20.3.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 80/41


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/609,

17. märts 2023,

millega vastavalt Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-242/19 kehtestatakse uuesti lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Komisjon kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/73 (2) dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (edaspidi „vaidlustatud määrus“).

1.2.   Euroopa Liidu Üldkohtu otsus

(2)

Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd. (edaspidi „Giant“ või „hageja“) esitas vaidlustatud määruse kohta hagi Euroopa Liidu Üldkohtule (edaspidi „Üldkohus“). 27. aprillil 2022 tegi Üldkohus vaidlustatud määrust käsitleva otsuse (kohtuasi T-242/19) (3) (edaspidi „kohtuotsus“ või „otsus“).

(3)

Üldkohus leidis, et komisjon ei olnud kohustatud määrama hinna allalöömise marginaale ja et tal oli õigus kahju analüüsimisel ja seega ka põhjusliku seose kindlakstegemisel võtta aluseks muud dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõikes 3 loetletud hinnanähtused, nagu liidu tootmisharu hindade märkimisväärne langus või oluline hinnatõusu takistamine. Üldkohus leidis, et kuna komisjon võttis dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mille ta hageja puhul oli hindadest maha arvanud (või mida algseadmete valmistaja (4) müügi puhul ei esinenud, sest asjaomase toote (5) edasise turustamisega tegeles sõltumatu ostja), siis ei olnud komisjon hageja hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Üldkohus märkis, et selle metodoloogilise vea tagajärjel tuvastatud liidu tööstuse hindade allalöömise olemasolu ja olulisus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud.

(4)

Arvestades tähtsust, mille komisjon oli omistanud hinna allalöömise olemasolule kahju tuvastamisel ning järelduste tegemisel dumpinguhinnaga impordi ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta, leidis Üldkohus, et hinna allalöömise arvutamisel tehtud viga oli piisav, et lükata ümber komisjoni analüüs vastav põhjusliku seose kohta, mille olemasolu on meetmete kehtestamisel olulise tähtsusega.

(5)

Üldkohus märkis, et isegi kui dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 tähenduses kahju olemasolu on kindlaks tehtud analoogia alusel vastavalt sama määruse artikli 2 lõikele 9, on nende sätete alusel teostatud komisjoni analüüs ikkagi kehtetu hagi teises osas osutatud ebaõiglase võrdluse tõttu (6).

(6)

Üldkohus märkis ka, et kahju kõrvaldamist võimaldav tase määrati võrdluse abil, mis hõlmas valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mida oli nõuetekohaselt kohandatud impordikulude ja tollimaksudega, nagu oli kindlaks määratud hinna allalöömise arvutamisel (7). Sellest tulenevalt leidis Üldkohus, et ei saa välistada, et kui hageja hindade allalöömise arvutuses ei oleks tehtud metodoloogilist viga, oleks liidu tootmisharu kahjumarginaal olnud vaidlustatud määruses kindlaks määratust isegi madalam ning veel madalam kui selles osutatud dumpingumarginaal. Sel juhul tuleks dumpinguvastase alusmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt vähendada dumpinguvastase tollimaksu summat määrani, millest piisab kõnealuse kahju kõrvaldamiseks (8).

(7)

Eeltoodut arvestades tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse osas, mis puudutas Giantit.

1.3.   Üldkohtu otsuse rakendamine

(8)

ELi toimimise lepingu artiklis 266 nõutakse institutsioonidelt Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Sellise akti tühistamise korral, mille institutsioonid on vastu võtnud haldusmenetluse (käesoleval juhul dumpinguvastase uurimise) käigus, tähendab Üldkohtu otsuse täitmine tühistatud akti asendamist uue aktiga, millest on kõrvaldatud Üldkohtu määratletud õigusvastasus (9).

(9)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib menetlust tühistatud akti asendamiseks alustada punktist, kus õigusvastasus ilmnes (10). See tähendab eelkõige, et olukorras, kus haldusmenetluse lõpetamise akt tühistatakse, ei pruugi see tühistamine tingimata mõjutada ettevalmistavaid akte, näiteks dumpinguvastase menetluse algatamist käsitlevat akti. Juhul kui tühistatakse määrus, millega kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed, tähendab see seda, et pärast tühistamist on dumpinguvastane menetlus ikka veel pooleli, sest akt, millega kõnealune dumpinguvastane menetlus lõpetati, on liidu õiguskorrast kadunud, (11) välja arvatud juhul, kui õigusvastasus tekkis menetluse algatamise etapis.

(10)

Käesoleval juhul tühistas Üldkohus vaidlustatud määruse ühel ainsal põhjusel – nimelt seepärast, et komisjon ei olnud märkimisväärse hinna allalöömise olemasolu kindlaksmääramisel teostanud hinna allalöömise analüüsis õiglast võrdlust samal kaubandustasandil. Üldkohtu arvates mõjutas see viga ka põhjusliku seose analüüsi ja võimalik, et ka hageja kahjumarginaali.

(11)

Vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad kehtima ja neid käesolev taasalustamine ei mõjuta (12).

(12)

Pärast Üldkohtu otsust avaldas komisjon 6. juulil 2022 teate (edaspidi „taasalustamisteade“), millega otsustas Gianti osas taasavada Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit elektrijalgrataste importi käsitleva algse uurimise, mille tulemusel vaidlustatud määrus oli vastu võetud, ja jätkata uurimist punktist, kus rikkumine aset leidis (13).

(13)

Taasalustatud uurimisel vaadeldakse ainult Üldkohtu otsuse rakendamist Gianti suhtes.

(14)

6. juulil 2022 kehtestas komisjon ka Hiina RVst pärit ja Gianti toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes registreerimiskohustuse ning palus riikide tolliasutustel mitte teha otsust tühistatud tollimaksude tagasimaksmise nõuete kohta otsust enne, kui läbivaatamise tulemused on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „registreerimismäärus“) (14).

