KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2023/499,

1. märts 2023,

tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad intellektuaalse vara haldamist teadmiste väärindamiseks Euroopa teadusruumis

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Intellektuaalse vara tõhus haldamine on ülioluline selliste uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks ning uue tehnoloogia ja uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mille eesmärk on lahendada kõige pakilisemaid ühiskonnaprobleeme, näiteks tagada õiglane rohe- ja digipööre kooskõlas Euroopa uue innovatsioonikava (1) eesmärgiga, pidades samal ajal silmas liidu avatud strateegilist autonoomiat teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.

(2)

Maailma teadus- ja tehnoloogiasaavutustest pärineb ligikaudu 20 % Euroopa Liidust (2). Oma kasvus immateriaalsest varast suurel määral sõltuvad teadmistepõhised ja uuenduslikud ettevõtted on keskendunud viimase kahe aastakümne vältel üha enam intellektuaalse vara kontrollile, mida näitab asjaolu, et intellektuaalomandiga seotud toodetesse tehtavate investeeringute maht on liidus järsult 87 % võrra suurenenud (3). Samuti parandab teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse kasutuselevõtt intellektuaalse vara tõhusale haldamisele ning tööstus- ja teadusringkondade suuremale koostööle tuginedes tulemuslikkust nendes sektorites, kus investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimastel aastatel vähenenud, eelkõige COVID-19 kriisist raskelt tabatud sektorites, nagu lennundus- ja kosmosetööstus, kaitsesektor ning auto- ja keemiatööstus.

(3)

Väärtuse loomise võimaluste ja sotsiaalse innovatsiooni suurendamiseks on väga oluline võtta peale ametlike intellektuaalomandi õiguste (nt patendid ja autoriõigused) arvesse ka muud liiki intellektuaalset vara, nagu teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejate avaldatud väljaandeid, koostatud andmeid ning loodud oskusteavet. Intellektuaalsel varal on oluline roll programmi „Euroopa horisont“ (4) ja sellistest vahenditest nagu ühtekuuluvuspoliitika, (5) taaste- ja vastupidavusrahastu (6) või innovatsioonifond (7) rahastatavate muude ELi rahastamisprogrammide tulemustega seotud teadmiste väärindamisel.

(4)

Intellektuaalse vara haldamise strateegia eesmärk on luua selliste väärtuslike intellektuaalsete varade portfell, mida saab strateegiliselt hallates kasutada mitmesugusel väärtust looval viisil, eelkõige teadusrahastuse taotlemisel, et algatada ja seada sisse teaduskoostöö, milles kasutatakse litsentsimise, müügi või ettevõtte loomise kaudu ära ärivõimalusi. Selleks et hõlbustada intellektuaalse vara väärindamist teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis, on esimeseks sammuks sellise keskkonna loomine, kus intellektuaalse vara haldamise tavad on selgelt kindlaks määratud, teatavaks tehtud ja rakendatud.

(5)

Ühine teadustegevus on partneritele teadmiste ja ideede koondamiseks ning uute tehnoloogialahenduste, toodete ja teenuste ühiselt väljatöötamiseks ideaalne keskkond. Sellegipoolest tekitavad need koostööprojektid probleeme, sest nendes osalevad eri partnerid, näiteks ülikoolid, teadusorganisatsioonid, kohalikud kogukonnad, ettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), vabaühendused ja sotsiaalpartnerid, kellel on erinev kultuuriline ja erialane taust ning erinevad ajendid ja huvid alates üksnes teadusuuringutest kuni kaubandusliku kasutamiseni (8).

(6)

Teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejatel võivad tekkida oma intellektuaalse vara tõhusal haldamisel probleemid, kuna neil on raske kindlaks teha kõige sobivamaid vahendeid oma vara kontrollimiseks, leida sobivaid turge ja kaasata äripartnereid. Pealegi võib tulemuste turule toomine olla nende väärtuse erineva mõistmise ning asümmeetriliste teabega seotud ja läbirääkimispositsioonide tõttu koormav.

(7)

Teadusuuringute ja innovatsiooni oluline aspekt on rahvusvaheline koostöö, ent muutuvas ülemaailmses keskkonnas on ka teadus ja tehnoloogia geopoliitiliste pingete keskmes (9). Muud arengusuundumused, nagu üleminek avatud teadusele paremate teadusuuringute eesmärgil, mida on meelde tuletatud nõukogu järeldustes teadusuuringute hindamise ja avatud teaduse rakendamise kohta, (10) samuti avatud innovatsiooni lähenemisviiside üha suurem rakendamine, tekitavad arenevas teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis nii võimalusi kui ka probleeme. Need arengusuundumused peaksid tagama tipptaseme ning teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate liidu investeeringute mõju, kaitstes samal ajal liidu huve. Seda arvesse võttes kinnitasid Euroopa teadus- ja innovatsiooniprojektide peamised osalejad oma vajadust paremini mõista teadusuuringute tulemuste strateegilist haldamist, kontrolli (sh kaitse), levitamist, siiret/litsentsimist ja kasutamist (11).

