8.6.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/17

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1118,

12. jaanuar 2023,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel järelevalvekolleegiumid täidavad oma ülesandeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 48 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Järelevalvekolleegiumide loomiseks ning kolleegiumi liikmete ja võimalike vaatlejate kindlaksmääramiseks tuleb investeerimisühingute konsolideerimisgrupid kaardistada. Kaardistamise eesmärk on teha kindlaks konsolideerimisgrupi üksused või filiaalid liidus või kolmandas riigis ning kirjeldada iga konsolideerimisgrupi üksuse laadi, asukohta, järelevalves osalevaid asutusi, kohaldatavaid usaldatavusnõuete kohaseid erandeid, selle olulisust konsolideerimisgrupi ja riigi jaoks, kus talle on antud tegevusluba või kus ta on asutatud.

(2)

Selleks et tagada direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 ühtne kohaldamine kogu liidus ja seega õiglased konkurentsitingimused, on oluline lähendada konsolideerimisgrupi järelevalve tegijate tavasid seoses investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalvekolleegiumide loomisega. Kuna järelevalvekolleegiumide loomine on jäetud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 46 kohaselt kindlaks määratud konsolideerimisgrupi järelevalve tegija otsustada, on oluline kehtestada ühised kriteeriumid, mida konsolideerimisgrupi järelevalve tegijad peaksid arvesse võtma, kui nad otsustavad järelevalvekolleegiumi loomise üle. Need ühised kriteeriumid peaksid hõlmama proportsionaalsuse kriteeriume, kajastama vajadust hõlbustada järelevalveülesannete täitmist ning lihtsustama koordineerimist ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide järelevalveasutustega, eelkõige juhul, kui selline koordineerimine ja koostöö on vajalik tagatismudelit käsitleva asjakohase teabe vahetamiseks nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte kliirivate liikmete järelevalveasutustega või nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega ning sellise teabe ajakohastamiseks.

(3)

Järelevalvekolleegiumide tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks peaks direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud kirjalik kord hõlmama kõiki kolleegiumi töövaldkondi. Kõnealune kirjalik kord peaks seega hõlmama ka selliste kolleegiumi liikmete omavahelise suhtluse korda, kes on seotud kolleegiumi konkreetsete toimingutega, sealhulgas kolleegiumi teatavate allstruktuuride kaudu tehtavate toimingutega, kui sellised allstruktuurid on tõhususe eesmärgil loodud. Samal põhjusel peaks kirjalik kord hõlmama ka järelevalvekolleegiumi töö rakenduslikke aspekte, sest need on olulised kolleegiumi tegevuse hõlbustamiseks nii tavatingimustes kui ka eriolukorras. Kirjalik kord peaks olema terviklik, sidus ja ammendav ning andma pädevatele asutustele piisava ja asjakohase aluse oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks eelkõige järelevalvekolleegiumis, mitte väljaspool seda.

(4)

Järelevalvekolleegiumid on peamine vahend teabe vahetamiseks, eriolukorraks valmistumiseks ja sellega tegelemiseks ning selleks, et võimaldada konsolideerimisgrupi järelevalve tegijal teha tulemuslikult järelevalvet konsolideeritud alusel. Järjepidevuse tagamiseks ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalvel (EBA) saaks täita oma ülesandeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010, (2) peaks EBA osalema kõigis järelevalvekolleegiumides. Võttes arvesse järelevalvekolleegiumide koordineerivat rolli investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalves, mis tuleneb muudest liidu õigusaktidest, tuleks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) alati kutsuda osalema järelevalvekolleegiumi koosolekutel ja tegevuses vastavalt kirjalikule korrale.

(5)

Kolleegiumi kõigi ülesannete täitmiseks peaksid konsolideerimisgrupi järelevalve tegijal ja järelevalvekolleegiumi liikmetel olema ülevaade asjaomase investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kõigi üksuste tegevusest, sealhulgas selliste üksuste tegevusest, kes tegelevad finantstegevusega, kuid ei kvalifitseeru investeerimisühinguteks, ning kolmandates riikides tegutsevate üksuste tegevusest. Samal põhjusel tuleks edendada suhtlust järgmiste vahel: konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, kolleegiumi liikmed ja liikmesriigi avaliku sektori asutused või organid, kes vastutavad investeerimisühingute konsolideerimisgrupi mis tahes üksuse järelevalve eest või osalevad selles, sealhulgas selliste vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused, kus on asutatud oluliseks peetavad filiaalid, finantsinstrumentide turgude järelevalve eest vastutavad asutused või organid, finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise eest vastutavad asutused või organid, tarbijakaitse eest vastutavad asutused või organid ja kriisilahendusasutused. Seepärast on oluline, et kõnealused ametiasutused või organid saaksid vajaduse korral osaleda järelevalvekolleegiumi töös vaatlejatena.

(6)

Läbipaistvuse huvides ja järelevalvekolleegiumi sujuva toimimise tagamiseks peaksid kolleegiumi liikmed arutama seda, kas ja millises ulatuses ja millisel tasemel peaksid muud ametiasutused osalema järelevalvekolleegiumis vaatlejana, ning selles kokku leppima. Tingimused, mille alusel sellised ametiasutused järelevalvekolleegiumis vaatlejatena osalevad, tuleks selgelt sätestada kirjalikus korras ning neist tuleks teavitada kõiki järelevalvekolleegiumis vaatlejatena osalevaid ametiasutusi.

(7)

Oma ülesannete paremaks täitmiseks ja ülesannete dubleerimise, sealhulgas grupi järelevalve alla kuuluvatele üksustele esitatavate teabenõuete dubleerimise vältimiseks peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed tegema tihedat koostööd ja koordineerima oma järelevalvetegevust võimalikult palju. Samal põhjusel peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed korrapäraselt läbi vaatama kõik ülesannete ja kohustuste delegeerimist käsitlevad kokkulepped, eelkõige juhul, kui kolleegiumi liikmed määravad kindlaks ressursside jaotuse ja töötavad järelevalvekolleegiumi tasandil välja kohapealse ja kaugjärelevalvega seotud ülesannete kava.

(8)

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegijal peaks olema võimalik saada terviklik ülevaade konsolideerimisgrupi olukorrast ja tegutseda vahendajana, tagades sujuva teabevahetuse kolleegiumi liikmete vahel. Seepärast peaks konsolideerimisgrupi järelevalve tegijal olema juurdepääs kogu teabele, mida tal on vaja oma ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning ta peaks tegutsema järelevalvekolleegiumi liikmetelt, muudelt vaatlejatelt või konsolideerimisgrupi üksustelt saadud teabe kogumise ja levitamise koordinaatorina või mis tahes muult investeerimisühingute konsolideerimisgrupiga seoses loodud järelevalveorganilt või -asutuselt saadud teabe kogumise ja levitamise koordinaatorina. Sama kehtib kolleegiumi liikmete kohta, sest nad vajavad juurdepääsu asjakohasele teabele, et täita oma ülesandeid ja kohustusi seoses üksustega, mille eest nad vastutavad, ning peavad jagama asjakohast teavet teiste järelevalvekolleegiumi liikmetega. Eelkõige juhul, kui konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teeb kindlaks, et konkreetne teave on asjakohane järelevalvekolleegiumi mõne teise liikme jaoks, ei tohiks ta põhjendamatult jätta kolleegiumi liikmeid ilma sellest teabest.

(9)

Järelevalvekolleegiumid hõlbustavad koostööd ja koordineerimist pädevate asutuste vahel. Nii on see eelkõige otsuste puhul, mis käsitlevad sisemudelite kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks, milleks on vaja pädevate asutuste eelnevat luba. Seepärast on oluline määrata kindlaks tingimused, mille alusel konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja asjaomased pädevad asutused vahetavad teavet sisemudelite toimimise kohta ning arutavad tuvastatud puuduste kõrvaldamise meetmeid ja jõuavad nende suhtes kokkuleppele.

(10)

Järelevalveressursside eraldamiseks ning kohapealse ja kaugjärelevalvega seotud ülesannete kavandamiseks või koordineerimiseks järelevalvekolleegiumi tasandil peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed võtma arvesse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 lõikes 1 osutatud sellise järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi, mis viiakse läbi investeerimisühingute konsolideerimisgrupi ja iga selle üksuse puhul. Selleks et paremini kindlaks määrata ühise järelevalve prioriteedid ja tagada piisavad ressursid, peaks kolleegiumi järelevalvealase kontrolliprogrammi loomine algama siis, kui järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessid on lõpule viidud, ning see tuleks lõpule viia, kui pädevad asutused on kaalunud ülesandeid, mida nad on kohustunud täitma riiklikul tasandil, nende ülesannete täitmiseks eraldatud ressursse ja nende ülesannete täitmise ajakava.

(11)

Järelevalvekolleegiumi liikmed peaksid koordineerima oma tegevust valmistumisel eriolukorraks ja selle kestel, sealhulgas ebasoodsate arengusuundumuste korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, või muudes olukordades, mis mõjutavad või võivad otseselt mõjutada investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või selle üksuste finants- ja majanduslikku olukorda.

(12)

Tuleb tagada eriolukorra nõuetekohane hindamine ja käsitlemine. Seepärast peaksid järelevalvekolleegiumi liikmed eriolukorra käsitlemisel püüdma konsolideerimisgrupi järelevalve tegija koordineerimisel viia läbi olukorra koordineeritud järelevalvealase hindamise, leppida kokku koordineeritud järelevalvetegevuses ja jälgida selle rakendamist. Järelevalvekolleegiumi liikmed peaksid samuti tagama, et mis tahes väline teabevahetus on koordineeritud ja hõlmab elemente, milles nad on eelnevalt kokku leppinud.

(13)

Käesolev määrus põhineb EBA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(14)

EBA on konsulteerinud ESMAga, korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

1. JAGU

KOLLEEGIUMIDE LOOMINE

Artikkel 1

Investeerimisühingute konsolideerimisgruppide kaardistamine

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija kaardistab investeerimisühingute konsolideerimisgrupi, et teha kindlaks järgmised grupi üksused:

a)

liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingud ja liikmesriigis asutatud filiaalid, välja arvatud investeerimisühingud, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (3) artikli 1 lõiget 2;

b)

liikmesriigis tegevusloa saanud või asutatud finantseerimisasutused, abiettevõtjad, seotud vahendajad ja nende filiaalid;

c)

kolmandas riigis tegevusloa saanud või asutatud investeerimisühingud, finantseerimisasutused, abiettevõtjad, seotud vahendajad ja nende filiaalid.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel kajastatakse kaardistamisel järgmist teavet:

a)

liikmesriik, kus investeerimisühing on saanud tegevusloa või kus on asutatud filiaal;

b)

investeerimisühingu järelevalve eest vastutav asutus või sellise vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, kus filiaal on asutatud, ning selle liikmesriigi teised asjaomased finantssektori ametiasutused, sealhulgas finantsinstrumentide turgude järelevalve, finantssüsteemi rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise ärahoidmise ning tarbijakaitse ja kriisilahenduse eest vastutavad pädevad asutused;

c)

liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu puhul, kas ta vastab määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 osutatud väikeseks ja mitteseotuks investeerimisühinguks kvalifitseerumise kriteeriumidele.

3.   Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel kajastatakse kaardistamisel järgmist teavet:

a)

liikmesriik või kolmas riik, kus konsolideerimisgrupi üksusele või filiaalile on antud tegevusluba või kus see on asutatud;

b)

konsolideerimisgrupi üksuse või filiaali järelevalve eest vastutav või järelevalves osalev ametiasutus;

c)

teave konsolideerimisgrupi üksuse või filiaali olulisuse kohta punktis a osutatud liikmesriigi ja investeerimisühingu konsolideerimisgrupi jaoks ning asjakohased kriteeriumid, mille alusel pädevad asutused olulisuse kindlaks määravad.

Artikkel 2

Selle kindlakstegemine, kas järelevalvekolleegiumi loomine on asjakohane

1.   Selle kindlakstegemisel, kas järelevalvekolleegiumi loomine on asjakohane, võtab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija arvesse artiklis 1 osutatud konsolideerimisgrupi kaardistust ja kontrollib, kas täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)

investeerimisühingute konsolideerimisgrupp koosneb vähemalt kahest investeerimisühingust, kellele on antud tegevusluba ja kes tegutsevad kahes eri liikmesriigis;

b)

järelevalvekolleegiumi loomine hõlbustaks direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 48 osutatud ülesannete täitmist;

c)

koordineerimine ja koostöö asjaomaste kolmandate riikide järelevalveasutustega oleks järelevalvekolleegiumide raames tulemuslikum;

d)

määruse (EL) 2019/2033 artikli 23 lõike 1 esimese lõigu punkti c ja artikli 23 lõike 2 kohaldamisel on vaja koordineerimist ja koostööd, et vahetada teavet nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte kliirivate liikmete järelevalveasutustega või nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutustega ning kõnealust teavet ajakohastada.

