(1)

2017. aasta jaanuaris kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/141 (2) (muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/659 (3)) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „Hiina“) ja Taiwanist pärit põkk-keevitatavate roostevabast terasest toruliitmike (edaspidi „toruliitmikud“ või „liitmikud“) impordi suhtes. Kehtiv dumpinguvastane tollimaks jääb Hiina RVst pärit impordi puhul vahemikku 30,7–64,9 % ja Taiwanist pärit impordi puhul vahemikku 5,1–12,1 %. Uurimine, mille tulemusel need tollimaksud kehtestati, algatati 2015. aasta oktoobris (edaspidi „algne uurimine“) (4).

(2)

2022. aasta jaanuaris algatas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 kehtivate meetmete aegumise läbivaatamise, avaldades teate Euroopa Liidu Teatajas (5). See läbivaatamine on endiselt pooleli.

(3)

Komisjonile esitati alusmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Malaisiast lähetatud toruliitmike impordi vahendusel, olenemata sellest, kas need tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte, ning kehtestada kõnealuse impordi registreerimise kohustus (edaspidi „taotlus“).

(4)

Taotluse esitas 25. aprillil 2022 Euroopa Liidu roostevabast terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“).

(5)

Taotlus sisaldas piisavaid tõendeid Hiinast ja Malaisiast liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutumise kohta pärast Hiinast pärit toruliitmike suhtes meetmete kehtestamist.

(6)

Lisaks esitati taotluses tõendeid selle kohta, et tõenäoliselt ei tulene kõnealune muutus tavast, protsessist või toimingust, millel on piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise. Taotluse esitaja väitel toodavad uurimisalust toodet Malaisias tegelikult vaid kaks tootjat, kelle kombineeritud eksport liitu oli pidevalt olnud palju väiksem kui asjaomasele tootele meetmete kehtestamise järgse aja jooksul Malaisiast liitu suunatud uurimisaluse toote ekspordi maht. Taotluse esitaja esitatud tõendite põhjal näib, et see muutus tuleneb Hiina RVst pärit ja liitu suunatud asjaomase toote ümberlaadimisest Malaisias. Taotluse esitaja esitatud tõendite põhjal on alust kahelda, kas Hiina omandis olevatel äriühingutel on tegelikult Malaisias tehaseid. Peale selle selgub taotluse esitaja toodud tõenditest, et Hiina tootjad tegid avalikult ettepaneku vahetada asjaomase toote Hiina päritolu Malaisia päritolu vastu.

(7)

Lisaks sisaldas taotlus piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomane tava, protsess või toiming ohustas kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii koguste kui ka hindade tõttu. Selgus, et liidu turule on jõudnud suur kogus uurimisalust imporditud toodet. Peale selle leidus piisavalt tõendeid selle kohta, et kõnealune toruliitmike import toimus kahjustavate hindadega.

(8)

Taotlus sisaldas ka piisavalt tõendeid selle kohta, et Malaisiast lähetatud toruliitmikke eksporditi dumpinguhindadega võrreldes Hiinast pärit toruliitmike puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtusega.

(9)

Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud toode on Hiina RVst pärit põkk-keevitatavad roostevabast austeniitterasest ilma äärikuta toruliitmikud (ka valmistoodetena), mis vastavad AISI kategooriatele 304, 304L, 316, 316L, 316Ti, 321 ja 321H või muudele samaväärsetele standarditele; toote välisdiameeter ei ületa 406,4 mm, seinapaksus on kuni 16 mm ja sisepinna keskmine karedus (Ra) on vähemalt 0,8 mikromeetrit ning mis rakendusmääruse (EL) 2017/141 jõustumise kuupäeval kuulusid CN-koodide ex 7307 23 10 ja ex 7307 23 90 (TARICi koodid 7307231015, 7307231025, 7307239015, 7307239025) alla (edaspidi „asjaomane toode”). See on toode, mille suhtes praegu kehtivaid meetmeid kohaldatakse.

(10)

Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, mis kuulub samade CN-koodide alla kui asjaomane toode, kuid on lähetatud Malaisiast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte (TARICi koodid 7307231035, 7307231040, 7307239035, 7307239040) (edaspidi „uurimisalune toode“).

(11)

Uurimisest nähtus, et Hiinast liitu eksporditud toruliitmikel ja Malaisiast lähetatud toruliitmikel, olenemata sellest, kas need on pärit Malaisiast või mitte, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugused kasutusalad, ja seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(12)

Üks Pantechi kontserni kuuluv äriühing, Pantech Steel Industries Sdn. Bhd (edaspidi „PSI“), võttis komisjoniga ühendust veendumaks, et toote algne määratlus ei hõlma üht tema tooteliiki – kõrgsageduskeevitatud suure painderaadiusega torusid. Pärast esitatud tootekirjelduse analüüsimist ja taotluse esitajaga konsulteerimist kinnitas komisjon, et toote algne määratlus ei hõlma kõrgsageduskeevitatud suure painderaadiusega torusid.

(13)

Liidu importija Paul Meijering Metalen B.V. (edaspidi „PMM B.V.“), ei nõustunud uurimises kasutatud tootevalikuga. Ta esitas nii selle kui ka menetluse algatamise kohta märkusi ja taotles ärakuulamist komisjoni talitustes. Ärakuulamine toimus 7. juulil 2022. Ärakuulamisel selgitas komisjon, et uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas toimub meetmetest kõrvalehoidmine Malaisia kaudu. Käesoleva uurimise kontekstis puudus õiguslik alus meetmete kohaldamisala läbivaatamiseks. Tootevalik määrati kindlaks algses uurimises, millest nähtus, et kõik toote määratluse alla kuuluvad liitmikud on samasugused tooted.

(14)

Olles pärast liikmesriikide teavitamist kindlaks teinud, et alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamiseks on olemas piisavalt tõendeid, algatas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2022/894 (6) (edaspidi „algatamismäärus“) 8. juunil 2022 uurimise ja kehtestas Malaisiast lähetatud toruliitmike impordile registreerimisnõude, olenemata sellest, kas need tooted on deklareeritud Malaisiast pärinevatena või mitte.

(15)

Algatamismääruses on märgitud, et kui uurimise käigus tuvastatakse peale kõnealuse määruse põhjenduses 7 mainitu veel muid alusmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid, võidakse uurida ka neid.

(16)

PMM B.V. juhtis tähelepanu lahknevusele Malaisiast liitu suunatud eksporti käsitlevate 2017. aasta andmete ja taotluses esitatud andmete vahel, mis käsitlesid Malaisiast pärit vastavat importi liitu. Ta ei nõustunud ka taotluse esitaja väitega, mille kohaselt Hiinast Malaisiasse suunatud ekspordi ja Malaisiast liitu suunatud ekspordi erinevus on selgitatav ainult ümberlaadimisega. Samuti osutas ta puuduvatele viidetele taotluses.

