõikes 1 osutatud töökord hõlmab vähemalt järgmisi elemente:

a)	kasutatavad turvalised sidevahendid;

b)	vahetatav teave;

c)	isikud, kellega tuleb ühendust võtta;

d)	suhtluskord, mida asjaomased kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad peavad järgima.

2. PEATÜKK

ÜHISOTSUSED KRIISILAHENDUSE KAVANDAMISE JA KRIISILAHENDUSKÕLBLIKKUSE KOHTA

1. JAGU

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitlevate ühisotsuste tegemise protsess

Artikkel 12

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitlevate ühisotsuste tegemise protsessi etappide kavandamine

1. Enne määruse (EL) 2021/23 artikli 14 lõike 2 kohast kriisilahenduse kava käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi alustamist lepivad kriisilahenduse kolleegiumi liikmed kokku selle protsessi käigus läbitavate etappide ajakavas (edaspidi „kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava“).

Juhul kui kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakavas ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab ajakava kindlaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, olles eelnevalt arvesse võtnud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete väljendatud seisukohti ja reservatsioone.

2. Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ajakohastavad kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava vähemalt kord aastas ja kava peab sisaldama kõiki järgmisi etappe, mis tuleb läbida järjekorras, milles kriisilahenduse kolleegium on kokku leppinud või mille on vastavalt lõike 1 teisele lõigule kindlaks määranud keskse vastaspoole kriisilahendusasutus:

a)	kriisilahenduse kolleegiumis peetav keskse vastaspoole kriisilahenduse strateegia teemaline sissejuhatav dialoog, millega valmistatakse ette ühisotsust kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta;

b)	taotlus kesksele vastaspoolele esitada teave, mis on vajalik kriisilahenduse kava koostamiseks vastavalt määruse (EL) 2021/23 artiklile 12 ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 15;

c)	keskne vastaspool esitab punktis b nõutud teabe otse keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele;

d)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab keskselt vastaspoolelt saadud teabe kriisilahenduse kolleegiumile ja teatab tähtaja, mille jooksul tuleb vastata võimalikele täiendavatele teabenõuetele;

e)	kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad esitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele oma panuse keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamisse;

f)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutus esitab kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti;

g)	kriisilahenduse kolleegiumi liikmed esitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele võimalikud märkused kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti kohta;

h)	arutelu keskse vastaspoolega kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti teemal, kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus seda asjakohaseks peab;

i)	kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu projekti teemaline dialoog;

j)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutus jagab kriisilahenduse kava kohta käiva ühisotsuse projekti kriisilahenduse kolleegiumiga;

k)	kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse projekti teemaline dialoog, kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus seda asjakohaseks peab;

l)	kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta tehakse ühisotsus;

m)	kesksele vastaspoolele esitatakse ühisotsuse järeldused koos kriisilahenduse kava põhielementide kokkuvõttega.

3. Kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakavas tuleb:

a)	kajastada ühisotsuse tegemise protsessi iga etapi ulatust ja keerukust;

b)	võtta arvesse muude selliste ühisotsuste ajakava, mille kriisilahenduse kolleegium peab tegema;

c)	võtta võimaluste piires arvesse muude selliste ühisotsuste ajakava, mille asjaomane järelevalvekolleegium peab tegema, eelkõige määruse (EL) 2021/23 artiklit 10 kohast finantsseisundi taastamise kava läbivaatamist ja hindamist käsitleva ühisotsuse ajakava.

Artikkel 13

Kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava elemendid

1. Kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava koostamisel võtavad sellega seotud asutused (või keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, kui ta tegutseb üksinda) arvesse määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõiget 2, milles käsitletakse vajadust samaaegselt hinnata kriisilahenduskõlblikkust ja peatada protsess oluliste takistuste vähendamiseks, ning tagavad, et kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakavaga ette nähtud asjaomaseid tähtaegu kohandatakse vastavalt.

2. Kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava kindlaksmääramisel võtab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus arvesse vaatlejate osalemistingimusi, mis on kehtestatud määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõike 4 ja artikli 5 kohases kriisilahenduse kolleegiumi kirjalikus korras ja menetlustes.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kesksele vastaspoolele kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava järgmised punktid:

a)	hinnanguline kuupäev, mil eeldatavasti esitatakse taotlus kriisilahenduse kava koostamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punktiga b, ning käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punkti c kohase teabe esitamise tähtaeg;

b)	käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punktis h osutatud arutelu korraldamise hinnanguline kuupäev, kui see on asjakohane;

c)	käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punkti m kohase teate esitamise hinnanguline kuupäev.