(15)

Komisjon teavitas huvitatud isikuid menetluse taasalustamisest ning kutsus neid üles esitama oma seisukohad kirjalikult ja taotlema ärakuulamist taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(16)

Taasalustamisteates sätestatud tähtaja jooksul palus ärakuulamist üks huvitatud isik – Giant –, kellele anti võimalus esitada oma seisukohad.

(17)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid nii Giant kui ka Euroopa jalgrattatootjate ühendus (EBMA) enda ärakuulamist. Selle võimaluse nad said.

(18)

Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

1.4.   Üldkohtu otsuse rakendamise menetluslikud etapid

(19)

Pärast uurimise taasalustamist saatis komisjon valimisse kaasatud liidu tootjatele ja nendega seotud kaubandusühingutele teabepäringu.

(20)

Sellele vastasid kõik valimisse kaasatud liidu tootjad.

(21)

Komisjon tegi dumpinguvastase alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

Accell Group (Heerenveen, Madalmaad),

Prophete GmbH & Co. KG (Rheda-Wiedenbruck, Saksamaa),

Derby Cycle Werke GmbH (Cloppenburg, Saksamaa),

Koninklijke Gazelle NV (Dieren, Madalmaad).

1.5.   Uurimisperiood

(22)

Uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2016 kuni 30. septembrini 2017 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2.   HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED UURIMISE TAASALUSTAMISE KOHTA

(23)

Giant ja importija Rad Power Bikes NL esitasid komisjonile uurimise taasalustamise kohta oma märkused.

(24)

Giant väitis, et vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikele 9 tuleks artikli 5 lõike 9 alusel algatatud menetlustes uurimine võimaluse korral lõpule viia ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 15 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 8 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 9 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Giant osutas ka sellele, et kui erijuhud välja arvata, tuleb WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu (edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“) artikli 5.10 kohaselt uurimine lõpetada hiljemalt ühe aasta ja mitte mingil juhul rohkem kui 18 kuu jooksul pärast uurimise algatamist. Gianti väitel on WTO apellatsioonikogu ja WTO vaekogud korduvalt kinnitanud, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.10 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine on absoluutselt kohustuslik, näiteks juhtumis „EC – Fasteners“, kus WTO apellatsioonikogu märkis, et artikli 5.10 kohaselt tuleb uurimine lõpetada 12 kuu jooksul ja erijuhtudel 18 kuu jooksul, (15) ja juhtumis „Morocco – Hot-Rolled Steel (Turkey)“, (16) kus vaekogu leidis, et artikliga 5.10 ei ole ette nähtud ühtegi erandit, mis võimaldaks selles artiklis sätestatud tähtaegadest mitte kinni pidada. Giant väitis veel, et taasalustamisteates on otsesõnu kinnitatud, et käesolev menetlus on algse uurimise jätk, ning kuna algne dumpinguvastane uurimine algatati 20. oktoobril 2017, oleks dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud kohustuslikust tähtajast kinnipidamiseks uurimine tulnud lõpule viia 20. jaanuariks 2019. Tema väitel tähendas algse uurimise taasalustamine 2022. aasta juulis seda, et uurimine kujunes dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikega 9 ettenähtud tähtajast pikemaks, ja seda, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.10 sätestatud tähtaegadest ei peetud kinni.

(25)

Komisjon märkis, et väljakujunenud kohtupraktika (17) kohaselt ei kohaldata dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõikes 9 sätestatud 15-kuulist tähtaega uurimise lõpetamiseks olukordades, kus menetlust alustatakse uuesti pärast kohtuotsust. Seega hõlmab artikli 6 lõige 9 üksnes algseid menetlusi, mitte aga menetlusi, mida on pärast kohtu otsusega tühistamist või kehtetuks tunnistamist uuesti alustatud. Tundub, et Gianti osutatud WTO kohtuasjad ei puutu asjasse, kuna need ei sea kahtluse alla seda, et WTO dumpinguvastase lepingu artikkel 5.10 kehtib vaid algsete uurimiste suhtes. Seepärast lükati see väide tagasi.

(26)

Giant väitis ka, et komisjonil ei ole õigust Gianti osas algset dumpinguvastast uurimist taasalustada, kuna Üldkohtu tuvastatud sisuline viga ei mõjutanud mitte ainult Giantiga seotud uurimist, vaid üldse kogu kahju ja põhjusliku seose analüüsi, mis vähemalt osaliselt lähtus Gianti kohta tehtud järeldustest. Giant väitis veel, et kohtuasjas T-242/19 tehtud Üldkohtu otsuse täitmiseks ei oleks komisjon pidanud taasalustama algset uurimist, vaid oleks pidanud tühistama Gianti elektrijalgrataste suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed. Ka Rad Power Bikes NL väitis, et Üldkohtu järelduste kohaselt peaks komisjon oma meetmed tühistama.

(27)

Komisjon ei nõustunud väidetega, et uurimist, millega saaks kõrvaldada Euroopa kohtute osutatud õigusvastasus, ei olegi võimalik taasalustada. Tegelikult oli Üldkohus Jindali kohtuasjas (18) leidnud, et ka juhul, kui on tehtud sisuline või metodoloogiline viga, võib komisjon määruse kohaldamise ajal uurimist taasalustada, jätkata seda sealt, kus tekkis õigusvastasus, parandada rikkumine ja kehtestada vaidlusalused meetmed uuesti. Komisjon ei mõista, kuidas Gianti osutatud WTO lepingu sätted ja kohtuotsused toetavad tema väiteid, kuna neis ei käsitletagi pärast kohtumenetlust ilmnenud õigusrikkumiste kõrvaldamist.

