1.   Finantsinstitutsioonid määravad määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute, sealhulgas bilansiväliste tuletislepingute riskipositsiooni väärtused kindlaks vastavalt artiklis 5b sätestatud turuväärtuse meetodile.

Riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel võivad finantsinstitutsioonid võtta kooskõlas artikliga 5d arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Toodetevahelist tasaarvestust ei kohaldata. Finantsinstitutsioonid võivad siiski tasaarvestada määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud mis tahes tootekategooria piires, kui nende suhtes kohaldatakse lepingujärgset toodetevahelist tasaarvestuskokkulepet.

2.   Kui tuletislepingutega seotud tagatise andmine vähendab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt kohustuste summat, tühistavad finantsinstitutsioonid selle vähenemise.

3.   Lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse sellest osast, mis vastab praegusele asenduskulule, maha arvata vastaspoolele antud rahalise muutuvtagatise, niivõrd kuivõrd muutuvtagatist ei ole kohaldatava raamatupidamistava kohaselt juba riskipositsiooni väärtust vähendavana arvesse võetud ja kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	tehingute puhul, mida ei kliirita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88 määratletud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu, ei ole saajast vastaspoolele antud raha eraldatud;

b)	muutuvtagatist arvutatakse ja vahetatakse iga päev, võttes aluseks tuletisinstrumentide turuhinnas hinnatud positsioonid;

c)	rahaline muutuvtagatis on antud samas valuutas kui tuletislepingu arveldusvaluuta;

d)	vahetatud muutuvtagatise suuruseks on kogusumma, mis oleks vajalik tuletisinstrumendi turuhinnas hinnatud riskipositsiooni täielikuks kustutamiseks, pidades kinni künnisest ja minimaalsetest ülekandesummadest, mida finantsinstitutsiooni puhul kohaldatakse;

e)	tuletisleping ja muutuvtagatis finantsinstitutsiooni ja asjaomase lepingu vastaspoole vahel on kaetud üheainsa tasaarvestuslepinguga, mida finantsinstitutsioon võib artikli 5d kohaselt käsitada riski vähendavana.

Juhul kui tuletisleping kuulub nõuetele vastava tasaarvestuse raamlepingu alla, tähendab arveldusvaluuta esimese lõigu punkti c kohaldamisel mis tahes arveldusvaluutat, mis on kindlaks määratud tuletislepingus või seda reguleerivas nõuetele vastavas tasaarvestuse raamlepingus.

Kui finantsinstitutsioon kajastab vastaspoolelt saadud rahalist muutuvtagatist kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tasumisele kuuluva kohustusena, võib ta arvata selle kohustuse riskipositsiooni näitajast välja, tingimusel et täidetud on esimese lõigu punktides a–e sätestatud tingimused.

4.   Lõike 3 kohaldamisel kohaldatakse järgmist:

a)	makstud muutuvtagatise mahaarvamine on piiratud riskipositsiooni väärtuse selle osaga, mis vastab negatiivsele praegusele asenduskulule;

b)	finantsinstitutsioon ei kasuta makstud rahalist muutuvtagatist potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni summa vähendamiseks, sealhulgas artikli 5e lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaldamise eesmärgil.

5.   Erandina lõikest 1 võivad finantsinstitutsioonid kasutada määruse (EL) nr 575/2013 II lisa punktides 1 ja 2 loetletud tuletislepingute riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks artiklis 5c sätestatud lihtsustatud riskipositsiooni meetodit, tingimusel et kõnealuste finantsinstitutsioonide tuletisinstrumentidealase bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht vastab kõnealuse määruse artikli 273a lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Kõnealust lihtsustatud riskipositsiooni meetodit kohaldavad finantsinstitutsioonid ei vähenda riskipositsiooni näitajat saadud rahalise muutuvtagatise summa võrra.

1.   Tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil tuletislepingutest tulenevate kohustuste praegune asenduskulu on nende lepingute netoturuväärtuse absoluutväärtus koos hoitava või antud tagatisega, kui netoturuväärtuse arvutamisel tasaarvestatakse positiivne ja negatiivne turuväärtus. Sel eesmärgil käsitavad finantsinstitutsioonid üksikut tuletistehingut oma tasaarvestatavate tehingute kogumina.

2.   Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni kindlaksmääramiseks korrutavad finantsinstitutsioonid asjakohasel juhul kas tinglikud väärtused või alusvara väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega, lähtudes sealjuures järgmisest:

a)	tuletislepinguid, mis ei kuulu ühtegi tabelis 1 esitatud viiest kategooriast, käsitletakse kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena;

b)	tuletislepingute puhul, milles on sätestatud põhisumma tagasimaksmine mitmes järgus, korrutatakse protsendimäärad lepinguga ettenähtud selliste maksete arvuga, mis on veel tegemata;

c)

tuletislepingute puhul, mis on struktureeritud selliselt, et tagasi maksmata nõuded arveldatakse kindlaksmääratud maksekuupäevadel, ja mille puhul lepingutingimusi korrigeeritakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on tuletislepingu turuväärtus null, võrdub järelejäänud tähtaeg järgmise korrigeerimise kuupäevani jäänud ajaga. Kõnealustele tingimustele vastavate intressimääralepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5 %. Tabel 1 Järelejäänud tähtaeg Intressimääralepingud Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Aktsiatega seotud lepingud Muude väärismetallidega kui kuld seotud lepingud Muude kaupadega kui väärismetallid seotud lepingud Üks aasta või vähem 0  % 1  % 6  % 7  % 10  % Üle ühe aasta, kuid mitte üle viie aasta 0,5  % 5  % 8  % 7  % 12  % Üle viie aasta 1,5  % 7,5  % 10  % 8  % 15  %

3.   Riskipositsiooni väärtus on praeguse asenduskulu ja potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni summa.

1.   Lihtsustatud riskipositsiooni meetodi puhul korrutavad finantsinstitutsioonid riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks iga instrumendi tingliku väärtuse tabelis 2 esitatud protsendimääraga.

Tabel 2

Algne tähtaeg	Intressimääralepingud	Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud
Üks aasta või vähem	0,5  %	2  %
Üle ühe aasta, kuid mitte üle kahe aasta	1  %	5  %
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta	1  %	3  %

2.   Finantsinstitutsioonid võivad intressimääralepingute riskipositsiooni väärtuse arvutamisel kasutada kas algset või järelejäänud tähtaega.

1.   Finantsinstitutsioonid käsitlevad lepingulisi tasaarvestuskokkuleppeid järgmiselt.

a)

Uuenduslepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid kaaluda asjaomaste brutosummade asemel kõnealustes lepingutes fikseeritud üksikuid netosummasid. Artikli 5b kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid võtta uuenduslepingut arvesse järgmise kindlaksmääramisel: — artikli 5b lõikes 1 osutatud praegune asenduskulu; — artikli 5b lõikes 2 osutatud põhisumma tinglikud väärtused või alusvara väärtused. Lihtsustatud riskipositsiooni meetodi kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid artikli 5c lõikes 1 osutatud tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võtta põhisumma tingliku väärtuse arvutamisel arvesse uuenduslepingut. Sellistel juhtudel kohaldavad finantsinstitutsioonid tabelis 2 esitatud protsendimäärasid.

b)

Muude tasaarvestuskokkulepete puhul kohaldavad finantsinstitutsioonid artiklit 5b järgmiselt: i) artikli 5b lõikes 1 osutatud praeguse asenduskulu leidmiseks tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul võetakse arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku hüpoteetilist netoasenduskulu; kui tasaarvestusest tuleneb netoasenduskulu arvutava finantsinstitutsiooni jaoks netonõue, loetakse praeguseks asenduskuluks null; ii) artikli 5b lõikes 2 osutatud potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni väärtust vähendatakse kõigi tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul järgmise valemi kohaselt: PCEred = 0,4 • PCEgross + 0,6 • NGR • PCEgross kus: PCEred = kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni vähendatud väärtus; PCEgross = kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni väärtuste summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade tinglikud väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega; NGR = neto-bruto suhtarv, mis leitakse kõigi asjaomase vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute netoasenduskulu (lugeja) ja kõigi kõnealuse vastaspoolega sõlmitud juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud lepingute brutoasenduskulu (nimetaja) jagatisena.

2.   Potentsiaalse tulevase krediidiriski positsiooni arvutamisel lõike 1 punkti b alapunktis ii esitatud valemi kohaselt võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega.

Artikli 5c lõike 1 kohaldamisel võivad finantsinstitutsioonid käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid tuletislepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega, kusjuures tinglikud põhisummad korrutatakse artikli 5c tabelis 2 esitatud protsendimääradega.

Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse täiesti sarnaste tuletislepingutena valuutaforvardeid või muid sarnaseid lepinguid, mille tinglik põhisumma võrdub rahavooga, kui rahavoog peab lepingujärgselt laekuma samal väärtuspäeval ja täielikult samas valuutas.

3.   Kõigi muude tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tuletislepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid vähendada kohaldatavaid protsendimäärasid, nagu on esitatud tabelis 3.

Tabel 3

Algne tähtaeg	Intressimääralepingud	Valuutalepingud
Üks aasta või vähem	0,35  %	1,50  %
Üle ühe aasta, kuid mitte üle kahe aasta	0,75  %	3,75  %
Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta	0,75  %	2,25  %

4.   Intressimääralepingute puhul võivad finantsinstitutsioonid valida kas algse või järelejäänud tähtaja.“