(1)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/72 (2) tasakaalustava tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

(2)

Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. (edaspidi „Giant“, „hageja“ või „GEV“) esitas vaidlustatud määruse kohta hagi Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“). 27. aprillil 2022 tegi Üldkohus vaidlustatud määrust käsitleva otsuse (kohtuasi T-243/19) (3) (edaspidi „kohtuotsus“ või „otsus“).

(3)

Üldkohus leidis, et komisjon ei olnud kohustatud määrama hinna allalöömise marginaale ja et tal oli õigus võtta kahju analüüsis ja seega ka põhjusliku seose tuvastamisel aluseks muud subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõikes 2 loetletud hinnanähtused, nagu liidu tootmisharu hindade märkimisväärne langus või hinnatõusu märkimisväärne takistamine. Üldkohus leidis, et kuna komisjon võttis artikli 8 lõike 2 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mille ta hageja puhul oli hindadest maha arvanud (või mida algseadmete valmistaja (4) müügi puhul ei esinenud, sest asjaomase toote (5) edasise turustamisega tegeles sõltumatu ostja), siis ei olnud komisjon hageja hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Üldkohus märkis, et selle metodoloogilise vea tagajärjel tuvastatud liidu tööstuse hindade allalöömise olemasolu ja olulisus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud.

(4)

Arvestades tähtsust, mille komisjon oli omistanud hinna allalöömise olemasolule kahju tuvastamisel ning järelduste tegemisel subsideeritud impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta, leidis Üldkohus, et hinna allalöömise arvutamisel tehtud viga oli piisav, et lükata ümber komisjoni analüüs vastava põhjusliku seose kohta, mille olemasolu on meetmete kehtestamisel oluline.

(5)

Üldkohus märkis, et isegi kui subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 tähenduses kahju olemasolu on kindlaks tehtud analoogia alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (6) (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“) artikli 2 lõikele 9, on nende sätete alusel teostatud komisjoni analüüs ikkagi kehtetu hagi teises osas osutatud ebaõiglase võrdluse tõttu (7).

(6)

Üldkohus märkis ka, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati võrdluse abil, mis hõlmas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordikulude ja tollimaksudega, nagu oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutamisel (8). Sellest tulenevalt leidis Üldkohus, et ei saa välistada, et kui hageja hindade allalöömise arvutuses ei oleks tehtud metodoloogilist viga, oleks liidu tootmisharu kahjumarginaal olnud vaidlustatud määruses kindlaks määratust isegi madalam ning veel madalam kui selles osutatud tasakaalustatavate subsiidiumide ulatus. Sel juhul tuleks subsiidiumivastase alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt vähendada subsiidiumivastast tollimaksu määrani, millest piisab kõnealuse kahju kõrvaldamiseks (9).

(7)

Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse osas, mis puudutas Giantit.

(8)

ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse (käesoleval juhul subsiidiumivastase uurimise) käigus, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu määratletud õigusvastasus (10).

(9)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada punktist, kus õigusvastasus ilmnes (11). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks subsiidiumivastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Juhul kui tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud tasakaalustusmeetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on subsiidiumivastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune subsiidiumivastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (12) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(10)

Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse ühel ainsal põhjusel – nimelt seepärast, et komisjon ei olnud märkimisväärse hinna allalöömise olemasolu kindlaksmääramisel teostanud hinna allalöömise analüüsis õiglast võrdlust samal kaubandustasandil. Üldkohtu arvates mõjutas see viga ka põhjusliku seose analüüsi ja võimalik, et ka hageja kahjumarginaali.

(11)

Vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus läbi ei vaadanud, jäävad kehtima ja neid käesolev taasalustamine ei mõjuta (13).

(12)

Pärast Üldkohtu otsust avaldas komisjon 6. juulil 2022 teate (edaspidi „taasalustamisteade“), millega otsustas äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. osas taasavada Hiina RVst pärit elektrijalgrataste importi käsitleva algse uurimise, mille tulemusel vaidlustatud määrus oli vastu võetud, ja jätkata uurimist punktist, kus õigusnormide rikkumine aset leidis (14).

(13)

Taasalustatud uurimisel vaadeldakse ainult Üldkohtu otsuse rakendamist Gianti suhtes.

(14)

6. juulil 2022 kehtestas komisjon ka Hiina RVst pärit ja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd. toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes registreerimiskohustuse ning palus riikide tolliasutustel mitte teha otsust tühistatud tollimaksude tagasimaksmise nõuete kohta enne, kui läbivaatamise tulemused on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „registreerimismäärus“) (15).