2.   Kui mõni lõike 1 punktides a, b, c või d sätestatud tingimustest on täidetud, loetakse kolleegiumi loomine asjakohaseks, välja arvatud juhul, kui konsolideerimisgrupi järelevalve tegija leiab, et selle loomine ei oleks asjakohane, võttes eelkõige arvesse artiklis 1 osutatud konsolideerimisgrupi kaardistust, ning eelkõige juhul, kui investeerimisühinguid käsitatakse määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 kohaste väikeste ja mitteseotud investeerimisühingutena.

Artikkel 3

Järelevalvekolleegiumi loomisest teatamine

1.   Pärast järelevalvekolleegiumi loomist teeb konsolideerimisgrupi järelevalve tegija põhjendamatu viivituseta järgmist:

a)

teavitab direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõikes 5 osutatud pädevaid ja järelevalveasutusi nende kuulumisest järelevalvekolleegiumisse;

b)

teavitab EBAt ja asjaomast liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisühingut, liidus emaettevõtjana tegutsevat investeerimisvaldusettevõtjat või liidus emaettevõtjana tegutsevat segafinantsvaldusettevõtjat (mis tahes neist üksustest on määratud ka „liidus tegutsevaks emaettevõtjaks“) järelevalvekolleegiumi loomisest, selle liikmete ja vaatlejate andmetest ning kolleegiumi koosseisu kõigist muudatustest.

2.   Kui järelevalvekolleegiumi ei ole loodud, kuigi artikli 2 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud, teavitab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija põhjendamatu viivituseta EBAt oma otsusest mitte luua järelevalvekolleegiumi ja põhjendab oma otsust.

2. JAGU

KOLLEEGIUMIDE TOIMIMINE

Artikkel 4

Kirjaliku korra kehtestamine

1.   Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud kirjalik kord sisaldab kõike järgmist:

a)

teave asjaomase konsolideerimisgrupi üldise struktuuri kohta, mis hõlmab kõiki konsolideerimisgrupi üksusi, sealhulgas liidus tegutsevat emaettevõtjat;

b)

järelevalvekolleegiumi liikmete, sealhulgas kolmandate riikide järelevalveasutustest liikmete ja käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud vaatlejate andmed;

c)

nende tingimuste kirjeldus, mis hõlmavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõike 5 punktis b osutatud kolmandate riikide järelevalveasutuste osalemist järelevalvekolleegiumis, eelkõige nende osalemist järelevalvekolleegiumi mitmesugustes dialoogides ja protsessides ning nende õigusi ja kohustusi seoses teabe vahetamisega järelevalvekolleegiumis;

d)

kas konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib kutsuda vaatlejaid, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1, ning vaatlejate järelevalvekolleegiumi tegevuses osalemise tingimused;

e)

teabevahetuskord, sealhulgas teabe ulatus, teabevahetuse sagedus ja kanalid, sealhulgas teabevahetus kolmandate riikide järelevalveasutustega ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 punktis v osutatud kriisilahendusasutustega, kes on kutsutud kolleegiumis osalema vaatlejana;

f)

konfidentsiaalse teabe käsitlemise kord;

g)

investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja selle kontrollimise kord;

h)

nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte kliirivate liikmete järelevalveasutuste või nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte järelevalveasutuste teabenõuete koordineerimise protsess;

i)

ülesannete ja kohustuste delegeerimise kord, kui see on asjakohane;

j)

kolleegiumi kõigi allstruktuuride kirjeldus, kui see on asjakohane;

k)

järelevalvetoimingute kavandamise ja koordineerimise kord tavatingimustes;

l)

järelevalvetoimingute kavandamise ja koordineerimise kord eriolukorraks valmistumisel ja selle kestel, seahulgas erandolukorra plaanimine, sidevahendid ja menetlused;

m)

kord, mille kohaselt teavitatakse konsolideerimisgrupi järelevalve tegijat ja järelevalvekolleegiumi liikmeid enne ja pärast oluliste sanktsioonide kehtestamist investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustele;

n)

konsolideerimisgrupi järelevalvet tegeva asutuse ja järelevalvekolleegiumi liikmete liidus tegutseva emaettevõtja ning konsolideerimisgrupi üksustega teabe vahetamise põhimõtted;

o)

järelevalvekolleegiumi koosolekute dokumentide levitamise kokkulepitud kord ja ajakava;

p)

mis tahes muud järelevalvekolleegiumi liikmete vahelised kokkulepped, sealhulgas kokkulepitud näitajad varajaste hoiatusmärkide, võimalike riskide ja nõrkade kohtade kindlakstegemiseks;

q)

kord, mis käsitleb olukorda, kus liige või vaatleja lõpetab oma osalemise kolleegiumis, ning eelkõige kohustust säilitada enne osalemise lõpetamist vahetatud andmed ja võimaldada neile juurdepääs.

2.   Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud kirjalikus korras võidakse ette näha muud elemendid, milles on kokku leppinud konsolideeritud järelevalve tegija ja kolleegiumi liikmed.

Artikkel 5

Vaatlejate määramine

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija kutsub vajaduse korral lisaks järelevalvekolleegiumi ja EBA liikmetele järelevalvekolleegiumi koosolekutel ja tegevuses vaatlejana osalema järgmised asutused:

a)

selliste vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused, kus on asutatud filiaalid, mis on artikli 1 lõike 3 punkti c kohaselt oluliseks tunnistatud;

b)

ESMA;

c)

sellise liikmesriigi keskpank, kus konsolideerimisgrupi üksus, sealhulgas liidus tegutsev emaettevõtja, on tegevusloa saanud või asutatud, või Euroopa Keskpank;

d)

liikmesriigi avaliku sektori asutused või organid, kes vastutavad investeerimisühingu konsolideerimisgrupi mis tahes üksuse järelevalve eest või on sellega seotud, sealhulgas pädevad asutused, kes vastutavad finantsinstrumentide turgude järelevalve eest, finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamise eest ja tarbijakaitse eest, ning kliiriva liikme päritoluliikmesriigi pädevad asutused või direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 48 osutatud nõuetele vastava keskse vastaspoole pädevad asutused;

e)

määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 punktis v osutatud kriisilahendusasutused.

2.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija määrab järelevalvekolleegiumi liikmetega konsulteerides artiklis 4 osutatud kirjalikus koordineerimis- ja koostöökorras kindlaks käesoleva artikli lõike 1 punktides a–e osutatud asutuste järelevalvekolleegiumis osalemise korra. Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab sellest korrast kõiki järelevalvekolleegiumi liikmeid ja vaatlejaid.

Artikkel 6

Järelevalvekolleegiumide koosolekutel osalemine

1.   Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõikes 6 osutatud kolleegiumi koosoleku korraldamisel võtab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija arvesse kõike järgmist:

a)

arutatavad teemad, kaalutavad tegevused ja koosoleku eesmärgid, eelkõige seoses nende asjakohasusega investeerimisühingu konsolideerimisgrupi kõigi üksuste jaoks vastavalt käesoleva määruse artikli 1 kohasele kaardistusele;

b)

investeerimisühingute konsolideerimisgrupi mis tahes üksuse olulisus käesoleva määruse artikli 1 kohase kaardistuse alusel nii investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kui ka sellise liikmesriigi jaoks, kus kõnealune üksus on tegevusloa saanud või asutatud.

2.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad tagavad arutatud teemadele ja eesmärkidele tuginedes, et järelevalvekolleegiumi koosolekutel või tegevuses osalevad kõige asjakohasemad esindajad. Nendel esindajatel on kolleegiumi liikmetena või vaatlejatena õigus teostada oma volitusi võimalikult suures ulatuses seoses koosolekutel kavandatud arutelude ja otsustega.

3.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija võib järelevalvekolleegiumi koosoleku teemasid ja eesmärke arvesse võttes kutsuda nendel koosolekutel osalema investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksuste esindajaid.

Artikkel 7

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.   Artiklis 14 osutatud järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamisel ja ajakohastamisel kaaluvad konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed võimalust leppida kokku direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 48 lõike 2 punktis e kohases ülesannete ja kohustuste vabatahtlikus delegeerimises, eriti juhul, kui selline delegeerimine toob eeldatavasti kaasa tõhusama ja tulemuslikuma järelevalve ning kõrvaldab eelkõige järelevalvenõuete tarbetu dubleerimise, sealhulgas seoses teabenõuetega.

2.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija teavitab liidus tegutsevat emaettevõtjat ülesannete delegeerimise kohta kokkuleppe sõlmimisest ja pädev asutus, kes delegeerib oma volitusi, teavitab asjaomast investeerimisühingut.

Artikkel 8

Teabevahetus järelevalvekolleegiumi liikmete ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi vahel

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed koordineerivad teabe edastamist investeerimisühingute konsolideerimisgrupi mis tahes üksusele ja teabe nõudmist investeerimisühingugrupi mis tahes üksuselt järgmiselt:

a)

konsolideerimisgrupi järelevalve tegija edastab teabe liidus tegutsevale emaettevõtjale ja nõuab teavet liidus tegutsevalt emaettevõtjalt;

b)

järelevalvekolleegiumi liikmed edastavad teabe investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustele ja nõuavad teavet investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustelt, mis kuuluvad nende järelevalve alla vastavalt artikli 1 kohasele kaardistusele.

2.   Järelevalvekolleegiumi liige, kes kavatseb erandkorras edastada teavet liidus tegutsevale emaettevõtjale või nõuda temalt teavet, teavitab sellest eelnevalt konsolideerimisgrupi järelevalve tegijat.

3.   Kui konsolideerimisgrupi järelevalve tegija kavatseb erandkorras edastada teavet sellisele investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üksusele või nõuda teavet selliselt investeerimisühingu konsolideerimisgrupi üksuselt, mis ei kuulu tema otsese järelevalve alla vastavalt artikli 1 kohasele kaardistusele, teavitab ta sellest eelnevalt kõnealuse üksuse järelevalve eest vastutava kolleegiumi asjaomast liiget.

3. JAGU

JÄRELEVALVETOIMINGUTE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE TAVATINGIMUSTES

Artikkel 9

Järelevalvekolleegiumi raames toimuva teabevahetuse üldtingimused

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija, järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad vahetavad kogu teavet, mida on vaja nende ülesannete ja kohustuste, sealhulgas direktiivi (EL) 2019/2034 artiklites 48 ja 49 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud teave hõlmab kogu asjakohast teavet, mis on saadud konsolideerimisgrupi üksuselt või filiaalilt, pädevalt või järelevalveasutuselt või mis tahes muust allikast, ning seda vahetatakse asjakohaselt, täpselt ja õigeaegselt.

Artikkel 10

Teabevahetus investeerimisühingute konsolideerimisgruppide järelevalve tõhustamiseks

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad korrapäraselt järgmist teavet:

a)

direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave, mida on täpsustatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1117; (4)

b)

direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 49 sätestatud koostöönõuete täitmiseks vajalik teave;

c)

asjakohasel juhul teave makromajandusliku keskkonna kohta, milles investeerimisühingute konsolideerimisgrupp ja selle üksused tegutsevad.

2.   Lõike 1 kohaselt vahetatud teabe põhjal teevad konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed kindlaks kvantitatiivse teabe ja vahetavad seda, et teha kindlaks varajased hoiatusmärgid, võimalikud riskid ja nõrgad kohad ning saada teavet järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi jaoks.

Artikkel 11

Teabevahetus järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise eesmärgil

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad teavet direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohaselt läbi viidud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemuste kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud teave sisaldab vähemalt järgmist:

a)

direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 lõike 1 punktides a–g osutatud elemendid, mille suhtes on kohaldatud järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist;

b)

hindamise tulemused, mille kohaselt on kindlaks tehtud üks direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 40 lõikes 1 osutatud olukordadest, sealhulgas asjakohasel juhul teave direktiivi (EL) 2019/2034 artiklite 39 ja 40 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuete kohta ning teave kõnealuse direktiivi artikli 41 kohase läbivaatamise järelduste kohta ja asjakohasel juhul mis tahes sellega seotud täiendavate omavahendite nõuete kohta;

c)

direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 42 lõike 1 kohase likviidsuse adekvaatsuse hindamise tulemused ning ajakohasel juhul teave direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti k ja artikli 42 lõike 1 kohaselt kehtestatud likviidsuse erinõuete kohta;

d)

teave muude järelevalvemeetmete või varajase sekkumise meetmete kohta, mida on võetud või kavatsetakse võtta järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusena tuvastatud puudustega tegelemiseks;

e)

teave kohapealsete kontrollide ja kaugseire tulemuste kohta, mis on olulised investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või selle üksuste riskiprofiili hindamisel.

Artikkel 12

Teabevahetus seoses sisemudelite kasutamise loa jooksva läbivaatamisega

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja asjaomased järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu asjakohast teavet direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 37 kohase sisemudelite kasutamise loa jooksva läbivaatamise tulemuste kohta.