Artikkel 14

Kriisilahendusstrateegia teemaline sissejuhatav dialoog

Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus korraldab asjassepuutuvate kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega sissejuhatava dialoogi, et teha kõik järgmine:

a)	arutada keskse vastaspoole kriisilahenduse strateegiat käsitlevat esialgset ettepanekut;

b)	kontrollida, kas kriisilahendusasutustele on juba kättesaadav kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu väljatöötamiseks vajalik teave, ning jagada seda teavet kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikliga 14;

c)	määrata kindlaks, millist lisateavet tuleb keskselt vastaspoolelt nõuda;

d)	jõuda kokkuleppele panuse suhtes, mida keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vajab asjaomastelt asutustelt (sõltumata sellest, kas tegu on kriisilahendusasutuste või muude asutustega) kriisilahenduse kava väljatöötamiseks ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamiseks.

Artikkel 15

Keskse vastaspoole esitatav teave

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus nõuab keskselt vastaspoolelt kogu vajalikku teavet kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikliga 13, võttes arvesse käesoleva määruse artikliga 14 ette nähtud dialoogi tulemusi.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus annab kesksele vastaspoolele selgelt teada, millise tähtaja jooksul ta peab nimetatud teabe esitama.

3. Keskne vastaspool esitab keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse nõutud teabe õigel ajal, kuid mitte hiljem kui lõike 2 kohastelt kehtestatud tähtpäevaks.

Artikkel 16

Teabe edastamine kriisilahendusasutuse poolt

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab käesoleva määruse artikli 15 kohaselt saadud ja artikli 8 kohase teabe põhjendamatu viivituseta kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja kutsub neid üles kommenteerima seda, kas kindla ajavahemiku jooksul on nõutav lisateave.

2. Iga teavet saav asutus võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul taotleda keskse vastaspoole kriisilahendusasutuselt lisateavet, kui teavet saav asutus leiab, et lisateave on oluline keskse vastaspoole kriisilahenduse kava väljatöötamise ja sellest kinnipidamise või kriisilahenduskõlblikkuse hindamise seisukohast. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 15 asjakohaseid sätteid.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse poolt lõikes 2 osutatud kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele teabe edastamist ei käsitata lõpetatuna seni, kuni nii algne kui ka hilisem teave on tegelikult edastatud.

4. Käesoleva artikli lõiget 3 arvesse võttes teatab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduse kolleegiumile sellise neljakuulise ajavahemiku alguskuupäeva, mille jooksul tuleb teha ühisotsus kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kohta vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 14 lõikele 2.

5. Kriisilahenduse kolleegiumi liikmed vahetavad lisateavet, et hõlbustada kriisilahenduse kava koostamist ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist, eeldusel et järgitakse määruse (EL) 2021/23 artiklites 8, 73 ja 80 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

Artikkel 17

Kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti väljatöötamine ja jagamine

1. Kõik kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ja vaatlejad esitavad keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele oma panuse kriisilahenduse kavasse ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisse õigel ajal ja igal juhul sellise tähtaja jooksul, mis on käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punkti e kohaselt kindlaks määratud kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakavas.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus töötab vastavalt määruse (EL) 2021/23 artiklile 12 välja kriisilahenduse kava projekti, võttes arvesse kõiki asjaomaste kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate esitatud panuseid.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus jagab lõikes 1 osutatud panuseid, kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejatega õigel ajal, kuid igal juhul mitte hiljem kui käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punktis j kindlaks määratud tähtpäevaks.

Artikkel 18

Arutelud keskse vastaspoolega

Kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus korraldab keskse vastaspoolega arutelu kriisilahenduse kava projekti kesksetel teemadel, tuginedes keskselt vastaspoolelt kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 12 lõikega 8 saadud arvamusele, ja keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkuse hindamise teemal vastavalt käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punktile h, teeb ta seda õigel ajal ja igal juhul tähtaegade jooksul, mis on seatud kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava asjaomases etapis. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumile kõigist märkustest, mille keskne vastaspool on kõnealuse konsulteerimise käigus esitanud kriisilahenduse kava kesksete elementide, sealhulgas kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kohta.