(8)

Kooskõlas Euroopa teadusruumi poliitikakavaga, (12) mis sisaldab meedet „ajakohastada ELi suuniseid teadmiste paremaks väärindamiseks“, esitab komisjon käesoleva soovituse intellektuaalse vara haldamist käsitlevate tegevusjuhiste kohta, et rakendada nõukogu soovitust (EL) 2022/2415 (13). Vajadus käesoleva soovituse järele tehti kindlaks komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (14) ning nõukogu 26. novembri 2021. aasta järeldustes Euroopa teadusruumi juhtimise ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta (15). Peale selle on ELi intellektuaalomandi tegevuskavas (16) tunnistatud, et intellektuaalomandi süsteemi usaldusväärsus aitab väärindada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi ja edendada nende kasutuselevõttu Euroopas ning et teadusuuringute tulemuste kasutamist, juurdepääsetavust ja jagamist tuleb parandada intellektuaalse vara tõhusama haldamisega.

(9)

Käesolev soovitus kajastab soovituses (EL) 2022/2415 esitatud uusi suundi, kuna see hõlmab intellektuaalse vara laiemat mõistet teadusuuringute ja innovatsiooni kontekstis. Selle eesmärk on kõrvaldada liidu innovatsiooniökosüsteemi killustatus ja edendada innovatsioonialast ühtekuuluvust, nagu on kindlaks määratud Euroopa uues innovatsioonikavas.

(10)

Teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejaid tuleks julgustada intellektuaalse vara haldamise eri etappe strateegiliselt käsitlema ning tegelema probleemidega, mis on seotud intellektuaalse vara asjakohase kontrolli ja piisava ärakasutamisega. Lisaks sellele tuleks koostöö kindla alusena soodustada teadmiste strateegilist jagamist. Samuti tuleks arvesse võtta avatud innovatsioonist tulenevaid ärivõimalusi ja teadusuuringute avatuse tähtsust, mida on kajastatud teadusuuringute hindamise reformimist käsitlevas lõplikus kokkuleppes (17).

(11)

Kõiki teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejate kategooriaid, nagu vahendajaid, teadustöötajaid, novaatoreid ja nende meeskondi ning organisatsioone, sealhulgas ülikoole, avaliku ja erasektori teadus- ja innovatsiooniasutusi, igas suuruses ettevõtteid, teadus- ja tehnoloogiataristuid ja haldusasutusi, ning kodanikuühiskonna esindajaid tuleks julgustada käesolevat soovitust järgima. Soovitust tuleks kohaldada kooskõlas riikliku ja piirkondliku ning liidu tasandi asjakohaste eeskirjadega. Kuigi selle soovituse osad on sõnastatud organisatsiooni tasandil, on need väga olulised ka selleks, et juhendada teadustöötajaid, novaatoreid ja nende meeskondi nende projektidest tuleneva intellektuaalse vara strateegilisel haldamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1. MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„intellektuaalomand“ – intellektuaalse tegevuse tulemus, mis vastab õiguskaitse saamise tingimustele, sealhulgas leiutised, kirjandus- ja kunstiteosed, sümbolid, nimed, kujutised ja disainilahendused;

2)	„intellektuaalomandi õigused“ – patendid, kaubamärgid, disainilahendused, autoriõigused ja nendega kaasnevad õigused, geograafilised tähised ja sordikaitse ning ärisaladuse kaitse eeskirjad;

3)	„intellektuaalne vara“ – mis tahes teadus- ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus või toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid, protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara);

4)	„avatud teadus“ – avatud koostööl, vahenditel ja teadmiste levitamisel põhinev lähenemisviis teadusprotsessile, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (18) artikli 14 lõikes 1;

5)	„avatud innovatsioon“ – innovatsiooniprotsessi avamine osalejatele väljaspool organisatsiooni;

6)	„avatud juurdepääs“ – lõppkasutajale tasuta võimaldatav juurdepääs teadusandmetele, sealhulgas teadusväljaannetele, kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikli 14 lõike 1 punktiga a ja artikli 39 lõikega 3;

„intellektuaalse vara haldamine“ – strateegilised protsessid intellektuaalse vara käsitlemiseks kõigis selle olelusetappides alates loomisest kuni turustamiseni, sealhulgas võimaliku loodud või omandatud vara kindlakstegemine, võimaliku vara tehniliste, õiguslike ja turueeliste hindamine, otsuse tegemine olemasolevate kaitsevormide kohta, turundus- ja tehnosiirdestrateegia kindlaksmääramine, vara haldamiseks parimate partnerite väljaselgitamine vastavalt organisatsiooni ärieesmärgile ja sotsiaalselt vastutustundlikule poliitikale.

