(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 13. mail 2022. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. märtsil 2022 Euroopa ankrukomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5a peaks komisjon eelavalikustamise perioodil registreerima impordi, mille suhtes on algatatud dumpinguvastane uurimine, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavalt tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punktis c või d sätestatud nõuded ei ole täidetud. Võttes arvesse, et toimikus olevad tõendid näitasid, et punktist d tulenev nõue ei olnud täidetud, ei nõudnud komisjon vaatlusaluse toote impordi registreerimist alusmääruse artikli 14 lõike 5a alusel.

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon konkreetselt liidu tootjaid, keda kaebuse esitaja esindab, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid importijaid, kauplejaid ja kasutajaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning asjaomase riigi ametiasutusi uurimise algatamisest ja kutsus neid osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ärakuulamist ei taotletud.

(6)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(7)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon toote tootmis- ja müügimahtudest, võttes arvesse nende geograafilist asukohta. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 73 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 74 % liidu kogumüügist. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Selle kohta märkusi ei laekunud. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(8)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates täpsustatud teabe.

(9)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Seetõttu otsustas komisjon, et sõltumatute importijate valikuuring ei ole vajalik.

(10)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates täpsustatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Nõutud teabe esitas kuus asjaomase riigi tootjat, kes eksportisid uurimisperioodil liitu ankruid ja nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kahest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Ühtegi märkust ei saadud.

(12)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku, mis puudutas oluliste moonutuste esinemist Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Vastust ei saadud.

(13)

Komisjon avaldas veebis (3) küsimustikud valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele, sõltumatutele importijatele ja liidu tootjatele ning saatis 20. mail 2022 kaebuse esitajale makroandmete küsimustiku.

(14)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(15)

COVID-19 pandeemiat ja kehtestatud liikumispiiranguid silmas pidades ristkontrollis komisjon kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta kaugmeetodil järgmisi Hiina eksportivaid tootjaid:

(16)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(17)

Uuritav toode on ainete (v.a vedelgaas, toornafta ja naftasaadused) hoidmiseks kasutatavad, enam-vähem silindrikujulised ankrud, kanistrid, aamid, tsisternid, vaadid jms mahutid (mis on tuntud nimetuse all „korduvtäidetavad roostevabast terasest ankrud“), mille seinapaksus on vähemalt 0,5 mm ja maht vähemalt 4,5 liitrit, olenemata viimistlusest, mõõtmetest ja roostevaba terase liigist, muude osadega (ekshaustorid, kaelad, äärised või muud osad) või ilma nendeta, värvitud või värvimata, muude materjalidega värvitud või kaetud või mitte (edaspidi „ankrud“ või „uuritav toode“).

(18)

Järgmised tooted ei kuulu käesoleva uurimise alla, kui neid imporditakse uuritavast tootest eraldi: kaelad, ankrusisesed torud, kraanid, kraed, ventiilid ja muud uuritava toote komponendid (ekshaustorid, kaelad, äärised või muud osad).

(19)

Vaatlusalune toode on Hiinast pärit uuritav toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7310 10 00 ja ex 7310 29 90 (TARICi koodid 7310100010 ja 7310299010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(20)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

(21)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(22)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiinas oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada selle riigi eksportivate tootjate uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(23)

Sellest tulenevalt kutsus komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet ankrute tootmisel kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid kuus eksportivat tootjat.

(24)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks väidetavate oluliste moonutustega seotud uurimise jaoks. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei laekunud.

(25)

Algatamisteate punktis 5.3.2 täpsustas komisjon samuti, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võimalikud kolmandatest riikidest võrdlusriigid praegusel juhul Mehhiko ja Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(26)

20. juulil 2022 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia, mida ankrute tootmisel kasutatakse. Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade ja võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal kindlaks, et võimalikud sobivad võrdlusriigid oleksid Mehhiko, Brasiilia ja Venemaa. Komisjon ei saanud esimese teate kohta ühtegi märkust.

(27)

19. septembril 2022 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Brasiilia tootja KHS Industria de Maquinas LTDA kohta kättesaadava teabe põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Oma märkused saatsid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat.

(28)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon uurimise algetapis järeldusele, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjendusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktis 3.2.1.1 ja sellele järgnevates punktides.

(29)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse normaalväärtuse aluseks tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.

(30)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud, et kui tehakse kindlaks, „et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“, ja see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(31)

Nagu allpool on täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostöö puudumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(32)

Hiljutistes uurimistes, mis käsitlesid Hiina terasesektorit, (4) kust pärineb põhitooraine ankrute tootmiseks, leidis komisjon, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(33)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiinas esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (5). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa terasesektorist on jätkuvalt Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (6) ning lisaks sellele on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (7). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Hiina valitsuse planeerimissüsteem toob üldiselt tõepoolest kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille Hiina valitsus on määranud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (8). Lisaks järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi (9). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (10) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses Hiina äriühingute juurdepääsuga kapitalile (11).

(34)

Nagu eelmistes Hiina terasesektorit käsitlevates uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus, sealhulgas taotluses ning komisjoni talituste töödokumendis „Significant Distortions in the Economy of the China People’s Republic of the Economy for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) (12) (edaspidi „aruanne“) sisalduvate olemasolevate tõendite põhjal, mis tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uuritava tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste asjakohaste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu Hiinas, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(35)

Taotluses väideti, et Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat oma eesmärkide täitmiseks, mis langevad kokku Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi. Taotluses osutati sellega seoses mitte ainult moonutustele roostevaba terase turul (roostevaba teras, mis moodustab 40–60 % ankrute tootmiskuludest), vaid ka väideti, et kõik muud tootmistegurid – maa, kapital, tööjõud – on samavõrra moonutatud. Sellest tulenevalt jõuti taotluses järeldusele, et mitte ainult roostevaba terase omamaised müügihinnad ei sobi kasutamiseks algmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine.

(36)

Oma seisukoha toetamiseks viidati taotluses mitmele avalikult kättesaadavale teabeallikale, nagu näiteks aruanne, ELi kaubanduskoja Hiinas järeldused, (13) komisjoni hiljutised uurimised Hiina terasesektori kohta (14) ning G20 terasetööstuse liigse tootmisvõimsuse ülemaailmse foorumi järeldused (15).

(37)

Nagu on märgitud põhjenduses 24, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(38)

Konkreetselt uuritava toote sektoris, st terasesektoris, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraettevõtete nominaalne jaotus on hinnanguliselt peaaegu võrdne, on maailma 10 suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (16). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (17). Hiina valitsus kordas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (18). Selline koondumine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (19). Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, ei olnud võimalik kindlaks määrata erasektori ja riigi omandis olevate terasetootjate täpset suhet, võttes arvesse selles sektoris tegutsevaid VKEsid. Igal juhul näitas uurimine, et vähemalt üks ankrutootja on riigile kuuluv ettevõte, nimelt Penglai Jinfu Stainless Steel Products Co., Ltd.

(39)

Ehkki konkreetne teave uuritava toote kohta ei pruugi olla kättesaadav, on see sektor terasetööstuse allsektor ja terasesektorit puudutavaid järeldusi peetakse seetõttu iseloomulikuks ka uuritava toote puhul. Hiina viimased terasesektorit käsitlevad poliitikadokumendid kinnitavad tähtsust, mida Hiina valitsus jätkuvalt sektorile omistab, sealhulgas kavatsust sektorisse sekkuda, et kujundada seda kooskõlas valitsuse poliitikaga. Seda näitlikustab tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi terasetööstuse kvaliteetse arendamise edendamist käsitleva suunava arvamuse kavand, milles nõutakse tööstusliku vundamendi edasist tugevdamist ja tööstusahela moderniseerimise taseme olulist parandamist, (20) ning 14. viisaastakukava toorainetööstuse arendamise kohta, mille kohaselt sektor hoiab ühtaegu turuliidri positsiooni ja edendab valitsuse eesmärke ning arendab ökoloogilise juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimega juhtivate ettevõtete rühma (21). Sarnaseid näiteid Hiina ametiasutuste kavatsusest sektori arengut jälgida ja suunata võib näha provintsi tasandil, näiteks Shandongis, kus on ette nähtud nii terasetööstuse ökoloogia ülesehitamine, tootmisparkide rajamine, tööstusahela pikendamine ja tööstusklastrite loomine; samuti soovitakse, et terasetööstus oleks provintsis ja isegi kogu riigis ümberkujundamise ja ajakohastamise eeskujuks (22).

(40)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei olnud selle tõttu, et Hiina valitsus ei teinud koostööd ning enamik ankrutootjaid on VKEd, võimalik süstemaatiliselt kindlaks määrata uuritava toote tootjate ja HKP vahelisi isiklikke sidemeid. Uurimine on siiski näidanud, et riigile kuuluv ettevõte ja Penglai Jinfu Stainless Steel Productsi kontrolliv aktsionär Shandong Gold Group on tihedalt seotud HKPga – Shandongi Gold Groupi juhatuse esimees on ka parteikomitee sekretär ja esindaja HKP 20. rahvuskongressil ning Shandongi Gold Groupi direktor ja tegevdirektor on ka parteikomitee asesekretär.

(41)

Võttes arvesse seda, et uuritav toode pärineb terasesektori allsektorist, on terasetootjate kohta kättesaadav teave asjakohane ka uuritava toote puhul. Kui vaadelda terasesektorit laiemalt, siis on piisavalt tõendeid terasetootjate ja HKP vaheliste isiklike sidemete kohta. Konkreetse näitena võib tuua asjaolu, et Baowu juhatuse esimees on ühtlasi parteikomitee sekretär ja peadirektor on parteikomitee asesekretär (23). Samamoodi on Baosteeli juhatuse esimees parteikomitee sekretär, samas kui tegevdirektor on parteikomitee asesekretär (24). Üldisemas plaanis, võttes arvesse äriühingutes HKP esindatust käsitleva õigusakti üldkohaldatavust, ei saa eeldada, et Hiina valitsuse võimalus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes oleks uuritava toote puhul teistsugune kui terasesektoris üldiselt.

(42)

Terasesektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Kuna Hiina valitsus ei teinud käesolevas uurimises koostööd ja kuna ankrutootjad on peamiselt VKEd, oli keeruline kindlaks teha, kui suur on partei tegevuse täpne ulatus ankrute tootmisharu ettevõtetes. Uurimine on aga näidanud, et Shandong Gold Group (Penglai Jinfu Stainless Steel Productsi kontrolliv aktsionär) toetab aktiivselt partei tegevust. Ettevõtte parteikomitee rolli on kirjeldatud järgmiselt: „Peame kindlalt ära kasutama keskvalitsuse, Shandongi provintsi parteikomitee ja provintsivalitsuse pakutavat suurt võimalust toetada riigiettevõtteid, et kiirendada maailmatasemel ettevõtete loomist, hoida silma peal strateegilistel eesmärkidel, säilitada strateegiline fookus, tugevdada strateegilist elluviimist ja pidada kinni üld-, vahe- ja aastaeesmärkide üldkavast ning ühisest strateegilisest planeerimisest ja taktikalisest edendamisest“ ning lisaks „jätkuvalt ja terviklikult juhtida parteid, täielikult rakendada partei tegevuse üldnõudeid uuel ajastul ning kindlalt tagada kvaliteetne areng. On vaja põhjalikult tugevdada partei poliitilist ülesehitust, rangelt järgida poliitilist distsipliini ja poliitilisi eeskirju, tõhusalt parandada kõikidel tasanditel parteiorganisatsioonide ning parteiliikmete ja kaadrite poliitilist otsustusvõimet, poliitilist mõistmist ja poliitilist rakendamist ning alati säilitada kõrgel tasemel kooskõla partei keskkomiteega, mille keskmes on seltsimees Xi Jinping, kehtestada neli teadlikkuse aspekti, suurendada nelja veendumuse aspekti ja saavutada kaks hoolsuse aspekti“ (25).