Artikkel 19

Kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti teemaline dialoog

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus korraldab kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega dialoogi kriisilahenduse kava projekti ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projekti teemal kiiresti kooskõlas käesoleva määruse artikli 12 lõike 2 punktiga i, kuid mitte hiljem kui tähtaegade jooksul, mis on seotud kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakava asjaomases etapis.

Kui keskne vastaspool kuulub konsolideerimisgruppi, millesse kuulub veel mõni keskne vastaspool, korraldavad kesksete vastaspoolte kriisilahendusasutused omavahelise arutelu kriisilahenduse kava projektide ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise projektide teemal.

2. Lõikes 1 osutatud dialoogi põhjal vormistab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vastava keskse vastaspoole kriisilahenduse kava lõplikult ja viib lõpule kriisilahenduskõlblikkuse hindamise.

3. Kui tuvastatakse kriisilahenduskõlblikkust piiravad olulised takistused, kohaldatakse käesoleva määruse artikli 24 lõiget 1.

Artikkel 20

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse koostamine

Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus koostab keskse vastaspoole kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse projekti. Ühisotsuse projektis esitatakse kõik järgmine:

a)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse ja kriisilahenduse kolleegiumi selliste liikmete nimed, kes teevad ühisotsuse keskse vastaspoole kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta;

b)	nende vaatlejate nimed, kes osalesid vastavalt vaatlejate osalemistingimustele, mis on kehtestatud käesoleva määruse artiklis 5 osutatud kirjalikus korras ja menetlustes;

c)	selliste asutuste seisukohtade kokkuvõte, kellega konsulteeriti kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi käigus;

d)	viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

e)	kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse ja selle võimalike oluliste uuenduste vastuvõtmise kuupäev;

kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamine, mille kohta ühisotsus tehakse, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artiklitega 15 ja 16. Kui kesksel vastaspoolel on kõnealuste meetmete rakendamine pooleli, tuleb lisaks sellele esitada nende meetmete rakendamise ajakava.

Artikkel 21

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse tegemine

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus saadab kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse projekti kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele põhjendamatu viivituseta, määrates tähtaja, mille jooksul kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmed annavad kõnealusele ühisotsusele vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 6 oma kirjaliku nõusoleku.

2. Ühisotsuse projekti kättesaamisel esitavad need kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmed, kes ei ole eriarvamusel, oma kirjaliku nõusoleku keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele lõike 1 kohaselt määratud tähtaja jooksul.

3. Lõplik ühisotsus koosneb vastavalt käesoleva määruse artiklile 20 koostatud dokumendist ühisotsuse kohta, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kirjalikest nõusolekutest ja keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse nõusolekust.

4. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele.

Artikkel 22

Kriisilahenduse kava käsitleva ühisotsuse ja kava kokkuvõtte edastamine kesksele vastaspoolele

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduse kava käsitleva ühisotsuse ja kava põhielementide (sealhulgas kriisilahenduskõlblikkuse hinnang) kokkuvõtte keskse vastaspoole juhtorganile kiiresti ja igal juhul tähtaja jooksul, mis on seatud kriisilahenduse kava ühisotsuse ajakavas.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele nimetatud teabe saatmisest.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus selgitab kesksele vastaspoolele kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse põhielemente.

Artikkel 23

Protsess kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Kui kriisilahenduse kolleegiumi liikmed ei ole teinud ühisotsust nelja kuu jooksul pärast kriisilahenduse kava edastamist vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 14 lõikele 2, teeb keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu kohta otsuse, mis saadetakse kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta kriisilahenduse kolleegiumile dokumendis, mis peab sisaldama kõike järgmist:

a)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse nimi;

b)	keskse vastaspoole nimi;

c)	viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)	otsuse kuupäev;

kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hinnang, mille kohta otsus tehakse, sh kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise või kõrvaldamise meetmed kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artiklitega 15 ja 16. Kui kesksel vastaspoolel on kõnealuste meetmete rakendamine pooleli, tuleb lisaks sellele esitada nende meetmete rakendamise ajakava;

f)	kriisilahenduse kolleegiumi selliste liikmete nimed, kes osalesid kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse tegemise protsessis, ning nende liikmete esitatud seisukohtade kokkuvõte ja teave eriarvamusele jäämise põhjustanud küsimuste kohta;

keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse kommentaarid kriisilahenduse kolleegiumi liikmete väljendatud seisukohtade juurde, eriti mis puudutab eriarvamusele jäämise põhjustanud küsimusi ja asjaolu, et kõigil kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmetel on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19 võimalik pöörduda nimetatud küsimustes ESMA poole.

