(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/649 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „asjaomane riik“ või „Hiina“) pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks. Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad vahemikus 0–31,3 % (3). Tollimaksumäärad kehtestati lähtuvalt kahjumarginaalist kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikes 4 sätestatud väiksema tollimaksu reegliga.

(2)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (4) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(3)

Läbivaatamistaotluse (edaspidi „taotlus“) esitas 4. jaanuaril 2022 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(4)

China Iron and Steel Association (edaspidi „CISA“) väitis, et Euroferi läbivaatamistaotlus oli ülemäära konfidentsiaalne, mille tõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik esitada selle kohta asjakohaseid märkusi, ning et taotlus oleks seega tulnud tagasi lükata. CISA väitel takistas tahtlik ülemäärane konfidentsiaalsus neil olukorrast uurimisperioodil mõistlikus ulatuses aru saada. Eelkõige väitis CISA liidu tootjate kulumallile osutades, et WTO dumpinguvastases lepingus, eriti selle punktis 6.5.1, ja alusmääruses, eelkõige selle artiklis 19, on esitatud sarnane sõnastus huvitatud isikute kohustuse kohta avaldada mittekonfidentsiaalne teave.

(5)

Alusmääruse artikkel 19 tagab konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Taotluse piiratud juurdepääsuga lisades esitatud teave kuulub nendesse kategooriatesse. Komisjon täheldas eelkõige liidu tootjate tootmistegurite konkreetsete tarbimismäärade puhul, mis on vajalikud aegumise läbivaatamise taotluses märgitud uurimisaluse toote tootmiseks, et need andmed sisaldavad ärisaladust ja neid ei saa kokkuvõtlikult esitada. Taotluse esitaja kasutas tootmistegurite tarbimismäärasid normaalväärtuse arvutamiseks. Samas sisaldas aegumise läbivaatamise taotluse mittekonfidentsiaalne versioon piisavalt tõendeid tegelikult normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootmistegurite kohta. Samal moel ei pea koostööd tegevad eksportivad tootjad uurimise käigus avalikustama ega kokkuvõtlikult esitama teatavat konfidentsiaalset teavet, näiteks tootmistegurite tarbimismäärasid sisaldavate tooteliikide tegelikku koostist. Komisjon oli seega seisukohal, et huvitatud isikutele kontrollimiseks avaldatud taotluse versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid ja et kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis esitatud teave oli piisav, et huvitatud isikud saaksid kasutada oma kaitseõigust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid ning algatas 5. aprillil 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel teatavate HRVst pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

CISA väitis, et liidu tootmisharu kasumlikkus, millest taotluses teatati, oleks pidanud ajendama komisjoni taotluse tagasi lükkama ning et taotluses ei tõendatud, et meetmete aegumine võiks mõistlikult viia kahju jätkumiseni. CISA sõnul ei ole liidu tootmisharu olukord nii haavatav, kui Eurofer väitis. Tema väitel ei olnud vaatlusalusel perioodil ükski kahjunäitaja langenud alla tarbimise vähenemise indeksi taseme ning liidu tootmisharu suutis teataval määral taastuda selle aja jooksul, kui kaitsemeetmed kehtisid. CISA märkis samuti, et meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides ELi sanktsioonide mõju ning sellega seotud tarneahela häirete ja COVID-19 järgse taastumise tõttu.

(8)

Komisjon tuletas meelde, et taotlus põhines kahju kordumise tõenäosusel ja mitte kahju jätkumisel. Seega ei välistanud läbivaatamistaotluses sisalduvad kasumlikkuse näitajad tulevikku suunatud läbivaatamise algatamist. Kasumlikkus on igal juhul ainult üks mitmest näitajast, mida kasutatakse liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsimiseks. Vastupidiselt CISA seisukohale leidis komisjon taotluse analüüsi tulemusena, et uurimise algatamise etapis oli taotluse esitaja esitanud piisavalt tõendeid kahju kordumise tõenäosuse kohta, kui HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Sel puhul tuletas komisjon meelde, et puudub õiguslik kohustus võtta arvesse liidu huve, kui hinnatakse aegumise läbivaatamise taotluse põhjendatust. Seega oli läbivaatamise algatamine põhjendatud.

(9)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teavitas spetsiaalselt taotluse esitajat, kõiki teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid Hiina Rahvavabariigi tootjaid ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja kauplejaid aegumise läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus samasuguse toote suurimast tootmismahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida oli võimalik kasutatava aja jooksul mõistlikult uurida. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 29 % liidu hinnangulisest kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei laekunud ja komisjon kinnitas esialgse valimi. Valim on liidu tootmisharu suhtes esindav.

(14)

Kuigi valimi moodustamise ajal märkusi ei esitatud, väitis CISA hiljem esitatud avalduses, et valim ei olnud eriti esindav, eelkõige võrreldes esialgse uurimise käigus moodustatud valimiga, mis hõlmas 45 % liidu tootmisest. CISA kutsus komisjoni üles üksikasjalikult hindama, kas madal näitaja ei mõjuta omamaise tootmisharu esindavust.

(15)

Komisjon juhtis kõigepealt tähelepanu sellele, et esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimise valimi erinevused ei sea valimi esindavust kahtluse alla. Teiseks märkis komisjon, et CISA ei esitanud sisulisi tõendeid valimi esindavuse puudumise kohta peale selle, et ta võrdles valimit esialgse uurimise valimiga. Võttes arvesse, et valim moodustati kooskõlas alusmääruse artikliga 17 lähtuvalt samasuguse toote tootmismahust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja geograafilisest esindavusest ning see piirdus nende liidu tootjatega, keda oli olemasoleva aja jooksul võimalik mõistlikult uurida, kinnitas komisjon, et valimit käsitatakse esindavana.

(16)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(17)

Siiski ei andnud endast teada ega esitanud küsitud teavet ükski sõltumatu importija.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik Hiina Rahvavabariigi teadaolevad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina ametiasutustel teha kindlaks muud võimalikud tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Algatamise ajal tegi komisjon küsimustike koopia kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (6)

(20)

Ükski Hiina tootja ei esitanud nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi esindust Euroopa Liidu juures oma kavatsusest kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Ühtegi märkust ei laekunud.

(21)

Kuna HRVst eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tehti järeldused HRVst pärit impordi kohta alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal, kasutades eelkõige importi ja eksporti käsitlevat kaubandusstatistikat (Eurostat, Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (7) ja aegumise läbivaatamise taotlus).

(22)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) (8) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina Rahvavabariigis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Vastust ei saadud. Komisjon teavitas seega HRV esindust Euroopa Liidu juures oma kavatsusest kasutada kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Ühtegi märkust ei laekunud.

(23)

Küsimustiku vastused saadi valimisse kaasatud liidu tootjatelt.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(25)

4. aprillil 2023 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul nende avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(26)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine. CISA esitas komisjoni talitustele ärakuulamise taotluse ja talle anti see võimalus 12. aprillil 2023.

(27)

Uurimisalune toode on teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata (edaspidi „kuumvaltsitud lehttooted“ või „uurimisalune toode“).

Läbivaatamine ei hõlma järgmisi tooteid:

Uurimisalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi koodid 7226191091, 7226191095), 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla. CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud üksnes teadmiseks, ilma et see piiraks tariifipõhise klassifikatsiooni edasisi muudatusi.

(28)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse kuumvaltsimise teel. See on metalli paksust vähendav ja ühtlustav metalli vormimise protsess, mille käigus kuum metall juhitakse ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt läbi ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtu lõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste tooteahela järgmise etapi lisandväärtusega toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(29)

Käesolevas uurimises on vaatlusalune toode Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisalune toode.

(30)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(31)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(32)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete import HRVst, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015). Eurostati andmete kohaselt moodustas teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 0,1 % liidu turust võrreldes 4,32 % (9) suuruse turuosaga esialgse uurimise uurimisperioodil. Absoluutarvudes eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu ligikaudu 28 743 tonni, mis tähendab märkimisväärset vähenemist võrreldes ligikaudu 1 519 304 tonniga, (10) mille Hiina eksportis liitu esialgse uurimise uurimisperioodil.

(33)

Nagu on märgitud põhjenduses 20, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(34)

Seega põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel, koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA) (11).

(35)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(36)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(37)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(38)

Komisjon teavitas 29. augustil 2022 tootmistegurite teatega huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kasutades võrdlusriigina Mehhikot. Tootmistegurite teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete tootmisel kasutatakse. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootja Ternium S.A. kohta kättesaadava teabe põhjal.

(39)

CISA esitas oma märkused 16. septembril 2022. CISA väitis, et GTA impordiandmed ei kajasta omamaist hinda vaid impordihinda, mida üldjuhul mõjutavad mitu tegurit, näiteks konkreetse toote impordi kogus, kõnealuse toote kättesaadavus ning ekspordi- ja impordiriigi vaheline kaugus. Komisjon kinnitas, et GTA impordiandmed kajastavad tõepoolest impordihinda. Kuid miski toimikus ei osutanud sellele, et need hinnad ei kajastanud omamaist hinda võrdlusriigis või et kasutatud impordiandmete kvaliteet või kvantiteet muudaks need sobimatuks, et arvutada normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(40)

Lisaks sellele seadis CISA kahtluse alla, kas kaalutud keskmise ühikuhinna kasutamine võimaldaks tähenduslikult kajastada selliste toorainete ühikukulu nagu ferrosulamid, kuna ühikuhinnas esines märkimisväärseid erinevusi olenevalt toorainete klassist ja/või päritoluriigist. Kuna HRV tootjad otsustasid uurimises mitte koostööd teha, ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha ferrosulamite klassi, mida nad konkreetselt kuumvaltsitud lehttoodete tootmiseks kasutavad. Seetõttu määrati võrdlusriigi impordihind kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, v.a HRVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 I lisas, (12) pärit impordi kõigi klasside ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(41)

Lisaks sellele seadis CISA kahtluse alla iga tootmisteguri tasutud tollimaksuga ühiku CIF-hinna täpsuse, kuna Mehhiko teatatud GTA impordiandmed on FOB tasandil ja mitte CIFi tasandil. Komisjon ei ole aegumise läbivaatamise kontekstis kohustatud arvutama täpset dumpingumarginaali, vaid tegema kindlaks, kas esineb dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus. Võttes arvesse, nagu on selgitatud põhjenduses 118, tulemust, et normaalväärtuse ja ülejäänud maailma ekspordihinna erinevus oli suurem kui 100 % isegi juhul, kui kasutati imporditud kauba tegelikul päritolul põhinevat täiendavat teisendustegurit, ei oleks see muutnud komisjoni järeldusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(42)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.“

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(44)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse ja tootjate koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(45)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (13) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(46)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb valitsuse olulist sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (14). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (15) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande (16) tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid. Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (17). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (18). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande (19) tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (20).

(47)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the PRC the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (21) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille kaudu kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu ta oli leidnud ka oma varasemates selleteemalistes uuringutes.

(48)

Taotluses väideti, et Hiina valitsuse või muude ametiasutuste mitmesugused kõikehõlmavad sekkumised eri valitsustasanditel mõjutavad ulatuslikult Hiina majandust tervikuna, mille tõttu ei saa Hiina terasetööstuse omamaiseid hindu ja kulusid käesolevas uurimises kasutada. Selle seisukoha toetamiseks viidati taotluses komisjoni hiljutistele Hiina terasesektorit käsitlevatele uurimistele (22) või G20 terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi järeldustele (23).

(49)

Täpsemalt öeldes juhiti taotluses tähelepanu sellele, et arvestades Hiina Rahvavabariigi põhiseaduses sätestatud sotsialistliku turumajanduse doktriini, Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) kohalolekut kõikjal ja selle mõju majandusele strateegilise planeerimise algatuste, nt 13. ja 14. viisaastakukava kaudu, (24) avaldub Hiina valitsuse sekkumine eri vormides, nimelt haldus-, finants- ja regulatiivsete meetmetena.

(50)

Taotluses esitati näiteid elementidest, mis osutavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses kuni kuuendas taandes loetletud moonutustele. Viidates eelkõige komisjoni varasematele terasesektorit käsitlevatele uurimistele, aruandele ja täiendavatele allikatele, väitis taotluse esitaja järgmist:

(51)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(52)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik välja selgitada era- ja riigiomandis olevate tootjate täpset suhtarvu. Uurimine kinnitas siiski, et terasesektori kaks suurimat tootjat, nimelt Angang Steel Group (edaspidi „Ansteel“) ja China Baowu Steel Group (edaspidi „Baowu“), on kas täielikult riigi omandis või riigil on kontrollosalus. Igal juhul, isegi kui konkreetne teave uurimisaluse toote kohta ei pruugi olla kättesaadav, on see sektor terasetööstuse allsektor ja terasesektorit puudutavaid järeldusi peetakse seetõttu kehtivaks ka uurimisaluse toote puhul.

(53)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusbaasi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (30) 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (31) või ka 14. viisaastakukava terasejääkide tööstuse arendamise kohta, mille peamine eesmärk on „jätkuvalt suurendada terasejääkide kasutusmäära ja saavutada 14. viisaastakukava lõpuks riiklikus terasetööstuses üldine vanametalli 30 %-line kasutusmäär“ (32).

(54)

Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest sektori arenguid jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Hebeis, mis kavatseb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide ühisarendust, kiirendada riigile kuuluvate ettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkonnaülese ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni ja 3–5 suurkontserni, mis omavad omamaist toetust“ ning „jätkuvalt laiendada terasejääkide ringlussevõtu ja ringkasutuse kanaleid, tugevdada selle sortimist ja liigitamist“ (33). Lisaks sellele hõlmab Hebei kava terasesektoris konkreetselt mitut viidet terasest kuumvaltsitud toodetele: „Julgustada plekitootmisettevõtteid kiirendama madala astme kuumvaltsimistehaste […] kasutusotstarbe muutmist ning tagama, et 2022. aastaks moodustab kuumvaltsitud primaarplekk rohkem kui 30 % süvatöötlustoimingutest“ (34). Samuti: „Kindlustada eelised traadi ja lattide turul. Julgustada traadi ja lattide tootjad viima läbi teadusuuringuid ja arendustegevust ning tootma kuumvaltsitud soonilisi teraslatte üle 500 MPa ning tegelema tootearendusega. Toetama eriterase ettevõtteid tehnoloogia ja seadmete ümberkujundamise kombineerimisel ning täiustama ja arendama laagriterasest, hammasrattaterasest ja muust eriterasest tooteid“.

(55)

Sarnaselt nähakse Henani terasetööstuse ümberkujundamise ja moderniseerimise rakenduskavas 14. viisaastakukava raames ette „spetsiaalsete terasetootmisbaaside ehitamine […], kuue spetsiaalse terasetootmisbaasi ehitamine Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius ja Zhouous jne ning tootmisharu haarde, tõhustamise ja spetsialiseerumise parandamine. Muu hulgas kontrollitakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust 14 miljoni tonni ulatuses ja toorterase tootmisvõimsust 15 miljoni tonni ulatuses“ (35). Henani rakenduskava sisaldab samuti konkreetseid viiteid kuumvaltsitud toodetele: „Toetada sõltumatuid kuumvaltsimisettevõtteid raua- ja teraseettevõtete ühinemises ja ümberkorraldamises osalemisel ning täiustada tööstusahela vastupanuvõimet ja koondatust (36).“ Edasisi tööstuspoliitilisi eesmärke võib täheldada ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (37) Shandongi, (38) Shanxi, (39) ja Zhejiangi (40) või omavalitsuste, näiteks Liaoning Daliani (41) planeerimisdokumentides.

(56)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahelisi isiklikke sidemeid. Võttes aga arvesse seda, et uurimisalune toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uurimisaluse toote puhul.

(57)

Näiteks töötab Ansteeli juhatuse esimees samal ajal ka parteikomitee sekretärina. Samuti töötab parteikomitee asesekretäri ametikohal Ansteeli juhatuse liige ja peadirektor (42). Baowu puhul töötab Baosteeli (mis on 100 % ulatuses Baowu tütarettevõtja) juhatuse esimees samal ajal parteikomitee sekretäri ametikohal, samas kui tegevdirektor on ka parteikomitee asesekretär ja asepeadirektor on parteikomitee alalise komitee liige (43).

(58)

Pealegi rakendatakse uurimisaluse toote sektoris poliitikat, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 54 Hebei tegevuskava kohta ja põhjenduses 55 Henani tegevuskava kohta, oli uurimise käigus võimalik kindlaks teha teatavad dokumendid, mis kutsusid konkreetselt üles arendama kuumvaltsitud lehtterase allsektorit. Lisaks sellele tehti uurimise käigus kindlaks muud dokumendid, mis näitasid, et tootmisharu saab kasu valitsuse juhistest ja sekkumisest terasesektoris, võttes arvesse, et uurimisalune toode kuulub ühte selle allsektoritest.

(59)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (44). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 2021. aasta märtsis vastu võetud 14. viisaastakukava raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja moderniseerimiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuriliseks kohandamiseks (45). Niisamuti on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogia moderniseerimine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digiüleminek (46).

(60)

Lehtterase tootmise oluliseks tooraineks on rauamaak. Rauamaaki mainitakse ka 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, kus riik kavatseb „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, soodustada täiustatud tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“ (47). Provintsides, nagu näiteks Hebei, näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uuritakse ja juhendatakse finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele madala intressiga laene uutele tootmisharudele üleminekuks ning samal ajal valitsus subsideerib soodustuste tagamise teel“ (48). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(61)

Käesolevas uurimises leiti mõned tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohase pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriva kohaldamise või täitmise ebapiisava tagamise kohta kuumvaltsitud lehtterase sektoris. Seda eelkõige ettevõtte Chaoyang Iron & Steel tehase puhul, mis oli viis aastat järjest (2010–2015) kahjumis ja pankroti äärel. Ka asutus State-owned Assets Supervision määratles selle zombie-ettevõttena (49).

(62)

Kuumvaltsitud lehtterase sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on samuti osutatud eespool põhjenduses 46. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (50).

(63)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta valitsuse sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 46. Seetõttu mõjutab valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(64)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui kuumvaltsitud lehtterase tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(65)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada kuumvaltsitud lehtterase omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendite jne kohta.

(66)

19. mail 2022 (51) ja 16. septembril 2022 (52) esitas CISA mitu argumenti oluliste moonutustega seotud süüdistuste kohta. Esiteks väitis CISA, et aruanne, millele komisjon tugines, ei vastanud erapooletute ja objektiivsete tõendite ning piisava tõendusjõuga tõendite nõuetele, arvestades eelkõige seda, et komisjon koostas selle konkreetselt selleks, et hõlbustada liidu tootmisharudel esitada kaubandusmeetmete valdkonnas kaebusi. Peale selle väitis CISA, et kuna aruanne avaldati 2017. aastal, ei saanud see kajastada väidetavaid moonutusi 2021. kalendriaastat hõlmaval uurimisperioodil.

(67)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon märkis, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ei Hiina valitsus ega muud isikud ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber aruandesse lisatud allikad. Samamoodi märkis komisjon seoses väitega, et aruanne on aegunud, eelkõige seda, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh uurimisaluse toote puhul kehtivad asjakohased viisaastakukavad ja õigusaktid, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi enamjaolt asjakohased ning et teised isikud ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud. Hiina alustas uute viisaastakukavade avaldamist alles 2021. aastal ja paljud neist kavadest avalikustati alles aasta teises pooles. Seda kinnitas lisaks komisjoni juhtumipõhine uuring, mis on kokku võetud eespool.

(68)

Teiseks väitis CISA, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei tunnustata mõistet „olulised moonutused“. Selle asemel võimaldab säte arvutada normaalväärtuse teatud eritingimuste puhul, mis ei hõlma olulisi moonutusi. Lisaks väitis CISA, et dumpinguvastase lepingu punkt 2.2 lubab kasutada üksnes päritoluriigi tootmiskulusid, millele on lisatud mõistlikus summas haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasum, samas kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt on lubatud kasutada andmeid, mis pärinevad sobivast võrdlusriigist, olles seega WTO põhimõtetega vastuolus. Peale selle väitis CISA, et arvestuslik väärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega, mis anti vaidluses „EL – biodiisel“ (DS473), ning samuti WTO vaekogu tõlgendusega vaidluses „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494), milles ei mainita oluliste moonutuste mõistet ega võimalust eksportiva äriühingu andmeid kõrvale jätta.

(69)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja CISA viidatud kohtupraktikaga. Lisaks leiab komisjon, et vastavalt WTO vaekogu ja apellatsioonikogu arvamusele vaidluse DS473 puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (nt artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane). Seoses juhtumiga DS 494 tuletab komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsustega heaks kiitnud. Igatahes leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb tolle vaidluse piiridest välja. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(70)

Kolmandaks väitis CISA, et tava viidata varasematele uurimistele kui tõenditele teatavate väidete kohta, nagu seda tegi taotluse esitaja käesoleva uurimise taotluses, ei kehti tõenäoliselt WTO apellatsioonikogu lähenemisviisi puhul tõendamiskoormise kohta, nagu on sätestatud apellatsioonikogu otsuses vaidluses „Ameerika Ühendriigid – lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud teatavatele toodetele (Hiina)“ (DS 379). Eelkõige osutas CISA komisjoni tulemustele kuumvaltsitud lehttoodete subsiidiumivastases uurimises (53).

(71)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Ühelt poolt ei tuginenud taotlus kuumvaltsitud lehttoodete tasakaalustavale tollimaksule, vaid selles lisati täiendavad allikad, et tõendada väidet terasest kuumvaltsitud lehttoodete turu kohta (54). Teiselt poolt ei tee komisjon järeldusi artikli 2 lõike 6a kohaldatavuse kohta taotluse alusel, vaid kõigi kättesaadavate tõendite alusel, mis koguti uurimise käigus ja mis on kõik käesolevas punktis esitatud.

(72)

Neljandaks tõstatas CISA 14. viisaastakukava küsimuse, märkides, et ühelt poolt osutatakse 14. viisaastakukavas tõepoolest terasesektorile, aga ainult üldises kontekstis, tuues esile traditsiooniliste tootmisharude üldise ümberkujundamise ja moderniseerimise olulisuse, ning teiselt poolt ei tohiks kava käsitada siduva õigusaktina, vaid pigem suunisdokumendina, milles on märgitud tulevikupoliitika seisukohad. CISA hinnangul on sellised kavad olemas ka ELis, kuna avaldatakse Euroopa Komisjoni valgeid raamatuid, rohelisi raamatuid jms.

(73)

Selle väitega ei saa nõustuda. Esiteks ei ole Hiina valitsuse avaldatud viisaastakukavad kõigest üldised suunised, vaid õiguslikult siduvad dokumendid. Sellega seoses viitas komisjon aruande 4. peatükis esitatud kavade üksikasjalikule analüüsile, mille üks punkt keskendub konkreetselt kavade siduvusele (punkt 4.3.1). 14. viisaastakukavas tuletatakse kõigile asutustele sõnaselgelt meelde, et kavasid tuleb hoolikalt rakendada: „Tõhustame kavandamise juhtimissüsteeme, näiteks kataloogide ja nimekirjade koostamist ja arhiveerimist ning ühtlustamist ja koordineerimist, koostame nimekirju ja katalooge, näiteks 14. viisaastaku riikliku tasandi erikavad, edendame kavade arhiveerimist, tuginedes riikliku planeerimise integreeritud juhtimise teabeplatvormile, ning toome mitmesugused kavad ühtse juhtimise alla. Kehtestame ja täiustame planeerimise ühtlustamis- ja koordineerimismehhanisme, kooskõlastame HKP Keskkomitee ja riiginõukogu heakskiidetud kavad ja piirkondlikud arengukavad selle kavaga enne heakskiidu saamiseks esitamist, tagame, et riigi tasandi ruumiline planeerimine, eriplaneerimine, piirkondlik planeerimine ja muud planeerimise tasandid on selle kavaga koordineeritud, arvestades põhieesmärke, arengusuundi, üldist ülesehitust, peamisi poliitikasuundi, suuremaid projekte ning riskide ennetamist ja juhtimist“ (55). Lisaks sätestatakse 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, et „kõik piirkonnad peavad seda kava paremini rakendama ning kaasama selle põhisisu ja suuremad projektid oma peamistesse kohalikesse ülesannetesse“, samas kui „terasesektor ja muud olulised sektorid peavad sõnastama konkreetsed rakendusarvamused, mis põhinevad käesoleva kava eesmärkidel ja ülesannetel“ (56).

(74)

Hiina valitsus ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(75)

Pärast avalikustamist rõhutas CISA veelgi, et aruanne ei vasta sõltumatute ja objektiivsete tõendite ning piisava tõendava väärtusega tõendite nõuetele. Seoses eespool märgituga osutas CISA veelgi mitmesugustele viisaastakukavadele, mida CISA sõnul tuleks käsitada üldise poliitikadokumendina, milles on kindlaks määratud mitmesugused avaliku sektori investeeringute prioriteedid, ja mitte siduva õigusaktina.

(76)

Nagu on selgitatud põhjendustes 67 ja 73, lükati need väited tagasi ning kuna avalikustamise ajal ei esitatud täiendavaid tõendeid ega argumente, siis komisjon oma otsust ei muutnud.

(77)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(78)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(79)

Nagu on märgitud põhjenduses 38, avaldas komisjon 29. augustil 2022 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta (edaspidi „tootmistegurite teade“). Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning teavitati huvitatud isikuid kavatsusest käsitada käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Mehhikot, kui leiab kinnitust oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a.

(80)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega leidis komisjon, et Mehhiko on riik, mille majandusarengu tase on sarnane Hiina Rahvavabariigi omaga. Maailmapank on liigitanud Mehhiko kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Lisaks tehti kindlaks, et Mehhiko on riik, kus toodetakse uurimisalust toodet ja kus asjakohased andmed olid kergesti kättesaadavad.

(81)

Lõpetuseks, arvestades koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Mehhiko on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(82)

Koostöö puudumisel ja vastavalt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud ettepanekule ning arvestades et Mehhiko vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko.

(83)

Komisjon selgitas normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikaid käsitlevas teates, et koostöö puudumise korral peab ta vastavalt alusmääruse artiklile 18 tuginema kättesaadavatele faktidele. Võrdlusriigi valimisel lähtuti aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvast teabest koos teiste teabeallikatega, mida peetakse asjakohaseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud asjakohastele kriteeriumidele kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 5, sh Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“), et määrata kindlaks enamike tootmistegurite, eelkõige toorainete moonutamata kulu. Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata energiakulude kindlakstegemiseks järgmisi allikaid: elektri puhul viimased kättesaadavad andmed elektri tööstushindade kohta Mehhikos, mille on avaldanud Globalpetrolprices.com, (59) ning gaasi puhul hind, mille on avaldanud Indices de Referencia de Precios de Gas Natural (edaspidi „IPGN“) (60). Lisaks märkis komisjon, et ta kasutab tööjõu moonutamata kulude kindlaks määramiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni statistikaosakonna (ILOSTAT) (61) viimaseid üldsusele kättesaadavaid andmeid, mille alusel määratakse kindlaks palgad Mehhikos.

(84)

Selleks et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Komisjon tegi taotluse esitaja poolt sel otstarbel esitatud liidu tootjate konkreetsete andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude ja otseste tootmiskulude suhte.

(85)

Tootmistegurite teates märkis komisjon, et komisjon tegi riigis, kus uurimisalust toodet toodetakse, s.o Mehhikos, uurimisaluse toote tootjana kindlaks äriühingu Ternium S.A., mille hiljutised avalikud finantsandmed näitavad kasumit ja mõistlikku haldus-, müügi- ja üldkulusummat moonutamata normaalväärtuse kindlaks määramiseks.

(86)

Impordiandmete analüüs näitas, et Mehhikot saab kasutada sobiva võrdlusriigina, sest HRVst ega määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest pärit import ei mõjutanud olulisel määral nende peamiste tootmistegurite importi (62).

(87)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Mehhikot ja äriühingut Ternium S.A.

(88)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Mehhiko sobivust võrdlusriigina ja äriühingu Ternium S.A. sobivust võrdlusriigi tootjana.

(89)

Oma märkustes väitis CISA, et mitmest võrdlusriigist, mille komisjon on hiljuti valinud, on Mehhiko ainus, mis ei suuda teatada impordi CIF-hinda, ning vaidlustas komisjoni lähenemisviisi lisada FOB-hinnale 5 %, et muuta FOB-hind CIF-hinnaks. Komisjon märkis, et isegi seda teisenduse suhtarvu kasutamata oleks olnud märkimisväärne hinnaerinevus normaalväärtuse ja ülejäänud maailma ekspordi hinna vahel, mis on määratud kindlaks põhjenduses 118. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(90)

CISA väitis samuti, et ferrosulamite võrdlusalus ei olnud usaldusväärne, kuna kasutatud harmoneeritud süsteemi kohased koodid hõlmasid mitut eri sulamit väga erineva ühikuhinnaga. Komisjon märkis, et CISA ei täpsustanud, millist liiki sulamid tuleks selle võrdlushinna jaoks koondandmetest kõrvaldada. Lisaks sellele oli komisjon seisukohal, et sellel väitel ei olnud sisulist alust, kuna isegi kui selle sisendi jaoks ei oleks võrdlushinda kindlaks määratud, nagu on selgitatud põhjenduses 118, oleks jätkuvalt säilinud märkimisväärne erinevus normaalväärtuse ja ülejäänud maailma jaoks kindlaks määratud ekspordihinna vahel. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(91)

CISA seadis samuti kahtluse alla Ternium S.A. finantstulemuste asjakohasuse, kuna neist teatatakse konsolideeritud tasandil, mis hõlmab mitut riiki ja muidd tooteid.

(92)

Komisjon oli seisukohal, et kõnealusel juhul oli Ternium S.A. konsolideeritud andmete kasutamine asjakohane, kuna puudusid üksikasjalikumad andmed ainult Ternium Mexico ja uurimisaluse toote kohta. Lisaks sellele toodab äriühing peamiselt terastooteid. Seega peeti selle andmeid esindavaks terasesektori ja uurimisaluse toote jaoks. Lisaks sellele on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a nõutud, et arvutatud normaalväärtusega hõlmatud haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasum oleksid moonutamata ja põhjendatud. CISA ei väitnud, et kasutatud summa oli moonutatud või põhjendamatu, ega tõendanud seda väidet. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(93)

CISA väitis, et Ternium S.A. 2020. aasta finantsandmete kasutamine ei olnud kooskõlas läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga, mis hõlmab 2021. aastat. Komisjon pidas Ternium S.A. näitajaid mõistlikuks, kuna äriühing teenis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumit, selle finantsaruanded olid kergesti kättesaadavad ja Mehhiko moodustab 52 % selle konsolideeritud müügist. Komisjon oli samuti seisukohal, et selle uurimise kontekstis on 2020. aasta kasutamine võrdlusaastana põhjendatud, kuna see oli viimane aasta, kui Ternium S.A. oli kasumlik ning selle kohta oli saadaval mõistlik haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasum. Nagu on selgitatud tootmistegurite teates, oli finantsaastal 2021 kasum erakordselt suur, s.o 58,25 %, mis kajastas tõenäoliselt COVID-19 järgset taastumist. Seega pidas komisjon 2020. aasta andmete kasutamist sobilikumaks ja lükkas väite tagasi.

(94)

Pärast avalikustamist väitis CISA, et komisjon ei avalikustanud „normaalväärtuse kindlaks määramiseks kasutatud võrdlusaluseid“, mis CISA sõnul võib viia dumpinguvastase õiguse aluspõhimõtte ja menetluse, eelkõige alusmääruse artikli 20 ja aegumise läbivaatamise peamiste aspektidega seotud CISA kaitseõiguste eelseisva rikkumiseni. Lisaks sellele märkis CISA, et üksikasjalike võrdlushindade (ja arvutuste) kasutamine normaalväärtuse kindlaks määramiseks on komisjoni järjepidev tava nii esialgse uurimise kui ka aegumise läbivaatamise puhul ning ta palub seega, et komisjon viiks vastavusse samalaadsete menetluste puhul kasutatavad tavad.

(95)

Komisjon märkis, et ta esitas võrdlushinnad, s.o peamiste tootmistegurite ühikuväärtused, ning nende allikad 29. augusti 2022. aasta tootmistegurite teates. CISA-le kui huvitatud isikule anti teada, kui tootmistegurite teade lisati toimikusse, ja tal oli sellele juurdepääs. Ühtegi teates märgitud võrdlusalust ei ole seejärel muudetud. Lisaks sellele kasutas komisjon normaalväärtuse arvutamiseks sama metoodikat kui taotluses, mis tehti kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks. Komisjon juhtis samuti tähelepanu sellele, et kuna ükski HRV tootja ei teinud koostööd, ei toimunud äriühingupõhist avalikustamist. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(96)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Mehhiko alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(97)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning pärast huvitatud isikutelt saadud märkuste analüüsimist tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete tootmistegurid

(98)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest, v.a HRVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 77, ei ole asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid oluliste moonutuste olemasolu tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdväärselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(99)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordihinnad. Arvestades aga punktis 3.4 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab eesmärki uurida, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus –, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tagajärjel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal üksnes suureneksid.

(100)

ILOSTAT avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Mehhiko eri majandussektorites. Komisjon kasutas 2021. aasta viimast kättesaadavat statistikat keskmiste tööjõukulude ja keskmiste nädalaste töötundide kohta Mehhikos.

(101)

Mehhiko äriühingute (tööstuslikud kasutajad) elektrihind avaldatakse aadressil Globalpetrolprices.com. Komisjon kasutas 2021. aasta septembri tööstuslike elektrihindade andmeid.

(102)

Komisjon kasutas maagaasi hinda Mehhikos läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille on avaldanud Indices de Referencia de Precios de Gas Natural (edaspidi „IPGN“), (63) mis võimaldab määrata kindlaks tööstuslikele kasutajatele tarnitud maagaasi hinna.

(103)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(104)

Nagu põhjenduses 85 osutatud, kasutas komisjon võrdlusriigi tootja Ternium S.A. finantsandmeid.

(105)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluses liidu tootjate esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(106)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(107)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete tootmisel.

(108)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasumi. Tootmise üldkulud tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Haldus-, müügi- ja üldkulusumma ning kasum tehti kindlaks äriühingu Ternium S.A. 2020. aasta finantsaruannete põhjal, mis on esitatud äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruannetes (64). Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

(109)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Sellest lähtuvalt kindlaks määratud normaalväärtus on 1 381,50 eurot tonni kohta.

(110)

Pärast avalikustamist nõustus CISA sellega, et komisjon kasutab 2021. aasta asemel 2020. aasta finantsandmeid, kuigi ta väitis samuti, et Ternium S.A. 2020. aasta kasum 16,33 % ei olnud raua- ja terasetööstuse jaoks sellest hoolimata väike.

(111)

Pärast avalikustamist seadis CISA komisjoni kindlaks tehtud normaalväärtuse kahtluse alla. Nagu on märgitud põhjenduses 94, väitis CISA, et tal ei olnud võimalik kontrollida komisjoni kindlaks tehtud normaalväärtuse täpsust ning CISA sõnul ei pruukinud uurimise käigus kindlaks tehtud normaalväärtus olla täpne. Seda kuna kuigi taotluses ja aegumise läbivaatamisel kasutatud ajavahemikud kattusid suures osas, tegi komisjon aegumise läbivaatamise käigus kindlaks normaalväärtuse, mis on rohkem kui 80 % suurem kui taotluses, kuigi kasutati sama arvutusmeetodit ja võrdlusriigina kasutati sama riiki.

(112)

29. augusti 2022. aasta tootmistegurite teates avalikustas komisjon peamiste tootmistegurite ühikuväärtused. Neist väärtustest nähtus, et rauamaagi (mis on uurimisaluse toote tootmisel kasutatavatest sisenditest üks olulisemaid) võrdlushind suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt, s.o 186 %. Lisaks sellele ei laekunud pärast tootmistegurite teate toimikusse lisamist märkusi tootmistegurite hinnaerinevuste kohta tootmistegurite teates ja taotluses. Seepärast lükati see väide tagasi.

(113)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, siis määrati ekspordihind kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon püüdis kasutada ekspordihindade kindlaksmääramiseks Eurostati kättesaadavat statistilist teavet.

(114)

Kuid Eurostati andmetel imporditi HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult 28 743 tonni teatavaid rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid, mis vastab 0,1 %-le tarbimisest vabaturul. Seepärast järeldas komisjon, et selline väike kogus ei ole piisav alus dumpinguanalüüsi jätkamiseks. Seetõttu keskendus komisjon uurimises dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(115)

Põhjendustes 113 ja 114 esitatud kaalutlusi arvesse võttes analüüsis komisjon täiendavalt, kas dumping meetmete aegumise korral tõenäoliselt korduks. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: teatavate Hiina rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete ekspordihind ülejäänud maailma, Hiina tootmisvõimsus, vaba tootmisvõimsus ja liidu turu atraktiivsus.

(116)

Komisjon analüüsis kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnamustrit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu uuris komisjon avalikult kättesaadavat teavet, näiteks andmebaasis Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) esitatud Hiina ekspordistatistikat, ning võttis sealt välja teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete ekspordikogused ja -väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(117)

GTAs esitatud Hiina ekspordistatistika näitas, et Hiinast teistesse riikidesse suunatud ekspordi keskmine FOB-hind oli 660 eurot tonni kohta, mis kohandati tehasehinna tasemele (pärast mere- ja riigisisese kaubaveo ning mahalaadimistasude kohandamist), st 626 eurole tonni kohta.

(118)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks määratud keskmine ekspordihind oli üle 100 % alla punktis 3.4.4 kindlaks tehtud normaalväärtuse. Seepärast peeti tõenäoliseks, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkavad Hiina eksportivad tootjad müüma tooteid liitu kindlakstehtud normaalväärtusest madalamate hindadega.

(119)

Kuna HRV eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teiste eksportivate tootjate tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel kättesaadavatele faktidele ja aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvale teabele ning muudele allikatele.

(120)

2020. aastal oli Hiina osakaal maailma toorterase toodangust 56,5 %, 2019. aastal oli see näitaja 53,3 % (65). 2020. aasta septembris märgiti OECD terasekomitee 88. istungil, et „hoolimata üleilmsest negatiivsest nõudluse šokist, on tootmine ja varud Hiinas eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt suurenenud“. Lisaks selle märkis terasekomitee, et „olles mures üleilmse seaduspäraga võrreldes ilmnenud kõrvalekalde pärast Hiinas, kus terasetootmine jõudis 2020. aasta esimeses pooles rekordtasemele ning varud on enneolematult suured. Need sündmused tekitavad Hiinas nõudlust ületava pakkumise ohu, mis võimendab üleilmseid ebakõlasid, mille on tekitanud COVID-19st põhjustatud nõudluse šokid.“ Hiinas üha suureneva terase tootmisvõimsuse suundumust on veelgi toetanud „krediiditingimuste palju leebemaks muutmine“ koosmõjus suurte terasetootjate üha suuremate investeeringutega, kui väiksemad osalejad jäävad jätkuvalt võimsuse kontrolli süsteemist väljapoole. Ka OECD hiljutises 2021. aasta veebruari aruandes toodi esile üha suurem terasetootmise nõudlust ületav pakkumine kõikjal maailmas, mille eestvedajad on eelkõige Aasia riigid, sh Hiina (66).

(121)

Hiina valitsusel on ambitsioonikad plaanid oma terasetööstusele, (67) tema eesmärk on kõrvaldada aegunud tehased ja liigsete kuludega konkurentsivõimetud äriühingud, keskendudes nende terasetootjate stimuleerimisele ja edendamisele, kes on kooskõlas valitsuse poliitika ja prioriteetidega. Eesmärk on tootmisharu korrastada, tugevdades juhtivaid osalejaid ja kõrvaldades mahajääjad ning need, kes ei järgi valitsuse prioriteete või ei ole nendega kooskõlas. Soovitakse edendada „uut tootmisharu juhtide põlvkonda“. See saavutatakse selliste poliitikameetmete abil nagu võimsuse vahetamise süsteem ja võla vahetamine omakapitali vastu, mis annavad riigile väga suure kaalutlusõiguse konkreetsete ettevõtete tegevuse üle. Seda tehakse selleks, et suurendada nende väljavalitud osalejate tootmisvõimsust, kelle tootmistulemused on paremad ja kes järgivad valitsuse praegusi eesmärke terasetööstuse valdkonnas.

(122)

Aegumise läbivaatamise taotluses sisalduva teabe kohaselt on Hiina hinnanguline teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete kogutootmisvõimsus enam kui 345 miljonit tonni, samas kui nii tootmine kui ka Hiina tarbimine olid 2020. aastal mõlemad hinnanguliselt 314 miljonit tonni. Selle põhjal hinnati Hiina vaba tootmisvõimsus 2020. aastal 31 miljonile tonnile, mis osutab vabale tootmisvõimsusele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja on peaaegu võrdväärne kogutarbimisega liidu vabaturul (ligikaudu 35 miljonit tonni) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(123)

Hiina terasenõudluse vähenemine 2021. aasta alguses on ja sellest saab suureneva ekspordi oluline stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel suurendab tõenäoliselt tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks. Hiina tootmisvõimsus on Hiina majanduse tegelike vajadustega võrreldes liiga suur.

(124)

Lisaks kaitsevad üht peamist turgu, s.o Ameerika Ühendriike, uurimisaluse toote suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, mis vähendavad Hiina eksportivate tootjate juurdepääsu.

(125)

Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete aegumise korral kasutavad Hiina tootjad oma vaba tootmisvõimsust suures koguses dumpinguhinnaga toodete liidu turule suunamiseks.

(126)

Liidu turg on üks maailma suurimaid teatavate kuumvaltsitud lehtterastoodete turge. Hiina turul ei ole võimalik liigset terase tootmisvõimsust ära kasutada ja olulised kolmandate riikide turud on Hiina eksportijatele suletud, kuna neil on HRV vastu kasutusele võetud dumpinguvastased meetmed, kaitsemeetmed või muud kaitsvad meetmed (68). Lisaks sellele on liidu hinnatasemed (keskmine liidu tootmisharu küsitud hind oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 734 eurot tonni kohta) suuremad keskmisest hinnast, mida Hiina eksportivad tootjad küsivad ülejäänud maailmalt (CIF-hind 714 eurot tonni kohta). Kuna kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup, nagu on selgitatud põhjenduses 200, oleks Hiina eksportijatel suur ajend suunata oma eksport liitu, kui meetmetel lastaks aeguda.

(127)

Taotluse esitaja väitis oma taotluses, et liidu terasetööstuse kaitsemeetmetest, mida uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse, üksi ei piisa, et kaitsta liidu turgu märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga impordi eest. Kuna Hiina ei saanud uurimisaluse toote jaoks riigipõhist kvooti, on Hiina eksportivatel tootjatel juurdepääs suurtele jääkkvootide alla kuuluvatele mahtudele, mille alusel nad saaksid suunata oma ekspordi liidu turule, kui dumpinguvastased meetmed aeguvad. Seega, kui dumpinguvastased meetmed tunnistatakse kehtetuks, suurenevad Hiina ekspordimahud jääkkvoodi piires tõenäoliselt märkimisväärselt ja ujutavad seega liidu turu üle, enne kui kaitsemeetme alusel hakatakse kohaldama kvoodivälist tollimaksu.

(128)

Eespool märgitut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu turg on HRV olemasoleva vaba tootmisvõimsuse jaoks atraktiivne sihtmärk, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistataks.

(129)

Pärast avalikustamist väitis CISA, et isegi kui see põhineb alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatel faktidel, ei ole mõistlik Hiina eksportijate normaalväärtus, mis on peaaegu kaks korda suurem liidu tootmisharu tootmiskuludest.

(130)

Nagu on märgitud põhjendustes 95 ja 112, esitas komisjon tootmistegurite ühikuväärtused ja täpsustas normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud metoodikat. Kuna HRVst eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tehti järeldused HRVst pärit impordi kohta alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal, sh andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) alusel, et teha kindlaks enamike tootmistegurite, eelkõige toorainete moonutamata kulu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(131)

Võttes arvesse kindlaks tehtud vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust selle suuruse ja hindade seisukohast ning fakti, et hinnad, mida HRV eksportivad tootjad kolmandatelt riikidelt küsivad, on märksa väiksemad kindlaks tehtud normaalväärtusest, järeldas komisjon, et dumpinguhinnaga müük võib tõenäoliselt korduda, kui meetmetel lastakse aeguda.

(132)

Taotluse esitaja andmetel tootis vaatlusalusel perioodil liidus samasugust toodet 21 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(133)

Tehti kindlaks, et uurimisaluse toote liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 70 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks aegumise läbivaatamise taotlusele, küsimustikule liidu tootmisharult saadud kontrollitud vastustele ja makromajanduslikule küsimustikule saadud vastusele, mille esitas Eurofer. Nagu on märgitud põhjenduses 13, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang 29 % samasuguse toote kogutoodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(134)

Uurimisalust toodet käsitatakse esmase toorainena mitmesuguste järgmise etapi lisaväärtusega toodete tootmiseks, alustades külmvaltsitud toodetest. Kuna liidu tootmisharu on enamjaolt vertikaalselt integreeritud ning toodab uurimisalust toodet ja järgmise etapi tooteid, analüüsiti vajaduse korral eraldi tootmisharusisest tarbimist ja tarbimist vabaturul.

(135)

Tootmisharusisese ja vabaturul toimuva tarbimise eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest tootmisharusiseseks kasutamiseks ettenähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga ning nende siirdehinnad (kui neid on) määratakse kindlaks kontsernisiseselt vastavalt mitmesugustele hinnakujunduspõhimõtetele. Seevastu konkureerib vabaturule suunatud toodang otseselt vaatlusaluse toote impordiga ja selle hinnad määratakse turutingimustel. Lisaks sellele hõlmab kogu vabaturg liidu tootjate müüki sõltumatutele klientidele ja muuks kui tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud müüki seotud äriühingutele.

(136)

Selleks et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu samasuguse tootega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks. Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ligikaudu 60 % liidu samasuguse toote kogutoodangust mõeldud tootmisharusiseseks tarbimiseks.

(137)

Komisjon tegi liidu tarbimise vabaturul kindlaks lähtuvalt a) kõigi teadaolevate liidu tootjate müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikule küsimustikule, ning b) liidu impordist kõigist kolmandatest riikidest, mille teatas Eurostat. Liidu tootmisharusisene tarbimine tehti kindlaks lähtuvalt liidu kõigi teadaolevate tootjate tootmisharusisesest kasutusest ja tootmisharusisesest müügist liidu turul, mille esitas Eurofer vastuses makromajanduslikule küsimustikule.

(138)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tuhandetes tonnides)

(139)

Liidu kogutarbimine vähenes 2019. aastal 7 % ja vähenes 2020. aastal järsult veel 12 % COVID-19 pandeemiast põhjustatud madala nõudluse tõttu. Sellele vähenemisele järgnes siiski märkimisväärne taastumine, mille põhjustas uuesti suurenev terasenõudlus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid tase jäi sellest hoolimata 6 % alla 2018. aasta taseme.

(140)

Tarbimine vabaturul järgis sarnast suundumust kui liidu tarbimine. See vähenes järsult 19 % kuni 2020. aastani ja taastus märkimisväärselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning jõudis isegi 2018. aasta tasemega võrreldes 1 % kõrgemale tasemele.

(141)

Tootmisharusisese tarbimise seaduspära oli peaaegu identne liidu kogutarbimise seaduspäraga, see vähenes järsult 18 % kuni 2020. aastani ja taastus seejärel, kuid jõudis ainult 89 %ni 2018. aasta tasemest.

(142)

Kokkuvõttes suurenes liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil 6 %.

(143)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordi mahtu tarbimisega liidu vabaturul, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(144)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht (tuhandetes tonnides), turuosa ja hinnad (eurot tonni kohta)

(145)

Pärast meetmete kehtestamist 2017. aastal langes import Hiinast ebaolulisele tasemele ning turuosa oli 2018. aastal vaevumärgatav 0,002 %. 2018. aastast 2020. aastani vähenes import veelgi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis import HRVst 2021. aasta aprillis siiski eelmise kolme aasta madala tasemega võrreldes järsult kõrgemale tasemele. Turuosa oli siiski jätkuvalt väga väike, s.o 0,1 %.

(146)

Eurostati teatatud Hiina impordihinnad olid 2018., 2019. ja 2020. aastal erakordselt kõrged, kuid langesid järsult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Erakordselt kõrged impordihinnad 2018. aastast 2020. aastani on tõenäoliselt seotud faktiga, et Hiina eksportis liitu väga väikses koguses, mida ei saa pidada usaldusväärseks.

(147)

Komisjoni hinnangul ei ole Eurostati teatatud Hiina impordihinnad vaatlusalusel perioodil kuumvaltsitud lehttoodete keskmiste hindade jaoks esinduslikud, kuna kõnealusel perioodil oli HRVst pärineva impordi maht väga väike ning komisjoni hinnangul ei saa neid kasutada sisuliste ega asjakohaste järelduste tegemiseks.

(148)

Uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest muutus järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(149)

Uurimisaluse toote koguimport kolmandatest riikidest peale asjaomase riigi vähenes 2018. aastast 2020. aastani 26 % ning suurenes 2021. aastal järsult ja jõudis turuosani 28 %, mis on 2018. aasta tasemest 20 % kõrgem. Kokkuvõttes impordib liit kuumvaltsitud lehttooteid rohkem kui 40 maailma riigist. Viis suurimat kuumvaltsitud lehttoodete ELi importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Venemaa, India, Türgi, Egiptus ja Taiwan, kelle osakaal liidu vabaturul oli 18 % ja kellelt import moodustas 65 % kuumvaltsitud lehttoodete kogu impordist. Individuaalselt oli kõige suurem eksportija Venemaa, kelle turuosa oli 5,8 % ning ülejäänud nelja riigi turuosa jäi vahemikku 2–4 %. Ühegi teise riigi turuosa ei ole suurem kui 2 %. Kõige suurematest eksportijatest kohaldatakse Venemaalt (69) ja Türgist (70) pärit impordi suhtes praegu dumpinguvastaseid meetmeid.

(150)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(151)

Nagu põhjenduses 13 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(152)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitaja esitatud andmete alusel, mis käsitlesid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(153)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(154)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(155)

Nagu on selgitatud põhjendustes 136 ja 137, kogus komisjon selleks, et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, andmeid kogu vaatlusaluse toote tootmise kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusisese turu või vabaturu jaoks. Kui see oli asjakohane ja võimalik, siis analüüsis komisjon eraldi vabaturu ja tootmisharusisese turuga seotud kahju näitajaid.

(156)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(157)

Liidu tootmisharu tootmismaht järgis sarnast suundumust kui liidu kogutarbimine ja vähenes kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 8 %, kusjuures 2020. aastal vähenes see märkimisväärselt ja taastus seejärel terasenõudluse suurenemise tõttu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(158)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil mõnevõrra, s.o 3 %, järgis tootmisvõimsuse rakendamine tootmismahu ja tarbimisega sama langevat suundumust ning vähenes 2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 10 %.

(159)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa vabaturul (tuhandetes tonnides)

(160)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul järgis vaatlusalusel perioodil tarbimisega sama suundumust. See vähenes 2018. aastast 2020. aastani põhjenduses 139 selgitatud põhjustel ja taastus seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuid pärast taastumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi see ikka alla 2018. aasta taseme.

(161)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu turuosa liidu tarbimisest 2018. aastast 2020. aastani mõnevõrra, s.o 77 %-lt 79 %ni ning langes seejärel 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini seitsme protsendipunkti võrra 72 %-le. Nagu on näidatud tabelis 4, on selle vähenemise põhjus fakt, et kolmandatest riikidest impordi turuosa suurenes 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 7 %, mis selgitab liidu tootmisharu turuosa vähenemist vabaturul.

Tabel 7

Tootmisharusisene maht liidu turul ja turuosa (tuhandetes tonnides)

(162)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene maht (mis hõlmab tootmisharusisest kasutamist ja tootmisharusisest müüki liidu turul) vähenes 2018. aastast 2020. aastani 18 % ja taastus 2021. aastal seitsme protsendipunkti võrra, mille tulemusena vähenes see kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil 11 % ligikaudu 45 miljonilt tonnilt 40 miljonile tonnile alates läbivaatamisega seotud uurimisperioodi algusest kuni selle lõpuni. Kokkuvõttes järgisid tootmisharusisene ja vabaturg sama suundumust. Seetõttu järeldas komisjon, et muutused tootmisharusisesel turul ei avaldanud märkimisväärset mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele vabaturul.

(163)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turuosa (väljendatud kogutoodangu protsendina) jäi vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks, jäädes vahemikku 58,1–60,5 %.

(164)

Väheneva tarbimise ja tootmise tingimustes kaotas liidu tootmisharu vabaturul müügimahtu ja turuosa. Kokkuvõttes liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(165)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(166)

2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini järgis uurimisaluse toote tootmises osalevate töötajate arv liidu tootmismahu suundumust, see vähenes järsult 2018. aastast kuni 2020. aastani ning taastus mõnevõrra läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes töötajate arv vaatlusalusel perioodil 7 %.

(167)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, oli vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilne.

(168)

Nagu on selgitatud põhjenduses 114 ei olnud võimalik dumpingu olemasolu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõplikult kinnitada. Seetõttu ei olnud võimalik dumpingumarginaali kindlaks teha. Seetõttu keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele juhul, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(169)

Pärast esialgset uurimist kehtestatud dumpinguvastased meetmed võimaldasid liidu tootmisharul varasemast dumpingust toibuda, nagu näitavad 2018. aasta andmed. Seda kinnitasid ka komisjoni tulemused Türgist pärit kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas dumpinguvastases uurimises (71).

(170)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot tonni kohta)

(171)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind vähenes 2018. aastast 2020. aastani 18 % ja suurenes 2021. aastal 2018. aastaga võrreldes märkimisväärselt, s.o 34 %. Ühiku müügihinna suundumust vaatlusalusel perioodil mõjutasid COVID-19 pandeemiast põhjustatud tõsised häired ning pandeemiajärgne nõudluse taastumine. 2021. aastal olid ühiku müügihinna järsku ja märkimisväärset tõusu mõjutanud tegurid suur terasenõudlus, piiratud varustus ja suuremad tootmiskulud.

(172)

Ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil 29 %. Kuid 2019. aastal tootmiskulud suurenesid ja ühiku müügihind langes. Liidu tootmisharu ei saanud kajastada suuremat tootmiskulu oma müügihinnas Türgist pärineva suures koguses dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis surus hinnad alla. 2020. aastal langesid nii tootmiskulud kui ka müügihinnad, kuid neist esimesed teisest mõnevõrra vähem. Selle põhjustas turu järsk langus COVID-19 pandeemia ajal, mis vähendas märkimisväärselt hindu, kuid avaldas tootmiskuludele väiksemat mõju. Ühiku tootmiskulud suurenesid 2021. aastal järsult energia ja põhitarbeainete hinna järsu tõusu tõttu. Kuid COVID-19 järgse taastumise tõttu suurenes kiiresti ka nõudlus ning seega suurenesid märkimisväärselt ka hinnad (rohkem kui 50 % 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini), isegi rohkem, kui tootmiskulud samas ajavahemikus.

(173)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(174)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud 22 %. Kuigi töötajate arv vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aastaga võrreldes, suurenesid keskmised tööjõukulud töötaja kohta.

(175)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(176)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid liidu tootmisharu kuumvaltsitud lehttoodete varud pidevalt, need langesid 2020. aastal märkimisväärselt COVID-19 pandeemia mõju tõttu ning taastusid 2021. aastal. Liidu kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu iseloomustavad tootjate ja klientide vahel (kord kuus, kvartalis või aastas) sõlmitud mitmeaastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täidetakse kliendi vajaduste põhjal esitatud ostutellimuste alusel. Selle tulemusena saab liidu tootmisharu oma tootmist ja varusid planeerida. Nagu tehti kindlaks ka esialgses uurimises, ei peeta varusid selle tootmisharu puhul oluliseks kahjunäitajaks, kuna liidu tootmisharu toodab enamikku samasuguse toote liike tarbijate eritellimuste alusel.

(177)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(178)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlakstegemiseks tegi komisjon kindlaks liidu vabaturul samasuguse toote müügi eest saadud maksueelse netokasumi protsendina sellise müügi käibest.

(179)

Kasumlikkus kõikus vaatlusalusel perioodil ja üldine kasumlikkus suurenes selle jooksul 5,7 protsendipunkti võrra. Pärast meetmete kehtestamist 2017. aastal tootmisharu olukord paranes ja see oli 2018. aastal kasumis. Sellest hoolimata tekkis 2019. aastal kahju ja kasumlikkus jõudis kõige madalamale tasemele, nimelt –18 % 2020. aastal pandeemia keskel, ning kasum suurenes 2021. aastal märkimisväärselt 14,1 %ni. Pärast HRV vastu meetmete kehtestamist 2017. aastal suurenes kiiresti madala dumpinguhinnaga import Türgist, mis selgitab kasumlikkuse vähenemist 2019. aastal. Seda kasumlikkuse vähenemist võimendasid seejärel šokid, mille põhjustas pandeemia 2020. aastal, näiteks tarneahela häired ja terasetarbimise vähenemine. Terasenõudluse järsk suurenemine ja suuremad müügihinnad põhjustasid 2021. aastal erakordselt suure kasumi, mille tõttu oli liidu tootmisharu jaoks tegemist ainulaadse aastaga.

(180)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga – 2019.–2020. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(181)

2018. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvasid investeeringud 82 %. Kokkuvõttes ilmnesid investeeringute voogude puhul vaatlusalusel perioodil kaks suundumust: investeeringud suurenesid märkimisväärselt 2019. aastal, vähenesid seejärel 2020. aastal ning suurenesid uuesti märkimisväärselt 2021. aastal. Üldiselt oli investeeringute eesmärk suurendada kvaliteeti ja muuta tootmist keskkonnahoidlikumaks.

(182)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsentides investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus paranes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2018. aastaga võrreldes märkimisväärselt. Vaatlusalusel perioodil suurenes investeeringutasuvus 8,3 protsendipunkti võrra. See muutus sarnaselt kasumlikkusega – 2019. ja 2020. aastal toimus järsk langus, millele järgnes märkimisväärne taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(183)

Valimisse kaasatud liidu tootjate võime kapitali kaasata ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõjutatud ning taastus pandeemiast kiiresti.

(184)

Pärast Hiinast pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal vähenes import Hiinast ja jäi vaatlusalusel perioodil alla miinimumtaseme, mis võimaldas liidu tootmisharul hakata taastuma Hiinast pärineva dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust ning ta taastus sellest 2018. aasta lõpuks, nagu kinnitas komisjon komisjoni määruses (EL) 2021/1100 Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete impordi kohta (72). Kuid liidu tootmisharu majandusliku olukorra taastumine peatus järsult ja pöördus vastupidiseks 2019. aastal, kui liidu tootmisharu pidi võistlema Türgist pärit märkimisväärses koguses madala dumpinguhinnaga toodete impordiga, mille tõttu ta pidi määrama oma turuosa säilitamiseks kuludest madalamad hinnad, mis põhjustas liidu tootmisharule olulise kahju (73). 2021. aasta juulis kehtestas komisjon Türgi vastu lõplikud meetmed ning tänu eri teguritele, nagu on selgitatud põhjenduses 179, liidu tootmisharu olukord paranes ja taastus 2021. aasta lõpuks, mil majanduslik olukord oli sarnane 2018. aastale. Seega ei oldud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam seisukohal, et liidu tootmisharule avaldus kahju.

(185)

Täpsemalt järgisid vaatlusalusel perioodil sarnast suundumust peaaegu kõik kahjunäitajad, eelkõige tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ja -hinnad, tööhõive ja tootlikkus, kasum, rahavoog ja investeeringutasuvus. Seda suundumust iseloomustas vähenemine 2019. aastal, järsk vähenemine 2020. aastal ja taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sarnasele tasemele kui vaatlusaluse perioodi alguses 2018. aastal. Selle muutliku suundumuse põhjus seisneb suures osas Türgist pärinevate kuumvaltsitud lehttoodete madala dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse sissevoolu ja COVID-19 pandeemiast põhjustatud ainulaadse mõju kokkulangevuses. Liikumispiirangud ja tööstustegevuse katkestused põhjustasid 2020. aastal terase äärmiselt madala tarbimistaseme ja nõudluse, samas kui terase nõudlus ja hinnad suurenesid järsult 2021. aastal COVID-19 järgse taastumise ajal, mis põhjustas muu hulgas terasetööstusele äärmiselt suure kasumi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(186)

Eespool öeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(187)

Kuid näitajaid ei ole võimalik analüüsida, võtmata arvesse erakordselt soodsaid tingimusi teraseturul 2021. aastal. 2020. aastal põhjustasid tööstustegevuse aeglustumine pandeemia tõttu ja sellest tulenev terasenõudluse vähenemine terasetööstuse ning üldiselt üleilmse majanduse tulemuslikkuse järsu languse. 2021. aastal taastus terasetarbimine märkimisväärselt tänu nõudluse taastumisele ning suurenesid ka terase hinnad.

(188)

Nagu on selgitatud põhjenduses 186, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Teisest küljest järeldas komisjon, et kui dumpinguvastased meetmed tühistada, siis korduks tõenäoliselt dumpinguhinnaga müük, nagu on selgitatud põhjenduses 131. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(189)

Sellega seoses uuris komisjon Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ning Hiinast pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule.

(190)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 122, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Hiina hinnanguline vaba tootmisvõimsus moodustab 89 % ELi vabaturu tarbimismahust. Meetme aegumise korral võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote liitu eksportimiseks. Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 123, on Hiina vähenev terasenõudlus praegu ja ka edaspidi oluline eksporti suurendav stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel Hiinas suurendab tõenäoliselt Hiina tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks.

(191)

Lisaks kaitsevad ühte peamist turgu, s.o Ameerika Ühendriike, uurimisaluse toote suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, mis vähendavad Hiina eksportivate tootjate juurdepääsu.

(192)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 126, on liidu turg üks maailma suurimaid kuumvaltsitud lehtterastoodete turge. Lisaks sellele ei ole Hiina turul võimalik liigset terase tootmisvõimsust ära kasutada ja olulised kolmandate riikide turud on Hiina eksportijatele suletud, kuna neil on HRV vastu kasutusele võetud dumpinguvastased meetmed, kaitsemeetmed või muud kaitsvad meetmed. Liidu hinnatasemed on samuti kõrgemad keskmisest hinnast, mida Hiina eksportijad küsivad ülejäänud maailmalt. Seetõttu on liidu turg HRV olemasoleva vaba tootmisvõimsuse jaoks atraktiivne sihtmärk, kui dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistataks.

(193)

Päras avalikustamist vaidlustas CISA järeldused liidu turu atraktiivsuse kohta, väites, et Hiina terasetööstus tugineb selle omamaisele turule ja et Hiina omamaine tarbimine on kümme korda suurem ELi vabaturu segmendist. Ta tõi samuti esile, et 1. augusti 2021. aasta seisuga ei ole teatavatel terasetoodetel, sh kuumvaltsitud lehtterasel, enam õigust ekspordi käibemaksuhüvitistele, seega on sellel heidutav mõju ekspordile ja Hiina terasetootmise ümbersuunamisele Hiina omamaisele tööstusele.

(194)

Komisjon kinnitas, et Hiina omamaine kuumvaltsitud lehttoodete tarbimine on märksa suurem ELi vabaturust, aga nagu on selgitatud põhjenduses 190, on Hiina tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida neil ei ole võimalik kasutada omamaisel turul. Seega ei ole midagi, mis takistaks Hiina tootjatel kasutada seda vaba tootmisvõimust uurimisaluse toote tootmiseks liitu ekspordi eesmärgil, kui meetmetel lastakse aeguda. Lisaks sellele, nagu on märgitud põhjenduses 123, on Hiina vähenev terasenõudlus praegu ja ka edaspidi oluline eksporti suurendav stiimul. Sellest tulenev ebakõla tootmisvõimsuse ja nõudluse vahel Hiinas suurendab tõenäoliselt Hiina tootjatele tekkivat survet toodete eksportimiseks. Käibemaksusüsteemi väidetava muudatuse puhul märkis komisjon, et CISA ei esitanud mingeid tõendeid väite kohta, et käibemaksuhüvitiste muudatus oleks põhjustanud või põhjustab märkimisväärseid muudatusi Hiina tootjate ekspordikäitumises. Seepärast lükkas komisjon selle väite põhjendamatuna tagasi.

(195)

Võttes arvesse väikest impordimahtu HRVst 2018. aastast 2021. aastani oli komisjon seisukohal, et Eurostati teatatud impordihindade alusel ei ole võimalik kindlaks määrata Hiinast kuumvaltsitud lehttoodete impordi tõenäolist hinda dumpinguvastaste meetmete puudumise korral. Selle asemel käsitas komisjon sobiva asendajana ekspordihinda HRVst kõikidesse kolmandatesse riikidesse peale liidu riikide (edaspidi „ülejäänud maailm“).

(196)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 117, tegi komisjon kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina ekspordi FOB-hind ülejäänud maailma keskmiselt 660 eurot tonni kohta. Selle hinna põhjal ja tõenäolise hinna kindlaks tegemiseks, millega Hiina eksport saabuks liidu piirile, lisas komisjon kindlustus- ja transpordikulu. Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon parimate kättesaadavate faktidena esialgses uurimises kasutatud kulusid, s.o 52 eurot tonni kohta või 7,9 % hinnast tonni kohta. Seega järeldas komisjon, et Hiina eksporditud kuumvaltsitud lehttoodete tõenäoline impordi CIF-hind liitu ei oleks meetmete puudumisel rohkem kui 712 eurot tonni kohta.

(197)

Võttes arvesse, et kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutati statistilisi andmeid, oli võimalik kindlaks määrata ainult mitmesuguste tooteliikide keskmine hind tonni kohta. Seega ei saanud komisjon toote tasandil teabe puudumise tõttu teha täpset hinna allalöömise arvutust, vaid pidi piirduma keskmiste hindade võrdlusega tonni kohta.

(198)

Sel moel kindlaks tehtud Hiina ekspordihinda võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmise müügihinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mida küsiti klientidelt liidu turul, kohandatuna tehasehinna tasemele.

(199)

Hinda võrreldi samal kaubandustasandil ja analoogselt täpse hinna allalöömise arvutusmetoodikaga esitati võrdlustulemus protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt lööks keskmine Hiina eksport liitu liidu tootmisharu keskmise hinna alla ligikaudu 8 %.

(200)

Kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlik kaup, nagu täheldati esialgse uurimise käigus, mis käsitles kuumvaltsitud lehttoodete importi Hiinast, ning samuti uurimise käigus, mis käsitles identse toote importi Türgist, võib suhteliselt mõõdukas hinna allalöömise tase koosmõjus suurte mahtudega märkimisväärselt ja vahetult mõjutada liidu tootmisharu tulemuslikkust (74). Mõlema uurimise põhjal sundisid hindade allalöömise marginaalid alla 5 % liidu tootmisharu müügihinda vähendama (või turuosa kaotama) ulatuses, mis põhjustas lühiajaliselt olulist kahju.

(201)

Kuna liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil just taastunud heitlikust ja majanduslikult keerukast perioodist, sh COVID-19 pandeemiast, mille käigus tekkis talle kahju, on ta siiani haavatavas olukorras. Seetõttu on väga tõenäoline, et madala dumpinguhinnaga impordi kordumine Hiinast märkimisväärses koguses, mis lööb alla liidu hinnad, avaldaks olulist kahjulikku mõju liidu tootmisharu tulemuslikkusele, eelkõige seoses tootmise, müügimahtude ja -hindade, kasumlikkuse ja investeerimisvajadustega, mille tõttu tekib uuesti oluline kahju.

(202)

Pärast avalikustamist seadis CISA kahtluse alla kahjuanalüüsi jaoks valitud vaatlusaluse perioodi. Ta väitis, et kuumvaltsitud lehttoodete suuremas koguses dumpinguhinnaga import Türgist 2019. aastal, COVID-19st põhjustatud majanduslangus ja pandeemiajärgne majanduse taastumine moonutas tõendeid, mida kasutati dumpingu ja kahju analüüsiks. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud analüüsima muud perioodi ja soovitas uurida pikemat ajavahemikku, mis hõlmab üht või kaht aastat enne vaatlusalust perioodi (2016–2018) ning läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgset ajavahemikku (2022).

(203)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Ta juhtis tähelepanu sellele, et CISA loetletud mitmesuguseid elemente, mis võisid tõendeid vaatlusalusel perioodil moonutada, oli komisjoni kahjuanalüüsis kinnitatud ja hoolikalt arvesse võetud. Komisjon märkis samuti, et isegi kui oleks käsitletud läbivaatamisega seotud uurimisperioodile eelnenud pikemat ajavahemikku, nagu CISA soovitas, oleksid samad elemendid ikkagi tõendeid mõjutanud. Seoses läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga juhtis komisjon tähelepanu sellele, et vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 „valitakse dumpingu puhul uurimisperioodiks tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta ei võeta üldjuhul arvesse.“ Kohtupraktikas on kindlaks määratud, et komisjoni ei saa kohustada arvestama uurimisjärgset perioodi puudutavaid asjaolusid, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis muudavad kavatsetava dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ilmselgelt kohatuks (75). Sama põhjendust tuleks analoogia alusel kohaldada alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt algatatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi suhtes. CISA ei esitanud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud arengud oleksid tollimaksu uuesti kehtestamise ilmselgelt kohatuks muutnud.

(204)

Kõige eespool märgitu põhjal tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine ja seega on olulise kahju kordumine tõenäoline.

(205)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(206)

Liidu tootmisharu tegutseb 15 liikmesriigis (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari). Uurimisaluse tootega seoses annab see tööd 38 000 töötajale.

(207)

Meetmete puudumise korral ei ole liidu tootmisharu enam kaitstud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõenäolise suurenemise eest, mis põhjustab olulist kahju. Dumpinguvastaste meetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed aitavad liidu tootmisharul jätkuvalt taastuda varasemast dumpinguhinnaga müügist. Seetõttu on selgelt liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

(208)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. Kuna kasutajad ja sõltumatud importijad ei teinud koostööd ja puuduvad vastupidisele osutavad asjaolud, ei olda seisukohal, et meetmete jätkamine on vastuolus kasutajate ja importijate huvidega.

(209)

Lisaks sellele analüüsis komisjon, kas Hiina vastased meetmed avaldaksid negatiivset mõju varustuskindlusele, kuna kuumvaltsitud lehtoodete puhul on kehtestatud ka Türgi, Brasiilia, Iraani ja Venemaa vastased meetmed. Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamise määr oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 75 % ning kogu tootmisvõimsus ületas liidu tarbimist 18 miljoni tonni võrra kooskõlas Euroferi vastustega makromajanduslikule küsimustikule. Samuti eksportisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu peaaegu 40 riiki, hoolimata kuumvaltsitud lehttoodete teatavate suurte eksportijate vastu kehtestatud meetmetest, mis näitab, et meetmete kehtestamine ei kahjustaks tarne mitmekesistamist. Neil põhjustel ning kuna kasutajad ja importijad ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et tarne tasandil puudusid potentsiaalsed riskid järgmise etapi kasutajate jaoks.

(210)

Pärast avalikustamist osutas CISA ELi kaitsemeetmetele, mis käsitlevad muu hulgas kuumvaltsitud lehttoodete importi Hiinast, mis märkimisväärselt piiravad Hiina tootjate võimalusi eksportida kuumvaltsitud lehttooteid ELi turule ning vabakaubandusvoogusid, mis kahjustab järgmise etapi tootjaid ja lõppkasutajaid.

(211)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et kõnealust kaitsemeedet ei saa käsitada püsiva meetmena ning et praegu kehtival meetmel (76) ei ole mõju hinnangule, kui tõenäoline on impordi suurenemine ilma dumpinguvastase tollimaksuta. Võttes arvesse, et terase kaitsemeetmed on ajutised, leidis komisjon, et need ei saa mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Varustuskindluse puhul, nagu on märgitud põhjenduses 209, ületas liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus liidu kogutarbimist ning mitu muud kolmandat riiki eksportisid kuumvaltsitud lehttooteid liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Lisaks sellele vaadatakse kaitsemeedet korrapäraselt läbi ja kohandatakse vajaduse korral, et tagada piisav terasevarustus liidu turul. Seega ei ohustaks kaitsemeetmed järgmise etapi kasutajate varustuskindlust.

(212)

CISA väitis samuti, et süsiniku piirimeetme (edaspidi „SPIM“) kehtestamine takistaks juurdepääsu ELi turule, võttes arvesse SPIMiga seotud koormavaid aruandluskohustusi ja lisatasusid.

(213)

Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et SPIM jõustub alles 2023. aasta oktoobris ning et üleminekuperioodil kuni 2026. aastani peavad importijad ainult teatama nende kaupadest tulenevad heitkogused, ilma et nad peaksid tasuma mingeid täiendavaid summasid. Selle üleminekuperioodi jaoks märgitud põhjus on anda isikutele aega kohanduste tegemiseks enne lõpliku süsteemi kasutuselevõttu ning vähendada kaubandushäirete riski. Seega oli komisjon seisukohal, et on ennatlik hinnata SPIMi võimalikku mõju kuumvaltsitud lehttoodete tulevastele kaubandusvoogudele, ning lükkas väite tagasi.

(214)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused mitte pikendada kehtivaid meetmeid HRVst pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes.

(215)

CISA väitis, et kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4 peatada, kuna mõlemad eespool nimetatud alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. Ta väitis samuti, et turutingimused on ajutiselt kujunenud selliseks, et meetmete peatamise tagajärjel kahju tõenäoliselt ei jätkuks või tekiks. Seda silmas pidades viitas CISA liidu järgtööstuse kasvuootustele, eeldatavale majanduse taastamisele COVID-19 järgsel perioodil, vaatlusaluse toote hinnatõusule, Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi mahu eeldatavale vähenemisele ning rakendusotsusele, millega peatatakse HRVst pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (77).

(216)

Komisjon lükkas CISA väite tagasi, kuna see oli üldsõnaline ja põhjendamata. Teisest küljest tehti läbivaatamise käigus kindlaks, et meetmete puudumise ning mutatis mutandis meetmete peatamise korral kahju tõenäoliselt korduks. Pärast avalikustamist kordas CISA seda väidet, aga ei esitanud mingeid uusi argumente.

(217)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu kordumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta tuleks HRVst pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(218)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tollidele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(219)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(220)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(221)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingu individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja HRVst pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(222)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (78). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(223)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist koostööd tegevate äriühingute suhtes, kes ei ole valimisse kaasatud. Komisjon peaks asjakohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes seda tegi, mistõttu kohaldatakse selle suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet märkimisväärses koguses.

(224)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (79) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(225)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,