26.1.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/168,

25. jaanuar 2023,

millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/1148 piirihalduse ja viisapoliitika rahastut käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm 2021.–2027. aasta programmitöö perioodiks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, (1) eriti selle artikli 29 lõiget 5,

olles konsulteerinud siseasjade fondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 (2) koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/1147, (3) (EL) 2021/1148 ja (EL) 2021/1149 (4) (nn fondispetsiifilised määrused), millega asutatakse vastavalt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ja Sisejulgeolekufond, moodustavad liidu rahastamise raamistiku, millega toetatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengut.

(2)

Määruse (EL) 2021/1060 ja eelkõige selle artikli 41 lõike 7 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile iga programmi kohta iga-aastase tulemusaruande kooskõlas fondispetsiifiliste määrustega.

(3)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused iga-aastase aruandluse koostamisel ja komisjonile esitatud andmete järjepidevus ja võrreldavus, on määruses (EL) 2021/1148 sätestatud vajadus kehtestada rakendusaktiga iga-aastase tulemusaruande vorm.

(4)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) kohaselt ei osale Iirimaa määruse (EL) 2021/1148 kohaldamises. Seetõttu ei ole käesolev määrus Iirimaa suhtes siduv.

(5)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikli 4 kohaselt rakendas Taani määrust (EL) 2021/1148 oma siseriiklikus õiguses. Seetõttu on käesolev määrus Taani suhtes siduv.

(6)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ (5) sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkonda.

(7)

Määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõike 6 kohaselt tuleb Islandi ja Norra piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja viisi täpsustamiseks töötada välja vastav kord kooskõlas nende riikide assotsieerimislepingute asjaomaste sätetega. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada Islandi ja Norra suhtes alles siis, kui selline kord on välja töötatud.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(9)

Määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõike 6 kohaselt tuleb Šveitsi piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja viisi täpsustamiseks töötada välja vastav kord kooskõlas selle riigi assotsieerimislepingu asjaomaste sätetega. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada Šveitsi suhtes alles siis, kui selline kord on välja töötatud.

(10)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A ja B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(11)

Määruse (EL) 2021/1148 artikli 7 lõike 6 kohaselt tuleb Liechtensteini piirihalduse ja viisapoliitika rahastus osalemise laadi ja viisi täpsustamiseks töötada välja vastav kord kooskõlas selle riigi assotsieerimislepingu asjaomaste sätetega. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada Liechtensteini suhtes alles siis, kui selline kord on välja töötatud.

(12)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada ja tagada, et riiklike programmide rakendamine ei viibiks, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastut käsitleva iga-aastase tulemusaruande vorm, millele on viidatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 ja määruse (EL) 2021/1148 artiklis 29.

Vorm on esitatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 25. jaanuar 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 251, 15.7.2021, lk 48.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond (ELT L 251, 15.7.2021, lk 94).

(5)  EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7)  ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8)  Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9)  ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10)  Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).


LISA

Vorm, millega liikmesriigid esitavad komisjonile määruse (EL) 2021/1148 artiklis 29 osutatud iga-aastased tulemusaruanded piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kohta

IDENTIFITSEERIMISANDMED

CCI

 

Nimetus

 

Versioon

 

Aruandeaasta

 

Aruande seirekomisjoni poolt kinnitamise kuupäev

 

1.   Tulemuslikkus

1.1.   Rakendamisel tehtud edusammud vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile a

Andke aru programmi iga erieesmärgi rakendamisel tehtud edusammude ning programmi vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise kohta, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid aruandeaasta kohta, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42. See tähendab koondandmeid, mis saadakse aruande esitamise aastale eelneva aasta 31. juuliks.

Teave iga erieesmärgi raames saavutatud edusammude kohta tuleks eelistatavalt esitada rakendusmeetmete, soovituslike meetmete ja programmis kindlaks määratud soovitud tulemuste kaupa.

Kirjeldage ka kõiki meetmeid ja olulist tegevust, mis on seotud määruse (EL) 2021/1060 artikli 8 lõikes 2 osutatud partnerluste rakendamisega.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 7 000 tähemärki

1.2.   Tulemuslikkust mõjutavad probleemid vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile b

Kirjeldage iga erieesmärgi puhul probleeme, mis mõjutavad programmi tulemuslikkust aruandeaastal, ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid.

Kui see on võimalik ja asjakohane, eristage probleeme, mis on seotud järgmisega:

tulemustest teatamata jätmine (1);

eesmärkide seadmine (2);

menetluslikud viivitused ja haldussuutlikkus (3);

kontekstimuutused (4);

tegevuse kavandamine ja/või rakendamine (5) ning

muud küsimused.

Kirjeldage strateegia või riiklike eesmärkide kõiki muudatusi või tegureid, mis võivad tulevikus muudatusi põhjustada, samuti muutusi, mida need muudatused on põhjustanud tulemusraamistiku kehtestamise metoodika kohastes hinnangulistes eesmärkides.

Lisage teave põhjendatud arvamuste kohta, mille komisjon on esitanud seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 258 kohaste rikkumismenetlustega ja mis on seotud rahastu rakendamisega.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 7 000 tähemärki

1.3.   Konkreetsed leevendusmeetmed

Kui see on asjakohane, kirjeldage lühidalt, kuidas programmi meetmed aitasid leevendada mõju, mida tekitasid välispiiride haldamisele avalduva surve olulised ja ootamatud muutused, mis tulenesid kolmandate riikide sotsiaal-majandusliku või poliitilise olukorra ettenägematust halvenemisest. Võimaluse korral viidake sel eesmärgil ümberpaigutatud vahendite hulgale ning nendega seotud väljunditele ja saavutatud tulemustele.

Pöörake erilist tähelepanu meetmetele, mida võetakse selliste ootamatute muutuste mõju leevendamiseks ja mille abil saavutatut ei pruugi tavapärased väljund- ja tulemusnäitajad täielikult kajastada.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 4 000 tähemärki

1.4.   Tegevustoetus vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 16 lõikele 3

Kui aruandeaasta jooksul kasutati tegevustoetust, kirjeldage, kuidas see aitas kaasa rahastu eesmärkide saavutamisele (6).

Selgitage, kas suuremahuliste IT-süsteemide, sealhulgas Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) käitamiseks ja hooldamiseks kasutati tegevustoetust.

Kui valitud tegevuste tegevustoetuse kumulatiivsed rahastamiskõlblikud kogukulud ületavad aruandeaasta lõpus 33 % programmi kogueraldisest, selgitage selle põhjuseid. Lisaks, kui on oht, et programmitöö perioodi lõpuks ületatakse piirmäär, kirjeldage selle leevendamiseks kavandatud meetmeid.

Kirjutage vastus siia. Maksimaalne pikkus 4 000 tähemärki

1.5.   Erimeetmed (7)

Kirjeldage aruandeaasta jooksul võetud erimeetmete olulisemaid tulemusi ning seda, kuidas need aitasid kaasa programmi eesmärkide saavutamisele ja liidu lisaväärtuse loomisele (8).

Kirjeldage, kuidas üksikmeetmed on nii menetluslikult (9) kui ka tegevuslikult (10) edenenud, ning tooge esile nende tulemuslikkust mõjutavad probleemid, eelkõige vahendite alakasutuse oht.

Vajaduse korral selgitage seda teavet projekti tasandil. Kui võib oodata kõrvalekaldumist esialgsest kavast, selgitage selle põhjuseid, kirjeldage võetud leevendusmeetmeid ja esitage muudetud ajakava.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 5 000 tähemärki

Märkige allpool olevasse tabelisse kõigi programmi raames rakendatud riiklike erimeetmete üksikasjad. Aruandlus piiriülese iseloomuga erimeetmete kohta peaks olema kooskõlas valitud aruandlusmeetodiga (11).

Erieesmärk

Meetme nimi/viitenumber

Toetusesaaja

Rakendusperiood

Rahastamiskõlblikud kulud (12)

Rahastamiskõlblikud kulud (13)

Edusammud asjaomaste ühiste ja/või programmispetsiifiliste näitajate valdkonnas (14).

Väljund

Tulemus

 

 

 

 

 

 

 

 

1.6.   ETIAS vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile g

Esitage järgnevas tabelis rubriikide kaupa teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 (15) artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulude kohta, mis on kantud määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 kohasesse raamatupidamise aastaaruandesse.

Kulu liik

Aruandeaasta kulud

Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

 

Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

 

1.7.   Ainult 2024. aastal – projektide jätkamine vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 33 lõike 4 punktile e

Andke aru kõigi pärast 1. jaanuari 2021 jätkunud projektide kohta, mis valiti välja ja mida alustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (16) alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 514/2014 (17).

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 4 000 tähemärki

2.   Vastastikune täiendavus

2.1.   Vastastikune täiendavus muude liidu fondidega vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile c

Kirjeldage rahastust toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest, eelkõige tollikontrolliseadmete rahastust, Sisejulgeolekufondist, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist, liidu välisrahastamisvahenditest (18) või seoses mitmeks eri otstarbeks korraldatavate mereoperatsioonidega antava toetuse vastastikust täiendavust ja kui see on asjakohane, koostoimet aruandeaasta jooksul.

Kirjeldage ka võetud meetmete vastastikust täiendavust, pidades silmas asutustevahelise koostöö tugevdamist, (19) sealhulgas koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja asjaomaste riiklike asutustega.

Pöörake eelkõige tähelepanu järgmisele:

kolmandates riikides või nendega seoses võetavate meetmete vastastikune täiendavus liidu välistegevuse rahastutega, rõhutades aspekte, mis on kooskõlas liidu välispoliitika põhimõtete ja üldeesmärkidega;

selliste soodustavate mehhanismide kasutamine nagu kehtiv organisatsiooniline ja menetluskord, mis aitab saavutada koostoimet ja vastastikust täiendavust ning mis tahes meetmed nende mehhanismide parandamiseks aruandeaasta jooksul.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 6 000 tähemärki

2.2.   Mitmeotstarbelised seadmed ja IKT-süsteemid vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 13 lõikele 14

Kirjeldage lühidalt asjakohaseid tegevusi, mis hõlmavad aruandeaasta jooksul programmi toetusega ostetud seadmeid ja IKT-süsteeme, mida kasutatakse täiendavates valdkondades nagu tollikontroll, mitmeks eri otstarbeks korraldatavad mereoperatsioonid või Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamine. Märkige koht(kohad), kus mitmeotstarbelised seadmed ja IKT-süsteemid kasutusele võeti.

Seadmete puhul esitage ka teave ajavahemiku kohta, mil neid täiendavates valdkondades kasutati.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 3 000 tähemärki

Täitke alljärgnev tabel määruse (EL) 2021/1148 alusel rahastatava liidu infosüsteemi puhul, mis täidab ka määruse (EL) 2021/1147 ja määruse (EL) 2021/1149 eesmärke (mitmeotstarbeline) või ELi koostalitlusvõime õigusraamistikus (20) nõutavaid tegevusi.

Erieesmärk

Tegevuse nimetus

Tegevuse toetusesaaja

Tegevuse eesmärk

Rakendamisperiood

Kaasrahastamise määr

Rahastamiskõlblikud kulud (21)

Rahastamiskõlblikud kulud (22)

 

 

 

 

 

 

 

 

2.3.   Mitmeaastased plaanid seadmete ostmiseks vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 13 lõike 14 punktile d

Esitage mitmeaastased plaanid selle kohta, milliseid seadmeid on kavas rahastu toel osta.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 3 000 tähemärki

3.   Liidu acquis’ rakendamine vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile d

Kirjeldage lühidalt, kuidas programm aitas aruandeaasta jooksul rakendada asjaomast liidu acquis’d (liidu õigustik), eelkõige Schengeni, piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas, ning mis tahes asjaomaseid tegevuskavasid.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 4 000 tähemärki

4.   Teavitus- ja nähtavusmeetmed vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile e

Kirjeldage, kuidas aruandeaasta jooksul teavitus- ja nähtavusmeetmeid rakendati. Viidake eelkõige kommunikatsioonistrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele, mida mõõdetakse seonduvate näitajate ja sihtide abil. Vajaduse korral kirjeldage häid tavasid sihtrühmadeni jõudmisel ja/või projektide tulemuste levitamisel ja kasutamisel.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 4 000 tähemärki

Esitage link määruse (EL) 2021/1060 artikli 46 punktis b osutatud veebiportaalile ja kui veebisaidid ei ole samad, siis kõnealuse määruse artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaidile.

 

5.   Eeltingimused ja horisontaalsed põhimõtted

5.1.   Eeltingimused vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile f

Kirjeldage, kuidas tagati määruse (EL) 2021/1060 III lisas sätestatud eeltingimuste täitmine ja kohaldamine kogu aruandeaasta jooksul, eelkõige seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimisega. Kui see on asjakohane, kirjeldage vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 15 lõikele 6 muudatusi, mis mõjutasid eeltingimuste täitmist.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 5 000 tähemärki

5.2.   Horisontaalsete põhimõtete järgimine vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 9

Kirjeldage, kuidas on aruandeaasta jooksul tagatud ühissätete määruses sätestatud horisontaalsete põhimõtete järgimine, eelkõige meeste ja naiste võrdõiguslikkus ning soolise aspekti arvestamise edendamine ning soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vältimine.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 5 000 tähemärki

6.   Projektid kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõike 2 punktile h

Kirjeldage aruandeaasta jooksul kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetud meetmeid ning seda, kuidas need annavad rahastu seatud eesmärkide saavutamisel liidu lisaväärtust. Märkige asjaomaste kolmandate riikide nimed. Esitage kirjeldus, milles selgitatakse, et rahastust toetatavad meetmed ei ole suunatud arengule, need teenivad liidu sisepoliitika huve ja on kooskõlas Euroopa Liidu sisese tegevusega. Vajaduse korral viidake komisjoniga peetud konsultatsioonidele enne projekti heakskiitmist (määruse (EL) 2021/1148 artikli 13 lõige 12).

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 6 000 tähemärki

7.   Kokkuvõte vastavalt määruse (EL) 2021/1148 artikli 29 lõikele 2

Esitage 1.–6. jao kokkuvõte, mis tõlgitakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Kokkuvõte peab hõlmama vähemalt kõiki artikli 29 lõikes 2 loetletud punkte ja peaks eelistatavalt olema esitatud kõnealuste punktide kaupa.

Soovitatav on kasutada loetelupunkte, poolpaksus kirjas teksti või informatiivseid pealkirju, et huvitatud sidusrühmad saaksid hõlpsasti leida programmi peamised tulemused ja programmi tulemuslikkust mõjutavad peamised probleemid.

Kirjutage vastus siia. Maksimumpikkus: 7 500 tähemärki


(1)  See osutab olukorrale, kus on lõhe näitajatega mõõdetud eesmärkide saavutamise nominaalse määra ja rakendamisel tehtud tegelike edusammude vahel. Näiteks võib väljunditest ja tulemustest teatamata jätmine olla tingitud IT-süsteemi arendamisega seotud probleemidest, käimasolevatest toimingutest, mille väljunditest ja tulemustest ei ole veel teatatud, andmete kogumisega seotud probleemidest, mis põhjustavad aeglast või mittetäielikku aruandlust jne.

(2)  See viitab olukorrale, kus madal eesmärkide saavutamise määr ei ole tingitud aeglasest edenemisest, vaid pigem eesmärkide ebaõigest või ebarealistlikust seadmisest. See võib hõlmata eesmärkide seadmise metoodika kehtestamisel saadud kogemusi (nt valed või mittetäielikud eeldused või valitud võrdlusaluste väärtustega seotud probleemid) ning metoodika kavandatavaid muudatusi.

(3)  Näiteks hankemenetlustega seotud küsimused, auditimenetlustega seotud küsimused, vahendite nappusega seotud probleemid korraldusasutuse tasandil, ettenägematu viivitus programmi vastuvõtmisel jne.

(4)  See võib hõlmata näiteks sotsiaal-majanduslikke või poliitilisi tegureid, muutusi õiguskeskkonnas jne.

(5)  Näiteks probleemid, mis on seotud meetme ulatusega (nt rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid), toetusesaajate või osalejate vähene huvi, mis tahes kõrvalekalded meetme rakendamisel jne.

(6)  Vajaduse korral viidake teabele, mis kuulub määruse (EL) 2021/1148 kohaldamisalasse ja mis on kättesaadav Schengeni hindamiste tulemusena, mis on tehtud kooskõlas nõukogu 7. oktoobri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1053/2013, millega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks ja tunnistatakse kehtetuks täitevkomitee 16. septembri 1998. aasta otsus, millega luuakse Schengeni hindamis- ja rakendamiskomitee (ELT L 295, 6.11.2013, lk 27), ning nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrusele (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1); Viidake vajaduse korral ka haavatavuse hindamistele, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrusega (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1), sealhulgas pärast Schengeni hindamisi ja haavatavuse hindamisi antud soovitustele ja nendega seotud soovitustele.

(7)  Piiriülese iseloomuga erimeetmete puhul varieerub käesoleva jao kohaldamisala sõltuvalt ülesannete ja kohustuste jaotusest juhtivate liikmesriikide ja muude osalevate liikmesriikide vahel ning kasutatava aruandlusmeetodi valikust. Seda on kirjeldatud komisjoni 14. veebruari 2022. aasta märgukirjas „Piiriülese iseloomuga erimeetmed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ning Sisejulgeolekufondi raames: Partneritevahelised kokkulepped“ (Ares (2022)1060102).

(8)  Liidu lisaväärtust määratletakse kui selliste tulemuste saavutamist, mis ületavad tulemusi, mida võiksid liikmesriigid saavutada üksi tegutsedes.

(9)  Näiteks seoses hangetega või mis tahes muude ettevalmistavate meetmetega.

(10)  Näiteks tulemused, väljundid, saavutused jne.

(11)  Nagu on sätestatud komisjoni 14. veebruari 2022. aasta märgukirjas (Ares (2022)1060102).

(12)  Valitud tegevuste rahastamiskõlblikud kogukulud, millest on komisjonile teatatud viimase aruandeaasta 31. juuliks.

(13)  Rahastamiskõlblikud kogukulud, mille toetusesaajad on korraldusasutusele deklareerinud ja millest on komisjonile teatatud viimase aruandeaasta 31. juuliks.

(14)  Kui erimeetmed täiendavad varasemaid tegevusi ja puudub spetsiaalne järelevalvekord, siis esitage väljundid ja tulemused proportsionaalselt.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L 150, 20.5.2014, lk 112).

(18)  Eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA).

(19)  Näiteks liidu tasandi asutustevaheline koostöö liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja asjaomaste liidu organite, ametite ja asutuste vahel, samuti koostöö riiklikul tasandil iga liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(21)  Valitud tegevuste rahastamiskõlblikud kogukulud, millest on komisjonile teatatud viimase aruandeaasta 31. juuliks.

(22)  Rahastamiskõlblikud kogukulud, mille toetusesaajad on korraldusasutusele deklareerinud ja millest on komisjonile teatatud viimase aruandeaasta 31. juuliks.