(28)

Nagu on selgitatud 3. ja 4. jaos, parandas komisjon uurimist taasalustades metodoloogilise vea, nagu Üldkohus oli seda kohtuasjas T-242/19 tehtud otsusega nõudnud, ja vaatas Gianti hinna allalöömise arvutuse uuesti läbi. Komisjon arvutas uuesti ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, millega kõrvaldas sama metodoloogilise vea selles arvutuses. Ja kuna Üldkohus oli järeldanud, et sellest olenevad ka üldised järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, vaatas komisjon nii kahju kui ka põhjusliku seose analüüsi uuesti läbi, nagu on selgitatud 3. ja 4. jaos. Seetõttu leiab komisjon, et tema läbivaadatud järeldused on täielikult kooskõlas Üldkohtu otsusega kohtuasjas T-242/19. Kuna läbivaadatud järelduste kohaselt tollimaksu küll vähendati, kuid seda ei kaotatud, ei olnud Gianti osas elektrijalgrataste suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid vaja kehtetuks tunnistada. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(29)

Giant väitis ka, et kui komisjon peaks taasalustatud uurimist jätkama, peab ta parandama ka kõik muud vead, mille Giant Üldkohtus vaidlustas. Eelkõige väitis Giant, et komisjon peab parandama tema dumpingumarginaali arvutustes tehtud vead, sealhulgas tema turumajandusliku kohtlemise taotluse ja normaalväärtuse hindamisega seotud vead. Giant väitis, et dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohane õiglane võrdlus ei ole aset leidnud.

(30)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Kohtuasjas T-242/19 tehtud Üldkohtu otsuse punktis 125 esitatud järelduses oli Üldkohus leidnud, et määrus tuleb Gianti puudutavas osas tühistada, kuna hinna allalöömise arvutamisel on kasutatud vale meetodit ja seetõttu on komisjoni analüüs kahju ja põhjusliku seose kohta väär. See aga võib seada kahtluse alla vaidlustatud määruse õiguspärasuse. Üldkohus ei pidanud vajalikuks analüüsida ega hinnata hageja esitatud muude väidete põhjendatust. Nagu on märgitud põhjendustes 8 ja 11, peavad institutsioonid ELi toimimise lepingu artikli 266 kohaselt võtma Üldkohtu otsuste täitmiseks vajalikke meetmeid, kuid vaidlustatud määruse ülejäänud järeldused, mida ei vaidlustatud või mis vaidlustati, kuid mida Üldkohus ei läbi ei vaadanud, jäävad täielikult kehtima. Kuna taasalustatud uurimise käigus ei vaadata läbi kogu juhtumit, vaid kõrvaldatakse Üldkohtu leitud konkreetsed vead, ei pidanud komisjon Gianti dumpingumarginaali läbivaatamist vajalikuks.

(31)

Giant osutas ka sellele, et nii algses kui ka taasalustatud uurimises ei olnud komisjon avalikustanud kogu teavet, mille alusel saaks analüüsida, kas Gianti ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu on võrreldud õiglaselt. Seetõttu taotles Giant, et komisjon avalikustaks taasalustatud uurimise raames asjakohase teabe valimisse kaasatud liidu tootjate müügikanalite kohta.

(32)

Kuigi komisjon ei muutnud oma seisukohta liidu tootmisharu poolt liidu turul tehtud müügi andmete konfidentsiaalsuse küsimuses, pidas ta vajalikuks teha Giantile teatavaks järgmised andmed. Neli valimisse kaasatud liidu tootjat müüsid ligikaudu 46 % oma müügimahust seotud kauplejate kaudu. Lisaks valimisse kaasatud tootjate otsemüügile müüs sõltumatutele äriühingutele elektrijalgrattaid kokku kümme seotud kauplejat. Seega moodustas otsemüük ligikaudu 54 % liidu müügimahust.

(33)

Giant väitis, et vastupidiselt komisjoni poolt taasalustamise teates esitatule, peab komisjon teostama imporditud elektrijalgrataste hindade ja liidu tootjate poolt liidu turul müüdavate elektrijalgrataste hindade õiglase võrdluse. Ta väitis, et vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõigetele 2 ja 3 peab komisjon selleks, et teha kindlaks asjaomase impordi mõju hindadele, tegema kõnealuse hinnavõrdluse, milleks ta võib võrrelda imporditud elektrijalgrataste hindu ja liidu tootmisharu tegelikke hindu. Et võrdlus oleks õiglane, tuleks arvesse võtta ka seda, milline on asjaomaste müügihindade tegelik konkurentsipunkt. Samuti tuleks võrdluses arvesse võtta margitoodete ja algseadmete valmistaja tasandil toimunud müügi erinevusi.

(34)

Komisjon võttis Gianti väiteid ja Üldkohtu otsuses sisalduvaid märkusi arvesse hindade allalöömise, kahju, põhjusliku seose ja kahju kõrvaldamise läbivaadatud analüüsis ja järeldustes, mis on esitatud punktides 3 ja 4.

(35)

Giant juhtis tähelepanu ka sellele, et registreerimismääruses on sõnaselgelt tunnistatud, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude maksmise lõplik kohustus tuleneb taasalustatud uurimise järeldustest (19) ning väitis, et seetõttu saab lõplikke kohustusi kohaldada üksnes tulevase impordi suhtes, st toodetele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast selliste tollimaksude jõustumist. Gianti arvates toetavad seda seisukohta kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-458/98 (IPS) ning komisjoni enda varasemad seisukohad (20). Seetõttu väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksu saab kehtestada ainult elektrijalgrataste tulevasele impordile, st sellistele tema toodetud elektrijalgratastele, mis lastakse vabasse ringlusse pärast tollimaksu uuesti kehtestamise määruste avaldamist. Lisaks väitis Giant, et ümberarvutatud tollimaksude uuesti kehtestamine varasema impordi suhtes oleks samuti vastuolus dumpinguvastaste tollimaksude olemusega, mis ei ole karistusmeetmed liidu tootmisharule varem tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid peavad aitama ära hoida tulevast kahju (21).

