NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/195,

30. jaanuar 2023,

millega määratakse 2023. aastaks kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2022/110 Vahemere ja Musta mere kalavarude püügi võimaluste osas 2022. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) artikli 6 kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning vajaduse korral kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid, samuti asjaomaste geograafiliste piirkondade või pädevusvaldkondade nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(2)

Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et kalapüügivõimalused tuleks liikmesriikidele eraldada selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult kõigi varude puhul hiljemalt 2020. aastaks. Kuni 2020. aastani kestva üleminekuperioodi eesmärk oli tasakaalustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine kõigi kalavarude puhul asjaomaste püügivõimaluste potentsiaalse kohandamise võimalike sotsiaalmajanduslike mõjudega.

(4)

Seepärast tuleks kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada lubatud kogupüük (TAC) olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude püügivõimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas kindlaks määratud reeglitega.

(6)

Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“) kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1022 (2) ning see jõustus 16. juulil 2019. Kava eesmärk on saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus ja seda hoida ning tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

(7)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artikli 4 lõikele 1 tuleks kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud varude püügi võimalused kehtestada nii, et saavutada järkjärgulise juurdekasvu teel võimaluse korral 2020. aastaks, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2025 selline kalastussuremus, mille alusel on tagatud maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Kalapüügivõimalused tuleks esitada traalerite ja õngejadalaevade maksimaalse lubatud püügikoormusena, mis on kindlaks määratud vastavalt kava artiklis 7 sätestatud püügikoormuse reguleerimise korrale, ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalsete püügi piirnormidena, mis on kindlaks määratud vastavalt teaduslikule nõuandele ja kava artikli 7 lõike 3 punktile b.

(8)

STECF soovitas, et kõigi Vahemere lääneosa kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta traalerite puhul täiendavaid meetmeid ja märkimisväärselt vähendada kalastussuremust. Sellise nõuande põhjal tuleks 2023. aastal traalerite maksimaalset lubatud püügikoormust Vahemere lääneosas vastavalt kava artikli 7 lõike 3 punktile b vähendada võrreldes 2015.–2017. aasta lähtetasemega 7 %, mis tuleb maha arvata nõukogu määrusega (EL) 2022/110 (3) 2022. aastaks kehtestatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest.

(9)

2021. aastal märgiti STECFi nõuandes, et õngejadalaevad põhjustavad kuni 10 % euroopa merluusi kalastussuremusest GFCMi geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning lossivad kuni 20 % geograafilises alapiirkonnas 10 lossitavast euroopa merluusist, samal ajal kui kõnealuse püügivahendiga püütud saak koosneb peamiselt kudekaladest. STECF märkis, et euroopa merluusi kudekarja biomass on viimastel aastatel püsivalt vähenenud ning et geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 on selle liigi kudekalade arv vähenenud 66 %, samas kui geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 on nende arv alates hindamise algusest vähenenud 28 %. Selle põhjal kehtestati määruse (EL) 2022/110 III lisas kooskõlas kava artikli 7 lõikega 5 õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus, võttes aluseks püügipäevade arvuna väljendatud püügikoormuse ajavahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017. 2022. aasta STECFi hinnangu kohaselt oli euroopa merluusi kudekarja biomass geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning 8, 9, 10 ja 11 endiselt allpool biomassi piirangu piirväärtust (BLIM) kava artikli 2 punkti 10 tähenduses ning püüki tuleks vähendada vähemalt 57 % geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning 78 % geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11, et saavutada FMSY 2023. aastal. Seetõttu on asjakohane säilitada õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus 2023. aastal tasemel, mis kehtestati 2022. aastaks määrusega (EL) 2022/110 vastavalt kava artikli 7 lõikele 5. Kõnealune õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus väljendatuna püügipäevades ei tohiks piirata 2024. aastaks kehtestatavat maksimaalset lubatud püügikoormust.

(10)

2021. aastal soovitas STECF, et sinipunaka aadelkreveti kalastussuremust geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 tuleks märkimisväärselt vähendada, et saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2025. aastaks. Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) kalanduse teaduslik nõuandekomitee esitas sarnase nõuande sinipunaka aadelkreveti kalastussuremuse kohta geograafilises alapiirkonnas 2. Lisaks väheneb STECFi hinnangul sinipunaka aadelkreveti biomass. Saadud nõuannete põhjal on määrusega (EL) 2022/110 kehtestatud 2022. aastaks sinipunaka aadelkreveti maksimaalsed püügi piirnormid geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11.

(11)

2022. aastal soovitas STECF, et kuna sinipunaka aadelkreveti kalastussuremus on geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 kestlikust tasemest endiselt kaugel, tuleb võtta täiendavaid majandamismeetmeid. STECFi nõuande kohaselt tuleks 2023. aastal FMSY taseme saavutamiseks vähendada püüki keskmiselt 53 %, kuna kõnealuse liigi biomass geograafilistes alapiirkondades 1 ja 2 on allpool BLIM piirväärtust, samal ajal kui geograafilistes alapiirkondades 6 ja 7 on kõnealuste liikide biomass allpool biomassi preventiivset piirväärtus (Bpa) piirväärtust kava artikli 2 punkti 11 tähenduses. Seetõttu on kooskõlas kava artikli 7 lõike 3 punktiga b asjakohane traalpüügi püügikoormuse korda jätkuvalt täiendada maksimaalsete püügi piirnormidega. Teaduslikku nõuannet arvestades peaks 2023. aastal sinipunaka aadelkreveti maksimaalset püügi piirnormi geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7 vähendama 5 % võrreldes määrusega (EL) 2022/110 2022. aastaks kehtestatud püügivõimalustega.

