KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/361,

28. november 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses eeskirjadega, milles käsitletakse teatavate veterinaarravimite kasutamist teatavate loetellu kantud taudide ennetamiseks ja tõrjeks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 47 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud loomadele või inimestele edasikanduvate loomataudide ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas tauditeadlikkuse, taudiks valmisoleku ja tauditõrje eeskirjad. Eelkõige on määruses (EL) 2016/429 sätestatud iga selle artiklis 5 osutatud taudi ennetamise ja tõrje eeskirjad. Määrusega (EL) 2016/429 on ühtlasi ette nähtud, et neid taudispetsiifilisi eeskirju kohaldatakse selliste loomaliikide ja loomaliikide rühmade suhtes, mis kujutavad endast arvestatavat ohtu konkreetsete komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (2) loetletud taudide levitajana.

(2)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 46 kohaselt võivad liikmesriigid võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid veterinaarravimite kasutamise kohta loetellu kantud taudide puhul, et tagada kõnealuste taudide kõige tõhusam ennetamine ja tõrje. Teatavad veterinaarravimid võivad takistada taudide avastamist ja diagnoosimist ning seega nende ennetamist ja tõrjet. See on eriti asjakohane nende loetellu kantud taudide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 kohaselt rangemaid ennetus- ja tõrjemeetmeid. Tuleb kindlaks teha veterinaarravimid, mille jaoks on vaja välja töötada täiendavad eeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklile 47, ning kehtestada nende kasutamise piirangud või keelud, et tagada teatavate loetellu kantud taudide ohutu ja tõhus ennetamine ja tõrje.

(3)

Rakendusmääruses (EL) 2018/1882 on määratletud A-, B-, C-, D- ja E-kategooria taudid, tuginedes määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõikes 1 sätestatud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadele. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 5 osutatud loetellu kantud taudide suhtes, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille suhtes tuleb nende avastamisel võtta viivitamata likvideerimismeetmeid (edaspidi „A-kategooria taudid“), kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud erieeskirju. Et ennetada A-kategooria taudide võimalikku laastavat mõju liidu loomade tervisele, on vaja ühtlustada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigid võivad kasutada veterinaarravimeid nende taudide ennetamiseks ja tõrjeks. Nende eeskirjade eesmärk peaks olema tagada A-kategooria taudide tulemuslik ennetamine ja viivitamatu likvideerimine taudi puhkemisel ning vältida veterinaarravimite kasutamisega kaasneda võivat nimetatud taudide leviku ohtu.

(4)

Tuleb kehtestada eeskirjad, millega täiendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa I jaotise 2. peatükis teatavate loetellu kantud taudide kohta sätestatud tauditeadlikkuse ja taudiks valmisoleku eeskirju, eelkõige eeskirju veterinaarravimite kasutamise kohta taudide ennetamiseks ja tõrjeks. Need täiendavad eeskirjad ja määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirjad on tihedalt seotud ja neid tuleks kohaldada üheskoos.

(5)

Kuna määruse (EL) 2016/429 artikli 5 kohaselt loetellu kantud A-kategooria taudidesse võivad nakatuda nii maismaa- kui ka veeloomad, peaksid teatavad käesolevas määruses sätestatavad üldeeskirjad hõlmama maismaa- ja veeloomi. See aitaks liikmesriikidel, kes seisavad silmitsi A-kategooria taudi otsese leviku riskiga nende territooriumil, vajaduse korral ühtlustatud raamistiku alusel viivitamata reageerida. See on eriti oluline veeloomade puhul, sest taudispetsiifilisi eeskirju vaktsiinide kasutamise kohta A-kategooria taudide vastu saab praegu välja töötada üksnes maismaaloomade kohta, kuna teaduslikke teadmisi napib ning napib ka kogemusi ja veeloomade A-kategooria taudide vastaseid vaktsiine on vähe saada.

(6)

Määruse (EL) 2016/429 artiklis 5 osutatud loetellu kantud taudide suhtes, mida tuleb tõrjuda kõigis liikmesriikides eesmärgiga likvideerida need kogu liidus (edaspidi „B-kategooria taudid“), kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud erieeskirju. Seepärast on vaja ühtlustada eeskirjad, mille alusel liikmesriigid võivad teatavaid veterinaarravimeid sel eesmärgil kasutada. Selliste eeskirjade eesmärk peaks olema tagada B-kategooria taudide tõhus likvideerimine, ilma et mis tahes veterinaarravim takistaks nende avastamist ja diagnoosimist.

(7)

Määruse (EL) 2016/429 artiklis 5 osutatud loetellu kantud taudide puhul, mis on asjakohased mõne liikmesriigi jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levimist liidu osadesse, mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomaste loetellu kantude taudide jaoks olemas likvideerimisprogramm, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis c (edaspidi „C-kategooria taudid“), on teatavate veterinaarravimite kasutamise eeskirjad, eelkõige eeskirjad vaktsiinide kasutamise kohta likvideerimisprogrammide kontekstis, sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 (3). Määruse (EL) 2016/429 artiklis 5 osutatud loetellu kantud taudide suhtes, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levikut seoses liitu sissetoomisega või liikmesriikidevahelise veoga, nagu on osutatud kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktis d (edaspidi „D-kategooria taudid“), on eeskirjad teatavate veterinaarravimite kasutamise kohta loomade liidusisese veo puhul sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/688 (4). Seepärast neid eeskirju käesolevas määruses ei korrata.

(8)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 46 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid võtma asjakohaseid ennetusmeetmeid seoses veterinaarravimite kasutamisega teaduslikel eesmärkidel või nende väljatöötamise ja kontrollitud tingimustes katsetamise eesmärkidel, et kaitsta looma- ja rahvatervist. Tuleb soodustada teadusuuringuid ja innovatsioonitegevust loetellu kantud taudide ennetamiseks ja tõrjeks ette nähtud tõhusamate ja ohutumate veterinaarravimite väljatöötamiseks. Seepärast ei tohiks käesoleva määrusega kehtestatavaid eeskirju kohaldada veterinaarravimite kasutamisele teaduslikel eesmärkidel või nende väljatöötamise ja kontrollitud tingimustes katsetamise eesmärkidel, et kaitsta looma- ja rahvatervist, vältimaks tarbetut koormust, mis võib takistada uute võimaluste loomist, võttes arvesse riske maandavaid eritingimusi, mille kohaselt veterinaarravimeid neil asjaoludel kasutatakse.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 (5) on sätestatud veterinaarravimite turulelaskmist, tootmist, importi, eksporti, tarnimist, turustamist, ravimiohutuse järelevalvet, kontrolli ja kasutamist käsitlevad õigusnormid. Kõnealuses määruses on määratletud veterinaarravimi mõiste ja teatavate veterinaarravimite kategooriate mõisted. Selles on sätestatud ka tingimused, mille alusel pädev asutus võib lubada sellise immunoloogilise veterinaarravimi kasutamist, millele ei ole liidus müügiluba antud. Käesolevas määruses sätestatavad eeskirjad peaksid olema kooskõlas nende mõistete ja määruses (EL) 2019/6 sätestatud nõuetega veterinaarravimite turulelaskmise, tootmise, impordi, ekspordi, tarnimise, turustamise, ravimiohutuse järelevalve, kontrolli ja kasutamise kohta. Peale selle peaks käesolevas määruses sätestatavate eeskirjade eesmärk olema üksnes kehtestada eritingimused veterinaarravimite asjakohase kasutamise või nende kasutamise keelamise kohta A-kategooria taudide ja teatavate B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks liidus, olenemata toote päritolust, müügiloast või muudest omadustest.

(10)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 47 kohaselt võib komisjon võtta vastu õigusakte, kui see on asjakohane ja vajalik, et keelata teatavate veterinaarravimite kasutamine konkreetse taudi puhul. Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH, asutamisaegne nimetus: OIE) on tunnistanud veiste katku kogu maailmas likvideeritud taudiks ja kõik veiste katku vastu vaktsineerimised on kogu maailmas lõppenud. Veiste katku vastu vaktsineerimine tuleks seepärast käesoleva määrusega ära keelata.

(11)

Lisaks ei anna praegu kättesaadavad Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (Mycobacterium bovis, Mycobacterium tuberculosis ja Mycobacterium caprae) põhjustatud nakkuse vastased vaktsiinid vaktsineeritud loomadele täielikku kaitset ega võimalda teha nahasiseste tuberkuliiniproovide või muude tuberkuliini kasutamisele tuginevate immunoloogiliste proovidega vahet vaktsineeritud ja nakatunud loomadel. Seetõttu võib nende vaktsiinide kasutamine loetellu kantud liikidesse kuuluvatel peetavatel loomadel seada ohtu praeguse veiste tuberkuloosi tõrje ja likvideerimise poliitika, sest vaktsineeritud ja nakatunud loomi ei pruugi olla võimalik eristada. Loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade vaktsineerimine Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi põhjustatud nakkuse vastu tuleks seepärast samuti käesoleva määrusega ära keelata.

(12)

Mõned liikmesriigid lubavad praegu vaktsiinide regulaarset ennetavat kasutamist Newcastle’i haiguse vastu muudel eesmärkidel kui puhangule reageerimiseks. Lisaks kasutatakse Newcastle’i haiguse vastaseid vaktsiine liidusisese veo ning kolmandatest riikidest või kolmandatelt territooriumidelt liitu sissetoomise eeltingimusena. Need kasutused on osutunud taudi ennetamisel ohutuks ja tõhusaks, sest ei ole olnud ühtki Newcastle’i haiguse puhangut, mis oleks olnud seotud vaktsiinide kasutamisega sellisel eesmärgil. Seepärast ei tohiks käesoleva määrusega kehtestatavaid üldisi keelde ja piiranguid seoses vaktsiinide kasutamisega A-kategooria taudide vastu kohaldada vaktsiinide sellise kasutamise suhtes Newcastle’i haiguse vastu selles kontekstis.

(13)

Peale selle võivad mõned muud veterinaarravimid, nagu hüperimmuunseerumid, mikroobivastased ained ja mõned immunoloogilised veterinaarravimid, kui neid kasutatakse teatavate loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks, varjata nende taudide esinemist ja need võivad loomapopulatsioonides märkamatult levida. See võib takistada taudi varajast avastamist ja mõjuda negatiivselt selle kiirele likvideerimisele. See on eriti asjakohane A- ja B-kategooria taudide puhul, mille korral on äärmiselt oluline viivitamatu või õigeaegne likvideerimine. Seepärast on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega selliste veterinaarravimite suhtes teatavad piirangud, millega takistatakse nende kasutamist loetellu kantud liikidel A- ja B-kategooria taudide puhul.

(14)

Iga liikmesriigi pädev asutus peaks vastutama maismaa- ja veeloomadel esinevate A-kategooria taudide ennetamise ja tõrje meetmete rakendamise eest. Vaktsineerimine võib olla kasulik meede, mis võib aidata mõnd A-kategooria taudi ennetada, tõrjuda ja likvideerida. Võttes arvesse nende taudide patogeensust ja nende võimalikku leviku riski vaktsiinide kasutamise tõttu, on vaja seda liiki taudide vastu manustatavaid vaktsiine kasutada pädeva asutuse kontrolli all ja üksnes juhul, kui taudi leviku ennetamiseks ja tõrjeks on vaja võtta tauditõrjemeetmeid. Peale selle tuleks vaktsineerimist tõhusa likvideerimise ja kõigi tauditõrjemeetmete ühtse kohaldamise tagamiseks rakendada läbimõeldud viisil ametliku vaktsineerimiskava kohaselt. Ametlik vaktsineerimiskava peaks sisaldama üksikasjalikku teavet selles kindlaks määratud meetmete kohta. Nendes ametlikes vaktsineerimiskavades esitatav miinimumteave tuleks ette näha käesoleva määrusega.

(15)

Kuna vaktsineerimine võib mõnikord olla sobiv vahend A-kategooria taudi tõrjumiseks või likvideerimiseks ja mõnikord mitte ning kuna selle kasutamine võib mõnikord avaldada negatiivset mõju (nt kaubandusele), peaks pädev asutus enne vaktsineerimise kohaldamist tegema riskihindamise. Sellise hindamise kriteeriumid tuleks sätestada käesolevas määruses.

(16)	Koordineeritud ELi lähenemisviisi tagamiseks peaksid liikmesriigid enne A-kategooria taudi vastu vaktsineerimist esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele esialgse teabe. Komisjon peaks selle liikmesriikidelt saadud teabe määruse (EL) 2016/429 artikli 71 kohaselt läbi vaatama.

(17)

Määruse (EL) 2016/429 artikliga 69 on ette nähtud võimalus, et liikmesriigi pädev asutus kasutab erakorralist vaktsineerimist, kui see on asjakohane loetellu kantud taudi tõhusaks tõrjeks peetavatel loomadel. Selleks et seda rakendada, peaks pädev asutus välja töötama ametliku vaktsineerimiskava ja kehtestama vaktsineerimistsoonid, võttes arvesse teatavaid nõudeid. Käesolevas määruses tuleks seepärast sätestada need erakorralise vaktsineerimise, vaktsiinide kasutamise ja vaktsineerimistsoonide kehtestamise nõuded.

(18)

Pädev asutus võib rakendada sellist erakorralist vaktsineerimist tabandunud või tabandumata ettevõtetes, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (6). Sellised ettevõtted asuvad tavaliselt piirangutsoonides, kuid võivad paikneda ka väljaspool selliseid tsoone. Neis olukordades tuleks kohaldada erinevaid erakorralise vaktsineerimise strateegiaid. Vaktsineerimist, mida rakendatakse tabandunud ettevõtetes, kus vaktsineeritud loomad surmatakse, peetakse taudi levikut tõkestavaks erakorraliseks vaktsineerimiseks. Erakorraline vaktsineerimine võib toimuda ka selleks, et ennetada taudi levikut nakkusriskiga loomapopulatsioonides, mida peetakse ettevõtetes, kus taudi esinemist delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt ei kahtlustata või kus see ei ole nimetatud määruse kohaselt kinnitust leidnud. Sellistel juhtudel võib loomad surmata või eritingimustel ellu jätta. Erakorralist vaktsineerimist võib kasutada ka looduses vabalt elavatel maismaaloomadel, kui seda tuleb teha taudi peetavate või looduses vabalt elavate maismaaloomade populatsioonides levimise riski tõttu. Seepärast tuleks käesolevas määruses välja töötada need strateegiad ning sätestada nende rakendamise ja kõigil neil asjaoludel kohaldatavate dokumenteerimis- ja aruandluskohustuste eeskirjad.

(19)

A-kategooria taudi leviku ennetamiseks või võimaliku kahju ja drastiliste tauditõrjemeetmete kohaldamise vajaduse vältimiseks võivad liikmesriigid otsustada kasutada A-kategooria taudi vastu ennetavat vaktsineerimist, kui seda riigis või tsoonis ei esine. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada erieeskirjad.

(20)

Kuigi on tõendatud, et vaktsineerimine aitab kaasa mitme taudi ennetamisele, tõrjele ja likvideerimisele, võib see olenevalt taudist ja kasutatud vaktsiini tüübist teatavatel asjaoludel varjata saadud nakkust ja mõjutada taudiseire usaldusväärsust. Seepärast tuleks vaktsineerimise rakendamisel võtta vaktsineeritud loomade ja nende saaduste vedamise suhtes teatavaid kaasnevaid riskimaandamismeetmeid.

(21)

Pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist peaks väljumisstrateegia võimaldama liikmesriikidel tõendada nakkuse puudumist ja taastada tervisestaatuse, mis neil oli enne asjakohase A-kategooria taudi puhangut ja vaktsineerimise kasutamist. Selline väljumisstrateegia peaks hõlmama konkreetset tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret iga konkreetse A-kategooria taudi puhul eelnevalt kindlaks määratud taastumisperioodil.

(22)

Vaktsineerimise rakendamiseks tuleks iga A-kategooria taudi puhul kindlaks määrata eritingimused seoses kasutatavate vaktsiinide tüübi, vaktsineerimistsoonide suuruse, sihtloomapopulatsioonide, taudiseire, loomade ja nende saaduste veopiirangute ning taastumisperioodidega. See kehtib nende taudide puhul, mille kohta on saadud piisavalt kogemusi ja andmeid kehtivate õigusnormide kohaldamisel, enne määruse (EL) 2016/429 kohaldamise algust, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hiljutistest arvamustest või WOAH maismaaloomade tervise koodeksi ja WOAH maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatu asjakohastest peatükkidest. Taudide puhul, mille kohta ei ole saadud piisavalt kogemusi ja andmeid, ei saa praegu ette näha taudipõhiseid meetmeid. Nende taudide suhtes tuleks kohaldada käesoleva määruse üldeeskirju,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega täiendatakse määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju veterinaarravimite kasutamise kohta liidus määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a ja b osutatud loetellu kantud taudide ennetamiseks ja tõrjeks peetavatel ja looduses vabalt elavatel maismaa- ja veeloomadel (edaspidi „loomad“). Eelkõige sätestatakse selles

a)	keelud ja piirangud seoses teatavate veterinaarravimite kasutamisega loomadel A- ja B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks;

b)	eeskirjad vaktsiinide kasutamise kohta loomadel A-kategooria taudide ja teatavate B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks;

c)	riskimaandamismeetmed, et ennetada A-kategooria taudide levikut vaktsineeritud loomade või selliste loomade saaduste kaudu;

d)	eeskirjad A-kategooria taudide seire kohta pärast vaktsiinide kasutamist maismaaloomadel nende taudide ennetamiseks ja tõrjeks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata lõikes 1 osutatud veterinaarravimite kasutamise suhtes teaduslikel eesmärkidel või nende väljatöötamise ja katsetamise eesmärgil, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 46 lõikes 3.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„A-kategooria taud“ – loetellu kantud taud, mida tavaliselt liidus ei esine ja mille suhtes tuleb selle avastamisel võtta viivitamata likvideerimismeetmeid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a;

b)	„B-kategooria taud“ – loetellu kantud taud, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu liidus, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b;

c)	„taudi levikut tõkestav erakorraline vaktsineerimine“ – vaktsineerimisstrateegia, mida pädev asutus rakendab peetavatel maismaaloomadel A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks kooskõlas artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktiga i;

d)	„erakorraline kaitsevaktsineerimine“ – vaktsineerimisstrateegia, mida pädev asutus rakendab peetavatel maismaaloomadel A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks kooskõlas artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktiga ii;

e)	„looduses vabalt elavate maismaaloomade erakorraline vaktsineerimine“ – vaktsineerimisstrateegia, mida pädev asutus rakendab looduses vabalt elavatel maismaaloomadel A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks kooskõlas artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktiga iii;

f)	„ennetav vaktsineerimine“ – vaktsineerimisstrateegia, mida pädev asutus rakendab A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga b;

g)	„vaktsineerimistsoon“ – tsoon, kus loetellu kantud liikidele manustatakse vaktsiini A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks;

h)	„vaktsineerimistsooni ümbritsev tsoon“ – vaktsineerimistsooni ümber olev tsoon, kus vaktsineerimine A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks ei ole lubatud ja kus rakendatakse tugevdatud seiret nende taudide avastamiseks;

i)	„kinnitatust leidnud puhang“ – delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 9 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt kinnitatud puhang;

j)	„taastumisperiood“ – ajavahemik, mis on vajalik, et vaktsineerimistsoon taastaks oma A-kategooria taudi vastu vaktsineerimise rakendamisele eelnenud loomatervisestaatuse, tõendades A-kategooria taudi puudumist pärast erakorralist kaitsevaktsineerimist taudi vastu;

k)	„kaitsetsoon“ – delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 punkti a alusel kehtestatud kaitsetsoon;

l)	„järelevalvetsoon“ – delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 punkti b alusel kehtestatud järelevalvetsoon;

m)	„veis“ – perekonda Bison, Bos (sh alamperekonda Bos, Bibos, Novibos, Poephagus) või Bubalus (sh alamperekonda Anoa) kuuluv kabiloom või nende perekondade liikide ristamisel saadud järglane;

n)	„lammas“ – perekonda Ovis kuuluv kabiloom või selle perekonna liikide ristamisel saadud järglane;

o)	„kits“ – perekonda Capra kuuluv kabiloom või selle perekonna liikide ristamisel saadud järglane;

p)	„kaamellane“ – sugukonda Camelidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;

q)	„siga“ – sugukonda Suidae kuuluvasse määruse (EL) 2016/429 III lisas loetletud liiki kuuluv kabiloom;

r)	„hobuslane“ – perekonda Equus kuuluv kabjaline (sh hobused, eeslid ja sebrad) või selle perekonna liikide ristamisel saadud järglane;

s)	„ööpäevased tibud“ – kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud mõistetele kohaldatakse määruse (EL) 2019/6 artikli 4 punktides 1, 5 ja 12 määratletud mõisteid „veterinaarravim“, „immunoloogiline veterinaarravim“ ja „mikroobivastane aine“.

Artikkel 3

Keelud ja piirangud seoses vaktsiinide kasutamisega loomadel A-kategooria taudide ja teatavate B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks

1. Liikmesriigid võivad lubada kasutada loomadel vaktsiine A-kategooria taudide, välja arvatud I lisa 1. osas loetletud taudide ennetamiseks ja tõrjeks üksnes pädeva asutuse kontrolli all ja kui neid kasutatakse:

a)	pädeva asutuse poolt nende taudide ennetamiseks ja tõrjeks kehtestatud ametlike meetmete osana;

b)	käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

2. Lõikes 1 sätestatud vaktsiinide A-kategooria taudide vastu kasutamise tingimusi ei kohaldata vaktsiinide teatavale kasutamisele Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu, eelkõige ennetavale tavakasutusele või kasutusele kaubanduse raames, mida liikmesriigid võivad lubada väljaspool lõikes 1 osutatud ametlikke taudide ennetamise ja tõrje meetmeid muul eesmärgil kui puhangule reageerimiseks.

3. Liikmesriigid võivad lubada kasutada loomadel vaktsiine B-kategooria taudide, välja arvatud I lisa 2. osas loetletud taudide ennetamiseks ja tõrjeks neil loetellu kantud liikidel, mille puhul on asjaomased taudid liigitatud B-kategooria taudiks.

Artikkel 4

Keelud ja piirangud seoses teatavate veterinaarravimite (v.a vaktsiinid) kasutamisega loomadel A- ja B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks

Liikmesriigid keelavad järgmiste veterinaarravimite kasutamise loomadel A- ja B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse I lisa 3. osas loetletud taudide ennetamiseks ja tõrjeks ning nende kasutamine vastab seal sätestatud tingimustele:

a)	immunoloogilised veterinaarravimid loomade immuunsuse diagnoosimiseks;

b)	hüperimmuunseerum;

c)	inaktiveeritud immunoloogilised veterinaarravimid, millele on osutatud määruse (EL) 2019/6 artikli 2 lõikes 3;

d)	mikroobivastased ained.

II OSA

EESKIRJAD VAKTSIINIDE KASUTAMISE KOHTA A-KATEGOORIA TAUDIDE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS LOOMADEL

1. PEATÜKK

Eeltingimused

Artikkel 5

Eeltingimused vaktsiinide kasutamiseks A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks maismaa- ja veeloomadel

1. Pädev asutus võib otsustada kasutada loomadel vaktsiine A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks kooskõlas artikli 3 lõikega 1, tingimusel et:

a)	ta on teinud selle otsuse toetamiseks hindamise, võttes lisaks määruse (EL) 2016/429 artikli 46 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele arvesse vähemalt II lisa 1. osas kindlaks määratud kriteeriume;

b)	vaktsiine kasutatakse kooskõlas ametliku vaktsineerimiskavaga, mis vastab artiklis 6 sätestatud nõuetele.

2. Kui pädev asutus rakendab artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud vaktsineerimisstrateegiat, võib ta teha lõike 1 punktis a osutatud hindamise II lisa 2. osas sätestatud lihtsustatud korra kohaselt.

Artikkel 6

Ametlik vaktsineerimiskava A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks maismaa- ja veeloomadel ning liikmesriikide teavitamiskohustused

1. Artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ametlikus vaktsineerimiskavas:

a)	esitatakse üksikasjalikult vähemalt III lisa 1. osas kindlaks määratud teave ja meetmed;

b)	vaktsineerimiskava rakendatakse pädeva asutuse kontrolli all ja üksnes hädavajaliku aja jooksul.

2. Kui pädev asutus rakendab artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud vaktsineerimisstrateegiat, võib ta esitada artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ametlikus vaktsineerimiskavas III lisa 2. osaga ette nähtud lihtsustatud teabe.

3. Pädev asutus ajakohastab, muudab või täiendab artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ametlikku vaktsineerimiskava, võttes arvesse selle rakendamise kulgu ja taudi epidemioloogilise olukorra arengut.

4. Liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele ja komisjonile:

a)	vähemalt IV lisas kindlaks määratud esialgse teabe hiljemalt kaks päeva enne vaktsineerimise algust;

b)	ametliku vaktsineerimiskava ning selle muudatused ja ajakohastused niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kaks nädalat pärast vaktsineerimise algust või ametliku vaktsineerimiskava muudatuste või ajakohastuste rakendamist.

5. Komisjon vaatab kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 71 läbi kõnealuse artikli lõikes 2 osutatud riiklikud meetmed, mis on kindlaks määratud ametlikus vaktsineerimiskavas, ning tegutseb kõnealuse artikli kohaselt.

2. PEATÜKK

Eeskirjad maismaaloomade vaktsineerimise kohta ja jõustumissätted

1. jagu

Vaktsineerimisstrateegiad ja nendega seotud taudiseire

Artikkel 7

Vaktsineerimisstrateegiad A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks maismaaloomadel

1. Pädev asutus võib vastavalt artikli 3 lõikele 1 rakendada A-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks maismaaloomadel järgmisi vaktsineerimisstrateegiaid:

erakorraline vaktsineerimine, millele on osutatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 69 ja mis võib olla üks järgmistest:

taudi levikut tõkestav erakorraline vaktsineerimine, mida rakendatakse A-kategooria taudi puhangu tõttu, et tõrjuda selle levikut, ja mis piirdub peetavate maismaaloomadega, kes tuleb surmata delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 12 lõike 1 punkti a ja artikli 18 lõike 1 punkti b kohaselt, kuid kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 12 lõike 4 punktis b sätestatud erandit;

ii)

erakorraline kaitsevaktsineerimine, mida rakendatakse A-kategooria taudi puhangu tõttu ja mis tehakse ühel järgmisel juhul:

—

nakkusriskiga maismaaloomadel, keda peetakse ettevõtetes, mis asuvad tabandunud liikmesriikides või nende tsoonides, kus A-kategooria taudi esinemine ei ole delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 6 lõike 1 ja artikli 11 kohaselt kinnitust leidnud või kus selle esinemist nimetatud sätete kohaselt ei kahtlustata;

—	A-kategooria taudi tabandumata liikmesriiki või selle tsooni sissetoomise riski muutumise tõttu;

—	tabandunud hobuslastel, kelle suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 III lisa punktis 1 sätestatud erandit;

iii)	looduses vabalt elavate maismaaloomade erakorraline vaktsineerimine, mida rakendatakse A-kategooria taudi puhangu tõttu;

b)	ennetav vaktsineerimine, mille puhul A-kategooria taudi vastast vaktsiini manustatakse maismaaloomadele tabandumata geograafilistes piirkondades ennetaval eesmärgil muudel kui ennetava kaitsevaktsineerimisega hõlmatud juhtudel.

2. Pädev asutus võib rakendada lõikes 1 osutatud strateegiaid korraga või järjestikku eri peetavate ja looduses vabalt elavate maismaaloomade populatsioonides, eri geograafilistes tsoonides ja eri ajal puhangu jooksul ning võib kohaldada eri strateegiaid olenevalt tsoonist, tabandunud liigist või muudest määravatest omadustest. Sellisel juhul lisab pädev asutus kõik korraga või järjestikku kohaldatavad strateegiad pärast artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud hindamist ametlikku vaktsineerimiskavasse.

Artikkel 8

Taudi levikut tõkestava erakorralise vaktsineerimise rakendamise kord

Pädev asutus toimib artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud taudi levikut tõkestava erakorralise vaktsineerimise rakendamisel järgmiselt:

a)	vaktsineerib loomad, kelle suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 12 lõike 4 punktis b sätestatud erandit, viivitamata pärast asjakohas(t)e puhangu(te) kinnitamist;

annab korralduse kõik vaktsineeritud loomad võimalikult ruttu surmata ja teeb selle üle järelevalvet delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 12 lõike 1 punktis a või artikli 12 lõike 4 punktis a sätestatud korra kohaselt ning kõnealuse delegeeritud määruse artikli 12 lõike 1 punktis c ja artikli 12 lõikes 2 sätestatud bioturvalisuse meetmete kohaselt.

Artikkel 9

Metsloomade erakorralise kaitsevaktsineerimise ja erakorralise vaktsineerimise rakendamise kord

1. Pädev asutus toimib artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud erakorralise kaitsevaktsineerimise ja artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis iii osutatud erakorralise vaktsineerimise rakendamisel metsloomadel järgmiselt:

a)	täpsustab kasutatava või eelistatud vaktsiini tüübi, minimaalse vaktsiiniga hõlmatuse ja sihtloomad/sihtliigid;

kehtestab geograafiliselt:

i)	vaktsineerimistsooni, kus tehakse vaktsineerimine, et ennetada A-kategooria taudi levikut tabandunud piirkondadest tabandumata piirkondadesse;

ii)	teatud ulatuses vaktsineerimistsooni piiridest vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni, kus vaktsineerimine ei ole lubatud;

rakendab punktis b osutatud vaktsineerimistsoonis ja vaktsineerimistsooni ümbritsevas tsoonis tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret:

i)	et hinnata vaktsineerimise tõhusust vaktsineerimistsoonis;

ii)	et avastada võimalik uus taudipuhang vaktsineerimistsoonis ja vaktsineerimistsooni ümbritsevas tsoonis;

iii)	tehes seda kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisaga seoses proovivõtukorra, diagnostikameetodite ja proovide veoga;

iv)	valides diagnostikameetodid olenevalt manustatava vaktsiini tüübist.

2. Pädev asutus võib erandina lõike 1 punkti b alapunktist ii otsustada vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni kehtestamata jätta, kui ta rakendab erakorralist kaitsevaktsineerimist tsoonis, kus asjaomase A-kategooria taudi esinemist ei kahtlustata või kus selle esinemine ei ole kinnitust leidnud, ja kui ta rakendab metsloomade erakorralist vaktsineerimist.

3. Kui lõike 1 punktiga b ette nähtud vaktsineerimistsoonid või vaktsineerimistsoone ümbritsevad tsoonid asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, teevad nende liikmesriikide pädevad asutused tsoonide kehtestamisel koostööd.

4. Kui VII–XIV lisa 1. ja 2. osas on asjaomase taudi kohta sätestatud eritingimused, rakendab pädev asutus lõikes 1 sätestatud meetmeid nende tingimuste kohaselt.

Artikkel 10

Ennetava vaktsineerimise rakendamise kord

1. Ennetavat vaktsineerimist võib rakendada üksnes selliste A-kategooria taudide ennetamiseks, mille kohta on VII–XIV lisa 5. osas sätestatud ennetava vaktsineerimise eritingimused, ja seda rakendatakse nende tingimuste kohaselt.

2. Kui pädev asutus rakendab artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud ennetavat vaktsineerimist, siis ta toimib järgmiselt:

a)	täpsustab kasutatava või eelistatud vaktsiini tüübi;

b)	rakendab tugevdatud kliinilist ja laboratoorset seiret,

järgides olemasolu korral VII–XIV lisa 5. osas sätestatud asjakohaseid taudispetsiifilisi tingimusi.

Artikkel 11

Dokumenteerimis- ja aruandluskohustused erakorralise ja ennetava vaktsineerimise puhul

1. Erakorralist ja ennetavat vaktsineerimist rakendades tagab pädev asutus, et vaktsineerimise kohta dokumenteeritakse vähemalt V lisas täpsustatud teave.

2. Pädev asutus esitab VI lisa punktis 2 ette nähtud ajal ja miinimumsagedusega teistele liikmesriikidele ja komisjonile vaktsineerimise rakendamise aruande, mis sisaldab vähemalt kõnealuse lisa punktis 1 täpsustatud asjakohast teavet.

2. jagu

Riskimaandamismeetmed, sertifitseerimisnõuded ja taastumisperioodid

Artikkel 12

Erakorralise ja ennetava vaktsineerimise bioohutuseeskirjad

1. Erakorralist või ennetavat vaktsineerimist rakendades tagab pädev asutus, et järgmisi ülesandeid täidetakse veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all:

a)	vaktsiini levitamine ja manustamine;

b)	vaktsiini jääkkoguste tagasisaatmine levitamiskohta või muusse määratud kohta koos andmetega vaktsineerimises osalenud ettevõtete, vaktsineeritud loomade arvu ja kasutatud dooside arvu kohta.

2. Vaktsiini manustamise ja jääkkoguste tagasisaatmise ajal võtab pädev asutus kõik meetmed, mis on vajalikud, et vältida tauditekitajate võimalikku levikut.

Artikkel 13

Vaktsineerimistsoonis võetavad riskimaandamismeetmed metsloomade erakorralise kaitsevaktsineerimise ja erakorralise vaktsineerimise rakendamisel

1. Erakorralist kaitsevaktsineerimist rakendades keelab pädev asutus:

a)	VII–XIV lisa 3. osa punktis 1 kindlaks määratud loomade ja nende saaduste veo;

järgmise VII–XIV lisa 3. osa punktis 2 kindlaks määratud loomse paljundusmaterjali kogumise loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt:

sperma,

ii)	ootsüüdid,

iii)

embrüod;

kui VII–XIV lisa 3. osas ei ole asjaomase taudi suhtes eritingimusi sätestatud, siis järgmise veo:

i)	vaktsineeritud loomade väljavedu ettevõttest, kus nad vaktsineeriti;

ii)	vaktsineeritud loomade saaduste väljavedu tootmis- ja/või töötlemisettevõtetest.

2. Pädev asutus võib erandina lõike 1 punktist a lubada vaktsineeritud loomade väljavedu ettevõttest, kus nad vaktsineeriti, kui:

a)	nende suhtes kohaldatakse pärast vaktsineerimist artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ametliku vaktsineerimiskava kohaselt sundtapmist ja nad viiakse surmamiseks lähimasse sobivasse kohta või

nende suhtes ei kohaldata pärast vaktsineerimist artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ametliku vaktsineerimiskava kohaselt sundtapmist ja nende suhtes:

i)	ei kohaldata veokeelde või

ii)	kohaldatakse veokeelde, kuid nad vastavad asjakohastele tingimustele ja pädev asutus on lubanud neid vedada VII–XIV lisa 3. osa punktis 3 sätestatud tingimuste kohaselt.

3. Pädev asutus võib erandina lõike 1 punktist a lubada vaktsineeritud loomade saaduste väljavedu tootmis- ja/või töötlemisettevõttest, kui:

a)	nende suhtes ei kohaldata veokeelde või

b)	pädev asutus on lubanud neid vedada VII–XIV lisa 3. osa punktis 3 sätestatud tingimuste kohaselt.

4. Pädev asutus võib erandina lõike 1 punktist b lubada seal loetletud loomse paljundusmaterjali kogumist, kui:

a)	selle suhtes ei kohaldata kogumiskeeldu või

b)	pädev asutus on lubanud seda koguda VII–XIV lisa 3. osa punktis 3 sätestatud tingimuste kohaselt.

5. Pädev asutus kohaldab vaktsineerimistsoonis metsloomade erakorralist vaktsineerimist rakendades VII–XIV lisa 3. osas asjakohase taudi suhtes sätestatud taudispetsiifilisi piiranguid ja muid riskimaandamismeetmeid, kui need on spetsiaalselt metsloomade erakorralise vaktsineerimise puhul ette nähtud.

6. Lõigetega 1 ja 5 ette nähtud piiranguid ja muid riskimaandamismeetmeid kohaldatakse vaktsineerimistsoonides lisaks meetmetele, mida kohaldatakse:

kaitse- ja järelevalvetsoonidele ning vajaduse korral täiendavatele piirangutsoonidele, mis on kehtestatud peetavate maismaaloomade A-kategooria taudi puhangu korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1, kuni need kõnealuse määruse artiklite 39 ja 55 kohaselt tühistatakse;

b)	nakatunud tsoonidele, mis on kehtestatud metsloomade A-kategooria taudi puhangu korral vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 lõikele 1, kuni need kõnealuse määruse artikli 67 kohaselt tühistatakse;

c)	piirangutsoonidele, mis on kehtestatud määruse (EL) 2016/429 artiklites 71, 257 ja 258 sätestatud erakorraliste meetmete ning kõnealuse määruse artikli 71 lõike 3 ja artikli 259 kohaselt vastu võetud eeskirjade alusel, kuni nende meetmete tühistamiseni.

7. Lõigetes 1 ja 5 osutatud meetmete kohaldamist jätkatakse ka pärast lõikes 6 osutatud meetmete tühistamist.

Artikkel 14

Riskimaandamismeetmed ennetava vaktsineerimise rakendamisel

1. Ennetavat vaktsineerimist rakendades keelab pädev asutus vaktsineeritud loomade väljaveo ettevõttest, kus nad vaktsineeriti, ja vaktsineeritud loomade saaduste väljaveo tootmis- ja/või töötlemisettevõttest.

2. Pädev asutus võib erandina lõikest 1 lubada vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu ettevõttest, kus nad vaktsineeriti või kus nad toodeti või neid töödeldi, kui:

a)	nad ei ole kantud nende loomade ja saaduste loetellu, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu;

b)	nende suhtes kohaldatakse veokeeldu, kuid nad vastavad asjakohastele tingimustele ja pädev asutus on lubanud nende väljavedu;

see toimub kooskõlas VII–XIV lisa 5. osas sätestatud tingimustega, kui need on ette nähtud.

Artikkel 15

Sertifitseerimisnõuded peetavate loomade ja nende saaduste väljaveoks vaktsineerimistsoonidest

Ettevõtjad veavad loomi ja saadusi, mille suhtes kohaldatakse artikli 13 lõikes 1 sätestatud meetmeid, liikmesriigisiseselt või ühest liikmesriigist teise liikmesriiki üksnes juhul, kui veetavad loomad ja saadused vastavad artiklis 13 sätestatud asjakohastele tingimustele ja nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud loomatervise sertifikaat, järgides järgmisi õigusnorme:

a)	peetavate maismaaloomade puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 149 lõige 1;

b)	loomse paljundusmaterjali puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõige 4;

c)	loomsete saaduste puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõige 3;

d)	loomsete kõrvalsaaduste puhul delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõiked 5 ja 6.

Artikkel 16

Taastumisperioodid pärast erakorralist kaitsevaktsineerimist

1. Pädev asutus järgib pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist VII–XIV lisa 4. osaga ette nähtud taudispetsiifilisi taastumisperioode, mille jooksul korraldatakse vaktsineerimistsoonides ja vaktsineerimistsooni ümbritsevates tsoonides kliinilist ja/või laboratoorset seiret, et tõendada asjakohase patogeeni nakkuse puudumist.

2. Lõikes 1 osutatud seiret rakendatakse:

vastavalt järgmisele:

i)	VII–XIV lisa 4. osas sätestatud taudispetsiifilised tingimused;

ii)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa seoses proovivõtukorra, diagnostikameetodite ja proovide veoga;

b)	võttes arvesse manustatud vaktsiini tüüpi.

3. jagu

Lõppsätted

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(3) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).

(4) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 7.1.2019, lk 43).

(6) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

LISADE LOETELU

1.	I lisa A- ja B-kategooria taudide kohta, mille puhul liikmesriigid keelavad vaktsiinide kasutamise, ja teatavate muude veterinaarravimite kui vaktsiinide kasutamise kohta A- ja B-kategooria taudide ennetamiseks ja tõrjeks

2.	II lisa kriteeriumide kohta, millest tuleb lähtuda vaktsiini kasutamisel A-kategooria loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks

3.	III lisa ametlikku vaktsineerimiskavasse lisatava teabe kohta

4.	IV lisa teistele liikmesriikidele ja komisjonile enne vaktsineerimist esitatava esialgse teabe kohta

5.	V lisa vaktsineerimise kohta dokumenteeritavate miinimumandmete kohta

6.	VI lisa pädeva asutuse poolt teistele liikmesriikidele ja komisjonile vaktsineerimise rakendamise kohta esitatava miinimumteabe kohta

7.	VII lisa suu- ja sõrataudi vastu vaktsineerimise kohta

8.	VIII lisa riftioru palaviku viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

9.	IX lisa nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

10.	X lisa väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

11.	XI lisa hobuste Aafrika katku vastu vaktsineerimise kohta

12.	XII lisa sigade klassikalise katku vastu vaktsineerimise kohta

13.	XIII lisa lindude kõrge patogeensusega gripi vastu vaktsineerimise kohta

14.	XIV lisa Newcastle’i haiguse viiruse nakkuse vastu vaktsineerimise kohta

I LISA

1. OSA

A-KATEGOORIA TAUDID, MILLE PUHUL LIIKMESRIIGID KEELAVAD VAKTSIINIDE KASUTAMISE

—	Veiste katku nakkus

2. OSA

B-KATEGOORIA TAUDID, MILLE PUHUL LIIKMESRIIGID KEELAVAD VAKTSIINIDE KASUTAMISE

—	Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus

3. OSA

TEATAVATE MUUDE VETERINAARRAVIMITE KUI VAKTSIINIDE KASUTAMINE A- JA B-KATEGOORIA TAUDIDE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

(artikkel 4)

Taud	Veterinaarravimi liik	Tingimused
Brucella abortus’e, B. melitensis’e või B. suis’i nakkus	Immunoloogilised veterinaarravimid loomade immuunsuse diagnoosimiseks: brutselliin	Selle kasutamine on lubatud üksnes delegeeritud määruste (EL) 2020/688, (EL) 2020/689 ja (EL) 2020/686 ning määruse (EL) nr 853/2004 kohaselt või ekspordi eesmärgil
Mycobacterium tuberculosis’e kompleksi (M. bovis, M. caprae ja M. tuberculosis) põhjustatud nakkus	Immunoloogilised veterinaarravimid loomade immuunsuse diagnoosimiseks: tuberkuliin	Selle kasutamine on lubatud üksnes delegeeritud määruste (EL) 2020/688, (EL) 2020/689 ja (EL) 2020/686 ning määruse (EL) nr 853/2004 kohaselt või ekspordi eesmärgil

II LISA

Kriteeriumid, millest tuleb lähtuda vaktsiini kasutamisel A-kategooria loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks

1. OSA

1. Peetavate loomade vaktsineerimine

1.	Nende ettevõtete arv, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

2.	Nende ettevõtete liik, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

3.	Nende loomade arv, keda peetakse ettevõtetes, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

4.	Tabandunud liigid ja taudi inimestele leviku risk

5.	Taudi esinemine metsloomadel

6.	Loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade asustustihedus piirkondades, kus taudi esineb

7.	Loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavate ettevõtete tihedus piirkondades, kus taudi esineb

8.	Puhangu(te) päritolu

9.	Jälgitavus ja kontaktide jälgimise võimalus

10.	Haigestumuskõver

11.	Matkemudelid, mida kasutatakse, et hinnata, millal ja kas vaktsineerimine on asjakohane, kui selline teave on kättesaadav

12.	Loomade surmamise suutlikkus ning loomade surmamise ja nende kõrvaldamise ajakava ettevõtetes, kus loomad surmatakse

13.	Potentsiaalselt nakatunud loomade või saaduste vedu delegeeritud määruse (EL) 2020/687 kohaselt kehtestatud piirangutsoonist välja

14.	Tauditekitaja õhu kaudu või siirutajatega levimise määr ettevõtetest või piirkonnast, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud

15.	Muude võetud tauditõrjemeetmete tõhusus ja nende rakendamiseks kättesaadavad ressursid

16.	Pädevate asutuste ja muude asjaomaste töötajate valmisolek ja suutlikkus

17.	Majanduslik hinnang: tasuvusanalüüs

18.	Kaubandusprobleemid: tagajärjed asjaomase liikmesriigi taudivabale staatusele ja kaubanduspiirangud, mille kolmandad riigid või territooriumid vaktsineerimise tõttu tõenäoliselt kehtestavad

2. Metsloomade vaktsineerimine

Lisaks punktis 1 sätestatud kriteeriumidele võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

1.	metsloomade suremus A-kategooria taudi tõttu;

2.	teadmised tabandunud metsloomade populatsioonist ja ökoloogilisest dünaamikast;

3.	tabandunud piirkonna (kus leidub tabandunud loomi) suurus;

4.	taudi levimise oht täiendavatele loetellu kantud metsloomaliikidele või väljapoole eespool osutatud piirkonda;

5.	A-kategooria taudi levimise risk peetavatele loomadele või inimestele;

6.	vaktsiinide ja vaktsineerimissüsteemide kättesaadavus vaktsiini levitamiseks sihtpopulatsioonis;

7.	võimalus vaktsineerimist kontrollida ja luua järelevalvesüsteem konkreetse tauditekitaja avastamiseks ja vaktsineerimise tõhususe hindamiseks.

2. OSA

VAKTSINEERIMISSTRATEEGIA LIHTSUSTATUD HINDAMINE

1.	Nende ettevõtete arv, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

2.	Nende ettevõtete liik, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

3.	Nende loomade arv, keda peetakse ettevõtetes, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud või seda kahtlustatakse

4.	Tabandunud liigid

5.	Loomade surmamise suutlikkus ning loomade surmamise ja nende kõrvaldamise ajakava ettevõtetes, kus loomad surmatakse

6.	Tauditekitaja õhu kaudu või siirutajatega leviku määr ettevõtetest või piirkonnast, kus A-kategooria taudi esinemine on kinnitust leidnud

III LISA

Ametlikku vaktsineerimiskavasse lisatav teave

1. OSA

1. Peetavad loomad:

a)	II lisa kohaselt tehtud hindamise kirjeldus ja tulemused, sh epidemioloogiline olukord ja asjakohane teave, mida kasutati hindamise alusena;

b)	peamised eesmärgid ja sihid koos valitud vaktsineerimisstrateegia ja ametliku vaktsineerimiskavaga;

c)	selle vaktsineerimistsooni üksikasjalik geograafiline kirjeldus, kus vaktsineerimine toimub, ning võimaluse ja vajaduse korral vaktsineeritavaid loomi pidavate ettevõtete asukoht, sealhulgas kaardid;

d)	asjakohastel juhtudel vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni üksikasjalik geograafiline kirjeldus ja võimaluse korral loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavate ettevõtete asukoht, sealhulgas kaardid;

e)	vaktsineerimistsoonis asuvate loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi pidavate ettevõtete arv ja nende ettevõtete arv, kus loomi tuleb vaktsineerida, kui see on erinev;

f)	loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineeritavate peetavate loomade hinnanguline arv, nende kategooriad ja vajaduse korral nende vanus;

g)	vaktsineeritud loomade ja nende saaduste kavandatud lõppkasutus;

h)	vaktsineerimisest vabastatud loomaliigid ja vabastamise põhjendused;

i)	vaktsiini manustamise kord ja vaktsiini manustamise üle tehtava järelevalve süsteem;

j)	vaktsineerimise kavandatav kestus, alates vaktsineerimise algusest kuni vaktsineerimisjärgse järelevalve lõppemiseni;

k)	vaktsiini omaduste kokkuvõte, sh toote (toodete) ja tootja(te) nimi ning manustamisviisid;

l)	märge selle kohta, kas vaktsiini kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2019/6 artikli 110 lõikega 2;

m)	artikli 9 lõike 1 punktis c ja artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud tugevdatud kliinilise ja laboratoorse seire üksikasjad;

n)	kohaldatavad hügieeni- ja bioturvalisusnõuded;

o)	vaktsineerimise dokumenteerimissüsteem;

p)	lisaks käesolevas määruses sätestatud piirangutele ja meetmetele kohaldatavad vaktsineeritud loomade ja nende saaduste veo piirangud ja muud riskimaandamismeetmed taudi võimaliku leviku tõrjumiseks ning nende kestus;

q)	teabekampaania, mis korraldatakse ettevõtjate ja üldsuse teavitamiseks vaktsineerimisest, sealhulgas loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineeritud loomade saaduste ohutusest inimtoiduks;

r)	muud asjaolud, mida pädev asutus peab konkreetse olukorra puhul asjakohaseks.

2. Metsloomad

Kui vaktsineerimine hõlmab loetellu kantud liikidesse kuuluvaid metsloomi, sisaldab ametlik vaktsineerimiskava punkti 1 alapunktides a, b, j, k, l, m, n, o, p ja q osutatud teavet ning järgmist teavet:

a)	vaktsineerimistsooni ja vajaduse korral vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni üksikasjalik geograafiline kirjeldus;

b)	loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineeritavate metsloomade hinnanguline arv;

c)	meetmed, mida võetakse, et vältida metsloomade rohket liikumist;

d)	vaktsineerimisperioodid või -hooajad, kui see on asjakohane;

e)	vaktsiini manustamise süsteem.

2. OSA

AMETLIKKU VAKTSINEERIMISKAVASSE LISATAV LIHTSUSTATUD TEAVE:

a)	II lisa kohaselt tehtud hindamise kirjeldus ja tulemused, sh epidemioloogiline olukord ja hindamisel aluseks võetud asjakohane teave;

b)	peamised eesmärgid ja sihid koos valitud vaktsineerimisstrateegia ja ametliku vaktsineerimiskavaga;

c)	loetellu kantud liikidesse kuuluvaid vaktsineeritavaid loomi pidavate ettevõtete arv;

d)	loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineeritavate peetavate loomade hinnanguline arv, nende kategooriad ja vajaduse korral nende vanus;

e)	vaktsineerimisest vabastatud loomade liigid ja nende vabastamise põhjused;

f)	vaktsiini manustamise üle tehtava järelevalve süsteem;

g)	vaktsiini omaduste kokkuvõte, sh toodete ja tootjate nimi ning manustamisviisid.

IV LISA

Teistele liikmesriikidele ja komisjonile enne vaktsineerimist esitatav esialgne teave

A-kategooria taudi vastu vaktsineerimist kohaldada kavatsev liikmesriik esitab enne vaktsineerimise alustamist järgmise teabe:

a)	vaktsineerimise alustamise lühike põhjendus;

b)	valitud strateegia ja selle põhjendus;

c)	vaktsineeritavate loomade liigid, täpsustades, kas metsloomad on hõlmatud;

d)	vaktsineeritavate loomade hinnanguline arv;

e)	vaktsineerimise eeldatav kestus;

f)	kasutatava vaktsiini tüüp ja kaubanduslik nimetus koos märkega vaktsiini vastavuse kohta määruse (EL) 2019/6 artikli 110 lõikele 2;

g)	hinnangulise vaktsineerimistsooni kirjeldus.

V LISA

Vaktsineerimise kohta dokumenteeritavad miinimumandmed

1. Peetavad loomad:

—	individuaalne identifitseerimistunnus, kui see on määruse (EL) 2019/2035 kohaselt asjakohane,

—	liik ja kategooria,

—	ettevõtte registreerimisnumber,

—	vaktsineeritud loomade arv,

—	manustatud vaktsiinidooside arv,

—	vaktsiini tüüp ja nimetus,

—	vaktsineerimise kuupäev,

—	surmamiskuupäev (vajaduse korral),

—	rümba kõrvaldamise kuupäev ja meetod (vajaduse korral).

2. Metsloomad:

—	piirkonnad või tsoonid, kus metsloomi vaktsineeritakse,

—	vaktsiini manustamise süsteem,

—	vaktsineerimisperiood,

—	vaktsiini tüüp ja nimetus,

—	levitatud vaktsiinidooside arv,

—	vaktsineerimise tõhususe seire ja taudiseire meetodid vaktsineerimisega hõlmatud tsoonides.

VI LISA

Pädeva asutuse poolt teistele liikmesriikidele ja komisjonile vaktsineerimise rakendamise kohta esitatav miinimumteave

1. Aruannetes esitatav miinimumteave

	Erakorralise vaktsineerimise strateegia			Ennetava vaktsineerimise strateegia
	Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine	Kaitsevaktsineerimine	Metsloomade puhul	Ennetava vaktsineerimise strateegia
Vaktsineerimistsoonide ja vaktsineerimistsoone ümbritsevate tsoonide kirjeldus	VAJADUSE KORRAL	JAH	JAH	VAJADUSE KORRAL
Ettevõtete koguarv ja iga vaktsineerimistsooni ettevõtete koguarv (vajaduse korral)	JAH	JAH	EI	JAH
Vaktsineeritavate loomade koguarv (liikide kaupa) ja loomade koguarv igas vaktsineerimistsoonis (vajaduse korral)	JAH	JAH	EI	JAH
Vaktsineerimises osalenud ettevõtete koguarv (vajaduse korral igas vaktsineerimistsoonis)	JAH	JAH	EI	JAH
Vaktsineeritud loomade koguarv liikide kaupa (vajaduse korral igas vaktsineerimistsoonis)	JAH	JAH	EI	JAH
Manustatud või levitatud dooside koguarv	JAH	JAH	JAH	JAH
Vaktsineerimise lõpetamise eeldatav kuupäev	EI	JAH	JAH	JAH
Surmatud vaktsineeritud loomade koguarv	JAH	VAJADUSE KORRAL	EI	EI
Vaktsineeritud loomade surmamise kuupäevad (taudi levikut tõkestav vaktsineerimine) või surmamise lõpetamise eeldatav kuupäev (vajaduse korral kaitsevaktsineerimise eeldatav kuupäev)	JAH	VAJADUSE KORRAL	EI	EI

2. Aruannete esitamise ajad ja miinimumsagedus

Erakorralise vaktsineerimise strateegia			Ennetav vaktsineerimine
Taudi levikut tõkestav vaktsineerimine	Kaitsevaktsineerimine	Metsloomade puhul
Seitsme päeva jooksul pärast kõigile ametliku vaktsineerimiskavaga hõlmatud loomadele vaktsiini manustamise lõpetamist	Üheaastaste või lühemate vaktsineerimiskampaaniate puhul esimesel vaktsineerimiskuul vähemalt kord iga kahe nädala tagant ja ülejäänud vaktsineerimisajal kord kuus	Üheaastaste või lühemate vaktsineerimiskampaaniate puhul vähemalt kord kuus	Kord aastas
	Mitmeaastaste vaktsineerimiskampaaniate puhul vähemalt üks kord iga-aastase vaktsineerimise lõpus	Mitmeaastaste vaktsineerimiskampaaniate puhul vähemalt iga kuue kuu tagant

VII LISA

Suu- ja sõrataud

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Kasutatava või eelistatud vaktsiini tüüp: inaktiveeritud vaktsiinid (nõrgestatud elusvaktsiine ei kasutata).

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: vaktsineerimistsooni ümbritsev tsoon ulatub vähemalt 10 km kaugusele vaktsineerimistsooni piiridest.

Minimaalne hõlmatus: kohandada vastavalt ringlevale tüvele, bioturvalisuse tõhususele vaktsineerimistsoonis asuvates ettevõtetes ja loomade asustustihedusele. Vaktsineerimisega peaks olema hõlmatud vähemalt 80 % vaktsineerimistsooni ettevõtetest ja 80 % iga sellise vaktsineerimiseks valitud ettevõtte sihtloomadest iga seal peetava liigi kohta.

Sihtloomad/sihtliigid: loetellu kantud liigid kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD KLIINILISE JA LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES JA VAKTSINEERIMISTSOONE ÜMBRITSEVATES TSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Et teha kindlaks ettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid loomi, kes on kokku puutunud suu- ja sõrataudi viirusega, ilma et neil oleks ilmnenud tauditunnuseid, rakendatakse vaktsineerimistsoonis perioodil, mis algab vähemalt 30 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist, järgmist kliinilist ja laboratoorset seiret. See seire hõlmab järgmist:

üht järgmist liiki kliiniline läbivaatus:

a)	kõigi kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade kliiniline läbivaatus;

b)	kui pädev asutus riskihindamise positiivse tulemuse põhjal nii otsustab, siis kliiniline läbivaatus, mis on suunatud teatavatele liikidele, millel tõenäoliselt ilmnevad selged tauditunnused;

laboriuuringud kooskõlas järgmiste tingimustega:

a)	loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud loomadelt ja nende vaktsineerimata järglastelt kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes võetud proovide uurimine suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade suhtes;

kõikides vaktsineerimistsooni ettevõtetes, kus vaktsineerimist ei toimunud, delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa kohaselt võetud proovide uurimine suu- ja sõrataudi viiruse nakkuse avastamiseks suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade analüüsi või muu heakskiidetud meetodiga;

c)	tehakse igas alapunkti a kohaselt kontrollitavas ettevõttes valimiga, mille suurus arvutatakse nii, et 95 % usaldusväärsusega avastada 5 % suurune või väiksem ettevõttesisene levimus nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata loomade seas;

d)	kui pädev asutus kasutab lisaks sentinel-loomi, kes on toodud tabandunud ettevõtetesse nende taasasustamise osana, võetakse arvesse delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 ette nähtud tabandunud ettevõtete taasasustamise tingimusi.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES, KUS TOIMUB ERAKORRALINE KAITSEVAKTSINEERIMINE SUU- JA SÕRATAUDI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu: vaktsineeritud loomad ja nende saadused, mis on ette nähtud teistesse liikmesriikidesse viimiseks – kuni 4. osas kindlaks määratud taastumisperioodi lõpuni:

a)	loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad vaktsineerimistsoonis asuvates ettevõtetes;

b)	vaktsineeritud loomadelt saadud värske liha, toorpiim ja ternespiim;

c)	piimatooted ja ternespiimapõhised tooted, mis on valmistatud vaktsineeritud loomadelt saadud piimast ja ternespiimast.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeelde: kunstlikuks seemenduseks ettenähtud sperma, mis on saadud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt, keda peetakse vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes – kuni 4. osas kindlaks määratud taastumisperioodi lõpuni.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused

3.1.

Alates erakorralise kaitsevaktsineerimise algusest kuni vähemalt 30 päeva pärast selle lõpetamist võib lubada järgmist:

loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade tapale vedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest sama liikmesriigi vaktsineerimistsoonis või sellele võimalikult lähedal asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 29 lõigetes 1 ja 2;

b)	vaktsineeritud loomadelt saadud värske liha ja toorpiima vedu samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõikes 2;

vaktsineeritud loomadelt saadud piimast valmistatud piimatoodete vedu, kui neid on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa kohaselt tõhusalt suu- ja sõrataudi vastu töödeldud ja üksnes juhul, kui neid on hoitud tootmisprotsessi, ladustamise ja veo ajal eraldi toodetest, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt vaktsineerimistsoonist välja saatmise nõuetele;

vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt kunstlikuks seemenduseks ettenähtud sperma kogumine külmutatud sperma tootmiseks järgmistel tingimustel:

i)	tagatakse, et sel perioodil kogutud spermat hoitakse vähemalt 30 päeva eraldi;

ii)

enne sperma lähetamist:

—	ei ole doonorlooma vaktsineeritud ja täidetud on samad tingimused kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 32 punktides b ja c, või

—

doonorloom on vaktsineeritud pärast suu- ja sõrataudi viiruse vastaste antikehade avastamiseks tehtud laboriuuringut, mille tulemus oli negatiivne, ning

—

sperma karantiiniperioodi lõpus on kõikidelt heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõttes sel ajal viibinud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt võetud proovidega tehtud laboriuuring viiruse või viiruse genoomi avastamiseks või heakskiidetud uuring suu- ja sõrataudi viiruse struktuuriväliste valkude vastaste antikehade avastamiseks ja saadud negatiivne tulemus ning

—	sperma vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 II lisa 5. osa I peatüki punktis 3 sätestatud tingimustele.

3.2.

Perioodil, mis algab vähemalt 30 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist ja kestab kuni käesoleva lisa 2. osaga ette nähtud eriseire lõpetamiseni, võib lubada järgmist:

vaktsineerimistsoonis peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate peetavate loomade tapale vedu vaktsineerimistsoonis või sellest väljaspool, kuid samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24 ja artikli 28 lõikes 5;

loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt vaktsineeritud kabiloomadelt, välja arvatud sigadelt, saadud värske liha, välja arvatud rupsi vedu, kui värske liha:

—	vastab samadele tingimustele kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõikes 6;

—	on konditustatud ja tähtsamad kättesaadavad lümfisõlmed on eemaldatud;

—	saadakse või on saanud rümpadest, mida on laagerdatud vähemalt 24 tundi temperatuuril üle 2 °C ja mille pH väärtus selja pikilihase keskel mõõdetuna oli alla 6,0;

c)	väljaspool vaktsineerimistsooni peetud ja tapetud loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt kabiloomadelt, välja arvatud sigadelt, saadud värske liha vedu;

d)	sel perioodil tapetud vaktsineeritud sigadelt saadud värske liha, välja arvatud rupsi vedu, kui värske liha on toodetud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõikes 2 sätestatud tingimustel;

e)	vaktsineeritud loomadelt saadud toorpiima vedu samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 6 ja 7, artikli 33 lõike 1 punktis a ja artikli 33 lõike 2 punktis b;

vaktsineeritud loomadelt saadud piimatoodete vedu, kui neid on delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisa kohaselt tõhusalt suu- ja sõrataudi vastu töödeldud ja üksnes juhul, kui need on olnud tootmisprotsessi, ladustamise ja veo ajal eraldatud toodetest, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt vaktsineerimistsoonist välja saatmise nõuetele;

g)	vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt doonorloomadelt sperma kogumine kunstlikuks seemenduseks punkti 3.1 alapunktis d kindlaks määratud tingimustel.

3.3.

Pärast käesoleva lisa 2. osaga ette nähtud eriseire lõpetamist ja kuni käesoleva lisa 4. osaga ette nähtud taastumisperioodi lõpuni võib lubada järgmist:

vaktsineerimistsoonis peetavate loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade vedu tapmiseks vaktsineerimistsoonis või sellest väljaspool, kuid samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24 ja artikli 28 lõikes 5;

loetellu kantud liikidesse kuuluvate vaktsineerimata loomade vedu kooskõlas järgmiste sätetega:

i)	24 tunni jooksul enne laadimist on kõikidele ettevõttes viibivatele loetellu kantud liikidesse kuuluvatele loomadele tehtud kliiniline läbivaatus ja neil ei ole ilmnenud suu- ja sõrataudi tunnuseid;

ii)	loomade suhtes on rakendatud vähemalt 30-päevast päritoluettevõttest väljaviimise keeldu, mille jooksul ei ole ettevõttesse toodud ühtki loetellu kantud liikidesse kuuluvat looma;

iii)	igale veoks ettenähtud loomale tehti isolatsiooniperioodi lõpus uuring suu- ja sõrataudi viiruse vastaste antikehade avastamiseks ja tulemused olid negatiivsed või selles ettevõttes tehti seroloogiline uuring olenemata asjaomasest liigist;

iv)	veol päritoluettevõttest sihtkohta, mis peab asuma samas liikmesriigis, ei puutunud loomad kokku nakkusallikaga;

vaktsineerimata vasikate, vaktsineeritud lehmade järglaste vedu:

i)	vaktsineerimistsoonis asuvasse päritoluettevõttega sama tervisestaatusega ettevõttesse;

ii)	tapamajja kohe tapmiseks;

iii)	pädeva asutuse määratud ettevõttesse, kust järglased saadetakse otse tapamajja;

iv)	igasse ettevõttesse, kui enne päritoluettevõttest lähetamist võetud vereproovi seroloogilise uuringu tulemused suu- ja sõrataudiviiruse vastase antikeha avastamiseks on osutunud negatiivseks;

d)	värske liha, lihatoodete, toorpiima ja piimatoodete vedu punkti 3.2 alapunktide b–f kohaselt;

e)	sperma kogumine punkti 3.1 alapunkti d kohaselt.

4. OSA

SUU- JA SÕRATAUDIST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Suu- ja sõrataudi esinemise puudumist tõendava seire liik
Kolm kuud pärast viimase vaktsineerimistsooni alles jäänud vaktsineeritud looma, välja arvatud määruse (EL) 2020/687 artikli 13 lõikes 2 osutatud loomad, surmamist või tapmist	Kliiniline ja laboratoorne
Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi 30. väljaande (2022) suu- ja sõrataudi peatüki asjakohased soovitused on täidetud

VIII LISA

Riftioru palaviku viiruse nakkus

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS RIFTIORU PALAVIKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsooni suurus: 50 km raadiuses tabandunud ettevõtetest või ringvaktsineerimine 20–50 km ulatuses

2. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: mingeid erinorme kehtestatud ei ole.

3. Kasutatava või eelistatud vaktsiini tüüp: inaktiveeritud vaktsiinid. Nõrgestatud elusvaktsiine võib kasutada üksnes endeemilistes piirkondades.

4. Minimaalne hõlmatus: mingeid erinorme kehtestatud ei ole.

5. Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882, sealhulgas vähemalt veised, lambad, kitsed ja kaamellased.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD KLIINILISE JA LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES JA VAKTSINEERIMISTSOONE ÜMBRITSEVAS TSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL RIFTIORU PALAVIKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Passiivne seire: vaktsineerimistsoonides ja vaktsineerimistsoone ümbritsevates tsoonides suvel ja sügisel (siirutajate hooaja haripunktis ja lõpus) tehtav tiinuste katkemise, surnultsündide ja neonataalse suremuse tõhustatud passiivne seire.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST RIFTIORU PALAVIKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu: vaktsineeritud loomad ja nende saadused, sealhulgas sperma, embrüod ja ootsüüdid, mis on ette nähtud teistesse liikmesriikidesse viimiseks.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade sperma, ootsüüdid ja embrüod.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused. Vedu, mida võib lubada

Vaktsineeritud loomade ja nende saaduste, sealhulgas sperma, embrüote ja ootsüütide vedu teise liikmesriiki, mille puhul sihtliikmesriigi pädev asutus annab iga vaktsineeritud loomade või nende saaduste saadetise sisenemiseks eriloa. See luba võib põhineda laboriuuringute tulemustel.

4. OSA

RIFTIORU PALAVIKU VIIRUSE NAKKUSEST TAASTUMISE PERIOODID

Täiendavaid taudispetsiifilisi nõudeid kehtestatud ei ole.

IX LISA

Nodulaarse dermatiidi viiruse nakkus

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Vaktsineerimistsoonide tüübid

1.1.	I vaktsineerimistsoon: vaktsineerimistsoon, kus erakorralist kaitsevaktsineerimist rakendatakse piirkondades, kus nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse esinemine ei ole kinnitust leidnud.

1.2.	II vaktsineerimistsoon: vaktsineerimistsoon, kus erakorralist kaitsevaktsineerimist rakendatakse piirkondades, kus nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhangute esinemine on kinnitust leidnud.

II vaktsineerimistsooni suurus: II vaktsineerimistsoon hõlmab vähemalt neid piirkondi, mis kuuluvad kaitse- ja järelevalvetsoonidesse ja täiendavatesse piirangutsoonidesse, mis on kehtestatud pärast kõnealuse taudi esinemise kinnitamist kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 21.

Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: ulatub vähemalt 20 km kaugusele I ja II vaktsineerimistsooni piiridest.

Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: eelistada homoloogsete vaktsiinide kasutamist.

Minimaalne hõlmatus: vaktsineerimisega on hõlmatud vähemalt 95 % ettevõtetest, kus peetakse veiseid, kes moodustavad vähemalt 75 % vaktsineerimistsooni veisepopulatsioonist.

Sihtloomad/sihtliigid: kõik veised ja nende järglased, keda peetakse vaktsineerimistsoonis.

2. OSA

Täiendavaid taudispetsiifilisi nõudeid kehtestatud ei ole.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES, KUS TOIMUB ERAKORRALINE KAITSEVAKTSINEERIMINE NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse väljaveokeeldu I ja II vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest kuni 4. osas kindlaks määratud taastumisperioodi lõpuni:

veised;

b)	veiste paljundusmaterjal;

c)	veistelt saadud töötlemata kõrvalsaadused, v.a piim, ternespiim ning piima- ja ternespiimatooted, mis on ette nähtud loomasöödaks.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: puudub.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused. Vedu, mida võib lubada

3.1.

Veiste väljavedu I vaktsineerimistsoonist

Lubada võib veisesaadetiste vedu I vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest:

sama või teise liikmesriigi I või II vaktsineerimistsooni, eeldusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

i)	saadetises olevad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood;

ii)

kõik teised saadetises olevate veistega samas päritoluettevõttes peetavad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab lähetamiskuupäeval veel eelmisest vaktsineerimisest või emaloomalt saadud immuunsuse periood;

iii)

saadetises olevaid veiseid peab olema peetud päritoluettevõttes sünnist saadik või vähemalt 28 päeva järjest enne lähetamiskuupäeva ning

—	tehtud on kõigi selliste saadetiste päritoluettevõttes peetavate veiste, sh saadetistes olevate veiste kliiniline läbivaatus, mille tulemused olid soodsad;

—	vajaduse korral on tehtud selliste saadetiste päritoluettevõttes peetavate veiste, sh saadetistes olevate veiste laboriuuringud, mille tulemused olid soodsad;

samas või teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, kui lisaks punkti a alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustele on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)	saadetises olevad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood;

ii)	vähemalt 20 km raadiuses selliste saadetiste päritoluettevõttest ei ole vähemalt kolme kuu jooksul enne lähetamiskuupäeva esinenud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhanguid ning

iii)

kõik saadetise päritoluettevõttest 50 km raadiuses peetavad veised peavad olema vaktsineeritud või revaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 60 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab emaloomalt saadud immuunsuse periood;

teises liikmesriigis või kolmanda riigi territooriumil asuvasse sihtkohta, kui lisaks punktis a sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused:

loomad peavad enne lähetamiskuupäeva vastama kõigile loomatervise tagatistele, mis põhinevad nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse leviku vastaste meetmete sellise riskihindamise soodsatel tulemustel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ja mille on heaks kiitnud läbitava liikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädev asutus;

ii)	vähemalt 20 km raadiuses selliste saadetiste päritoluettevõttest ei tohi vähemalt kolme kuu jooksul enne lähetamiskuupäeva olla esinenud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse kinnitatud puhanguid ning

iii)

3.2.

Veiste väljavedu II vaktsineerimistsoonist

Lubada võib veisesaadetiste vedu II vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest:

mis tahes sihtkohta samas liikmesriigis või teises liikmesriigis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

saadetises olevad veised vastavad enne lähetamiskuupäeva kõigile loomatervise tagatistele, mis põhinevad nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse leviku vastaste meetmete sellise riskihindamise soodsatel tulemustel, mida nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus ja mille on heaks kiitnud läbitava liikmesriigi ja sihtliikmesriigi pädev asutus;

ii)	saadetises olevad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood;

iii)

kõik teised saadetises olevate veistega samas päritoluettevõttes peetavad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab sel kuupäeval veel eelmisest vaktsineerimisest või emaloomalt saadud immuunsuse periood;

iv)

tehtud on järgmised läbivaatused ja uuringud:

—	kõigi selliste saadetiste päritoluettevõttes peetavate veiste, sh saadetistes olevate veiste kliiniline läbivaatus, mille tulemused olid soodsad;

—	vajaduse korral selliste saadetiste päritoluettevõttes peetavate veiste, sh saadetistes olevate veiste laboriuuringud, mille tulemused olid soodsad;

v)	veised peavad olema sünnist saadik või vähemalt 28 päeva vältel enne lähetamiskuupäeva viibinud ettevõttes, millest vähemalt 20 km raadiuses ei ole kolme kuu jooksul enne lähetamiskuupäeva esinenud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhanguid;

vi)

mis tahes sihtkohta, mis asub sama liikmesriigi muus II vaktsineerimistsoonis, eeldusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

kõik teised saadetise päritoluettevõttes peetavad veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või neil kestab sel kuupäeval veel eelmisest vaktsineerimisest või emaloomalt saadud immuunsuse periood ning

ii)

veised peavad olema vaktsineeritud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vähemalt 28 päeva enne lähetamiskuupäeva ja vaktsiinitootja juhendite kohaselt kestab neil sel kuupäeval veel immuunsusperiood või nad on alla nelja kuu vanused vaktsineerimata järglased, kes on sündinud emasloomadest, keda oli vaktsineeritud vähemalt 28 päeva enne poegimist, mille kuupäev jäi vastavalt tootja juhenditele immuunsusperioodi sisse, ning neid võib viia muusse ettevõttesse.

3.3.

Veisesaadetiste vedu I ja II vaktsineerimistsoonidest väljaspool neid tsoone asuvasse tapamajja

Veisesaadetiste vedu I ja II vaktsineerimistsoonidest sama liikmesriigi territooriumil väljaspool neid tsoone asuvasse tapamajja võib lubada, kui veiseid veetakse koheseks tapmiseks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–5 ja 7 sätestatud üldtingimuste kohaselt.

3.4.

Veiste sperma, ootsüütide ja embrüote saadetiste väljavedu I ja II vaktsineerimistsoonist

3.4.1.

Lubada võib veiste sperma, ootsüütide ja embrüote vedu I vaktsineerimistsoonis asuvatest heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest või muudest ettevõtetest:

sama liikmesriigi I või II vaktsineerimistsooni, eeldusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

doonorloomad olid

—	kasutatava vaktsiini tootja juhendi kohaselt nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastu vaktsineeritud ja revaktsineeritud ning vaktsiini manustati esimest korda vähemalt 60 päeva enne sperma, ootsüütide või embrüote kogumist või

—	neile oli tehtud sperma puhul kogumispäeval ja vähemalt 28 päeva pärast kogumisperioodi või embrüote või ootsüütide puhul kogumispäeval seroloogiline test nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse vastaste spetsiifiliste antikehade avastamiseks ja saadud negatiivsed tulemused;

ii)

doonorloomi on peetud 60 päeva jooksul enne sperma, ootsüütide või embrüote kogumise kuupäeva seemendusjaamas või muus asjakohases ettevõttes, millest vähemalt 20 km raadiuses ei ole kolme kuu jooksul enne sperma, ootsüütide või embrüote kogumise kuupäeva esinenud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puhangut;

iii)	doonorloomi on 28 päeva enne kogumise kuupäeva ja terve kogumisperioodi vältel kliiniliselt kontrollitud ning neil ei ole täheldatud ühtki nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse kliinilist sümptomit;

teise liikmesriigi I või II vaktsineerimistsoonis asuvasse sihtkohta, kui lisaks punktis a kindlaks määratud tingimustele on täidetud kõik järgmised tingimused:

doonorloomi on vereproovide põhjal, mis on võetud sperma kogumise perioodi alguses ja seejärel vähemalt iga 14 päeva järel sperma kogumise perioodil või embrüote või ootsüütide kogumise päeval, testitud polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) abil nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse suhtes ja saadud negatiivsed tulemused;

ii)	spermale on tehtud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse avastamiseks PCR test ja saadud negatiivsed tulemused;

samas või teises liikmesriigis või I vaktsineerimistsooni puhul kolmandas riigis asuvasse sihtkohta, eeldusel et lisaks punktis a kindlaks määratud tingimustele vastavad doonorloomad enne sperma, ootsüütide või embrüote lähetamist muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sellise lähetamise mõju ja nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse leviku vastaste meetmete riskihindamise soodsatel tulemustel, mida nõuab päritoluettevõtte liikmesriigi pädev asutus ja mille on heaks kiitnud läbitava ja sihtkoha liikmesriigi pädev asutus.

3.4.2.

Lubada võib veiste sperma, ootsüütide ja embrüote vedu II vaktsineerimistsoonis asuvatest heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetest või muudest ettevõtetest sama liikmesriigi muus II vaktsineerimistsoonis asuvasse sihtkohta.

3.5.

Veiste töötlemata kõrvalsaaduste saadetiste väljavedu I vaktsineerimistsoonist

Lubada võib veiste töötlemata kõrvalsaaduste saadetiste vedu I vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest:

a)	samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriigi I või II vaktsineerimistsoonis asuvasse sihtkohta;

nahkade saadetiste puhul sama või teise liikmesriigi või kolmanda riigi mis tahes piirkonnas asuvasse sihtkohta, eeldusel et täidetud on üks järgmistest tingimustest:

i)	töödeldud nahad on läbinud ühe komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (1) I lisa punkti 28 alapunktides b–e osutatud töötlustest või

ii)	töödeldud nahad on läbinud ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (2) III lisa XIV jao I peatüki punkti 4 alapunkti b alapunktis ii sätestatud töötlustest ning nende puhul on võetud kõik ettevaatusabinõud, et hoida ära haigusetekitajatega taassaastumist pärast töötlemist.

3.6.

Veiste töötlemata kõrvalsaaduste saadetiste väljavedu II vaktsineerimistsoonist

Lubada võib veiste töötlemata kõrvalsaaduste saadetiste vedu II vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest:

muude töötlemata loomsete kõrvalsaaduste kui nahkade puhul samas liikmesriigis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriigi I või II vaktsineerimistsoonis asuvasse sihtkohta, eeldusel et töötlemata loomsed kõrvalsaadused lähetatakse pädevate asutuste ametliku järelevalve all töötlemiseks või kõrvaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (3) artikli 24 kohaselt tunnustatud ettevõttesse;

veisenahkade puhul:

sama või teise liikmesriigi II vaktsineerimistsoonis asuvasse sihtkohta, eeldusel et tegemist on inimtoiduks ettenähtud töötlemata toornahkadega või inimtoiduks kõlbmatute töötlemata nahkadega, mis lähetatakse pädevate asutuste ametliku järelevalve all töötlemiseks või kõrvaldamiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt tunnustatud ettevõttesse;

ii)	samas või teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, eeldusel et punkti 3.5 alapunktis b sätestatud tingimused on täidetud;

c)	ternespiima, piima ja piimatoodete puhul sama või teise liikmesriigi mis tahes piirkonnas asuvasse sihtkohta, eeldusel et need on läbinud määruse (EL) 2020/687 VII lisas sätestatud nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse riski maandava töötluse.

3.7.

Tingimused, mis on seotud veiste ja töötlemata loomsete kõrvalsaaduste saadetiste I või II vaktsineerimistsoonist väljaveoks kasutatavate veovahenditega, kui tehakse asjakohaseid erandeid:

veiste veo puhul peab veovahend:

i)	vastama delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

ii)	olema puhastatud ja desinfitseeritud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõike 2 kohaselt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all;

b)	selles tohivad olla üksnes sama tervisestaatusega veised, töötlemata loomsed kõrvalsaadused või töötlemata nahad.

4. OSA

NODULAARSE DERMATIIDI VIIRUSE NAKKUSEST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Nodulaarse dermatiidi viiruse nakkuse puudumist tõendava seire liik
14 kuud pärast viimase nakatunud looma tapmist või surmamist või pärast viimast vaktsineerimist, kui on kasutatud erakorralist kaitsevaktsineerimist (II vaktsineerimistsoonis), olenevalt sellest, kumb toimus hiljem, ning kui kliiniline ja laboratoorne seire on sellel perioodil näidanud, et nodulaarse dermatiidi viiruse nakkust ei esine	Kliiniline ja laboratoorne (viroloogiline ja seroloogiline)
26 kuud pärast viimase nakatunud looma tapmist või surmamist või pärast viimast vaktsineerimist, kui on kasutatud erakorralist kaitsevaktsineerimist (II vaktsineerimistsoonis), olenevalt sellest, kumb toimus hiljem, ning kui ainuüksi kliiniline seire on sellel perioodil näidanud, et nodulaarse dermatiidi viiruse nakkust ei esine	Kliiniline
Kaheksa kuud pärast viimast vaktsineerimist, kui on kasutatud erakorralist kaitsevaktsineerimist (I vaktsineerimistsoonis), ning kui kliiniline ja laboratoorne seire on sellel perioodil näidanud, et nodulaarse dermatiidi viiruse nakkust ei esine	Kliiniline ja laboratoorne (viroloogiline ja seroloogiline)

(1) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

X LISA

Väikemäletsejaliste katku viiruse nakkus

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS VÄIKEMÄLETSEJALISTE KATKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsooni suurus: Eritingimusi kehtestatud ei ole.

2. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: Eritingimusi kehtestatud ei ole.

3. Kasutatava või eelistatava vaktsiini tüüp: Eritingimusi kehtestatud ei ole.

4. Minimaalne hõlmatus: Eritingimusi kehtestatud ei ole.

5. Sihtloomad/sihtliigid: Vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882, sealhulgas vähemalt lambad ja kitsed.

2. OSA

Passiivne seire: vaktsineerimistsoonides ja vaktsineerimistsoone ümbritsevates tsoonides tehtav tõhustatud passiivne seire väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse tunnuste ja sümptomite ning väikemäletsejaliste suurenenud suremuse avastamiseks.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST VÄIKEMÄLETSEJALISTE KATKU VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu kuni 4. osas kindlaks määratud taastumisperioodi lõpuni

Samad vaktsineerimistsoonides asuvad loomad ja saadused mis need, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 27 ette nähtud piiranguid ettevõtetes, mis asuvad väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse puhangu korral kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonides, ja samade piirangute puhul.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: loetellu kantud liikidesse kuuluvate loomade sperma, ootsüüdid ja embrüod kuni taastumisperioodi lõpuni.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohaselt erandi tegemise tingimused. Vedu, mida võib lubada

3.1.

Vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest samadel üldtingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 43, ja üksnes juhtudel, mis on hõlmatud kõnealuse määruse artiklitega 44, 45, 48, 49, 51 ja 53, ning samadel eritingimustel, mis on seal kehtestatud järelevalvetsooni kohta.

3.2.

Vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest, tingimusel et neis ettevõtetes ei peeta enam vaktsineeritud loomi.

3.3.

Vaktsineeritud loomade ja nende saaduste väljavedu vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest kaks aastat pärast vaktsineerimise lõpetamist.

4. OSA

VÄIKEMÄLETSEJALISTE KATKU VIIRUSE NAKKUSEST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Väikemäletsejaliste katku viiruse nakkuse puudumist tõendava seire liik
Kuus kuud pärast viimase nakatunud looma tapmist või surmamist või kõigi vaktsineeritud loomade tapmist või surmamist, kui on kasutatud erakorralist kaitsevaktsineerimist, ning kui kliiniline ja laboratoorne seire on sellel perioodil näidanud, et väikemäletsejaliste katku viiruse nakkust ei esine	Kliiniline ja laboratoorne (viroloogiline ja seroloogiline)
24 kuud pärast viimase nakatunud looma tapmist või surmamist või pärast viimast vaktsineerimist, kui on kasutatud erakorralist kaitsevaktsineerimist, olenevalt sellest, kumb toimus hiljem, ning kui kliiniline ja laboratoorne seire on sellel perioodil näidanud, et väikemäletsejaliste katku viiruse nakkust ei esine	Kliiniline ja laboratoorne (viroloogiline ja seroloogiline)

XI LISA

Hobuste Aafrika katk

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS HOBUSTE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Kasutatava või eelistatud vaktsiini tüüp: monovalentsed vaktsiinid, või kui monovalentsed vaktsiinid ei ole kättesaadavad, siis pädeva asutuse heakskiidetud mitmevalentsed vaktsiinid, millel on väikseim võimalik arv valentse.

2. Vaktsineerimistsooni suurus: nakatunud ettevõtted, mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 III lisas sätestatud erandit, ja nakatunud ettevõtetest 20 km raadiuses (sh kaitsetsoonis) asuvad ettevõtted. Vaktsineerimistsoon võib hõlmata kogu kaitsetsooni. Järelevalvetsoonis on vaktsineerimine keelatud.

3. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

4. Minimaalne hõlmatus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

5. Sihtloomad/sihtliigid: kõik vaktsineerimistsoonis asuvad hobuslased vastavalt vaktsiinitootja juhenditele/müügiloale.

2. OSA

Vaktsineerimistsoonis tehakse kliinilist ja laboratoorset seiret. See seire hõlmab vähemalt järgmist:

1.	hobuslaste kliiniline läbivaatus iga kolme kuni seitsme päeva tagant või raskete kliiniliste juhtumite korral iga päev, sest selliseid loomi võib olla vaja loomade heaolu põhjustel eutaneerida;

hobuslaste laboriuuringud (analüüsida tuleks proove, mis on võetud kolme- kuni seitsmepäevase vahega, mis on minimaalne aeg, mis on vajalik minimaalse peiteaja kindlakstegemiseks, pärast mida võib nakatunud loom anda positiivse analüüsitulemuse) ja diagnostikaprotokoll, mis koostatakse vastavalt kasutatavale vaktsiinile (seroloogiline seire DIVA vaktsiini kasutamise korral või viroloogiline seire). Seire on vajalik ringlevate hobuste Aafrika katku viirusetüüpide avastamiseks, et tagada kõigi ringlevate serotüüpide hõlmamine ametliku vaktsineerimiskavaga;

3.	Culicoides’e seire.

3. OSA

ERITINGIMUSED LOOMADE JA SAADUSTE VEO KEELAMISEKS JA ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST HOBUSTE AAFRIKA KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu:

hobuslased ja nende paljundusmaterjal vaktsineerimistsoonist väljaveol taastumisperioodi lõpuni.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: puudub.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused

1.	Hobuslast, keda veetakse välja ettevõttest, kus teda peeti vaktsineerimise ajal, vaktsineeriti rohkem kui 40 päeva enne vedu.

Punktis 1 osutatud loom:

a)	on läbinud eelneva identsuskontrolli ja kliinilise läbivaatuse, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikli 91 lõike 1 punktis a;

b)	tal ei ilmnenud kliinilise läbivaatuse päeval hobuste Aafrika katku kliinilisi sümptomeid;

c)	ta on identifitseeritav mikrokiibi abil ning kogu tema eluea jooksul kehtivas dokumendis ja määruse (EL) 2016/429 artikli 109 lõike 1 punktis d osutatud elektroonilises andmebaasis on dokumenteeritud hobuste Aafrika katku vastu vaktsineerimine;

teda on peetud delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 2 punktis 18 määratletud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 14 päeva enne vedu ja talle on tehtud selle perioodi lõpus hobuste Aafrika katku haigusetekitaja tuvastamise analüüs, mille tulemus oli negatiivne, või teda on peetud siirutajate eest kaitstud ettevõttes vähemalt 40 päeva enne vedu;

e)	on kaitstud siirutajate rünnaku eest.

4. OSA

HOBUSTE AAFRIKA KATKUST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Taastumisperioodil rakendatava seire liik
12 kuud pärast viimase looma vaktsineerimist ja kaks aastat pärast viimast puhangut	Kliiniline ja seroloogiline
Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi 30. väljaande (2022) hobuste Aafrika katku peatüki asjakohased soovitused on täidetud

XII LISA

Sigade klassikaline katk

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

2. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

3. Kasutatava või eelistatud vaktsiini tüüp: eelistatakse nõrgestatud elusvaktsiine. Muid vaktsiine võib kasutada üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

4. Minimaalne hõlmatus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

5. Sihtloomad/sihtliigid: vaktsineerimistsoonis peetavad loetellu kantud liikidesse kuuluvad loomad kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2018/1882.

2. OSA

Täiendavaid taudispetsiifilisi nõudeid kehtestatud ei ole.

3. OSA

LOOMAD JA SAADUSED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VEOKEELDU, JA TINGIMUSED ARTIKLI 13 KOHASE ERANDI TEGEMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIS, KUS TEHAKSE ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST SIGADE KLASSIKALISE KATKU ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu:

Järgmiste loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste vaktsineerimistsoonis asuvatest ettevõtetest väljapoole vaktsineerimistsooni veol:

a)	vaktsineeritud sead;

b)	seropositiivsete emiste järglased;

c)	heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt doonorsigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod kunstlikuks seemenduseks;

d)	vaktsineeritud sigadelt saadud värske liha.

2. Paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu

Vaktsineerimistsoonis asuvates heakskiidetud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes peetavatelt seropositiivsetelt doonorsigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod kunstlikuks seemenduseks.

3. Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused.

Loomade ja nende saaduste vedu, mida võib lubada:

vaktsineeritud sigade vedu otse päritoluettevõttest:

a)	vaktsineerimistsoonile võimalikult lähedal, samas liikmesriigis asuvasse tapamajja samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artikli 29 lõigetes 1 ja 2;

b)	heakskiidetud loomsete kõrvalsaaduste ettevõttesse samadel tingimustel kui need, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 24, artikli 28 lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 7 ning artiklis 37;

2)	vaktsineeritud loomadelt saadud värske liha vedu kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 1 punktiga a;

kõik punktis 1 kindlaks määratud loomade ja nende saaduste veod, tingimusel et:

a)	kõik vaktsineerimistsoonis peetud vaktsineeritud sead on tapetud või surmatud ja neilt loomadelt saadud värske liha on kõrvaldatud või seda on töödeldud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 1 punkti a kohaselt;

b)	kõik ettevõtted, kus vaktsineeritud sigu peeti, on puhastatud ja desinfitseeritud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 57 lõike 1 kohaselt;

c)	eespool mainitud ettevõtete taasasustamine ei ole alanud enne, kui puhastamis- ja desinfitseerimistoimingute lõpetamisest on möödunud vähemalt 10 päeva ning kõik sead ettevõtetes, kus kohaldati vaktsineerimist, on tapetud või surmatud;

pärast taasasustamist on sigadele kõigis vaktsineerimistsooni ettevõtetes tehtud kliinilised läbivaatused ja laboriuuringud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisaga, et avastada sigade klassikalise katku viiruse võimalik esinemine, ja neid läbivaatusi ja uuringuid ei ole tehtud enne, kui taasasustamisest on möödunud vähemalt 40 päeva, mille jooksul ei ole sigade väljavedu kõnealusest ettevõttest lubatud.

4. OSA

SIGADE KLASSIKALISEST KATKUST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Taastumisperioodil rakendatava seire liik
Kolm kuud pärast seda, kui kõik vaktsineeritud sead, välja arvatud määruse (EL) 2020/687 artikli 13 lõikes 2 osutatud peetavad sead, on tapetud või surmatud, kui on olemas Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi kohaselt valideeritud meetodid vaktsineeritud ja nakatunud sigade eristamiseks	Kliiniline ja seroloogiline
Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi 30. väljaande (2022) sigade klassikalise katku peatüki asjakohased soovitused on täidetud

XIII LISA

Lindude kõrge patogeensusega gripp

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

2. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

3. Kasutatava vaktsiini tüüp: vaktsiinid, mis ei sisalda elusat linnugripiviirust (nii nõrgestatud kui ka nõrgestamata elusat linnugripiviirust sisaldavaid vaktsiine ei kasutata).

4. Minimaalne hõlmatus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

5. Sihtloomad/sihtliigid: kodulinnud ja tehistingimuses peetavad linnud, keda peetakse ametliku vaktsineerimiskavaga hõlmatud ettevõtetes.

2. OSA

ERITINGIMUSED TUGEVDATUD LABORATOORSE SEIRE RAKENDAMISEKS VAKTSINEERIMISTSOONIDES JA VAKTSINEERIMISTSOONE ÜMBRITSEVATES TSOONIDES ERAKORRALISEL KAITSEVAKTSINEERIMISEL LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

Ettevõtetes, kus on toimunud erakorraline kaitsevaktsineerimine, tehakse iga kahe nädala tagant laboratoorset seiret viroloogiliste uuringute proovide kogumise teel, et avastada lindude kõrge patogeensusega gripi väliviiruse nakkuse esinemine. Seire peab võimaldama 95 % usaldusväärsusega avastada lindude kõrge patogeensusega gripi viiruse 5 % või väiksema levimuse vaktsineeritud ettevõttes.

3. OSA

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu: vaktsineeritud kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud ja nende saadused vaktsineerimistsoonis ja sellest väljaveol.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: ei ole asjakohane.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused.

Vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ja nende saaduste vedu vaktsineerimistsoonis ja sellest välja võib lubada üksnes delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklitega 28, 29 ja 30, artikli 31 lõikega 1 ning artiklitega 33, 34 ja 37 hõlmatud juhtudel ja seal sätestatud üld- ja eritingimuste kohaselt.

Pärast taastumisperioodi lõppu jäävad 5. osa punktidega 2–4 ette nähtud meetmed vaktsineeritud loomi pidavates ettevõtetes kehtima seni, kuni nad peavad vaktsineeritud loomi.

4. OSA

LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPIST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Taastumisperioodil rakendatava seire liik
28 päeva pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist või delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 kohaselt kehtestatud piirangutsoonide tühistamisel, kui see toimub hiljem	Tugevdatud seire kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga c ja 2. osaga

5. OSA

LINDUDE KÕRGE PATOGEENSUSEGA GRIPI VASTU TEHTAVA ENNETAVA VAKTSINEERIMISE ERITINGIMUSED

Kasutatava vaktsiini tüüp: vaktsiinid, mis ei sisalda elusat linnugripiviirust (nii nõrgestatud kui ka nõrgestamata elusat linnugripiviirust sisaldavaid vaktsiine ei kasutata).

Ennetava vaktsineerimise korral rakendatav tugevdatud seire

2.1.	Vaktsineerimises osalenud ettevõtetes rakendatakse tõhustatud passiivset seiret ühe nädala jooksul kogutud surnud lindude representatiivse valimi iganädalase viroloogilise uurimisega.

2.2.

Pärast vaktsineerimise algust peab veterinaarjärelevalve ametnik tegema vaktsineerimises osalenud ettevõtetes lindude kõrge patogeensusega gripi väliviirusega nakatumise avastamiseks vähemalt iga 30 päeva tagant järgmist aktiivset seiret:

a)	kliiniline läbivaatus, mis hõlmab ettevõtte tootmis- ja terviseandmete kontrolli igas epidemioloogilises üksuses, sealhulgas haiguslugude hindamist ning kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude kliinilisi läbivaatusi;

representatiivsete proovide võtmine laboratoorseks seireks seroloogilise või viroloogilise uurimise teel, et võimaldada 95 % usaldusväärsusega avastada lindude kõrge patogeensusega gripi viiruse nakkuse 5 % levimus epidemioloogilises üksuses, kasutades asjakohaseid meetodeid ja protokolle, mis võimaldavad viiruse varakult avastada, ning võttes arvesse kasutatava vaktsiini konkreetseid omadusi.

2.3.	Kinnistest ettevõtetest pärit vaktsineeritud tehistingimustes peetavad linnud on punkti 2.2 alapunktis b nõutud seirest vabastatud.

2.4.	Punktidega 2.1 ja 2.2 ette nähtud meetmed jäävad vaktsineeritud loomi pidavates ettevõtetes kehtima seni, kuni nad vaktsineeritud loomi peavad.

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse artikli 14 lõike 1 kohast veokeeldu: vaktsineeritud kodulinnud ja tehistingimustes peetavad linnud ja nende saadused

Artikli 14 lõike 2 punkti b kohase erandi tegemise tingimused

4.1.

Vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude, sealhulgas nende ööpäevaste tibude ja haudemunade veole erandi tegemise tingimused:

tegemist on vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindudega, kelle puhul on punkti 2 kohaselt rakendatud tugevdatud passiivse ja aktiivse seire tulemused lindude kõrge patogeensusega gripi väliviirusega nakatumise avastamise seisukohalt negatiivsed, või tegemist on sellistel kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ööpäevaste tibude või haudemunadega

ning

i)	kodulindude puhul veetakse neid koheseks tapmiseks tapamajja või neid veetakse oma ettevõtetest teistesse ettevõtetesse:

ii)	kus toimub vaktsineerimine või

iii)	kus peetakse üksnes vaktsineeritud kodulinde või tehistingimuses peetavaid linde või

iv)	kus saab tagada vaktsineeritud ja vaktsineerimata kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude täieliku eraldatuse ning

v)	veetud kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud jäävad alapunktis ii, iii või iv osutatud sihtettevõttesse vähemalt 21 päevaks, v.a juhul, kui tegemist on kodulindudega, kes veetakse sihtettevõttest tapamajja koheseks tapmiseks;

vi)	kodulinde või tehistingimustes peetavaid linde, sealhulgas sellistelt alapunktides i, ii, iii või iv osutatud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ööpäevased tibud ja haudemunad, ei veeta teise liikmesriiki

või

tegemist on kinnistest ettevõtetest pärit vaktsineeritud tehistingimustes peetavate lindudega, keda veetakse teises liikmesriigis asuvasse kinnisesse ettevõttesse, tingimusel et:

i)	seda liiki veo loa on andnud sihtliikmesriigi pädev asutus;

ii)	neile on tehtud 72 tundi enne vedu viroloogiline analüüs ja selle tulemus oli negatiivne

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindudega, kes saadetakse koheseks tapmiseks teise liikmesriiki, tingimusel et:

i)	päritoluettevõttes punkti 2 kohaselt kohaldatud seire tulemused on soodsad;

ii)

veterinaarjärelevalve ametnik kontrollis lähetatavaid kodulinde 72 tundi enne veokitele laadimist kliiniliselt ja tulemused olid soodsad ning haneliste hulka kuuluvate kodulindude puhul saadi soodsad tulemused viroloogiliste analüüsidega, mis tehti 20-lt selle saadetise linnult võetud proovidega 72 tundi enne väljasaatmist,

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude haudemunadega, mis:

i)	on pärit vaktsineeritud tõulinnukarjalt, mille puhul on punkti 2 kohase tugevdatud passiivse ja aktiivse seire tulemused soodsad;

ii)	on enne väljasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii)	veetakse otse sihthaudejaama;

iv)	on haudejaamas jälgitavad;

v)	juhul kui need veetakse teise liikmesriiki, on lisaks alapunktides i–iv kindlaks määratud nõuetele sihtliikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike teavitanud, et selline vedu on lubatud,

või

tegemist on vaktsineeritud kodulindude ööpäevaste tibudega, kes:

i)	on pärit vaktsineeritud tõulinnukarjalt, mille puhul on punkti 2 kohase tugevdatud passiivse ja aktiivse seire tulemused soodsad;

ii)	paigutatakse lindlasse või varjualusesse, kus ei ela kodulinde;

iii)	jäävad sihtettevõttesse vähemalt 21 päevaks;

iv)	juhul kui need veetakse teise liikmesriiki, on lisaks alapunktides i–iii kindlaks määratud nõuetele sihtliikmesriik komisjoni ja teisi liikmesriike teavitanud, et selline vedu on lubatud.

4.2.

Vaktsineeritud kodulindudelt saadud inimtoiduks ettenähtud munade ja liha veole erandi tegemise tingimused:

munad on pärit vaktsineeritud linnukarjalt, mille puhul on punkti 2 kohase seire tulemused soodsad, ning

need transporditakse otse:

i)	pädeva asutuse määratud pakkimiskeskusesse, tingimusel et need on pakitud ühekorrapakenditesse või pakenditesse, mida saab puhastada ja desinfitseerida nii, et lindude kõrge patogeensusega gripi viirus inaktiveeritakse;

ii)	munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile ning neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükiga;

b)	kodulindudelt vastavalt punkti 4.1 alapunkti a alapunktidele i ja v ning alapunktile c saadud liha vedu võib lubada ilma lisatingimusteta.

XIV LISA

Newcastle’i haiguse viiruse nakkus

1. OSA

ERITINGIMUSED ERAKORRALISE KAITSEVAKTSINEERIMISE RAKENDAMISEKS NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSE NAKKUSE ENNETAMISEKS JA TÕRJEKS

1. Vaktsineerimistsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

2. Vaktsineerimistsooni ümbritseva tsooni suurus: eritingimusi kehtestatud ei ole.

3. Kasutatava vaktsiini tüüp: eritingimusi kehtestatud ei ole.

4. Minimaalne hõlmatus: kõik ametliku vaktsineerimiskavaga hõlmatud liikide kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud, kes on välja hautud vaktsineerimistsoonis asuvas ettevõttes või sinna saadetud, peavad olema vaktsineeritud.

5. Sihtloomad/sihtliigid: kodulinnud ja tehistingimustes peetavad linnud.

2. OSA

Peale artikli 9 lõike 1 punkti c kohase tugevdatud seire eritingimusi kehtestatud ei ole.

3. OSA

Loomad ja saadused, mille suhtes kohaldatakse veokeeldu: vaktsineeritud kodulinnud või tehistingimustes peetavad linnud ja nende saadused vaktsineerimistsoonis ja sellest väljaveol.

Loomne paljundusmaterjal, mille suhtes kohaldatakse kogumiskeeldu: ei ole asjakohane.

Artikli 13 lõike 2 punkti b alapunkti ii, artikli 13 lõike 3 punkti b ja artikli 13 lõike 4 punkti b kohase erandi tegemise tingimused.

Vaktsineeritud kodulindude või tehistingimustes peetavate lindude ja nende saaduste vedu vaktsineerimistsoonis ja sellest välja võib lubada üksnes delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklitega 28, 29, 30, 31, 33, 34 ja 37 hõlmatud juhtudel ning seal sätestatud üld- ja eritingimuste kohaselt.

4. OSA

NEWCASTLE’I HAIGUSE VIIRUSE NAKKUSEST TAASTUMISE PERIOODID PÄRAST ERAKORRALIST KAITSEVAKTSINEERIMIST

Taastumisperiood	Taastumisperioodil rakendatava seire liik
Kolm kuud pärast erakorralise kaitsevaktsineerimise lõpetamist või delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 kohaselt kehtestatud piirangutsoonide tühistamise ajal, kui see toimub hiljem	Artikli 9 lõike 1 punkti c kohane tugevdatud seire