(43)

Pealegi on uuritava toote sektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tootjate sooduskohtlemise või mõjutab turgu muul viisil alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses. Kuigi uurimise käigus ei tuvastatud poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt ankrute tootmisharu arengut, saab ankrute tootmisharu valitsuselt juhiseid, kuna riik sekkub terasesektorisse ja uuritav toode esindab üht selle sektori allsektoritest.

(44)

Hiina valitsus peab terasetööstust jätkuvalt oluliseks tootmisharuks (26). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid. Hiina valitsus on eraldanud vahendeid terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks ning selle optimeerimiseks ja struktuuri kohandamiseks 2021. aasta märtsis vastu võetud 14. viisaastakukava raames (27).

(45)

Lisaks on toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukavas, mida kohaldatakse ka terasetööstuse suhtes, nimetatud sektorit reaalmajanduse alustalaks ja Hiina rahvusvahelist konkurentsieelist kujundavaks olulise tähtsusega valdkonnaks ning selles on kehtestatud mitu eesmärki ja töömeetodit, mis suunavad terasesektori arengut ajavahemikul 2021–2025, näiteks tehnoloogiline ajakohastamine, sektori struktuuri parandamine (muu hulgas äriühingute edasise koondumise kaudu) ja digiüleminek (28).

(46)

Toorainetööstuse arendamise 14. viisaastakukava sisaldab ka mõningaid konkreetseid eesmärke terasesektori edendamiseks. Dokumendi IV jao punkt 3 sisaldab järgmisi sätteid: organisatsioonilise struktuuri optimeerimine, et muuta juhtivad ettevõtted suuremaks ja tugevamaks, tagada üheaegselt nii turuliidri positsioon kui ka valitsuse eesmärkide edendamine, kõrvaldada piirkondadevaheliste ühinemiste ja reorganiseerimistega seotud takistused, kaotada sellised piirangud nagu turu killustatus ja piirkondlik isolatsioon, lahendada ettevõtete piirkonnaüleste ühinemiste ja ümberkorralduste käigus tekkinud suuremaid probleeme ja koordineerida vastavat tegevust, toetada ettevõtteid piirkondadevaheliste ja omanikevaheliste ühinemiste ja reorganiseerimiste kiirendamisel ning suurendada tööstuse kontsentreerituse taset, edendada rahvusvahelist äri, toetada terasesektoris ja muudes tööstusharudes tööstusahela juhtivate ettevõtete rühma arendamist, mis omavad ökoloogilist juhtpositsiooni ja põhikonkurentsivõimet.

(47)

Eespool nimetatud kesktasandi viisaastakukavad kajastuvad provintside ja/või kohalike omavalitsuste tasandi viisaastakukavades või viisaastakukavade rakenduskavades. Näiteks Henani rakenduskava terasetööstuse ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks 14. viisaastakuperioodil sisaldab sätteid, mis käsitlevad järgmist: punkti 2 alapunkt 1: range kontroll kogu tootmisvõimsuse üle; punkti 2 alapunkt 2: ühinemiste ja omandamiste kiirendamine ja edendamine; punkti 2 alapunkt 3: spetsiaalsete terasetootmisbaaside rajamine (29).

(48)

Lisaks 14. viisaastakukavale on terasetööstus rangelt reguleeritud ka teiste poliitikadokumentide kaudu. Näiteks Hiina suurim terasetootmisprovints Hebei avaldas kolmeaastase tegevuskava terasetööstuse ahela klastrite arendamiseks aastatel 2020–2022 (kehtib uurimisperioodil). Käesoleva dokumendiga reguleeritakse terasetööstust järgmiselt: kinni pidada struktuuri kohandamisest ja esile tõsta toodete mitmekesistamist, edendada jätkuvalt raua- ja terasetööstuse struktuuri kohandamist ja paigutuse optimeerimist, edendada ettevõtete ühist reorganiseerimist, ümberkujundamist ja ajakohastamist ning ulatuslikult edendada raua- ja terasetööstuse arendamist suurettevõtete suunas, tehniliste seadmete ajakohastamist, tootmisprotsesside mitmekesistamist ja järgmise etapi toodete mitmekesistamist. Lisaks seab kava konkreetsed eesmärgid provintsi teraseettevõtete struktuurile: toetada järjekindlalt kontsernide arengut, kiirendada riigiettevõtete segaomandi reformi, keskenduda raua- ja terasesektori eraettevõtete piirkondadevaheliste ühinemiste ja reorganiseerimiste edendamisele ning seada eesmärgiks luua 1–2 maailmatasemel suurkontserni, 3–5 toetavat suurkontserni, millel on mõningane riigisisene mõju, ning 8–10 uut, silmapaistvat ja spetsiifilist ettevõtete kontserni.

(49)

Lõpetuseks, kavaga nähakse ette riigi toetus Hebeis asuvate teraseettevõtete ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks: selleks tuleb nõuetekohaselt tagada asjakohane ja mitmekesine areng, toetada raua- ja teraseettevõtteid selliste strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude arendamisel nagu uue põlvkonna infotehnoloogia, kõrgtehnoloogilised seadmed ja uued materjalid, ning kiirendada nüüdisaegsete teenindussektorite, nagu nüüdisaegne logistika, finantsteenused, e-kaubandus jne arengut, edendada tingimustele vastavaid raua- ja teraseettevõtteid, et need areneksid süvatöötlemise suunas, nagu autod ja mehaanilised osad, terastrossid, teraskiu keevituselektroodid jne, tugevdada rahvusvahelist tootmisvõimsust käsitlevat koostööd, julgustada raua- ja teraseettevõtteid osalema välismaiste raua- ja teraseettevõtete ühinemistes ja reorganiseerimistes mitmete kanalite kaudu ning suunata provintsi konkureerivaid raua- ja teraseettevõtteid investeerima välisriikides asuvatesse tehastesse ja neid ehitama (30).

(50)

Peale selle nimetatakse tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon) (31) terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(51)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas neid, mis toodavad uuritava toote valmistamiseks kasutatavaid põhitooraineid. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(52)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et eespool põhjenduses 33 viidatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane pankroti- või asjaõigusnormide diskrimineeriv kohaldamine või ebapiisav täitmise tagamine ankrute sektoris ei mõjuta uuritava toote tootjaid.

(53)

Nagu eespool põhjenduses 33 samuti viidatud, mõjutavad ankrute sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uuritava toote või peamiste sisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes rakendatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi) (32).

(54)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et uuritava toote sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 33. Seetõttu on turutingimused kõikidel tasanditel tugevalt mõjutatud riigi ulatuslikust sekkumisest finantssüsteemi.

(55)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uuritava toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui ankrutootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks rakendatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(56)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada ankrute omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ning samuti on kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud ebausaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi ulatuslik sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Õigupoolest toimub kapitalipaigutuse, maa, tööjõu, energia ja toorainega seoses kirjeldatud riigi sekkumine kogu Hiinas. See tähendab näiteks seda, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(57)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(58)

Kokkuvõttes nähtus olemasolevatest tõenditest, et uuritava toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises punktis.

(59)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(60)

Nagu on selgitatud põhjendustes 26 ja 27, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 20. juuli 2022. aasta esimene teade tootmistegurite kohta ja 19. septembri 2022. aasta teine teade tootmistegurite kohta. Teadetes kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Teises tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Brasiiliat, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(61)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiinaga sarnase majandusarengu tasemega riigid, kus uuritavat toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmete kohaselt Brasiilia, Mehhiko ja Venemaa, st Maailmapank on need kõik liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Selles teates nimetatud riikide kohta märkusi ei saadud.

(62)

Teises teates märkis komisjon, et ühe riigi puhul, mis on kindlaks määratud riigina, kus uuritavat toodet toodetakse, s.o Mehhiko puhul, lõpetas ankrutootja tootmise enne uurimisperioodi ja pärast 2017. aastat ei olnud Orbise andmebaasis finantsandmed kättesaadavad (34). Seetõttu ei peetud Mehhikot enam käesolevas uurimises võimalikuks võrdlusriigiks.

(63)

Teises teates märkis komisjon, et ei 2021. ega 2020. aastal ei olnud esimeses teates nimetatud ainsal Venemaal asuval ankrutootjal mõistlikku kasumit.

(64)

Teises teates märkis komisjon, et tema käsutuses on andmed, mis näitavad mõistlikku kasumit alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses ainult ühe Brasiilia tootja – KHS Industria de Maquinas LTDA – puhul ja seda üksnes 2020. aastal. 2021. aasta kohta ei olnud ajakohastatud finantsandmed veel kättesaadavad.

(65)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ja äriühingut KHS Industria de Maquinas LTDA. Huvitatud isikutel paluti kommenteerida Brasiilia sobivust võrdlusriigina ja äriühingu KHS Industria de Maquinas LTDA sobivust võrdlusriigi tootjana.

(66)

Pärast teist teadet saadi märkused kahelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt, kes väitsid järgmist:

(67)

Sellest tulenevalt väitsid huvitatud isikud, et Brasiilia turuandmete usaldusväärsus nende tootmistegurite moonutamata turuväärtuse kindlaksmääramisel on küsitav.

(68)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat pakkusid sobivaks võrdlusriigiks Malaisiat, sest selle majandusarengu tase oli sarnane Hiinaga, isegi kui Malaisias ei olnud ankrutootjat.

(69)

Malaisiat ei saanud siiski kasutada võimaliku võrdlusriigina, sest nagu huvitatud isikud ise tunnistasid, puudus Malaisias ankrute tootmine.

(70)

Lisaks vaatas komisjon läbi tõendid (35) roostevabast terasest lehtvaltstoodete (HS-kood 721933) tõenäoliste turumoonutuste kohta Brasiilias. Hiinast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude olemasolu ei ole asjakohane, sest tooraine võrdlushinna kindlaksmääramisel jäetakse Hiinast pärit import välja. Näib, et roostevabast terasest lehtvaltstoodete ekspordile Ameerika Ühendriikidesse kehtestatud kvoodid ei piira importi Ameerika Ühendriikidest, sest see on endiselt suuruselt kolmas selle toote eksportija Brasiiliasse (pärast Hiinat ja Indoneesiat). Lisaks on Ameerika Ühendriikidest pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete import Brasiiliasse veidi kõrgema hinnaga kui import kümnest suurimast importivast riigist, välja arvatud Hiinast (vastavalt 16,3 eurot/kg ja 14,5 eurot/kg roostevabast terasest lehtvaltstoodete puhul). Neid asjaolusid arvesse võttes lükkas komisjon tagasi väite, et Brasiilia roostevabast terasest lehtvaltstoodete (HS-kood 721933) turg oli moonutatud Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude ja Ameerika Ühendriikide suhtes kehtivate ekspordikvootide tõttu.

(71)

Kolme põhitooraine imporditariifi taseme kohta märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamisel kasutatud moonutamata väärtuste puhul võetakse arvesse imporditollimakse, kuna need on asendus võimalike võrdlusriikide siseturul valitsevale hinnale. Seepärast ei ole tooraine imporditollimaksude vastavate tasemete abstraktne võrdlus põhimõtteliselt sobiv tegur võrdlusriikide asjakohasuse võrdlemisel. Igal juhul märkis komisjon, et imporditollimaksude tase on vaid üks aspektidest, mille alusel hinnata, kas teatav turg on avatud või kaitstud, ning huvitatud isik ei esitanud muid konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et Brasiilia puhul oli see asjaomase tooraine puhul nii. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(72)

Seoses põhitooraine impordiga Hiinast võrdles komisjon ka Brasiiliat ja Venemaad, mis on kaks võimalikku võrdlusriiki, kus toimub teadaolevalt ankrute tootmine. Impordiandmete analüüs näitas, et peamiste tootmistegurite, roostevabast terasest rullide (HS-kood 721933), mis moodustavad enam kui 50 % ankrute tootmiskuludest, import Hiinast Venemaale oli suurem kui import Brasiiliasse (60 % roostevabadest terasrullidest imporditi Venemaale Hiinast, samal ajal Brasiilia puhul oli see osakaal palju väiksem (37 %)). Lisaks oli ankrusiseste torude, mis moodustavad enam kui 20 % ankrute tootmiskuludest, import Hiinast Venemaale samuti suurem kui import Brasiiliasse (vastavalt 68 % ja 50 %). Võttes arvesse nende kahe põhitooraine (roostevabast terasest rullid ja ankrusisesed torud) osakaalu ankrute tootmiskuludes, oleks ainuüksi Hiinast pärit erinevate impordimahtude põhjal moonutamata väärtuste jaoks kättesaadavad andmed vähem usaldusväärsed Venemaa kui Brasiilia puhul. Seda arvesse võttes ei peetud Venemaad sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(73)

Komisjon vaatas läbi ka tõendid Brasiilia äriühingu KHS Industria de Maquinas LTDA kohta ning kinnitas, et äriühing on ankrute tootmise asemel spetsialiseerunud õlle ümbervalamiseks ette nähtud täitetehnoloogia ja -süsteemide projekteerimisele ja tootmisele ankrute täite- ja lisaseadmete valdkonnas. Seega ei saa teda enam lugeda ankrutootjaks.

(74)

Tegelikult oli komisjon esimeses teates määranud kindlaks veel kaks ankrutootjat. Sellest hoolimata ei suutnud komisjon leida asjakohaseid finantsandmeid Brasiilia ülejäänud kindlakstehtud ankrutootjate kohta. Kuna puudub asjakohane võrdlusalus uuritava toote mõistlike müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks Brasiilias, mis on ainus järelejäänud võrdlusriik, kus toimub teadaolevalt ankrute tootmine ja seega on kättesaadav põhitooraine, leidis komisjon esialgu, et sarnaseid tooteid tootva sektori äriühingute andmed võivad olla nendes tingimustes asjakohased. Seetõttu püüdis komisjon leida andmeid nende tootjate kohta, kes omavad ankrutega sarnast tootevalikut, nimelt kes valmistavad tooteid, mis olid kasutatava tooraine, lõpptoote vormi ja otstarbe poolest sarnased. Uurimine põhines NACE koodidel (36). Viie ettevõtte, kelle NACE kood on 2592 (kergmetallist pakendid), kes toodavad metallpurke, pakketooteid, toiduainetööstuse mahuteid, andmed olid kättesaadavad Orbise andmebaasis (37) ning nende äriühingute toodetavaid tooteid võis kasutatava tooraine, lõpptoote vormi ja otstarbe poolest pidada ankrutega sarnasteks. Lisaks olid Orbise andmebaasis sama NACE koodi 2592 all samuti registreeritud kaks valimisse kaasatud Hiina eksportivat tootjat metallpurkide, pakketoodete ja toiduainetööstuse mahutite tootjatena. Lõppkokkuvõttes olid neist viiest Brasiilia metallpurkide, pakketoodete ja mahutite tootjast uurimisperioodi kohta finantsandmed üksnes ühel, Metalurgica Mococa SA-l (38).

(75)

Kättesaadavate andmete analüüsi põhjal otsustas komisjon kasutada uurimise algetapis sobiva võrdlusriigina Brasiiliat ja arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel ühe äriühingu, Metalurgica Mococa SA finantsandmeid kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(76)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Brasiilia on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(77)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastab Brasiilia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu seda saab pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(78)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uuritava toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(79)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“). Lisaks teatas komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude kindlaks tegemiseks ILOt (39) ja elektrienergia puhul ülemaailmset elektrihinna uuringut (40).

(80)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna mõned tooraineartiklid olid valimisse kaasatud eksportivate tootjate kogutootmiskuludes väikese tähtsusega, käsitati mõningaid tootmistegureid kulumaterjalidena. Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu tooraine kogukulus ja kohaldas seda osakaalu toorainete ümberarvutatud kuludele asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluste kasutamisel.

(81)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil toimunud ristkontrollide käigus kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Ankrute tootmistegurid

(82)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind määrati kindlaks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud Hiinast ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (41) I lisas loetletud riikidest, kes ei ole WTO liikmed, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 58, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samas ulatuses, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiinast ja mitteturumajanduslikest riikidest võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli komisjon seisukohal, et muudest kolmandatest riikidest pärit põhitooraine import oli endiselt representatiivne.

(83)

Pärast teist teadet väitsid valimisse kaasatud eksportivad tootjad, et õige HS-kood ankrusiseste torude puhul, mida tuleks kasutada selle tooraine moonutamata väärtuse kindlaks määramiseks, on 848180, mitte 848190. Eksportivad tootjad väitsid, et HS-koodiga 848180 tähistatakse kraane, klappe, ventiile jms armatuuri torude, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, kuid HS-kood 848190 viitab nende osadele. Valimisse kaasatud eksportijad väitsid, et ankrusisene toru on omamoodi ventiil, mitte selle osa. Kuna selle koodi puhul kasutatav mõõtühik Brasiilia nomenklatuuris on tükk/ühik, kajastab see asjakohaselt selle materjali tegelikku hankimist ja hinnakujundust. Lisaks kasutavad seda koodi ka ankrusiseste torude tarnijad EList eksportimisel. Seega on HS-kood 848180 sobiv ankrusiseste torude klassifitseerimiseks.

(84)

Komisjon selgitas, et HS-koodi rubriik 8481 hõlmab muu hulgas ka survegaasil töötavaid õlledoseerimissüsteeme baarilettide jaoks, mis koosnevad peamiselt ühest või mitmest käsikraanist, mida varustatakse õllega ankrutesse juhitud rõhu all oleva süsinikdioksiidi abil. Ankrusisene toru on ette nähtud survegaasi (süsinikdioksiid) säilitamiseks ankrus ja karboniseeritud vedeliku väljastamiseks, tagades selle nõuetekohase voo. Seda funktsiooni täidab peamiselt ankrusiseses torus sisalduv mehhanism, kuhu kuulub ventiil (või olenevalt mudelist kaks ventiili). Seetõttu võib ankrusisest toru pidada HS-koodi rubriiki 8481 kuuluvate survegaasil töötavate õlledoseerimissüsteemide osaks ning see tuleb liigitada CN-koodi 848190 alla. Lisaks esitas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ankrusiseste torude impordidokumendid, mis kajastasid ankrusiseste torude importi HS-koodi 848190 all. Üldiselt väitsid pooled koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest, et HS-koodi 848190 kasutatakse ankrusiseste torude puhul. Seetõttu lükati huvitatud isikute väide HS-koodi 848180 kasutamise kohta tagasi.

(85)

Andmed ankrusiseste torude impordi kohta Brasiiliasse liigitati kahe asjakohase laiendatud koodi alla: 84819010 (aerosoolventiilide osad, vannitoaseadmed jne) ja 84819090 (kraanide osad, muud kanalisatsiooniseadmed jne). Valiti 84819090, kuna ankrusisesed torud ei olnud aerosoolventiilide osad.

(86)

Mõne tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud konkreetsed kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Olenemata kasutatud allikast ei mõjutanud nende puhul kasutatud väärtus märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, mistõttu komisjon otsustas lisada need kulud kulumaterjalide alla, nagu on selgitatud põhjenduses 80.

(87)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(88)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja tooraine tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana tema asjaomase tooraine tegelikust kulust ja kohaldas siis sama protsendimäära sama tooraine moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud tooraine moonutamata transpordikulusid.

(89)

Komisjon kasutas Brasiilia töötasude kindlaksmääramiseks ILO (42) statistikat. ILO statistika annab teavet Brasiilia töötleva tööstuse töötajate igakuise töötasu kohta ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta (43) 2021. aastal. Igakuisele töötasule lisati tööjõuga seotud lisakulud, mida tööandja kandis, avalikult kättesaadavate allikate (44) alusel.

(90)

Ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus ei leidnud komisjon andmeid tegelike töötundide kohta, vaid üksnes standardtöötundide kohta. Eksportiv tootja teatas, et tegelikud töötunnid olid keskmiselt 10 minutit pikemad enne ja pärast vahetust/tööpäeva seoses tootmisrajatisse saabumise ja sellest lahkumisega. Seetõttu suurendas komisjon asjaomase valimisse kaasatud eksportiva tootja standardtöötunde 20 minuti võrra vahetuse/tööpäeva kohta.

(91)

Teises teates märkis komisjon, et ta kasutab elektrienergia võrdlusaluste puhul ülemaailmset elektrihinna uuringut (45). Valimisse kaasatud eksportivad tootjad väitsid, et komisjon peaks kasutama Brasiilia kohaliku turu peamise elektritarnija EDP Brasili (46) andmeid, võttes arvesse tippkoormuse ja tipuvälise koormuse perioodi erinevaid tariife ning asjakohaseid hindu, mis olid ette nähtud tööstusklientide kategooriale, mis olid elektrienergia võrdlusaluste puhul usaldusväärsed.

(92)

Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeerium (Ministério de Minas e Energia) avaldab igal aastal aruande Brasiilia energeetikasektori kohta (47). 2021. aasta aruanne sisaldab kõigi peamiste elektritarnijate keskmist elektritariifi, (48) mida Brasiilia kohaldas tööstusklientide suhtes (49). Komisjon pidas seda allikat elektrienergia võrdlusaluste kindlaksmääramisel kõige usaldusväärsemaks, kuna see sisaldas keskmiseid tariife, mida kohaldasid kõik peamised Brasiilia elektritarnijad, vastupidiselt eksportivate tootjate pakutud andmeallikale, mis viitas üksnes ühele elektritarnijale. Seepärast kasutas komisjon Brasiilia kaevandus- ja energeetikaministeeriumi 2021. aasta aruandes avaldatud tööstusklientide keskmist elektrienergia tariifi.

(93)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et arvestuslik normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusid ning kasumisummat. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(94)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportivate tootjate tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(95)

Selleks et kindlaks teha moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisumma, tugines komisjon Metalurgica Mococa SA 2021. aasta finantsandmetele, mis on võetud Orbise andmebaasist.

(96)

Eelöeldu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(97)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd tegevate eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Neid eksportivate tootjate esitatud tarbimismäärasid kontrolliti kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus. Komisjon korrutas kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud põhjendustes 82–88.

(98)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks määratud, kohaldas komisjon tootmise üldkulusid põhjenduses 94 märgitu kohaselt.

(99)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmiskulude suhtes kohaldas komisjon Brasiilias asuva äriühingu Metalurgica Mococa SA müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Müügi-, üld- ja halduskulud, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, moodustasid 8,5 %. Kasum, väljendatuna protsendimäärana müüdud kaupade kuludest, mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 24,4 %.

(100)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(101)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja eksportis liitu otse sõltumatutele klientidele. Teine eksportiv tootja eksportis otse sõltumatutele klientidele või Hongkongis asuva sõltumatu kaubandusettevõtte kaudu. Sellisel juhul saadeti eksportivalt tootjalt kaubad otse liidus asuvale sõltumatule kliendile, samal ajal kui arve väljastati Hongkongis asuvale kaubandusettevõttele.

(102)

Vaatlusaluse toote eksportmüügi puhul otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstava hinna põhjal, kui vaatlusalune toode müüdi liitu ekspordiks.

(103)

Hongkongis asuva sõltumatu kaubandusettevõtte kaudu toimunud eksportmüügi puhul määrati ekspordihind kindlaks selle hinna alusel, millega eksporditud toodet kõnealusele kaubandusettevõttele esimest korda müüdi. Kuigi komisjonil oli tõendeid (veokirjad jne), et eksportivalt tootjalt saadeti need kaubad otse sõltumatule kliendile liidus, ei olnud võimalik kindlaks teha müügihinda lõppkliendile. Komisjon pöördus Hongkongis asuva kaubandusettevõtte poole, kuid see äriühing koostööd ei teinud. Ka Euroopa lõppklient, kes ostab kõnealuseid ankruid, ei teinud uurimises koostööd. Seetõttu ei olnud müügihind liidus asuvale lõppkliendile uurimise algetapis kättesaadav.

(104)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil tooteliigi kohta.

(105)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis-, tollimaksu- ja laenukulusid ning pangatasusid.

(106)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(107)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(108)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide (võtmata arvesse nende eksportivate tootjate marginaale, kelle dumpingumarginaal oli null või väheoluline) ja marginaalide põhjal, mis määratleti alusmääruse artiklis 18 osutatud tingimustel.

(109)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 72,1 %.

(110)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme.

(111)

Komisjon leidis, et koostöö tase oli käesoleval juhul madal, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate osakaal Hiinast pärit hinnangulisest impordi kogumahust uurimisperioodil oli vaid ligikaudu 32 %. Seetõttu pidas komisjon kõigi teiste Hiina eksportivate tootjate puhul asjakohaseks määrata dumpingumarginaal kindlaks selle tüüpilise tooteliigi alusel, mille marginaal oli valimisse kuuluvate eksportivate tootjate seas kõrgeim. Seetõttu määrati kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatavaks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 91,0 %.

(112)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(113)

Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt tootis uurimisperioodil samasugust toodet kaheksa liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(114)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 1 926 200 ankrut. Komisjon tegi selle arvnäitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks kaebuse esitaja vastused makromajanduslikule küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 7, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang ligikaudu 73 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus.

(115)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tk)

(116)

Komisjon tegi liidu ankrute tarbimise kindlaks liidu tootmisharu kogumüügi põhjal liidus, millele liideti koguimport Hiinast. Hiinast pärit impordi kindlaksmääramise metoodikat on üksikasjalikult selgitatud allpool punktis 4.3.1. Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud importi ei võetud arvesse, sest seda peeti tühiseks (vt põhjendus 119).

(117)

Andmed liidu tootmisharu müügi kohta liidu turul saadi kaebuse esitaja küsimustikule antud vastustest, mida ristkontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustiku vastustes esitatud teabega.

(118)

Vaatlusalust toodet imporditakse liitu kahe CN-koodi (ex 7310 10 00 ja ex 7310 29 90) all, olenevalt ankru mahutavusest. CN-koodi 7310 10 00 alla kuuluvad vähemalt 50-liitrise mahutavusega ankrud (kuid mitte rohkem kui 300 liitrit), samal ajal kui alla 50-liitrise mahutavusega tooted kuuluvad CN-koodi 7310 29 90 alla. Need kaks CN-koodi hõlmavad lisaks uuritavale tootele ka paljusid muid tooteid (nt metallpurgid, plekk-karbid, loomakasvatuses kasutatavad torusüsteemid, ämbrid, tulekustutid, kanistrid, konteinerid ja mahutid eri otstarbeks, veepudelid, terasvaadid jne), mistõttu ei olnud importi võimalik kindlaks teha üksnes CN-koodide alusel.

(119)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta väideti kaebuses, et liidu turgu varustavad ankrutega peamiselt liidu tootjad ja Hiina eksportijad. Kolme põhikasutaja tarnijaid käsitlevate andmete uurimine komisjoni poolt (vt allpool põhjendus 130) näitas, et turul ei ole teisi tarnijaid. Seega järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud import on tühine ega avalda märkimisväärset mõju liidu tarbimisele.

(120)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 66 %. Pärast esialgset 27 % langust 2019. aastal järgnes 2020. aastal ja uurimisperioodil (2021) suurem langus. See langus langes kokku aastatega, mil COVID-19 pandeemia tabas liitu kõige rängemalt, ja seda võib seostada vastavate nn liikumispiirangutega, nimelt meetmetega, mille valitsused kogu liidus COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks kasutusele võtsid.

(121)

COVID-19 meetmed mõjutasid eelkõige hotelle, restorane ja kohvikuid (edaspidi „hotelli-, restorani- ja toitlustussektor“). Hotelli-, restorani- ja toitlustussektor ostab õlut ja muid jooke kasutajatelt, kes on enamasti õlletehased. Õlu tarnitakse neile ankrutes, millega on ühendatud seadis, mille kaudu jook valatakse klaasidesse ning serveeritakse hotelli-, restorani- ja toitlustussektori klientidele.

(122)

2020. aastal ja uurimisperioodil oli suurem osa liidu hotelli-, restorani- ja toitlustussektorist kohustatud lühendama oma tööaega ja/või piirama oma teenindussuutlikkust või jääma pikemaks ajaks täielikult suletuks vastavalt meetmetele, mille võtsid valitsused COVID-19 pandeemia leviku tõkestamiseks. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tegevuse vähenemise ja sellest tulenevalt vaadiõlle nõudluse kahanemise tõttu vähenes iseenesestmõistetavalt kasutajate nõudlus ka ankrute järele, millega nad tarnisid õlut oma hotelli-, restorani- ja toitlustussektori klientidele.

(123)

Kaebuse esitaja esitas kaebuses metoodika asjaomasest riigist pärit impordi kindlakstegemiseks. See metoodika tugines kaebuse esitaja turuteadmistele ja hindas liitu suunatud impordi märkimisväärset kasvu 188 % võrra vaatlusalusel perioodil, nagu on näidatud allpool tabelis 3.

Tabel 3

Hiina ankrute müük liidus – kaebuses esitatud hinnang (ühikutes)

(124)

Nagu on selgitatud kaebuse punktides 193–203, koosnes eespool nimetatud metoodika kolmest põhielemendist. Esiteks liitis kaebuse esitaja nõutud ankrukogused kõigis hankemenetlustes (kaebuses viidatud kui pakkumustele), mille korraldasid viis põhikasutajat, st liidu turul tegutsevad suured õlletehaste kontsernid, nimelt: AB InBev, Asahi CEE, Carlsberg, Heineken ja Molson Coors (edaspidi „põhikasutajad“). Teiseks arvas kaebuse esitaja maha nende müügi, mille nad tegid nendele hankemenetlustele tehtud pakkumuste alusel, lähtudes eeldusest, et Hiina tootjad võitsid ja tarnisid igas hankemenetluses taotletud kogu kogusest ülejäänud osa. Lõpuks lisas kaebuse esitaja importijate/edasimüüjate imporditud kogused, mis olid hinnatud tema turuteadmiste põhjal.

(125)

Uurimine on näidanud, et põhikasutajate pärast hankemenetlust tegelikult ostetud ankrukogused vastavad harva asjakohases hankemenetluses algselt nõutud kogustele. Kuigi kogused olenevad pakkumusest ja põhikasutajast, ostsid põhikasutajad vaatlusalusel perioodil keskmiselt alla 60 % hankemenetluses algselt nõutud kogustest. See on tingitud kõnealusele turule omasest toimimisviisist, eelkõige seoses kasutajate pakkumuste üksikasjade ja järelmeetmetega, nagu on selgitatud allpool punktis 5.1, mille kohaselt ei olnud kasutajatel eelkõige lepingulist kohustust osta tegelikult pakutud koguseid.

(126)

Seepärast püüdis komisjon kontrollida, kas kaebuses esitatud vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi hinnang oli täpne ja kui see ei olnud nii, hinnata impordikoguseid täpsemalt. Selleks palus komisjon esitada andmed kõigi kahe CN-koodi alla kuuluvate saadetiste kohta kuue ELi liikmesriigi (edaspidi „liikmesriik“) tolliasutustel, kes kõige rohkem importisid kahe eespool nimetatud CN-koodi alla kuuluvaid tooteid vaatlusalusel perioodil kas Hiinast või kogu maailmast: Belgia, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Poola. Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad kuulusid mõlemas kategoorias viie suurima impordiga liikmesriigi hulka, samas kui Poolal olid nende viie liikmesriigi hulgas Hiinast pärit suurimad impordikogused ja Tšehhil ülejäänud maailmast pärit suurimad impordikogused. Need kuus liikmesriiki esindasid vaatlusalusel perioodil 73 % ELi impordist Hiinast ja 66 % kogu maailma impordist.

(127)

Komisjon analüüsis saadud andmeid ning arvutas iga saadetise kirjelduse põhjal minimaalsed ja maksimaalsed impordikogused, mida võiks mõistlikult pidada vaatlusaluse toote impordiks kuude liikmesriiki. Eelkõige kasutati saadetisi, mida oli kirjeldatud kui (õlle)ankruid, minimaalse impordikoguse arvutamiseks, samas aga neid, mille kirjeldus vastas ankrute omadustele, kasutati maksimaalse impordikoguse arvutamiseks. Sellega seoses jäeti kõrvale saadetised, mida oli kirjeldatud millegi muuna, nagu näiteks torusüsteemid, ämbrid, bensiinipaagid, katlad, metallpurgid, plekk-karbid jne, või mis ei vastanud ankru omadustele. Enamikul juhtudel ei registreerinud tolliasutused ühikuarvu (ankrute arv) iga saadetise puhul, vaid ainult sellise saadetise kaalu. Sellisel juhul tugineb komisjon ankrute arvu arvutamisel ümberarvestuskursile 1 ankur = 10 kg (50). Seejärel korrigeeriti saadud minimaalseid ja maksimaalseid impordikoguseid iga aasta kohta koefitsiendiga 0,73, st protsendimääraga, mis on saadud kuue liikmesriigi nende kahe CN-koodi alla kuuluvate toodete Hiinast liitu suunatud koguimpordi põhjal, et arvutada Hiinast liitu imporditavate ankrukoguste tegelik impordikogus. Selle analüüsi tulemused on esitatud allpool tabelis 4.

Tabel 4

Liitu suunatud import, mis põhineb üksikasjalikel tolliandmetel

(128)

Eespool esitatud arvnäitajad kinnitasid, et kaebuses kasutatud metoodika ei olnud vaatlusaluse toote liitu suunatud impordi kvantifitseerimiseks kõige sobivam.

(129)

Lisaks pöördus komisjon ülejäänud nelja valimisse kaasamata koostööd tegeva eksportiva tootja poole, et taotleda nende müügiandmeid kogu vaatlusaluse perioodi kohta. Kõik nad esitasid nõutud kontrollimata andmed, mis liideti kontrollitud müügikogustega, millest andsid teada kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat küsimustiku vastustes, misläbi saadi allpool tabelis 5 kokkuvõtlikult esitatud impordikogused.

Tabel 5

Valimisse kaasatud ja valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud ekspordi üldkogus

(130)

Võttes arvesse olemasolevate andmete lahknevusi, avaldas komisjon 2. septembril 2022 toimikule lisatud teate, milles olid esitatud kogutud andmed impordikoguste kohta (tabelid 4 ja 5) ning nende aluseks olevad eri metoodikad, ning kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama. Olenemata nende esialgsest koostööst keeldumisest võttis komisjon ühendust ka põhikasutajatega, nõudes andmeid nende tarnijate ja ostumahtude kohta, et saada kinnitust eksportivate tootjate esitatud arvnäitajatele tabelis 5. Ainult kolm viiest põhikasutajast esitasid nõutud andmed (vt allpool põhjendus 136). Ainsad märkused teate kohta esitas kaebuse esitaja 12. septembril 2022.

(131)

Kaebuse esitaja esimene esitatud väide oli see, et tabelis 4 esitatud tolliandmete analüüsil põhinevast hinnangulisest impordist on endiselt välja jäetud osa Hiina impordist. Ta viitas näiteks asjaolule, et puudub statistika impordi kohta teistesse õlle- ja ankrute tarbimise seisukohast olulistesse liikmesriikidesse (nt Rumeeniasse ja Hispaaniasse), mistõttu koguimport on alahinnatud.

(132)

Teiseks väitis kaebuse esitaja, et koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud arvandmed tabelis 5 ei kajasta eksportivate tootjate piiratud koostöö tõttu täiel määral vaatlusalusel perioodil liitu imporditud koguseid. Kaebuse esitaja väitis oma seisukohas, et eksportivate tootjate koostöömäär oli vaid 28 %.

(133)

Kolmandaks väitis kaebuse esitaja, et kolme põhikasutaja tarbimise kohta saadud teave andis üksnes osalise ülevaate liidu ankrute tarbimisest, kuna väikeseid ja keskmise suurusega õlletehaseid ei ole võetud arvesse, ning ka kasutajate piiratud koostöö tõttu.

(134)

Komisjon kaalus hoolikalt kõiki neid kaebuse esitaja märkusi. Seoses esimese väitega tuleb öelda, et kuigi kuue liikmesriigi impordistatistika korrigeerimist koefitsiendiga 0,73, nagu on selgitatud põhjenduses 127, kasutati teistest liikmesriikidest pärit ülejäänud impordi kindlaksmääramiseks, ei saa selles etapis välistada, et tegelikke impordikoguseid teistesse liikmesriikidesse, nagu Rumeenia ja Hispaania, on alahinnatud.

(135)

Mis puudutab teist väidet, siis nagu on selgitatud põhjenduses 111, on uurimine esialgu näidanud, et koostöö tase on madal ja koostööd tegevad eksportivad tootjad esindavad 32 % Hiinast pärit ankrute impordist uurimisperioodil. Seetõttu ei saa uurimise praeguses etapis välistada, et lisaks koostööd tegevatele eksportijatele müüvad kogu vaatlusalusel perioodil tooteid liitu ka teised Hiina eksportivad tootjad või eksportijad.

(136)

Seoses kolmanda väite ja kasutajate väga vähese koostööga märkis komisjon, et viiest põhikasutajast, kes moodustavad ligikaudu 50 % kasutajaturust, esitasid üksnes kolm kasutajat (AB InBev, Asahi ja Molson Coors) nõutud andmed. Lisaks ostis vaid üks neist kolmest kasutajast (AB InBev) ankruid Hiina tarnijatelt. Peale selle ei teinud ülejäänud 50 % kasutajaturust, mis koosneb peamiselt väiksematest õlletehastest, uurimisega koostööd, nagu on ka allpool punktis 5.1 täpsustatud.

(137)

Neid märkusi ja kaalutlusi silmas pidades märkis komisjon lisaks, et ainsa koostööd tegeva kasutaja, kes hangib ankrud Hiinast, esitatud ostukogused olid tunduvalt väiksemad kui vastavate eksportivate tootjate teatatud liidu müügikogused. Komisjon märkis veel, et oli ka teisi eksportivaid tootjaid, kes ei teinud uurimisega koostööd, ja et valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud arvnäitajaid ei kontrollitud, kuna neid tootjaid valimisse ei kaasatud.

(138)

Kokkuvõttes, võttes arvesse kõiki neid aspekte ja eelkõige kasutajatelt saadud vastuolulisi andmeid ning nende eksportivate tootjate ja kasutajate väga vähest koostööd, kelle ostuandmed võiksid kaasa aidata koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud koguste ülekontrollimisele, leidis komisjon esialgu, et kõige sobivam metoodika impordi kvantifitseerimiseks peab põhinema tabelis 4 esitatud ametlikul impordistatistikal. Lisaks, võttes arvesse tootmisharu esitatud märkusi, et isegi statistikal põhinevad maksimaalsed impordikogused oleksid tõenäoliselt alahinnatud, leidis komisjon esialgu, et statistikal põhinevad maksimaalsed impordikogused olid kõige asjakohasemad imporditaseme arvutamiseks käesolevas uurimise algetapis.

(139)

Et saada lisakinnitust selle metoodika asjakohasuse kohta, uuris komisjon seejärel TARICi koodi tasandil ankrute impordistatistikat, mis oli kättesaadav alates käesoleva uurimise algatamisest järelevalve andmebaasis, et näha, kui suure osa ankrute impordist moodustab mõlema asjakohase CN-koodi alla kuuluvate toodete koguimport. Toodete impordi (st ankrute impordi) keskmine turuosa TARICi koodi tasandil kõikide asjaomaste CN-koodidega toodete impordis ajavahemikul 13. maist 2022 kuni 6. detsembrini 2022 vastas CN-koodide alla kuuluvate ankrute impordi keskmisele turuosale, mille komisjon vaatlusaluse perioodi kohta kindlaks määras.

(140)

Selle metoodika asjakohasuse täiendavaks kontrollimiseks kavatseb komisjon uuesti ühendust võtta kaebuses nimetatud põhiimportijatega, et veelgi täpsustada oma hinnangut impordikoguste kohta vaatlusalusel perioodil. Samuti püüab komisjon pärast uurimise algetappi koguda rohkem teavet väikeste õlletehaste kohta.

(141)

Peale selle kavatseb komisjon koguda uurimise algatamise järgseid andmeid valimisse kaasatud ja valimisse kaasamata koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt, et viia need vastavusse uurimise algatamise järgse perioodi kohta kättesaadava täpsema ametliku impordistatistikaga. Samuti kavatseb komisjon kontrollida valimisse kaasamata koostööd tegevate tootjate impordiandmeid ning taotleda Rumeenia ja Hispaania tolliasutustelt üksikasjalikke tolliandmeid asjakohaste CN-koodide kohta, et tegelikke impordiandmeid veelgi täpsustada.

(142)

Nagu eespool punktis 4.3.1 selgitatud, määras komisjon impordimahu kindlaks liikmesriikide ametliku tollistatistika põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks Hiinast pärit impordiga seonduvalt kõikide esitatud andmete põhjal protsentuaalse näitajana liidu kogutarbimises (nagu on sätestatud eespool punktis 4.2).

(143)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 6

Impordi maht (tk) ja turuosa

(144)

Nagu eespool esitatud tabelist nähtub, vähenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 39 %. Selline impordimahu vähenemine järgnes ankrute tarbimise üldise vähenemise suundumusele vaatlusalusel perioodil (vt eespool tabel 2), kuigi vähemal määral, ja see oli igal juhul märkimisväärselt nõrgemalt väljendunud kui liidu tootmisharu müügi vähenemise suundumus (vt allpool tabel 9).

(145)

Neid vähenemisi tuleb käsitleda 2020. aastal valitsenud turuolukorra ja uurimisperioodi kontekstis, nimelt COVID-19 pandeemia ajal vähenes oluliselt ankrute nõudlus. Sellises kahaneva turu olukorras vähenes ankrute import märkimisväärselt väiksema marginaali võrra kui liidu tootmisharu müük. Seega on Hiinast pärit impordi turuosa selle madalamate hindade tõttu vaatlusalusel perioodil pidevalt suurenenud (79 % võrra). Uurimisperioodil oli Hiina turuosa üsna märkimisväärne – 31 %.

(146)

Võttes arvesse ametliku statistika põhjal ühikuhindade kindlaksmääramisel esinenud raskusi, määras komisjon impordihinnad kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal. Impordihinna allalöömine tehti kindlaks vastuste põhjal, mille andsid valimisse kaasatud liidu tootjad ja Hiina eksportivad tootjad küsimustiku täitmisel.

(147)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 7

Impordihinnad (eurot ühiku kohta)

(148)

Hiinast pärit impordi hinnad langesid 2019. ja 2020. aastal vastavalt 13 % ja 11 % võrra ning hakkasid 2020. aastal ja uurimisperioodil uuesti tõusma, saavutades taas 2018. aasta taseme.

(149)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(150)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohaseid kohandusi ning arvates maha tagasimaksed ja allahindlused. Nii eksportivate tootjate kui ka liidu tootmisharu peaaegu kogu müük toimus otse lõppkasutajatele (st õlletehastele) ning seetõttu olid müügikanalid ja kaubandustase mõlemal juhul samad. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 11,9–14 %.

(151)

Lisaks hinna allalöömisele toimus ka märkimisväärne hinna allasurumine alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses. Hiina eksportivate tootjate madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud märkimisväärse hinnasurve tõttu ei saanud liidu tootmisharu kogu uurimisperioodil hindu tõsta kooskõlas tootmiskulude arenguga ja selleks, et saavutada mõistlik kasumitase.

(152)

Nagu on näidatud tabelis 11 allpool, langes ELi keskmine müügihind vaatlusalusel perioodil peaaegu 10 %. Samas kasvas tootmishind samal perioodil 16 % võrra, seega jäi müügihind märkimisväärselt alla tootmishinna. Eriti 2020. aastal ja uurimisperioodil kasvasid tootmiskulud märkimisväärselt, samas kui hind tuli Hiina ekspordi hinnasurve tõttu hoida stabiilsena. Vastupidi, hinnatase ja sellest tulenev kasum eksporditurgudel, mida dumpinguhinnaga import ei mõjutanud või mille puhul õiglase kaubanduse taastamiseks olid kehtestatud meetmed, olid keskmiselt 22 % kõrgemad kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul (+29 % uurimisperioodil) (vt põhjendus 196).

(153)

See olukord mõjutas selgelt liidu tootmisharu kasumlikkust, nagu on näidatud allpool tabelis 14. Kasumlikkus oli 2018. aastal 12 %, kuid see langes ülejäänud perioodi jooksul järsult, eelkõige 2020. aastal ja uurimisperioodil.

(154)

Nende kolme näitaja areng näitab selgelt, et tootmisharule avaldas Hiina dumpinguhinnaga import tugevat hinnasurvet, mis sundis tootmisharu müüma väga madalate hindadega, mis olid madalamad kui tootmiskulud. Turuolukorra üksikasju, eelkõige seoses liidu tootmisharule müügiprotsessis avalduva hinnasurvega, on selgitatud allpool punktis 5.1. See tõi liidu tootmisharu jaoks kaasa selge hinna allasurumise.

(155)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(156)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks valikuuringut.

(157)

Kahju kindlakstegemiseks tegi komisjon vahet makro- ja mikromajanduslikel kahjunäitajatel. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mis sisaldusid kaebuse esitaja vastustes makromajanduslikule küsimustikule. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustikule antud vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(158)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(159)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(160)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(161)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmismaht 62 %. Tootmine muutus väga sarnaselt tarbimise muutumisega: nõudluse esimene vähenemine 2019. aastal (23 %) ning nõudluse edasine järsk vähenemine 2020. ja 2021. aastal (COVID-19 pandeemia).

(162)

Tootmisvõimsus veidi suurenes vaatlusalusel perioodil – 4 % võrra. See oli tingitud toimingute ja töötajate jaotuse tõhususe suurenemisest, mida liidu tootmisharu oma tootmisliinidel vaatlusalusel perioodil rakendas.

(163)

Eespool nimetatud kaks suundumust (tootmise vähenemine, tootmisvõimsuse kasv) tõid kaasa tootmisvõimsuse rakendamise märkimisväärse vähenemise (64 % võrra). Uurimisperioodil langes tootmisvõimsuse rakendamise määr väga madalale tasemele (28 %).

(164)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

(165)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt (71 % võrra), mis oli järsem kui tarbimise areng.

(166)

Liidu tootmisharu turuosa langes 83 %-lt 2018. aastal 69 %-le uurimisperioodil, mis on 14 % vähenemine vaatlusalusel perioodil pidevalt oma turuosa suurendanud Hiina impordi märkimisväärse hinnasurve tõttu, nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.1.

(167)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ankrute nõudlus ja kahanes nende tootmine. Tarbimise vähenemise kontekstis kaotas liidu tootmisharu märkimisväärse müügimahu ja turuosa ning säilitas vähenenud mahu üksnes oma müügihindade arvelt, nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.1.

(168)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(169)

Sektori tööhõive muutus sarnaselt liidu turu tootmise ja tarbimise suundumusega vähenedes vaatlusalusel perioodil järsult 50 % võrra. Eelkirjeldatu taustal ja olukorras, kus tootmine kahanes vaatlusalusel perioodil 62 %, langes ka tootlikkus. Vaatamata tööhõive vähenemisele vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 33 % võrra ja taastus uurimisperioodil üksnes osaliselt tänu teatavale tõhususe suurenemisele.

(170)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid märkimisväärselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi hindu.

(171)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(172)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihinnad liidus

(173)

Müügihinnad langesid 2018.–2019. aastal 2 %, seejärel 2020. aastal järsult 8 % ja jäid uurimisperioodil ligikaudu samale tasemele. Kokkuvõttes langesid liidu tootmisharu keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil 9 % võrra.

(174)

Samal vaatlusalusel perioodil suurenesid ühiku tootmiskulud 16 %. See oli seotud peamiselt püsikulude kasvuga, mis järgnes tootmismahu vähenemisele. Et selle vastu võidelda, õnnestus liidu tootmisharul COVID-19 liikumispiirangutest mõjutatud aastatel oma püsikulusid vähendada enam kui 20 %. Sellest olenemata oli püsikulude proportsionaalselt suurem mõju tootmisvõimsuse madala rakendamise perioodil märkimisväärne, kuna selliste kulude osatähtsus üldistes tootmiskuludes kasvas 13 %-lt 2018. aastal 23 %-le uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil vähendas liidu tootmisharu oma tööhõivet, nagu on näidatud tabelis 10, millega kaasnesid tööjõukulud, mis tulenesid koondamistest COVID-19 perioodil, nagu on näidatud punktis 4.4.3.2.

(175)

Müügihindade ja tootmiskulude puhul ilmnes erinev suundumus. Nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.3 ja allpool punktis 5.1, ei suutnud liidu tootmisharu tõsta oma hindu jätkusuutlikule tasemele, et katta suurenenud tootmiskulusid ja tootmisvõimsuse madalat rakendusastet, kuna hinnaläbirääkimisi turul mõjutas märkimisväärselt madala dumpinguhinnaga import Hiinast.

(176)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(177)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta vähenes 2019. aastal, millele järgnes kasv 2020. aastal ja uurimisperioodil. Samas, nagu nähtub tabelist 10, vähenes tööhõive samal ajal 54 %.

(178)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(179)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil 58 %. See oli seotud tootmise ja müügi vähenemisega. Vaatlusalusel perioodil suurenesid varud protsendina toodangust kokku 11 %, kuna tootmisharu pidi säilitama teatava tegevusmahu ega saanud seega vähendada toodangut vastavalt müügi vähenemisele. Arvestades, et suurem osa toodangust põhines tellimustel ja klientide spetsifikatsioonidel, ei ole varud igal juhul peamine kahjunäitaja.

(180)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(181)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele klientidele liidus müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(182)

Vaatlusalusel perioodil vähenes kasum 2019. aastal 58 %, 2020. aastal vähenes see järsult ja muutus kahekohaliseks kahjumiks. 2021. aastal see taastus osaliselt, kuid jäi siiski negatiivseks. Kokkuvõttes langes kasum vaatlusalusel perioodil 173 %. COVID-19 pandeemiaga seotud nõudluse järsu vähenemise kontekstis sundis madala hinnaga Hiina ekspordi suurenenud konkurentsivõime, nagu on selgitatud allpool punktis 5.1, liidu tootmisharu kasvavate tootmiskulude perioodil oma hindu langetama, nagu on selgitatud punktis 4.4.3.1, ning põhjustas märkimisväärset kahju.

(183)

Netorahavoog väljendab liidu tootmisharu võimekust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo puhul oli suundumus sarnane kasumlikkuse omaga – 2019.–2020. aastal toimus järsk langus, millele järgnes osaline taastumine uurimisperioodil, kuid rahavoog jäi negatiivseks.

(184)

Investeeringutasuvus on protsendina väljendatav kasum investeeringute bilansilisest netoväärtusest. See muutus sarnaselt kasumlikkusega – järsk langus 129 % negatiivsete väärtusteni vaatlusalusel perioodil.

(185)

Kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse vähenemine mõjutas valimisse kaasatud liidu tootjate kapitali kaasamise võimet rängalt.

(186)

Peamistele makromajanduslikele näitajatele oli vaatlusalusel perioodil iseloomulik negatiivne suundumus: liidu müügimaht vähenes 71 %, toodang 62 %, tööhõive 50 %.

(187)

Pilt on sarnane ka mikronäitajate puhul. Müügi kasumlikkus liidus (vahemikus +12 % kuni –9 %), müügihinnad (–9 %) ja rahavood (–109 %) halvenesid märkimisväärselt.

(188)

COVID-19 põhjustatud tarbimise vähenemise taustal, samal ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud suurenesid 16 % võrra, olid Hiinast pärit impordi hinnad alates 2018. aastast pidevalt ja märkimisväärselt madalamad liidu tootmisharu hindadest ja kuludest.

(189)

Hiina eksportijate impordimahud vähenesid vaatlusalusel perioodil 39 %. Tarbimise vähenemine oli samal ajal aga tunduvalt suurem (66 %). Selle tagajärjel kasvas Hiina ekspordi turuosa 79 %, 17 %-lt 2018. aastal 31 %-le uurimisperioodil ning selle hinnad lõid kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt alla. Hinna allalöömise marginaal oli uurimisperioodil keskmiselt 13,1 %, nagu on kirjeldatud eespool punktis 4.3.3.

(190)

Madala dumpinguhinnaga Hiina import tõi liidu tootmisharu jaoks kaasa ka märkimisväärse hinna allasurumise, pidades silmas hinna allalöömise marginaale, mis jäid vahemikku 52,9–58,8 %. Liidu tootmisharu ei saanud tõsta oma hindu kooskõlas tootmiskulude kasvuga ja oli seetõttu sunnitud väga tulusas olukorras vähemalt osaliselt oma müügimahtu säilitama.

(191)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(192)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Nendeks teguriteks oli COVID-19 pandeemia, mis mõjutas liidu tarbimist ja liidu tootmisharu eksporditulemusi. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import.

(193)

Hiinast pärit impordimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 39 %, tükiarvult 602 010 (2018. aastal) tükiarvuni 370 107 (2021. aastal), samas kasvas nende turuosa samal perioodil 14 %, ulatudes uurimisperioodil 31 %ni, mis põhjustas kahju liidu tootmisharule, mille müügimaht langes samal perioodil 71 %.

(194)

Peale selle toimus kõnealune import liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamate hindadega kogu vaatlusalusel perioodil. Liidu tootmisharul ei jäänud muud üle, kui järgida Hiina tootjate kehtestatud madalaid hindu, et säilitada minimaalne müügimaht ajal, mil tarbimine langeb ja tootmiskulud suurenevad, nagu on selgitatud eespool punktis 4.4.3.1. See tõi omakorda kaasa kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse suure languse kasumitasemelt +12 % (2018. aastal) suure kahjuni –9 % (2021. aastal) ning sellest tulenevalt muude finantsnäitajate, nagu investeeringutasuvus ja rahavoog, halvenemise. Nagu on selgitatud punktis 4.3.3, oli selline hinna allasurumine selgelt tingitud liidu turul dumpinguhinnaga ankruid pakkuvate Hiina eksportivate tootjate tegevusest.

(195)

Märkimisväärselt väiksemal turul kahanes liidu tootmisharu müük 2,8 miljonilt ankrult 2018. aastal 800 000 ankruni uurimisperioodil. Ilma hindu langetamata oleks liidu tootmisharul olnud oht kaotada isegi see piiratud müügimaht, mis oleks mõne liidu tootja jaoks kaasa toonud tootmise täieliku seiskumise.