(17)

Põhjenduses 13 mainitud ärakuulamisel selgitas komisjon, et ta kontrollis taotlust kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 3 ja järeldas, et uurimise algatamise tingimused olid täidetud, see tähendab, et uurimise algatamiseks oli piisavalt tõendeid. Alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt peab taotlus sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet. Uurimise algatamiseks nõutavatele tõenditele esitatavad õiguslikud nõuded („piisavad“ tõendid) erinevad sellest, mis on vajalik kõrvalehoidmise lõplikuks kindlakstegemiseks.

(18)

Erinevus 2017. aasta statistikas ning Hiina RVd ja Malaisiat käsitleva statistika erinevustel põhinevad väited ümberlaadimise kohta ei muutnud asjaolu, et taotluse põhjal oli Hiina RV, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuur selgelt muutunud. Samuti esitas taotluse esitaja tõendeid ümberlaadimistavade kohta.

(19)

Komisjon selgitas aga, et uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas muutus kaubanduse, sealhulgas Hiina ja Malaisia vahelise kaubanduse struktuuris tuleneb tavadest, mille näol on alusmääruse artikli 13 kohaselt tegemist kõrvalehoidmisega, ning see ei piirdu ümberlaadimisega.

(20)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes sisaldas taotlus seoses alusmääruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud teguritega piisavaid tõendeid, mille põhjal oli artikli 13 lõike 3 kohase uurimise algatamine õigustatud.

(21)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Uurimisperioodi kohta koguti andmeid selleks, et uurida muu hulgas väidetavat kaubandusstruktuuri muutumist pärast asjaomase toote suhtes meetmete kehtestamist ja sellise tava, protsessi või toimingu olemasolu, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Üksikasjalikumaid andmeid koguti 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kestnud perioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood“), et uurida, kas import ohustas kehtivate meetmete parandavat mõju hindade ja/või koguste tõttu ning kas esines dumping.

(22)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest Hiina ja Malaisia ametiasutustele, nende riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, liidu tootmisharule ning teadaolevatele importijatele liidus.

(23)

Lisaks palus komisjon Malaisia esindusel Euroopa Liidu juures esitada talle nende eksportivate tootjate ja/või esindusühenduste nimed ja aadressid, kes võiksid olla huvitatud uurimises koostöö tegemisest lisaks nendele Malaisia eksportivatele tootjatele, keda taotluse esitaja oli taotluses nimetanud. Malaisia esindus esitas komisjonile nimekirja. Uurimise algatamise ajal võttis komisjon kõikide äriühingutega ühendust.

(24)

Kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil tehti kättesaadavaks vabastamistaotluse vormid Malaisia tootjatele/eksportijatele ning küsimustikud Hiina tootjatele/eksportijatele ja liidu importijatele.

(25)

Vabastamistaotluse esitasid neli Malaisia eksportivat tootjat. Need olid

(26)

Peale selle vastasid küsimustikule neli Pantechi või SPIga seotud Malaisia äriühingut.

(27)

Vastused küsimustikule esitasid ka kuus liidu importijat. Üks nendest äriühingutest ei importinud Malaisiast toruliitmikke, seega tema vastust täiendavalt ei analüüsitud. Komisjon kasutas importijate vastuseid küsimustikule, et ristkontrollida Malaisia tarnijate kaubavooge ja nimesid.

(28)

Taotluse esitaja ja koostööd tegevate Malaisia äriühingute esitatud teabe ja statistika kontrollimise protsessi käigus pidas komisjon kohapealseid konsultatsioone Malaisia ametiasutustega, täpsemalt kaubandus- ja tööstusministeeriumi, tolliameti ja rahandusministeeriumiga ning Klangi ja Penangi vabakaubanduspiirkondade esindajatega.

(29)

Peale selle tegi komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 16 kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(30)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid:

(31)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et kogu asjaomase teabe esitamata jätmine või puuduliku, väära või eksitava teabe esitamine võib kaasa tuua alusmääruse artikli 18 kohaldamise ja järelduste tegemise kättesaadavate faktide põhjal.

(32)

Nagu on selgitatud põhjendustes 13 ja 16–19, toimus 7. juulil 2022 liidu importija PMM B.V. ärakuulamine. Pärast avalikustamist toimusid 8. ja 12. detsembril 2022 vastavalt MACi ja PMM B.V. ärakuulamised.

(33)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 1 tuleks väidetava meetmetest kõrvalehoidmise hindamiseks analüüsida järgmist:

(34)

Taotluses väideti, et toimus Malaisiast liitu suunatud asjaomase toote ümberlaadimine (vt põhjendus 6).

(35)

Mis puudutab ümberlaadimist, siis ei leitud uurimise käigus tõendeid, et ükski neljast koostööd tegevast eksportivast tootjast, kelle toodang moodustas aruandeperioodil kogu liitu suunatud ekspordi (vt põhjendus 39 allpool), oleks sellises tegevuses osalenud. Komisjon võrdles nelja koostööd tegeva äriühingu esitatud andmeid statistikaga ning ilmnes, et nende toodang moodustas valdava osa liitu suunatud toruliitmike ekspordist enamiku uurimisperioodi jooksul ja kogu kõnealuse ekspordi aruandeperioodil. Uurimise käigus tehti kindlaks, et ükski neljast äriühingust ei tegelenud ümberlaadimisega. Nad ostsid Hiina RVst minimaalses koguses toruliitmikke ja müüsid neid omamaiselt Malaisias. Seetõttu ei leidnud see väide uurimise käigus kinnitust.

(36)

Nagu on aga mainitud põhjenduses 5, sisaldas taotlus piisavaid tõendeid Hiinast ja Malaisiast liitu suunatud ekspordiga seotud kaubandusstruktuuri muutumise kohta pärast Hiinast pärit toruliitmike suhtes meetmete kehtestamist. Täpsemalt sisaldas taotlus ametlikul statistikal põhinevaid tõendeid Malaisiast pärit toruliitmike liitu suunatud impordi kasvu ja Hiinast pärit toruliitmike Malaisiasse suunatud impordi samaaegse kasvu kohta, (7) mille näol on tegemist kaubandusstruktuuri muutusega, nagu on sätestatud alusmääruse artiklis 13. Nagu on märgitud põhjenduses 6, esitati taotluses tõendeid ka selle kohta, et Malaisias tegelikult toimuvat tootmist käsitleva teadaoleva teabe põhjal ei tulene kõnealune muutus tõenäoliselt tavast, protsessist või toimingust, millel on piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise. Taotluse kohaselt tulenes muutus ümberlaadimisest ja seda väidet toetasid piisavad tõendid, täpsemalt Malaisia äriühingute pakkumised, milles tehti avalikult ettepanek pakkuda Hiina toruliitmikke, muutes dumpinguvastase tollimaksu vältimiseks nende päritolu (8). Kuigi uurimise käigus ei leitud tõendeid selle kohta, et Malaisia äriühingud oleksid väidetava ettepaneku Hiina toruliitmikke edasi müüa tegelikult ellu viinud, nagu on märgitud põhjenduses 35, siis leidis kinnitust, et kaubandusstruktuur oli muutunud. Tõendeid, eeskätt Malaisia tegelikku teadaolevat tootmisvõimsust arvesse võttes ei olnud tõenäoline, et kõnealune muutus tulenes tavast, protsessist või toimingust, millel on piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus. Seepärast jätkas komisjon uurimist.

(37)

Uurimine käsitles kõiki alusmääruse artikliga 13 hõlmatud tavasid (vt põhjendus 15), seepärast uuris komisjon Hiina tooraine või pooltoodete kasutamise põhjal ka seda, kas kõnealused äriühingud tegelevad kokkupanemisega.

(38)

Seoses kokkupanemisega analüüsis komisjon täpsemalt, kas alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja eelkõige

(39)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, taotlesid neli Malaisia eksportivat tootjat meetmetest vabastamist, kui neid laiendatakse Malaisiale. Nad tegid kogu menetluse jooksul koostööd, esitades vabastamistaotluse, vastates puudusi käsitlevatele kirjadele ja nõustudes kohapealsete kontrollidega. Malaisia eksportivate tootjate koostöövalmidus oli suur, sest nende esitatud vabastamistaotluses märgitud toruliitmike liitu suunatud ekspordi kogumaht moodustas kogu Malaisiast pärit impordi mahu aruandeperioodil, nagu on näidatud Eurostati impordistatistikas.

(40)

Tabelis 1 on esitatud Hiinast ja Malaisiast pärit toruliitmike liitu suunatud impordi muutumine uurimisperioodil.

Tabel 1

Toruliitmike import liitu uurimisperioodil (tonnides)

(41)

Malaisiast pärit toruliitmike liitu suunatud impordi kogumaht kasvas uurimisperioodil üle viie korra, 297 tonnilt 2014. aastal 1 626 tonnini aruandeperioodil.

(42)

Samal ajal vähenes liidu import Hiinast 76 %, 3 018 tonnilt 2014. aastal 719 tonnile aruandeperioodil.

(43)

Kuna komisjon ei leidnud mingeid tõendeid selle kohta, et neli koostööd tegevat eksportivat tootjat tegelesid ümberlaadimisega, siis Hiinast pärit uurimisaluse toote Malaisiasse suunatud impordi mahtu ei analüüsitud.

(44)

Toruliitmike tootmisel on peamised sisendmaterjalid keevistorud ja õmblusteta torud. Järgnevalt töödeldakse neid sisendmaterjale, et toota vastavalt keevis- ja õmblusteta liitmikke. Lisaks toodetakse otsakute vormis õmblusteta liitmikke plaatidest. Peale selle kasutas üks koostööd tegev äriühing suure läbimõõduga keevisliitmike tootmiseks ka tõkkeplaate. Samuti importis üks koostööd tegev äriühing teatava osa uurimisperioodi jooksul pooltooteid (toruühendusi) edasiseks töötlemiseks.

(45)

Tabelis 2 on esitatud toruliitmike valmistamisel kasutatavate Hiinast pärit osade Malaisiasse suunatud impordi muutumine koostööd tegevate äriühingute esitatud kontrollitud andmete põhjal. Komisjon võrdles neid andmeid Malaisia ametiasutustelt saadud ja andmebaasis Global Trade Atlas (GTA) (9) kättesaadava Malaisia impordistatistikaga. Kaubandusstruktuuri analüüsimisel leiti aga, et äriühingute esitatud andmed on impordistatistikast usaldusväärsemad. Kõnealust toorainet saab Malaisiasse importida mitme kümnekohalise tollikoodi alusel ja seda saavad kasutada ka muud järgneva etapi sektorid peale toruliitmike tootmise sektori. Võttes arvesse koostöö kõrget taset, sai komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate tasandil jälgida osade lõppkasutust ja seda, kas neid kasutati järgnevalt liitu eksporditavates toruliitmikes. Seetõttu otsustas komisjon tugineda koostööd tegevate äriühingute esitatud kontrollitud teabele.

Tabel 2

Hiinast pärit tooraine import Malaisiasse uurimisperioodil (tonnides)  (10)

(46)

Tabelis 2 esitatud andmed näitavad kõikide selliste toorainete/pooltoodete impordi kogumahtu, mille on Hiinast importinud koostööd tegevad Malaisia tootjad, kelle toodang moodustas aruandeperioodil 100 % Malaisia toruliitmike ekspordist liitu.

(47)

Tabelist 2 nähtub, et Hiinast pärit tooraine/pooltoodete import Malaisiasse suurenes kogu uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt, peaaegu kümme korda. See kasv oli eriti ilmne ajavahemikul 2018. aastast kuni aruandeperioodini.

(48)

Hiinast pärit tooraine Malaisiasse suunatud impordi mahu märkimisväärne suurenemine osutab sellele, et nõudlus selle sisendmaterjali järele Malaisias kasvas, mida võib vähemalt osaliselt seletada sellega, et uurimisperioodil suurenes Malaisias toruliitmike tootmine ja nende eksport liitu.

(49)

Malaisiast pärit toruliitmike liitu suunatud ekspordi suurenemine koos Hiinast pärit osade Malaisiasse suunatud ekspordi kasvuga samal ajavahemikul kujutab endast Hiina, Malaisia ja liidu vahelise kaubanduse struktuuri muutust dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(50)

Pärast avalikustamist osutas PMM B.V., et dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit toruliitmike suhtes kehtestati 2017. aasta jaanuaris, kuid ELi import Malaisiast kasvas juba aastatel 2014–2017.

(51)

Samuti täheldas äriühing, et Hiinast pärit sisendite Malaisiasse suunatud impordi kasv oli uurimisperioodil palju suurem kui liitu suunatud Malaisia liitmike ekspordi kasv. Äriühingu PMM B.V. väitel tähendab see seda, et Malaisia tootjad üksnes suurendasid toruliitmike tootmist ja nad ei olnud tingimata orienteeritud liidu turule.

(52)

Tuleb aga tähele panna, et uurimine, mille tulemusel algsed meetmed kehtestati, algatati 2015. aasta oktoobris. Kuna dumpinguvastase menetluse algatamine iseenesest võis mõjutada ettevõtjate käitumist, siis selleks, et saada täielik ülevaade kaubandusvoogudest enne uurimise algatamist ning neid õigesti võrrelda hiljem ja pärast tollimaksu kehtestamist esinenud kaubandusvoogudega, otsustas komisjon määrata käesoleva meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimisega seotud uurimisperioodi alguseks 1. jaanuari 2014. Malaisiast pärit impordi kasv oli tõepoolest nähtav juba aastatel 2014–2017. Kõnealuse impordi mahu kasv kiirenes aga 2017. aastast kuni aruandeperioodini, see tähendab pärast alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ette nähtud tollimaksu kehtestamist.

(53)

Täpselt sama mustrit võib täheldada Hiinast pärit tooraine impordi puhul Malaisiasse. Asjaolu, et Hiinast pärit roostevabast terasest torude Malaisiasse suunatud impordi kasv ei vasta üksühele Malaisiast pärit toruliitmike liitu suunatud ekspordi kasvule, ei muuda järeldust, et viimane suurenes uurimisperioodil enam kui viis korda, mis koos Hiina RVst pärit sisendite Malaisiasse suunatud impordi peaaegu kümnekordse kasvuga kujutab kaubandusstruktuuri muutust alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Peale selle ei kasutata Hiinast imporditud torusid üksnes liitmike tootmiseks, mistõttu puudus üksühene vastavus.

(54)

Pärast avalikustamist väitis MAC ka seda, et komisjon ei analüüsinud ega liigitanud kaubandusstruktuuri muutust. Tema seisukohast näitab asjaolu, et tooraine import Hiina RVst Malaisiasse suurenes peaaegu kümme korda, samal ajal kui liidu toruliitmike import Malaisiast kasvas üksnes üle viie korra, paratamatult seda, et vaid ligikaudu poolt Hiinast Malaisiasse imporditud toorainest kasutati liitu eksporditud toruliitmikes. Lisaks väitis MAC, et kuna kaks koostööd tegevat eksportijat, kelle puhul juba tehti kindlaks, et nad on tegelikud Malaisia tootjad, importisid Hiinast vaid väga väikese osa oma toorainest, kuid nende eksport liitu suurenes pärast toruliitmikele tollimaksu kehtestamist, ning kuna MACi kinnitatud müügiandmete põhjal oli peaaegu 50 % MACi toruliitmike müügist (kaalu järgi) suunatud muudele turgudele kui liit, põhineb komisjon järeldus kaubandusstruktuuri muutumise kohta peamiselt TP-l ja igal juhul ei ole see järeldus piisavalt põhjendatud ega tugine järjepidevatele tõenditele.

(55)

See väide lükati tagasi. Esiteks tehti uurimise käigus kindlaks, et ametliku statistika ja koostööd tegevate äriühingute esitatud kontrollitud andmete põhjal Hiina RVst pärit toruliitmike import liitu riigi tasandil küll vähenes oluliselt, kuid nii sisendite import Hiina RVst Malaisiasse kui ka Malaisiast pärit toruliitmike import liitu kasvasid uurimisperioodil märkimisväärselt. Nendest tõenditest nähtub selgelt, et nõudluse kasvu selle sisendmaterjali järele Malaisias võib vähemalt osaliselt seletada Malaisias toruliitmike tootmise ja sealt pärit liitu suunatud ekspordi suurenemisega uurimisperioodil (vt põhjendus 48). Teiseks oleks isegi juhul, kui võtta arvesse MACi väidet, mille kohaselt ainult ligikaudu poolt Hiinast Malaisiasse imporditud toorainest kasutati liitu eksporditud toruliitmikes, tegemist kaubandusstruktuuri muutusega alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Kolmandaks analüüsis komisjon kaubandusstruktuuri muutumist lisaks riigi tasandile ka ainult MACi ja TP tasandil, tuginedes nende enda esitatud kontrollitud andmetele, ning ka sel tasandil esineb märkimisväärne paralleelne kasv (vt tabel 3 allpool). Suurem osa mõlema näitaja kasvust on seotud MACiga, sest TP alustas tegevust alles 2020. aasta teises pooles (vt põhjendus 89). Lisaks valmistati uurimisperioodil enamik MACi liitu suunatud ekspordist Hiina RVst imporditud osadest, sest äriühing importis peaaegu 100 % oma toorainest Hiinast (vt põhjendus 58). Seepärast näitas uurimine, et riigi tasandil on kaubandusstruktuur selgelt muutunud. Peale selle leiti uurimise käigus äriühingu esitatud kontrollitud andmete põhjal, et suures osas tulenes see muutus MACist. MAC ei esitanud muid analüüse, põhjendusi ega liigitusi, samuti ei teinud ta ettepanekuid selle kohta, milliseid muid tõendeid komisjon oleks pidanud kasutama.

(56)

Kõigepealt analüüsis komisjon, kas koostööd tegevate äriühingute tegevus algas või suurenes oluliselt pärast dumpinguvastase uurimise algatamist või vahetult enne seda ja kas asjaomased osad pärinesid riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(57)

Koostööd tegevad äriühingud importisid uurimisperioodil Hiinast toorainet ja osi ning seega on võimalik, et enne toruliitmike liitu saatmist toimus Malaisias kokkupanemine/valmistamine.

(58)

MAC ja TP alustasid oma tegevust pärast Hiina suhtes meetmete kehtestamist 2017. aasta jaanuaris (vastavalt 2018. ja 2020. aastal). Nad importisid Hiinast peaaegu 100 % oma toorainest (11).

(59)

Peale selle suurenesid alates nende äriühingute asutamisest märkimisväärselt nende mõlema toruliitmike müük liitu ja tooraine import Hiinast, mis saavutasid tipptaseme aruandeperioodil.

(60)

Tabelis 3 on esitatud suundumused mõlema äriühingu koondnäitajate põhjal, mis käsitlevad nende toruliitmike eksporti liitu ja tooraine/pooltoodete importi Hiinast ajavahemikul 2018. aastast kuni aruandeperioodini (12).

Tabel 3

MACi ja TP ekspordi- ja impordiandmed (aasta 2018 = 100)

(61)

Ülejäänud kahe äriühingu (Pantech ja SPI) olukord oli täiesti erinev. Mõlemad äriühingud tootsid toruliitmikke juba enne 2014. aastat. Taotluse esitajad märkisid taotluses, et mõlemad äriühingud on tegelikud tootjad (13). Nende eksport liitu kasvas pärast meetmete kehtestamist, kuid uurimise käigus leidis kinnitust, et nad olid tegelikud tootjad (vt punkt 2.5 osade väärtuse hindamise kohta). Uurimisperioodi jooksul imporditi Hiinast ainult õmblusteta torusid, mis moodustasid väikese osa nende toorainest/osadest ja mida hiljem kasutati liitu eksporditud toruliitmike tootmiseks.

(62)

Alusmääruse artikli 13 lõikega 1 nõutakse seost kõnealuse tava, protsessi või toimingu ja kaubandusstruktuuri muutuse vahel, kuna viimane peab tulenema esimesest. Seega peab kaubandusstruktuuri muutumise tinginud taval, protsessil või toimingul olema muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise, et seda ei peetaks kõrvalehoidmiseks alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(63)

Kuigi Malaisias äriühingu asutamiseks võis olla muid põhjuseid peale kehtivate meetmete, see tähendab Malaisia omamaise turu varustamine, siis osutavad muud elemendid MACi ja TP puhul selgelt kaubandusstruktuuri muutumisele seoses tollimaksu kehtestamisega:

(64)

Peale selle on TP Hiina äriühingu Sinotube 100 % tütarettevõtja; see äriühing omakorda kuulub Hiina terasegigandile Tsingshani kontsernile, kes toodab mitmesuguseid terasetooteid, sealhulgas toruliitmikke.

(65)

Kõiki neid elemente arvesse võttes järeldas komisjon, et MACi ja TP töötlemistoimingutel nende kahes tootmiskohas (14) Malaisias ei ole muud piisavat nõuetekohast põhjendust ega majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Kaubandusstruktuuri muutumine tulenes asjaolust, et tegevus algas ja seejärel laienes märkimisväärselt pärast algsete meetmete kehtestamist.

(66)

Pärast avalikustamist väitis MAC, et tema asutamiseks 2017. aasta lõpus ning tema tootmistegevuse ja rahvusvahelise ekspordi kasvuks järgnevatel aastatel oli piisav nõuetekohane põhjendus ja majanduslik õigustus.

(67)

Täpsemalt väitis MAC, et äriühingu asutamise põhjendus oli põhimõtteliselt ärivõimalus, mis ei olnud mingil viisil seotud tollimaksu kehtestamisega algse uurimise tagajärjel. Ta võttis üle tegeliku tootja (KT Fittings) äritegevuse ja suunas oma tegevuse ümber tootmisele Hiinast pärit õmblusteta torudest. MACi väite kohaselt võttis ta selle äriühingu üle eesmärgiga saavutada selline tootmise tase, millest piisaks Malaisia päritolu tagamiseks liidu mittesooduspäritolureeglite alusel. Kuna äriühingu KT Fittings suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldatud, siis oli uuel juhtkonnal eelkäija seadmeid, tootmiskohta ja kliendinimekirja üle võttes väidetavalt õigustatud põhjus uskuda, et MACi tulevase müügi suhtes ei kohaldata mingeid „ELi toruliitmike tollimakse“. Tootmise ümbersuunamine keevistorudelt õmblusteta torudele tulenes väidetavalt sellest, et seda turgu valitsevad kaks teist, vertikaalselt integreeritud Malaisia tootjat (Pantech ja SPI). MACi arvamuse kohaselt andis see nõuetekohase põhjenduse ja majandusliku õigustuse alusmääruse artikli 13 lõike 1 alusel ning asjaolu, et MAC asutati 2017. aastal, pärast algse uurimise algatamist, on kokkulangevus.

(68)

Lisaks väitis MAC, et avalikustamise käigus ei tõstatatud kahtlusi seoses MACi täieliku tootmisvõimsuse ja liitmike tegeliku tootmisega toorainest, mille ostuandmed olid kontrollitud ja mida iga tegelik toruliitmike tootja vajab. Mis puudutab nii MACi tootmisvõimsust kui ka tegelikku tootmist toorainest kogu tootmisprotsessi ulatuses, siis ei esinenud erinevusi Pantechi ja SPI struktuuriga.

(69)

Samuti väitis MAC, et tema ja TP olukord ei ole sarnane ja et väide, mille kohaselt MAC on orienteeritud liidu turule, on faktiliselt ebatäpne. MACi müüginäitajaid, mille kohaselt kaalu järgi 52 % (väärtuse järgi 54 %) tema müügist on suunatud liitu, ei saa käsitada liidu turule „orienteeritusena“.

(70)

Samuti juhtis PMM B.V. oma märkustes avalikustamise kohta tähelepanu asjaolule, et MAC jätkab äriühingu KT Fittings tegevust ja on seega „tegelik tootja, kes tootis liitmikke tükk aega enne uurimisperioodi“. Samasuguse märkuse esitas teine liidu importija Dacapo Stainless B.V. (edaspidi „DS B.V.“).

(71)

Kõigepealt tuletas komisjon meelde, et ta kontrollis kohapeal muude tegurite seas MACi tegelikku tootmist, tootmisvõimsust ja sisendite oste ning et nende tegurite puhul kindlaks tehtud fakte ei vaidlustatud. Eespool toodust järeldub, et uurimise käigus tuvastati alusmääruse artikli 13 lõike 2 alusel erinevus MACi ning SPI ja Pantechi vahel. Nagu on kindlaks tehtud põhjendustes 87, 98 ja 99, pärines 99,99 % osadest, mida MAC oma toruliitmike tootmisel kasutas, Hiinast, samal ajal kui Pantechi ja SPI puhul jäi nende osakaal allapoole vastavalt 10 % ja 30 %. Mis puudutab MACi ja TP olukorra sarnasust, siis tehti uurimise käigus kindlaks, et mõlemad äriühingud järgisid sarnast tava – mõlemad importisid enamiku sisenditest Hiina RVst, andsid neile piiratud lisaväärtuse ja eksportisid selle tulemusel toodetud liitmikud liitu. Peale selle põhinevad MACi käsitlevad järeldused äriühingu tegelikul tegevusel, mitte sellel, mida MAC oleks saanud oma seadmete ja tootmispaiga puhul hüpoteetiliselt teha.

(72)

Nagu on märgitud põhjenduses 62, luuakse alusmääruse artikli 13 lõikega 1 seos kõnealuse tava, protsessi või toimingu ja kaubandusstruktuuri muutuse vahel, kuna viimane peab tulenema esimesest. Seega peab kaubandusstruktuuri muutumise tinginud taval, protsessil või toimingul olema muu piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise, et seda ei peetaks kõrvalehoidmiseks alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(73)

Äriühingu asutamiseks võib olla õigustatud põhjuseid, nagu koolitatud tööjõu ja varade olemasolu. Oluline ei ole aga mitte ainult kõnealuse äriühingu asutamine, vaid ka tema toimimisviis. Teiste sõnadega, kui äriühingu tegevus – tema tava, protsess või toiming – on kaubandusstruktuuri muutuse põhjus, siis tuleb asjaomase tava majanduslikku õigustust ja nõuetekohast põhjendust artikli 13 lõike 1 alusel uurida.

(74)

Nagu on selgitatud põhjenduses 87, leiti uurimise käigus, et tava, mida MAC järgib, on kokkupanemine alusmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Põhimõtteliselt ostis äriühing Hiina õmblusteta torusid, andis neile veidi lisaväärtust, muutes need toruliitmikeks, ja müüs neid liidu turul. Nagu on arutatud põhjendustes 57–60, leiti lisaks, et see tava põhjustas kaubandusstruktuuri muutumise.

(75)

Seoses majandusliku õigustuse ja nõuetekohase põhjendusega tuleb märkida, et sarnaselt TP-le asutati MAC pärast tollimaksu kehtestamist. Lisaks, nagu on tunnistatud esitatud märkustes, keskendus MAC oma tegevuses tootmisele Hiina õmblusteta torudest, erinevalt oma eelkäijast, äriühingust KT Fittings. Erinevalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/2093 (15) kirjeldatud juhtumist, millele MAC osutas, ei leitud uurimise käigus peaaegu eranditult Hiina osadest toodetud Malaisia toruliitmike liitu müümisel põhinevat ärimudelit enne tollimaksu kehtestamist. Peale selle asutati MAC tema märkuste kohaselt eelduse põhjal, et ta saavutab sellise töötlemise taseme, mis on piisav Malaisia mittesooduspäritolu saamiseks, ning et ta suudab hankida toorainet Hiina RVst, tuginedes varasematele suhetele Hiina tarnijaga. Seega seisnes MACi tegevuse põhimõte selles, et ta suudab kasutada peaaegu eranditult Hiina osi, anda veidi lisaväärtust ja eksportida liitu Malaisia päritolu tooteid, maksmata Hiina RV impordi suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu. Nagu MAC väitis oma märkustes avalikustamise kohta, oli äriühingu asutamise eesmärk saada Malaisia mittesooduspäritolu, mida nad reklaamisid ja mida nende kliendid nõudsid.

(76)

Samuti ei esitatud komisjonile teavet äriühingu KT Fittings tegevuse kohta enne MACi asutamist. Ent ei asjaolu, et MAC võttis üle äriühingu KT Fittings seadmed, töötajad, juhtimiskogemuse ja kliendibaasi, ega asjaolu, et ta ei olnud orienteeritud üksnes liidu turule, muudaks uurimise järeldusi MACi kohta.

(77)

Sellest tulenevalt ei suutnud MAC tõendada, et tema kõnealuse tava puhul oli olemas piisav nõuetekohane põhjendus või majanduslik õigustus peale tollimaksu kehtestamise.

(78)

Pärast avalikustamist väitis MAC, et Hiina torude töötlemise tulemusel tuleb muuta kõikide toorainete tariifirubriike ja seega tagab see töötlemine ELi asjakohaste konkreetsete päritolureeglite alusel MACi toruliitmikele Malaisia päritolu. MACi väitel tuleb ELi meetmetest kõrvalehoidmise uurimistes võtta arvesse ELi päritolureegleid.

(79)

Meetmetest kõrvalehoidmise uurimise õiguslik alus on alusmääruse artikkel 13, mitte päritolu käsitlevad tollialased õigusaktid. Euroopa Liidu Kohus on tõepoolest sedastanud, et dumpinguvastast tollimaksu laiendava määruse ainus eesmärk on tagada selle tollimaksu tõhusus ja vältida sellest kõrvalehoidmist (16). Kohtupraktikas on selgitatud, et alusmääruse artiklis 13 mõiste „päritolu“ asemel mõiste „pärinemine“ kasutamise tähendab seda, et „liidu seadusandja valis teadlikult tolliõiguse päritolureeglitest distantseerumise ning et järelikult on […] mõistel „pärinemine“ mõistest „päritolu“ tolliõiguse tähenduses autonoomne ja eraldiseisev sisu“ (17). Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Pärast avalikustamist esitas PMM B.V. märkusi seoses uurimise teatavate järeldustega TP kohta. Täpsemalt osutas äriühing, et TP alustas tegevust peaaegu kuus aastat pärast algse uurimise algatamist, mis väidetavalt ei võimalda liigitada seda alusmääruse artikli 13 lõikes 2 määratletud kõrvalehoidmiseks. Lisaks täheldas PMM B.V., et 2022. aastal müüs TP liitu ainult 50 % oma liitmikest, seega ei olnud ta enam orienteeritud üksnes liidu turule, nagu komisjon aruandeperioodi puhul leidis.

(81)

Esiteks tuleb rõhutada, et ei PMM B.V.-l ega tema õiguslikul esindajal olnud õigust esindada käesolevas menetluses TPd ning et TP ei esitanud pärast avalikustamist märkusi, milles oleks uurimise järeldusi vaidlustatud. Teiseks osutas PMM B.V. oma märkustes konfidentsiaalsele kirjavahetusele „TP direktori/peadirektoriga“, keda komisjon ei leidnud TP finantsaruannetes esitatud direktorite nõukogu nimekirjast. Kolmandaks ei saanud konkreetset äriühingut käsitlevaid andmeid aruandeperioodile järgneva ajavahemiku kohta arvesse võtta, sest neid ei olnud võimalik kontrollida. Samuti alustas TP tegevust 2020. aasta teises pooles (vt põhjendus 89), seega oli alusmääruse artikli 13 lõikes 2 esitatud nõue selgelt täidetud, sest tegevus nii algas kui ka oluliselt kasvas pärast algse uurimise algatamist 2015. aastal.

(82)

PMM B.V. väitis ka, et ei TP ega MAC tegelenud kokkupanemise, vaid tootmisega, ja seega ei olnud alusmääruse artikli 13 lõige 2 nende puhul kohaldatav, sest see ei käsitle tooraine muutmist ja töötlemist teise toote valmistamiseks, nagu toruliitmike puhul. Oma väite toetamiseks osutas äriühing ka alusmääruse põhjendusele 20. Tema arvamuse kohaselt tähendab nimetatud põhjenduses kasutatud väljend „üksnes kaupade kokkupanek“, et seda terminit tuleb tõlgendada kitsalt.

(83)

Komisjon märkis, et alusmääruses ei ole mõisteid „kokkupanek“ ja „valmistamine“ määratletud. Alusmääruse artikli 13 lõike 2 ülesehitus toetab aga mõiste „kokkupanek“ laia tõlgendamist, sest vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktile b hõlmab see sõnaselgelt ka „valmistamist“. Sellest järeldub, et „kokkupanek“ artikli 13 lõike 2 tähenduses ei hõlma mitte ainult toiminguid, mis seisnevad liittoote osade kokkupanekus, vaid võivad hõlmata ka edasist töötlemist, see tähendab toote lõpuleviimist. Alusmääruse artikli 13 lõiget 2 tõlgendades on Euroopa Kohus tõepoolest sedastanud, et „[v]astavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on“ (18).

(84)

Lisaks on alusmääruse põhjenduses 20 märgitud, et liidu õigusaktid peaksid „sisaldama sätteid, mis käsitleksid sellist praktikat, sh liidus või kolmandas riigis üksnes kaupade kokkupanekut, mille põhieesmärgiks on dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida“. See sõnastus osutab, et artikli 13 lõiget 2 tuleks tõlgendada pigem laialt, see tähendab, et hõlmatud on kõik tavad, mille põhieesmärk on tollimaksust kõrvalehoidmine, see tähendab „üksnes“ kokkupanek ja muud tavad.

(85)

Uurimine näitas, et MACi ja TP tegevus vastas kõikidele alusmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud nõuetele, mille kohaselt kokkupanemine kujutab endast kõrvalehoidmist. PMM B.V. ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(86)

Alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seoses kokkupanemise või valmistamisega on meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemise tingimuseks ka see, et neist riikidest pärit osade väärtus, mille suhtes kohaldatakse meetmeid, moodustab vähemalt 60 % kokkupandava toote osade koguväärtusest ning sissetoodud osadele kokkupanemise või valmistamise ajal lisandunud väärtus moodustab vähem kui 25 % tootmiskuludest.

(87)

MACi puhul pärines 99,99 % kõikidest äriühingu kasutatud osadest aruandeperioodil Hiinast. Toorainele lisandunud väärtus moodustas alla 15 % tootmiskuludest.

(88)

TP importis aruandeperioodil Hiinast kõik osad, mida äriühing liitmike tootmiseks kasutas.

(89)

TP alustas tegevust 2020. aasta teises pooles. Äriühingu teatatud tootmisvõimsuse rakendamine oli 2020. aastal alla 5 % ja aruandeperioodil alla 25 %. Äriühing eraldas aga ebaõigesti seadmete kogu amortisatsiooni ja kõik rendikulud (maa ja hooned) sissetoodud osade lisaväärtusena äärmiselt väikesele toodangu kogusele.

(90)

Seega korrigeeris komisjon kahte eespool nimetatud kuluelementi, et need kajastaksid mõistlikult lisaväärtust, arvestades äriühingu tootmisvõimsuse madalat rakendusastet aruandeperioodil.

(91)

Lisaks vähendas komisjon tootmiskulusid (ja sellest tulenevalt omakorda lisaväärtust) toruliitmike tootmisel tekkivate jääkide müügist saadud kontrollitud tulu võrra.

(92)

Samuti korrigeeriti lõpetamata toodangu laovarude muutust. See korrigeerimine võimaldas eristada aruandeperioodil toodetud lõpetatud kaupade kogusega seotud tootmiskulusid ning eemaldada selliste kaupadega seotud tooraine- ja töötlemiskulud, mis ei olnud aruandeperioodi lõpuks veel lõpetatud. Äriühing ise ei pidanud lõpetamata toodangu üle arvestust. Komisjon suutis aga hinnata lõpetamata toodangu laovarude muutust tooraine ja lõpetatud kaupade varude kinnitatud muutuste põhjal. Vastavad inventuuriaruanded koguti kohapealse kontrolli käigus.

(93)

Pärast põhjendustes 89–92 kirjeldatud korrigeerimiste tegemist jäi TP puhul kindlaks tehtud lisaväärtus alla 18 % tootmiskuludest.

(94)

Pärast avalikustamist taotles PMM B.V. (järjekordselt TP „tundmatu“ direktori/peadirektori nimel, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 81) eespool nimetatud lisaväärtuse arvutuskäigu üksikasjalikku avalikustamist.

(95)

Arvutuskäik oli aga juba TP-le avalikustatud osana tema konkreetset tundlikku teavet käsitleva avalikustamise osana. TP ei esitanud selle kohta märkusi.

(96)

Komisjon järeldas seega, et MACi ja TP puhul moodustasid Hiinast ostetud osad vähemalt 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest ning et sissetoodud osadele kokkupaneku või valmistamise protsessis lisandunud väärtus jäi alla 25 % tootmiskuludest, nagu on nõutud alusmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b selleks, et neid toiminguid saaks käsitada meetmetest kõrvalehoidmisena.

(97)

Mõlemad äriühingud tootsid õmblusteta liitmikke (standardliitmikke (19) ja otsakuid) ja keevisliitmikke. Kõnealuse tootmise käigus kasutatakse kolme liiki toorainet/osasid: õmblusteta torusid õmblusteta standardliitmike tootmiseks, plaate otsakute tootmiseks ja keevistorusid standardsete keevisliitmike tootmiseks.

(98)

Pantechi keevisliitmike tootmine on vertikaalselt integreeritud, see tähendab, et äriühing tootis oma keevistorusid. Ka plaadid, mida äriühing kasutas otsakute tootmiseks, olid tema enda toodetud (keevistorude lõikamise teel) või peamiselt hangitud kohalikelt Malaisia tootjatelt (20). Õmblusteta torud importis äriühing 100 % Hiinast. Õmblusteta liitmike tootmine moodustas aga väikese osa äriühingu tegevusest. Sellest tulenevalt moodustasid Hiinast imporditud osad aruandeperioodil alla 10 % kõikidest toruliitmike tootmisel kokku kasutatud osadest.

(99)

Sarnaselt Pantechile kasutas ka SPI tootmisel oma keevistorusid (mis osteti seotud Malaisia tootjalt). Ka plaadid hangiti kodumaalt, samas kui õmblusteta torud imporditi 100 % Hiinast. Äriühingu tootmisstruktuuri arvesse võttes moodustasid Hiinast imporditud osad aruandeperioodil alla 30 % kõikidest toruliitmike tootmisel kokku kasutatud osadest.

(100)

Seega moodustavad sellest riigist, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, pärit osad palju vähem kui 60 % Pantechi ja SPI osade koguväärtusest.

(101)

Peale selle toimus see tegevus mõlema äriühingu puhul juba enne meetmete kehtestamist ega olnud lisaks orienteeritud konkreetselt üksnes liidu turule. Nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 13 lõikega 2, ei olnud Pantechi ja SPI tegevuse puhul seega tegemist kõrvalehoidmisega.

(102)

Kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 uuris komisjon, kas uurimisaluse toote import ohustas nii koguste kui ka hindade tõttu praegu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(103)

Toruliitmike kogused, mida MAC ja TP liitu eksportisid, suurenesid uurimisperioodil absoluutmahus märkimisväärselt ja moodustasid aruandeperioodil ligikaudu 6 % liidu tarbimisest. Liidu tarbimiseks hinnati üle 12 000 tonni, sest liidu müügile, mille andmed taotluse esitaja käesoleva uurimise eesmärgil esitas (kokku üle 8 000 tonni), liideti mis tahes päritolu toruliitmike import (kokku üle 4 000 tonni).

(104)

Hindade puhul võrdles komisjon algses uurimises kindlaks määratud keskmist mittekahjustavat hinda, mida on korrigeeritud inflatsiooniga, ning kaalutud keskmisi CIF-ekspordihindu, mis määrati kindlaks MACi ja TP esitatud teabe põhjal ja mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse tollivormistusejärgseid kulusid. Sellest hinnavõrdlusest ilmnes, et mõlemad äriühingud müüsid aruandeperioodil liidu hindadest oluliselt (üle 50 %) odavamalt. Peale selle lõid ka MACi ja TP praegused impordihinnad alla liidu hindu, mille andmed 2021. aasta kohta taotluse esitaja taotluses esitas, ning samuti on need väiksemad liidu tootmisharu tootmiskuludest samal aastal (21).

(105)

Seepärast järeldas komisjon, et MACi ja TP käesoleva uurimisega hõlmatud import ohustas oma koguste ja hindade tõttu kehtivate meetmete parandavat mõju.

(106)

Pärast avalikustamist märkis PMM B.V., et kogused, mida MAC ja TP liitu eksportisid, ei saanud meetmete parandavat mõju kuidagi ohustada, sest need kogused moodustasid ainult 6 % liidu tarbimisest aruandeperioodil.

(107)

Lisaks vaidlustasid PMM B.V. ja DS B.V. hindade allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müüki käsitlevad komisjoni järeldused MACi ja TP ekspordihindade kohta. Nende väidete toetamiseks võrdlesid nad oma ostuarveid Malaisia eksportijatelt ja liidu tootjatelt. Peale selle väitsid nad, et neid hindu ei saa võrrelda, sest Malaisia liitmikud ja liidus toodetud liitmikud vastavad erinevatele standarditele ega ole omavahel asendatavad.

(108)

Seoses kogustega ei esitanud PMM B.V. argumente selle kohta, miks ei saa 6 % puhul leida, et see ohustab meetmete parandavat mõju, vaid lihtsalt märkis, et „tema arvamuse kohaselt ei ole 6 % mahu poolest ohustav, sest seda on ohustamiseks liiga vähe“. Igal juhul leidis komisjon, et 6 % turuosa ei ole mahu poolest ebaoluline. Vastupidi, see impordimaht, mille puhul tehti kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, oli peaaegu sama suur kui Taiwani kogu turuosa algses uurimises. See oli piisav, et teha järeldus, mille kohaselt selline maht kahjustas liidu tootmisharu, ja selle tulemusel kehtestati Taiwani suhtes meetmed.

(109)

Teiseks tegi komisjon hindade allalöömist ja turuhinnast madalama hinnaga müüki käsitlevad arvutused täielike andmekogumite põhjal, mida kontrolliti küsimustiku vastused / vabastamistaotluse esitanud äriühingute valdustes. Need andmed ei olnud liidu importijatele kättesaadavad. Malaisia eksportijatele avalikustati arvutuskäik täies ulatuses. Ükski neist ei esitanud selle kohta märkusi. Peale selle ei esitanud kumbki liidu importija, kes komisjoni arvutused vaidlustas, uurimise käigus küsimustikule vastuseid. Seega ei olnud komisjonil võimalik kontrollida andmeid, mille nad esitasid pärast avalikustamist.

(110)

Samuti puudub õiguslik alus tootevaliku määratluse ja eri tooteliikide asendatavuse käsitlemiseks alusmääruse artikli 13 alusel. Vastupidi, alusmääruse artikli 13 kohaselt peab komisjon meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemiseks järeldama, et „tollimaksu parandav mõju on […] hindade ja/või koguste tõttu ohustatud“. Alusmääruse artiklis 13 osutatud tollimaks on algne dumpinguvastane tollimaks. See tollimaks määrati kindlaks algses uurimises (22) kasutatud tootevaliku põhjal. Seepärast tuleb seda, kas selle mõju on ohustatud, hinnata sama tootevaliku alusel.

(111)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 ka seda, kas samasuguse toote puhul varem kindlaks tehtud normaalväärtustega seoses esines dumpingut.

(112)

Komisjon võrdles MACi ja TP esitatud kontrollitud andmetel põhinevat Malaisiast pärit toruliitmike keskmist ekspordihinda aruandeperioodil algses dumpinguvastases uurimises Hiina puhul kindlaks tehtud normaalväärtustega, mida on korrigeeritud inflatsiooniga.

(113)

Normaalväärtuste ja ekspordihindade võrdlusest ilmnes, et MACi ja TP eksporditud toruliitmikke eksporditi aruandeperioodil dumpinguhinnaga.

(114)

Pärast avalikustamist kordas PMM B.V. oma argumente selle kohta, et Malaisias ja liidus toodetud liitmikud ei ole dumpingu arvutamisel omavahel asendatavad.

(115)

See väide lükati tagasi samadel alustel, mida on selgitatud põhjenduses 110. Alusmääruse artikli 13 kohaselt peab komisjon meetmetest kõrvalehoidmise kindlakstegemiseks järeldama, et seoses samasuguse või sarnase toote puhul varem kindlaks määratud normaalväärtustega on tõendeid dumpingu esinemise kohta. Algses uurimises kindlaks tehtud normaalväärtus põhineb algsel tootevalikul, mis hõlmas eri standarditele vastavaid liitmikke.

(116)

Eespool esitatud järelduste põhjal leidis komisjon, et Hiina RVst pärit toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust hoiti Malaisiast MACi ja TP poolt lähetatud uurimisaluse toote impordi kaudu kõrvale.

(117)

Arvestades, et koostöö tase oli kõrge ja hõlmas kogu liitu suunatud eksporti aruandeperioodil, et komisjon tegi järelduse, mille kohaselt kaks äriühingut on tegelikud Malaisia tootjad, kes ei hoia meetmetest kõrvale ja kes seetõttu tollimaksust vabastati, ning et ükski teine Malaisia äriühing vabastamist ei taotlenud, jõudis komisjon järeldusele, et kahe meetmetest kõrvale hoidva äriühingu suhtes tehtud järeldusi meetmetest kõrvalehoidmise kohta tuleks laiendada kogu Malaisiast pärit impordile, välja arvatud kahe tegeliku Malaisia tootja impordile.

(118)

Seepärast tuleks Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kooskõlas alusmääruse artikli 13 lõikega 1 laiendada ka uurimisaluse toote impordile.

(119)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõike 1 teisele lõigule on asjakohane laiendada rakendusmääruse (EL) 2017/141 (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2017/659) artikli 1 lõikega 2 kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu, mis on lõplik dumpinguvastane tollimaks määraga 64,9 %, mida kohaldatakse toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(120)

Vastavalt alusmääruse artikli 13 lõikele 3, kus on sätestatud, et kõiki laiendatud meetmeid tuleks kohaldada impordi suhtes, mis sisenes liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb kooskõlas käesoleva uurimise järeldustega nõuda sisse tollimaks uurimisaluse toote registreeritud impordilt.

(121)

Nagu eespool kirjeldatud, leiti, et MAC ja TP on seotud kõrvalehoidmisega. Seetõttu ei saa alusmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt nende äriühingute vabastamistaotlust rahuldada.

(122)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et kaks ülejäänud koostööd tegevat eksportivat tootjat, Pantech ja SPI, olid tegelikud toruliitmike tootjad Malaisias ega hoidnud meetmetest kõrvale. Need kaks eksportivat tootjat on vertikaalselt integreeritud, olid enne algsete meetmete kehtestamist saavutanud turul kindla positsiooni ja importisid Hiinast vaid piiratud koguses toorainet.

(123)

Seepärast tuleks Pantech ja SPI laiendatavatest meetmetest vabastada.

(124)

Vabastuste kohaldamine peaks sõltuma liikmesriikide tolliasutustele kehtiva ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamisest. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse põhjenduses 119 märgitud dumpinguvastast tollimaksu.

(125)

Kuigi selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid vabastusi kohaldada, on vajalik sellise arve esitamine, peaksid tolliasutused arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et vabastuse kohaldamine on õigustatud.

(126)

30. novembril 2022 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning palus neil esitada oma märkused.

(127)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,