2. JAGU

Ühisotsused, mis käsitlevad kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid

Artikkel 24

Kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamist käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi peatamine

1. Kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus tuvastab koostöös kriisilahenduse kolleegiumiga kriisilahenduskõlblikkust pärssivaid olulisi tegureid või nõustub kriisilahenduse kolleegiumi mõne sellise liikme või vaatleja arvamusega tuvastatud takistuste kohta, kellega konsulteeriti seoses kriisilahenduse kava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisega, esitab ta kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikega 1 aruande kriisilahenduse kolleegiumile ja vaatlejatele. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus annab sellega märku nimetatud määruse artikli 16 lõike 2 kohasest ühisotsuse protsessi peatamisest.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus alustab kriisilahenduse kava kohta käiva ühisotsuse tegemise protsessi (sealhulgas koostab uuesti kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu) uuesti pärast seda, kui lõpule on viidud määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõigetes 3 ja 4 osutatud protsess ühisotsuse tegemiseks selliste meetmete kohta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste teguritega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks, mille on vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõikele 3 välja pakkunud keskne vastaspool, või kriisilahendusasutuselt pärinevate alternatiivsete meetmete kohta vastavalt kõnealuse määruse artikli 16 lõikele 4.

Artikkel 25

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi etappide kavandamine

1. Enne kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetava meetmeid käsitleva ühisotsuse tegemise protsessi alustamist vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõigetele 2, 3 ja 4 lepivad kriisilahenduse kolleegiumi liikmed kokku selle protsessi etappide ajakavas (edaspidi „oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakava“).

Juhul kui oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakavas ei suudeta kokkuleppele jõuda, määrab ajakava kindlaks keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, olles eelnevalt arvesse võtnud kriisilahenduse kolleegiumi liikmete väljendatud seisukohti ja kõiki reservatsioone.

2. Oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakava peab sisaldama järgmisi etappe:

a)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutus koostab kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikega 1 ning keskse vastaspoole pädev asutusega konsulteerides tuvastatud oluliste takistuste aruande ja jagab seda;

b)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutus esitab kesksele vastaspoolele ja kriisilahenduse kolleegiumile määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 1 kohase aruande;

c)	kuupäev, mil keskne vastaspool esitab keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikega 3 oma tähelepanekud ja alternatiivsed meetmed (nende olemasolul) oluliste takistuste kõrvaldamiseks;

d)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse ning kriisilahenduse kolleegiumi liikmete ja vaatlejate dialoog kõigi asjakohaste tähelepanekute või keskse vastaspoole poolt määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 3 kohaselt välja pakutud alternatiivsete meetmete teemal;

e)	kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste projektide koostamine määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;

f)	kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste lõplik vormistamine määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;

g)	kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste edastamine kesksele vastaspoolele määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt;

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vaatab oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakava läbi ja ajakohastab seda, et kajastada ühisotsuse tegemise protsessi pikendamist juhul, kui keskne vastaspool esitab tähelepanekuid ja pakub määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 3 kohaselt välja alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks.

4. Oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakava kindlaksmääramisel võtab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus arvesse vaatlejate osalemistingimusi, mis on esitatud kriisilahenduse kolleegiumi kirjalikus korras ja menetlustes ning määruse (EL) 2021/23 artikli 4 lõikes 4.

5. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kesksele vastaspoolele oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakava need punktid, millega nähakse ette keskse vastaspoole osalus.

Artikkel 26

Konsulteerimine ja aruande esitamine kesksele vastaspoolele

1. Vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikele 1 koostab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste tegurite aruande projekti ning edastab selle keskse vastaspoole pädevale asutusele ja ESMA-le.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus võtab aruande lõplikul vormistamisel arvesse aruande projekti kohta saadud märkusi ja seisukohti.