2. INTELLEKTUAALSE VARA TÕHUSA HALDAMISE STRATEEGIA KOOSTAMINE

2.1. Intellektuaalse vara strateegilise haldamise tavad soovitatakse kindlaks määrata ja kasutusele võtta järgmiselt:

(8)

tagada, et organisatsiooni tasandil on kehtestatud strateegia, mis hõlmab igat liiki intellektuaalse vara (sh andmed, oskusteave, standardid) loomist, haldamist ja kasutamist kooskõlas organisatsiooni missiooniga, ning et teadus- ja innovatsioonitegevuses võetakse arvesse avatud teaduse tavasid ja avatud innovatsiooni;

(9)

kohandada strateegia eri elemente asjaomaste tegevuste ja partneritega ning teha see üldsusele kättesaadavaks;

(10)

tagada, et strateegias käsitletakse eelkõige järgmist:

kogu teadusuuringute ja väärindamise tsükkel (niipea kui teadus- ja innovatsioonitegevuse eelarve on kavandatud), millised teadmistega seotud varad selles protsessis luuakse, millised on kavandatud kasutusvõimalused ning kuidas need tõhustavad või täiendavad olemasolevat portfelli, mida organisatsioon haldab;

b)	kestlikkuse, eetika ja kaasavuse küsimused ning teadmiste levitamise edendamine ja tulemuste (kordus)kasutamine majandusliku ja ühiskondliku kasu eesmärgil, järgides ühtlasi eetikanorme ja inimõigusi ning toetades kestliku arengu eesmärke (19) ja rohelise kokkuleppe eesmärke;

c)	intellektuaalomandi väärtuse hindamine;

d)	võrse- ja idufirmade loomine;

e)	ühise omandiõiguse olukorrad;

f)	võimalikud huvide konfliktid;

g)	äriteave, et hinnata organisatsiooni intellektuaalse varaga seotud konkurentsivõimet asjaomases teadus- ja innovatsioonitegevuse valdkonnas;

h)	tulemuslikud intellektuaalomandi strateegiad äritegevuse arendamiseks;

(11)

kehtestada kogu organisatsioonis loodud intellektuaalse vara suhtes põhjalik hoolsuskohustuse protsess;

(12)

kehtestada intellektuaalse vara haldamiseks selged ja läbipaistvad otsustamismenetlused ja -protsessid (nt teadmus- ja tehnosiirde osakonna vahendite ja kohustuste kindlaksmääramine);

(13)

tagada, et intellektuaalse vara haldamise valdkonnas on olemas mõistlikul tasemel erialane asjatundlikkus, investeerides suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamisse, koolitusse ja haridusse, värbamisse ja liikuvusse, ning paluda abi kolmandatest isikutest ekspertidelt;

(14)

selgitada välja stiimulid teadustöötajate, leiutajate, teadmus- ja tehnosiirde spetsialistide ning teadusjuhtide jaoks (nt karjääri arendamine), et rakendada organisatsiooni intellektuaalse vara haldamise strateegiat;

(15)

tagada teadus- ja innovatsioonitegevuses loodud väärtuse aus ja õiglane jagamine alates esimesest etapist (nt karjääri tunnustamise kaudu) kuni lõppetapini (nt litsentsitasude jagamise kaudu), võttes arvesse selle tegevusega loodud mõju;

(16)

määrata kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse eeldatav mõju, kasutades erinevaid mõõtmeid: keskkonna-, tehnoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, poliitiline ja tervisemõju;

(17)

pakkuda intellektuaalse vara haldamise poliitika rakendamiseks vajalikku toetust asjakohaste vahendite abil, sealhulgas kokkulepitud parameetritel põhinev tulemuslikkuse seire (nt kasutades Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud teadmussiirde parameetrite aruandeid) (20); kasutada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid SMART-parameetreid (konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja seostatavad, realistlikud, tähtajalised);

(18)

suurendada teadlikkust ja kasutada intellektuaalse vara haldamiseks ära olemasolevaid rahastamiskavasid, sealhulgas riiklikul või liidu tasandil;

(19)

tagada teadus- ja innovatsioonitegevuses välja töötatud intellektuaalse vara valmimiseks vajalikud ressursid ja rahalised vahendid ning neid tundma õppida, osaledes sellistes programmides nagu Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamise meetmed (21) ja Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Transition“; (22)

(20)

vaadata intellektuaalse vara haldamise strateegia korrapäraselt läbi järgmiselt:

a)	osaledes küsitluste ja parimate tavade jagamise platvormide (23) kaudu Euroopa tasandi aruandluses, mis käsitleb teadmussiiret ja intellektuaalse vara haldamist;

b)	määrates kindlaks dünaamilise ärimudeli, milles võetakse arvesse mõju uue kujunemisjärgus tehnoloogiaga seotud intellektuaalsele varale.