(36)

Euroopa Kohus on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et dumpinguvastase alusmääruse (22) artikli 10 lõige 1 ei välista võimalust kehtestada uuesti dumpinguvastased tollimaksud impordile, mis toimus kehtetuks tunnistatud määruste kohaldamisaja jooksul (23). Niisiis, nagu on selgitatud registreerimismääruse põhjenduses 14, ei ole haldusmenetluse jätkamine ja võimalik tollimaksude taaskehtestamine vastuolus tagasiulatuva jõu puudumist reguleeriva normiga (24). Seetõttu lükati tagasi Gianti väide, et tollimakse ei saa uuesti kehtestada impordi suhtes, mis on vabasse ringlusse lubatud enne (tulevase) komisjoni rakendusmääruse avaldamist.

(37)

Rad Power Bikes NL märkis, et ta importis teistelt Hiina eksportijatelt tooteid, mis olid sarnased Giantist imporditud toodetega, ning et selle impordi suhtes kohaldati tollimakse, mis arvutati ja kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme alusel. Seetõttu väitis ta, et Gianti suhtes kohaldatavate tollimaksude ümberarvutamisel peab komisjon läbi vaatama ja vähendama ka tollimaksumäärasid, mis on kehtestatud teistele Hiina eksportijatele, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse – nii neile, kellele oli võimaldatud individuaalne tollimaksumäär, kui ka teistele, valimisse kaasamata koostööd tegevatele Hiina eksportijatele.

(38)

Nagu on selgitatud põhjenduses 30, ei vaadata taasalustatud uurimise käigus uuesti läbi kõiki vaidlustatud määruse järeldusi, vaid ainult rakendatakse konkreetselt Gianti kohta tehtud Üldkohtu järeldused. Kuna Üldkohus ei tühistanud vaidlustatud määrust teiste eksportivate tootjate osas, ei pidanud komisjon ka vajalikuks muuta oma algseid järeldusi teiste Hiina eksportijate kohta, kelle suhtes tollimakse kohaldatakse. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(39)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes seadis Giant uuesti kahtluse alla läbivaadatud ja tema suhtes tagasiulatuvalt uuesti kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude seaduslikkuse, nagu selgitatud põhjenduses 35. Kuna ükski argument ei olnud uus, siis lükati Gianti väited uuesti tagasi.

3.   GIANTI HINNA ALLALÖÖMISE MARGINAALI JA KAHJU KOHTA TEHTUD JÄRELDUSTE LÄBIVAATAMINE

3.1.   Gianti-poolse hinna allalöömise kindlakstegemine

(40)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, leidis Üldkohus, et kuna komisjon võttis dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 3 kohastes hinna allalöömise arvutustes liidu tootjate hindade puhul arvesse teatavaid elemente, mida ta Gianti hindade puhul ei olnud arvesse võtnud (või mida algseadmete valmistajate müügi puhul ei esinenud), siis ei olnud komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel teinud õiglast võrdlust. Seetõttu ei olnud sellise hinna allalöömise olemasolu ega olulisus nõuetekohaselt tõendatud.

(41)

Nagu on selgitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1012 (25) (edaspidi „ajutine määrus“) põhjenduses 155, võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud hinna allalöömise kindlakstegemiseks omavahel

nelja valimisse kaasatud liidu tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

vastavaid valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati CIF-hinnana, tehes asjakohased kohandused, et võtta arvesse 6 % suurust tollimaksu ja impordijärgseid kulusid; nagu on märgitud vaidlustatud määruse põhjendustes 94–96, kohandati seotud kauplejate kaudu toimunud müügi puhul ekspordihinda analoogia alusel vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikele 9. Seejuures arvati maha seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ning valimisse kuulunud sõltumatute importijate kasum (9 % müügihinnast).

(42)

Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti hinna allalöömise marginaali ümber, kohandades põhjenduses 41 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu kahes aspektis.

(43)

Esiteks juhtudel, kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati igat liiki sõltumatute klientide makstud müügihinnast maha asjaomase kaupleja tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Ühe liidu tootja puhul tehti kindlaks eriline kord, mis sarnaneb töötlemislepinguga. Tema puhul ei arvatud maha seotud kaupleja kulusid, mis olid seotud tootmistegevusega. Selles arvutuses kasutati sama kasumitaset, mis oli määratud ajutise määruse (26) põhjenduses 109 dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamiseks valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes ja mis arvutati koostööd tegevate sõltumatute importijate põhjal.

(44)

Teiseks vähendati selleks, et võrrelda hindu algseadmete valmistaja tasandil, liidu tootmisharu asjaomaseid hindu veel 2,3 %, et võtta arvesse väljatöötamise ja turustamise ning teadus- ja arendustegevuse kulusid. See mahaarvamine arvutati vaidlustatud määruse põhjendustes 59–72 selgitatud korras.

(45)

Muud kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvat kohandamist ei peetud vajalikuks, sest uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud.

(46)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Giant, et tema ja liidu tootmisharu ekspordihindade võrdlemisel tuleks vaadelda esimest müüki sõltumatule kliendile, ning mitte võtta arvesse kummagi poole müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Giant väitis, et just seda lähenemisviisi järgis komisjon Jindali kohtuasjas tehtud Üldkohtu otsuse rakendamisel, ning et just see meetod võimaldaks saada õiglase võrdluse.

(47)

Komisjon tuletas meelde, et Jindali juhtumis võrreldi eksportiva tootja ja liidu tootmisharu hindu sõltumatute klientide tasandil, kuna seda tingisid selle juhtumi konkreetsed asjaolud – turg oli geograafiliselt jagatud ja konkurents toimus pakkumuste tasandil. Iga juhtumit käsitletakse konkreetsete faktide ja asjaolude alusel, võttes arvesse konkreetset kohtuotsust. Giant ei ole selgitanud, miks tuleks käesoleva juhtumi asjaoludest lähtudes kasutada sama lähenemisviisi kui Jindali kohtuasja puhul, ja miks komisjoni lähenemisviis ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega. Lisaks märkis komisjon, et vajalikel juhtudel kohandati algse uurimise ekspordihindu vastavalt seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskuludele ning tinglikule kasumile kooskõlas komisjoni tavaga kasutada analoogilistel juhtudel alusmääruse artikli 2 lõikes 9 osutatud metoodikat. Seda lähenemisviisi kinnitas sõnaselgelt Euroopa Kohus Hansoli asjas tehtud kohtuotsuses, (27) milles rõhutati, et see tuleneb laiast kaalutlusõigusest, mis komisjonil on alusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(48)

Lisaks väitis Giant, et alternatiivina põhjenduses 46 kirjeldatud väitele peaks komisjon otse jaemüüjatele suunatud liidu tootmisharu müügi puhul tegema täiendavaid mahaarvamisi vastavalt liidu tootja müügi-, üld- ja halduskuludele ning sisemüügiosakondade kasumile.

(49)

Komisjon tuletas meelde, et põhjendustes 42–45 kirjeldatud lähenemisviis tagab õiglase võrdluse, kuna ekspordihindu ja liidu tootmisharu ekspordihindu kohandati samade müügikanalite puhul samal viisil ja sama metoodika kohaselt. Seega kui müük toimus seotud kauplejate kaudu, siis kohandati nii ekspordihindu kui ka liidu tootmisharu müügihindu vastavalt müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile, otsemüügi puhul aga kohandusi ei tehtud. Seega tekitaks Gianti välja pakutud liidu tootmisharu otsemüügi hindade kohandamine ebakõla võrreldes Gianti vastava müügi ekspordihindadega. See oleks kahjulik liidu tootmisharule, sest Gianti tehase otsemüügi puhul Hiinas selliseid mahaarvamisi ei tehtud. See ei oleks kooskõlas ka Üldkohtu otsusega, kuna Euroopa Kohus lähtus Gianti kasuks otsuse tegemisel samast ebakõlast. Lisaks märkis komisjon, et kohandusi on tehtud ka vastavalt projekteerimis- ja turundus- ning teadus- ja arendustegevuse kuludele ja samuti vastavalt kaubandustasandile, nagu on selgitatud põhjendustes 44 ja 45. Need tagavad Gianti ja liidu tootmisharu olukordade täieliku sümmeetria vastavalt kohtuotsusele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(50)

Giant väitis ka, et tema kui algseadmete valmistaja toodete müüki tuleks võrrelda liidu tootmisharu müügihindadega, mille puhul on asjakohastel juhtudel tehtud mahaarvamisi seoses müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga.

(51)

Komisjon kinnitas, et just seda lähenemisviisi ta järgiski.

(52)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis liidu tootmisharu, et liidu tootmisharu puhul arvutatud ja avalikustatud korrigeeritud hinnad ei olnud õiged, kuna kreeditarvete arvessevõtmise meetod oli vale. Liidu tootjad väitsid, et see mõjutas nii netohindade kui ka müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohanduste arvutusi.

(53)

Komisjon analüüsis, kas valimisse kaasatud liidu tootjate soovitatud metoodika kasutamine muudaks hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. Selle tulemusel muutis komisjon oma arvutusi, kuid marginaalid ei muutunud kuigi palju. Läbivaadatud arvutused avalikustati valimisse kaasatud liidu tootjatele ning 10. veebruaril 2023 teatati arvutuste läbivaatamisest ka Giantile ja teistele huvitatud isikutele. Neile kõigile anti aega esitada märkusi.

(54)

Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes juhtis liidu tootmisharu tähelepanu sellele, et ühe liidu tootja kreeditarvete arvutustes on tehtud viga. Pärast selle vea parandamist saadi Gianti hinna allalöömise marginaaliks 11,5 %. 14. veebruaril 2023 tehti uued arvutused teatavaks kõigile huvitatud isikutele ja neile anti veel aega märkuste esitamiseks. Rohkem märkusi ei saadud.

(55)

Oma 13. veebruari 2023. aasta märkustes väitis liidu tootmisharu ka seda, et kreeditarvete käsitlemisel oleks komisjon pidanud arvutama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summad üksnes iga müügitehingu väärtuse põhjal. Kuna müügi-, üld- ja halduskulud arvutati iga elektrijalgratta kohta, kasumimarginaal aga arvele märgitud summa alusel, lükati see väide tagasi.

(56)

Liidu tootmisharu väitis ärakuulamisel, et iga sellise müügi puhul, mille puhul komisjon arvas seotud importija kasumi liidu tootmisharu müügihindadest maha, oli 9 % kasumimäär liiga kõrge, palju kõrgem kui algses uurimises kindlaks määratud sihtkasum (4,3 %). Lisaks väideti, et uurimistoimikus ei ole mingit teavet, mis õigustaks 9 % kasumimäära kasutamist. Giant esitas selle väite ümberlükkamiseks märkuse, et kasumimäära ei ole põhjust muuta, kuna puudub põhjus muuta algse uurimise käigus arvutatud tinglikku kasumimäära.

(57)

Algses uurimises määrati toimikus olevate andmete põhjal kindlaks nii sihtkasum kui ka seotud importija tinglik kasumimäär ning neid Üldkohus ei uurinud ega maininud ka kohtuotsuses, mille alusel uurimist taasalustati. Seetõttu ei ole komisjon kohustatud seda küsimust praeguses etapis uuesti uurima hakata. Lisaks on sihtkasum (kasum, mida liidu tootmisharu teenib tavapärastes konkurentsitingimustes omamaise müügi puhul) ja kaupleja kasum (tinglik kasumisumma, mille tavaliselt katab importija) erinevad mõisted ja neid reguleerivad erinevad alusmääruse sätted. Seega ei saa neid kahte mõistet otseselt omavahel võrrelda ja kummagi kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutada. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(58)

Liidu tootmisharu väitis veel, et kuna kaks liidu tootjat ja nendega seotud kauplejad olid omavahel seotud, ei ole müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine põhjendatud. Tema arvates ei tohiks müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit teatavate kauplejate kaudu toimunud müügi hinnast maha arvata, kuna tootja tegutses töötlemislepingu alusel. Liidu tootmisharu esitas oma väite toetuseks asjaomaste tootmis- ja müügiettevõtjate vahelised lepingud.

(59)

Mis puudutab tootjat, keda on mainitud ka põhjenduses 43, siis tema suhtes kehtis töötlemislepingu sarnane erikord. Komisjon uuris selle kokkuleppe tingimusi põhjalikult ja jõudis järeldusele, et tegemist oli tootmis-, mitte töötlemislepinguga, ning et müügi-, üld- ja halduskulusid kandsid nii tootja kui ka seotud kaupleja. Kokkuleppe olemasolu annab tunnisust ka sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seetõttu jääb komisjon seisukohale, et selle tootja puhul ei saa seotud isikute kaudu toimunud müügi hindadest kõiki müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvamata jätta. Komisjon võttis arvesse müügi-, üld- ja halduskulusid, mis tavaliselt tekivad seotud kauplejal, kuid mitte neid, mis tekivad tootjal. Asjaomasel tootjal tekkis ka otsemüügist tulenevaid müügi-, üld- ja halduskulusid. Kokkuvõttes järeldas komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks seotud kaupleja müügihinnast maha arvata, ning lükkas selle väite tagasi.

(60)

Teise tootja kohta esitas liidu tootmisharu samuti selle tootja ja seotud kaupleja vahelise kokkuleppe, et kinnitada oma väidet, et komisjonil ei ole põhjust temaga seotud kauplejate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit maha arvata. Giant vaidlustas selle seisukoha, väites, et liidu tootmisharu puhul tuleks lähtuda samast lähenemisviisist kui Gianti puhul.

(61)

Seda küsimust uurides märkas komisjon, et selle teise tootja kokkulepe ei olnud töötlemisleping, vaid seotud isikute vaheline tootmisleping, milles määrati kindlaks tootja ja seotud kaupleja rollid ning muud tingimused, nagu siirdehindade arvutamise metoodika. Leping ei andnud kinnitust selle kohta, et algsel uurimisperioodil toodeti elektrijalgrattaid töötlemislepingu või muu kokkuleppe alusel, mis tähendaks, et sellisel juhul ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid seotud kauplejate müügihindadest maha arvata. Leping andis kinnitust sellest, et seotud isikute vahel oli lepinguline suhe. Seotud kaupleja tegutses samuti tootjana, kes müüs elektrijalgrattaid turul nii otse kui ka teiste seotud kauplejate kaudu. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(62)

Liidu tootmisharu väitis veel, et ühe liidu tootja müüki tuleks suuremaks korrigeerida või jätta see hinnavõrdluses arvesse võtmata, sest tegemist oli müügiga supermarketikettidele ja veebiplatvormidele, mitte aga muud liiki jaetarbijaile.

(63)

Komisjoni arvates ei saa seda müüki välja jätta, sest algses uurimises moodustatud liidu tootjate valimit peeti liidu tootmisharu suhtes esinduslikuks. Lisaks, nagu on osutatud põhjenduses 45, ei ole eri kliendiliikide puhul vaja teha muid hinnakohandusi peale nende, mis on juba tehtud.

(64)

Liidu tootmisharu väitis, et ilma hindade kohandamiseta ei saa tema müüki algseadmete valmistajana ja ekspordimüüki õiglaselt võrrelda.

(65)

Komisjon märkis, et liidu tootmisharu müügi maht algseadmete valmistajana oli väga väike ning kuna enamik neist toodetest ei olnud sama liiki kui imporditud tooted, siis ei võetud neid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel arvesse. Seepärast järeldati, et liidu tootmisharu müüki algseadmete valmistajana ei tuleks kohanduste tegemisel arvesse võtta, kuna see ei mõjuta hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale.

(66)

Seega on kinnitust leidnud, et Gianti läbivaadatud hinna allalöömise marginaal algsel uurimisperioodil oli 11,5 %.

3.2.   Teiste Hiina eksportijate poolse hinna allalöömise kindlakstegemine

(67)

Kohtuasjas T-242/19 märkis Üldkohus, et leitud metodoloogiline viga, mis tähendas, et komisjon ei teinud Gianti hinna allalöömise marginaali arvutamisel õiglast võrdlust, mõjutab tõenäoliselt ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul arvutatud hinna allalöömise määra (28).

(68)

Selleks et võrdlus teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hindade ja liidu tootjate hindade vahel oleks õiglane, arvutas komisjon ümber ka teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid, võttes arvesse põhjendustes 41–44 osutatud asjaolusid.

(69)

Võrdluse tulemusel selgus, et valimisse kaasatud eksportijate (sealhulgas Gianti) impordi keskmine hinna allalöömise marginaal oli 17,1 %. Kuna Gianti hinna allalöömise marginaal muutus, nagu on selgitatud põhjenduses 53, siis lõplik näitaja on 17,0 %.

3.3.   Läbivaadatud järeldus kahju kohta

(70)

Komisjon märgib, et pärast Üldkohtu poolt kohtuasjas T-242/19 (29) osutatud hindade allalöömise arvutamise metodoloogilise vea parandamist selgus, et Hiinast pärit import on liidu tootmisharu hindu alla löönud vähemal määral – keskmiselt 17,0 %, nagu on märgitud põhjenduses 69. Kuigi hindade allalöömise tase on madalam, on selge, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import on hindu ikkagi märkimisväärselt alla löönud.

(71)

Komisjoni järeldused muude kahjunäitajate kohta, mida on nimetatud ajutise määruse põhjendustes 200–205 ja vaidlustatud määruse põhjendustes 141–156, jäävad kehtima.

(72)

Võttes arvesse põhjenduses 70 osutatud läbivaadatud hinna allalöömise marginaale, mis on märkimisväärsed, ning tõendeid selle kohta, et peaaegu kõigi ajutise määruse põhjendustes 200–205 ja vaidlustatud määruse põhjendustes 141–156 selgitatud kahjunäitajate suundumus on negatiivne, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju dumpinguvastase alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

4.   PÕHJUSLIK SEOS

(73)

Komisjon uuris ühtlasi, kas dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kahju vahel oleks põhjuslik seos ka siis, kui lähtutaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate impordi läbivaadatud hinna allalöömise marginaalidest.

(74)

Hoolimata kõigi valimisse kaasatud Hiina eksportijate hinna allalöömise marginaali vähenemisest, lõi valimisse kaasatud Hiina eksportijatelt pärit import liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla. Seega ei muutnud hinna allalöömise marginaalide muutumine algset järeldust, mille komisjon oli esitanud kõigepealt ajutise määruse põhjenduses 223 ja seejärel vaidlustatud määruse põhjenduses 168, nimelt et liidu tootjate kantud kahju ja Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi vahel on põhjuslik seos.

(75)

Läbivaadatud hinna allalöömise marginaalid ei muutnud ka ajutise määruse punktis 5.2 ja lõpliku määruse punktis 5.2 esitatud analüüsi ja järeldusi muude kahju põhjuste kohta.

(76)

Kuna täiendavaid märkusi ei esitatud, järeldas komisjon, et liidu tootmisharule tekkinud olulise kahju põhjustas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga import ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

5.   KAHJUMARGINAALI UUESTI LÄBIVAATAMINE ÄRIÜHINGU GIANT OSAS

(77)

Võttes arvesse Üldkohtu märkusi kohtuasjas T-242/19 tehtud otsuse punktis 123, arvutas komisjon uuesti välja ka Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme.

(78)

Algses uurimises selgitas komisjon uurimisperioodi kahju kõrvaldamist võimaldava taseme välja, võrreldes

valimisse kaasatud nelja liidu tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi sihthindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks;

vastavaid valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati CIF-hinnana, tehes asjakohased kohandused, et võtta arvesse 6 % suurust tollimaksu ja impordijärgseid kulusid; kui müük toimus seotud kauplejate kaudu, kohandati ekspordihindu analoogia alusel vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõikele 9. Seejuures arvati maha seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulud ning valimisse kuulunud sõltumatute importijate kasum (9 % müügihinnast), ning

kui tegemist oli algseadmete valmistajate müüdud toodete ekspordihindadega, vähendati liidu tootmisharu sihthindu 2,3 %, st valimisse kaasatud liidu tootmisharu tootjate teadus- ja arendustegevuse ning turunduskulude võrra. Gianti algseadmete valmistaja müügihindades neid kulusid ei kajastatud.

(79)

Selleks et Gianti hindade ja liidu tootjate hindade võrdlus oleks õiglane, arvutas komisjon Gianti kahju kõrvaldamist võimaldava taseme uuesti, kohandades põhjenduses 78 osutatud valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisi sihthindu.

(80)

Kui valimisse kaasatud liidu tootjate müük toimus seotud kauplejate kaudu, arvati sõltumatute klientide makstud hinnast maha kauplejate tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud ning 9 % kasum. Müügi-, üld- ja halduskulude summa oli iga kaupleja puhul erinev. Kui asjaomase seotud kaupleja kulud ei olnud seotud toodete turustamisega, vaid tootmistegevusega (nt tootmise kavandamine ja tooraine hankimine), siis neid kulusid maha ei arvatud, sest need ei olnud seotud tooteid liidu turul turustava seotud kaupleja tavapärase tegevusega. Selle arvutamisel kasutati algses uurimises koostööd teinud sõltumatute importijate jaoks kindlaks määratud kasumitaset.

(81)

Margitoodete või algseadmete valmistaja taseme arvesse võtmiseks ei olnud muid kohandusi vaja teha, kuna see kohandus (2,3 %) oli juba tehtud.

(82)

Muud kaubandustasandist (st kliendi liigist) lähtuvat kohandamist ei peetud vajalikuks, sest uurimise käigus leiti, et liidu kauplejatele ja jaemüüjatele müümisel mingit järjepidevat ja selget hinnaerinevust ei olnud.

(83)

Väited, mida nii Giant kui ka liidu tootmisharu esitasid pärast lõplike järelduste avalikustamist oma märkustes punktis 3 esitatud hinna allalöömise arvutuse kohta, kehtivad ka käesolevas punktis esitatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalide kohta.

(84)

Pärast huvitatud isikute esitatud märkuste arvessevõtmist leitakse, et Gianti turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal on 13,8 %.

6.   LÕPLIKUD MEETMED

(85)

Vastavalt järeldustele, millele komisjon jõudis käesolevas taasalustatud dumpinguvastases uurimises, ja kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga tuleks asjaomase toote impordile uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks kas dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(86)

Tuleb märkida, et paralleelselt dumpinguvastase uurimisega viidi läbi ka subsiidiumivastane uurimine. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (30) artikli 24 lõikele 1 ning võttes arvesse seda, et rakendada tuleb väiksema tollimaksu reeglit, ja seda, et lõplikud subsiidiumimäärad on madalamad kui kahju kõrvaldamist võimaldav tase, peetakse asjakohaseks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimäärade tasemel ja seejärel kehtestada ka lõplik dumpinguvastane tollimaks asjaomasel kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel.

(87)

Eespool esitatud põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, olema järgmised.

Lõplikud meetmed

Äriühing

Dumpingumarginaal

Subsiidiumimäär

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

Tasakaalustav tollimaks

Dumpinguvastane tollimaks

Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd

32,8 %

3,9 %

13,8 %

3,9 %

9,9 %

(88)

Muudetud dumpinguvastane tollimaks kehtib ilma ajalise katkestuseta alates ajutise määruse jõustumisest, st alates 19. juulist 2018 (31). Tolliasutustele antakse korraldus äriühingu Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co. Ltd impordilt asjakohased summad sisse nõuda ja seni kogutud üleliigsed summad (10,8 %) tagasi maksta vastavalt kohaldatavatele tollialastele õigusaktidele.