(12)

2022. aastal soovitas STECF, et kuna sinipunaka aadelkreveti kalastussuremus on geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 kestlikust tasemest endiselt kaugel, tuleb võtta täiendavaid majandamismeetmeid. STECFi nõuande kohaselt tuleks 2023. aastal FMSY taseme saavutamiseks püüki vähendada 30 %. Seetõttu on kooskõlas kava artikli 7 lõike 3 punktiga b asjakohane traalpüügi püügikoormuse korda jätkuvalt täiendada maksimaalsete püügi piirnormidega. Teaduslikku nõuannet arvestades peaks 2023. aastal sinipunaka aadelkreveti maksimaalset püügi piirnormi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 vähendama 3 % võrreldes määrusega (EL) 2022/110 2022. aastaks kehtestatud püügivõimalustega.

(13)

2021. aastal teatas STECF, et hiid-lehthännaku biomass geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 väheneb ning et kõnealuse varu kalastussuremust tuleks märkimisväärselt vähendada, et saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2025. aastaks. Saadud nõuannete põhjal on määrusega (EL) 2022/110 kehtestatud 2022. aastaks hiid-lehthännaku maksimaalsed püügi piirnormid geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11.

(14)

2022. aastal soovitas STECF, et kuna hiid-lehthännaku biomass geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 väheneb ja kalastussuremus jääb kestlikust tasemest endiselt kaugele, tuleb võtta täiendavaid majandamismeetmeid. STECFi nõuande kohaselt tuleks 2023. aastal FMSY taseme saavutamiseks püüki vähendada 27 %, kuna kõnealuse liigi biomass geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 on allpool Bpa taset. Seetõttu on kooskõlas kava artikli 7 lõike 3 punktiga b asjakohane traalpüügi püügikoormuse korda jätkuvalt täiendada maksimaalsete püügi piirnormidega. Teaduslikku nõuannet arvestades peaks 2023. aastal hiid-lehthännaku maksimaalset püügi piirnormi geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 vähendama 3 % võrreldes määrusega (EL) 2022/110 2022. aastaks kehtestatud püügivõimalustega.

(15)

2022. aastal on STECFi hinnangul sinipunaka aadelkreveti kudekarja biomass geograafilistes alapiirkondades 1 ja 2, euroopa merluusi kudekarja biomass geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7 ning euroopa merluusi kudekarja biomass geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11 väiksem kui BLIM, mis näitab, et nende paljunemisvõime võib olla vähenenud. Kõigi nende varude suhtes võetud meetmete kombinatsioon sisaldab kava artikli 6 lõikes 2 nõutud täiendavaid parandusmeetmeid.

(16)

GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/5, milles käsitletakse Aadria merel (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhjalähedaste kalavarude säästva püügi mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati teatavate põhjalähedaste kalavarude puhul püügikoormuse reguleerimise kord ja kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(17)

GFCM võttis 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/1, milles käsitletakse Aadria merel (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhiliste põhjalähedaste kalavarude püügikoormuse reguleerimise korda, millega kehtestati teatavate põhjalähedaste kalavarude jaoks maksimaalne lubatud püügipäevade arv traali tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(18)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/8, milles käsitletakse Aadria merel (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) põhiliste põhjalähedaste kalavarude püügikoormuse reguleerimise korra rakendamist 2023. aastal, lähtuvalt soovitusest GFCM/43/2019/5, millega kehtestati püügikoormuse reguleerimise kord. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(19)

GFCM võttis 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/20, milles käsitletakse Aadria merel (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) väikeste pelaagiliste liikide säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava, millega kehtestati väikesi pelaagilisi liike püüdvatele seinnoodalaevadele ja pelaagilise püügi traaleritele maksimaalne püügimaht ning seonduv kalalaevastiku püügivõimsuse ülempiir ja tehti erand selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(20)

Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja selle marginaalset mõju väikeste pelaagiliste ja põhjalähedaste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele ning eraldatud püügikoormusele põhjalähedaste liikide puhul.

(21)

GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/4, milles käsitletakse punase vääriskoralli säästva kasutamise majandamiskava Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27), millega kehtestati punase vääriskoralli korjelubade maksimaalse arvuna väljendatud püügikoormuse külmutamine ja korjepiirangud. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(22)