2.2. Intellektuaalset vara tuleks hallata viisil, mis võimaldab avatud teadust ja avatud innovatsiooni. Sellega seoses soovitatakse teha järgmist:

(21)

kaaluda avatud teadusest ja avatud innovatsioonist teadusuuringute tsükli eri etappides saadavat kasu, olles eelnevalt hinnanud, kas tulemused tuleks kõigepealt kaitsta intellektuaalomandi õiguste abil, ning tagada, et kõiki võimalikke takistusi teadusuuringute tulemuste jagamisel hinnatakse põhjalikult, võttes eelkõige arvesse kolmandate isikutega sõlmitud koostöö-, siirde- ja litsentsilepinguid;

(22)

kontrollida kõiki selliseid kohaldatavaid rahastamis-, institutsioonilisi ja õiguslikke nõudeid, mis võimaldavad avatud juurdepääsu teadusuuringute tulemustele, (24) ning anda võimaluse korral teadusuuringute tulemustele avatud juurdepääs, kaaludes järgmist:

a)	väljaanded: avatud litsentside alusel kohese avatud juurdepääsu võimaldamine teadusväljaannetele, eelkõige juhul, kui sellised väljaanded on avaldatud riiklikest vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemusena;

andmed:

—	FAIR-põhimõtete (25) rakendamine, et teadusliku protsessi tulemusena saadud andmed oleksid leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja korduskasutatavad, mis suurendab teadusuuringute tulemuste korduskasutamist ja korratavust;

—	iga kasutatud andmekogumi tingimuste analüüsimine. Kui tingimused ei ole selged või nõusolekut ei ole antud, käsitatakse andmeid teabena, mille puhul on „kõik õigused kaitstud“;

—	andmetele avatud juurdepääsu võimaldamise kaalumine, kui puuduvad õigustatud huvid või piirangud;

—	teadustöötajate julgustamine kasutama usaldusväärseid hoidlaid, (26) näiteks sertifitseeritud, teema- või valdkonnapõhiseid hoidlaid, mida teadus- ja innovatsioonikogukonnas tavaliselt kasutatakse, rahvusvaheliselt tunnustatakse ja toetatakse;

—	selle arvesse võtmine, et teatavates olukordades võib andmeid pidada oskusteabeks (mis võib olla ärisaladustega kaitstud);

andmebaas:

—	kontrollimine, kas kasutatud andmed või andmebaas kuuluvad autoriõiguse ja/või sui generis andmebaasiõiguse või ärisaladuste kaitse alla;

—	avatud juurdepääsu võimaldamine teadusliku protsessi tulemusena saadud andmetele või loodud andmebaasidele, kui puuduvad õigustatud huvid või õiguslikud piirangud (nt kolmandate isikute intellektuaalomandi õigused);

d)	tarkvara: tarkvarakasutajate teavitamine autoriõiguse märkest ja litsentsimistingimuste mainimine tarkvara levitamisel. Kui see on kooskõlas üldise väärindamisstrateegiaga, võib kaaluda lähtekoodi kättesaadavaks tegemist avatud lähtekoodina, võttes arvesse erinevaid avatud lähtekoodi litsentse;

(23)

koostada protsessi varases etapis avaldamis- ja kasutusstrateegia, et võimaldada avaldamist ning kaitsta samal ajal konfidentsiaalset teavet ja erasektori partnerite võimalikke patenditaotlusi seoses ühise teadustegevusega;

(24)

osaleda tööstus- ja akadeemiliste ringkondade projektiideede avatud koosloomises, et teaduse ja tööstuse vajadusi ja probleeme veelgi enam kooskõlastada;

(25)

osaleda sellistel avatud innovatsiooni platvormidel, mis pakuvad võimalusi avaliku ja erasektori avatud konkurentsieelseteks partnerlusteks, et teha sektoritevahelist koostööd ja vahetada teadmisi;

(26)

luua avatud innovatsioonile suunatud koostöö partnerite jaoks õiglased ja paindlikud jagamis- ja hüvitamismudelid enne koostöö algust.