3. Kui aruanne on lõplikult vormistatud, esitatakse see kesksele vastaspoolele ja kriisilahenduse kolleegiumile.

4. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumile kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikega 3 sellise neljakuulise ajavahemiku algusest, mille jooksul keskne vastaspool esitab ettepanekud meetmete kohta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste teguritega tegelemiseks.

Artikkel 27

Keskse vastaspoole tähelepanekute esitamine ja ametiasutustega konsulteerimine

1. Kui keskne vastaspool pakub keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele kooskõlas määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikega 3 nelja kuu jooksul pärast aruande saamist alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, edastab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus need meetmed kolleegiumi muudele liikmetele ja vaatlejatele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kümne tööpäeva jooksul.

2. Kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus jagab keskse vastaspoole esitatud meetmeid, seab ta kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele märkuste esitamiseks tähtaja.

3. Kui asutused ei esita oma märkusi lõike 2 kohase tähtaja jooksul, eeldab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, et neil ei ole keskse vastaspoole esitatud alternatiivsete meetmete kohta märkusi, ning jätkab tegutsemist sellele vastavalt.

4. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus jagab põhjendamatu viivituseta iga kriisilahenduse kolleegiumi liikme esitatud kommentaare kõigi teiste kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega ja arutab nendega väljapakutud meetmeid, mille keskne vastaspool on esitanud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate meetmetega tegelemiseks.

5. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja kriisilahenduse kolleegiumi liikmed arutavad ja arvestavad väljapakutud meetmete võimalikku mõju kesksele vastaspoolele, kõigile liikmesriikidele, kus keskne vastaspool tegutseb, ja liidule tervikuna.

Artikkel 28

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste koostamine

1. Võttes arvesse käesoleva määruse artikli 27 lõikes 5 osutatud dialoogi tulemusi, koostab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste projektid.

2. Igas ühisotsuse projektis esitatakse kõik järgmine:

a)	selle keskse vastaspoole nimi, keda ühisotsus puudutab ja kelle suhtes see kehtib;

b)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse ja kriisilahenduse kolleegiumi selliste liikmete nimed, kes ühisotsuse teevad;

c)	nende vaatlejate nimed, kes osalesid ühisotsuse tegemise protsessis vastavalt vaatlejate osalemistingimustele, mis on kehtestatud kriisilahenduse kolleegiumi kirjalikus korras ja menetlustes;

d)	selliste asutuste seisukohtade kokkuvõte, kellega konsulteeriti ühisotsuse tegemise protsessi käigus;

e)	viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud ühisotsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

f)	ühisotsuse kuupäev;

g)	kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivate asjaolude loetelu;

h)	hinnang keskse vastaspoole väljapakutud meetmetele vastavalt määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõikele 3;

määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud ja nimetatud määruse artikli 16 lõikes 7 loetletud meetmed, mille suhtes keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja kriisilahenduse kolleegium on kokku leppinud, ning ajavahemik, mille jooksul vastavad üksused peavad nimetatud meetmetega tegelema;

kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ei nõustu keskse vastaspoole väljapakutud meetmetega või nõustub nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks ei peeta keskse vastaspoole väljapakutud meetmeid sobilikuks kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks ning kuidas punktis i osutatud meetmed selliseid takistusi tulemuslikult vähendaksid või need kõrvaldaksid.

Artikkel 29

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste tegemine

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus saadab määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõike 1 punktides a, b ja c kirjeldatud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste projektid kriisilahenduse kolleegiumile põhjendamatu viivituseta, määrates tähtaja, mille jooksul kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmed annavad kõnealusele ühisotsusele vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 6 oma kirjaliku nõusoleku.

2. Ühisotsuste projekti kättesaamisel esitavad need kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmed, kes ei ole nende suhtes eriarvamusel, oma kirjaliku nõusoleku keskse vastaspoole kriisilahendusasutusele lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.