(89)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti uuesti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit, eksportiva tootja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd toodetud elektrijalgrataste impordi suhtes.

(90)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (32) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(91)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse alates 19. juulist 2018 lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit, praegu CN-koodide 8711 60 10 ja ex 8711 60 90 (TARICi kood 8711609010) alla kuuluvate pedaalide ja elektrilise abimootoriga jalgrataste impordi suhtes, mille on tootnud Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja Giant Electric Vehicle (Kunshan) Co., Ltd (TARICi lisakood C383) valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on 9,9 %.

Artikkel 2

Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd on maksnud vastavalt rakendusmäärusele (EL) 2019/73 ja mis ületab artiklis 1 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, kuulub tagasimaksmisele või vähendamisele.

Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas asjakohaste tollialaste õigusaktidega. Kõik tollimaksutagastused, mis on tehtud pärast Üldkohtu otsust kohtuasjas T-242/19 Giant, tuleb tagasimakse teinud asutustel tagasi nõuda ulatuses, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 2.

Artikkel 3

Artikliga 1 kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks nõutakse sisse ka impordilt, mis on registreeritud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2022/1162 (millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/72 (33)) artiklile 1.

Artikkel 4

Tolliasutused lõpetavad rakendusmääruse (EL) 2022/1162 artikli 1 lõike 1 kohase impordi registreerimise ja nimetatud määrus tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/73, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 16, 18.1.2019, lk 108).

(3)  Kohtuasi T-242/19 Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259.

(4)  Original Equipment Manufacturer (algseadmete valmistaja).

(5)  Nagu see on määratletud vaidlustatud määruses.

(6)  Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 126.

(7)  Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 122.

(8)  Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan Co. Ltd. vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 123.

(9)  Liidetud kohtuasjad 97, 193, 99 ja 215/86, Asteris AE ja teised ning Kreeka Vabariik vs. komisjon, ECLI:EU:C:1988:199, punktid 27 ja 28, ning kohtuasi T-440/20 Jindal Saw vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:318, punkt 115.

(10)  Kohtuasi C-415/96, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1998:533, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2000:531, punktid 80–85; kohtuasi T-301/01, Alitalia vs. komisjon, ECLI:EU:T:2008:262, punktid 99 ja 142; liidetud kohtuasjad T-267/08 ja T-279/08, Région Nord-Pas de Calais vs. komisjon, ECLI:EU:T:2011:209, punkt 83.

(11)  Kohtuasi C-415/96, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1998:533, punkt 31; kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2000:531, punktid 80–85.

(12)  Kohtuasi T-650/17, Jinan Meide Casting Co. Ltd, ECLI:EU:T:2019:644, punktid 333–342.

(13)  Teade dumpingu- ja subsiidiumivastase uurimise taasalustamise kohta seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/73 ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/72, millega kehtestatakse meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, pärast 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19 (ELT C 260, 6.7.2022, lk 5).

(14)  Komisjoni 5. juuli 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1162, millega kehtestatakse pärast uurimiste taasalustamist registreerimisnõue Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes, et rakendada 27. aprilli 2022. aasta otsuseid kohtuasjades T-242/19 ja T-243/19, mis käsitlevad rakendusmäärust (EL) 2019/73 ja rakendusmäärust (EL) 2019/72 (ELT L 179, 6.7.2022, lk 38).

(15)  Apellatsioonikogu aruanne juhtumis „EC – Fasteners“, punkt 611. Vt ka apellatsioonikogu aruanne juhtumis „US – Hot-Rolled Steel“ (punkt 73), milles apellatsioonikogu märkis, et artiklis 5.10 sätestatud uurimiste lõpuleviimise tähtajad on dumpinguvastase lepingu alusel kohustuslikud ning vaekogu aruanne juhtumis „US – Softwood Lumber V“ (punkt 7.333), kus vaekogu nimetas neid tähtaegu „rangeks“. Vt ka vaekogu aruanded järgmiste juhtumite kohta: „Ukraine – Passenger Cars“, joonealune märkus 277; „EU – Footwear (China)“, punkt 7.832; „EC – Salmon (Norway)“, punkt 7.802; „US – 1916 Act (Japan)“, punkt 6.255.

(16)  Vaekogu aruanne juhtumi „Morocco – Hot-Rolled Steel (Turkey)“ kohta, punktid 7.72 ja 7.74.

(17)  Liidetud kohtuasjad C-283/14, Eurologistik ja C-284/14, GLS, ECLI:EU:C:2016:57, punkt 61.

(18)  Kohtuasi T-300/16, Jindal Saw ja Jindal Saw Italia vs. komisjon.

(19)  Registreerimismäärus, põhjendus 22.

(20)  Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 77.

(21)  Kohtuasi C-458/98 P, Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu, kohtujurist Cosmase ettepanek, ECLI:EU:C:2000:138, punkt 76.

(22)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(23)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann, ECLI:EU:C:2018:187, punktid 77 ja 78, ning 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16, C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 57.

(24)  Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-256/16, Deichmann SE vs. Hauptzollamt Duisburg, punkt 79, ja 19. juuni 2019. aasta otsus kohtuasjas C-612/16, C & J Clark International Ltd vs. Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs, punkt 58.

(25)  Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).

(26)  Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).

(27)  Kohtu 12. mai 2022. aasta otsus kohtuasjas C-260/20 P, Hansol, punkt 105.

(28)  Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 113.

(29)  Kohtuasi T-242/19, Giant Electric Vehicle Kunshan vs. komisjon, ECLI:EU:T:2022:259, punkt 113.

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).

(31)  Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT L 181, 18.7.2018, lk 7).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(33)  Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT L 16, 18.1.2019, lk 5).