2.3. Haridusse, koolitusse ja teadlikkuse suurendamisse soovitatakse investeerida järgmiselt:

(27)

seada sisse olemasolevate õppevahendite ja -materjalide kaardistamine ja edendamine ning töötada lünkade täitmiseks välja sihtrühmale kohandatud eri liiki õppevahendid (nt veebipõhised materjalid, käsiraamatud, teabelehed, seminarid, enesehindamistestid, visuaalsed abivahendid, protsessi vooskeemid, malliteegid), tehes kõik materjalid organisatsioonisiseselt kättesaadavaks ühel platvormil;

(28)

suurendada teadlikkust kõigist intellektuaalse vara liikidest ja nende võimalikust kasutamisest portfellides, et toetada organisatsiooni konkurentsivõimet ja suurendada selle ärivõimalusi;

(29)

edendada arusaamist avatud teaduse ja avatud innovatsiooni ning intellektuaalomandi kaitse vastastikusest täiendavusest, kui intellektuaalset vara hallatakse asjakohaselt;

(30)

korraldada korrapäraseid teadlikkuse suurendamise üritusi ja koolitusi, milles keskendutakse eelkõige järgmisele:

a)	kasu, mida saadakse sellise intellektuaalse vara haldamise strateegia loomisest, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ja avatud innovatsiooni, ning sellise strateegia puudumisest tulenevad riskid;

b)	intellektuaalse vara tuvastamine organisatsioonis;

c)	intellektuaalse vara tõhusa haldamise edulood ja sihtrühmale kohandatud juhtumiuuringud;

d)	ettevõtlikkus, uuendusi toetavate äriteede arendamine, et jõuda turule, intellektuaalomandi kasutamine investeeringute ligimeelitamiseks ja rahastamisele juurdepääsu saamiseks ning meeskondade moodustamine idu- ja võrsefirmade loomiseks;

e)	koostöölepingute üle läbirääkimiste pidamise ja nende sõlmimise oskuste arendamine, litsentsilepingute struktuur ning litsentsiandja ja litsentsisaajate vaheliste pikaajaliste suhete jälgimine ja haldamine (sh tulemuslikkuse seire ja jõustamisvõimalused);

f)	intellektuaalomandi õiguste andmebaaside kasutamine;

g)	kaitsmata intellektuaalne vara ja viisid, kuidas kasutada selliseid vahendeid nagu konfidentsiaalsuskokkulepped ja intellektuaalomandi kaitse;

h)	erinevate intellektuaalomandi kordade olemasolu kolmandates riikides (nt seoses kaitse ulatuse ja omandiõiguse jaotamisega);

i)	muude selliste riiklike või piirkondlike eeskirjade (nt konkurentsialased õigusaktid ja asjakohasel juhul riigiabi eeskirjad) olemasolu, mis võivad teadus- ja innovatsioonikokkuleppeid mõjutada;

j)	intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine ja kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste rikkumise vältimine;

(31)

kui on tegemist ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonidega, tuleks eelkõige kaaluda haridust ja koolitust järgmistes valdkondades:

intellektuaalse vara haldamine õppejõududele, teadustöötajatele ja üliõpilastele mõeldud programmides või õppekavades, võttes arvesse nende erinevaid uurimisvaldkondi (nt äriõpingud, teadus, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika, õigus, kunst), kooskõlas intellektuaalse varaga seotud võtmepädevustega elukestvas õppes;

b)	intellektuaalne vara teadmiste väärindamiseks, keskendudes intellektuaalse vara laiemale tõlgendusele;

c)	autoriõiguse rolli mõistmine seoses õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste õpetamisega;

d)	huvide konflikti olukordade kindlakstegemine ja mõistmine;

(32)

soodustada osalemist sellistes asjakohastes kutsevõrgustikes, mis võivad aidata suurendada intellektuaalomandialast teadlikkust (nt Euroopa intellektuaalomandi kasutajatoe saadikud, (27) Euroopa ettevõtlusvõrgustik, (28) PATLIBi keskused) (29), ning kaaluda selliste olemasolevate intellektuaalse vara haldamise nõustamisteenuste taotlemist, mida riiklikul ja liidu tasandil pakutakse (nt Euroopa intellektuaalomandi kasutajatugi (30) ja liikmesriikide intellektuaalomandiametid).

3. INTELLEKTUAALSE VARA HALDAMINE ÜHISES TEADUS- JA INNOVATSIOONITEGEVUSES

3.1. Intellektuaalse vara omandiõigust soovitatakse selgitada võimalikult vara järgmiselt:

(33)

määrata organisatsiooni tasandil võimalikult vara kindlaks omandiõigust käsitlevad selged eeskirjad intellektuaalse vara tõhusaks tuvastamiseks, siirdeks ja kasutamiseks, sealhulgas kehtestada konfliktide lahendamise menetlus;

(34)

tagada osalejate hea arusaamine programmispetsiifilistest omandi- ja juurdepääsueeskirjadest seoses riiklikest vahenditest rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevusega;

(35)

leppida partneritega varakult kokku omandiõigusega seotud küsimustes, mis hõlmavad juurdepääsu- ja kasutusõigusi (nt teadusuuringute, hariduse või kaubandusliku kasutamise eesmärgil), taustteavet, tulemusi ja asjaomast kolmandate isikute intellektuaalset vara (nt investeeringute ja muude rahastamiskokkulepete hõlbustamiseks);

(36)

koostada enne projekti algust loetelu, milles täpsustatakse kõik igale partnerile kuuluvad taustatulemused, sealhulgas intellektuaalomand, ja asjakohane kõrvalteave, mida projekti käigus eeldatavasti kasutatakse, ning ajakohastada vajaduse korral seda loetelu. Pidada projekti kestuse jooksul arvestust saadud tulemuste ja nende kavandatud omanike kohta. Koostada projekti lõpus tulemuste omandiõiguste loetelu, täpsustades kõik saadud tulemused ja määrates kindlaks nende kasutusviisi;

(37)

kaaluda partneritega tehtava koostöö ettevalmistamisel olemasolevate töövahendite, sealhulgas näidiskonsortsiumilepingute kasutamist, käsitledes asjaomase projekti eripära ja võttes läbirääkimistel arvesse teatavate osalejate, näiteks VKEde või idufirmade piiratud ressursse;

(38)

tagada, et ühisomandisse kuuluva intellektuaalomandi puhul sõlmitakse ühise omandiõiguse ja haldamise kokkulepe või ühise omandiõiguse ja tulude jagamise kokkulepe;

(39)

koostada partneritele mõeldud suunised, et tagada tulemuste tõhus ärakasutamine juhul, kui partneritel on erinev turule jõudmise suutlikkus;

(40)

kui ühise teadustegevuse tulemused kuuluvad riikliku teadusorganisatsiooni ja ettevõtja ühisomandisse, tuleks kaaluda riiklikule teadusorganisatsioonile võimaluse andmist anda litsentse kolmandatele isikutele (nt idufirmadele), juhul kui ettevõtja ei kasuta tulemusi ühisomanike vahel eelnevalt kokku lepitud tähtaja jooksul;

(41)

kui projekte rahastatakse peamiselt riiklikest vahenditest:

anda tulemuste omandiõigus osalevale riiklikule teadusorganisatsioonile ja anda tulemustele juurdepääsu eelisõigus ettevõtjale. Juurdepääsuõiguse ulatus peaks olema vastavuses ettevõtja panusega. Kui tulemus on taustteabega seotud intellektuaalomandi täiustamine ettevõtja poolt, tuleks kaaluda ettevõtjale piiramatu juurdepääsu andmist tulemusele õiglase ja mõistliku tasu eest, mis on proportsionaalne tema panusega;

b)	tagada, et riiklikest vahenditest rahastatava teadus- ja innovatsioonitegevuse käigus välja töötatud intellektuaalset vara hallatakse nii, et selle väärindamisega seotud sotsiaal-majanduslik kasu toob liidule kasu;

lubada lihtlitsentside andmist õiglastel ja mõistlikel tingimustel juriidilistele isikutele, kes vajavad tulemusi avaliku hädaolukorra lahendamiseks, ning võtta kohustus kasutada saadud tooteid ja teenuseid õiglastel ja mõistlikel tingimustel kiiresti ja laialdaselt avaliku hädaolukorra korral (nt seoses avaliku julgeoleku, rahvatervise või avaliku korraga) ning kui projekti on spetsiaalselt rahastatud avaliku hädaolukorra lahendamise eesmärgil.

3.2. Soovitatakse kehtestada selged koostöötingimused järgmiselt:

(42)

teha kohe alguses kindlaks, milline on teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste potentsiaal turule jõuda, ja arutada võimalust lubada osalejatel pidada läbirääkimisi tulevaste projektitulemustega seotud litsentside üle;

(43)

tagada organisatsioonis selge koostöö- ja kokkulepete raamistik, sealhulgas intellektuaalse vara suhtes kohaldatavate eeskirjade olemasolu;

(44)

sõlmida ühise teadustegevuse kohta selge koostööleping, milles määratakse kindlaks eelkõige koostöö ulatus, väärindamisstrateegia, tulemuste levitamine ja kasutamine (nt tulemuste litsentsimine või siire, võrsefirma loomine) ning intellektuaalse vara haldamise strateegia, mis hõlmab projekti kestust ja hilisemat aega. Leping peaks sisaldama menetlust kõigi partnerite teavitamiseks tulemuste saavutamisest ja nende kaitse võimalustest (nt patentide abil);

(45)

tagada, et kõik partnerid deklareerivad oma taustteadmistega seotud koormatised (sh seoses intellektuaalomandiga, näiteks kolmandate isikute õigused või piiravate litsentsidega avatud lähtekoodid);