3. Iga lõplik ühisotsus koosneb vastavalt käesoleva määruse artiklile 28 koostatud dokumendist ühisotsuse kohta, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kirjalikest nõusolekutest ja keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse nõusolekust. See esitatakse kõigile kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

4. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevad ühisotsused kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

Artikkel 30

Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste edastamine kesksele vastaspoolele

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevad ühisotsused keskse vastaspoole juhtorganile õigel ajal ja igal juhul tähtaja jooksul, mis on seatud oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakavas. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele ja vaatlejatele nimetatud teabe saatmisest.

2. Kui mõni määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 7 kohaselt võetud meetmetest on suunatud muudele üksustele kui keskne vastaspool, siis tagab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, et tema või kõnealuste üksuste pädevad asutused esitavad oma jurisdiktsiooni kuuluvate kõnealuste üksuste juhtorganitele kriisilahenduskõlblikkust pärssivate olulisi tegureid käsitlevate ühisotsuse vastavad osad, tehes seda kiiresti ja igal juhul tähtaja jooksul, mis on seatud oluliste takistuste tuvastamise ühisotsuse ajakavas.

3. Vajaduse korral võib keskse vastaspoole kriisilahendusasutus arutada keskse vastaspoolega määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõike 1 punktide a, b ja c kohaste kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste üksikasju ja kohaldamist.

Artikkel 31

Järelevalve ühisotsuste kohaldamise üle

1. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus teatab käesoleva määruse artikli 30 lõikes 3 osutatud võimaliku arutelu tulemused kriisilahenduse kolleegiumile.

2. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus edastab käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 osutatud arutelu tulemused (nende olemasolul) kõigi samasse gruppi kuuluvate või keskse vastaspoolega koostalitlust võimaldavat ühendust omavate kesksete vastaspoolte kriisilahendusasutustele, väärtpaberite keskdepositooriumide või krediidiasutuste kriisilahendusasutusele.

3. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus – ja kui see on asjakohane, kriisilahenduse kolleegiumi liikmed – jälgib kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste kohaldamist vastavalt sellele, mis on olenevalt asjaoludest nende igaühe vastutusalasse kuuluva lõikes 2 osutatud üksuse puhul vastavalt asjakohased.

Artikkel 32

Protsess kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmeid käsitleva ühisotsuse puudumise korral

Kui kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste vähendamise meetmete kohta ei ole tehtud määruse (EL) 2021/23 artikli 17 lõikes 8 osutatud ühisotsust, esitatakse keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse tehtud ühisotsus põhjendamatu viivituseta kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele kirjalikult dokumendis, mis sisaldab kõike järgmist:

a)	otsuse teinud keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse nimi;

b)	keskse vastaspoole ja nende üksuste nimi, keda ühisotsus puudutab ja kelle suhtes see kehtib;

c)	viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud otsuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

d)	otsuse kuupäev;

e)	kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivate asjaolude loetelu;

f)	määruse (EL) 2021/23 artikli 16 lõike 7 kohaselt kindlaks tehtud meetmed, mille üle on otsustanud keskse vastaspoole kriisilahendusasutus, ning ajavahemik, mille jooksul nimetatud meetmetega tuleb tegeleda;

kui keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ei nõustu keskse vastaspoole väljapakutud meetmetega või nõustub nendega osaliselt, selgitus selle kohta, miks ei peeta keskse vastaspoole väljapakutud meetmeid sobilikuks kriisilahenduskõlblikkust piiravate oluliste takistuste kõrvaldamiseks ning kuidas käesoleva lõike punktis f esitatud meetmed kriisilahenduskõlblikkust pärssivaid takistusi tulemuslikult vähendaksid või need kõrvaldaksid;

kriisilahenduse kolleegiumi selliste liikmete nimed, kes osalesid kriisilahenduskõlblikkust pärssivate oluliste takistuste tuvastamist ja nendega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid käsitlevate ühisotsuste tegemise protsessis, ning nende liikmete esitatud seisukohtade kokkuvõte ja teave eriarvamusele jäämise põhjustanud küsimuste kohta;

i)	keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse märkused kriisilahenduse kolleegiumi väljendatud seisukohtade, eelkõige teave eriarvamusele jäämise põhjustanud küsimuste kohta;

j)	asjaolu, et kõigil kriisilahenduse kolleegiumi hääleõigusega liikmetel on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19 võimalik pöörduda nimetatud küsimustes ESMA poole.

Artikkel 33

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 22, 22.1.2021, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).