(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2017/336 (3) dumpinguvastased tollimaksud teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse esialgseks uurimiseks.

(2)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1382 (4) (edaspidi „kaitsemeetmete määrus“) muutis komisjon teatavaid määrusi, millega kehtestatakse dumpingu- või subsiidiumivastased meetmed kaitsemeetmete kohaldamisalasse kuuluvate teatavate terasetoodete suhtes.

(3)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud on valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi puhul 65,1–73,7 %, valimisse mittekaasatud koostööd tegevate äriühingute impordi puhul 70,6 % ja kõikide teiste Hiina äriühingute impordi puhul 73,7 %.

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade meetmete eelseisva aegumise kohta, (5) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 26. novembril 2021 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „taotluse esitaja“) liidu teatavate legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(6)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid ning algatas 25. veebruaril 2022 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel teatavate Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest raskplaatide liitu suunatud impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (6) (edaspidi „algatamisteade“).

(8)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(9)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid HRV tootjaid ja HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(10)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(11)

Ükski isik ei taotlenud enda ärakuulamist.

(12)

Komisjonile esitasid märkused uurimise algatamise kohta China Iron and Steel Association (edaspidi „CISA“) ja Primex Steel Trading GmbH (edaspidi „Primex“). Ka taotluse esitaja esitas selle kohta märkusi.

(13)

Primex väitis, et taotlus ei sisaldanud piisavalt tõendeid dumpingu kordumise või jätkumise tõenäosuse kohta. Eelkõige väitis Primex, et meetmete lõpetamise korral ei sõltu liidu imporditase mitte ainult HRV vabast tootmisvõimsusest, vaid ka liidu nõudlusest, hinna- ja kulusuhtest ning konkurentsi intensiivsusest maailmaturul, kaubandustõkete olemasolust maailmaturul ja vahetuskursside arengust. Primex väitis samuti, et taotluse esitaja poolt taotluses kasutatud vaba tootmisvõimsuse erinevad allikad seavad kahtluse alla nende andmete kehtivuse. Primex väitis, et Hiina terasepoliitika muutumise tõttu, sealhulgas teatavalt ekspordilt käibemaksutagastuse vähendamise tõttu, suureneb meetmete lõpetamise korral liitu suunatud import mõõdukalt. Primex väitis samuti, et liidu turg ei ole Hiina eksportijate jaoks nii atraktiivne, nagu väitis taotluse esitaja läbivaatamistaotluses.

(14)

Taotluse analüüs näitas, et uurimise algatamise etapis oli piisavalt tõendeid dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta, kui HRVst pärit impordi suhtes kohaldatavatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Taotluse esitaja tugines oma analüüsis mitte ainult HRV vabale tootmisvõimsusele, vaid ka liidu turu atraktiivsusele, mis tuleneb selle suurusest ja Hiina raskplaatide suurtootjate väljakujunenud kaubandusettevõtete võrgustikust liidus, kolmandate riikide kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetele ja HRV ebaõiglasele hinnakäitumisele kolmandate riikide turgudel. Uurimise algatamiseks vajalikele tõenditele (piisavad tõendid dumpingu, sellest tuleneva kahju ja põhjusliku seose kohta) esitatavad õiguslikud nõuded on madalamad sellest, mis on vajalik lõpliku otsuse tegemiseks (7). Piisavate tõendite esitamise nõue piirdub teabega, mis võib olla taotluse esitanud poolele mõistlikult kättesaadav (8). Taotluses esitatud teave ei pea olema ümberlükkamatu tõend väidetavate faktide olemasolu kohta (9). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(15)

Primex ei nõustunud taotluse esitaja võrdlusriigi valikuga, st Brasiiliaga. Eelkõige väitis Primex, et: Brasiilia turg on väiksem kui Hiina turg: Brasiilia äriühing Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais SA (edaspidi „Usiminas“), mida taotluse esitaja kasutas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali arvutamiseks, ei olnud asjakohane, kuna sellel äriühingul on turgu valitsev seisund siseturul; Brasiilia turg on kaitstud rahvusvahelise impordikonkurentsi eest Ukrainast, Hiinast, Lõuna-Aafrikast ja Lõuna-Koreast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega (10) ning Brasiiliast imporditakse liitu vähe.

(16)

Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal analüüsis komisjon kavandatavat võrdlusriiki ja leidis, et Brasiilia vastab aegumise läbivaatamise algatamiseks võrdlusriigina kasutamise ettenähtud nõuetele. Eelkõige on Brasiilial Maailmapanga andmetel Hiinaga sarnane majandusarengu tase, ta on märkimisväärne raskplaatide tootja ning andmed vastavate tootmis- ja müügikulude kohta on kergesti kättesaadavad. Seetõttu leidis komisjon, et Brasiilia on uurimise algatamise etapis võrdlusriigiks sobiv valik.

(17)

Primex väitis samuti, et läbivaatamistaotluses esitatud dumpingu arvutamise metoodika ei olnud nõuetekohane. Eelkõige väitis Primex, et uurimisperiood (st 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021) oli tüüpilise normaalväärtuse kindlaksmääramiseks liiga lühike ja et see erineb läbivaatamistaotluses esitatud ajavahemikust. Primex väitis ka, et peamise tooraine (rauamaagi, koksisöe ja vanametalli) hinnad kõikusid 2021. aastal tugevalt, eelkõige rauamaagi puhul, ning seetõttu ei saa 2021. aastat pidada tüüpiliseks aastaks. Lisaks väitis Primex, et on küsitav, kas liidu tootja andmed, mida taotluse esitaja kasutas tarbimistegurite taotluses, olid tüüpilised kogu turul. Lisaks väitis Primex, et meetod, mida taotluse esitaja kasutas läbivaatamistaotluses normaalväärtuse arvutamiseks HRV puhul, ei olnud sobiv, sest taotluse esitaja kasutas ainult andmeid tööjõukulude, müügi-, üld- ja halduskulude ning Brasiilia äriühingu Usiminase kasumi kohta. Primex väitis samuti, et läbivaatamistaotlus ei sisaldanud tõendeid selle kohta, et liidu, Brasiilia ja Hiina tootjate kulustruktuur oleks omavahel võrreldav. Lisaks väitis Primex, et läbivaatamistaotluses ei selgitatud, kas konkreetsete tootmistegurite hind Brasiilias on tüüpiline. Primex väitis veel, et taotluse esitaja oli ekslikult arvutanud kasumiprotsendi protsendina müügikuludest, kuid see oleks pidanud moodustama protsendi müügist. Peale selle väitis Primex, et tüüpilist kasumimarginaali tuleks arvutada pikema ajavahemiku põhjal ja see peaks hõlmama ka 2019. aastat, kuna COVID-19 pandeemia seda aastat ei mõjutanud. Lõpuks väitis Primex, et taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses kasutatud 14 %-line kasumimarginaal ei olnud tavapärastes turutingimustes saavutatav. Primex väitis ka, et kaks meetodit, mida taotluse esitaja kasutas läbivaatamistaotluses ekspordihinna arvutamiseks, ei olnud asjakohased.

(18)

Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisaval määral tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumine või kordumine. Taotluse esitaja on esitanud piisavad tõendid ekspordihinna ja normaalväärtuse kohta, mis näitab, et meetmete aegumise korral oleksid dumpingumarginaalid märkimisväärsed. Normaalväärtuse ja ekspordihinna aluseks olevaid arvandmeid toetasid piisavad tõendid, mida kinnitas ka komisjoni talituste analüüs. Tegelikkuses olid normaalväärtuse ja ekspordihinna arvutused kooskõlas alusmääruse artiklis 2 sätestatud põhimõtetega, millest võib järeldada, et taotlus sisaldas piisavaid tõendeid vaatlusaluse toote dumpingu kohta liidu turul. Oma kohustuslikus analüüsis võttis komisjon arvesse ainult neid elemente, mille kohta oli piisavaid ja täpseid tõendeid.

(19)

Komisjon märkis, et alusmääruses puuduvad õiguslikud nõuded taotluse esitaja valitud perioodi kohta ja selle kohta, et uurimise jaoks valitud periood peab olema samaväärne taotluse esitaja valitud perioodiga. Vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 valitakse dumpingu puhul enamasti uurimisperioodi pikkuseks vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Taotluse esitaja valitud periood, st 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021, lõppes veidi enne aegumise läbivaatamise taotluse esitamist 26. novembril 2021 ning seda peeti seetõttu dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohast tüüpiliseks uurimise algatamise etapis.

(20)

Esialgse uurimise käigus järeldas komisjon, et vaatlusalune toode ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavad tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Aegumise läbivaatamise taotluses on märgitud, et liidu tootmisharu tootmisprotsess, mida taotluse esitaja kasutas tarbimistegurite puhul, oli sarnane tootmisprotsessiga HRVs ja võrdlusriigis. Seetõttu loeti taotluses kasutatud kulustruktuur ja tarbimistegurid tüüpiliseks. Taotluse esitaja arvutas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a normaalväärtuse, kasutades vastavaid tootmis- ja müügikulusid võrdlusriigis, st Brasiilias. Selle riigi kulusid kohaldati tootmistegurite tarbimismäärade suhtes, et arvutada tootmiskulud, samal ajal kui müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuletati võrdlusriigi tootja avalikult kättesaadavatest finantsaruannetest. Tuleb märkida, et isegi arvestuslike tootmiskulude võrdlus, mille puhul ei oldud arvesse võetud võrdlusriigi tootja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, viitas uurimisaluse toote Hiina ekspordihinnaga kolmandatesse riikidesse ekspordi puhul dumpingule. Seetõttu on Primexi väited kasumlikkuse taseme kohta vaieldavad.

(21)

Ekspordihinna puhul kasutati aegumise läbivaatamise taotluses kolme meetodit: Hiinast liitu suunatud impordi keskmine hind TARICi koodi (11) tasandil, ühe peamise tooteliigi kohta avaldatud Hiina ekspordi keskmine FOB-hind kõikidesse kolmandatesse riikidesse ja Hiina keskmine ekspordihind kõikidesse kolmandatesse riikidesse. Leiti, et need kolm meetodit on piisavalt põhjendatud, et need vastaksid õiguslikele nõuetele uurimise algatamise etapis.

(22)

CISA väitis, et läbivaatamistaotluses rakendati liigselt konfidentsiaalsusnõudeid, mis takistas neil hinnata liidu tootmisharu majanduslikku olukorda ja käsitleda läbivaatamistaotluses esitatud taotluse esitaja väiteid. Selle tulemuseks oli väidetavalt CISA kaitseõiguse rikkumine. Näiteks viitas CISA eelkõige F1 lisale (tootmisvõimsus), F2 lisale (eksport), täpsemalt seoses Hiina raskplaatide ekspordiga ajavahemikus 2020. aasta augustist 2021. aasta juulini, ning N lisale (hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused), täpsemalt seoses läbivaatamistaotluse liidu tootmisharu müügi- ja kuluandmetega ELi 27 liikmesriigile.

(23)

Komisjon märgib, et mittekonfidentsiaalne F1 lisa sisaldas rühmitatud andmeid Hiina raskplaatide tarbimise, tootmisvõimsuse ja tootmise kohta. Mittekonfidentsiaalses F2 lisas oli esitatud põhjalik ülevaade Hiina keskmisest ekspordihinnast, Hiina ekspordi kogumahust välismaailma ja viiesse suurimasse ekspordisihtkohta. Mittekonfidentsiaalne N lisa sisaldas kõiki hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi ning koondandmeid liidu tootmisharu keskmise hinna ja kulu kohta. Mittekonfidentsiaalne M lisa sisaldas taotluse esitaja kõiki kahjunäitajaid, mis on indekseeritud äriühingute kaupa, ning mittekonfidentsiaalne K lisa sisaldas ELi tarbimise arvutamiseks vajalike kõikide andmete, sealhulgas müügi, koondväärtusi ning indekseeritud andmeid äriühingute kaupa. Komisjoni arvates olid läbivaatamistaotluse mittekonfidentsiaalses versioonis esitatud andmed piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust piisavalt hästi aru saada.

(24)

Alusmääruse artikkel 19 tagab konfidentsiaalse teabe kaitse juhul, kui teabe avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või kui sellel oleks oluliselt kahjustav mõju teabe andjale või isikule, kellelt ta kõnealuse teabe sai. Taotluse piiratud juurdepääsuga lisades esitatud teave kuulus nendesse kategooriatesse. Komisjon leidis, et taotluse huvitatud isikutele tutvumiseks esitatud versioon sisaldas kõiki olulisi tõendeid. Konfidentsiaalsena esitatud andmete mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted olid piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada ja et huvitatud isikud saaksid kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(25)

CISA väitis, et läbivaatamistaotlus sisaldas vastuolulist teavet, eelkõige HRVst liitu suunatud ekspordi hinna kohta, mis mõjutas dumpingu kohta tehtavaid järeldusi.

(26)

Läbivaatamistaotlus ei sisaldanud vastuolulist teavet. Taotluse esitaja arvutas kahe tooteliigi (S235 ja S355) normaalväärtuse ning kasutas Hiina impordihinda TARICi koodi tasandil teraseklassi S235 puhul ja avaldatud Hiina keskmist ekspordihinda teraseklassi S355 puhul. Seetõttu arvutas taotluse esitaja dumpingumarginaalid sarnaste tooteliikide võrdluse teel. Lisaks tuvastas taotluse esitaja dumpingu, kui ta võrdles uurimisaluse toote Hiina keskmist müügihinda kõikidesse kolmandatesse riikidesse mõlema arvestusliku normaalväärtusega. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(27)

CISA väitis, et taotlus ei sisaldanud piisaval määral tõendeid kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta. Eelkõige väitis CISA, et taotluses puuduvad tõendid, mis näitaksid, et meetmete aegumine võib viia kahju jätkumiseni. CISA väljendas kahtlust ka liidu tootmisharu väidetava haavatava seisundi osas ja väitis, et kui see seisund on paikapidav, võib see olla täielikult tingitud tarbimise ja nõudluse vähenemisest. CISA väitis samuti, et kahju kordumist ei saa seostada ELi kaitsemeetmetega teatavate terasetoodete, sealhulgas raskplaatide suhtes ning asjaoluga, et Hiina raskplaatide eksport ei vasta enam ekspordi käibemaksutagastuse saamise tingimustele.

(28)

Komisjon pidas taotluses esitatud tõendeid piisavaks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja põhjusliku seose tuvastamiseks, mis olid ka taotluse esitajale piisaval määral kättesaadavad. Taotluses esitatud peamised kahjunäitajad kajastasid taotluse esitaja valitud võrdlusperioodil negatiivset suundumust ja seetõttu väitis taotluse esitaja, et tal tuli jätkuvalt kanda olulist kahju.

(29)

Siiski tunnistas taotluse esitaja ka oma läbivaatamistaotluses, et HRVst pärit import on pärast esialgsete meetmete kehtestamist sisuliselt peatunud ning liidu tootmisharu kahjustav olukord ja tarbimise vähenemine on tingitud muudest teguritest, nagu näiteks üldine majandusolukord, eelkõige ehitus- ja torujuhtmeprojektide vallas, ning COVID-19 pandeemia negatiivne mõju. Seetõttu väitis ta ka, et meetmete aegumise korral on kahju kordumine tõenäoline, ja esitas selle kohta piisavalt tõendeid, mis näitavad, et meetmete puudumise korral suureneks HRVst pärit import tõenäoliselt hinna allalöömise teel. Seetõttu tuleb CISA väide tagasi lükata.

(30)

Primex väitis, et nii CIF-impordihind kui ka liidu müügihind, mida taotluse esitaja kasutas läbivaatamistaotluses hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes, olid valed ning neid ei tohiks kasutada hinna allalöömise või turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide arvutamiseks. Lisaks väitis Primex, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel kasutatud kasumimarginaali ei ole saavutatud isegi viimastel aastatel kehtinud meetmete puhul.

(31)

Komisjon ei nõustunud väitega, et taotluses esitatud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused on valed. Taotluse esitaja esitas kõige levinumate tooteliikide ekspordihinna ja liidu müügihinna võrdluse, mis on üksikasjalikum võrdlus kui Primexi esitatud keskmise ekspordihinna ja liidu tootmisharu keskmise müügihinna võrdlus. Taotluse esitaja metoodikat on arusaadavalt selgitatud aegumise läbivaatamise taotluse punktis 3.6 ja N lisas, mis sisaldab arvutust iga tüüpilise tooteliigi kohta, kajastades hinna allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müüki. Seoses kasumimarginaaliga, mida taotluse esitaja kasutas turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes, leidis aga komisjon, et esialgse uurimise kohaselt oli selle kasumimarginaali saavutamine mõeldav tavapärastes konkurentsitingimustes. Tuleb märkida, et isegi kui taotluse esitaja ei oleks esitanud hinna allalöömise arvutusi, oli siiski piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise korral korduks Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(32)

CISA väitis, et aruanne, millele komisjon tugines, ei vastanud erapooletute ja objektiivsete tõendite ning piisava tõendusjõuga tõendite nõuetele, arvestades eelkõige seda, et komisjon koostas selle konkreetselt selleks, et hõlbustada liidu tootmisharudel esitada kaubandusmeetmete valdkonnas kaebusi. Peale selle väitis CISA, et kuna aruanne avaldati 2017. aastal, ei saanud see kajastada väidetavaid moonutusi 2021. kalendriaastat hõlmaval uurimisperioodil.

(33)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Komisjon märkis, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina Rahvavabariigi valitsuse (edaspidi „Hiina valitsus“) avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel on olnud piisavalt võimalusi seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, täiendada või kommenteerida ning ei Hiina valitsus ega muud isikud ei ole esitanud märkusi ega tõendeid, mis lükkaksid ümber aruandesse lisatud allikad. Samamoodi märkis komisjon seoses väitega, et aruanne on aegunud, eelkõige seda, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh uurimisaluse toote puhul kehtivad asjakohased viisaastakukavad ja õigusaktid, olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi enamjaolt asjakohased ning et teised isikud ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud. Hiina alustas uute viisaastakukavade avaldamist alles 2021. aastal ja paljud neist kavadest avalikustati alles aasta teises pooles. Seda kinnitas lisaks komisjoni juhtumipõhine uuring, mis on kokku võetud eespool.

(34)

Teiseks väitis CISA, et WTO dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 ei tunnustata mõistet „olulised moonutused“. Selle asemel võimaldab säte arvutada normaalväärtuse teatud eritingimuste puhul, mis ei hõlma olulisi moonutusi. Lisaks väitis CISA, et dumpinguvastase lepingu punkt 2.2 lubab kasutada üksnes päritoluriigi tootmiskulusid, millele on lisatud mõistlikus summas haldus-, müügi- ja üldkulud ning kasum, samas kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt on lubatud kasutada andmeid, mis pärinevad sobivast võrdlusriigist, olles seega WTO põhimõtetega vastuolus. Peale selle väitis CISA, et arvestuslik väärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega, mis anti vaidluses „EL – biodiisel“ (DS473), ning samuti WTO vaekogu tõlgendusega vaidluses „EL – kulude kohandamise metoodikad II (Venemaa)“ (DS494), milles ei mainita oluliste moonutuste mõistet ega võimalust eksportiva äriühingu andmeid kõrvale jätta.

(35)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja CISA viidatud kohtupraktikaga. Esiteks peab komisjon oluliste moonutuste mõistet dumpinguvastase lepinguga kokkusobivaks. Lisaks leiab komisjon, et vastavalt WTO vaekogu ja apellatsioonikogu arvamusele vaidluse DS473 puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (nt artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, mille majandusarengu tase on ekspordiriigi omaga sarnane). Seoses vaidlusega DS494 leidis vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb selle vaidluse piiridest välja. Peale selle tuletas komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud, ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest vaidluste lahendamise organ ei ole neid WTO liikmete otsusega heaks kiitnud. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(36)

Kolmandaks väitis CISA, et tava viidata varasematele uurimistele kui tõenditele teatavate väidete kohta, nagu seda tegi taotluse esitaja käesoleva uurimise taotluses, ei kehti tõenäoliselt WTO apellatsioonikogu lähenemisviisi puhul tõendamiskoormise kohta, nagu on sätestatud apellatsioonikogu otsuses vaidluses „Ameerika Ühendriigid – lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud teatavatele toodetele (Hiina)“ (DS379).

(37)

Komisjon tuletas meelde, et vaidluse DS379 puhul sätestati apellatsioonikogu otsuses sõnaselgelt, et ühe otsuse kaudu teisele otsusele ristviitamine on lubatud, kui kahe uurimise puhul esineb suur ajaline ja sisuline kattuvus. Käesoleva uurimise ja taotluses osutatud elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitleva uurimise vahel on selline sisuline kattuvus selgelt olemas, sest mõlemad uurimised ei puuduta mitte ainult Hiina terasesektorit, vaid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete puhul oli uurimisperioodi (1. juuli 2019–30. juuni 2020) ja käesolevas uurimises (1. jaanuar 2021–31. detsember 2021) läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel ainult kuus kuud.

(38)

Neljandaks tõstatas CISA 13. viisaastakukavaga seotud küsimuse, juhtides tähelepanu sellele, et ühelt poolt ei tuleks kava pidada siduvaks õiguseks, vaid pigem üldiseks poliitikadokumendiks, mis on kasutusel ka ELis, ning teiselt poolt jääb läbivaatamisega seotud uurimisperiood väljapoole 13. viisaastakukavaga hõlmatud perioodi. Lisaks väidab CISA, et taotluses viidatakse jätkuvalt 13. viisaastakukavale, osutades sellele, et 14. viisaastakukavas ei ole midagi sellist, mis vähendaks riikliku tasandi kontrolli HRV majanduse üle üldiselt või konkreetselt terasesektori üle.

(39)

Selle väitega ei saa nõustuda. Esiteks, Hiina rakendab perioodilist viieaastast planeerimistsüklit. Selle kohaselt koostatakse järgmise tsükli konkreetsed planeerimisdokumendid juba eelneva tsükli jooksul, samal ajal kui järgmise tsükli konkreetsed planeerimisdokumendid võidakse ametlikult avaldada teatava viivitusega pärast eelneva tsükli vastavate planeerimisdokumentide aegumist. Asjaolu, et 13. viisaastakukava ametlik lõppkuupäev ei pruugi langeda läbivaatamisega seotud uurimisperioodi või et asjakohane 14. viisaastakukava avaldati pärast eelmise planeerimisperioodi lõppu teatud ajavahemiku jooksul, ei muuda Hiina planeerimissüsteemi olemust, milles ametiasutused ja ettevõtjad on alati planeerimistsükli osa. Lisaks rõhutas komisjon, et Hiina valitsuse avaldatud viisaastakukavad ei ole üksnes üldised suunised, vaid on õiguslikult siduvad. Sellega seoses viitas komisjon aruande 4. peatükis esitatud kavade üksikasjalikule analüüsile, mille üks alapunkt keskendub konkreetselt kavade siduvusele (punkt 4.3.1). Nii 13. kui ka 14. viisaastakukavas tuletatakse kõigile ametiasutustele üheselt mõistetavalt meelde, et kavasid tuleb hoolsalt rakendada: „Tugevdame planeerimisega seotud juhtimissüsteeme, nagu kataloogid ja loendid, andmestike koostamine ja arhiveerimine ning vastavusseviimine ja koordineerimine, koostame loendeid ja katalooge, nagu 14. viisaastaku riikliku tasandi erikavad, edendame kavade arhiveerimist, tuginedes riiklikule planeerimise integreeritud juhtimisteabe platvormile, ning viime erinevad kavad ühtse juhtimise alla. Kehtestame planeerimise jaoks kooskõlastus- ja koordineerimismehhanismid ning täiustame neid, ühtlustame Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu poolt heaks kiidetud kavad ning provintside arengukavad enne kinnitamiseks esitamist asjakohase kavaga, tagame, et riikliku tasandi ruumilise planeerimise, eriplaneerimise, piirkondliku planeerimise ja muud planeerimistasandid on asjakohase kavaga kooskõlastatud põhieesmärkide, arengusuundade, üldise paigutuse, ulatuslikuma poliitika, suurprojektide ning riskide ennetamise ja kontrolli vallas“ (12). Lisaks sätestatakse 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, et „kõik piirkonnad peavad seda kava paremini rakendama ning kaasama selle põhisisu ja suuremad projektid oma peamistesse kohalikesse ülesannetesse“, samas kui „terasesektor ja muud olulised sektorid peavad sõnastama konkreetsed rakendusarvamused, mis põhinevad käesoleva kava eesmärkidel ja ülesannetel“ (13). Seetõttu tuleb CISA väide tagasi lükata.

(40)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(41)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi alusmääruse artikli 17 sätete alusel. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes rohkem kui 25 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja rohkem kui 31 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(42)

8. märtsi 2022. aasta teates kinnitas komisjon esialgse valimi lõpliku valimina, mida loetakse liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(43)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(44)

Ükski sõltumatu importija endast teada ei andnud.

(45)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik Hiina Rahvavabariigi teadaolevad eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures kindlaks teha muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(46)

Ükski asjaomase riigi eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

(47)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(48)

Komisjon saatis valimisse kaasatud järgmistele liidu tootjatele kirja, mis sisaldas küsimustiku linki:

(49)

Sama küsimustik tehti uurimise algatamise päeval huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks ka toimikus ning kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (14).

(50)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(51)

Algatamisteates kutsus komisjon ka vaatlusaluse toote kasutajaid ja neid esindavaid ühendusi, ametiühinguid ja tarbijaid esindavaid organisatsioone üles esitama teavet liidu huvide kohta ja täitma spetsiaalse küsimustiku.

(52)

Vastused uurimisaluse toote kasutajatele mõeldud küsimustikule saadi kolmelt äriühingult:

(53)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(54)

Komisjon kavatses teha kontrollkäigu peamise sõltumatu kasutaja (Vestas) valdustesse, kuid äriühing ei teinud piisaval määral koostööd, et selline kontrollkäik saaks toimuda.

(55)

28. veebruaril 2023 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst pärit raskplaatide impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada. Komisjonile laekusid märkused taotluse esitajalt ja CISA-lt.

(56)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist anti huvitatud isikutele ärakuulamise võimalus vastavalt algatamisteate punktis 5.8 sätestatud tingimustele. CISAga toimus lõplike järelduste avalikustamist käsitlev ärakuulamine.

(57)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, nimelt legeerimata terasest või legeerterasest (v.a roostevabast terasest, elektrotehnilisest räniterasest, tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest) lehtvaltstooted, mis on kuumvaltsitud, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, mitte rullides, paksusega üle 10 mm ja laiusega vähemalt 600 mm või paksusega 4,75–10 mm ja laiusega vähemalt 2 050 mm (edaspidi „raskplaat“ või „uurimisalune toode“).

(58)

Raskplaate kasutatakse ehitus-, kaevandus- ja raieseadmete valmistamiseks, surveanumates, nafta- ja gaasitorustikes, laeva- ja sillaehituses ning hoonetes.

(59)

Käesoleva uurimise vaatlusalune toode on Hiinast pärit uurimisalune toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7208 51 20, ex 7208 51 91, ex 7208 51 98, ex 7208 52 91, ex 7208 90 20, ex 7208 90 80, 7225 40 40, ex 7225 40 60 ja ex 7225 99 00 alla (TARICi koodid: 7208512010, 7208519110, 7208519810, 7208529110, 7208902010, 7208908020, 7225406010 ja 7225990045). CN-koodid ja TARICi koodid on esitatud üksnes teadmiseks, ilma et see piiraks tariifipõhise klassifikatsiooni edasisi muudatusi.

(60)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtu, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(61)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(62)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi HRVst raskplaate üksnes tühistes kogustes, mistõttu ei saanud seda kasutada jätkuva dumpingu kindlaks tegemiseks. Seetõttu on komisjoni analüüs dumpingu kordumise tõenäosuse kohta esitatud järgmises punktis.

(63)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus ja kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, samuti kolmandate riikide turgude võimalik vastuvõtmissuutlikkus.

(64)

Nagu on märgitud põhjenduses 46, ei teinud ükski HRV tootja uurimises koostööd. Seepärast teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV eksportivate tootjate kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(65)

Sellest tulenevalt tehti järeldused dumpingu kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18, eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabe, mida on võimaluse korral nõuetekohaselt ajakohastatud, taotluse esitajalt ja muudest avalikult kättesaadavatest allikatest (eeskätt andmebaas Global Trade Atlas, edaspidi „GTA“) (15) saadud teabe põhjal.

(66)

Taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabe kohaselt põhinesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV raskplaatide tootmisvõimsuse andmed kahel teabeallikal – CRU (16) ja MCI (17). CRU aruande kohaselt oli Hiina raskplaatide tootmisvõimsus 2021. aastal 94 miljonit tonni, kusjuures tegelik toodang oli 86 miljonit tonni, jättes vabaks tootmisvõimsuseks vähemalt 8 miljonit tonni. MCI andmetel oli Hiina raskplaatide tootmisvõimsus 2021. aastal 113 miljonit tonni, kusjuures tegelik toodang oli 99 miljonit tonni, jättes vabaks tootmisvõimsuseks vähemalt 14 miljonit tonni.

(67)

Sellest järeldub, et Hiina vaba tootmisvõimsus on 8–14 miljonit tonni, mis on piisav, et katta kogu liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis oli 8,2 miljonit tonni, nagu on märgitud põhjenduses 177 esitatud tabelis 2. Taotluse esitaja leidis, et arvestades nii suurt vaba tootmisvõimsust, võib Hiinast liitu suunatud import suureneda üle 1 miljoni tonni aastas, nagu see juhtus esialgse uurimise uurimisperioodil (2015) (18).

(68)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, väitis Primex, et Hiina raskplaatide tootmisvõimsus oli olenevalt allikast väga erinev, esialgsete andmete päritolu ei olnud märgitud ning vaba tootmisvõimsuse vähenemine aastatel 2018–2021 näitas, et Hiina võimalik eksport liitu on viimastel aastatel vähenenud.

(69)

Taotluse esitaja selgitas, et tootmisvõimsuse hinnangud põhinesid sõltumatute kolmandate isikute (CRU ja MCI) esitatud kahel üksikasjalikul aruandel, mis põhinesid märkimisväärse arvu Hiina äriühingute andmetel. Lisaks väitis taotluse esitaja, et vaba tootmisvõimsuse vähenemist seostati Hiina nähtava tarbimise kasvuga kuni 2020. aastani, millele järgnes alates 2021. aastast tarbimise vähenemine ja prognoositav Hiina majanduse jätkuv nõrgenemine. Hiina raskplaatide tarbimine oli 2021. aastal ligikaudu 85 miljonit tonni. Taotluse esitaja märkis samuti, et Rahvusvaheline Valuutafond teatas, et Hiina majanduskasv on alates 2022. aasta algusest märkimisväärselt nõrgenenud (19). Peale selle algas OECD andmetel 2021. aasta juulis terase tarbimise aeglustumine, kui ehitussektoris toimus jahtumine (20). Ühe liidu tootja turuteabe kohaselt eeldatakse, et Hiina registreerib keskpikas perspektiivis raskplaatide nõudluse negatiivse kasvu.

(70)

Seetõttu väitis taotluse esitaja, et Hiina raskplaatide tarbimine väheneb tõenäoliselt veelgi, mille tagajärjeks oleks vaba tootmisvõimsuse jätkuv suurenemine, mistõttu suureneb Hiina tootjatele surve leida oma terase liigsele tootmisvõimsusele rakendust kolmandate riikide turgudel.

(71)

Taotluse esitaja väitis veel, et Hiina terasplaatide (CN-kood 7207 12 10) impordi järsk suurenemine liitu ajavahemikul 2022. aasta juunist augustini näitab Hiina suurt vaba tootmisvõimsust ja selle võimet väga lühikese perioodi jooksul tuua liitu väga suures koguses terast.

(72)

Komisjon leidis, et taotluses esitatud teave, mida taotluse esitaja selgitas, ning tema esitatud tõendid tarbimise eeldatava vähenemise kohta Hiinas ja terasplaatide impordi hiljutise suurenemise kohta viitavad sellele, et Hiina raskplaatide vaba tootmisvõimsus on märkimisväärne ja tõenäoliselt see ei vähene keskpikas perspektiivis. Seetõttu lükkas komisjon Primexi esitatud väited tagasi.

(73)

Seepärast järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, et suurendada eksporti liitu olulistes kogustes.

(74)

Taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabe kohaselt kuulub liidu raskplaatide turg maailma suurimate turgude hulka. Lisaks ületab põhjenduses 66 märgitud Hiina tootjate tootmisvõimsus põhjenduses 69 esitatud Hiina tarbimist vähemalt 9 miljoni tonni võrra, mistõttu Hiina tootjad otsivad eksporditurge, et oma liigne tootmisvõimsus ära kasutada.

(75)

Taotluse esitaja märkis läbivaatamistaotluses, et Hiina raskplaatide suurtootjad, nagu Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. (edaspidi „Baosteel“) ja Wuhan Iron & Steel Co., Ltd. (edaspidi „WISCO“), on asutanud liidus kaubandusettevõtted, et hõlbustada oma importi liitu. Seda kinnitati komisjoni rakendusmääruses, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teiste riikide hulgas HRVst pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes (21).

(76)

Nagu on märgitud põhjenduses 67, ulatus raskplaatide import Hiinast 2015. aastal enam kui 1 miljoni tonnini enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Seetõttu on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, meelitatakse taas Hiina eksportijaid märkimisväärses mahus eksportima liidu turule.

(77)

Primex väitis, et raskplaatide suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed (mida on kohandatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/434 (22)) piiravad importi liitu kuni 30. juunini 2024. Nad väitsid, et Hiinast pärit import kuulub muude riikide kvoodi alla ja sellesse kategooriasse kuuluv import oli 2021. aastal ligikaudu 370 000 tonni. Nad väitsid, et kuna muud riigid ei lõpeta eksporti liitu, ei ole Hiinal juurdepääsu kõigile muudele riikidele eraldatud kvootidele.

(78)

Taotluse esitaja märkis läbivaatamistaotluses ka seda, et kehtivad ELi kaitsemeetmed, mida kohaldatakse teatavate terasetoodete impordi suhtes, ei piira märkimisväärselt raskplaatide impordimahtu.

(79)

Ajavahemikul 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023 oli legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaatide tariifikvootide kogumaht siiski üle 3,2 miljoni tonni, millest ligikaudu 2,2 miljonit tonni eraldati muudele riikidele, sealhulgas Hiinale. Lisaks kehtestati ajavahemikuks 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 kvoodiks ligikaudu 3,4 miljonit tonni, millest ligikaudu 2,3 miljonit tonni eraldati muudele riikidele, mis hõlmas ka Hiinat (23). Nagu on märgitud tabelites 3 ja 5, oli raskplaatide import muudeks riikideks (st välja arvatud Ukraina) liigitatud riikidest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alla 0,8 miljoni tonni, seega on Hiinal võimalik suurendada importi enam kui 1 miljoni tonnini, ilma et seda mõjutaksid kaitsemeetmed.

(80)

Komisjon on seisukohal, et Hiinast pärit impordile võimaldatava kvoodi maht on seega märkimisväärne ja kvoodi olemasolu ei vähendaks liidu turu atraktiivsust, kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastakse aeguda, samal ajal kui märkimisväärse mahuga kvoodi piiresse jääv import oleks endiselt lubatud.

(81)

Selleks et saada ülevaade liitu suunatud ekspordi tõenäolisest hinnakäitumisest meetmete puudumise korral, võrdles komisjon Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda ka Hiina normaalväärtusega.

(82)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ja Hiina valitsus koostööd ei teinud, määras komisjon normaalväärtuse kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe ja muu kergesti kättesaadava teabe põhjal, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(83)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(84)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega. Hiina valitsuselt küsimustiku vastuseid ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(85)

Algatamisteate punktis 5.3.2 täpsustas komisjon samuti, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib osutuda vajalikuks valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, ning soovitas sellega seoses Brasiiliat. Samuti märkis komisjon, et ta uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(86)

Komisjon teavitas 16. detsembril 2022 teatega (edaspidi „teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi uurimisaluse toote tootjate Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais (edaspidi „Usiminas“) ja Gerdau S/A (edaspidi „Gerdau“) kohta kättesaadava teabe põhjal.

(87)

Oma märkustes teate kohta väitis taotluse esitaja, et komisjon peaks arvesse võtma ka muid tootmistegureid, mida kasutatakse raskplaatide valmistamisel, nagu näiteks legeerimata alumiiniumist traat, alumiiniumijäätmed ja -jäägid, ferrosulam, ferrosiliitsium, vesi, rasked õlid, atsetüleen jne.

(88)

Komisjon esitas teates peamised tootmistegurid. Lisaks asjaomastele tootmisteguritele lisas komisjon ka kulumaterjalid ja üldkulud, nagu on selgitatud põhjendustes 139 ja 149. Ning arvestades, et käesolev uurimine on alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohane aegumise läbivaatamine, mis ei nõua täpse dumpingumarginaali arvutamist, vaid hoopis dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemist, leidis komisjon, et praegusel juhul võib ta normaalväärtuse arvutamisel erandkorras keskenduda peamistele tootmisteguritele. Lisaks, nagu on täpsustatud põhjendustes 184 ja 185, oli vaatlusaluse toote import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine. Seetõttu kasutatakse arvestuslikku normaalväärtust üksnes võrdluses Hiina ekspordihinnaga kolmandatesse riikidesse.

(89)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.

(90)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud, et „kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(91)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(92)

HRV terasesektorit käsitlevates hiljutistes uurimistes (24) leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused.

(93)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (25). Arvestades, et teras on peamine tooraine uurimisaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (26) tähenduses on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande (27) tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid. Peale selle leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. HRV planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (28). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (29). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande (30) tähenduses ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (31).

(94)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlevates uurimistes, analüüsis komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses) (32) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate olemasolevate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste esinemist HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(95)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et HRV terasetoodete, sealhulgas uurimisaluse toote hinnad ja kulud ei tulene vabaturujõududest. Taotluses väideti, et kõik tootmistegurid – maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud – on võrdselt moonutatud. Oma seisukoha toetuseks osutati taotluses mitmele avalikult kättesaadavale teabeallikale, nagu aruanne, Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi järeldused, (33) komisjoni hiljutised uurimised Hiina terasesektori kohta, (34) HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava ning HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 14. viisaastakukava.

(96)

Selle põhjal rõhutati taotluses järgmist.

(97)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(98)

Konkreetselt uurimisaluse toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses. Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik välja selgitada era- ja riigiomandis olevate tootjate täpset suhtarvu. Uurimine kinnitas siiski, et terasesektori kaks suurimat tootjat, nimelt Angang Steel Group (edaspidi „Ansteel“) ja Baowu, on kas täielikult riigi omaduses või riigil on kontrollosalus. Igal juhul, isegi kui konkreetne teave uurimisaluse toote kohta ei pruugi olla kättesaadav, on see sektor terasetööstuse allsektor ja terasesektorit puudutavaid järeldusi peetakse seetõttu kehtivaks ka uurimisaluse toote puhul.

(99)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraomandis olevad ettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusbaasi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (35) 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor „hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke“ ning „arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma“ (36) või ka 14. viisaastakukava terasejääkide tööstuse arendamise kohta, mille peamine eesmärk on „jätkuvalt suurendada terasejääkide kasutusmäära ja 14. viisaastakukava lõpuks saavutatakse riiklikus terasetööstuses üldine vanametalli 30 %-line kasutusmäär“ (37).

(100)

Sarnaseid näiteid Hiina ametivõimude kavatsusest sektori arenguid jälgida ja suunata võib kohata ka provintsi tasandil, näiteks Hebeis, mis kavatseb „järjekindlalt rakendada organisatsioonide ühisarendust, kiirendada riigiettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkonnaülese ühinemise ja ümberkorraldamise edendamisele ning püüda luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 suurkontserni, mis omavad omamaist toetust“ ning „jätkuvalt laiendada terasejääkide ringlussevõtu ja ringlussevõtu kanaleid, tugevdada selle sortimist ja liigitamist“ (38). Sarnaselt nähakse Henani rakenduskavas terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks 14. viisaastakukava raames ette „eriomaste terasetootmisbaaside ehitamine […], 6 eriomase terasetootmisbaasi ehitamine Anyangis, Jiyuanis, Pingdingshanis, Xinyangis, Shangqius ja Zhouous jne ning tööstuse ulatuse, intensiivistumise, spetsialiseerumise ja eristumise parandamine. Muu hulgas kontrollitakse 2025. aastaks Anyangi toormalmi tootmisvõimsust 14 miljoni tonni ulatuses ja toorterase tootmisvõimsust 15 miljoni tonni ulatuses“ (39). Edasisi tööstuspoliitilisi eesmärke võib täheldada ka teiste provintside, nagu Jiangsu, (40) Shandongi, (41) Shanxi, (42) Liaoning Daliani (43) ja Zhejiangi (44) planeerimisdokumentides.

(101)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata uurimisaluse toote tootjate ja HKP vahelisi isiklikke sidemeid. Võttes aga arvesse seda, et uurimisalune toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uurimisaluse toote puhul.

(102)

Näiteks töötab Ansteeli juhatuse esimees samal ajal ka parteikomitee sekretärina. Samuti on parteikomitee asesekretäri ametikohal Ansteeli juhatuse liige ja peadirektor (45). Baowu puhul on Baosteeli, mis on 100 % ulatuses Baowu tütarettevõtja, juhatuse esimehel samal ajal parteikomitee sekretäri ametikoht, samas kui tegevdirektor on ka parteikomitee asesekretär ja asepeadirektor on parteikomitee alalise komitee liige (46).

(103)

Lisaks avaldas Ansteeli parteikomitee 22. juulil 2022 aruande peasekretäri Xi Jinpingi 1. juuli tähtsa kõne vaimu uurimise ja rakendamise kohta: „Peame kõvasti tööd tegema, et rakendada peasekretäri Xi Jinpingi 1. juuli tähtsa kõne vaimu, hoolikalt võrdlema Ansteeli kontserni tegevust parteikomitee korraldustega, uurima valikulisi tegevusi ja need sõnastama, igakülgselt jälgima Ansteeli kontserni 14. viisaastaku arengustrateegia tegelikku edendamist ja viima läbi põhjalikku uurimistööd, tegema hästi praktilisi tegevusi ja avama uusi ärisuundi“ (47). 2. aprillil 2021 rõhutati Ansteeli kontserni ametiühingute koosolekul selle seotust parteiga, et „Ansteeli kontserni kõikide tasandite ametiühinguorganisatsioonid peaksid kinni pidama partei juhtimisest, kajastama ametiühingute poliitilist vastutust ja teadlikult teenima Ansteeli kontserni kvaliteetset üldarengut“ (48).

(104)

Lisaks sellele, nagu on märgitud Baowu veebisaidil: „Baowu rakendab täiel määral nõudeid, mis tulenevad arvamusest partei juhtpositsiooni tugevdamise kohta keskettevõtete üldjuhtimise parandamises, optimeerib süstemaatiliselt peamist otsustussüsteemi ning kujundab välja kolme olulise ja ühe suure otsustussüsteemi rakendusmeetmed, peamiste küsimuste otsustuspädevuse ja -vastutuse loetelu ning direktorite nõukogu“ (49).

(105)

Pealegi on uurimisaluse toote sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi uurimise käigus ei tuvastatud konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt raskplaatide tootmisharu arengut, saab raskplaatide tootmisharu valitsuselt juhiseid, kuna riik sekkub terasesektorisse ja uurimisalune toode on üks selle sektori allsektoritest.

(106)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (50). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil avaldatud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on 2021. aasta märtsis vastu võetud 14. viisaastakukava raames eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks (51). Niisamuti on 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, mida rakendatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit „reaalmajanduse alustalaks“ ja „Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks“ ning selles on kehtestatud mitmed eesmärgid ja töömeetodid, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogiline ajakohastamine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digiüleminek (52).

(107)

Teiseks oluliseks tooraineks raskplaatide tootmisel on rauamaak. Rauamaaki mainitakse ka 14. viisaastakukavas toorainetööstuse arendamise kohta, kus riik kavatseb „ratsionaalselt arendada omamaiseid maavarasid. Tugevdada rauamaagi uurimist […], rakendada maksusoodustusi, soodustada täiustatud tehnoloogia ja seadmete kasutuselevõttu, et vähendada tahkete kaevandamisjäätmete teket“ (53). Provintsides, nagu näiteks Hebei, näevad ametiasutused sektori jaoks ette järgmist: „uutesse projektidesse tehtavaid investeeringuid subsideeritakse soodustuste teel; uurida ja juhendada finantsasutusi, et need annaksid raua- ja teraseettevõtetele madala intressiga laene uutele tööstusharudele üleminekuks ning samal ajal valitsus subsideerib soodustuste tagamise teel“ (54). Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(108)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 93 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõigusnormide diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine raskplaatide sektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(109)

Raskplaatide sektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on samuti osutatud eespool põhjenduses 93. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (55).

(110)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uurimisaluse toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on osutatud ka eespool põhjenduses 93. Seetõttu mõjutab riigi ulatuslik sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(111)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui raskplaatide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(112)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada raskplaatide omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(113)

Oma märkustes teate kohta kordas CISA märkusi, mis ta oli pärast uurimise algatamist esitanud (vt põhjendused 32–39). Peale selle märkis CISA, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks oluliste moonutuste esinemist käsitlev hindamine teha iga eksportiva tootja kohta eraldi. Seetõttu pidi komisjon analüüsima iga Hiina tootja olukorda ja otsustama, kas mõni nende tootmis- ja müügikulude tegur võib olla moonutatud. CISA väitis, et kuna konkreetsed Hiina tootjad ei teinud käesoleval juhul koostööd, ei tohiks kogu riiki või kogu tööstust hõlmavaid järeldusi teha.

(114)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigi jaoks oluliste moonutuste esinemise tõttu vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b ei ole ekspordiriigis asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon iga eksportiva tootja puhul normaalväärtuse arvutada sobiva võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et iga tootja omamaiseid kulusid võib kasutada siis, kui täpsete ja asjakohaste tõendite põhjal on reaalselt kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Konkreetsete eksportivate tootjate tootmistegureid käsitlevaid kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes ei saa aga uurimisaluse toote tootmis- ja müügikulusid lugeda mittemoonutatuks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(115)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordas CISA veel kord oma märkusi, mis esitati vastuseks uurimise algatamisele ja vastuseks teatele (vt põhjendused 32–39). Täpsemalt, kuigi CISA väitis, et komisjon oli tema varasemaid märkusi käsitlenud, väljendas ta oma pettumust, et komisjon lükkas esitatud argumendid tagasi. Sellest tulenevalt väitis CISA, et: i) aruanne on kaheldava tõendusjõuga ning ei vasta erapooletute ja objektiivsete tõendite esitamise nõuetele, ii) erinevad viisaastakukavad on vaid üldised poliitikadokumendid, millel puudub siduv õiguslik mõju – mis ilmneb CISA arvates ka rikkumiste puhul ette nähtud selgesõnaliste sanktsioonide puudumisest – ja ELis on kasutusel samalaadsed poliitikadokumendid.

(116)

CISA esitatud argumente on juba käsitletud eespool põhjenduses 33 aruande kohta ja põhjenduses 39 viisaastakukavade kohta. Mis puudutab CISA märkust selle kohta, et ELis on kasutusel Hiina viisaastakukavadega sarnased poliitikadokumendid, märkis komisjon, et need on Hiinas toimuvate oluliste moonutuste hindamisel alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt täiesti asjakohatud. Samamoodi ei saa osutamine sanktsioonide puudumisele viisaastakukavades olla aluseks põhjenduses 39 esitatud hinnangu muutmisele, mis asjaomaste viisaastakukavade konkreetsete punktide põhjal koos aruandes käsitletud faktidega tõendab asjaomaste Hiina ametiasutuste selgesõnalist kohustust kõnealused viisaastakukavad ellu viia. Järelikult ei saa CISA argumendid olla aluseks komisjoni järelduste muutmisele, milleni jõuti põhjendustes 32–39.

(117)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(118)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(119)

Nagu on selgitatud põhjenduses 86, avaldas komisjon teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate asjakohaste allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste esinemine.

(120)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a loetletud kriteeriumidega tuvastas komisjon HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigina Brasiilia, nagu seda oli soovitanud läbivaatamistaotluse esitaja. Maailmapank on liigitanud Brasiilia kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks. Seega leitakse, et selle majandusarengu tase on HRVga sarnane.

(121)

Komisjon leidis, et Brasiilia on oluline raskplaatide tootja (olemasolev tootmisvõimsus ligikaudu 3,1 miljonit tonni aastas (58)). Samuti tegi komisjon kindlaks, et Brasiilia vastab kõigile alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud kriteeriumidele ning et kõik asjakohased avalikud andmed on kergesti kättesaadavad ja juurdepääsetavad, sealhulgas impordistatistika ning andmed toorainekulude ja selliste tootmistegurite kohta nagu maagaas, elekter ja tööjõud.

(122)

Brasiilia peamine raskplaatide tootja on Usinas Siderúrgicas de Minas Gerais (edaspidi „Usiminas“). Taotluse esitaja sõnul on Usiminas kõikehõlmav terase suurtootja, kes toodab terast Hiina tootjatega samal meetodil (st toormalmi saamiseks kivisöe abil kõrgahjus rauamaagi redutseerimise teel ning toorterase saamiseks hapnikkonverteri abil ning seejärel pidevvalu ja valtsimine). Komisjon märkis, et Usiminase finantsaruanded 31. detsembril 2020 ja 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaastate kohta on kättesaadavad Bureau van Dijki Orbise andmebaasis (edaspidi „Orbise andmebaas“). Gerdau S/A (edaspidi „Gerdau“) on teine Brasiilia raskplaatide tootja. Gerdau finantsaruanded 31. detsembril 2020 ja 31. detsembril 2021 lõppenud eelarveaastate kohta on samuti kättesaadavad Orbise andmebaasis. Seepärast kavatseb komisjon kasutada mõlema Brasiilia raskplaatide tootja finantsandmeid.

(123)

Importija Primex esitas märkused läbivaatamistaotluses esitatud kavandatava võrdlusriigi kohta.

(124)

Nagu on märgitud põhjenduses 15, ei nõustunud Primex läbivaatamistaotluses Brasiilia valimisega võrdlusriigiks. Eelkõige väitis Primex, et 1) Brasiilia turg on Hiina turust väiksem, 2) Brasiilia äriühing Usiminas, keda taotluse esitaja kasutas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaalide arvutamiseks, ei olnud asjakohane, kuna see äriühing omas siseturul turgu valitsevat seisundit, 3) Brasiilia turg oli kaitstud rahvusvahelise impordikonkurentsi eest Ukrainast, Hiinast, Lõuna-Aafrikast ja Lõuna-Koreast pärit raskplaatide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega ning 4) raskplaate imporditakse Brasiiliast liitu vähe.

(125)

Komisjon märkis, et asjaolu, et asjaomase riigi turg on Hiina turust väiksem, ei välista selle kasutamist võrdlusriigina. Alusmääruses sätestatud asjakohasuse nõue osutab sarnasele majandusarengu tasemele, samal ajal aga puudub viide turu suurusele kui sellisele. Samuti märgiti, et nagu ka taotluse esitaja taotluses oli maininud, on Brasiilia koos Venemaa ja HRVga (mis on käesoleva menetluse uurimisobjektiks) üks kolmest suurimast raskplaatide tootjast Maailmapanga suurema keskmise sissetulekuga riikide rühmas. Nagu eespool selgitatud, on Brasiilias kaks sobivat raskplaatide tootjat, kellel on sobivad andmed müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

(126)

Väidet, et Usiminasel on Brasiilia turul turgu valitsev seisund, ei ole ka põhjendatud tõenditega, mis näitaksid, kas ja kuidas see asjaolu muudaks asjaomase äriühingu kasutamise ebasobivaks moonutamata allikate kindlaks tegemisel. Nagu eespool selgitatud, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaalide arvutamiseks mõlema Brasiilia raskplaatide tootja finantsandmeid, kuna mõlema äriühingu finantsandmed on kergesti kättesaadavad.

(127)

Lisaks ei põhjendanud Primex, kuidas HRVst, Lõuna-Aafrikast ja Lõuna-Koreast pärit raskplaatide impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võis mõjutada Usiminase müügi-, üld- ja halduskulude moonutamata allikana kasutamise asjakohasust. Mis puutub kasumisse, siis kuigi dumpinguvastaste meetmete esinemine Brasiilias võib tõepoolest mõjutada Usiminase kasumimarginaali, on dumpinguvastaste meetmete eesmärk ausa konkurentsi taastamine, sealhulgas omamaiste tootjate korrapärase kasumitaseme saavutamine. Igal juhul märkis komisjon, et nii Usiminase kui ka Gerdau finantsaruanded ei piirdu üksnes raskplaatidega, vaid kajastavad nende äriühingute toodetud terasetoodete koondandmeid. Komisjon märkis samuti, et Primex ei esitanud selles uurimisetapis alternatiivset võrdlusriiki.

(128)

Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Brasiilia sobivust võrdlusriigina ning äriühingute Usiminase ja Gerdau sobivust võrdlusriigi tootjatena.

(129)

Pärast sobiva võrdlusriigi valimist käsitleva teate avaldamist ei esitanud ükski huvitatud isik märkusi Brasiilia valimise kohta võrdlusriigiks.

(130)

Oma märkustes teate kohta väitis CISA, et peamiste tootmistegurite ühikuhinna kindlaks määramiseks peaks komisjon kasutama omamaiseid hindu, mitte GTA impordiandmeid, kuna impordihindu mõjutavad mitmed tegurid, nagu konkreetse toote impordikogus, sellise toote kättesaadavus ning ekspordi- ja impordiriikide vaheline kaugus.

(131)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on ette nähtud sobiva võrdlusriigi vastavate andmete kasutamine, tingimusel et asjakohased andmed on kergesti kättesaadavad. Komisjoni käsutuses ei ole andmeid asjakohaste tootmistegurite omamaiste hindade kohta võimalikes võrdlusriikides ja sellised andmed ei ole kergesti kättesaadavad. Seevastu impordihindade andmed võimalikes sobivates võrdlusriikides on kergesti kättesaadavad. Kui tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamine õigustatud, kohandab komisjon neid impordihindu veelgi (nt lisades asjakohased tollimaksud), et leida mõistlik näitaja, mis kajastab moonutamata omamaist hinda nendes riikides. Samuti kontrollib komisjon, kas nende impordiandmete puhul on kättesaadaval piisavalt representatiivseid moonutamata andmeid koguste kohta, nii et saadud lõplik keskmine näitaja vähendaks automaatselt võimalike mittetavapäraste hindade mõju hinnavahemiku alumisel ja ülemisel tasandil, kajastades seeläbi teatava sisendi erinevate omaduste ja kättesaadavuse kombinatsiooni. Peale selle ei kasuta komisjon asjakohaste võrdlusaluste kindlaksmääramiseks Hiinast ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest (59) võrdlusriiki suunatud importi käsitlevaid andmeid. Kui tootmistegurite impordikogused on piisavalt tüüpilised ja puuduvad muud konkreetsed asjaolud, mis muudaksid need sobimatuks, puudub objektiivne põhjus nende välistamiseks. Samuti ei esitanud CISA oma väite toetuseks mingeid tõendeid. Seetõttu lükkas komisjon vastupidiste tõendite puudumise tõttu selle väite tagasi.

(132)

Lõpetuseks, arvestades koostöö puudumist ja kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(133)

Koostöö puudumisel ja kuna sobiva võrdlusriigi valimist käsitleva teate kohta märkusi ei esitatud, siis nagu aegumise läbivaatamise taotluses ettepanek tehti ja arvestades, et Brasiilia vastas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kõikidele kriteeriumidele, valis komisjon sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia.

(134)

Komisjon loetles teates tootmistegurid, nagu materjalid, maagaas, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTAd. Peale selle märkis komisjon, et ta kasutab moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) teavet ja Brasiilia elektritarnijate avalikke tariife.

(135)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta Brasiilia tootjate, kes toodavad uurimisalust toodet, finantsandmeid.

(136)

Komisjon teavitas oma teates huvitatud isikuid ka sellest, et kuna valimisse kaasatud ja täieliku teabe esitanud eksportivate tootjate tootmistegureid oli palju ning kuna mõni tooraine omas kogu toomiskuludes tähtsusetut osakaalu, rühmitati need vähetähtsad tootmistegurid kulumaterjalide alla. Komisjon andis samuti teada, et arvutab kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukuludes ja kohaldab seda osakaalu tooraine ümberarvutatud kuludele sobiva võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(137)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning taotluse esitaja ja huvitatud isikute hiljem esitatud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Raskplaatide tootmistegurid

Tooraine

(138)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud) nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud määruse (EL) 2015/755 I lisas, (60) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas välja jätta HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 4.2.2.1, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid võrdväärselt, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast HRVst ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi, mis oli suunatud võrdlusriiki, väljajätmist jäi teistest kolmandatest riikidest pärit impordi maht tüüpiliseks.

(139)

Mitme tootmisteguri puhul moodustasid taotluse esitaja tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tähtsusetu osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada need kulud kõigi muude toorainete alla. Selleks et teha kindlaks kõigi muude toorainete moonutamata väärtus, ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitaja andmetele tuginedes kindlaks kõigi teiste toorainete osakaalu kogu toorainekuludest, milleks oli 7,5 %. Seejärel kohaldati seda protsenti toorainekulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada teiste toorainete moonutamata väärtus.

(140)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka omamaised transpordihinnad. Võttes arvesse selle aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust, mis keskendub dumpingu kordumise väljaselgitamisele juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, mitte aga selle täpse ulatuse kindlaksmääramisele, otsustas komisjon, et omamaiste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise kohandamise tagajärjel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal üksnes suureneksid.

Tööjõud

(141)

Komisjon kasutas Brasiilias kehtivate töötasude kindlaks määramiseks ILO statistikat (61). See annab teavet Brasiilia töötleva tööstuse töötajate igakuiste töötasude ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta uurimisperioodil (2021. aastal).

Elektrienergia

(142)

Elektrienergia puhul kasutas komisjon ühe Brasiilia peamise elektritarnija Cemig Distribuição S.A kergesti kättesaadavaid hindu (62). See allikas võimaldab kindlaks määrata keskmise tööstustariifi hinna uurimisperioodil (2021. aastal).

Maagaas

(143)

Maagaasi puhul kasutas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Brasiilia gaasi hinda, mille avaldas Companhia de Gás de Minas Gerais (edaspidi „GASMIG“), (63) mis võimaldab kindlaks määrata tööstustarbijatele tarnitud maagaasi hinna.

(144)

Oma märkustes teate kohta märkis CISA, et Brasiiliat kasutati võrdlusriigina ka kahes teises uurimises: AD683 – elektrolüütiliselt kroomitud terasest tooted (64) ja R728 – teatavad elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooted (65). CISA märkis, et kuigi kummaski menetluses ei olnud uurimisperioodid täpselt samad ja kuna kaks eespool nimetatud menetlust on hiljutised, oleks komisjon pidanud energia ja kulude andmed hankima sarnastest allikatest ning seetõttu tuvastama iga teguri puhul sarnased ühikukulud. CISA väitis, et käesolevas uurimises määrati maagaasi võrdlusalus kindlaks GASMIGi avaldatud gaasihinna põhjal Brasiilias ja selle väärtuseks arvutati 7,46 Hiina jüaani kuupmeetri kohta. Elektrolüütiliselt kroomitud terasest tooteid käsitleva uurimise (AD683) käigus määrati gaasi võrdlusalus kindlaks Brasiilia energeetikaministeeriumi statistika põhjal ja selle väärtuseks arvutati 2,257 Hiina jüaani kuupmeetri kohta. Elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitleva uurimise (R728) käigus määrati gaasi võrdlusalus kindlaks GASMIGi esitatud hindade põhjal ja selle väärtuseks arvutati 3,42–3,72 Hiina jüaani kuupmeetri kohta. CISA märkis, et olenemata asjaolust, et uurimiste AD683 ja R728 uurimisperioodid on väga lähedal käesoleva uurimise uurimisperioodile, on käesoleva uurimise ning uurimiste AD683 ja R728 hinnaerinevus enam kui kahekordne, mistõttu see ületas mõistliku hinnavahemiku. CISA palub komisjonil võrrelda asjakohaste erinevate allikate hindu ja määrata seeläbi kindlaks mõistlik hind.

(145)

Lisaks tegi CISA sarnase märkuse tööjõukulude kohta. CISA rõhutas, et käesolevas uurimises määrati tööjõukulude võrdlusalus kindlaks ILO statistika ja Usiminase avaldatud kestlikkusaruande andmete põhjal ning selle väärtuseks arvutati 46,69 Hiina jüaani tunnis. Uurimises AD683 kasutati üksnes ILO statistikat ja keskmiseks tööjõukuluks arvutati 27,112 Hiina jüaani tunnis. CISA väitis, et ei ole võimalik, et Brasiilia tööjõukulud oleks lühikese ajavahemiku jooksul nii palju suurenenud, paludes komisjonil kasutada käesolevas uurimises tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks sama metoodikat nagu uurimises AD683.

(146)

Komisjon märkis, et käesoleva uurimise uurimisperiood erineb CISA nimetatud kahe uurimise uurimisperioodist. Nagu on märgitud põhjenduses 8, on käesoleva uurimise uurimisperiood 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021, samas kui uurimise AD683 uurimisperiood oli 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 ning uurimine R728 kestis 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020. Seetõttu võib võrdlusaluste väärtus olla erinev, kuna see on seotud erinevate perioodidega. Lisaks ei täpsustanud CISA, kas mõni meetod, mida komisjon kasutas võrdlusaluste arvutamiseks, võis olla vale. CISA näis keskenduvat üksnes võrdlusaluste väärtusele. CISA ei täpsustanud, milline on võrdlusaluse mõistlik väärtus. CISA näis viitavat sellele, et madalam võrdlusalus oleks mõistlik võrdlusalus. Komisjon märkis samuti, et kui gaasi puhul osutas CISA uurimistele AD683 ja R728, siis tööjõu puhul osutas CISA üksnes uurimisele AD683. Märgiti, et uurimises R728 arvutati tööjõukulude võrdlusaluseks 84,59 Hiina jüaani tunnis, mis on kaks korda kõrgem kui käesolevas uurimises. Lisaks märkis komisjon, et CISA ei kommenteeri elektrienergia võrdlusaluse väärtust seoses uurimistega AD683 ja R728. Käesolevas uurimises oli elektrienergia võrdlusaluse väärtus märkimisväärselt väiksem kui ülejäänud kahe uurimise puhul. Käesolevas uurimises arvutati elektrienergia võrdlusaluseks 0,79 kWh, samas kui uurimises AD683 oli see 5,034 kWh ja uurimises R728 8,251 kWh.

(147)

Igas uurimises arvutab komisjon võrdlusalused kergesti kättesaadava teabe ning uurimisega seotud teabe ja Hiina eksportivate tootjate andmete põhjal. Tuletatakse meelde, et käesolevas uurimises ei teinud Hiina eksportivad tootjad koostööd, samal ajal kui uurimistes AD683 ja R728 seda tehti. See, kas ühe uurimise puhul on võrdlusaluse väärtus väiksem kui teises uurimises, ei ole asjakohane. Seepärast lükati see väide tagasi.

(148)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool osutatud tootmistegurid ei hõlma.

(149)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus ja kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu määras komisjon ühe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osakaalu kogu tootmis- ja tööjõukuludes. Seejärel kohaldati seda protsenti tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(150)

Selleks et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulusumma ning kasum, kasutas komisjon nende Brasiilia äriühingute kõige värskemaid kättesaadavaid finantsandmeid, mis olid teates esitatud uurimisaluse toote tegutsevate ja kasumlike tootjatena. 2020 ja 2021. finantsaasta puhul kasutati Bureau van Dijki Orbise andmebaasist saadud järgmiste äriühingute finantsandmeid: Usiminas ja Gerdau.

(151)

Teatest tulenevalt väitis CISA, et nii Usiminase kui ka Gerdau tulud ja kasum olid 2020. aastal võrreldes 2021. aastaga erakordselt suured. Seda silmas pidades palus CISA komisjonil mitte kasutada 2021. aasta finantsandmeid, vaid 2020. ja 2021. aasta finantsandmete keskmist, et mõistlikult kajastada kahe Brasiilia tootja tavapärast finantsolukorda.

(152)

Komisjon pidas seda väidet põhjendatuks. Nii Usiminas kui ka Gerdau teenisid 2021. aastal väga suurt kasumit. Seetõttu leidis komisjon, et mõistlikum oleks kasutada mõlema Brasiilia tootja finantsandmeid 2020. aasta kohta 2021. aasta asemel, mis tundus olevat mõlema äriühingu jaoks erandlik aasta.

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis CISA, et komisjoni kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid olid endiselt kõrged. Ta väitis, et raua- ja terasetööstuses on kahekohalise kasumi saavutamine väga haruldane, kui mitte võimatu. CISA leidis, et komisjon ei peaks kasutama Orbise finantsteavet kahe Brasiilia äriühingu kohta, mis ei hõlmanud üksnes vaatlusalust toodet, vaid peaks selle asemel tuginema Brasiilia majandusministeeriumi avaldatud aegumise läbivaatamisega seotud uurimise tulemustele, (66) mis käsitleb Lõuna-Aafrikast, Hiinast, Lõuna-Koreast ja Ukrainast pärit raskplaatide importi. CISA palus komisjonil müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali korrigeerimisel arvesse võtta asjaomase uurimise tulemusi.

(154)

Komisjon märkis, et oma märkustes esimese teate kohta palus CISA komisjonil mitte kasutada 2021. aasta finantsandmeid, vaid 2020. ja 2021. aasta finantsandmete keskmist, et mõistlikult kajastada kahe Brasiilia tootja tavapärast finantsolukorda, nagu on märgitud põhjenduses 151. Komisjon nõustus selle väitega ja et tagada veelgi konservatiivsem lähenemisviis, kasutas ta üksnes 2020. aasta müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaale, mis olid madalamad kui CISA soovitatud 2020. ja 2021. aasta keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaalid. Seoses CISA mainitud uurimisega märkis komisjon, et see uurimine viidi lõpule 2019. aasta oktoobris ning see põhines 2013. ja 2017. aasta andmetel, samal ajal kui käesoleva uurimise uurimisperiood on 2021. aasta. Peale selle ei täpsustanud CISA, kuidas komisjon peaks Brasiilia uurimise tulemuste põhjal müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaale kohandama. Lisaks nõuab ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkt a, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutataks moonutusteta ja mõistlikus summas müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. CISA ei esitanud tõendeid selle kohta, et need väärtused olid moonutatud või ebamõistlikud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(155)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(156)

Kõigepealt määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel.

(157)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud põhjendustes 149–152. Tootmise üldkulud määrati kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum määrati kindlaks Usiminase ja Gerdau 2020. aasta finantsaruannete põhjal vastavalt nende äriühingute aruannete andmetele. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

(158)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(159)

Kuna HRV eksportivad tootjad keeldusid koostööst, määrati Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind kindlaks GTA andmetest saadud FOB-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasandile.

(160)

Sellega seoses kasutas komisjon GTA ekspordistatistikat järgmiste Hiina kaubakoodide kohta: 7208 51 10, 7208 51 20, 7208 51 90, 7208 52 00, 7208 90 00, 7225 40 91, 7225 40 99 ja 7225 99 90. Komisjon märgib, et need kaubakoodid ei hõlma mitte ainult vaatlusalust toodet, vaid hõlmavad ka muid tooteliike. Võttes aga arvesse Hiina tootjate koostööst keeldumist, ei võimalda toimikus sisalduv teave kindlaks teha vaatlusaluse toote mahu osakaalu asjakohaste Hiina kaubakoodide ekspordi kogumahus. Keskmised ekspordihinnad jäävad olenevalt kaubakoodist vahemikku 619–1 163 eurot tonni kohta. Kõigi kaheksa Hiina kaubakoodi keskmine ekspordihind oli 749 eurot tonni kohta. Suurim ekspordimaht kolmandatesse riikidesse oli Hiina kaubakoodil 7225 40 99, mille ekspordihind oli kaheksast Hiina kaubakoodist kõige madalam – 619 eurot tonni kohta.

(161)

GTA andmetest saadud FOB-hinda kohandati tehasest hankimise tasandile. Seega vähendati FOB-hinda taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal omamaiste transpordikulude võrra.

(162)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kindlaks määratud normaalväärtust ja eespool kindlaks määratud Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda tehasest hankimise tasandil.

(163)

Sellest tulenevalt jäävad normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahelised hinnaerinevused, mis on väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, vahemikku 9–97 %, olenevalt Hiina kaubakoodist. Keskmiselt oli hinnaerinevus väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril 65 %.

(164)

See viitab sellele, et kui meetmed aeguvad ja hinnad, millega Hiina eksportivad tootjad vaatlusalust toodet liitu ekspordiksid, on kooskõlas läbivaatamisega seotud muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud hindadega, oleksid dumpingumarginaalid tõenäoliselt märkimisväärsed, mis sarnaneks esialgses uurimises kindlaks tehtud tasemega.

(165)

Lisaks, nagu on märgitud põhjendustes 13 ja 27, väitsid CISA ja Primex, et Hiina terasetootmise ekspordi piiramiseks ja ümbersuunamiseks Hiina omamaisesse tootmisse teatas Hiina rahandusministeerium, et alates 1. augustist 2021 ei tagastata teatavate terasetoodete, sealhulgas raskplaadid, ekspordilt enam käibemaksu (67). CISA väitis, et sellise poliitikamuudatuse taga oli Hiina valitsuse kavatsus vähendada eksporti ja suunata Hiina toodang ümber omamaisesse tootmisse. CISA väitis, et selle poliitikamuudatuse tagajärjel võib lähitulevikus oodata Hiinast pärit raskplaatide ekspordi märkimisväärset vähenemist, samas kui Primex väitis, et Hiinast pärit import suureneb mõõdukalt.

(166)

Hiina eksportivad tootjad jäid sellest ekspordisoodustusest ilma alates 2021. aastast, võttes arvesse järgmist: 1) nõudluse vähenemine Hiina turul, nagu on märgitud põhjenduses 69, 2) dumpinguvastaste meetmete olemasolu mitmel muul suuremal turul, nagu on selgitatud põhjenduses 169, ja 3) märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, nagu on märgitud põhjendustes 66 ja 69. Selle ekspordisoodustuse kaotamine ei takistaks Hiina tootjatel meetmete lõpetamise korral liidu turule dumpinguhinnaga eksportida suurtes kogustes raskplaate, et kasutada ära oma vaba tootmisvõimsust. Peale selle ei määranud CISA ja Primex kindlaks võimalikku mõju, mida käibemaksutagastuse kaotamine võib avaldada ekspordihinnale. Neil on ka vastuolulised seisukohad impordimahtudele avalduva mõju kohta meetmete aegumise korral. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(167)

Komisjon uuris hinnataset, mida liidu tootjad suudaksid saavutada liidu turul võrreldes Hiina eksportivate tootjate hinnatasemega muude kolmandate riikide turgudel.

(168)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon GTA andmeid. Komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu tootmisharu keskmine müügihind vabaturul (749 eurot tonni kohta), nagu on märgitud tabelis 9, sama mis keskmine FOB-hind kolmandatesse riikidesse (749 eurot tonni kohta), kuid kõrgem kui suurima ekspordimahuga Hiina kaubakoodi keskmine hind. Seetõttu võivad Hiina eksportivad tootjad järeldada, et meetmete aegumise korral oleks kasulik suunata eksport kolmandatest riikidest liitu, kasutades seeläbi võimalust laiendada oma eksporti liidu turule.

(169)

Taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabe, veebiotsingu abil saadud teabe ja WTO andmebaasi uurimisel saadud teabe põhjal leidis komisjon, et HRVst Brasiiliasse, Kanadasse, Indoneesiasse, Taisse, Ameerika Ühendriikidesse (68) ja Ühendkuningriiki imporditavate raskplaatide suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed (69). Arvestades Hiina eksportijate raskusi müüa kõigile nendele turgudele, muutuks liidu turg juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, väga atraktiivseks Hiina eksportijatele, kes soovivad eksportida oma ülemäärast toodangut ja kasutada ära vaba tootmisvõimsust.

(170)

Võttes arvesse põhjendustes 66–169 esitatud hinnangut, eelkõige Hiina eksportijate märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust ja kolmandate riikide turgude vähest vastuvõtmissuutlikkust, järeldas komisjon, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import tõenäoliselt kordub, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda.

(171)

Primex väitis, et meetmete lõpetamise korral ei sõltu liitu suunatud impordi tase üksnes Hiina tootmisvõimsusest, vaid paljudest teguritest, millest kõige olulisem on liidu tarbijate nõudlus. Muud tegurid on hinna- ja kulusuhe ning konkurentsi intensiivsus maailmaturul, kaubandustõkete olemasolu maailmaturul ja vahetuskursside areng. Primex väitis samuti, et nende tegurite edasist arengut ei ole võimalik prognoosida.

(172)

Nagu on märgitud põhjenduses 170, ei põhine komisjoni järeldus, et HRVst pärit dumpinguhinnaga import tõenäoliselt kordub suures mahus, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, mitte üksnes Hiina vabal tootmisvõimsusel, vaid ka liidu turu atraktiivsusel ja kolmandate riikide turgude vähesel vastuvõtmissuutlikkusel. Primex ei põhjendanud oma väidet muude tegurite kohta ja seetõttu lükati see tagasi.

(173)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 25 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(174)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 9,4 miljonit tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks aegumise läbivaatamise taotlusele, valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud küsimustiku vastustele ja Euroferilt saadud kontrollitud andmetele.

(175)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 41, kaasati valimisse kolm liidu tootjat. Nende toodang moodustab enam kui 25 % samasuguse toote kogutoodangust liidus ja üle 31 % samasuguse toote hinnangulisest kogu müügimahust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(176)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati impordistatistika ning liidu tootmisharult saadud kontrollitud müügiandmete põhjal.

(177)

Uurimisaluse toote tarbimine liidus muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(178)

Liidu kogutarbimine vähenes esiteks 2019. aastal 9 %, kui liidu SKP kasv aeglustus märkimisväärselt, mõjutades valdavalt tsükliliselt toimivaid sektoreid, näiteks terasetööstust. Seejärel süvendas langust COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslangus, tarbimine vähenes 2020. aastal veelgi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbimine lõpuks taastus, kuid see oli 2018. aasta tasemest 10 % madalam.

(179)

Suletud turg hõlmab nii müüki kui ka kasutust suletud turul. Kokkuvõttes vähenes suletud turule suunatud raskplaatide tarbimine vaatlusalusel perioodil 23 % võrra. Suletud turul oli raskplaatidega seotud müügil vaid tühine osakaal, esindades kogu uurimisperioodil vähem kui 10 % kogutarbimisest. Sellise müügi osakaal kogutarbimises oli 2019. aastal veelgi väiksem ning 2020. aastal majanduslanguse ja COVID-19 pandeemia kontekstis moodustas see ligikaudu 6 % tarbimisest. See tulenes peamiselt torude sektoris tegutsevate seotud äriühingute väiksemast nõudlusest.

(180)

Liidu tarbimine vabaturul järgis kogutarbimisega sarnast suundumust. Põhjenduses 178 nimetatud põhjustel vähenes see kuni 2020. aastani pidevalt 18 % ja hakkas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taastuma. Kuid see ei saavutanud 2018. aasta taset. Uurimine näitas, et teatavad müügisegmendid kasvasid aga eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu näiteks autotööstus ja tuuleturbiinid. Seevastu mõningaid kõige olulisemaid müügisegmente, nagu näiteks terastorude sektor ja laevaehitus, mõjutas rängalt majanduslangus ning need ei taastunud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle tagajärjel vähenes vaatlusalusel perioodil liidu kogutarbimine vabaturul 9 % võrra.

(181)

Komisjon määras Hiinast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati impordistatistika põhjal. Seejärel võrreldi impordi turuosa kindlakstegemiseks vabaturule suunatud impordimahtu liidu kogutarbimisega sellel turul, nagu on näidatud põhjenduse 177 tabelis 2 eespool.

(182)

Hiinast pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(183)

Hiinast pärit impordi maht oli esialgses uurimises 1,4 miljonit tonni ja turuosa enam kui 14 %.

(184)

Hiina liitu suunatud import muutus vaatlusalusel perioodil tühiseks. Impordimaht oli juba 2018. aastal väga väike ja see vähenes vaatlusalusel perioodil 86 %.

(185)

Hiina impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil tähtsusetuks, nimelt alla 1 % liidu tarbimisest.

(186)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määras komisjon Hiinast pärit impordi keskmise hinna kindlaks Eurostati impordistatistika põhjal.

(187)

Hiinast liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihind (eurot tonni kohta)

(188)

Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kõikusid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Nagu on näidatud põhjenduse 182 tabelis 3, jäi impordimaht vaatlusalusel perioodil tühiseks. Seepärast leidis komisjon, et nii vähese impordimahu kohta ei ole võimalik teha sisulisi ega asjakohaseid järeldusi.

(189)

Lisaks oli kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärne, et kuigi liidu tootjad müüsid oma raskplaate keskmise tähtajaga lepingute, peamiselt ühe- või kaheaastase kehtivusega lepingute alusel lepinguperioodiks kindlaks määratud hindadega, viitab kättesaadav teave sellele, et Hiina eksportijad müüsid oma raskplaate kohapeal, nimelt väga lühiajaliste lepingute alusel. See on võimaldanud sellistel eksportijatel suhteliselt kiiresti kohandada oma hindu turutingimustega ja kiirelt järgida hinnasuundumusi. Nagu on märgitud põhjenduses 185, jäi aga Hiina toodete turuosa vaatlusalusel perioodil süstemaatiliselt allapoole miinimumtaset, mistõttu ei saa selliste väheste koguste hinnakujunduse kohta teha sisulisi järeldusi.

(190)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit raskplaatide import toimus peamiselt Ukrainast, Indiast, Venemaa Föderatsioonist ja Korea Vabariigist.

(191)

Liitu suunatud impordi (koond)maht ning muudest kolmandatest riikidest pärit raskplaatide impordi vabaturu osa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Kolmandatest riikidest pärit import ja turuosad

(192)

Uurimisaluse toote koguimport muudest kolmandatest riikidest kui Hiina vähenes vaatlusalusel perioodil 3 % võrra.

(193)

Võttes arvesse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes kokkuvõttes vaatlusalusel perioodil vähem kui liidu tarbimine, nagu on kirjeldatud põhjenduses 178, suurenes muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil 6 % (ehk 0,9 protsendipunkti).

(194)

Legeerimata terasest valmistatud raskplaatide impordi arvutamiseks kasutas taotluse esitaja Eurostati andmeid, mis hõlmasid kõiki kõnealustele toodetele vastavaid CN-koode, mitte ainult vastavaid TARICi koode. Seda seetõttu, et taotluse esitaja arvates tuleks kõiki nende CN-koodide all imporditud tooteid käsitada uurimisaluse tootena. Uurimisaluse toote kohaldamisalast välja jäetud tööriistaterase kohta väitis taotluse esitaja, et vastavalt kombineeritud nomenklatuuri (70) määratlusele saab tööriistaterast valmistada ainult legeerterasest, mistõttu ei saa käsitada uurimisaluse tootena tööriistaterasest tooteid, mis kuuluvad legeerimata terasele vastavate CN-koodide alla. Igal juhul väitis taotluse esitaja, et esialgses uurimises jäeti kaebusest välja üksnes legeerterasest valmistatud tööriistateras. Taotluse esitaja leidis, et komisjon ei oleks tohtinud rakendada kümnekohalisi TARICi koode peamiste legeerimata terasest raskplaatide CN-koodide 7208 51 20, 7208 51 91, 7208 51 98 ja 7208 52 91 puhul ning et nende TARICi koodide alusel tehtud arvutused annaks toodete mittenõuetekohase liigitamise tõttu märkimisväärselt piiratuma ülevaate impordist. Selline piiratud hindamine tooks omakorda kaasa vead muude kahjutegurite, näiteks tarbimise ja turuosa arvutamisel, ning võib tõenäoliselt moonutada kahjuanalüüsis käsitletavat liidu tootmisharu olukorda.

(195)

Komisjon leidis, et tööriistaterasest tooteid saab valmistada ka legeerimata terasest (st süsinikterasest) (71) ja et selliseid tooteid on vaatlusalusel perioodil liitu imporditud vähemalt teatud koguses. Legeerimata terasest valmistatud tööriistaterase olemasolu ei ole vastuolus tööriistaterase määratlusega kombineeritud nomenklatuuris, kuna see määratlus on ette nähtud üksnes konkreetsetele alamrubriikidele (CN-koodid), mis vastavad legeerterasest toodetele. Peale selle ei ole taotluse esitaja esitanud tõendeid uurimisaluse toote impordi mittenõuetekohase liigitamise kohta. Eespool toodut silmas pidades kinnitas komisjon, et impordiandmete arvutamisel tuleks aluseks võtta vastavaid TARICi koode, kui sellised koodid on kehtestatud. Lõpuks märkis komisjon, et isegi kui oleks tõendeid selle kohta, et täielike CN-koodide kasutamisest tulenev kõrgem hindamistulemus oleks täpsem, ei muutuks järeldused kahju kohta.

(196)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(197)

Nagu põhjenduses 41 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(198)

Kahju kindlakstegemisel tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid läbivaatamistaotluses sisalduvate andmete ja taotluse esitajalt saadud kontrollitud andmete põhjal, mis hõlmas kõigi liidu tootjatega seotud andmeid. Komisjon määras mikromajanduslikud näitajad kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes esitatud andmete põhjal, mis hõlmas üksnes valimisse kaasatud liidu tootjatega seotud andmeid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat tüüpilised, et neid saaks kasutada liidu tootmisharu majandusliku olukorra kindlaks määramiseks.

(199)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(200)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(201)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6A

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(202)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu toodanguga seotud suundumused järgisid täpselt tarbimisega seotud suundumusi vabaturul. Kokkuvõttes vähenes toodang vaatlusalusel perioodil 8 % võrra. Olukord oli eriti raske 2020. aastal, mil tootmist vähendati 15 %, kuna nõudlus oli väike, mille põhjustas sel aastal COVID-19 pandeemia järsk kasv. Tootmine taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kooskõlas tarbimise suurenemisega vabaturul ja suletud turul, kuid see ei saavutanud oma 2018. aasta taset.

(203)

Perioodil 2018–2020 säilitati raskplaatide tootmisvõimsus ja see isegi suurenes veidi. Uurimine näitas siiski, et liidu tootmisharu pidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil osa oma tootmisvõimsusest sulgema või selle teistele toodetele üle kandma. Kogu tootmisvõimsust vähendati vaatlusalusel perioodil 5 % ehk 727 000 tonni võrra.

(204)

Arvestades tootmisvõimsuse vähenemist 5 % võrra, jäi rakendusmäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alguses ja lõpus ligikaudu 70 % tasemele. Rakendusmäär oli aga eriti väike 2019. ja 2020. aastal, mil see oli nii madalal tasemel kui 59 %. Selline väike rakendusmäär tulenes COVID-19 kriisi põhjustatud majanduslangusest, mis tõi kaasa tarbimise märkimisväärse vähenemise vabaturul ning toodangus, mis oli suunatud kasutuseks ja müügiks suletud turul.

Tabel 6B

Liidu toodang, mis on suunatud kasutuseks ja müügiks suletud turul

(205)

Nagu on märgitud punktis 5.2 „Liidu tarbimine“, vähenes raskplaatide tarbimine vaatlusalusel perioodil. Majanduslanguse mõju oli eriti märgatav toodangu puhul, mis oli suunatud kasutuseks ja müügiks suletud turul, mis vähenes 2019. aastal 39 % ja 2020. aastal veel 4 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud taastumine ei olnud piisav, et saavutada eelnevatel aastatel kaotsi läinud tootmismaht.

(206)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(207)

Liidu tootmisharu müügi kogumahu areng järgis vaatlusalusel perioodil suurel määral tarbimissuundumusi. See vähenes 2019. aastal 8 % ja veelgi rohkem 2020. aastal, mil kerkis esile COVID-19 pandeemia. Isegi kui nõudlus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taastus, ei võimaldanud see tootmisharul saavutada 2018. aasta müügi taset. Kokku vähenes vaatlusalusel perioodil müük ligi miljoni tonni võrra.

(208)

Uurimine näitas, et müük suletud turul oli rängemalt mõjutatud kui müük vabaturul. Ajavahemikul 2018–2020. aasta lõpuni vähenes müük koguni 55 % (ehk ligikaudu 425 000 tonni). Müügi taastumine suletud turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suhteliselt nõrk ja müük oli endiselt 37 % madalam 2018. aasta tasemest.

(209)

Müüki vabaturul mõjutas ka üldine majanduslangus turul ja müügisuundumused järgisid ka selle turu tarbimissuundumusi. Tajutav taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli nõrk ega olnud piisav eelnevatel aastatel vähenenud müügimahu saavutamiseks.

(210)

Kuna müügimahu suundumused järgisid täpselt tarbimissuundumusi vabaturul, liidu tootmisharu turuosa sellel turul ei vähenenud. See ei saa aga varjata asjaolu, et müügimahu vähenemine vabaturul (– 683 000 tonni) oli vaatlusalusel perioodil märkimisväärne.

(211)

Nagu on märgitud põhjenduses 178, hõlmas vaatlusalune periood 2019. aastat, mil majanduskasv aeglustus, ja 2020. aastat, mil süvenes COVID-19 pandeemiast tingitud majanduslangus. Seega turg ja muud mahuga seotud näitajad sellel perioodil ei kasvanud, isegi kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilmnesid julgustavad märgid turu taastumisest.

(212)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(213)

Liidu tootmisharu säilitas oma tööhõive kuni 2020. aasta lõpuni, kuid pidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil koondama 14 % oma tööjõust märkimisväärse turulanguse tõttu. See hõlmas ka tööjõukadu ühe liidu tootja (ThyssenKrupp) raskplaatide tootmise sulgemise tõttu 2021. aastal.

(214)

Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus oli 2019. ja 2020. aastal väga madal, sest tootmine vähenes märkimisväärselt (kuni –15 %) ja tööhõive säilis nendel aastatel. Tootlikkuse taastumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tingitud töötajate arvu vähenemisest ja tootmise taastumisest (+7 %) võrreldes 2020. aastaga.

(215)

Arvestades, et Hiinast pärit impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühine, ei arvutanud komisjon selle perioodi kohta dumpingut. Siiski tuletatakse meelde, et sellised arvutused tehti seoses dumpingu kordumise tõenäosusega eespool 4. peatükis.

(216)

Varasemast dumpingust taastumise kontekstis väärib märkimist, et käesolev uurimine on esialgsete meetmete esimene läbivaatamine, mille tase jääb vahemikku 65,1–73,7 %. Võttes arvesse Hiina eksportijate 14,4 %-list turuosa, ei saa varasema dumpingu negatiivset mõju liidu turule ja liidu tootmisharule pikas perspektiivis alahinnata, eelkõige majanduslanguse kontekstis.

(217)

Arvestades ebasoodsat majanduslikku olukorda vaatlusalusel perioodil, ei taastunud liidu tootmisharu varasema dumpingu mõjust piisaval määral.

(218)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning ühiku tootmiskulu muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus ja ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)

(219)

Liidu tootmisharul oli võimalik vaatlusalusel perioodil tõsta vabaturu müügihinda 9 % võrra. Hinnatõus ei olnud siiski piisav, et katta samal perioodil toimunud kulude kasvu. Nagu on selgitatud põhjenduses 189, müüb liidu tootmisharu ühe- või kaheaastase kehtivusega lepingute alusel, mille puhul on hinnad lepingu kehtivusajaks kindlaks määratud. Lisaks ei olnud võimalik prognoosida COVID-19 pandeemia mõju ja selle mõju turule.

(220)

Uurimine näitas, et hindu oli võimalik teataval määral kohandada vastavalt kulude arengule. Ühiku müügihind vabaturul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski 12 % madalam ühiku tootmiskulust.

(221)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(222)

Vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud kergelt kõikusid, kuid suurenesid üldjoontes 4 %.

(223)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastused küsimustikule.

(224)

Tabelist 11 nähtub, et raskplaatide varud vähenesid 2018.–2019. aastal peaaegu 20 % võrra, püsides 2020. aastal stabiilsena ning suurenesid 2021. aastal 2018. aasta tasemeni, moodustades ligikaudu 12 % kogutoodangust. Varusid ei peeta tootmisharu jaoks oluliseks kahjunäitajaks, sest samasugust toodet toodab liidu tootmisharu enamasti kasutajate konkreetsete tellimuste alusel.

(225)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(226)

Selleks et välja selgitada valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus asuvatele sõltumatutele klientidele müüdud (müük vabaturul) samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Ootuspäraselt langes kasumlikkus pandeemia keskmes 2020. aastal madalaimale tasemele, nimelt –11 %. Kasumlikkus taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid jäi negatiivseks. See tulemus saavutati sellepärast, et hindu tõsteti kuni 9 %, võrreldes 2018. aasta tasemega ning teatud kulusid, näiteks tööjõukulud tervikuna, oli võimalik sel perioodil vähendada.

(227)

Netorahavoog kajastab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust iseseisvalt rahastada. Rahavoog jäi vaatlusalusel perioodil negatiivseks ja halvenes märkimisväärselt eelkõige 2020. aastal. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil see veidi taastus, kuid jäi valdavalt negatiivseks.

(228)

Majanduslangusel, enamiku tootmiskulude suurenemisel ja liidu tootmisharu kantud kahjumil vaatlusalusel perioodil olid tõsised tagajärjed tehtavatele investeeringutele, mida tuli alates 2020. aastast järjepidevalt ja märkimisväärselt vähendada. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas investeeringute tase vähem kui poole 2018. aasta tasemest.

(229)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Nagu ka teised tulemusnäitajad, jäi see vaatlusalusel perioodil negatiivseks. See ei tule üllatusena, et selle madalaim tase (–20 %) saavutati just 2020. aastal. Turu taastumine, kahjumi vähenemine, kuid ka madalam investeeringute tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõid kaasa veidi parema tulemuse, kuigi negatiivse.

(230)

Uurimine näitas, et Hiinast pärit import vähenes ja jäi vaatlusalusel perioodil allapoole miinimumtaset. Seepärast ei ole võimalik selliste piiratud impordikoguste mahu ja hinna põhjal teha sisulisi järeldusi.

(231)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht seoses nõudluse vähenemisega. Kõikidest muudest kolmandatest riikidest imporditud raskplaatide keskmine impordihind oli ligikaudu 2,5 % madalam liidu tootmisharu keskmisest hinnatasemest. Nende turuosa püsis sellel perioodil valdavalt stabiilsena.

(232)

Vaatlusalune periood hõlmab 2020. aastat, mil sai alguse COVID-19 pandeemia, mis tõi kaasa märkimisväärse üldise majanduslanguse kogu maailmas. Sellega seoses näitas uurimine, et kahaneval turul muutusid kõik liidu tootmisharu kahjunäitajad vaatlusalusel perioodil negatiivseks ja/või jäid negatiivseks. Tootmine vähenes ja müük vabaturul vähenes 9 %, liidu tootmisharu pidi vähendama 14 % oma tööhõivest. Müügihindu oli võimalik tõsta, kuid mitte piisaval määral, et katta tootmiskulude kasvu, mispärast jäid kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus sellel perioodil püsivalt negatiivseks.

(233)

Eespool mainitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga haavatavas seisundis ja kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Samal ajal järeldas komisjon, et arvestades Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi tühist mahtu, ei saanud liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tekitatud olulist kahju põhjustada Hiinast pärit import.

(234)

Primex väitis, et nõudluse vähenemine põhjustas liidu tootmisharu haavatava seisundi ning et puuduvad tõendid Hiinast pärit impordi ja liidu tootjate olukorra vahelise põhjusliku seose kohta. Seega ei saanud Hiina eksportijaid lugeda vastutavaks liidu tootmisharule liidu turul põhjustatud kahju eest.

(235)

Tarbimise vähenemine mõjutas vaatlusalusel perioodil tõenäoliselt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Siiski tuletatakse meelde, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel algatatud aegumise läbivaatamisega seotud uurimisel tuleb arvesse võtta muid kriteeriume, eelkõige dumpingu ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosust. Sellega seoses uuris komisjon täiendavalt Hiinast pärit impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosust.

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkused

(236)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes nõustus taotluse esitaja komisjoni järeldustega, väites, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on viinud liidu tootmisharu majandusliku olukorra üldise paranemiseni võrreldes esialgse uurimisperioodiga, kuid märkis, et liidu tootmisharu on endiselt majanduslikult haavatavas ja kahjustavas olukorras.

(237)

CISA leidis oma märkustes, et komisjoni poolt kinnitust leidnud fakt, et liidu tootmisharule põhjustatud väidetav jätkuv kahju ei tulenenud Hiina impordist, on praegusel juhul väga oluline.

(238)

CISA seadis siiski kahtluse alla ka komisjonipoolse kahju kindlaksmääramise, väites, et see ei vastanud WTO dumpinguvastase lepingu punktis 3.1 sätestatud objektiivse uurimise ja otseste tõendite esitamise nõuetele. Selle väite kinnitamiseks kirjeldas CISA vaatlusaluse perioodi valikut, liidu tootmisharu peamiste makromajanduslike näitajate tõlgendamist ja impordihindade suundumusi.

(239)

Seoses vaatlusaluse perioodiga osutas CISA objektiivse uurimise nõuete tõlgendusele WTO apellatsioonikogu poolt, mis märkis oma aruandes, (72) et „uurimisasutustel ei ole õigust viia oma uurimisi läbi sellisel viisil, et suurema tõenäosusega tuvastatakse kogutava teabe põhjal või hindamisprotsessi tulemusena, et omamaine tööstus on kahjustatud.“ Lisaks viitas CISA alusmääruse artikli 6 lõikele 1, milles on sätestatud, et uurimisperioodi eesmärk on muu hulgas, et uurimistulemused oleksid representatiivsed. CISA leidis, et 2020. ja 2021. aastal COVID-19 mõju tõttu majandusele üldiselt ja eelkõige terasetööstusele ei olnud komisjoni kasutatav vaatlusalune periood (1. jaanuar 2018 kuni 31. detsember 2021) representatiivne ning komisjon oleks pidanud kaasama vaatlusalusesse perioodi veel vähemalt kaks sellele perioodile eelnevat aastat, samuti uurimisperioodi järgse perioodi.

(240)

Seoses liidu tootmisharu peamiste makromajanduslike näitajate tõlgendamisega kordas CISA oma märkustes uurimise algatamise kohta esitatud seisukohti. Eelkõige keskendus CISA raskplaatide tarbimise vähenemisele liidus ja väitis, et liidu tootmisharu näitajaid tuleks analüüsida seoses sellise vähenemisega. CISA väitis, et see lähenemisviis võimaldaks järeldada, et liidu tootmisharu on heas seisundis. Peale selle rõhutas CISA, et selliste näitajate negatiivset arengut ei saa seostada Hiina impordiga.

(241)

Impordihindade suundumuste vallas märkis CISA, et Hiinast pärit impordi hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad ja tootmiskulud ning ka Hiinast pärit impordi hinnad olid aastatel 2019–2021 kõrgemad kui muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad, mis olid pidevalt madalamad liidu tootmisharu müügihindadest ja tootmiskuludest. CISA arvates andis see esmapilgul usutavaid tõendeid praeguste eksportijate hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta ning lisatõendeid selle kohta, et vastupidiselt komisjoni järeldustele ei ole Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine põhjendatud.

(242)

Nagu on märgitud põhjenduses 233, ei saanud liidu tootmisharule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil põhjustatud olulist kahju seostada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga. Seetõttu ja vastupidiselt CISA märkustele ei ole kahju põhjus käesoleval juhul otsustava tähtsusega. Lisaks on kahju kordumise tõenäosuse analüüs seda näidanud, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud oluline kahju tõenäoliselt korduks. Seda selgitatakse üksikasjalikult allpool põhjendustes 249–263. Seetõttu on CISA väited olulise kahju tuvastamise kohta ebapiisavad.

(243)

Igal juhul ja täielikkuse tagamise huvides ei nõustunud komisjon järgmistes põhjendustes selgitatud põhjustel ka CISA väidetega, et kahju kindlaksmääramine ei vastanud objektiivse uurimise ja otseste tõendite esitamise nõuetele. Ta ei nõustunud ka sellega, et ükski CISA esitatud argumentidest toetaks seda väidet.

(244)

Nagu CISA oma väites möönab, omab komisjon vaatlusaluse perioodi valimisel märkimisväärset kaalutlusõigust. Käesoleval juhul järgis komisjon oma tavapärast korda, mille kohaselt valiti periood, mis hõlmab uurimisperioodi (valitud vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1) ja sellele eelnenud kolme täisaastat. Seetõttu on igasugune väide selle kohta, et vaatlusalune periood valiti sellisel viisil, et kahju tuvastamine on tõenäolisem, täiesti alusetu ja tuleb tagasi lükata. Mis puudutab representatiivsust, siis loetakse tavapäraselt nelja-aastast perioodi piisavalt representatiivseks. See on normaalne, et turutingimused selle perioodi jooksul varieeruvad ja hõlmavad majanduslanguse intervalle, olenemata sellest, kas need on osa majandustsüklist või põhjustatud ootamatutest arengutest, nagu näiteks COVID-19 pandeemia. Peale selle rõhutas komisjon, et tema hinnangus, milles jõuti järeldusele, et kahju ei saa omistada Hiinast pärit impordile, võeti nõuetekohaselt arvesse turutingimusi, sealhulgas tarbimise vähenemist.

(245)

Seoses peamiste makromajanduslike näitajate tõlgendamisega märkis komisjon, et alusmääruses ei ole midagi, mis osutaks sellele, et liidu tootmisharu majanduslikku olukorda tuleks hinnata üksnes tarbimise ja muude turutingimuste suhtes. Selle asemel nõutakse alusmääruses, et põhjusliku seose hindamisel võetaks arvesse nõudluse vähenemist ja muutusi tarbimisharjumustes. Nagu eespool selgitatud, on see nõue komisjoni analüüsis täielikult täidetud.

(246)

Seoses impordihindade suundumustega märkis komisjon, et Hiinast pärit impordi mahtude ja hindade võrdlemine kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude ja hindadega ei ole kahju kui sellise kindlaks määramisel asjakohane, kuid võib olla asjakohane üksnes põhjusliku seose esinemise hindamisel.

(247)

Eespool toodut silmas pidades kinnitas komisjon oma järeldust kahju kohta, märkides, et igal juhul on olulise kahju esinemise analüüs läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eraldiseisev kahju kordumise tõenäosuse tuvastamisest meetmete aegumise korral. Viimane põhineb erinevate tegurite tulevikku suunatud analüüsil, nagu on selgitatud põhjendustes 250–260.

(248)

Komisjon järeldas põhjenduses 233, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Nagu on märgitud põhjenduses 216, ei saa varasema märkimisväärse dumpingu negatiivset mõju alahinnata ning komisjon leidis, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud kahju liidu tootmisharule ei saanud põhjustada HRVst pärit import, kuna impordimaht oli sel perioodil väga väike. Nagu on märgitud põhjendustes 185 ja 230, jäi Hiina impordi turuosa vaatlusalusel perioodil alla miinimumtaseme, st vähem kui 1 % tarbimisest. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosust dumpinguvastaste meetmete aegumise korral.

(249)

Sellega seoses analüüsis komisjon HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust, sh kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vahelist seost. Lisaks analüüsis komisjon HRVst pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju liidu tootmisharule.

(250)

Tuletatakse meelde, et Hiina eksportijad on liidu turul üha rohkem esindatud ja nende turuosa oli esialgsel uurimisperioodil kuni 14,4 %. See näitab, et need eksportijad tunnevad liidu turu vastu erilist huvi. Nagu on märgitud põhjenduses 170, arvestades HRV vaba tootmisvõimsust, liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks ja dumpinguvastaste meetmete olemasolu muudes riikides, mis piiravad ekspordivõimalusi asjaomastele turgudele, on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa raskplaatide ekspordi märkimisväärse suurenemise HRVst liitu.

(251)

Hinnatasemete kohta, millega kõnealune import liitu siseneb, esitas taotluse esitaja hinnangu, mille koostamiseks ta kasutas terasesektori sõltumatu turuanalüütiku S&P Global Plattsi hinnaandmeid. Need andmed hõlmasid HRVst (Shanghai) pärit ekspordi hindu (FOB-hind), liidu tootmisharu hindu (tehasehind) Põhja- ja Lõuna-Euroopas ning impordihindu (CIF-hind) ühes Lõuna-Euroopa sadamas. HRVst pärit ekspordi hinnad osutavad põhikonstruktsiooniklassile Q355, ülejäänud hinnad aga võrreldavale klassile S235 JR. Andmed näitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsel perioodil olid HRVst pärit ekspordi hinnad üldiselt märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad Põhja- ja Lõuna-Euroopas ning impordihinnad ühes Lõuna-Euroopa sadamas. Eelkõige kolme viimase kuu kohta, mille kohta andmed olid kättesaadavad, st 2022. aasta august, september ja oktoober, arvutas taotluse esitaja HRVst pärit ekspordi hinnad (korrigeerituna transpordikuludega Shanghaist Antwerpenisse), mis olid 39 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad Põhja-Euroopas, 29 % madalamad kui liidu tootmisharu hinnad Lõuna-Euroopas ja 20 % madalamad kui impordihinnad Lõuna-Euroopas. Sellest lähtuvalt leidis taotluse esitaja, et liidu turule suunatud Hiina suuremahuline eksport põhjustaks tõenäoliselt ELi turuhindade languse vähemalt 20–29 % võrra sama müügimahu korral.

(252)

Eespool toodut silmas pidades järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi oluline suurenemine avaldaks märkimisväärset lisasurvet liidu hindadele, mis on juba praegu kahjumlikul tasemel. Arvestades liidu tootmisharu haavatavat seisundit, tooks selline tingimuste kombinatsioon kaasa müügi, turuosa ja kasumlikkuse edasise olulise vähenemise, halvendaks veelgi tootmisharu olukorda ning seaks lõppkokkuvõttes kahtluse alla tootmisharu elujõulisuse.

(253)

CISA esitas mitu väidet kahju kordumise tõenäosuse kohta. Kõigepealt väitis CISA, et raskplaatide suhtes on ELi kaitsemeetmetega juba tagatud kaitse ja et ainuüksi nende meetmete tõttu on kahju kordumine väga ebatõenäoline. CISA kutsus komisjoni üles võtma seda kahekordset kaitset arvesse käesoleva läbivaatamise hindamisel.

(254)

Sellega seoses tuleks meelde tuletada kahte aluspõhimõtet. Esiteks, isegi kui nii kaitsemeetmed kui ka dumpinguvastased meetmed on ette nähtud kahju kõrvaldamiseks, ei asenda esimene neist viimast. Teiseks puudub liidu tootmisharul käesoleval juhul topeltkaitse. Nagu märkis CISA, kehtestati kaitsemeetmeteks 25 %, samas kui raskplaatide suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud olid kõrgemad ja kehtestatud tasemel 65,1–73,7 %. Nagu kaitsemeetmete määruse lisas 2.6 selgelt märgitud, tuleb pärast raskplaatidele kaitsemeetmete tasumist tasuda vaid murdosa dumpinguvastasest tollimaksust. Seega ei ole need meetmed kumulatiivsed ja puudub topeltkaitse.

(255)

Teiseks nähtub kaitsemeetmete määruse lisast 2.6, et kaitsemeetmeid ei kehtestata tagamaks, et raskplaadid imporditakse Hiinast esialgses dumpinguvastases uurimises kindlaks määratud asjakohasel mittekahjustaval tasemel. Selle nõude täitmiseks tuleks kehtestada vähemalt 40,1 % suurune täiendav tollimaks. Peale selle, nagu on märgitud põhjendustes 79 ja 80, märkis komisjon, et kehtivate kaitsemeetmetega ette nähtud üldkvoot on märkimisväärne ning seetõttu ei saaks see dumpinguvastaste tollimaksude aegumise korral oluliselt piirata HRVst pärit impordi liidu turule sisenemist kahjustavate hindadega.

(256)

Eespool esitatud kaalutlustele tuginedes lükatakse tagasi väited, et liidu tootmisharul on topeltkaitse ja et kaitsemeetmed hoiaksid ära kahju kordumise.

(257)

CISA ja Primex väitsid lisaks, et Hiina rahandusministeeriumi teabe kohaselt teatavatele terastoodetele, sealhulgas raskplaadid, ei laiene alates 2021. aasta augustist enam ekspordi käibemaksutagastus ning et just selle meetme tõttu ei korduks tõenäoliselt kahju meetmete aegumise korral.

(258)

Nagu märgitud põhjenduses 166, ei esitanud CISA ja Primex ühtegi väidet selle kohta, millist mõju avaldab ekspordi käibemaksutagastuse tühistamine tõenäoliselt liitu suunatud ekspordi hinnale, kui meetmetel lastakse aeguda. Komisjon leidis, et arvestades Hiina vaba tootmisvõimsuse ära kasutamise vajadust, ei takistaks ekspordi käibemaksutagastuse tühistamine Hiina tootjatel liidu turgu dumpinguhinnaga ekspordiga üle ujutamast. Seetõttu ei olnud põhjendatud väide, et kõnealuse tühistamise tõttu kahju tõenäoliselt ei korduks.

(259)

Selle põhjal järeldatakse, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud oluline kahju tõenäoliselt korduks.

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkused

(260)

Pärast avalikustamist esitatud märkustes nõustus taotluse esitaja komisjoni järeldusega, väites, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud oluline kahju tõenäoliselt korduks.

(261)

Seevastu oma märkustes kordas CISA, et raskplaatide import Hiinast oli juba niigi tühine ja et ekspordi käibemaksutagastuse tühistamine pärsiks seda veelgi. CISA kohaselt oleks ainus mõistlik järeldus, et liidu tootmisharule tekitatavat väidetavat kahju või kahju kordumist ei saa põhjustada Hiinast pärit import.

(262)

Komisjon leidis, et kahju kordumise tõenäosuse hindamise kontekstis ei olnud asjakohane küsimus ekspordi käibemaksutagastuse tühistamise mõju meetmete kehtivuse ajal, vaid selle mõju liidu raskplaatide turule ja liidu tootmisharule juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Komisjon märkis, et CISA ei kvantifitseerinud sellise tühistamise mõju võimalikule mahule ja ekspordihinnale, millega Hiina tooted võivad liidu turule jõuda. Peale selle ei esitanud CISA ühtegi argumenti järelduse vastu, et ekspordi käibemaksutagastuse tühistamine ei takistaks Hiina tootjatel liidu turgu dumpinguhinnaga ekspordiga üle ujutamast, kui meetmetel lastakse aeguda. Seetõttu jäi komisjon kindlaks eespool põhjenduses 259 tehtud järeldusele kahju kordumise tõenäosuse kohta.

(263)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate/kauplejate ja kasutajate huve.

(264)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(265)

Liidu tootmisharu asub mitmes liikmesriigis, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Belgias, Kreekas, Tšehhi Vabariigis, Poolas ja Austrias, ning nagu on märgitud põhjenduses 212, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil raskplaatide sektoris otseselt hõivatud üle 16 000 inimese.

(266)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et olenemata HRV suhtes kehtivatest meetmetest jäi liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kahjumisse ning selle tootmis- ja müügimaht vähenes liidu turul. Nagu selgitatud eespool, kui meetmetel lastakse aeguda, on suur tõenäosus, et Hiinast pärit dumpinguhindadega import taastub suures mahus. See tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharu niigi haavatava olukorra halvenemise, mis võib seada kahtluse alla raskplaatide tootmise elujõulisuse, mille tagajärjel väheneb liidus tööhõive ja kaovad alternatiivsed tarneallikad.

(267)

Liidu tootmisharu huvides on, et turgu reguleeritakse tõhusate ja õiglaste kaubandustingimustega. Meetmete säilitamise korral eeldatakse, et kui turg pandeemiajärgselt taastub, saab liidu tootmisharu tõsta hindu, suurendada tootmis- ja müügimahtu ning tööhõivet ja järk-järgult taastada kasumi.

(268)

Seepärast jõudis komisjon järeldusele, et HRV suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(269)

Ükski sõltumatu importija ega kaupleja ei vastanud asjaomasele komisjoni küsimustikule.

(270)

Primex, raskplaatide importija, oli meetmete pikendamise vastu ja esitas uurimise algatamise kohta esildise, kuid ei esitanud märkusi sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta.

(271)

Esialgses uurimises järeldati, et meetmete kehtestamisel ei kaasneks märkimisväärset negatiivset mõju liidu importijate huvidele. Selle põhjuseks oli asjaolu, et raskplaadid moodustasid koostööd tegevate importijate äritegevusest 20 % või vähem, ning asjaolu, et enamik importijaid kaupleb mitmest allikast, sealhulgas liidu tootmisharust pärit kaupadega.

(272)

Eespool toodut silmas pidades järeldas komisjon, et meetmete säilitamise korral ei kaasne sõltumatutele importijatele ja kauplejatele tõenäoliselt märkimisväärset mõju.

(273)

Kolm kasutajat tegid uurimises koostööd ja vastasid vähemalt osaliselt komisjoni küsimustikule. Europipe GmbH (edaspidi „Europipe“) märkis, et ta pooldab meetmete säilitamist. See kasutaja kuulub siiski kahele liidu tootjale ja tema seisukohta ei saa pidada kasutajate huve esindavaks.

(274)

Ülejäänud kaks kasutajat, Vestas Wind Systems A/S (edaspidi „Vestas“) ja Astilleros Gondán S.A. (edaspidi „Gondán“), väitsid, et nad on meetmete säilitamise vastu.

(275)

Vestas, kes tegeleb tuuleturbiinide ehitamisega, väitis, et uurimisalune toode moodustab olulise osa tema lõpptoodete maksumusest. Kuigi ta väitis, et oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hankinud raskplaate üksnes liidu tootmisharult, väitis ta, et meetmete säilitamine avaldaks tema tegevusele negatiivset mõju. See kasutaja keeldus aga esitamast teavet, mis oleks selle väite kontrollimiseks asjakohane.

(276)

Selleks et hinnata meetmete pikendamise võimalikku mõju sellele kasutajale ja üldisemalt ettevõtlusele tuuleenergia sektoris, tutvus komisjon ka WinEurope’i aruandega, (73) millest nähtub, et tuuleenergia sektor kasvas perioodil 2018–2020 järjepidevalt (+22 %), olenemata põhjenduses 178 nimetatud raskest majandusolukorrast ja see jätkas kasvu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (+17 %). Prognoos kuni 2026. aastani näitab, et see sektor kasvab märkimisväärselt.

(277)

Gondán, kelle tegevusalaks on laevaehitus, väitis, et oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samuti ostnud üksnes liidu tootmisharult. Uurimisaluse toote maksumus on moodustanud vähem kui 5 % vastavate lõpptoodete kogukulust.

(278)

Kokku moodustas vastuväiteid esitanud kasutajate raskplaatide tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt vähem kui 10 % liidu vabaturu kogutarbimisest.

(279)

Eespool toodut silmas pidades puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete jätkamise võimalik mõju nende kasutajate tegevusele oleks märkimisväärne või ebaproportsionaalne.

(280)

Vestas, CISA ja Primex väitsid, et dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei oleks liidu huvides, võttes eelkõige arvesse alates 24. veebruarist 2022 toimuva Ukraina vastu suunatud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja mõju raskplaatide tarnimisele ning järgnenud Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud sanktsioone. Nende isikute sõnul on need arengud viinud Venemaalt ja Valgevenest pärit raskplaatide impordi lõpetamiseni ning Ukrainast pärit impordi märkimisväärse vähenemiseni, mis mõlemad eeldatavasti jätkuvad. Vestase ja Primexi sõnul oleks liidu tootjate tootmisvõimsus samuti piiratud väidetava teraslehtede või muude sisendite, näiteks rauamaagigraanulite, koksisöe, vanametalli ja legeermetalli puuduliku tarne tõttu. Eespool nimetatud riikidest pärit impordi vähenemist silmas pidades väitsid CISA ja Primex, et Hiinast pärit import võib puuduva tarne asendada.

(281)

Komisjon tunnistas, et 2022. aasta veebruaris alanud Ukraina sõda on kaasa toonud Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi märkimisväärse vähenemise ning miski ei viita selle olukorra muutumisele lähitulevikus. Komisjon täheldas siiski, et Ukrainast ja Venemaalt pärit import on suures osas asendatud impordiga Indiast, Indoneesiast ja Korea Vabariigist. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 201, on liidu tootmisharul ka ligikaudu 4 miljon tonni vaba tootmisvõimsust, mis suudab rahuldada nõudluse märkimisväärset kasvu, samal ajal kui väidetavad piirangud tooraine osas ei ole tõendust leidnud. Lõpetuseks tuletas komisjon meelde, et meetmete eesmärk ei ole turu sulgemine Hiina impordile ja et Hiina eksportijatel on alati lubatud müüa oma raskplaate mittekahjustava hinnaga. Seetõttu ei olnud võimalik nõustuda väidetega tarnenappuse kohta.

(282)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et meetmete jätkamise mõju kasutajatele ei oleks märkimisväärne, võttes eelkõige arvesse vajadust säilitada raskplaatide tootmine liidus.

(283)

Vestas väitis, et liidu tootmisharu piiratud tootmisvõimsuse tõttu ei ole meetmete säilitamise korral liidu tuuleenergia sektori raskplaatide ja eelkõige suurte terasplaatide nõudlust võimalik rahuldada. Vestase sõnul mõjutaks see ka tuuleenergia edasist sissetungi energiaallikate jaotusse ning selle tulemusena liidu suutlikkust saavutada taastuvenergia ja CO2 heite vähendamise eesmärgid.

(284)

Komisjon märkis, et Vestas ei esitanud põhjendusi väidetavate tootmisvõimsuse piirangute kohta seoses konkreetset liiki raskplaatidega. Nagu on märgitud põhjenduses 281, on liidu tootmisharul ka vaba tootmisvõimsus, mis suudab rahuldada nõudluse märkimisväärset kasvu, ning tootmisharu tootmist toetab import kolmandatest riikidest. Eespool öeldut silmas pidades puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete säilitamine piiraks oluliselt tuuleenergia sektori arengut.

(285)

Lisaks on uurimine näidanud, et liidu tootmisharul on ambitsioonikad investeerimisplaanid terasetootmise keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, sealhulgas üleminekuks traditsioonilistelt kõrgahjudelt elektrikaarahjudele. Eeldatakse, et sellised investeeringud aitavad märkimisväärselt kaasa liidu CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisele. Need realiseeruvad siiski üksnes siis, kui liidu tootmisharu suudab saavutada piisava kasumlikkuse, mille eeltingimuseks on meetmete säilitamine.

(286)

Kokkuvõttes leidis komisjon, et kõike arvestades ei avaldaks meetmete jätkamine negatiivset mõju liidu keskkonnaalastele eesmärkidele.

(287)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvidest lähtudes puuduvad mõjuvad põhjused olemasolevate meetmete mittesäilitamiseks HRVst pärit raskplaatide impordi suhtes.

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkused

(288)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes nõustus taotluse esitaja komisjoni järeldustega, väites, et meetmete jätkamine tooks kasu kogu liidu turule, tagades raskplaatide kindla ja stabiilse omamaise tarne ning võimaldades jätkuvat üleminekut rohelise terase tootmisele ja kasvuhoonegaaside vähendamist.

(289)

Seevastu väitis aga CISA, et liidu huvide kaalutlused nõuavad kõnealuste meetmete aegumist järgmistel põhjustel: 1) võimalik impordipuudujääk pärast Venemaa ja Ukraina tegelikku lahkumist ELi turult ja terase kaitsemeetmete säilitamist, 2) kavandatav ELi piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ja 3) ELi kõrge inflatsioonitasemega seotud majanduslanguse ohud.

(290)

Võimaliku impordipuudujäägi osas kordas CISA oma seisukohta, et Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi katkemine tooks kaasa tarnenappuse. Oma väite toetuseks esitas ta turuanalüütiku avaldatud asjakohase artikli (74).

(291)

Komisjon märkis, et CISA esitatud teave kinnitab järeldust, et Ukrainast ja Venemaalt pärit import on suures osas asendunud impordiga teistest riikidest, sealhulgas Indiast ja Indoneesiast. Arvestades samuti asjaolu, et CISA ei ole esitanud usaldusväärset teavet liidu nõudluse arengu või liidu tootjate raskplaatide tootmise kohta, leiti, et väited puudujäägi esinemise kohta ei olnud põhjendatud ning neid ei saa arvesse võtta.

(292)

Mis puudutab ELi piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (edaspidi „CBAM“), väitis CISA, et kui see võetakse vastu ja rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelisele asjakohasele esialgsele kokkuleppele, (75) toob see kaasa märkimisväärse lisakulu ning seepärast pärsib see raskplaatide importi, sealhulgas eelkõige importi Hiinast, Indiast, Venemaalt ja Türgist.

(293)

Nagu CISA ise tunnistas, ei avaldanud CBAM läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mingit mõju, kuna tegemist oli endiselt seadusandliku ettepanekuga. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et kavandatava mehhanismi eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, soodustada puhtamat tööstuslikku tootmist ELi-välistes riikides ja tagada õiglane hind ELi siseneva piiratud hulga energiamahuka kauba tootmisel eralduvale süsinikule. Seetõttu on CBAMi eesmärgid täielikult kooskõlas liidu huvidega järgida oma keskkonnaeesmärke. Peale selle tuletas komisjon meelde, et CBAMi võimalik mõju raskplaatide impordile Hiinast, Indiast, Venemaalt ja Türgist sõltuks nende riikide tootmisprotsessi CO2 heite vähendamise tasemest, mida on praeguses etapis veel liiga vara hinnata. Komisjon vaatab sellega seoses läbi CBAMi mõju selle rakendamise üleminekuperioodi lõpus (2025. aasta detsember), et vajaduse korral kohandada selle rakendamist enne lõpliku süsteemi täielikku jõustumist 2026. aasta jaanuaris. Eespool toodut silmas pidades lükati see väide tagasi.

(294)

Inflatsiooni osas väitis CISA, et 2022. aastal liidus kogetud enneolematut inflatsioonitaset silmas pidades seaks vaatlusaluse toote hinnatõus ohtu taristuprojektide elujõulisuse ja ohustaks SKP kasvu ELi liikmesriikides.

(295)

Komisjon tuletas meelde, et meetmete eesmärk oli tagada liidus õiglased turutingimused ning märkis, et majanduskeskkond, kus sisendite hind tõuseb märkimisväärselt, kuid tootjatel ei lubata dumpinguhinnaga impordi tõttu oma hindu vastavalt kohandada, ei soodustaks majanduskasvu ja ohustaks tööstuse elujõulisust.

(296)

Kokkuvõtteks jäi komisjon seisukohale, et liidu huvidest lähtudes puuduvad mõjuvad põhjused olemasolevate meetmete mittesäilitamiseks HRVst pärit raskplaatide impordi suhtes.

(297)

CISA väitis, et tingimused kehtivate dumpinguvastaste meetmete peatamiseks vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 4 on täidetud. CISA väitis, et mõlemad alusmääruse artikli 14 lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud. CISA väitis, et turutingimused on ajutiselt kujunenud selliseks, et meetmete peatamise tagajärjel kahju tõenäoliselt ei jätkuks või tekiks. Seda silmas pidades viitas CISA liidu järgtööstuse kasvuootustele ja kasvavale nappusele liidu turul, eeldatavale majanduse taastamisele COVID-19 järgsel perioodil, vaatlusaluse toote hinnatõusule, Venemaalt ja Ukrainast pärit impordi mahu eeldatavale vähenemisele ning rakendusotsusele, millega peatatakse HRVst pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes kehtestatud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(298)

Komisjon lükkas CISA väite tagasi, kuna see oli põhjendamatu. CISA ei esitanud mingit teavet selle kohta, mis tõendaks, kas alusmääruse artikli 14 lõike 4 tingimused on täidetud ja kas kehtivad dumpinguvastased meetmed tuleks peatada.

(299)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiina Rahvavabariigist pärit raskplaatide suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(300)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuse tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(301)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine rakendamine on õigustatud.

(302)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada meetmetest kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(303)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingutele ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Selliste toodete suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(304)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (76). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(305)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes praegu kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks, võib komisjonilt taotleda dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamist koostööd tegevate äriühingute suhtes, kes ei ole valimisse kaasatud. Komisjon peaks asjakohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaks tegemiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes seda tegi, mistõttu kohaldatakse selle suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ning iii) ta on pärast seda eksportinud vaatlusalust toodet või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet märkimisväärses koguses.

(306)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivad meetmed säilitada. Neile anti pärast kõnealust avalikustamist samuti aega oma vastuväidete esitamiseks.

(307)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (77) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(308)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (78) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (79) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Uurimisalune toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvootide ületamise korral tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna selline dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete kuhjumine võib kaubandust soovitust rohkem mõjutada, otsustas komisjon uurimisaluse toote suhtes kaitsemaksu kehtimise ajal vältida dumpinguvastase tollimaksu samaaegset kohaldamist eespool nimetatud lisatollimaksuga.

(309)

See tähendab seda, et kui uurimisaluse toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu, tuleb lisaks sellise tollimaksu ja selle määruse kohaselt kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu määra vahelisele erinevusele nõuda sisse ka rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(310)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,