(46)

tagada, et õigusnormide erinevusi võetakse täiel määral arvesse, juhul kui koostöös osalevad partnerid eri riikidest, ning eelkõige:

a)	hinnata, kuidas need erinevused võivad mõjutada väärindamise, levitamise ja kasutamisega seotud ootusi, ning lisada vajalikud klauslid lepingusse;

b)	kaaluda vaidluste lahendamiseks nõustamisraamistiku loomist, et aidata partneritel vaidlusi rahumeelselt lahendada;

(47)

näha ette vahendajate (nt erinevate sotsiaal-kultuuriliste tingimuste ekspertide) roll, et abistada erineva taustaga partnereid nende rahvusvahelises koostöös;

(48)

kaaluda konkreetseid meetmeid, millega välditakse jagatud teabe väärkasutamist või ilma nõusolekuta avalikustamist, arutades konfidentsiaalsuskokkuleppe üle ja sõlmides selle vajaduse korral enne teabe jagamist projektipartneritega, samuti kehtestades vajalikud nõuded ärisaladuste kaitseks, kui sellist kaitset taotletakse;

(49)

luua tööstus- ja akadeemiliste ringkondade koostöö puhul sellised tingimused, mis toetavad kohe algusest peale tõhusat koostööd partnerite vahel, näiteks hõlbustades võrgustikutööd ning korraldades vahetusi ja külastusvõimalusi.

4. INTELLEKTUAALSE VARA LOOMISEST SELLE TURULE VIIMISENI

4.1. Soovitatakse leida sobivad kontrollivahendid järgmiselt:

(50)

koostada põhjalik intellektuaalse vara riskianalüüs, sealhulgas tegutsemisvabaduse analüüs, (31) et teha kindlaks kriitilise tähtsusega komponendid juhtudel, kui tehnoloogia tuleb välja töötada, valideerida ja turule tuua;

(51)

investeerida organisatsioonis vajalikesse oskustesse ja profiilidesse, et teha kindlaks intellektuaalse vara kontrolliks asjakohased võimalused (nt intellektuaalomandiõiguse spetsialistid intellektuaalomandi õiguste taotluste käsitlemiseks), ning paluda abi kolmandatest isikutest ekspertidelt;

(52)

teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õiguste kaitse või muud liiki kaitse on vajalik, ning kaaluda, kas tulemused on võimalik teha avatud juurdepääsuga kättesaadavaks, hinnates samal ajal erinevaid kontrollivahendeid;

(53)

omandada enne uuele turule sisenemist teadmised kohalikest eeskirjadest, sealhulgas siseriiklikest õigusaktidest ja asjakohastest kohtuotsustest, ning antava kaitse ulatusest;

(54)

viia enne vara siiret või litsentsimist läbi asjakohased intellektuaalomandi väärtuse hindamise ja hoolsuskohustuse protsessid.

4.2. Intellektuaalomandi väärtuse hindamiseks soovitatakse teha järgmist:

(55)

määrata kindlaks väärtuse hindamise eesmärgid, mis põhinevad eri liiki väärtustel (organisatsiooniline, kultuuriline, majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne väärtus);

(56)

määrata enne intellektuaalomandi väärtuse hindamist kindlaks hindamistoimingu eesmärk, kuna see aitab valida sobiva meetodi rahvusvahelistele standarditele vastavate meetodite seast, mis on eesmärgi, ulatuse või lähenemisviisi poolest erinevad:

a)	kvalitatiivse meetodi korral koostatakse kirjeldav analüüs ja/või hinnang haldamise eesmärgil, et aidata teha otsuseid või teavitada intellektuaalomandi tähtsusest;

b)	kvantitatiivne meetod võib põhineda kuludel, turul või tuludel ning võimaldab arvutada intellektuaalomandi rahalise väärtuse konkreetses kontekstis ja konkreetsel ajal;

(57)

tagada organisatsioonis innovatsioonistrateegiate rakendamise eest vastutavate liikmete hea arusaamine erinevatest lähenemisviisidest varajase etapi uuenduste väärtuse määramiseks;

(58)

teha asjaomaste partneritega koostööd, et teha kindlaks ühine lähenemisviis ühise teadustegevuse tulemusel loodud intellektuaalomandi väärtuse hindamisele;

(59)

investeerida organisatsioonis intellektuaalomandi väärtuse hindamise oskustesse ja profiilidesse (nt intellektuaalomandiõiguse ja väärtuse hindamise eksperdid) ning paluda abi kolmandatest isikutest ekspertidelt;

(60)

võtta kogu intellektuaalomandi väärtuse hindamise protsessis kasutusele avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv lähenemisviis.