GFCM võttis 2021. aastal toimunud 44. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/44/2021/11, milles käsitletakse majandamismeetmeid ankurdatud peibutuspüügivahendite kasutamiseks hariliku kuldmakrelli püügil Vahemerel (geograafilised alapiirkonnad 1–27) ning millega muudetakse soovitust GFCM/43/2019/1. Soovitusega GFCM/43/2019/1 külmutati hariliku kuldmakrelli maksimaalne püügikoormus väljendatuna seda liiki püüdvate kalalaevade maksimaalse arvuna ning soovitusega GFCM/44/2021/11 pikendati neid meetmeid kuni 2023. aasta lõpuni. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(23)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/4, milles käsitletakse põhjalähedaste kalavarude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16) ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/12 ja GFCM/42/2018/5. Kõnealuse soovitusega kehtestati euroopa merluusi püügikoormuse reguleerimise kord ja roosa süvahännaku püügipiirangud ning püügivõimsuse külmutamine. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(24)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/5, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12–16) ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/7 ja GFCM/43/2019/6. Kõnealuse soovitusega kehtestati püügipiirang ja püügivõimsuse külmutamine. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(25)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/6, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Joonia meres (geograafilised alapiirkonnad 19–21) ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Kõnealuse soovitusega kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(26)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/7, milles käsitletakse hiid-lehthännaku ja sinipunaka aadelkreveti varude säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Levandi meres (geograafilised alapiirkonnad 24–27) ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/8 ja GFCM/42/2018/4. Kõnealuse soovitusega kehtestati püügipiirangud ja püügivõimsuse külmutamine. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(27)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/3, milles käsitletakse mustlaik-besuugo säästva kasutamise mitmeaastast majandamiskava Alboráni meres (geograafilised alapiirkonnad 1–3) ning millega tunnistatakse kehtetuks soovitused GFCM/44/2021/4, GFCM/43/2019/2 ja GFCM/41/2017/2. Kõnealuse soovitusega kehtestati 2023., 2024. ja 2025. aastaks püügi piirnormid, lubatud õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv ning uued harrastuskalapüügi meetmed. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(28)

GFCM võttis 2019. aastal toimunud 43. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/43/2019/3, millega muudetakse soovitust GFCM/41/2017/4, millega kehtestati hariliku kammelja püügi mitmeaastane majandamiskava Mustal merel (geograafiline alapiirkond 29). Soovitusega GFCM/43/2019/3 võeti kasutusele hariliku kammelja ajakohastatud piirkondlik TAC ja kvoodi eraldamise kava ning täiendavad kaitsemeetmed, eelkõige kahekuune püügikeeluaeg ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevani aastas. Kõnealused täiendavad kaitsemeetmed on funktsionaalselt seotud kalapüügivõimalustega, sest ilma nende meetmete kehtestamiseta tuleks hariliku kammelja taastumise tagamiseks selle TACi vähendada. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(29)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/45/2022/9, milles käsitletakse hariliku kammelja püügi mitmeaastast majandamiskava Mustal merel (geograafiline alapiirkond 29) ning millega muudetakse soovitust GFCM/43/2019/3. Kõnealuse soovitusega pikendati kehtivat TACi ühe aasta võrra. Kõnealuseid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(30)

GFCM võttis 2022. aastal toimunud 45. aastakoosolekul vastu otsuse, milles märgiti, et 2021. aastal ei olnud liit oma hariliku kammelja kvooti täielikult ära kasutanud, ja kiideti heaks kasutamata kvoodi ülekandmine, pidades silmas COVID-19 pandeemia põhjustatud erandlikku olukorda. Seda GFCMi otsust tuleks rakendada liidu õiguses. Alakasutamisest tulenevate kalapüügivõimaluste jaotamisel tuleks lähtuda iga liikmesriigi vastavast panusest alakasutamisse, muutmata seejuures TACide iga-aastast eraldamist käsitlevas määruses (EL) 2022/110 kehtestatud jaotuspõhimõtet.

(31)	GFCMi Musta mere töörühma teadusliku nõuande kohaselt tuleks kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et tagada Musta mere kiluvaru jätkusuutlikkus. Seepärast on asjakohane kehtestada jätkuvalt kõnealuse kalavaru autonoomne kvoot.

(32)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (4) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimiste kohta komisjonile andmete saatmisel.

(33)	Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2023. Selle kiire kohaldamise hõlbustamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata pärast avaldamist.

(34)

Selleks et edendada kalapüügivahendite selektiivsuse kasutamist ja luua tõhusad püügikeelualad noorkalade ja kudejate kaitseks, kehtestati määrusega (EL) 2022/110 hüvitamismehhanism seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga. Tuginedes esimese kohaldamisaasta kogemustele ja hüvitamismehhanismi täieliku tõhususe tagamiseks on vaja selgitada, kuidas tuleks kõnealust mehhanismi rakendada, sealhulgas tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022, kui määrus (EL) 2022/110 jõustus. Määrust (EL) 2022/110 tuleks seetõttu vastavalt muuta. Kuna teaduslikus nõuandes soovitatakse jätkuvalt parandada kalapüügivahendite selektiivsust ja tõhustada püügikeelualasid noorkalade kaitseks, tuleks selle mehhanismi kohaldamist 2023. aastal jätkata. 2023. aasta teadusliku nõuande põhjal on vaja traaleritele eraldada 3,5 % püügipäevi, arvutatuna 2015.–2017. aasta lähtetasemest.

(35)	Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2023. aastaks. Samuti selgitatakse, kuidas 2022. aastal kohaldati määrusega (EL) 2022/110 kehtestatud hüvitamismehhanismi seoses traalerite püügikoormuse reguleerimise korraga.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mis tegutsevad Vahemerel ja Mustal merel ning püüavad järgmisi kalavarusid:

a)	punane vääriskorall (Corallium rubrum) ja harilik kuldmakrell (Coryphaena hippurus) Vahemeres, nagu on määratletud artikli 4 punktis b;

sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris), hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea), euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Vahemere lääneosas, nagu on määratletud artikli 4 punktis c;

c)	euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) ja sardiin (Sardina pilchardus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

d)	euroopa merluus (Merluccius merluccius), norra salehomaar (Nephrops norvegicus), harilik merikeel (Solea solea), roosa süvahännak (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisur (Mullus barbatus) Aadria meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis d;

e)	hiid-lehthännak (Aristaeomorpha foliacea) ja sinipunakas aadelkrevett (Aristeus antennatus) Sitsiilia väinas (nagu on määratletud artikli 4 punktis e), Joonia meres (nagu on määratletud artikli 4 punktis f) ja Levandi meres (nagu on määratletud artikli 4 punktis g);

f)	mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) Alboráni meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis h;

g)	kilu (Sprattus sprattus) ja harilik kammeljas (Scophthalmus maximus) Mustas meres, nagu on määratletud artikli 4 punktis i.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka liidu muu püügitegevuse, sealhulgas harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes sõnaselgelt osutatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid. Peale selle kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla;

b)	„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul vee-elusressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi ja sportlikul eesmärgil;

„lubatud kogupüük“ (TAC) –

i)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus püügi puhul, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõigetes 4–7 osutatud erand lossimiskohustusest;

ii)	igast kalavarust aastas püüda lubatud kala kogus igasuguse muu püügi puhul;

d)	„kvoot“ – liidule või liikmesriigile eraldatud osa TACist;

e)	„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud TAC on määramata;

f)	„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas;

g)	„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

h)	„peibutuspüügivahend“ – ankurdatud või merepinnal hõljuv vahend, mille eesmärk on kalu ligi meelitada.

Artikkel 4

Kalapüügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi geograafiliste püügipiirkondade määratlusi:

a)	„GFCMi geograafiline alapiirkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisas määratletud alad;

b)	„Vahemeri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

c)	„Vahemere lääneosa“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

d)	„Aadria meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

e)	„Sitsiilia väin“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 12, 13, 14, 15 ja 16 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

f)	„Joonia meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 19, 20 ja 21 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

g)	„Levandi meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 24, 25, 26 ja 27 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

h)	„Alboráni meri“ – GFCMi geograafiliste alapiirkondade 1–3 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas;

i)	„Must meri“ – GFCMi geograafilise alapiirkonna 29 veed, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas.

II JAOTIS

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I PEATÜKK

Vahemeri

Artikkel 5

Punane vääriskorall

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu kalandustegevuse suhtes, mis on seotud punase vääriskoralli (Corallium rubrum) korjega, nimelt siht- ja harrastuspüügiga Vahemerel.

2. Sihtpüügi puhul ei tohi korjelubade maksimaalne arv, liidu kalalaevade korjatud ja liidu muu püügitegevuse raames korjatud punase vääriskoralli maksimaalne kogus ületada I lisas sätestatud tasemeid.

3. Liidu kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse lõiget 2, on keelatud punase vääriskoralli ümberlaadimine merel.

4. Harrastuspüügi puhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata punase vääriskoralli korjamine ja pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

Artikkel 6

Harilik kuldmakrell

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse kaubandusliku tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mille puhul kasutatakse peibutuspüügivahendeid hariliku kuldmakrelli (Coryphaena hippurus) püüdmiseks Vahemere rahvusvahelistes vetes.

2. Hariliku kuldmakrelli püügi loaga kalalaevade maksimaalne arv on esitatud II lisas.

II PEATÜKK

Vahemere lääneosa

Artikkel 7

Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud määruse (EL) 2019/1022 artikli 1 lõikes 2 osutatud põhjalähedaste liikide püügiga Vahemere lääneosas.

2. Traalerite ja õngejadalaevade maksimaalne lubatud püügikoormus on sätestatud käesoleva määruse III lisas. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–34 sätestatud tingimustele.

3. Liidu kalalaevade maksimaalsete püügi piirnormide jaotus liikmesriikide vahel Vahemere lääneosa liidu vetes on samuti sätestatud III lisas.

4. Kalapüügivõimaluste eraldamine liikmesriikidele, nagu on sätestatud käesolevas artiklis ja III lisas, peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kriteeriumidega ning

see ei piira järgmist:

i)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane kalapüügivõimaluste vahetamine;

ii)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine

iii)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lisakoguste lossimine;

iv)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohane koguste kinnipidamine või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane koguste ülekandmine;

v)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 8

Hüvitamismehhanism

1. Liikmesriik võib 2023. aastal anda oma lipu all sõitvatele laevadele asjaomase laevastiku osa jaoks täiendavalt 3,5 % püügipäevi, arvutatuna kõnealuse liikmesriigi 2015.–2017. aasta lähtetasemest, nagu on sätestatud lõikes 4.

2. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile nende kalalaevade nimekirja, kellele on sellised täiendavad püügipäevad eraldatud, ning kõnealuste täiendavate püügipäevade arvu ja seonduvad tingimused.

3. Alates 1. jaanuarist 2023 arvutatakse täiendavad püügipäevad asjaomase liikmesriigi asjaomasele laevastikusegmendile 2015.–2017. aasta lähtetasemel eraldatud maksimaalse lubatud püügikoormuse põhjal.

4. Liikmesriik võib anda lõikes 1 osutatud täiendavaid püügipäevi, kui laev vastab ühele järgmisele tingimusele:

a)	laev kasutab traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 45 mm, et vähendada euroopa merluusi noorisendite püüki vähemalt 25 %;

laev kasutab süvamerepüügi korral traalnoota, mille noodapäras on ruudukujulise võrgusilma suurus 50 mm, et vähendada vähemalt 25 % võrra alla 25 mm pikkuse seljakilbiga sinipunaka aadelkreveti isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 ning vähendada vähemalt 25 % võrra alla 35 mm pikkuse seljakilbiga hiid-lehthännaku isendite püüki geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11;

laev kasutab kindlaksmääratud väga selektiivseid püügivahendeid, mille tehniline kirjeldus tagab STECFi teadusliku uuringu kohaselt kõigi põhjalähedaste liikide puhul noorisendite püügi vähendamise vähemalt 25 % või kudekalade püügi vähendamise vähemalt 20 % võrreldes 2020. aastaga, näiteks sortimisvõre, mille võresamm on 20 mm;

d)	asjaomane liikmesriik on kehtestanud ajutised püügikeelupiirkonnad, et vähendada kõigi põhjalähedaste liikide noorisendite püüki vähemalt 25 % või kõigi põhjalähedaste liikide kudekalade püüki vähemalt 20 %;

e)	asjaomane liikmesriik on kehtestanud euroopa merluusi varude kaitseks uue alammõõdu, mis on vähemalt 26 cm, et jõuda järk-järgult selle suguküpsuspikkuseni, või

asjaomased liikmesriigid on kehtestanud traaleritele püügikeelu vähemalt neljaks järjestikuseks nädalaks piirkondades ja ajavahemikel, mida parima kättesaadava teadusliku nõuande põhjal peetakse euroopa merluusi kudekalade kaitseks oluliseks. Sellistes piirkondades võetakse arvesse ka kudekalade leviku ruumilist mustrit, sealhulgas sügavusi 150 m kuni 500 m. Ajutise püügikeelu ajavahemikud on veebruarist märtsini ja oktoobrist novembrini.

5. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile igal kuul eraldi ka kasutatud püügikoormusest, mis tuleb lõikes 4 osutatud täiendavalt eraldatud püügipäevadest maha arvata, kasutades kõnealuste täiendavalt eraldatud püügipäevade jaoks spetsiaalseid aruandluskoode.

6. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile hiljemalt 15. oktoobriks kogu kättesaadava teabe käesoleva artikli lõike 4 punktides a–f osutatud meetmete rakendamise kohta.

Artikkel 9

Andmete registreerimine ja edastamine

1. Liikmesriigid registreerivad püügikoormuse andmed ja edastavad need komisjonile vastavalt määruse (EL) 2019/1022 artiklile 10.

2. Käesoleva artikli kohasel püügikoormuse andmete komisjonile esitamisel kasutavad liikmesriigid III lisas esitatud püügikoormuse rühmade koode.

III PEATÜKK

Aadria meri

Artikkel 10

Väikesed pelaagilised liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud sardiini (Sardina pilchardus) ja euroopa anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügiga Aadria merel.

2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada IV lisas esitatud püügimahtu.

3. Väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud IV lisas.

Artikkel 11

Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius), norra salehomaari (Nephrops norvegicus), hariliku merikeele (Solea solea), roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) ja vööt-meripoisuri (Mullus barbatus) püügiga Aadria merel.

2. Käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste kalavarude maksimaalne lubatud püügikoormus ja neid varusid püüdva laevastiku maksimaalne püügivõimsus on esitatud IV lisas.

3. Liikmesriik võib muuta IV lisas sätestatud püügikoormuse jaotust, kandes püügipäevi ühelt sama geograafilise piirkonna ja/või püügivahendi püügikoormuse rühmalt üle teisele, tingimusel et ta kohaldab riiklikku teisendustegurit, mida toetab parim kättesaadav teaduslik nõuanne.

4. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 12

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 alusel komisjonile andmed püütud koguste lossimise kohta, kasutavad nad IV lisas esitatud kalavarude koode.

IV PEATÜKK

Sitsiilia väin

Artikkel 13

Põhjalähedased liigid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa merluusi (Merluccius merluccius) ja roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Roosa süvahännaku maksimaalne püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud püügimahtu.

3. Euroopa merluusi maksimaalne lubatud püügikoormus ja käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud V lisas.

4. Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

Artikkel 14

Süvamerekrevetid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) ning sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügiga Sitsiilia väinas.

2. Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud V lisas.

3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada V lisas esitatud püügimahtu.

Artikkel 15

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 alusel komisjonile andmed püütud koguste lossimise kohta, kasutavad nad V lisas esitatud kalavarude koode.

V PEATÜKK

Joonia meri ja Levandi meri

Artikkel 16

Süvamerekrevetid

2. Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides ja kogumahutavuses on esitatud VI lisas.

3. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VI lisas esitatud püügimahtu.

VI PEATÜKK

Alboráni meri

Artikkel 17

Mustlaik-besuugo

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse mustlaik-besuugot (Pagellus bogaraveo) püüdvate liidu kalalaevade õngejada ja ridvata õngega toimuva tööndusliku ja harrastuspüügi suhtes Alboráni meres.

2. Maksimaalne püügimaht ei tohi ületada VII lisas esitatud püügimahtu.

3. Mustlaik-besuugo püügi loaga õngejadade ja ridvata õngede maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

4. Harrastuskalapüügi puhul on maksimaalne püügiarv piiratud ühe kalaga kaluri kohta päevas. Alboráni mere harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) varude kaitseks kehtestatud alammõõtu 40 cm. Selle liigi harrastuspüük on keelatud riigi tasandil kehtestatud tööndusliku kalapüügi keeluajal.

VII PEATÜKK

Must meri

Artikkel 18

Kilu püügi võimaluste eraldamine

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud kilu (Sprattus sprattus) püügiga Mustal merel.

2. Liidu autonoomne kvoot kilu jaoks, sellise kvoodi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud VIII lisas.

Artikkel 19

Hariliku kammelja püügi võimaluste eraldamine

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liidu kalalaevade igasuguse tegevuse ja liidu muu püügitegevuse suhtes, mis on seotud hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) püügiga Mustal merel.

2. Hariliku kammelja TAC, mida kohaldatakse Musta mere liidu vetes, kõnealuse TACi eraldamine liikmesriikidele ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud VIII lisas.

Artikkel 20

Hariliku kammelja püügi koormuse haldamine

Artikli 19 kohaldamisalasse kuuluvad, hariliku kammelja püügi loaga liidu kalalaevad tohivad laeva üldpikkusest olenemata tegeleda püügiga mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.

Artikkel 21

Hariliku kammelja püügi keeluaeg

Liidu kalalaevadel on Musta mere liidu vetes 15. aprillist 15. juunini keelatud hariliku kammeljaga seotud igasugune püügitegevus, sealhulgas pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine ja esmamüük.

Artikkel 22

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted Musta mere puhul

1. Artiklites 18 ja 19 sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel, ilma et see piiraks järgmist:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohane kalapüügivõimaluste vahetamine;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohane mahaarvamine ja ümberjaotamine ning

c)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohane vähendamine.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata siis, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 23

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid esitavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 alusel komisjonile andmed Musta mere liidu vetes püütud kilu ja kammelja koguste lossimise kohta, kasutavad nad käesoleva määruse VIII lisas esitatud kalavarude koode.

III JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Nõukogu määruse (EL) 2022/110 muutmine

Määruse (EL) 2022/110 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IX lisale.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Artiklit 24 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2023

Nõukogu nimel

eesistuja

P. KULLGREN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1022, millega kehtestatakse Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava ja muudetakse määrust (EL) nr 508/2014 (ELT L 172, 26.6.2019, lk 1).

(3) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/110, millega määratakse kindlaks teatavate Vahemere ja Musta mere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks (ELT L 21, 31.1.2022, lk 165).

(4) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

III LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SEOSES PÕHJALÄHEDASTE KALAVARUDE MAJANDAMISEGA VAHEMERE LÄÄNEOSAS

Käesoleva lisa tabelites on sätestatud maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) kalavarude rühmade kaupa, nagu on kindlaks määratud määruse (EL) 2019/1022 artiklis 1, ja kõigi põhjalähedaste kalavarude püügiks ette nähtud traalpüügi laevade (1) ja põhjalähedaste õngejadadega laevade maksimaalsed püügi piirnormid ja kogupikkus.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud püügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EL) 2019/1022 sätestatud norme ning määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist kalavarude ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Vööt-meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak

1. Maksimaalne lubatud püügikoormus püügipäevades

Traalerite püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)

Kalavarude rühm	Laevade üldpikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood	Täiendava eraldamise kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 5, 6 ja 7; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 1, 5 ja 6; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 5 ja 6	< 12 m	1 745	0	0	EFF1/MED1_TR1	EFF1/MED1_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	18 752	0	0	EFF1/MED1_TR2	EFF1/MED1_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	35 184	3 972	0	EFF1/MED1_TR3	EFF1/MED1_TR3_AA
	≥ 24 m	12 392	4 833	0	EFF1/MED1_TR4	EFF1/MED1_TR4_AA
Sinipunakas aadelkrevett geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7	< 12 m	0	0	0	EFF2/MED1_TR1	EFF2/MED1_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	879	0	0	EFF2/MED1_TR2	EFF2/MED1_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	8 908	0	0	EFF2/MED1_TR3	EFF2/MED1_TR3_AA
	≥ 24 m	7 151	0	0	EFF2/MED1_TR4	EFF2/MED1_TR4_AA

Traalerite püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)

Kalavarude rühm	Laevade üldpikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood	Täiendava eraldamise kood
Vööt-meripoisur geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11; roosa süvahännak geograafilistes alapiirkondades 9, 10 ja 11; norra salehomaar geograafilistes alapiirkondades 9 ja 10	< 12 m	0	161	2 294	EFF1/MED2_TR1	EFF1/MED2_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	0	644	34 505	EFF1/MED2_TR2	EFF1/MED2_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	0	161	23 205	EFF1/MED2_TR3	EFF1/MED2_TR3_AA
	≥ 24 m	0	161	3 097	EFF1/MED2_TR4	EFF1/MED2_TR4_AA
Hiid-lehthännak geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11	< 12 m	0	0	379	EFF2/MED2_TR1	EFF2/MED2_TR1_AA
	≥ 12 m ja < 18 m	0	0	2 799	EFF2/MED2_TR2	EFF2/MED2_TR2_AA
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	2 253	EFF2/MED2_TR3	EFF2/MED2_TR3_AA
	≥ 24 m	0	0	302	EFF2/MED2_TR4	EFF2/MED2_TR4_AA

Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7)

Kalavarude rühm	Laevade üldpikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 1, 2, 5, 6 ja 7	< 12 m	9 433	6 432	0	EFF1/MED1_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	2 148	93	0	EFF1/MED1_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	74	0	0	EFF1/MED1_LL3
	≥ 24 m	29	0	0	EFF1/MED1_LL4

Põhjaõngejadadega laevade püügipäevade arv Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11)

Kalavarude rühm	Laevade üldpikkus	Hispaania	Prantsusmaa	Itaalia	Püügikoormuse rühma kood
Euroopa merluus geograafilistes alapiirkondades 8, 9, 10 ja 11	< 12 m	0	1 650	33 187	EFF1/MED2_LL1
	≥ 12 m ja < 18 m	0	51	4 748	EFF1/MED2_LL2
	≥ 18 m ja < 24 m	0	0	26	EFF1/MED2_LL3
	≥ 24 m	0	0	0	EFF1/MED2_LL4

2. Süvamerekrevettide maksimaalsed püügi piirnormid

Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) püügi võimalused Alboráni merel, Baleaari saartel, Põhja-Hispaanias ja Lioni lahes (geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7 (ARA/GF 1–7)
Hispaania	828	Maksimaalne püügimaht
Prantsusmaa	53
Itaalia	0
Liit	881
TAC	Ei ole asjakohane

Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) ja hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) püügi võimalused Korsika saarel, Liguuria merel, Türreeni merel ja Sardiinia saarel (geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11), väljendatuna maksimaalse püügimahuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 (ARA/GF 8–11)
Hispaania	0	Maksimaalne püügimaht
Prantsusmaa	9
Itaalia	243
Liit	252
TAC	Ei ole asjakohane

Liik:	Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 8, 9, 10, 11 (ARS/GF 8–11)
Hispaania	0	Maksimaalne püügimaht
Prantsusmaa	5
Itaalia	354
Liit	359
TAC	Ei ole asjakohane

(1) TBB, OTB, PTB, TBN, TBS, TB, OTM, PTM, TMS, TM, OTT, OT, PT, TX, OTP, TSP.

IV LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED AADRIA MEREL

Käesoleva lisa tabelites on esitatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas väikeste pelaagiliste liikide püügi loaga liidu kalalaevade maksimaalne arv.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Engraulis encrasicolus	ANE	Euroopa anšoovis
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Mullus barbatus	MUT	Vööt-meripoisur
Nephrops norvegicus	NEP	Norra salehomaar
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Sardina pilchardus	PIL	Sardiin
Solea solea	SOL	Harilik merikeel

1. Väikesed pelaagilised liigid – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

Maksimaalne püügimaht väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Väikesed pelaagilised liigid (euroopa anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus		Püügipiirkond:	GFCMi geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed (SP1/GF 17–18)
Itaalia	32 941	(*1)	Maksimaalne püügimaht Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Horvaatia	51 735	(*1)
TAC	Ei ole asjakohane

Väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	PS	249	77 145,52	18 537,72
Itaalia	PTM-OTM-PS	685	134 556,7	25 852
Sloveenia (*2)	PS	4	433,7	38,5

2. Põhjalähedased kalavarud – geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18

Maksimaalne lubatud püügikoormus (püügipäevades) põhjalähedasi kalavarusid püüdvate traalide tüüpide ja laevastikusegmentide kaupa geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri)

					Püügipäevad 2023
Püügivahendi liik	Geograafiline piirkond	Asjaomased kalavarud	Laevade üldpikkus	Püügikoormuse rühma kood	ITAALIA	HORVAATIA	SLOVEENIA
Traalid (OTB)	GFCMi alapiirkonnad 17–18	Vööt-meripoisur; euroopa merluus; roosa süvahännak ja norra salehomaar	< 12 m	EFF/MED3_OTB_TR1	3 275	10 097	(*3)
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_OTB_TR2	73 599	23 524	(*3)
			≥ 24 m	EFF/MED3_OTB_TR3	6 449	2 112	(*3)
Piimtraalid (TBB)	GFCMi alapiirkond 17	Harilik merikeel	< 12 m	EFF/MED3_TBB_TR1	194	0	0
			≥ 12 m ja < 24 m	EFF/MED3_TBB_TR2	3 635	0	0
			≥ 24 m	EFF/MED3_TBB_TR3	3 614	0	0

Põhjalähedaste kalavarude püügi loaga põhjatraalerite ja piimtraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Horvaatia	OTB	495	79 867,99	13 267,99
Itaalia	OTB-TBB	1 363	260 618,37	47 148
Sloveenia (*4)	OTB	11	1 813,00	168,67

(*1) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta püügimahul kuni 300 tonni suuruse koguseni.

(*2) Soovituse GFCM/44/2021/20 punkti 28 sätet ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, milles on vähem kui kümme väikeste pelaagiliste liikide aktiivse püügiga tegelevat seinnoodalaeva ja/või pelaagilise püügi traalerit, mis on 2014. aastal kantud nii riiklikusse kui ka GFCMi registrisse. Sellisel juhul võib aktiivse laevastiku püügivõimsus laevade arvu ja kogumahutavuse (GT) ja/või brutoregistermahutavuse (GRT) ja kilovattide arvestuses suureneda kuni 50 %.

(*3) Kooskõlas soovituse GFCM/43/2019/5 punktiga 13 ei tohi Sloveenia ületada püügikoormuse piirangut 3 000 püügipäeva aastas.

(*4) Soovituse GFCM/43/2019/5 punkti 9 alapunkti c ja punkti 28 sätteid ei kohaldata selliste riikide laevastike suhtes, mis kasutavad OTB püügivahendeid ja püüavad vähem kui 1000 päeva punkti 9 alapunktis c osutatud võrdlusperioodi jooksul. OTB püügivahendeid kasutava aktiivse laevastiku püügivõimsus ei tohi võrdlusperioodil suureneda rohkem kui 50 %.

V LISA

LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED SITSIILIA VÄINAS

Käesoleva lisa tabelites on esitatud kalapüügivõimalused kalavarude või laevade püügikoormuse rühmade kaupa ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused, sealhulgas nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda põhjalähedasi liike ja süvamerekrevette.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikleid 26–35.

Viited püügipiirkondadele on viited GFCMi geograafilistele alapiirkondadele.

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit.

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Merluccius merluccius	HKE	Euroopa merluus
Parapenaeus longirostris	DPS	Roosa süvahännak
Aristaeomorpha foliacea	ARS	Hiid-lehthännak
Aristeus antennatus	ARA	Sinipunakas aadelkrevett

1. Põhjalähedased liigid

Põhjalähedaste liikide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT)Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	1	265	105
Hispaania	OTB	1	100	118
Itaalia	OTB	594	144 175	36 856
Malta	OTB	15	5 562	2 007

Euroopa merluusi (Merluccius merluccius) püüdvate põhjatraalerite maksimaalne püügikoormus Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja16) väljendatuna püügipäevade arvus

Liikmesriik	Püügivahend	Laeva pikkus	Püügikoormuse rühma kood	Püügipäevad 2023
CYP	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	51
ITA	OTB	T-07	EFF4/MED4_OTB1	90
ITA	OTB	T-10	EFF4/MED4_OTB2	188
ITA	OTB	T-11	EFF4/MED4_OTB3	19 366
ITA	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	3 657
MLT	OTB	T-11	EFF4/MED4_OTB4	338
MLT	OTB	T-12	EFF4/MED4_OTB4	165

Roosa süvahännaku (Parapenaeus longirostris) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Roosa süvahännak Parapenaeus longisrostris	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16 (DPS/GF 12–16)
Itaalia	2 147	Maksimaalne püügimaht
Küpros	1
Malta	6
Liit	2 154
TAC	Ei ole asjakohane

2. Süvamerekrevetid

Süvamerekrevettide püügi loaga põhjatraalerite laevastiku maksimaalne püügivõimsus väljendatuna laevade arvus, kilovattides (kW) ja kogumahutavuses (GT) Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15 ja 16)

Liikmesriik	Püügivahend	Laevade arv	kW	GT
Küpros	OTB	1	105	265
Hispaania	OTB	2	440,56	218,78
Itaalia	OTB	320	93 756	26 076
Malta	OTB	15	2 007	5 562

Hiid-lehthännaku (Aristaeomorpha foliacea) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Hiid-lehthännak Aristaeomorpha foliacea	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16 (ARS/GF 12–16)
Hispaania	1	Maksimaalne püügimaht
Itaalia	870
Küpros	0
Malta	37
Liit	908
TAC	Ei ole asjakohane

Sinipunaka aadelkreveti (Aristeus antennatus) maksimaalne püügimaht Sitsiilia väinas (geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16), väljendatuna eluskaalu tonnides

Liik:	Sinipunakas aadelkrevett Aristeus antennatus	Püügipiirkond:	Geograafilised alapiirkonnad 12, 13, 14, 15, 16 (ARA/GF 12–16)
Hispaania	1	Maksimaalne püügimaht
Itaalia	101
Küpros	0
Malta	2
Liit	104
TAC	Ei ole asjakohane

Liik:	Punane vääriskorall Corallium rubrum	Püügipiirkond:	Vahemere liidu veed – geograafilised alapiirkonnad 1–27 COL/GF 1–27
Kreeka	1,844	Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Hispaania	0 ((**))
Prantsusmaa	1,400
Horvaatia	1,226
Itaalia	1,378
Liit	5,848
TAC	Ei ole asjakohane/ei ole kokku lepitud

Liik:	Kilu Sprattus sprattus	Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (SPR/F3742C)
Bulgaaria	8 032,50	Analüütiline kvoot Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	3 442,50
Liit	11 475
TAC	Ei ole asjakohane/ei ole kokku lepitud

Liik:	Harilik kammeljas Scophthalmus maximus		Püügipiirkond:	Musta mere liidu veed – geograafiline alapiirkond 29 (TUR/F3742C)
Bulgaaria	92,143		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Rumeenia	80,357
Liit	172,5	(*1)
TAC	857

Liikmesriik	Punane vääriskorall COL
Kreeka	12
Hispaania	0 (*2)
Prantsusmaa	32
Horvaatia	28
Itaalia	40