(15)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid menetluse taasalustamisest ning kutsus neid üles esitama oma seisukohad kirjalikult ja taotlema ärakuulamist taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(16)

Taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul palus ärakuulamist üks huvitatud isik – Giant –, kellele anti võimalus esitada oma seisukohad.

(17)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid nii Giant kui ka Euroopa jalgrattatootjate ühendus (EBMA) enda ärakuulamist. Selle võimaluse nad said.

(18)

Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(19)

Pärast uurimise taasalustamist saatis komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele ja nendega seotud kaubandusühingutele teabepäringu.

(20)

Sellele vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad.

(21)

Komisjon tegi subsiidiumivastase alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(22)

Uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(23)

Giant ja importija Rad Power Bikes NL esitasid komisjonile uurimise taasalustamise kohta märkused.

(24)

Giant väitis, et vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikele 9 tuleks artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetlustes uurimine võimaluse korral lõpule viia ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 15 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Giant osutas ka sellele, et kui erijuhud välja arvata, tuleb WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11.11 kohaselt uurimine lõpetada hiljemalt ühe aasta jooksul ja mitte mingil juhul rohkem kui 18 kuu jooksul pärast uurimise algatamist.

(25)

Ta väitis, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu kohaselt on tähtaegadest kinnipidamine kohustuslik (16).

(26)

Giant väitis veel, et taasalustamisteates on otsesõnu kinnitatud, et käesolev menetlus on algse uurimise jätk, ning kuna algne subsiidiumivastane uurimine algatati 21. detsembril 2017, oleks subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikes 9 sätestatud kohustuslikust tähtajast kinnipidamiseks uurimine tulnud lõpule viia 20. jaanuariks 2019. Tema väitel tähendab algse uurimise taasalustamine 2022. aasta juulis seda, et uurimine kujunes subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõikega 9 ettenähtud tähtajast pikemaks, ja seda, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 11.11 sätestatud tähtaegadest ei peetud kinni.

(27)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Dumpinguvastase alusmääruse analoogse sätet käsitleva väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldata uurimise lõpetamiseks ettenähtud tähtaega olukordades, kus menetlust alustatakse uuesti pärast kohtuotsust. Seega hõlmab artikli 11 lõige 9 üksnes algseid menetlusi, mitte aga menetlusi, mida on pärast kohtu otsusega tühistamist või kehtetuks tunnistamist uuesti alustatud. Tundub, et Gianti osutatud WTO kohtuasi ei puutu asjasse, kuna see ei sea kahtluse alla seda, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikkel 11.11 kehtib vaid algsete uurimiste suhtes.

(28)

Giant väitis ka, et komisjonil ei ole õigust Gianti osas algset subsiidiumivastast uurimist taasalustada, kuna Üldkohtu tuvastatud sisuline viga ei mõjutanud mitte ainult Giantiga seotud uurimist, vaid üldse kogu kahju ja põhjusliku seose analüüsi, mis vähemalt osaliselt lähtus Gianti kohta tehtud järeldustest. Giant väitis veel, et kohtuasjas T-243/19 tehtud Üldkohtu otsuse täitmiseks ei oleks komisjon pidanud taasalustama algset uurimist, vaid oleks pidanud tühistama Gianti elektrijalgrataste suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed.

(29)

Ka Rad Power Bikes NL väitis, et Üldkohtu järelduste kohaselt peaks komisjon oma meetmed tühistama.

(30)

Komisjon ei nõustunud väidetega, et Euroopa kohtute osutatud õigusvastasuse kõrvaldamiseks ei olegi võimalik uurimist taasalustada. Tegelikult oli Üldkohus Jindali kohtuasjas (17) leidnud, et ka juhul, kui on tehtud sisuline või metodoloogiline viga, võib komisjon määruse kohaldamise ajal uurimist taasalustada, jätkata seda sealt, kus tekkis õigusvastasus, parandada rikkumine ja kehtestada meetmed uuesti. Komisjon ei mõista, kuidas Gianti osutatud WTO lepingu sätted ja kohtuotsused toetavad tema väiteid, kuna neis ei käsitletagi pärast kohtumenetlust ilmnenud õigusrikkumiste kõrvaldamist.