4.3. Soovitatakse kehtestada seire-, siirde- ja litsentsimistavad järgmiselt:

(61)

teha kindlaks asjaomased sidusrühmad, kes kaasatakse tulemuste levitamisse ja kasutamisse, sealhulgas asjakohasel juhul võimalikud kasutajad, ning kaasata neid läbirääkimistesse;

(62)

kaaluda osalemist koostööpõhistes litsentsimismehhanismides, nagu patendipuulid ja kliiringukojad;

(63)

teha kogu projekti vältel patente jälgides kindlaks kolmandatele isikutele kuuluvad uued patendid ja hiljuti avaldatud patenditaotlused, et piirata võimalikke rikkumisi ja tagada projektist tulenevate tulevaste patentide väärtus;

(64)

teha kindlaks võimalikud täiendavad patendid ja pidada läbirääkimisi vastastikuse litsentsimise kokkulepete üle, et suurendada väljatöötatud tehnoloogia väärtust potentsiaalsete investorite ja kolmandatest isikutest litsentsisaajate jaoks;

(65)

võtta kohustus järgida kestlikke, sotsiaalselt vastutustundlikke litsentsimistavasid;

(66)

kaaluda vajaduse korral võimalust anda partneritele lepinguline õigus sõlmida eelisjärjekorras äritehing juriidilise isikuga (eesõigus) või ajaliselt piiratud lihtlitsents projekti käigus loodud intellektuaalomandi kasutamiseks ning võtta arvesse kohaldatavaid rahastamiseeskirju tööstus- ja akadeemiliste ringkondade ühise tegevuse kontekstis;

(67)

teha kindlaks tootearenduse riskid ja turustamisega seotud kohustused ning võtta neid litsentsilepingute üle peetavatel läbirääkimistel arvesse.

Brüssel, 1. märts 2023

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariya GABRIEL

(1) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava“, COM(2022) 332 final.

(2) Science, Research and Innovation Performance of the EU 2022 (2022. aasta aruanne ELi tulemustest teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas).

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“, COM(2020) 760 final.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(5) Uus ühtekuuluvuspoliitika (europa.eu).

(6) Taaste- ja vastupidavusrahastu (europa.eu).

(7) Innovatsioonifond (europa.eu).

(8) Leveraging Innovation Through Collaboration: IP Challenges And Opportunities For SMEs In The Context Of EU-Funded Collaborative Research Projects (lesi.org).

(9) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta – Euroopa strateegia rahvusvaheliseks koostööks muutuvas maailmas“, COM(2021) 252 final.

(10) Nõukogu järeldused teadusuuringute hindamise ja avatud teaduse rakendamise kohta.

(11) Leveraging Innovation Through Collaboration: IP Challenges And Opportunities For SMEs In The Context Of EU-Funded Collaborative Research Projects (lesi.org).

(12) Euroopa teadusruumi poliitikakava (europa.eu).

(13) Nõukogu 2. detsembri 2022. aasta soovitus (EL) 2022/2415, mis käsitleb teadmiste väärindamise juhtpõhimõtteid (ELT L 317, 9.12.2022, lk 141).

(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, COM(2020) 628 final.

(15) Euroopa teadusruumi tulevane juhtimine – nõukogu järeldused.

(16) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“, COM(2020) 760 final.

(17) 20. juuli 2022. aasta kokkulepe teadusuuringute hindamise reformimise kohta.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(19) 17 EESMÄRKI | Kestlik areng (un.org).

(20) Aruanne „Knowledge Transfer Metrics – Towards a European-wide set of harmonised indicators“.

(21) Kontseptsiooni tõendamine | ERC: Euroopa Teadusnõukogu (europa.eu).

(22) EIC rahastamisvahend „Transition“ (europa.eu).

(23) Näiteks ELi teadmiste väärindamise platvorm.

(24) Näiteks peavad programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajad tagama hoidlate kaudu ja avatud litsentside alusel kohese avatud juurdepääsu teadusväljaannetele ning avatud juurdepääsu käsitlevad erieeskirjad on sätestatud programmi näidistoetuslepingu 5. lisas. Määrus (EL) 2021/695, millega luuakse programm „Euroopa Horisont“.

(25) FAIR-põhimõtted – GO FAIR (go-fair.org).

(26) Nagu programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ raames rahastatavate projektide tulemuste platvorm Horizon Result Platform.

(27) Euroopa – saadikute meeskond (europa.eu).

(28) Euroopa ettevõtlusvõrgustik (europa.eu).

(29) EPO – patenditeabekeskused (PATLIB).

(30) Euroopa intellektuaalomandi kasutajatugi (europa.eu).

(31) Tegutsemisvabaduse analüüsi eesmärk on tagada, et uue toote, protsessi või teenuse kaubandusliku tootmise, turustamise ja kasutamisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandiõigusi.