(1)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punktis a on sätestatud, et määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 punkti b, artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9, 17, 21 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 40–43, 51, 52, 54, 56, 59, 63, 64, 67, 68, 70–75, 77, 91–97, 99 ja 100, artikli 102 lõiget 2 ning artikleid 110 ja 111 kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) puhul seoses 2022. eelarveaastal kantud kulude ja tehtud maksetega.

(2)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128 (3) artikli 64 teise lõigu punktis a on sätestatud, et komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (4) artiklit 2, artikli 3 lõike 1 esimest lõiku, artikli 3 lõiget 2, artikli 4 lõike 1 punkti b, artikleid 5, 6, 7, 21–25, 27, 28, 29, artikli 30 lõike 1 punkte a, b ja c, artikli 30 lõikeid 2, 3 ja 4, artikleid 31–40 ja artikleid 42–47 kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses 2022. eelarveaastal kantud kulude ja tehtud maksetega.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2022/128 artikli 64 teise lõigu punktis c on sätestatud, et rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II ja III lisa kohaldatakse jätkuvalt rakendusmääruse (EL) 2022/128 artikli 32 punktide f ja g kohaldamisel seoses 2022. eelarveaastaga.

(4)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/127 (5) artikli 40 teises lõigus on sätestatud, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (6) artikleid 5 ja 5a, artikli 7 lõikeid 3 ja 4, artiklit 10, artikli 11 lõike 1 teist lõiku, artikli 11 lõiget 2, artikleid 12 ja 13 ning artikli 41 lõiget 5 kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses 2022. eelarveaastal kantud kulude ja tehtud maksetega.

(5)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning tegema seda enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(6)

Vastavalt määruse (EL) 2021/2116 artiklile 35 algab põllumajanduses eelarveaasta 16. oktoobril aastal N–1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Eelarveaasta 2022 raamatupidamisarvestuste kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128 artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta liikmesriikides ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2021 kuni 15. oktoobrini 2022 tehtud kulutusi.

(7)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liitma summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tekkinud kuludega.

(8)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja oma muudatusettepanekud liikmesriikidele.

(9)

Kõikide makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(10)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 5 lõikele 5 võetakse maksetähtaegade ületamist arvesse hiljemalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses. Osa kuludest, mille teatavad liikmesriigid 2022. eelarveaastal deklareerisid, kanti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(11)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2022. eelarveaasta igakuiseid makseid või need peatanud, kuna rahastamismääradest ei ole kinni peetud või on kontrollisüsteemis avastatud puudusi. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud või väljamaksmiseks peatatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille suhtes võidakse hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida vastavuse kontrolli käigus vastavalt nimetatud määruse artiklile 52.

(12)

Komisjon on juba vähendanud 2022. eelarveaasta asjakohaseid igakuiseid makseid summade võrra, mis makstakse tagasi EAGFile vastavalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustele ning vastavuse kontrolli otsustele, mille komisjon on teinud 2022. eelarveaasta kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 51 ja 52. Kõiki selliseid summasid võetakse käesolevas otsuses arvesse.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt saadetavale raamatupidamise aastaaruandele kinnitatud tabeli, milles on summad, mida neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui eeskirjade eiramisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse eeskirjade eiramisega seotud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruandes, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 54 lõikes 4. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja seega kaetakse need liidu eelarvest.

(15)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu eeskirjadega,