(31)

Nagu on selgitatud punktides 3 ja 4, parandas komisjon uurimist taasalustades metodoloogilise vea, nagu Üldkohus oli seda kohtuasjas T-243/19 tehtud otsusega nõudnud, ja vaatas Gianti hinna allalöömise arvutuse uuesti läbi. Komisjon arvutas uuesti ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, millega kõrvaldas sama metodoloogilise vea selles arvutuses. Kuna Üldkohus oli järeldanud, et sellest olenevad ka üldised järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, vaatas komisjon nii kahju kui ka põhjusliku seose analüüsi uuesti läbi, nagu on selgitatud punktides 3 ja 4. Seetõttu leiab komisjon, et tema läbivaadatud järeldused on täielikult kooskõlas Üldkohtu otsusega kohtuasjas T-243/19. Kuna läbivaadatud järelduste kohaselt tollimaksu küll vähendati, kuid seda ei kaotatud, ei olnud Gianti elektrijalgrataste suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmeid vaja kehtetuks tunnistada. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(32)

Giant väitis ka, et kui komisjon peaks taasalustatud uurimist jätkama, peab ta parandama ka kõik muud vead, mille Giant Üldkohtus vaidlustas. Gianti arvates peaks komisjon taasalustatud subsiidiumivastase uurimise käigus kõrvaldama ka subsiidiumide analüüsis tehtud vead, mis on järgmised: i) järeldus, et Giantit subsideeriti mootorite ja akude ostmisel; ii) komisjon võttis subsiidiumi ulatuse arvutamisel ekslikult arvesse kasu, mis ei olnud seotud ELis vabasse ringlusse lubatud elektrijalgratastega; iii) järeldus, et pangaaktseptide kasutamine kujutab endast rahalist toetust subsiidiumivastase alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses; iv) järeldus, et pangaaktseptide kasutamisest on saadud kasu; v) järeldus, et pangaaktseptidega saadud väidetav subsiidium on konkreetne, ja vi) järeldus, et Giant sai maakasutusõiguste omandamise kaudu kasu.

(33)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kohtuasjas T-243/19 tehtud Üldkohtu otsuse punktis 117 esitatud järelduses oli Üldkohus leidnud, et määrus tuleb Gianti puudutavas osas tühistada, kuna hinna allalöömise arvutamisel on kasutatud vale meetodit ja seetõttu on komisjoni analüüs kahju ja põhjusliku seose kohta väär. See aga võib seada kahtluse alla vaidlustatud määruse õiguspärasuse. Üldkohus ei pidanud vajalikuks analüüsida ega hinnata hageja esitatud muude väidete põhjendatust. Nagu on märgitud põhjendustes 8 ja 11, peavad institutsioonid ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaselt võtma Üldkohtu otsuste täitmiseks vajalikke meetmeid, kuid vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad täielikult kehtima. Kuna taasalustatud uurimise käigus ei vaadata läbi kogu juhtumit, vaid kõrvaldatakse Üldkohtu leitud konkreetsed vead, ei pidanud komisjon seega Gianti subsiidiumimarginaali läbivaatamist vajalikuks.

(34)

Giant osutas ka sellele, et nii algses kui ka taasalustatud uurimises ei olnud komisjon avalikustanud kogu teavet, mille alusel saaks analüüsida, kas Gianti ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu on võrreldud õiglaselt. Seetõttu taotles Giant, et komisjon avalikustaks taasalustatud uurimise raames asjakohase teabe valimisse kaasatud liidu tootjate müügikanalite kohta.

(35)

Kuigi komisjon ei muutnud oma seisukohta liidu tootmisharu poolt liidu turul tehtud müügi andmete konfidentsiaalsuse küsimuses, pidas ta vajalikuks teha Giantile teatavaks järgmised andmed. Neli valimisse kaasatud liidu tootjat müüsid ligikaudu 46 % oma müügimahust seotud kauplejate kaudu. Lisaks valimisse kaasatud tootjate otsemüügile müüs sõltumatutele äriühingutele elektrijalgrattaid kokku kümme seotud kauplejat. Seega moodustas otsemüük ligikaudu 54 % liidu müügimahust.