(196)

Liidu eksport, mida on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 5.2.2, näitab, milline oleks normaalne olukord hinnataseme ja sellest tuleneva kasumi poolest eksporditurgudel, mida dumpinguhinnaga import ei mõjuta või kus on kehtestatud meetmed õiglase kaubanduse taastamiseks, nt Ameerika Ühendriikides, mis on liidu tootjate peamine eksporditurg ja kus Hiinast pärit ankrute suhtes rakendatakse dumpinguvastaseid meetmeid alates 2019. aastast. Vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu hind mahalaadimisel (sealhulgas transpordiga seotud kulud ja imporditollimaksud) keskmiselt 22 % kõrgem kui selle müügihind liidu turul (+29 % uurimisperioodil) ning pidevalt kõrgem kui tootmiskulud, välja arvatud 2020. aastal, mis on COVID-19 pandeemiast kõige enam mõjutatud. Need hinnad esindavad turgu, kus Hiina impordi vastu suunatud dumpinguvastaste meetmetega on taastatud õiglane kaubandus, ning see on seetõttu mõistlik võrdlusalus selle kohta, millised hinnad oleksid võinud olla liidu turul ilma hinna allasurumiseta, mida kirjeldatakse allpool põhjendustes 197–209.

(197)

Liidu turg on nii liidu tootjate kui ka Hiina eksportivate tootjate puhul jaotatud peamiselt kahe põhilise kasutajakategooria vahel, st väikesed ja keskmise suurusega sõltumatud õlletehased (mis annavad umbes 40 % müügist) ja suured õlletehaste konglomeraadid (mis annavad enam kui 50 % müügist).

(198)

Väikesed ja keskmise suurusega sõltumatud õlletehased ostavad ankruid enamasti vastavalt oma vajadustele keskmise ja lühikese aja tagant. Õlletehased võtavad ühendust mitme ankrutootjaga, küsides soovitud koguse ja tarneajaga pakkumust. See on liidu tootmisharu jaoks väga oluline segment, mille puhul geograafiline lähedus ja tarneaeg võivad olla eeliseks. See kasutajate segment ei teinud uurimisega koostööd. Sellegipoolest esitas liidu tootmisharu tõendeid selle kohta, et Hiina madalate hindadega pakkumuste tõttu selles segmendis kaotati mitu tellimust. See sundis liidu tootjaid konkurentsivõime säilitamise eesmärgil oma hindu märkimisväärselt alandama.

(199)

Teisele poolele turust on iseloomulikud viis põhikasutajat, kelle arvele langeb üle 50 % liidu tootmisharu müügist liidus (neist viiest põhikasutajast kahe suurima, AB InBev-i ja Heinekeni puhul arvatakse, et nende ülemaailmne ühine turuosa õlleturul on vastavalt enam kui 50 või 60 %) ja vähemalt 55 % kahe valimisse kaasatud Hiina eksportiva tootja müügist. Liidu tootmisharu tõendas, et need kasutajad korraldasid oma järgmise aasta ankrute ostud erahangete kaudu. Mis puudutab müüki sõltumatutele õlletehastele, siis ka siin olid konkurendid hankemenetluse tõttu sunnitud oma hindu vähendama nii palju kui võimalik ning väga madalate pakkumishindadega Hiina eksportivate tootjate kohalolek survestas liidu tootmisharu nende madalamate hindadega kohanduma ning takistas neil kulude kasvu klientidele üle kandmast.

(200)

Hankemenetluste uurimine näitas, et põhikasutajad korraldasid neid eriomasel viisil. Hinna ja nõutava maksimumkogusega olid seotud erilised pakkumistingimused. Ostjal puudus lepinguline kohustus osta pakutud ankrukogust, samas kui tarnijal oli lepinguline kohustus tarnida pakutud kogus pakutud hinnaga. Tegelikult vastasid reaalselt ostetud kogused harva konkreetses hankemenetluses algselt nõutud kogustele. Samal ajal olid hankemenetluse võitjad (st ankrutarnijad) kohustatud kinni pidama konkreetse hinnaga pakutavatest tarnekogustest, ilma et neil oleks olnud võimalik arvesse võtta näiteks tootmiskulude muutumist.

(201)

Vaatlusalusel perioodil korraldasid koostööd teinud kasutajad keskmiselt seitse hankemenetlust aastas. Nende hankemenetluste alusel lõppkokkuvõttes ostetud kogused varieerusid pakkumuste lõikes ja vastasid keskmiselt vähem kui 60 %-le pakutud kogustest. Peale selle kasutasid kasutajad hankemenetluse käigus kokku lepitud hinda mis tahes edasiste hetkemüügi hinnaläbirääkimiste lähtepunktina.

(202)

Hankemenetlust kasutati hindade minimeerimise vahendina, mille käigus rakendati nn punase, kollase ja rohelise fooritule süsteemi, et teavitada iga hankemenetluses osalejat (sealhulgas liidu tootjad ja Hiina eksportijad), kui kõrge või madal oli selle pakkumishind võrreldes teiste osalejatega. Väga madalate pakkumishindadega Hiina eksportijate kohalolek sundis liidu tootmisharu alandama oma hindu jätkusuutmatule tasemele. Liidu tootmisharu hankemenetlustes pakutud müügihinnad olid 2020. aastal ja uurimisperioodil keskmiselt 10 % madalamad kui muu müügi puhul, samas kui hankemenetluse lõpus allkirjastatav leping käsitles ainult võimalikke ostumahte, ilma et tellimuse saamine oleks olnud kindel. Seda kinnitab uurimise käigus kindlaks tehtud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi märkimisväärne ulatus.

(203)

Lisaks viitas AB InBev oma 20. juuni 2022. aasta seisukohas liidu ankrutarnijate hiljutisele hinnakujundusele, mis on uurimisperioodil ja 2022. aastal olnud võimeline konkureerima Hiina tarnijate hinnakujundusega. See kinnitab veelgi, et liidu tootjad on oma hindu langetanud võrreldes vaatlusaluse perioodi varasemate aastatega, et säilitada konkurentsivõime Hiina hindade suhtes.

(204)

Teine hankemenetlustega seotud aspekt oli see, et selliste edasiste hinnaläbirääkimiste tulemusel sõlmiti märkimisväärne hulk müügitehinguid väljaspool tegelikke pakkumusi, tuginedes nn fooritulede süsteemile. Seda näitavad liidu tootmisharu hankemenetluste kaudu müüdud kogused, mis olid kogu vaatlusalusel perioodil väga väikesed. Vastav müügitase kahanes enam kui 30 %-lt nende kogumüügist ajavahemikul 2019–2020 vähem kui 16 %ni uurimisperioodil. Praktikas kasutasid kasutajad seda eriomast hankemenetlust ja Hiina madala dumpinguhinnaga pakkumusi ära, et suruda ELi tootmisharu hinnad Hiina hinnatasemele ja lõppkokkuvõttes lepiti hinnad kokku väljaspool hankemenetlust.

(205)

Koostööd tegevate kasutajate esitatud andmed näitavad, et Hiina eksportivad tootjad võitsid vaatlusalusel perioodil keskmiselt 30 % hankemenetlustes esitatud kogustest. See on siiski konservatiivne hinnang, sest toimikus olevad tõendid näitavad, et ühe suurima koostööst keeldunud kasutaja (Heineken) puhul moodustas kogus uurimisperioodil vähemalt 30 % kahe valimisse kaasatud Hiina tootja eksporditud kogustest.

(206)

Igal juhul, nagu eespool selgitatud, olenemata sellest, kas müügitehing sõlmiti ametlikult hankemenetluse teel või mitte, ei mänginud see rolli seoses Hiina dumpinguhindade mõjuga ja põhjusliku seosega selliste hindade ning ELi tootmisharu hindade ja kahjustava olukorra vahel.

(207)

Nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.3, langesid Hiina hinnad 2019. ja 2020. aastal võrreldes 2018. aastaga ning tõusid uurimisperioodil taas, kuid saavutasid üksnes 2018. aasta hinnataseme. Samal perioodil langesid liidu tootmisharu hinnad 9 % võrra, samal ajal kui tootmiskulud suurenesid 16 %.

(208)

Hiinast pärit ankrute impordi hinnasurve mõlemas turusegmendis tõi kaasa selle, et oma turuosa vähemalt osaliseks säilitamiseks tuli liidu tootmisharul oma müügihindu – olenemata tootmiskulude hüppelisest kasvust – langetada. Selle tagajärjel kahanes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 12 %-lt –9 %-le ja kõik finantsnäitajad halvenesid.

(209)

Seetõttu järeldatakse – võttes arvesse ajalist koosmõju – et liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine langes kokku Hiinast pärit väga madalate hindadega impordi märkimisväärse osakaaluga. Sellises kahaneva turu ja suurenevate tootmiskulude olukorras lõid Hiina hinnad pidevalt alla liidu tootmisharu hindu ja surusid alla ELi turuhindade taseme, luues nende vahel tõelise ja olulise põhjusliku seose.

(210)

Hiinast pärit väga madala hinnaga ankrute importi on registreeritud alates 2018. aastast. Vaatlusalusel perioodil oli Hiinast pärit impordi keskmine hind keskmiselt 24 % madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind. See langes kokku liidu tootmisharu hindade pideva langusega, olenemata suurenevatest tootmiskuludest. Asjaolu, et tarbimise vähenemist süvendas veelgi COVID-19 pandeemia, ei nõrgendanud dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahelist põhjuslikku seost. Tarbimine vähenes sellel perioodil 66 % ja liidu tootmisharu müügimaht 71 %, samal ajal kui Hiina eksport vähenes vaid 39 %, suurendades oma turuosa 17 %-lt 31 %-le. Nagu põhjenduses 196 on Ameerika Ühendriikide turul saavutatavate turuhindade alusel arutletud, oleks liidu tootmisharu ilma Hiina impordi ja hinnasurveta saanud oma hindu tõsta jätkusuutlikumale tasemele ja katta suurenenud tootmiskulud.

(211)

Tarbimise ja tootmisvõimsuse rakendamise oluline vähenemine mõjutas liidu tootmisharu tulemusi märkimisväärselt. Ent nagu punktis 4.4.3.1 selgitatud, isegi kui liidu tootmisharul õnnestus oma püsikulusid oluliselt vähendada, suurenesid selle kogukulud 23 %ni. Samal ajal suutis tootmisharu COVID-19 perioodil vähendada ka muid struktuurseid kulusid, näiteks tööhõivekulusid. Püsikulude ja muude struktuursete kulude haldamine sel perioodil võimaldas minimeerida selliste kulude mõju tootmisharu tulemuslikkusele, nagu ka eespool selgitatud, kuid seda oli võimalik kompenseerida vaid osaliselt Hiina impordi põhjustatud märkimisväärse hinna allasurumise tõttu.

(212)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditulemused

(213)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu eksport 52 %.

(214)

Ajavahemikul 2018–2020 olid liidu tootmisharu eksporditulemuste suundumused mõnevõrra sarnased liidu tootmisharu müügimahtude muutumisega liidu turul. Vaatlusaluse perioodi esimesel poolel, mida kõige enam mõjutas COVID-19 pandeemia, vähenes nii liidu kui ka liidu tootmisharu eksportmüügi maht. Eksportmüügi maht vähenes suhtelises arvestuses siiski vähem kui müük liidu turule. Lisaks hakkasid liidu tootmisharu eksporditulemused selgelt taastuma kohe, kui COVID-19 piirangud kaotati, kusjuures eksportmüügi maht suurenes aastatel 2020–2021 enam kui kaks korda. Lisaks olid liidu tootmisharu ekspordi müügihinnad kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt kõrgemad kui liidu turu müügihinnad ja pidevalt kõrgemad tootmisharu tootmiskuludest, välja arvatud 2020. aastal, mis oli COVID-19 pandeemiast kõige enam mõjutatud aasta, ja mis hõlmas ka poolt uurimisperioodi. Selle põhjal järeldas komisjon, et eksporditulemuste ajutine langus ei aidanud kaasa kahju tekkimisele, kuna ekspordi hinnatase oli piisav, et tagada liidu tootmisharule kasumlikkus enamiku oma eksportmüügi puhul.

(215)

Alates vaatlusaluse perioodi algusest 2018. aastal olid Hiina ekspordihinnad märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad ja kulud. Uurimine näitas, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 13,1 %. See väga madalate hindadega suurenev turuosa kahjustas liidu tootmisharu, mis oli sunnitud vaatlusalusel perioodil müügihindu alandama, et COVID-19 pandeemia ajal ja pärast seda säilitada turul vähemalt piiratud müügikogused. See mõjutas liidu tootmisharu majanduslikku olukorda negatiivselt.

(216)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja uuris seda seoses dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõjuga. COVID-19 pandeemia mõju ning sellega seotud ankrute tarbimise vähenemine liidus ja üleilmselt mõjutasid negatiivselt liidu tootmisharu arengut, kuid seda peeti piiratud mõjuga ajutiseks teguriks. Liidu tootmisharu olukord halvenes juba enne COVID-19 pandeemiat ja see jätkus kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni.

(217)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(218)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(219)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(220)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist; kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katmiseks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavapäraste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(221)

Valimisse kaasatud liidu tootjad tegid küsimustiku vastustes ettepaneku, et taotletav kasum peaks olema vahemikus 12–20 %, kuna nende arvates on see selline kasumitase, mis on vajalik tootmisprotsessidesse ja toodetesse tehtavate vajalike investeeringute rahastamiseks ning liidu tootmisharu pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Tootmisharu tõendas ka seda, et aastatel, mil valitsesid tavapärased konkurentsitingimused, oli nende keskmine kasumlikkus 15 %.

(222)

Neid tõendeid arvesse võttes otsustas komisjon esialgu kasutada 12 % kasumimarginaali, mis on eelmises põhjenduses kirjeldatud näitajate vahemiku madalaim väärtus, rakendades seega väga konservatiivset lähenemisviisi.

(223)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades määrati kasumimarginaaliks esialgu 12 % vastavalt artikli 7 lõike 2c sätetele.

(224)

Seoses investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tasemega vaatlusalusel perioodil kontrollis komisjon esitatud teavet ja jõudis järeldusele, et investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude erinevus tavapärastes konkurentsitingimustes, mille kohta esitas andmed ELi tootmisharu ja mida komisjon kontrollis, sisaldus juba 12 % taotletavas kasumis.

(225)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava tükihinna, kohaldades eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 223) valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil tooteliikide kaupa.

(226)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomase riigi eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste põhjal, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul uurimisperioodil müüdava samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast

(227)

Kahju kõrvaldamist võimaldav kasumitase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi teiste äriühingute puhul määratakse kindlaks samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal.

(228)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

(229)

Olles võtnud vastu otsuse kohaldada alusmääruse artikli 7 lõiget 2, uuris komisjon, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(230)

Liidus toodavad ankruid kaheksa äriühingut. Nad annavad otseselt tööd rohkem kui 400 töötajale (2018. aastal oli neid üle 800) Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias.

(231)

Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul oma turuosa säilitada, suurendada tootmisvõimsuse rakendamist, tõsta hinnad jätkusuutlikule tasemele ja suurendada kasumlikkust tasemeni, mida võib eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes.

(232)

Meetmete kehtestamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa kasumlikkuse edasise vähenemise, mis oli juba niigi negatiivne. Meetmete kehtestamata jätmine võib kaasa tuua tootmisrajatiste sulgemisi ja koondamisi ning seada seega ohtu liidu tootmisharu elujõulisuse.

(233)

Komisjon tegi seetõttu esialgse järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(234)

Üks sõltumatu importija, kelle toodang moodustab 1,6 % Hiina impordimahust, esitas väljavõttelise uuringu vormi ja vastas küsimustikule. Koostööd tegeva importija keskmine kasum oli uurimisperioodil 16 %.

(235)

Kõnealune importija oli meetmete kehtestamise vastu. Ta leidis, et võttes arvesse roostevaba terase ja kohaletoimetamise hinnatõusu, avaldaks meetmete kehtestamine veelgi rohkem negatiivset mõju tema kasumlikkusele, mille tagajärjeks oleks äriühingu likvideerimine. Äriühing rõhutas samuti, et viimastel aastatel on tehtud omavahenditest märkimisväärseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse uue intellektuaalomandi arendamiseks ning selliste ankrute tootmise uute lahenduste väljatöötamiseks, mis võiksid kasu tuua liidu kasutajatele, ning et meetmete kehtestamine võib asjaomase projekti lõpetada.

(236)

Komisjon järeldas, et tõenäoliselt saab importija kanda osa dumpinguvastasest tollimaksust üle lõppkasutajale. Importija hea kasumitase vähendab ka tollimaksu mõju importija elujõulisusele. Kokkuvõttes näitab vaid ühe importija väga piiratud koostöö käesolevas uurimises, et meetmetel ei ole importijatele üldiselt väga negatiivset mõju ja need ei kaalu seepärast üles meetmete positiivset mõju liidu tootjatele.

(237)

Kauplejad ja teenuse osutajad, kes tegelevad ankrute isikupärastamise ja kohandamisega, saavad asjaomast tegevust jätkata, konkureerides toote-eeliste, mitte dumpinguhinnaga impordi baasil.

(238)

Uurimise alguses andsid endast teada kaks kasutajat, Appie ja Carlsberg, kuid nad esitasid küsimustiku vastustes üksnes piiratud teavet. Üks teine kasutaja, AB InBev, registreerus huvitatud isikuna ja esitas märkusi, kuid ei vastanud küsimustikule. Need kasutajad esindavad õlletehaseid või õlletehaste konglomeraate.

(239)

Uurimise hilisemas etapis, nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.1, võttis komisjon uuesti ühendust põhikasutajatega, küsides neilt andmeid tarnijate ja ostumahtude kohta. Kolm kasutajat (AB InBev, Asahi ja Molson Coors) esitasid mõned andmed, kuid ei esitanud vastuseid küsimustiku põhiküsimustele.

(240)

Oma esialgses seisukohas oli AB InBev meetmete kehtestamise vastu, väites, et:

(241)

Mis puudutab esimest väidet, siis uurimise käigus kogutud teave näitas, et hotelli-, restorani- ja toitlustussektor ei osta õlletootjatelt ankruid, vaid ostab selle sisu (st õlut). Pubid ja baarid maksavad ankrute eest tagatisraha, mis saadakse tagasi, kui tühjad ankrud tagastatakse õlletootjatele. Seetõttu eeldatakse, et ankrute tootmiskulude mõju hotelli-, restorani- ja toitlustussektori kasumlikkusele on piiratud.

(242)

Mis puudutab teist väidet, siis näib, et liidu tootmisharul on piisavalt vaba tootmisvõimsust. Liidu tarbimine oli 2018. aastal, mis oli tarbimise tippaeg, ligikaudu 3,2 miljonit ankrut, samas kui liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus oli peaaegu 6,8 miljonit ankrut. Isegi kui võtta arvesse eksportmüüki, on liidu tootmisharul endiselt peaaegu 2 miljoni ankru ulatuses vaba tootmisvõimsust.

(243)

Võttes arvesse toote pikka kasutusiga (enamasti 30 aastat) ja taastäidetavust, on ankrute kulumõju joogitööstusele minimaalne.

(244)

Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et meetmete kahjulik mõju kasutajatele on eelduste kohaselt väike ega kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu tootjatele.

(245)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et uurimise selles etapis ei ole kaalukaid põhjusi, mille tõttu ei oleks Hiina Rahvavabariigist pärit taastäidetavate roostevabast terasest ankrute impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(246)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta, tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(247)

Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reeglile tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit taastäidetavate roostevabast terasest ankrute impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(248)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(249)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksus, tuleks kohaldada tollimaksu määra, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(250)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane jõustamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(251)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

(252)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksu määra edasine kohaldamine on õigustatud.

(253)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksu määrasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist ekspordimahu suurenemist käsitleda meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksu määra(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(254)

Korduvtäidetavate roostevabast terasest ankrute statistilisi andmeid väljendatakse sageli tükiarvuna. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (53) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris määratletud taastäidetavate roostevabast terasest ankrute kohta selline lisaühik siiski puudub. Seepärast on vaja ette näha, et lisaks kilogrammides või tonnides esitatud kaalule esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis vaatlusaluse toote impordi puhul ka tükiarv. Tükiarv tuleks märkida TARICi koodide 7310100010 ja 7310299010 puhul, tingimusel et see märge on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisaga.

(255)

Nagu on märgitud põhjenduses 3, ei nõudnud komisjon vaatlusaluse toote impordi registreerimist.

(256)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid kavandatavast ajutiste tollimaksude kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(257)

Ningbo Major ja Penglai Jinfu esitasid eelavalikustamise kohta ühiselt märkused, milles nad palusid komisjonil ajutiste meetmete kohaldamisest hoiduda. Nad rõhutasid, et nende andmetel ei kajasta teatavate tootetüüpide sihthinnad eeldatavaid sihthindu. Nad väitsid ka, et kahjumarginaali arvutustes puudusid teatavad tootetüübid ja et üks avalikustamise tabeli pealkiri ei olnud varustatud asjakohase selgitusega.

(258)

Komisjon uuris neid märkusi põhjalikult ja leidis, et ükski neist ei käsitlenud arvutuste täpsust, ning võtab neid seetõttu koos teiste seisukohtadega arvesse pärast ajutiste meetmete avaldamist.

(259)

Mis puutub avalikustamise tabelis kasutatud ühikutesse, siis on nende puhul tõepoolest, nagu eksportivad tootjad õigesti märkisid, tegemist ühikute ja mitte tonnidega. Lisaks ei kasutatud kahjumarginaali arvutamisel teatavaid tootetüüpe, sest liidu tootmisharu ei tooda asjaomaseid tootetüüpe ja seepärast ei olnud need hinna allalöömise marginaali arvutamisel olulised.

(260)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama ettenähtud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(261)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,