KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1127,
2. märts 2023,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2022/2065, määrates kindlaks üksikasjaliku metoodika ja menetlused seoses järelevalvetasudega, mida komisjon nõuab väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatelt
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus), (1) eriti selle artikli 43 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklile 43 peab komisjon nõudma väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatelt iga-aastast järelevalvetasu, mille kogusumma peab katma kõik prognoositavad kulud, mis on mõistlikult võimalik eelnevalt kindlaks teha ja mis komisjonil tekivad nimetatud määrusest tulenevate järelevalveülesannete tõttu. |
|
(2) |
Aastal n nõutavate järelevalvetasude jaoks prognoositavate kulude kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta kogu personali, kes peab komisjonis aastal n+1 töötama, et täita määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesandeid, sealhulgas ametnikud, ajutised ja lepingulised töötajad ning lähetatud riiklikud eksperdid. Võttes arvesse, et prognoos puudutab tulevasi kulusid, peaks see põhinema täistööaja ekvivalendina väljendatud keskmistel kuludel, millele on liidetud keskmised kohaldatavad sotsiaalmaksed ja nende inimressurssidega seotud tegevuskulud. Seepärast peaksid need tegevuskulud sisaldama keskmisi kulusid, mis tekivad seoses ruumide pakkumisega ja võimaluste loomisega, et personal saaks komisjoni IT- ja füüsilises taristus tööd teha, näiteks nii, nagu komisjoni talitused määravad korrapäraselt kindlaks seoses keskmiste personalikulude arvutamisega finantsselgituste jaoks. |
|
(3) |
Lisaks eelnimetatud personalikuludele peab komisjon prognoosima ka muid tegevus- ja halduskulusid, mis on konkreetselt seotud määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisega, näiteks uuringutega, ekspertide palkamise, küsitluste, lähetuste, koosolekute korraldamise või konkreetse tarkvara või IT-vahendite või teenuste väljatöötamise või kasutamisega. Kulude kogusumma iga-aastasel prognoosimisel tuleks arvesse võtta prognoositavate kulude ja eelmisel aastal tekkinud kulude erinevust sellisel kujul, nagu see ilmneb komisjoni vastuvõetud aastaaruandest. |
|
(4) |
Komisjoni poolt igal aastal prognoositavate kulude kogusumma peaksid kandma väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad järelevalvetasu kaudu, mida nõutakse seoses nimetatud teenustega, mille suhtes kohaldatakse igal kalendriaastal järelevalvetasu. Et tagada kooskõla määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaste nimetamisotsustega, tuleks nimetatud teenuse või teenuste pakkuja mõiste määratleda, viidates määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohas(t)e asjaomas(t)e nimetamisotsus(t)e adressaadile või adressaatidele. Kui määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt vastu võetud otsus on adresseeritud mitmele juriidilisele isikule, peaksid kõik selle otsuse adressaadid vastutama solidaarselt selle teenusega või nende teenustega seotud järelevalvetasu maksmise eest. |
|
(5) |
Teenuste hulka, mida aastal n arvesse võtta, peaksid kuuluma teenused, mille suhtes juba kehtivad kohustused, mida aasta alguses kohaldatakse väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite suhtes, ja teenused, mille suhtes jõustub selle kalendriaasta jooksul otsus nimetamise või nimetamise lõpetamise kohta, võttes arvesse, et mõlemat liiki otsused jõustuvad neli kuud pärast seda, kui neist on pakkujale teatatud vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 6. Kõnealune tähtaeg tuleks arvutada vastavalt üldeeskirjadele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, (2) millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. |
|
(6) |
Komisjon peaks sätestama igalt pakkujalt igal aastal nõutava järelevalvetasu kogusumma, määrates kõigepealt kindlaks põhisumma nimetatud teenuse kohta. Põhisumma saamiseks teenuse kohta tuleks aastaks n+1 prognoositud aasta kogukulud jagada kõigi aastal n arvesse võetavate nimetatud teenuste arvuga. Põhisumma kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta nimetamispäevade arvu aastal n. Teiseks peaks komisjon selleks, et tagada individuaalsete järelevalvetasude proportsionaalsus võrreldes nimetatud teenuse mahuga, mis sõltub aktiivsete teenusesaajate igakuisest keskmisest arvust liidus, kohandama põhisummat koefitsiendiga, mis on proportsionaalne kättesaadaval teabel põhineva aktiivsete teenusesaajate keskmise arvuga. |
|
(7) |
Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikele 5 ei pea ükski nimetatud teenuse või teenuste pakkuja maksma järelevalvetasu kogusummas, mis ületab tema majanduslikku suutlikkust, st on suurem kui 0,05 % pakkuja ülemaailmsest aastasest netotulust. Viide netotulule, mis hõlmab kogutulu, millest on maha arvatud pakkuja kulud, peaks tagama, et arvesse võetakse pakkuja maksevõimet, sealhulgas kahjumlike pakkujate puhul. Et määrata selline piirmäär kindlaks kooskõlas kohaldatavate finantsaruandluse standarditega, tuleks viidata eelmise eelarveaasta ülemaailmsele üldkasumile, mis tehakse kindlaks pakkuja finantsaruannetest tulenevate parimate kättesaadavate andmete põhjal, nagu need on komisjonile edastatud. Seepärast tuleks viidata rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002, (3) kui asjaomane pakkuja neid kasutab, või alternatiivsel juhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (4) sätestatud aruandlusnõuetele. Kui asjaomase pakkuja suhtes ei kohaldata ei rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid ega direktiivi 2013/34/EL, tuleks viidata mis tahes muule kolmanda riigi aktsepteeritavale aruandlusstandardile, mida sellise pakkuja suhtes kohaldatakse, näiteks kolmanda riigi aruandlusstandardile, mida peetakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega samaväärseks, või mõnele muule kolmanda riigi aruandlusstandardile, mida võib pidada liidu mõne muu õigusakti kohaldamisel üldiselt vastuvõetavaks. Kui pakkuja finantsaruanded on konsolideeritud, peegeldab tema järelevalvetasu maksmise suutlikkust kõige paremini ülemaailmne kasum, mida saab kontsern, kuhu pakkuja kuulub, võttes arvesse, et kontserni finantsvahendid on sellele pakkujale kättesaadavad, et täita kõigi pakkuja pakutavate nimetatud teenuste eest nõutava tasu kogusummaga seotud kohustused. |
|
(8) |
Kui ühelt pakkujalt nõutav põhisumma või juhul, kui asjaomane pakkuja pakub mitut nimetatud teenust, siis asjaomaste põhisummade summa ületab maksimaalset ülemmäära, tuleks sellelt pakkujalt nõutavat lõplikku järelevalvetasu vastavalt vähendada. Tagamaks, et aasta kogukulud tasutakse igal juhul kõigi nimetatud teenuste vahel jaotatud järelevalvetasude kaudu, peaksid jääksumma, mida ei nõuta pakkujatelt sisse maksimaalse ülempiiri kohaldamise tõttu, kandma piirmäära alla jäävad ülejäänud pakkujad proportsionaalselt jaotamise põhivalemi põhjal. Maksimaalse ülempiiri kohaldamise tulemusena ülejäävate summade jaotamine nimetatud teenuste muude pakkujate vahel peaks jätkuma seni, kuni kogu jääksumma on kaetud. |
|
(9) |
Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikele 3 peab komisjon võtma igal aastal vastu eraldi rakendusaktid, milles sätestatakse järelevalvetasu individuaalne summa, mida nõutakse igalt nimetatud teenuse või teenuste pakkujalt, kelle suhtes kehtib sellel kalendriaastal järelevalvetasu maksmise kohustus. Tasu nõudmise iga-aastane menetlus tuleks seetõttu korraldada nii, et kõnealused rakendusaktid võetakse vastu pärast seda, kui nõutavate järelevalvetasude kogusumma arvutamisel aluseks võetavad aasta kogukulud on kindlaks määratud, nagu on märgitud eelarveprojektile lisatud komisjoni ettevalmistavas dokumendis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) artikli 41 lõikes 8. Lisaks saab üksikuid rakendusakte vastu võtta alles pärast teatavat kuupäeva, kui on võimalik kindlaks teha nende nimetatud teenuste arvu ja mahu, mille suhtes kohaldatakse järelevalvetasu. Menetluses tuleks arvesse võtta ka vastavate pakkujate majanduslikku suutlikkust kasumi osas, mida saab kindlaks teha asjaomase pakkuja esitatud teabe põhjal. Ühtlasi tuleks nõutava tasu esialgne summa teatada asjaomasele pakkujale enne, kui komisjon võtab vastu rakendusotsuse, et anda võimalus esitada märkusi, mida järelevalvetasu lõplikul kindlaksmääramisel arvesse võtta. Arvestades esitatud seisukohti peaks komisjon vastu võtma vastava rakendusakti, milles sätestatakse individuaalsed järelevalvetasud saada olevate summadena kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 98, tuleks maksta sama kalendriaasta lõpuks, et vajalikke vahendeid saaks kasutada järgmise aasta prognoositud kulude katmiseks. |
|
(10) |
Kui järelevalvetasu ei maksta rakendusaktides määratud tähtaja jooksul, tuleks maksmata summa nõuda sisse koos viivisega vastavalt Euroopa Keskpanga refinantseerimismäärale, millele lisandub 3,5 % vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 99 lõikele 2. |
|
(11) |
Et tagada vastutus ja läbipaistvus seoses kulude ja tuludega, mis komisjonil tekivad seoses määruse (EL) 2022/2065 kohaselt täidetud järelevalveülesannetega, peaks komisjon igal aastal nende kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru andma ning tegema sellise aruande oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks. Selleks, et tagada kooskõla kulude prognoosimise ja tegelikult sel aastal tekkinud konkreetsete järelevalvekulude vahel, tuleks selles aruandes asjaomaseid summasid konkreetselt võrrelda, lähtudes sel ajavahemikul reaalselt tehtud maksetest iga asjaomase kulukategooria puhul, millele on viidatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2, ja selle aasta jooksul tehtud kulukohustustest, kaasa arvatud selle aasta jooksul tehtud kohtuotsuste tulemusena. Erinevus prognoositud summa ja tegelike kulude vahel ei tohiks mõjutada asjaomase aasta eest nõutud järelevalvetasu summat, kuid seda tuleks arvesse võtta järgmises prognoosis ning kas lahutada ülejääk aasta n+2 prognoositud kogukuludest või liita puudujääk aasta n+2 prognoositud kogukuludele. |
|
(12) |
Kulude prognoosimisel tuleks kindlaks teha kulud, mis kavatsetakse kanda järgmisel kalendriaastal, et oleks tagatud piisavate vahendite komisjonile eelnevalt kättesaadavaks tegemine. Määruse (EL) 2022/2065 jõustumise ja 1. jaanuari 2024 vahelisel ajal on komisjonil juba tekkinud või kavandatud kulud vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikele 2 ning neid ei kata ükski varasem järelevalvetasu, seetõttu on need tulnud üldiselt rahastada 2023. aasta heakskiidetud eelarve muude assigneeringutega. Seega võib 2023. aastal nõutavate tasude kindlaksmääramiseks lisada 2024. aasta hinnangulistele kuludele üksnes need kulud, mida ei ole juba rahastatud liidu 2023. aasta üldeelarve olemasolevate assigneeringutega, kooskõlas prognoosile lisatud ülevaates esitatud teabega. Selleks et teha kindlaks mis tahes ülejääk või puudujääk, mida tuleb järgmises prognoosis arvesse võtta, tuleks Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavas esimeses aruandes võtta arvesse üksnes neid kulusid, mis tekkisid 2022. aastal alates määruse (EL) 2022/2065 jõustumisest ja 2023. aastal ning mida ei ole veel kaetud olemasolevate assigneeringutega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
(1) |
„nimetatud teenus“ – vahendusteenus, mis on nimetatud väga suureks digiplatvormiks või väga suureks internetipõhiseks otsingumootoriks vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 4 [Termin on muutunud: alusmääruses kasutatud muu hulgas terminit „väga suure digiplatvormina või väga suure internetipõhise otsingumootorina käsitatav digiplatvorm või internetipõhine otsingumootor“ ]; |
|
(2) |
„nimetatud teenuse või teenuste pakkuja“ – pakkuja, kellele on adresseeritud üks või mitu komisjoni otsust väga suureks digiplatvormiks või väga suureks internetipõhiseks otsingumootoriks nimetamise kohta vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 4; |
|
(3) |
„põhisumma“ – iga nimetatud teenuse jaoks vastavalt artiklile 4 arvutatud summa enne artiklis 5 osutatud üldise maksimaalse ülemmäära kohaldamist. |
Artikkel 2
Aasta kogukulude prognoosimine
1. Komisjon prognoosib igal aastal määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisega järgmisel kalendriaastal (aasta n+1) eeldatavasti kaasnevaid aastaseid kogukulusid käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud korra kohaselt. Aastaks n+1 prognoositud kogukulude summa põhjal määratakse kindlaks aastal n võetavate järelevalvetasude kogusumma. See prognoositud summa nõutakse nimetatud teenuste pakkujatelt täies ulatuses sisse käesoleva määruse kohaselt arvutatud järelevalvetasude kaudu.
2. Aasta kogukulude prognoosimisel võtab komisjon arvesse järgmist:
|
a) |
määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks vajalik personal, võttes arvesse komisjoni tööle võetud liidu ametnike ja muude teenistujate eri kategooriaid. Kulude prognoosimine põhineb täistööajale taandatud töötajate arvuna väljendatud keskmistel kuludel ning see sisaldab proportsionaalselt keskmisi tegevuskulusid ja sellise personaliga seotud kohaldatavaid sotsiaalmakseid; |
|
b) |
muud haldus- või tegevuskulud, mis on vajalikud määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks ja mis eeldatavasti tekivad aastal n+1, võttes arvesse käesoleva määruse I lisas esitatud kirjete mittetäielikku loetelu. |
3. Aasta kogukulude prognoosimisel võetakse arvesse artikli 8 lõikes 4 osutatud aruandes sisalduvate tekkinud kulude positiivset või negatiivset summat. Puudujäägi korral, st juhul, kui aastaks n prognoositud kulude summa oli väiksem sel aastal tekkinud esitatud kuludest, suurendatakse aastal n+1 sisse nõutavat aastaks n+2 prognoositud aasta kogukulude summat aastal n tekkinud puudujäägi summa võrra. Ülejäägi korral, st juhul, kui aastaks n prognoositud kulude summa on suurem sel aastal tekkinud esitatud kuludest, vähendatakse aastal n+1 sisse nõutavat aastaks n+2 prognoositud aasta kogukulude summat aasta n ülejäägi võrra.
Artikkel 3
Nimetatud teenuste iga-aastane kindlaksmääramine
Nimetatud teenused, mille suhtes kohaldatakse aastal n järelevalvetasu, on järgmised:
|
a) |
iga teenus, mille suhtes kohaldati selle aasta 1. jaanuaril määruse (EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud kohustusi kooskõlas selle määruse artikli 33 lõikega 6, sealhulgas iga teenus, mille nimetamise lõpp hakkab vastavalt selle määruse artikli 33 lõikele 6 kehtima pärast kõnealust kuupäeva; |
|
b) |
iga teenus, mille suhtes hakatakse kohaldama määruse (EL) 2022/2065 III peatüki 5. jaos sätestatud kohustusi kooskõlas selle määruse artikli 33 lõikega 6 selle aasta 1. jaanuari ja 31. detsembri vahelisel ajal. |
Artikkel 4
Põhisumma kindlaksmääramine teenuse kohta
1. Iga nimetatud teenuse jaoks, mille suhtes kohaldatakse järelevalvetasusid vastavalt artiklile 3, arvutatakse aasta n põhisumma osana aastaks n+1 prognoositud üldkuludest vastavalt artiklile 2, proportsionaalselt nimetatud teenuse aktiivsete teenusesaajate keskmise arvuga kuus kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud koefitsiendiga U ning võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul teenus on olnud nimetatud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 3 osutatud koefitsiendiga T, vastavalt järgmisele valemile:
|
|
|
2. Iga nimetatud teenuse põhisumma arvutamisel on koefitsiendil U II lisas sätestatud väärtus, mis vastab aktiivsete teenusesaajate keskmisele arvule kuus väljendatuna miljonites ühikutes ümardatult allapoole lähima saja tuhandeni.
Vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kindlaksmääratava kohaldatava koefitsiendi aluseks olev iga nimetatud teenuse keskmine aktiivsete teenusesaajate arv kuus saadakse nende andmete põhjal, mille digiplatvormi või internetipõhise otsingumootori pakkuja esitab vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 24 lõikele 2, või teabe põhjal, mida nõutakse vastavalt nimetatud määruse artikli 24 lõikele 3, või muu komisjonile kättesaadava teabe põhjal, 31. augusti aasta n seisuga.
3. Iga nimetatud teenuse põhisumma arvutamiseks kasutatav koefitsient T on suhtarv, mis saadakse päevade arvust, mille jooksul teenus on aastal n nimetatud, ja aasta päevade arvust järgmise valemi kohaselt:
|
|
|
Vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 6 algab nimetamise ajavahemik neli kuud pärast kuupäeva, mil teatati määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 4 kohasest nimetamisotsusest, ning see ajavahemik loetakse lõppenuks neli kuud pärast seda, kui teatatakse lõpetamisotsusest vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõikele 5.
Artikkel 5
Järelevalvetasu kogusumma kindlaksmääramine ja maksimaalse ülempiiri kohaldamine pakkuja kohta
1. Nimetatud teenuse või teenuste pakkuja maksab igal aastal järelevalvetasu, mis põhineb tema pakutava(te) nimetatud teenus(t)e jaoks vastavalt artiklile 4 arvutatud põhisummal või põhisummade summal ja käesoleva artikli kohaselt tehtud kohandustel.
2. Konkreetsel aastal nimetatud teenuse või teenuste pakkujalt nõutava järelevalvetasu kogusumma ei tohi ületada maksimaalset ülempiiri, mis on 0,05 % pakkuja ülemaailmsest kasumist eelmisel eelarveaastal. Kui pakkuja finantsaruanded on konsolideeritud, võetakse tasu maksimaalse ülempiiri kindlaksmääramisel arvesse konsolideeritud ülemaailmset kasumit, mida saab kontsern, kuhu see pakkuja kuulub.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse ülemaailmse kasumina kasumit, mis tuleneb asjaomase pakkuja esitatud viimase täieliku majandusaasta raamatupidamise aastaaruande parimatest kättesaadavatest näitajatest vastavalt ühele järgmistest:
|
a) |
rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, mida kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, kui asjaomane pakkuja neid kasutab; |
|
b) |
direktiivi 2013/34/EL V lisa punkt 17 või VI lisa punkt 15; |
|
c) |
aktsepteeritav kolmanda riigi aruandlusstandard, kui pakkuja suhtes ei kehti ei punkt a ega b. |
3. Kui konkreetse pakkuja pakutava(te) nimetatud teenus(t)e jaoks artikli 4 kohaselt arvutatud põhisumma või põhisummade summa ületab käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud maksimaalse ülemmäära, vähendatakse sellelt pakkujalt nõutava järelevalvetasu kogusummat nimetatud ülemmäärani.
4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt sisse nõudmata jääksummade kogusumma nõutakse sisse nimetatud teenuste muudelt pakkujatelt, kelle puhul ei ole ülemmäär veel ületatud, prsiendiga U, võttes arvesse ajavahemikku, mille jooksul teenus on olnud nimetatud ja mida väljendatakse artikli 4 lõikes 3 osutatud koefitsiendiga T, vastavalt järgmisele valemile:
|
|
|
Kui käesoleva lõike kohaldamine toob kaasa maksimaalse ülemmäära kohaldamise nimetatud teenuse või teenuste ühe või mitme ülejäänud pakkuja suhtes, jätkatakse lõike 3 ja käesoleva lõike kohaldamist kuni jääksumma ammendumiseni.
Artikkel 6
Iga-aastane menetlus individuaalsete tasude kindlaksmääramiseks
1. Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 41 lõikele 8 määrab komisjon aasta n+1 eelarveprojekti koostamise käigus iga asjaomase eelarverea kohta kindlaks järelevalvetasudest tuleneva sihtotstarbeline välistulu prognoositud summa, mis on kättesaadav aasta n+1 alguses ja mis vastab käesoleva määruse artikli 2 kohaselt aastaks n+1 prognoositud aasta kogukuludele.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohast prognoosile peab olema lisatud komisjoni koostatud ülevaade, milles on välja toodud sellise prognoosi jaoks arvesse võetud elemendid vastavalt artiklis 2 sätestatud kulude eri kategooriatele ja mis tuleb avaldada komisjoni veebisaidil hiljemalt iga kalendriaasta 30. juuniks.
2. Iga nimetatud teenuse või teenuste pakkuja, kelle suhtes kohaldatakse järelevalvetasu vastavalt artiklile 3, esitab hiljemalt iga aasta 31. augustiks komisjonile oma värskeima finantsaruande ja muud tõendavad dokumendid, et teha nende põhjal kindlaks maksimaalne ülemmäär vastavalt artiklile 5, ning kui see on asjakohane, ka teabe, mis on vajalik tasu kohaldamiseks. Kui pakkuja ei esita maksimaalse ülemmäära kindlaksmääramiseks vajalikke dokumente, siis eeldatakse, et selle pakkuja puhul ei ole kõnealuse kalendriaasta jooksul ülemmäärani jõutud.
3. Komisjon teatab hiljemalt iga aasta 30. septembriks igale artikli 3 kohaselt kindlaksmääratud nimetatud teenuse või teenuste pakkujale artiklites 4 ja 5 sätestatud metoodika kohaselt arvutatud järelevalvetasu summa esialgsest kindlaksmääramisest kõigi nimetatud teenuste eest, mida see pakkuja pakub. Pakkuja esitab komisjonile märkused sellise arvutuse kohta kahe nädala jooksul alates sellest, kui saadi kätte teade esialgse kindlaksmääramise kohta.
4. Hiljemalt iga aasta 30. novembril võtab komisjon lõikes 3 osutatud märkusi arvesse võttes vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikele 3 vastu rakendusotsuse ning teatab sellest igale artikli 3 kohaselt kindlaksmääratud nimetatud teenuse või teenuste pakkujale; vastuvõetud rakendusotsuses määratakse kindlaks selle pakkuja pakutava nimetatud teenuse või teenuste järelevalvetasu, mis on arvutatud vastavalt käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud metoodikatele. Rakendusotsusega kehtestatakse järelevalvetasuna saada olevad summad määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 98 sätestatud tähenduses ja sätestatakse tähtaeg järelevalvetasu maksmiseks selle aasta 31. detsembriks. Kui määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 4 kohaselt vastu võetud otsus on adresseeritud mitmele juriidilisele isikule, vastutavad kõik selle otsuse adressaadid nimetatud teenuse või teenustega seotud järelevalvetasu maksmise eest solidaarselt.
Artikkel 7
Maksete tegemise kord ja maksmata jätmise rahalised tagajärjed
1. Kõik järelevalvetasud makstakse eurodes ning kooskõlas artikli 6 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusotsuses sätestatud makseviidetega.
2. Makseviivituse, makse osalise tasumise, maksmata jätmise või käesoleva määruse artikli 6 lõikes 4 osutatud rakendusotsuses sätestatud maksetingimuste täitmata jätmise korral nõutakse maksmata summa sisse koos viivisega määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 99 lõikes 2 osutatud määras. Need maksed ei piira määruse (EL) 2022/2065 artiklite 74 ja 76 kohaste trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohaldamist.
Artikkel 8
Aruannete esitamine tekkinud kulude ja sissenõutud järelevalvetasude kohta
1. Iga aasta n 31. märtsiks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse (EL) 2022/2065 kohaste ülesannete täitmise tõttu tekkinud aasta kogukulude kohta ja eelmisel aastal (aastal n-1) käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 kohaselt sisse nõutud aastaste järelevalvetasude kogusumma kohta.
2. Lõike 1 kohases aruandes esitatakse konkreetsed kulud, mis tekkisid määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmise tõttu, vastavalt käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud kulukategooriatele. Kulud sisaldavad aastal n-1 võetud kohustusi ka siis, kui kohustuste rakendamiseks vajalikke makseid ei ole veel tehtud.
3. Lõike 1 kohases aruandes märgitakse ära nimetatud teenuse või teenuste pakkuja kohta sisse nõutud järelevalvetasude kogusumma, sealhulgas vastavate maksete kuupäevad, puuduvad või hilinenud maksed, seoses artikli 6 lõikes 4 osutatud rakendusotsustega pooleli olevad kohtuasjad ja artikli 7 lõikes 2 osutatud sissenõudmismenetlused, mis on seotud sissenõutud järelevalvetasudega, aruande koostamise lõppkuupäeva seisuga.
4. Aruandes märgitakse ära kõik vastavalt lõikele 2 tekkinud kulud, mis on aastaks n-1 prognoositud kulude summast suuremad, või aastaks n-1 prognoositud kulude võimalik ülejääk võrreldes lõike 2 kohaselt sel aastal tekkinud kuludega, nagu on asjakohane.
5. Komisjon avaldab lõike 1 kohase aruande oma veebisaidil.
Artikkel 9
Üleminekusätted
1. Artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohased kulud, mis on juba tekkinud või kavandatud seoses ajavahemikuga alates 16. novembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2023, võib lisada artikli 6 lõike 1 kohasele esimesele kulude prognoosile 2024. aasta kohta, välja arvatud juhul, kui need on juba kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt liidu 2023. aasta üldeelarve jaoks heakskiidetud esialgsete assigneeringutega.
2. Komisjon võtab esimese artikli 8 kohase aruande vastu 31. märtsiks 2024 ning see hõlmab ajavahemikku 16. novembrist 2022 kuni 31. detsembrini 2023. Artikli 8 lõike 2 kohaste tekkinud kulude kindlakstegemiseks esitatakse lõikes 1 osutatud assigneeringutega kaetud kulud eraldi ning neid ei võeta artikli 8 lõikes 4 osutatud saldo puhul arvesse.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 2. märts 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 277, 27.10.2022, lk 1.
(2) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
