(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1942/2004 (2) dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit okuumeavineeri impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Määrusega (EL) nr 82/2011 (3) pikendas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „esimene aegumise läbivaatamine“) esialgseid meetmeid viie aasta võrra. Määrusega (EL) 2017/648 (4) pikendas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) pärast teist aegumise läbivaatamist (edaspidi „teine aegumise läbivaatamine“) esialgseid meetmeid veel viie aasta võrra.

(3)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud määraga 6,5 % kuni 23,5 % nelja eksportiva tootja impordi suhtes ja määraga 66,7 % kõigi muude äriühingute impordi suhtes.

(4)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 16. detsembril 2021 Euroopa puitpaneelitootjate ühendus (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu okuumeavineeri tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja/või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 5. aprillil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst pärit okuumeavineeri liitu suunatud impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (6) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid (eksportivaid) HRV tootjaid ja HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(11)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi suurima tüüpilise tootmis- ja müügimahu põhjal, võttes arvesse ka geograafilist jaotust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 40 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 41 % liidu tootmisharu müügi kogumahust. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(12)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Ükski sõltumatu importija nõutud teavet ei esitanud. Seega otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(13)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV tootjatel/eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks teised tootjad/eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(14)

Ükski HRV tootja/eksportiv tootja ei esitanud tähtaja jooksul nõutud teavet ega nõustunud enda valimisse kaasamisega. Seega Hiina tootjad koostööd ei teinud ja järeldused HRVst pärit impordi kohta tehti kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Kasutatud allikaid on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 28.

(15)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud ka valimisse kaasatud liidu tootjatele. Samad küsimustikud ning sõltumatutele importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportijatele mõeldud küsimustikud tehti uurimise algatamise päeval kättesaadavaks ka internetis (7). Komisjon saatis uurimise käigus taotluse esitajale küsimustiku, millega ta taotles liidu tootmisharu makromajanduslikke andmeid.

(17)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja taotluse esitajalt.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks.

(19)

Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(20)

5. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi. Ükski isik märkusi ei esitanud.

(21)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja varasemates aegumise läbivaatamistes, nimelt CN-koodi ex 4412 31 10 (TARICi kood 4412311010) alla kuuluv okuumeavineer, mis koosneb ainult spoonilehtedest, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ja mille välistest kihtidest vähemalt üks on okuumeapuidust ning mis ei ole kaetud muudest materjalidest püsiva kilega (edaspidi „uurimisalune toode“).

(22)

Kaks peamist okuumeavineeri liiki on ainult okuumeapuidust valmistatud vineer (nn täisokuumea) ja vineer, millel vähemalt üks pealiskiht on okuumeapuidust ja ülejäänud kihid on muust puidust (nn okuumeaspooniga vineer) (viimast võib nimetada ka „kombineeritud vineeriks“). Mõlema peamise okuumeavineeri liigi väljanägemine on sarnane. Mehaaniliste omaduste erinevustest hoolimata on mõlemal samad põhilised füüsikalised ja tehnilised näitajad ning samad põhilised kasutusotstarbed.

(23)

Okuumeavineeri kasutatakse mitmesugusel otstarbel, näiteks ehitustööstuses kasutavad laud- ja puusepad seda välitöödel laudise, aknaluukide, välikeldrite, rinnatiste ja jõeäärsete tahveldiste jaoks. Kõnealust vineeri kasutatakse ka dekoratiivotstarbel muu hulgas maanteesõidukite (nt autod, bussid, haagissuvilad, autoelamud), meretranspordi (jahtlaevad), mööblitööstuse ja uste jaoks.

(24)

Käesoleva uurimise vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(25)

Nagu tehti kindlaks nii esialgses uurimises kui ka eelmistes aegumise läbivaatamistes, on järgmistel toodetel samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(26)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst pärit okuumeavineeri import praktiliselt kadus liidu turult. Eurostati andmetel oli HRVst pärit okuumeavineeri impordi osakaal liidu turul ligikaudu 0,04 %. Eelmise aegumise läbivaatamise ajal oli olukord sarnane. Absoluutarvudes oli HRVst pärit okuumeavineeri impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 74 m3 võrreldes 83 606 m3-ga esialgses uurimises, 12 620 m3-ga esimeses aegumise läbivaatamises ja impordi puudumisega teises aegumise läbivaatamises.

(28)

Nagu on märgitud põhjenduses 14, ei teinud ükski HRV tootja/eksportiv tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(29)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel, ühe Türgi okuumeavineeri tootja kohta avalikult kättesaadavatel andmetel, taotluse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabel, Türgi riikliku statistikaameti andmetel, Eurostati COMEXTi andmebaasil, andmebaasil Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“), Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse turulepääsu teabehoidlal Market Access Map ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel.

(30)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise.

(31)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(32)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(33)

Komisjon avaldas 24. augustil 2022 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „allikaid käsitlev teade“). Allikaid käsitlevas teates teatas komisjon huvitatud isikutele, et ta kavatses kasutada võrdlusriigina Türgit, ja teavitas neid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Türgit. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Türgi tootja Eksioglu Orman Urunleri kohta kättesaadava teabe põhjal.

(34)

Lisaks palus komisjon allikaid käsitlevas teates, et huvitatud isikud esitaksid märkusi allikate ja selle kohta, kas Türgi on sobiv võrdlusriik, ning et nad soovitaksid muid riike, eeldusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet. Ühtegi märkust ei laekunud.

(35)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud: „Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(36)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud, et „[k]ui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(37)

Nagu allpool on selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate või tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(38)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(39)

Kuna alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka ekspordiriigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui ekspordiriigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud: „Kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(41)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (8) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Taotlus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid.

(42)

Täpsemalt märgiti taotluses aruandele viidates, et struktuurimoonutused paljudes Hiina tööstussektorites on suurendanud liigset tootmisvõimsust Hiina vineerisektoris, sealhulgas okuumeavineeri sektoris. Lisaks juhiti taotluses tähelepanu sellele, et Hiina valitsuse poliitika, näiteks metsandust käsitlevas 13. viisaastakukavas kirjeldatud poliitika, on soodustanud puidu kasutamist toorainena riigi sekkumise kaudu. Järgnenud 14. viisaastakukavas, mis hõlmab aastaid 2021–2026, teatas Hiina valitsus oma kavatsusest „täiustada riigi omanduses olevate metsamajandite ja metsaalade taristut“. Lisaks märgiti taotluses aruandele viidates, et esineb moonutusi kapitalile juurdepääsul, keemia- ja tööjõusektoris ning energiaturgudel. Taotluse kohaselt avaldavad need moonutused tõenäoliselt olulist mõju okuumeavineeri tootmisharule. Lisaks tuletati taotluses meelde, et 2017. aastal kehtestasid USA ametiasutused dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud teatava Hiinast USAsse imporditava lehtpuuvineeri suhtes pärast järeldust, et Hiina valitsuse sekkumisega erinevate riiklike programmide, subsiidiumide, soodustingimustel poliitiliste laenude jms abil soositi otseselt Hiina teatavate lehtpuuvineeritoodete tootjaid ja eksportijaid.

(43)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul. Samuti ei ole komisjon saanud märkusi Hiina eksportivatelt tootjatelt.

(44)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas avalikult kättesaadavatel allikatel põhinevas aruandes sisalduvate tõendite alusel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(45)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning HRV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (9). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (10).

(46)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (11). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab üldist makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(47)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (12). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(48)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Asjaomased kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad siiani täpseid toodangueesmärke. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5) (13).

(49)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad äri- ja arengupangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (14). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (15).

(50)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (16). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (17).

(51)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (18).

(52)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(53)

Kuigi okuumeavineeri sektoris ei tundu riigi omandi osakaal olevat märkimisväärne, on Hiina valitsusel osalus mitmes tootjas, kusjuures see ületab äriühingus Jiangsu High Hope Arser Co., Ltd 40 % (19). Lisaks ametlikule osalusele saavad riigiasutused ettevõtteid kontrollida ja nende üle järelevalvet teha mitteametlike kanalite kaudu, nagu eraomandis oleva äriühingu Luli Group puhul, mida Shandongi provintsivalitsus on avalike allikate kohaselt „arendanud“ (20). Võttes samuti arvesse, et HKP sekkumised operatiivsete otsuste tegemisse on saanud reegliks ka eraettevõtetes (21) (vt ka punkt 3.3.1.4), kusjuures HKP on hakanud juhtima peaaegu kõiki riigi majanduse aspekte, on HKP struktuuride kaudu äriühingutele avaldatava riigi mõju tulemus, et ettevõtjad on valitsuse kontrolli ja poliitilise järelevalve all, kuna riigi ja partei struktuurid on HRVs omavahel väga tugevalt seotud.

(54)

See on ilmne ka Hiina riikliku metsatoodete tööstusliidu (valdkondlik tööstusliit) tasandil. Hiina riikliku metsatoodete tööstusliidu põhikirja artikli 4 kohaselt organisatsioon „aktsepteerib riikliku metsanduse ja rohumaade ameti ning tsiviilasjade ministeeriumi [---] erialaseid suuniseid, järelevalvet ja juhtimist“ (22).

(55)

Seega ei saa turutingimustel tegutseda isegi uurimisaluse toote sektori eraomandis olevad tootjad. Sektoris on nii riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud ka punktis 3.3.1.5.

(56)

Peale majanduse kontrollimise riigile kuuluvate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid, tagades ettevõtetes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (23) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (24) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Ent alates vähemalt 2016. aastast on HKP kindlustanud oma õigust kontrollida äriühingutes tehtavaid äriotsuseid poliitilise põhimõttena, (25) sh avaldades eraettevõtetele survet, et seada nn patriotism esikohale ja järgida partei põhimõtteid (26). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele äriühingutes äriotsuste tegemisel viimane sõna (27). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas uurimisaluse toote tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(57)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (28) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud: „[m]eil tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „[e]raettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteitööd, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust äriühingutes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (29).

(58)

Uurimine on kinnitanud, et vineerisektoris juhtival kohal olevad töötajad on üldjuhul ka HKP liikmed või täidavad parteiülesandeid. Näiteks Jiangsu High Hope Arser Co., Ltd. peadirektor on samal ajal parteiharu sekretär ning emaettevõtte Jiangsu High Hope Group juhatuse esimees on ka kontserni parteikomitee sekretär (30).

(59)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8 allpool) ning tooraine ja muude sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (31). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes okuumeavineeri ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(60)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliste või muul viisil poliitiliselt olulistena, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (32).

(61)

Hiina ametiasutused on kehtestanud mitu poliitikameedet, mis suunavad uurimisaluse toote sektori toimimist. Esiteks on puitpaneelidega seotud tehnoloogiad loetletud soodustatud tootmisharude hulgas 2019. aastal välja antud tööstuses struktuurimuudatuste tegemise suuniskataloogis, (33) mis annab märku ametiasutuste kavatsusest luua sektori arengut soodustav regulatiivne keskkond ja võib ka aidata tööstusel pääseda juurde rahastamisele. Lisaks kutsutakse metsa- ja rohutööstuse arendamise 14. viisaastakukavas (34) ametiasutusi üles „edendama puidutööstuse ulatuslikku rohepööret“ või „tugevdama ja ajakohastama traditsioonilisi kasulikke tööstusharusid, nagu puitpõrandad, puitmööbel, puidust uksed, [---] ning kiirendama kohandatud mööbli, puitkonstruktsioonide ja puidust ehitusmaterjalide arendamist“ ning samuti on selles sätestatud konkreetsed toodangueesmärgid: „2025. aastaks stabiliseeritakse tehispaneelide toodang umbes 300 miljoni kuupmeetri juures, põrandakatete toodang stabiliseeritakse umbes 800 miljoni ruutmeetri juures ja puitmööbli toodangu väärtus ületab 800 miljardit jüaani (35).“ Lisaks on riikliku metsanduse ja rohumaade ameti 2019. aasta veebruaris avaldatud suunavas arvamuses metsanduse ja rohutööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta (36) kvantifitseeritud täiendavaid parameetreid seoses sektori kavandatud arenguga: „2025. aastaks luuakse põhimõtteliselt institutsiooniline mehhanism metsa- ja rohuressursside ratsionaalseks kasutamiseks, edendatakse märkimisväärselt metsa- ja rohuressursside tugifunktsiooni, suurendatakse oluliselt kvaliteetsete metsa- ja rohutoodete toodangu mahtu ning laiendatakse metsatoodetega kauplemist; metsanduse kogutoodang riigi tasandil suureneb praeguse olukorraga võrreldes lõpuks rohkem kui 50 %, majanduse jaoks oluliste majanduslike metsatoodete toodang suureneb 250 miljoni tonnini ning metsatoodete impordi ja ekspordi maht suureneb 240 miljardi USA dollarini“ (37). Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus seega peaaegu kõiki selle sektori arendamise ja toimimise aspekte.

(62)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et motiveerida ettevõtjaid järgima okuumeavineeri sektoriga seotud avaliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(63)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (38).

(64)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (39). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa) ja selle eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (40). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (41).

(65)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse uurimisaluse toote tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid äriühinguid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmise tagamisest. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka metsandus- ja puidusektoris. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks.

(66)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse uurimisaluse toote sektoris diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

(67)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (42). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (43). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (44). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(68)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et okuumeavineeri sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad sektorit palgakulude moonutused nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(69)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(70)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (45) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (46) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt Hiina valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (47). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (48).

(71)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(72)

Näiteks on Hiina valitsus selgitanud, et isegi eraomandis olevate äripankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise valdkonnas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (49). Samuti tuleb nüüd äripankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas nad „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (50).

(73)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (51).

(74)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (52). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja kapitalikulu ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(75)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(76)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris jõuti nominaalse intressimäära liberaliseerimiseni, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viitintressimääraga või sellest madalama määraga laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (53). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (54). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(77)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Seetõttu on viivislaenude arv kiiresti suurenenud, kusjuures Hiina valitsus on mitu korda otsustanud kas vältida maksejõuetusi, luues nn zombie-ettevõtteid, või kanda võlad üle (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(78)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(79)

Käesoleva uurimise käigus ei esitatud tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(80)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.3.1.2–3.3.1.5 ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.1.6–3.3.1.8 ja aruande II osas esitatud tootmistegurite kirjelduse kohta.

(81)

Komisjon tuletab meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja teatavaid sisendeid. Kui okuumeavineeri tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(82)

Seetõttu ei sobi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu ega ka ühtki sisendikulu (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(83)

Punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka uurimisaluse toote sektorisse, näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(84)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(85)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(86)

Nagu selgitatud põhjenduses 32, andis komisjon välja allikaid käsitleva teate, milles kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid komisjoni kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(87)

Komisjon selgitas allikaid käsitlevas teates, et koostöö puudumise tõttu peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valik põhines aegumise läbivaatamise taotluses sisalduval teabel koos muude teabeallikatega, mida peeti asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5.

(88)

Seoses majandusarengu tasemega uuris taotluse esitaja aegumise läbivaatamise taotluses võimalike võrdlusriikidena viit riiki, mille majanduslik areng oli HRVga sarnasel tasemel. Uuritud riigid olid Tai, Indoneesia, Brasiilia, Malaisia ja Türgi (57).

(89)

Seoses vaatlusaluse toote tootmisega määrati taotluses okuumeavineeri tootvate riikidena kindlaks ainult Türgi ja Indoneesia (58).

(90)

Seoses asjakohaste avalike andmete kättesaadavusega võrdlusriigis tegi taotluse esitaja oma läbivaatamistaotluses Türgis kindlaks kolm äriühingut, kes toodavad vineerpuidust tooteid, sealhulgas vaatlusalust toodet, ja Indoneesias mitte ühtegi (59). Nagu on selgitatud allikaid käsitlevas teates, jõuti komisjoni analüüsis järeldusele, et kahe Türgi äriühingu kohta ei olnud piisavalt ajakohaseid kättesaadavaid finantsandmeid. Kolmanda äriühingu puhul olid olemas andmed 2020. aasta kohta, kuid ei olnud selge, kas ta tootis uurimisalust toodet. Komisjon tegi siiski kindlaks Türgi äriühingu Eksioglu Orman Urunleri, kes tootis vaatlusalust toodet ja kelle kohta olid kättesaadavad 2020. aasta finantsandmed. Seega vastas Türgi asjakohaste avalike andmete kättesaadavuse kriteeriumidele.

(91)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata vaja.

(92)

Allikaid käsitlevas teates kutsuti huvitatud isikuid üles esitama märkusi Türgi sobivuse kohta võrdlusriigina ning soovitama ka muid riike, eeldusel et nad esitavad asjakohaste kriteeriumide kohta piisavalt teavet. Ühtegi märkust ei laekunud.

(93)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(94)

Komisjon loetles allikaid käsitlevas teates tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Samuti märkis komisjon allikaid käsitlevas teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige peamiste toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi.

(95)

Komisjon teatas huvitatud isikutele, et ta rühmitab tootmiskulude väikese tähtsusega elemendid, näiteks muud toorained, pakendamiskulud, kommunaalteenused ja kulumaterjalid, ning esitab need protsendina peamistest toorainetest. Lisaks teatas komisjon, et kohaldab seda protsendimäära ümberarvutatud toorainekulude suhtes, kui ta kasutab sobiva võrdlusriigi moonutamata võrdlusaluseid.

(96)

Peale selle märkis komisjon, et kasutab moonutamata elektri- ja tööjõukulude kindlakstegemiseks Türgi statistikaameti (TURKSTAT) andmeid.

(97)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Komisjon tegi tootmise üldkulude ja tootmiskulude suhte kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud teabe ja selliste kontrollitud andmete põhjal, mille esitas selleks otstarbeks konkreetset teavet esitanud liidu tootja Joubert Plywood. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.3.5.

(98)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Türgi uurimisaluse toote tootja finantsandmeid, nagu on mainitud eespool põhjenduses 32.

(99)

Komisjon ei saanud huvitatud isikutelt märkusi allikaid käsitlevas teates esitatud tootmistegurite loetelu kohta.

(100)

Võttes arvesse kogu läbivaatamistaotlusest saadud teavet ning taotluse esitaja hiljem esitatud teavet, mida kohapeal kontrolliti, ning asjaolu, et Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja allikaid käsitleva teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid okuumeavineeri puhul

(101)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud peamiste toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (63) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(102)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.3.1, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(103)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna olenemata kasutatud allikast ei mõjutanud nende puhul kasutatud väärtus oluliselt dumpingumarginaali arvutusi, otsustas komisjon lisada need kulud kulumaterjalide alla, rühmitada need koos muude toorainete, pakendamiskulude ja kommunaalteenustega ning esitada need protsendina peamistest toorainetest, nagu on selgitatud põhjenduses 94. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, määras komisjon selle protsendi kindlaks läbivaatamistaotluses esitatud andmete põhjal, mida hiljem kontrolliti ühe uurimises koostööd teinud ja sel eesmärgil konkreetset teavet esitanud liidu tootja (Joubert Plywood) andmete põhjal (64).

(104)

Selleks et teha kindlaks tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahu päritoluriigist (65). Komisjon lisas riigisisese transpordi kulud, mis arvutati kuupmeetri kohta Euroopa puitpaneelitootjate ühenduse ja Türgi juhtiva puidupõhiste paneelide tootja vahelise e-kirjavahetuse põhjal (66).

(105)

TURKSTAT avaldab üksikasjaliku teabe kuu keskmiste tööjõukulude (67) ja nende komponentide kohta Türgi majandustegevusalade kaupa. Komisjon kasutas tunnitasu arvutamiseks uusimat kättesaadavat statistikat (2020).

(106)

Türgis kehtiva elektrihinna äriühingutele (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) avaldab TURKSTAT. Komisjon kasutas keskmise elektrikulu arvutamiseks 31. märtsil 2022 avaldatud tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hinna andmeid (mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi) vastava tarbimisvahemiku kohta (kWh) (68).

(107)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(108)

Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, võttis komisjon tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarvu, jagatuna Joubert Plywoodi teatatud tootmiskuludega. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(109)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutas komisjon põhjenduses 32 nimetatud Türgi tootja finantsandmeid.

(110)

Eespool öeldu põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta (täpsemalt täisokuumea ja okuumeaspooniga vineer, nagu on selgitatud põhjenduses 21) tehasest hankimise tasandil.

(111)

Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe kohaselt, mida hiljem kontrolliti ühe uurimises koostööd teinud ja selleks konkreetset teavet esitanud liidu tootja andmete põhjal, toodetakse täisokuumeat üksnes spoonilehtedest, samal ajal kui okuumeaspooniga vineeri toodetakse nii spoonilehtedest kui ka paplipalkidest. Seepärast kasutati okuumeaspooniga vineeri normaalväärtuse arvutamiseks kõigi muude toorainete kõrval paplipalkide moonutamata väärtust, kuid seda ei kasutatud täisokuumea normaalväärtuse arvutamiseks. Järgmistes põhjendustes selgitatud metoodika on mõlemal juhul sama.

(112)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata otsesed kulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon Joubert Plywoodi esitatud ja kohapeal kontrollitud teabele (69) iga teguri (toorained, tööjõud ja elekter) tarbimise kohta okuumeavineeri tootmisel. Komisjon korrutas need tarbimismahud Türgi kohta täheldatud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud punktis 3.3.4.1. Mitut tootmistegurit, mis moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest, väljendati protsendina peamistest toorainetest, nagu on selgitatud põhjenduses 94. Komisjon kohaldas seda protsendimäära peamiste toorainete moonutamata kulude suhtes, et saada moonutamata väärtus.

(113)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on kirjeldatud põhjendustes 107 ja 108. Täpsemalt:

(114)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta (nagu on selgitatud põhjenduses 110) tehasest hankimise tasandil.

(115)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati ekspordihind kindlaks Eurostati impordiandmete põhjal CIF-hinnana. Seda CIF-hinda (619 eurot/m3) vähendati mereveo- ja kindlustuskulude ning Hiina riigisiseste transpordikulude võrra, et saada ekspordihind tehasehindade tasemel. Arvutatud summad põhinesid aegumise läbivaatamise taotluses sisalduval teabel (70).

(116)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, puudus komisjonil teave eksporditud tooteliigi kohta. Seepärast võrdles komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt kindlaks määratud normaalväärtusi (st täisokuumea ja okuumeaspooniga vineeri puhul) ja eespool kindlaks määratud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(117)

Selle põhjal oli Hiinast pärit impordi dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, üle 100 %, olenemata kasutatud normaalväärtusest.

(118)

Kõnealuse impordi maht oli siiski tühine, sest see moodustas 0,2 % liitu suunatud koguimpordist ja selle turuosa liidu turul oli 0,04 %. Koostöö puudumise tõttu ei olnud komisjonil teavet tooteliigi kohta. Samuti koosnes kõnealune import ainult ühest tehingust, mis seadis kahtluse alla selle tüüpilisuse. Seepärast järeldas komisjon, et selline väike impordimaht ei ole piisav alus dumpinguanalüüsi jätkamiseks. Seetõttu uuris komisjon dumpingu kordumise tõenäosust.

(119)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: võimalikud dumpingutasemed liidu turul, kui meetmetel lastakse aeguda; käesoleva aegumise läbivaatamise käigus kindlaksmääratud normaalväärtuse (nagu on selgitatud punktis 3.3.5) võrdlus Hiinast pärit ekspordi hindadega, tuginedes aegumise läbivaatamise taotluses esitatud kaubapakkumistele liitu ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul; tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs ning liidu turu atraktiivsus.

(120)

Selleks et määrata kindlaks liitu suunatud ekspordi hindade tõenäoline tase juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, ja võttes arvesse Hiina tootjate koostöö puudumist, tugines komisjon ekspordihinna kindlaksmääramisel kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18, st aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabele. Täpsemalt võeti mõlema põhjenduses 21 kirjeldatud peamise tooteliigi ekspordihinna kindlaksmääramisel aluseks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud 64 liidu turule suunatud kaubapakkumist ja 26 muudesse kolmandatesse riikidesse (Lähis-Ida, Türgi ja Ühendkuningriik) suunatud kaubapakkumist, mis tehti e-posti teel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(121)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid kaubapakkumiste keskmised hinnad CIF-tasemel liidu turul 686 eurot/m3 täisokuumea puhul ja 458 eurot/m3 okuumeaspooniga vineeri puhul ning kolmandates riikides 371 eurot/m3 okuumeaspooniga vineeri puhul. Need hinnatasemed on samas suurusjärgus nagu Hiinast imporditud okuumeavineeri hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjenduses 114. Kuigi kogused olid marginaalsed, kinnitab see kaubapakkumiste hinnataseme tüüpilisust ja osutab Hiinast pärit okuumeavineeri võimalikele ekspordihindadele. Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse kui liitu suunatud HSi alamrubriiki 4412 31 kuuluva ekspordi keskmine hind on GTA andmete põhjal samuti samas suurusjärgus. HSi alamrubriik 4412 31 sisaldab aga ka muid tooteid peale uurimisaluse toote, mistõttu neid andmeid ei peetud piisavalt täpseks, et anda kasulikku teavet.

(122)

Komisjon kohandas hinnad tehasest hankimise tasandile, järgides põhjenduses 114 kirjeldatud lähenemisviisi, ja võrdles neid punkti 3.3 kohaselt kindlaks määratud normaalväärtusega.

(123)

Selle võimaliku Hiinast pärit impordi dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, oleksid mõlema tooteliigi puhul olnud üle 100 %, kui kõigi nimetatud pakkumiste põhjal oleks import liitu toimunud.

(124)

Kuna Hiina tootjad/eksportivad tootjad ei teinud koostööd ning puudus muu kättesaadav teave Hiina okuumeavineeri tootmisharu kohta, määrati HRV tootmine kindlaks hinnangute põhjal, mille taotluse esitaja esitas aegumise läbivaatamise taotluses ja mis põhinesid tema parimatel turuteadmistel.

(125)

Taotluse esitaja hindas okuumeavineeri võimalikku tootmist Hiinas okuumeapalkide impordi põhjal. 2017.–2020. aastal imporditi Hiinasse ligikaudu 475 000 m3 kuni 1 miljon m3 okuumeapalke, millest hinnanguliselt 75 % oli võimalik kasutada okuumeavineeri tootmiseks (71). Seega võisid Hiina tootjad sõltuvalt toodetava toote liigist kergesti toota rohkem kui 400 000 m3 kuni 4 miljonit m3 okuumeavineeri. See vastab vähemalt kahekordsele ja kuni 20-kordsele liidu tarbimisele.

(126)

Kuna Hiina okuumeavineeritootjad koostööd ei teinud ja muu avalik teave Hiina okuumeavineeri tootmisharu kohta puudus, siis kontrolliti Hiina vineeritööstuse olukorda tervikuna (arvestamata kasutatud puidu tüüpi), nagu seda tehti ka eelmise läbivaatamise ajal.

(127)

Aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe kohaselt ja nagu varasemates uurimistes kinnitati, toodavad vineeri samad äriühingud samade seadmetega, olenemata kasutatavast puiduliigist. Eelmiste läbivaatamiste käigus tehti ka kindlaks, et okuumeavineer on tulutoovam kui muud liiki vineer.

(128)

Seega leiti, et Hiinas on potentsiaalse tootmisvõimsuse maht väga suur; seda näitas FAO värskeim statistika kõigi vineeritüüpide tootmismahtude kohta (2021. aastal ulatus see 76,4 miljoni m3-ni) (72). Läbivaatamistaotluses esitatud tõendite kohaselt (73) oli vineeri tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus 270 miljonit m3 aastas.

(129)

Võttes arvesse HRV suurt tootmisvõimsust, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olenemata vaadeldud arvnäitajast oluliselt suurem kui ELi nõudlus 192 000 m3, ning asjaolu, et okuumeavineeri tootmiseks on vaja üksnes asendada muud liiki puit okuumeapuiduga, on väga tõenäoline, et Hiina tootjad kasutaksid oma suurt tootmisvõimsust, et hakata meetmete aegumise korral muude vineeriliikide asemel liitu eksportimiseks tootma tulusamat okuumeavineeri.

(130)

Liidu turu atraktiivsuse kindlaksmääramisel olukorras, kus meetmetel lastakse aeguda, kasutati peamise tegurina Hiinast teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnataset, mida võrreldi Hiinast pärit liitu suunatud ekspordi hinnatasemega. Põhjenduses 119 nimetatud pakkumised liidu turule ja teistesse kolmandatesse riikidesse näitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu turg tõepoolest atraktiivne, sest Hiinast pärit okuumeavineeri ekspordihinnad liidu turule olid kõrgemad kui Hiina ekspordi hinnad kõigile muudele kolmandatele turgudele, mille kohta olid kättesaadavad kaubapakkumised. Nimelt olid liidu turule suunatud CIF-taseme ekspordihinnad keskmiselt 23 % kõrgemad kui kolmandatesse riikidesse suunatud CIF-taseme ekspordihinnad. Seega muudaksid võimalikud liitu suunatud ekspordi kõrgemad hinnad meetmete puudumise korral liidu turu atraktiivseks, sest eksport liitu tooks suuremat kasumit kui eksport muudesse kolmandatesse riikidesse.

(131)

Lisaks on Hiina vineeri impordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed Korea Vabariigis (dumpinguvastased meetmed vähemalt ühe troopilisest puidust välimise kihiga vineeri suhtes, mille paksus on alla 3,2 mm), Marokos (dumpinguvastased meetmed kogu vineeri suhtes), Ameerika Ühendriikides (dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed lehtpuuvineeri suhtes) ja Türgis (dumpinguvastased meetmed teatavat liiki vineeri suhtes) (74). Need meetmed suurendavad Hiina vineeritootjate ekspordipiiranguid ja püsivat märkimisväärset vaba tootmisvõimsust vineeri tootmiseks Hiinas ning muudavad liidu turu Hiina vineeriimpordi jaoks atraktiivsemaks.

(132)

Seega, kui meetmetel lastakse ELis aeguda, samal ajal kui teised riigid säilitavad oma dumpinguvastased meetmed, alustavad Hiina tootjad tõenäoliselt taas märkimisväärses mahus okuumeavineeri tootmist liidu turule eksportimiseks.

(133)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidis komisjon, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, siis on dumpingu kordumine väga tõenäoline. Dumpingu kordumise suurele tõenäosusele juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, osutavad nii HRV puhul kindlaks tehtud normaalväärtuse tase, kolmandate riikide turgudele ja liitu suunatud Hiina ekspordi hinnatase, liidu turu atraktiivsus kui ka märkimisväärse tootmismahu olemasolu HRVs.

(134)

Vaatlusalusel perioodil tootis liidus samasugust toodet 16 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(135)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 174 000 m3. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt küsimustikule saadud vastuste põhjal ja taotluse esitajalt makromajanduslikule küsimustikule saadud vastuste põhjal.

(136)

Nagu on märgitud põhjenduses 11, kasutati liidu tootmisharule tekitatud kahju võimaliku jätkumise või kordumise kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut. Valimisse kaasatud kolme liidu tootja toodang moodustas 40 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(137)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) taotluse esitaja andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta, mida on osaliselt võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega, ning b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(138)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (m3)

(139)

Läbivaatamine näitas, et liidu tarbimine on vaatlusalusel perioodil suurenenud 12 %. Liidu tarbimist mõjutas negatiivselt 2020. aasta COVID-19 puhang, kuid tarbimine taastus jõuliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(140)

Komisjon tegi Hiinast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal, nagu on nõuetekohaselt selgitatud eespool põhjenduses 136. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi importi liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(141)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(142)

Hiinast pärit impordi maht oli kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tühine.

(143)

Komisjon tegi Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kindlaks Eurostati statistika põhjal.

(144)

Asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihind (eurot/m3)

(145)

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 67 %, kuid need kehtisid kogu sellel ajal väga väikeste impordimahtude suhtes. Need HRVst pärit impordi väga väikesed mahud ei võimalda teha arvestatavaid hinna allalöömise arvutusi.

(146)

Komisjon kasutas kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja hindade kindlakstegemiseks sama metoodikat nagu HRV puhul (vt punkt 5.3.1).

(147)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(148)

Kolmandatest riikidest pärit impordi hulgas olid kõige olulisemad import Gabonist ja Marokost. Need riigid suurendasid vaatlusalusel perioodil oma müügimahtu vastavalt 31 % ja 59 % ning turuosa vastavalt 1,7 ja 1,6 protsendipunkti võrra. Muudest kolmandatest riikidest pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil oluliselt (üle viie korra), kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli selle turuosa vaid 1,3 %.

(149)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(150)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajalt küsimustikule saadud vastustes sisalduvate andmete ja teabe põhjal, mida ta võrdles nõuetekohaselt taotluses esitatud teabe ja valimisse kaasatud tootjate vastustega küsimustikule ning Eurostati statistikaga. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(151)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(152)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(153)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(154)

Liidu tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. See järgis liidu tarbimise suundumust, seega oli COVID-19 puhangu negatiivne mõju 2020. aastal nähtav ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus märgatav taastumine.

(155)

Vaatlusalusel perioodil suurenes ka tootmisvõimsus 7 %.

(156)

Kuna tootmisvõimsust kohandati tarbimise kõrgema taseme järgi peamiselt enne vaatlusalust perioodi, on tootmisvõimsuse rakendamise tase olnud stabiilne, kuid madalam võrreldes eelmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud tasemega (80 %) (75).

(157)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(158)

Liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 7 % ehk vähem kui tarbimise kasv, mis oli tabeli 2 kohaselt 13 %. Seetõttu ja võttes arvesse ka põhjenduses 147 esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi samaaegset suurenemist, kaotas liidu tootmisharu hoolimata müügimahu suurenemisest 4,3 protsendipunkti oma turuosast. Liidu tootmisharu turuosa on siiski endiselt suur.

(159)

Liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 13 %, samas kui liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele klientidele liidus suurenes 7 %. Sellest tulenevalt on liidu tootmisharu kasvanud absoluutarvudes, kuid mitte turuosa poolest. Müügi kasvuga kaasnes aga ka tootmise, tootmisvõimsuse ja investeeringute kasv.

(160)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(161)

Pärast mõningast vähenemist 2018.–2019. aastal püsis töötajate arv ülejäänud vaatlusalusel perioodil üsna stabiilne – liidu tootmisharus on töötanud ligikaudu 660 töötajat. Tootlikkus töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %.

(162)

Nagu on selgitatud põhjenduses 117, ei olnud Hiinast pärit impordi väikese mahu tõttu võimalik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud dumpingut representatiivselt kindlaks määrata. Seepärast keskenduti uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(163)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil näitas mitu liidu tootmisharu kahjunäitajat soodsaid suundumusi. Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu taastus varasemast dumpingust.

(164)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(165)

Ühiku müügihinnad püsisid vaatlusaluse perioodi esimesel poolel stabiilsena ning tõusid seejärel 2019. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 8 %. See hinnatõus kajastas täielikult tootmiskulude kasvu vaatlusalusel perioodil.

(166)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(167)

2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel olid valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta üsna stabiilsed ja suurenesid kokku 1 %.

(168)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(169)

Tavaliselt toodetakse okuumeavineeri tellimuse alusel ja seetõttu on laovarud tavaliselt väikesed. 2018. aastal püsisid laovarud suhteliselt suured, kuid vähenesid vaatlusalusel perioodil 36 %, 9,6 %-lt tootmismahust 2018. aastal 6,1 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(171)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul jäi liidu tootmisharu kasumlikuks ja kasumlikkus suurenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis kasumlikkus peaaegu 7 % tasemele.

(172)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kokkuvõttes oli rahavoog absoluutväärtuses kogu vaatlusalusel perioodil väike ja väiksem kui eelmise läbivaatamise vaatlusalusel perioodil. See oli siiski jätkuvalt positiivne, välja arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(173)

Liidu tootjad jätkasid kogu vaatlusalusel perioodil investeeringute tegemist. Investeeringud olid suurimad 2019. aastal. Pärast järgnenud aasta langust, mida COVID-19 ilmselgelt mõjutas, suurenesid investeeringud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas, 29 % võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega.

(174)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil investeeringutasuvus suurenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootjate varade tootlus viis korda suurem kui 2018. aastal.

(175)

Ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei teatanud seoses kapitali kaasamise võimega raskuste esinemisest.

(176)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil tühine.

(177)

Vaatlusalusel perioodil suurendas liidu tootmisharu oma toodangut, tootmisvõimsust ja müügimahtu. Täheldati turuosa vähenemist, kuid see toimus üldise tarbimise kasvu olukorras. Tööhõive vähenes veidi, samal ajal kui tootlikkus suurenes.

(178)

Seoses finantsnäitajatega tuleks rõhutada, et hoolimata tootmiskulude pidevast suurenemisest oli liidu tootmisharu kõigil vaatlusaluse perioodi aastatel jätkuvalt kasumlik. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis kasumlikkus peaaegu 7 % tasemele. Lisaks suurendas liidu tootmisharu investeeringuid ja saavutas nende väga hea tasuvuse.

(179)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(180)

Komisjon järeldas põhjenduses 178, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmetel aegumise korral.

(181)

Sellega seoses uuris komisjon Hiina tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ning võimaliku impordimahu ja impordihindade mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(182)

Esiteks, nagu on kirjeldatud põhjendustes 125–128, arvestades Hiina märkimisväärset tootmisvõimsust, on tõenäoline, et meetmete puudumise korral taastuks Hiinast pärit impordi märkimisväärsed kogused. Märgina sellest, et Hiina eksportivad tootjad suudavad kiiresti okuumeavineeri tootmist ja eksporti suurendada, tuletatakse meelde, et esialgse uurimise ajal olid Hiina eksportivad tootjad suutelised vähema kui kolme aasta jooksul (2001. aastast kuni 2003. aasta keskpaigani) oma eksporti liidu turule suurendama umbes 9 500 m3-lt enam kui 83 500 m3-le. Selle näitaja puhul tuleks arvesse võtta liidu tarbimist mahus 192 000 m3 ja liidu tootmisharu toodangut mahus 174 000 m3 praeguse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(183)

Ei ole leitud midagi, mis näitaks, et vineeri tootmisel oleks okuumeapuidu kasutamine Hiinas asendatud püsivamalt mõne teise puidu kasutamisega. Nagu on selgitatud põhjenduses 126, kasutavad Hiina tootjad vineeri tootmiseks endiselt okuumeat. Kuna kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, siis vaatlusalusel perioodil import Hiinast peaaegu lakkas, kuid sellegipoolest ja nagu uurimine kinnitas, oli liidu turul samal ajavahemikul märkimisväärne okuumeavineeri nõudlus olemas.

(184)

Teiseks on hinnad liidu turul suhteliselt kõrged võrreldes hindadega, millega Hiina eksportivad tootjad saavad oma toodangut eksportida, mis muudab liidu turu Hiina eksportivate tootjate jaoks väga atraktiivseks.

(185)

Sellega seoses analüüsis komisjon Hiina eksportivate tootjate tõenäolist hinnataset liidu turule eksportimisel.

(186)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd ja Eurostatis oli registreeritud vaid väga väike Hiina import, kasutas komisjon hinna allalöömise arvutuste tegemiseks Hiina hindu, mis võeti taotluse esitaja poolt taotluses esitatud kaubapakkumistest (mida kasutati ka dumpingumarginaali arvutamiseks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 119), kui viidet võimalikule hinnatasemele, millega Hiina tootjad vaatlusalust toodet liitu ekspordiksid. Neid hindu kohandati, lisades tavapärase tollimaksumäära ja impordijärgsed kulud.

(187)

Pärast sel viisil kindlaks tehtud Hiina CIF-hindade võrdlust valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindadega tuvastati täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri puhul vastavalt 40,8 % ja 58,1 % suurune hinna allalöömine.

(188)

Lisaks näitavad selles arvutuses arvesse võetud Hiina kaubapakkumised selgelt, et kolmandatesse riikidesse suunatud hinnad on märkimisväärselt madalamad (vt põhjendus 129) kui liitu suunatud hinnad, mis ühtlasi näitab liidu turu atraktiivsust hinnataseme seisukohast.

(189)

On tõenäoline, et vaatlusalust toodet hakataks Hiinast taas liidu turule importima hindadega, mis on liidu tootmisharu hindadest märgatavalt madalamad, ja suurtes kogustes ning liidu tootmisharu ei suudaks praegust hinnataset hoida. Selline tõenäoline hinnalangus ohustaks praegust liidu tootmisharu taastumist ja liidu tootmisharu satuks kiiresti taas kahjumisse.

(190)

Lisaks kaotaks liidu tootmisharu kiiresti müügi- ja turuosa liidu turul ning tootmine väheneks ka sel põhjusel. Selle tulemusena väheneks taas tootmisvõimsuse rakendamise määr.

(191)

Eeltoodut arvestades tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(192)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(193)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(194)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(195)

Nagu on järeldatud põhjenduses 178, ei kanna liidu tootmisharu enam olulist kahju. Ent nagu on järeldatud põhjenduses 190, ei suudaks liidu tootmisharu meetmete kaotamise järel hakkama saada, sest selle tulemusena siseneks liidu turule tõenäoliselt märkimisväärne kogus importi dumpinguhindadega, mis lööksid liidu tootmisharu hinnad alla. Meetmete kehtetuks tunnistamine seaks seega ohtu tootmisharu pikaajalise rahalise elujõulisuse. Seepärast on meetmete jätkamine liidu tootmisharu huvides.

(196)

Kõiki teadaolevaid sõltumatuid importijaid ja kasutajaid teavitati läbivaatamise algatamisest. Sõltumatud importijad ja kasutajad ei teinud aga komisjoniga koostööd.

(197)

Seega ei viidanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks kasutajatele ja/või importijatele negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju.

(198)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit okuumeavineeri impordi suhtes.

(199)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit okuumeavineeri impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(200)

Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(201)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (76). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis tõendab, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(202)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(203)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(204)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb pärast meetmete jätkumist märkimisväärselt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete jätkumisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise vajadust ja sellest tulenevalt vajadust kehtestada üleriigiline tollimaks äriühingule, kelle suhtes kohaldatakse madalamat individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(205)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti kõikidele isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Komisjon ei saanud märkusi üheltki huvitatud isikult.

(206)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (77) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(207)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee käesoleva määrusega ette nähtud meetmete kohta arvamust ei esitanud,