2.   Kui konsolideerimisgrupi järelevalve tegija või mõni järelevalvekolleegiumi liige on kindlaks teinud, et investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksus, sealhulgas liidus tegutsev emaettevõtja, ei vasta enam sisemudelite kohaldamise nõuetele või on tuvastanud puudusi vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 37, vahetab kõnealune konsolideerimisgrupi järelevalve tegija või järelevalvekolleegiumi liige asjakohasel juhul viivitamata järgmist teavet:

a)

hinnang tuvastatud puuduste mõjule ning sisemudelite kasutamise nõuetele mittevastavusega seotud probleemidele ning nende puuduste ja probleemide olulisusele;

b)

hinnang investeerimisühingu konsolideerimisgrupi asjaomase üksuse esitatud kavale nõuetele vastavuse taastamiseks ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas teave kava rakendamise ajakava kohta;

c)

teave konsolideerimisgrupi järelevalve tegija või järelevalvekolleegiumi asjaomase liikme kavatsuse kohta tühistada mudeli kasutamise luba või piirata seda nõuetele vastavate valdkondadega või nende valdkondadega, kus vastavus on võimalik saavutada sobiva aja jooksul, või nende valdkondadega, mida tuvastatud puudused ei mõjuta;

d)

teave mis tahes kavandatud täiendavate omavahendite nõuete kohta, mis kehtestatakse vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile a koostoimes artikli 40 lõike 1 punktiga d järelevalvemeetmena tuvastatud mittevastavuse probleemide või puudustega tegelemiseks.

3.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad teavet ka sisemudeli kasutamise loa pikendamise kohta või sisemudelite muudatuste kohta.

Artikkel 13

Koostöö seoses nõuetele mittevastavuse ja karistustega

1.   Järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad edastavad konsolideerimisgrupi järelevalve tegijale teabe mis tahes olukordade kohta, mille puhul nad on kindlaks teinud, et:

a)

nende järelevalve alla kuuluv investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksus ei ole täitnud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve või turukäitumise järelevalvega seotud nõudeid, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033 ja asjakohasel juhul määrus (EL) nr 575/2013; (5)

ii)

direktiiv (EL) 2019/2034;

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014; (6)

iv)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL; (7)

v)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL; (8)

b)

nende järelevalve alla kuuluva investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksuse suhtes kohaldatakse halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 54.

2.   Järelevalvekolleegiumi liikmed ja vaatlejad arutavad lõike 1 kohaselt vahetatud teabe põhjal konsolideerimisgrupi järelevalve tegijaga nõuetele mittevastavuse või karistuste võimalikku mõju asjaomastele konsolideerimisgrupi üksustele või investeerimisühingute konsolideerimisgrupile tervikuna.

Artikkel 14

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi rakendamine

1.   Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbiviimiseks kehtestab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija järelevalvekolleegiumi liikmetega konsulteerides kolleegiumi ajakohastatud järelevalvealase kontrolliprogrammi ja haldab seda.

2.   Pärast järelevalvealase kontrolliprogrammi kehtestamist määrab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija järelevalvekolleegiumi liikmetega konsulteerides kindlaks konsolideerimisgrupi üksuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi kui terviku suhtes tehtavad järelevalvetoimingud. Kolleegiumi järelevalvealases kontrolliprogrammis on ette nähtud kõik järgmine:

a)

koostöövaldkonnad, mis on kindlaks määratud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 36 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise või järelevalvekolleegiumi mis tahes muu tegevuse tulemusena, sealhulgas jõupingutused tõhusale järelevalvele kaasaaitamiseks ja järelevalvenõuete tarbetu dubleerimise kõrvaldamiseks, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 48 lõike 2 punktis f;

b)

konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmete vastavad järelevalvealased kontrolliprogrammid liidus tegutseva emaettevõtja ning investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksuste või filiaalide jaoks;

c)

järelevalvekolleegiumi kesksed töövaldkonnad ja kavandatud järelevalvetoimingud, sealhulgas kavandatud kohapealsed kontrollid ja inspekteerimised olulistes filiaalides vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artiklile 14;

d)

kavandatud järelevalvetoimingute tegemise eest vastutavad järelevalvekolleegiumi liikmed;

e)

eeldatavad ajakavad nii ajastuse kui ka kestuse mõttes iga kavandatud järelevalvetoimingu kohta.

4. JAGU

JÄRELEVALVETOIMINGUTE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE ERIOLUKORRAKS VALMISTUMISEL JA SELLE KESTEL

Artikkel 15

Kolleegiumi raamistik võimalikuks eriolukorraks valmistumiseks

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija kehtestab järelevalvekolleegiumi liikmetega konsulteerides võimalikuks eriolukorraks valmistumiseks kolleegiumi raamistiku, võttes arvesse investeerimisühingute konsolideerimisgrupi eripära ja struktuuri.

2.   Lõikes 1 osutatud kolleegiumi raamistik vormistatakse artikli 4 kohaselt paika pandud kirjalikus korras ja selles nähakse ette järgmine:

a)

kolleegiumipõhised menetlused, mida rakendatakse, kui tekib direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 47 osutatud eriolukord;

b)

teave, mida vahetatakse, kui tekib direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 47 osutatud eriolukord.

3.   Lõike 2 punktis b osutatud teave peab sisaldama kõike järgmist:

a)

ülevaade tekkinud eriolukorrast, sealhulgas eriolukorra põhjus, ja eriolukorra eeldatav mõju investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustele või konsolideerimisgrupile tervikuna, selle klientidele, turgudele ja Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsusele;

b)

selgitus meetmete ja tegevuse kohta, mida konsolideerimisgrupi järelevalve tegija või järelevalvekolleegiumi mis tahes liige või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksused on võtnud või teinud või mida nad kavatsevad võtta või teha eriolukorrale reageerimiseks;

c)

viimane kättesaadav kvantitatiivne teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute likviidsus- ja kapitalipositsiooni kohta.

Artikkel 16

Teabevahetus eriolukorras

1.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed vahetavad kogu teavet, mida on vaja direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 47 osutatud ülesannete täitmise hõlbustamiseks.

2.   Kui mõni järelevalvekolleegiumi liige või vaatleja on hoiatanud eriolukorrast või on tuvastanud eriolukorra, edastab konsolideerimisgrupi järelevalve tegija järelevalvekolleegiumi liikmetele, kes teevad järelevalvet investeerimisühingu või selle filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, EBA-le ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule artikli 15 lõike 2 punktis b osutatud teabe, järgides kõnealuse lõike punkti a kohaselt kehtestatud korda.

3.   Sõltuvalt eriolukorra laadist, raskusastmest, võimalikust süsteemsest või muust mõjust ning leviku tõenäosusest võivad järelevalvekolleegiumi liikmed, kes teevad järelevalvet konsolideerimisgrupi üksuste või filiaalide üle, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ja konsolideerimisgrupi järelevalve tegija otsustada vahetada täiendavat teavet.

4.   Asjakohasel juhul ajakohastatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud teavet kohe, kui saadakse uut teavet.

5.   Kui käesolevas artiklis osutatud teave esitatakse suuliselt, kinnitavad asjaomased pädevad asutused kõnealuse teabe sisu õigeaegselt kirjalikult.

Artikkel 17

Eriolukorra järelevalvealase hindamise ja meetmete koordineerimine

1.   Eriolukorra tekkimisel koordineerib konsolideerimisgrupi järelevalve tegija eriolukorra hindamist koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega ja konsulteerib vajaduse korral kolleegiumi vaatlejatega. Hinnatakse eelkõige järgmist:

a)

eriolukorra laad ja raskusaste;

b)

eriolukorra mõju või võimalik mõju investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustele või filiaalidele ja konsolideerimisgrupile tervikuna, samuti selle klientidele ja turgudele;

c)

piiriülese leviku oht, võttes eelkõige arvesse võimalikke süsteemseid tagajärgi mis tahes liikmesriigis, kus investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksustele on antud tegevusluba või kus nad on asutatud.

2.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija koordineerib lõikes 1 osutatud hinnangu alusel koostöös järelevalvekolleegiumi liikmetega eriolukorrale reageerimiseks järelevalvetegevuse väljatöötamist ja konsulteerib vajaduse korral järelevalvekolleegiumi vaatlejatega.

3.   Koordineeritud järelevalvetegevuse raames täpsustatakse vajalikke järelevalvemeetmeid, nende ulatust ja rakendamise ajakava.

4.   Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes vastutavad investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksuste või filiaalide järelevalve eest, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, jälgivad ja vahetavad teavet selle kohta, kuidas koordineeritud järelevalvetegevust tuleb rakendada.

Artikkel 18

Välise teabevahetuse koordineerimine eriolukorras

Konsolideerimisgrupi järelevalve tegija ja järelevalvekolleegiumi liikmed, kes vastutavad investeerimisühingute konsolideerimisgrupi üksuste või filiaalide järelevalve eest, keda eriolukord mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, koordineerivad välist teabevahetust võimalikult palju, võttes arvesse liidu ja riiklikust õigusest tulenevaid õiguslikke kohustusi ja piiranguid.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 12. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(4)  Komisjoni 12. jaanuari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL) 2023/1117, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega ning määratakse kindlaks päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste vahetatava teabe liiki ja laadi käsitlevad nõuded (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ja millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).