(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja tolliasutuste vahel ning sellise teabe säilitamine, nagu on nõutav tollialaste õigusaktidega, peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades. Sel eesmärgil ja kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikega 2 koostab komisjon ühised andmenõuded.

(2)

Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõikega 4 on komisjonile antud õigus võtta erandjuhtudel vastu otsuseid, et teha ühele või mitmele liikmesriigile erand nõudest kasutada teabe vahetamisel ja säilitamisel elektroonilisi andmetöötlusvahendeid, kui erand on põhjendatud seda taotleva liikmesriigi konkreetse olukorraga ja antakse konkreetseks ajavahemikuks.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/2151 (2) kehtestati liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (edaspidi „tööprogramm“). Tööprogrammis on loetletud väljaarendatavad elektroonilised süsteemid ja kuupäevad, mil need süsteemid peaksid tööle hakkama. Muu hulgas on selles programmis kindlaks määratud rakendamine ja kasutuselevõtu kuupäevad riikliku impordisüsteemi ja eriprotseduuride süsteemi komponendi nr 2 puhul, mis koos hõlmavad määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 158, 162, 163, 166, 167, 170–174, 201, 240, 250, 254 ja 256 kohaseid liidu tolliterritooriumile toodud kauba tolliprotseduure.

(4)

Lisaks on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 278 lõike 2 punktis b sätestatud tähtaeg, milleni võib liidu tolliterritooriumile toodud kauba tollideklaratsioone käsitlevate sätete rakendamiseks üleminekukorras kasutada muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid.

(5)

Arvestades riikliku impordisüsteemi olulisust tulude kaitsmisel ning võitluses ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse vastu, on kõik liikmesriigid juba välja arendanud elektroonilised süsteemid ELi toodavate kaupade kohta esitatavate deklaratsioonide haldamiseks. Mitu liikmesriiki on välja arendanud ka elektroonilised süsteemid eriprotseduuride haldamiseks. Kõnealuseid süsteeme tuleb kohandada vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 sätetele ja asjaomastele komisjoni õigusaktidele, eelkõige seoses ühiste andmenõuetega. Vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 278 lõike 2 punktile b tuleb kohandused lõpule viia 31. detsembriks 2022.

(6)

Siiski on tekkinud kolm olulist ja osaliselt ettenägematut asjaolu, mis kõik avaldavad märkimisväärset mõju liikmesriikide ressurssidele ja tekitavad neile täiendavaid probleeme. COVID-19 pandeemia põhjustas olulisi viivitusi IT-arendustes Austrias, Belgias, Tšehhis, Prantsusmaal, Kreekas, Maltal, Madalmaades, Rumeenias ja Hispaanias. Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust ja sellest tulenev tollideklaratsioonide arvu suurenemine sundisid Belgiat, Prantsusmaad, Leedut, Madalmaid ja Hispaaniat ressursse ja prioriteete ümber kujundama. Venemaa Ukrainasse sissetungi finantstagajärjed naaberriikide või geograafiliselt lähedal asuvate riikide tollialasele tegevusele halvendasid olukorda veelgi ning nõudsid lisaressursse Austrias, Ungaris ja Leedus. Eelkõige mõjutasid märkimisväärselt Austria, Küprose, Tšehhi, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Leedu, Luksemburgi, Malta, Portugali, Rumeenia ja Rootsi võimet tähtaegadest kinni pidada hanke- ja tarneraskused ning eelarve- ja personaliprobleemid, mis tulenesid eespool nimetatud asjaoludest.

(7)

Need konkreetsed asjaolud on põhjustanud olulisi viivitusi käimasolevates IT-arendustes ning ei võimalda tolliasutustel riikliku impordisüsteemi ja eriprotseduuride komponendi nr 2 rakendamiseks vajalikke IT-vahendeid 31. detsembriks 2022 kasutusele võtta. Seetõttu esitasid 21. aprillil 2022 Austria, 3. mail 2022 Küpros, 3. mail 2022 Leedu, 6. mail 2022 Hispaania, 25. mail 2022 Rumeenia, 26. mail 2022 Tšehhi, 3. juunil 2022 Kreeka, 7. juunil 2022 Prantsusmaa, 7. juunil 2022 Portugal, 24. juunil 2022 Belgia, 24. juunil 2022 Rootsi, 29. juunil 2022 Taani, 4. juulil 2022 Madalmaad, 13. juulil 2022 Malta, 22. juulil 2022 Luksemburg ja 7. oktoobril 2022 Ungari taotluse kasutada teabe vahetamiseks ja säilitamiseks muid vahendeid kui elektroonilised andmetöötlusvahendid vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 6 lõike 4 teisele lõigule. Kooskõlas artikli 6 lõike 4 kolmanda lõiguga ei mõjuta sellised erandid teabe vahetamist liikmesriigi, kellele see erand on tehtud, ja muude liikmesriikide vahel ega teabe vahetamist ja säilitamist muudes liikmesriikides seoses tollialaste õigusaktide kohaldamisega.

(8)

Seepärast on asjakohane lubada nendel liikmesriikidel jätkata piiratud aja jooksul oma olemasolevate IT-süsteemide kasutamist kooskõlas andmenõuetega, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/341 (3) 9. lisas, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (4) artikli 2 lõike 4 esimese lõigu punktis g.

(9)

Erandi tulemusena lubatakse tolliasutustel jätkata komisjonile andmete esitamist kaupade vabasse ringlusse lubamise järelevalveks vastavalt komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 (5) artikli 55 lõikele 6.

(10)

Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Hispaania ja Rootsi peavad määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 278a sätestatud aruande esitamise protsessi raames teavitama komisjoni riikliku impordisüsteemi ja eriprotseduuride süsteemi komponendi nr 2 väljaarendamisel tehtud edusammudest. Tuleb tagada süsteemi kavandamist käsitleva teabe edastamine ja jagamine, nagu on sätestatud rakendusotsuse (EL) 2019/2151 artiklis 4.

(11)

Riiklik impordisüsteem ja eriprotseduuride süsteemi komponent nr 2 on liikmesriikide tollialase IT-keskkonna põhikomponendid, kuna need on seotud mitmesuguste muude riiklike rakendustega ning riiklikul impordisüsteemil on keskne roll muu hulgas tulude kogumisel ning kaupade impordiga seotud ELi tasandi ja riiklike keeldude ja piirangute täitmise tagamisel. Riikliku impordisüsteemi ning eriprotseduuride süsteemi komponendi nr 2 keerukuse tõttu mõjutavad liidu tolliseadustiku nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud muudatused ka seotud või sõltuvaid IT-süsteeme. Seega tuleks erandi kestus hoida rangelt minimaalsena. Seda silmas pidades ning võttes arvesse erakorraliste asjaolude mõju, mis on põhjustanud liikmesriikides riikliku impordisüsteemi ja eriprotseduuride süsteemi komponendiga nr 2 seotud käimasolevates IT-arendustes viivitusi, ja nende arenduste praegust seisu liikmesriikides, peaks erand kehtima mitte kauem kui 31. detsembrini 2023,