(36)

Giant väitis, et vastupidiselt komisjoni poolt taasalustamise teates esitatule, peab komisjon teostama imporditud elektrijalgrataste hindade ja liidu tootjate poolt liidu turul müüdavate elektrijalgrataste hindade õiglase võrdluse. Ta väitis, et vastavalt subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõigetele 1 ja 2 peab komisjon selleks, et teha kindlaks asjaomase impordi mõju hindadele, tegema kõnealuse hinnavõrdluse, milleks ta võib võrrelda imporditud elektrijalgrataste hindu ja liidu tootmisharu tegelikke hindu. Et võrdlus oleks õiglane, tuleks arvesse võtta ka seda, milline on asjaomaste müügihindade tegelik konkurentsipunkt. Samuti tuleks võrdluses arvesse võtta margitoodete ja algseadmete valmistaja tasandil toimunud müügi erinevusi.

(37)

Komisjon võttis Gianti väiteid ja Üldkohtu otsuses sisalduvaid märkusi arvesse hindade allalöömise, kahju, põhjusliku seose ja kahju kõrvaldamise läbivaadatud analüüsis ja järeldustes, mis on esitatud punktides 3 ja 4.

(38)

Giant juhtis tähelepanu ka sellele, et registreerimismääruses on sõnaselgelt tunnistatud, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude maksmise lõplik kohustus tuleneb taasalustatud uurimise järeldustest (18) ning väitis, et seetõttu saab lõplikke kohustusi kohaldada üksnes tulevase impordi suhtes, st toodetele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast selliste tollimaksude jõustumist. Gianti arvates toetavad seda seisukohta kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-458/98 „IPS“ ning komisjoni enda varasemad seisukohad (19). Seetõttu väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksu saab kehtestada ainult elektrijalgrataste tulevasele impordile, st sellistele tema toodetud elektrijalgratastele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast tollimaksu uuesti kehtestamise määruste avaldamist. Lisaks väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksude uuesti kehtestamine varasema impordi suhtes oleks samuti vastuolus tasakaalustustavate tollimaksude olemusega, mis ei ole karistusmeetmed liidu tootmisharule varem tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid peavad aitama ära hoida tulevast kahju (20).

(39)

Euroopa Kohus on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 10 lõige 1 ei välista võimalust kehtestada uuesti dumpinguvastased tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul (21). Komisjon leiab, et neid järeldusi saab samuti kohaldada tasakaalustavatele tollimaksudele, sest ka kehtiva subsiidiumivastase algmääruse artikkel 16 ei välista, et aktidega kehtestatakse uuesti tasakaalustavad tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul. Niisiis ei ole haldusmenetluse jätkamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga, (22) nagu on selgitatud registreerimismääruse põhjenduses 14. Seetõttu lükati tagasi Gianti väide, et tollimakse ei saa uuesti kehtestada impordi suhtes, mis on vabasse ringlusse lubatud enne (tulevase) komisjoni rakendusmääruse avaldamist.

(40)

Rad Power Bikes NL märkis, et ta importis teistelt Hiina eksportijatelt tooteid, mis olid sarnased Giantilt imporditud toodetega, ning et selle impordi suhtes kohaldati tollimakse, mis arvutati ja kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel. Seetõttu väitis ta, et Gianti suhtes kohaldatavate tollimaksude ümberarvutamisel peab komisjon läbi vaatama ja vähendama ka tollimaksumäärasid, mis on kehtestatud teistele Hiina eksportijatele, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse – nii neile, kellele oli võimaldatud individuaalne tollimaksumäär, kui ka teistele, valimisse kaasamata koostööd tegevatele Hiina eksportijatele.

(41)

Nagu on selgitatud põhjenduses 33, ei vaadata taasalustatud uurimise käigus uuesti läbi kõiki vaidlustatud määruse järeldusi, vaid ainult rakendatakse konkreetselt Gianti kohta tehtud Üldkohtu järeldusi. Kuna Üldkohus ei tühistanud vaidlustatud määrust teiste eksportivate tootjate osas, ei pidanud komisjon ka vajalikuks muuta oma algseid järeldusi teiste Hiina eksportijate kohta, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(42)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadis Giant uuesti kahtluse alla läbivaadatud ja tema suhtes tagasiulatuvalt uuesti kehtestatud tasakaalustavate tollimaksude seaduslikkuse, nagu selgitatud põhjenduses 38. Kuna ükski argument ei olnud uus, siis lükati Gianti väited uuesti tagasi.

(43)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, leidis Üldkohus, et kuna komisjon võttis subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõike 2 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mida ta Gianti hindade puhul ei olnud arvesse võtnud (või mida algseadmete valmistajate müügi puhul ei esinenud), siis ei olnud komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Seetõttu ei olnud sellise hinna allalöömise olemasolu ega olulisus nõuetekohaselt tõendatud.

(44)

Nagu on selgitatud vaidlustatud määruse põhjenduses 610, võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise kindlakstegemiseks omavahel

(45)

Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali ümber, kohandades põhjenduses 44 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu kahes aspektis.

(46)

Esiteks juhtudel, kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati igat liiki sõltumatute klientide makstud müügihinnast maha kaupleja tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Ühe liidu tootja puhul tehti kindlaks eriline kord, mis sarnaneb töötlemislepinguga. Tema puhul ei arvatud maha seotud kaupleja kulusid, mis olid seotud tootmistegevusega. Selles arvutuses kasutati sama kasumitaset, mis oli kindlaks määratud dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes analoogia alusel, nagu on osutatud vaidlustatud määruse põhjendustes 616–618, ja mis arvutati koostööd tegevate sõltumatute importijate põhjal.

(47)

Teiseks vähendati selleks, et võrrelda hindu algseadmete valmistaja tasandil, liidu tootmisharu asjaomaseid hindu veel 2,3 %, et võtta arvesse väljatöötamise ja turustamise ning teadus- ja arendustegevuse kulusid. See mahaarvamine tehti vaidlustatud määruse põhjenduses 771 selgitatud korras.

(48)

Kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvate muude kohanduste tegemist ei peetud vajalikuks, kuna uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Giant, et tema ja liidu tootmisharu ekspordihindade võrdlemisel tuleks vaadelda esimest müüki sõltumatule kliendile, ning mitte võtta arvesse kummagi poole müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Giant väitis, et just seda lähenemisviisi järgis komisjon Jindali kohtuasjas tehtud Üldkohtu otsuse rakendamisel, ning et just see meetod võimaldaks saada õiglase võrdluse.

(50)

Komisjon tuletas meelde, et Jindali juhtumis võrreldi eksportiva tootja ja liidu tootmisharu hindu sõltumatute klientide tasandil, kuna seda tingisid selle juhtumi konkreetsed asjaolud – turg oli geograafiliselt jagatud ja konkurents toimus pakkumuste tasandil. Iga juhtumit käsitletakse konkreetsete faktide ja asjaolude alusel, võttes arvesse konkreetset kohtuotsust. Giant ei ole selgitanud, miks tuleks käesoleva juhtumi asjaoludest lähtudes kasutada sama lähenemisviisi kui Jindali kohtuasja puhul, ja miks komisjoni lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Lisaks märkis komisjon, et vajalikel juhtudel kohandati algse uurimise ekspordihindu vastavalt seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning tinglikule kasumile kooskõlas komisjoni tavaga kasutada analoogilistel juhtudel dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikes 9 osutatud metoodikat. Seda lähenemisviisi kinnitas sõnaselgelt Euroopa Kohus Hansoli asjas tehtud kohtuotsuses, (23) milles rõhutati, et see tuleneb laiast kaalutlusõigusest, mis komisjonil on dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(51)

Lisaks väitis Giant, et alternatiivina põhjenduses 49 kirjeldatud väitele peaks komisjon otse jaemüüjatele suunatud liidu tootmisharu müügi puhul tegema täiendavaid mahaarvamisi vastavalt liidu tootja müügi-, üld- ja halduskuludele ning sisemüügiosakondade kasumile.

(52)

Komisjon tuletas meelde, et põhjendustes 46–48 kirjeldatud lähenemisviis tagab õiglase võrdluse, kuna ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu kohandati samade müügikanalite puhul samal viisil ja sama metoodika kohaselt. Seega kui müük toimus seotud kauplejate kaudu, siis kohandati nii ekspordihindu kui ka liidu tootmisharu müügihindu vastavalt müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile, otsemüügi puhul aga kohandusi ei tehtud. Seega tekitaks Gianti välja pakutud liidu tootmisharu otsemüügi hindade kohandamine ebakõla võrreldes Gianti vastava müügi ekspordihindadega. See oleks kahjulik liidu tootmisharule, sest Gianti tehase otsemüügi puhul Hiinas selliseid mahaarvamisi ei tehtud. See ei oleks kooskõlas ka Üldkohtu otsusega, kuna Euroopa Kohus lähtus Gianti kasuks otsuse tegemisel samast ebakõlast. Lisaks märkis komisjon, et kohandusi on tehtud ka vastavalt projekteerimis- ja turundus- ning teadus- ja arendustegevuse kuludele ja samuti vastavalt kaubandustasandile, nagu on selgitatud põhjendustes 47 ja 48. Need tagavad Gianti ja liidu tootmisharu olukordade täieliku sümmeetria vastavalt kohtuotsusele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(53)

Giant väitis ka, et tema kui algseadmete valmistaja toodete müüki tuleks võrrelda liidu tootmisharu müügihindadega, mille puhul on asjakohastel juhtudel tehtud mahaarvamisi seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga.

(54)

Komisjon kinnitas, et just seda lähenemisviisi ta järgiski.

(55)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis liidu tootmisharu, et liidu tootmisharu puhul arvutatud ja avalikustatud korrigeeritud hinnad ei olnud õiged, kuna kreeditarvete arvessevõtmise meetod oli vale. Liidu tootjad väitsid, et see mõjutas nii netohindade kui ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohanduste arvutusi.

(56)

Komisjon analüüsis, kas valimisse kaasatud liidu tootjate soovitatud metoodika kasutamine muudaks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. Selle tulemusel muutis komisjon oma arvutusi, kuid marginaalid ei muutunud kuigi palju. Läbivaadatud arvutused avalikustati valimisse kaasatud liidu tootjatele ning arvutuste läbivaatamisest teatati ka Giantile. Neile kõigile anti aega esitada märkusi.

(57)

Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes juhtis liidu tootmisharu tähelepanu sellele, et ühe liidu tootja kreeditarvete arvutustes on tehtud viga. Pärast selle vea parandamist saadi Gianti hinna allalöömise marginaaliks 11,5 %. 14. veebruaril 2023 tehti uued arvutused teatavaks kõigile huvitatud isikutele ja neile anti veel aega märkuste esitamiseks. Rohkem märkusi ei saadud.

(58)

Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes väitis liidu tootmisharu ka seda, et kreeditarvete käsitlemisel oleks komisjon pidanud arvutama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad üksnes iga müügitehingu väärtuse põhjal. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud arvutati iga elektrijalgratta kohta, kasumimarginaal aga arvele märgitud summa alusel, lükati see väide tagasi.

(59)

Liidu tootmisharu väitis ärakuulamisel, et iga sellise müügi puhul, mille puhul komisjon arvas seotud importija kasumi liidu tootmisharu müügihindadest maha, oli 9 % kasumimäär liiga kõrge, palju kõrgem kui algses uurimises kindlaks määratud sihtkasum (4,3 %). Lisaks väideti, et uurimistoimikus ei ole mingit teavet, mis õigustaks 9 % kasumimäära kasutamist. Giant esitas selle väite ümberlükkamiseks märkuse, et kasumimäära ei ole põhjust muuta, kuna puudub põhjus muuta algse uurimise käigus arvutatud tinglikku kasumimäära.

(60)

Algses uurimises määrati toimikus olevate andmete põhjal kindlaks nii sihtkasum kui ka seotud importija tinglik kasumimäär ning neid Üldkohus ei uurinud ega maininud ka kohtuotsuses, mille alusel uurimist taasalustati. Seetõttu ei ole komisjon kohustatud seda küsimust praeguses etapis uuesti uurima hakata. Lisaks on sihtkasum (kasum, mida liidu tootmisharu teenib tavapärastes konkurentsitingimustes omamaise müügi puhul) ja kaupleja kasum (tinglik kasumisumma, mille tavaliselt katab importija) erinevad mõisted ja neid reguleerivad erinevad alusmääruse sätted. Seega ei saa neid kahte mõistet otseselt omavahel võrrelda ja kummagi kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(61)

Liidu tootmisharu väitis veel, et kuna kaks liidu tootjat ja nendega seotud kauplejad olid omavahel seotud, ei ole müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine põhjendatud. Tema arvates ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit teatavate kauplejate kaudu toimunud müügi hinnast maha arvata, kuna tootja tegutses töötlemislepingu alusel. Liidu tootmisharu esitas oma väite toetuseks asjaomaste tootmis- ja müügiettevõtjate vahelised lepingud.

(62)

Mis puudutab tootjat, keda on mainitud ka põhjenduses 61, siis tema suhtes kehtis töötlemislepingu sarnane erikord. Komisjon uuris selle kokkuleppe tingimusi põhjalikult ja jõudis järeldusele, et tegemist oli tootmis-, mitte töötlemislepinguga, ning et müügi-, üld- ja halduskulusid kandsid nii tootja kui ka seotud kaupleja. Kokkuleppe olemasolu annab tunnisust ka sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et selle tootja puhul ei saa seotud isikute kaudu toimunud müügi hindadest kõiki müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvamata jätta. Komisjon võttis arvesse müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tavaliselt tekivad seotud kauplejal, kuid mitte neid, mis tekivad tootjal. Asjaomasel tootjal tekkis ka otsemüügist tulenevaid müügi-, üld- ja halduskulusid. Kokkuvõttes järeldas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks seotud kaupleja müügihinnast maha arvata, ning lükkas selle väite tagasi.

(63)

Teise tootja kohta esitas liidu tootmisharu samuti selle tootja ja seotud kaupleja vahelise kokkuleppe, et kinnitada oma väidet, et komisjonil ei ole põhjust temaga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvata. Giant vaidlustas selle seisukoha, väites, et liidu tootmisharu puhul tuleks lähtuda samast lähenemisviisist kui Gianti puhul.

(64)

Seda küsimust uurides märkas komisjon, et selle teise tootja kokkulepe ei olnud töötlemisleping, vaid seotud isikute vaheline tootmisleping, milles määrati kindlaks tootja ja seotud kaupleja rollid ning muud tingimused, nagu siirdehindade arvutamise metoodika. Leping ei andnud kinnitust selle kohta, et algsel uurimisperioodil toodeti elektrijalgrattaid töötlemislepingu või muu kokkuleppe alusel, mis tähendaks, et sellisel juhul ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid seotud kauplejate müügihindadest maha arvata. Leping andis kinnitust sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seotud kaupleja tegutses samuti tootjana, kes müüs elektrijalgrattaid turul nii otse kui ka teiste seotud kauplejate kaudu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(65)

Liidu tootmisharu väitis veel, et ühe liidu tootja müüki tuleks suuremaks korrigeerida või jätta see hinnavõrdluses arvesse võtmata, sest tegemist oli müügiga supermarketikettidele ja veebiplatvormidele, mitte aga muud liiki jaetarbijaile.

(66)

Komisjoni arvates ei saa seda müüki välja jätta, sest algses uurimises moodustatud liidu tootjate valimit peeti liidu tootmisharu suhtes esinduslikuks. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 48, ei ole eri kliendiliikide puhul vaja teha muid hinnakohandusi peale nende, mis on juba tehtud.

(67)

Liidu tootmisharu väitis, et ilma hindade kohandamiseta ei saa tema müüki algseadmete valmistajana ja ekspordimüüki õiglaselt võrrelda.

(68)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu müügi maht algseadmete valmistajana oli väga väike ning kuna enamik neist toodetest ei olnud sama liiki kui imporditud tooted, siis ei võetud neid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel arvesse. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu müüki algseadmete valmistajana ei tuleks kohanduste tegemisel arvesse võtta, kuna see ei mõjuta hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale.

(69)

Seega on kinnitust leidnud, et Gianti läbivaadatud hinna allalöömise marginaal algsel uurimisperioodil oli 11,5 %.

(70)

Kohtuasjas T-243/19 märkis Üldkohus, et leitud metodoloogiline viga, mis tähendas, et komisjon ei teinud Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel õiglast võrdlust, mõjutab tõenäoliselt ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul arvutatud hinna allalöömise määra (24).

(71)

Selleks et võrdlus teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hindade ja liidu tootjate hindade vahel oleks õiglane, arvutas komisjon ümber ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid, võttes arvesse põhjendustes 44–47 osutatud asjaolusid.

(72)

Võrdluse tulemusel selgus, et valimisse kaasatud eksportijate (kelle hulka kuulub Giant) impordi keskmine hinna allalöömise marginaal oli 17,1 %. Kuna Gianti hinna allalöömise marginaal muutus, nagu on selgitatud põhjenduses 56, siis lõplik näitaja on 17,0 %.

(73)

Komisjon märgib, et pärast Üldkohtu poolt kohtuasjas T-243/19 (25) osutatud hindade allalöömise arvutamise metoodikavea parandamist selgus, et Hiinast pärit import on liidu tootmisharu hindu alla löönud vähemal määral – keskmiselt 17,0 %, nagu on märgitud põhjenduses 72. Hindade allalöömise määra vähenemisest hoolimata on selge, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on hindu siiski märkimisväärselt alla löönud.

(74)

Komisjoni järeldused muude kahjunäitajate kohta, mida on nimetatud vaidlustatud määruse põhjendustes 681–693, jäävad kehtima.

(75)

Võttes arvesse põhjenduses 73 osutatud läbivaadatud hinna allalöömise marginaale, mis on märkimisväärsed, ning tõendeid selle kohta, et peaaegu kõigi vaidlustatud määruse põhjendustes 630–680 selgitatud kahjunäitajate suundumus on negatiivne, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju subsiidiumivastase alusmääruse artikli 8 lõike 4 tähenduses.

(76)

Komisjon uuris ühtlasi, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kahju vahel oleks põhjuslik seos ka siis, kui lähtutaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordi läbivaadatud hinna allalöömise marginaalidest.

(77)

Hoolimata kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportijate hinna allalöömise marginaali vähenemisest, on valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt pärit import liidu tootmisharu müügihindu märkimisväärselt alla löönud. Seega ei muuda hinna allalöömise marginaalide muutumine algset järeldust, mille komisjon oli esitanud vaidlustatud määruse põhjenduses 718, nimelt et liidu tootjate kantud kahju ja Hiina RVst pärit subsideeritud impordi vahel on põhjuslik seos.

(78)

Läbivaadatud hinna allalöömise marginaalid ei muutnud ka vaidlustatud määruse punktis 5.2 esitatud analüüsi ja järeldusi muude kahju põhjuste kohta.

(79)

Kuna täiendavaid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja subsideeritud impordi vahel.

(80)

Võttes arvesse Üldkohtu märkusi kohtuasjas T-243/19 tehtud otsuse punktis 115, arvutas komisjon uuesti välja ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme.

(81)

Algses uurimises selgitas komisjon uurimisperioodi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme välja, võrreldes

(82)

Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme uuesti, kohandades põhjenduses 81 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi sihthindu.

(83)

Kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati sõltumatute klientide makstud hinnast maha kauplejate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Müügi-, üld- ja halduskulude summa oli iga kaupleja puhul erinev. Kui asjaomase seotud kaupleja kulud ei olnud seotud toodete turustamisega, vaid tootmistegevusega (nt tootmise kavandamine ja tooraine hankimine), siis neid kulusid maha ei arvatud, sest need ei olnud seotud tooteid liidu turul turustava seotud kaupleja tavapärase tegevusega. Selle arvutamisel kasutati algses uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate jaoks kindlaks määratud kasumitaset.

(84)

Margitoodete või algseadmete valmistaja taseme arvesse võtmiseks ei olnud muid kohandusi vaja teha, kuna see kohandus (2,3 %) oli juba tehtud.

(85)

Kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvate muude kohanduste tegemist ei peetud vajalikuks, kuna uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud.

(86)

Väited, mida nii Giant kui ka liidu tootmisharu esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist oma märkustes punktis 3 esitatud hinna allalöömise arvutuse kohta, kehtivad ka käesolevas punktis esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide kohta.

(87)

Pärast huvitatud isikute esitatud märkuste arvessevõtmist leitakse, et Gianti turuhinnast madalama hinnaga müügi läbivaadatud marginaal on 13,8 %.

(88)

Tuginedes järeldustele subsideerimise, kahju ja põhjusliku seose kohta, mille komisjon tegi käesoleva taasalustatud subsiidiumivastase uurimise käigus, kehtestatakse Hiinast pärit ja Gianti toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes uuesti lõplik tasakaalustav tollimaks.

(89)

Kuna Gianti uus kahjumarginaal (13,8 %) on suurem kui subsideerimise ulatus (3,9 %), siis algses uurimises toodud reeglite kohaselt peaks tasakaalustav tollimaks olema sama suur kui oli olnud subsideerimine. Seega kehtestatakse Gianti suhtes järgmine tasakaalustava tollimaksu määr.

Lõplik tasakaalustav tollimaks

(90)

Käesolevast uurimisest tulenenud tasakaalustava tollimaksu määr on sama kui vaidlustatud määrusega kehtestatud tasakaalustava tollimaksu määra ja kehtib katkematult alates vaidlustatud määruse jõustumisest (st alates 19. jaanuarist 2019). Tolliasutustele antakse korraldus nõuda sisse asjakohased summad äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd impordilt.

(91)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti uuesti kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina RVst pärit, eksportiva tootja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes.

(92)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (26) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(93)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega,