II LISA

„XL LISA

Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise juhised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449a osutatud teabe, järgides käesolevas lisas esitatud juhiseid. Neid juhiseid tuleb kasutada käesoleva määruse XXXIX lisas esitatud tabelite ja vormide täitmisel.

Juhistes kasutatakse järgmisi mõisteid:

„keskkonna-, sotsiaalne või juhtimisrisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud keskkonna-, sotsiaal- või juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

„keskkonnarisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud keskkonnategurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele, sealhulgas teguritest, mis on seotud üleminekuga järgmistele keskkonnaeesmärkidele:

i)	kliimamuutuste leevendamine;

ii)	kliimamuutustega kohanemine;

iii)	vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

iv)	üleminek ringmajandusele;

v)	saastuse vältimine ja tõrje;

vi)	elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Keskkonnarisk hõlmab nii füüsilist riski kui ka üleminekuriski;

c)	„füüsiline risk“ üldise keskkonnariski osana – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud keskkonnategurite füüsilise mõju praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

„üleminekurisk“ üldise keskkonnariski osana – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud äritegevuse ja sektorite keskkonnakestlikule majandusele ülemineku praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele;

e)	„sotsiaalne risk“ – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud sotsiaalsete tegurite praegusest või tulevasest mõjust tema vastaspooltele või investeeritud varadele;

f)	„juhtimisrisk“ – risk saada kahju, mis tuleneb finantsinstitutsioonile avaldunud mis tahes negatiivsest finantsmõjust, mis on tingitud juhtimistegurite praegusest või tulevasest mõjust finantsinstitutsiooni vastaspooltele või investeeritud varadele.

Neis juhistes viidatakse järgmistele rahvusvahelistele ja liidu poliitikaraamistikele ning olemasolevatele võrdlusalustele: ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (*1) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), komisjoni teatis Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL, (*4) komisjoni teatis „Suunised muu kui finantsteabe avaldamise kohta“: kliimaga seotud teabe avaldamist käsitlev lisa, (*5) finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitused, (*6) ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatus (UNEP FI), (*7) globaalse aruandlusalgatuse kestlikkusaruandluse standardid (Global Reporting Initiative Sustainability Reporting Standards), (*8) ÜRO vastutustundlike investeeringute põhimõtted (UNPRI) (*9).

Tabel 1. Kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta: vabas vormis teksti kastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks XXXIX lisas

Finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse XXXIX lisas esitatud tabeli 1 „Kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta“ järgmiste juhiste kohaselt, et kirjeldada, kuidas on keskkonnariskid, sealhulgas konkreetne teave kliimamuutustega seotud riskide ja muude keskkonnariskide kohta, integreeritud nende äristrateegiasse ja -protsessidesse, juhtimisse ja riskijuhtimisse. Seda tehakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 449a kohaldamiseks koostoimes kõnealuse määruse artikliga 435.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Äristrateegia ja -protsessid

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja e esitavad finantsinstitutsioonid selgituse selle kohta, kuidas on nende ärimudelisse, -strateegiasse ja -protsessidesse ning finantsplaneerimisse integreeritud keskkonnateguritest tulenevad riskid (st keskkonnariskid) ja kuidas need riskid võivad aja jooksul muutuda, arvestades muutuvat tehnoloogiat, poliitikaraamistikku, ärikeskkonda, sidusrühmade eelistusi ja muutusi füüsilises keskkonnas endas.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a ja punktidega c–f määravad finantsinstitutsioonid kindaks keskkonnariskide hindamise ja juhtimise eesmärgid, sihttasemed ja piirangud. Finantsinstitutsioonid selgitavad, milliseid protsesse nad kasutavad nende eesmärkide, sihttasemete ja piirangute kehtestamiseks.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas need eesmärgid, sihttasemed ja piirangud on seotud kehtiva rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistikuga ning olemasolevate võrdlusalustega.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma praeguste ja tulevaste (kavandatud) investeeringute kohta keskkonnakestlikku tegevusse ning määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutustega seotud eesmärkidega kooskõlalistesse tegevustesse ja sektoritesse.

Kui see teave oleneb finantsinstitutsiooni enda lähenemisviisist või põhineb finantsinstitutsiooni töökorral, lisavad finantsinstitutsioonid avalikustatavasse teabesse kõnealuste lähenemisviiside ja töökorra kirjelduse.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe keskkonnateguritega seotud riskide leevendamiseks võetud meetmete kohta. Finantsinstitutsioonid peavad arvesse võtma vastaspoole suutlikkust juhtida keskkonnariske.

Juhtimine

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b ja artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma juhtorgani osaluse kohta keskkonnariskide järelevalves ja juhtimises. Finantsinstitutsioonid peavad arvesse võtma selliste keskkonnariskide (sealhulgas füüsiliste, ülemineku- ja vastutusriskide) võimalikke ülekandemehhanisme.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nende juhtorgan integreerib keskkonnariskide lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised mõjud finantsinstitutsiooni organisatsioonilisse struktuuri riskijuhtimise eesmärgil. Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas kajastub selline juhtorgani tasandi tegevus nende tegevusvaldkondades ja sisekontrolli funktsioonides.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c esitavad finantsinstitutsioonid teabe oma riskikomitee töökorralduse kohta ning ülesannete ja kohustuste jaotuse kohta riskijuhtimisraamistikus, et jälgida ja juhtida keskkonnariske, võttes arvesse füüsiliste, ülemineku- ja vastutusriskide ülekandemehhanisme.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad lisavad keskkonnariskid oma asutusesisesesse aruandlusraamistikku ja -struktuuri, samuti teabe selliseid riske käsitleva asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse sageduse kohta.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kas nad võtavad keskkonnariske oma tasustamispõhimõtetes arvesse ning milliseid kriteeriume ja näitajaid kasutatakse, et teha kindlaks keskkonnariskiga seotud kaalutluste mõju muutuvtasudele.

Riskijuhtimine

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe keskkonnategurite ja -riskide lühiajalise, keskmise pikkusega ja pikaajalise mõju integreerimise kohta riskitaluvusraamistikku. Finantsinstitutsioonid otsustavad asjakohase ajavahemiku vastavalt oma riskiprofiilile ja riskipositsioonidele.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe meetodite, mõistete ja standardite kohta, mida kasutatakse keskkonnategurite ja -riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks, ning raamistiku kohta, millel need standardid, mõisted ja meetodid põhinevad.

Finantsinstitutsioonid selgitavad, kuidas sellised meetodid, mõisted ja standardid on seotud kohaldatava rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistiku ning olemasolevate võrdlusalustega.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe:

a)	protsesside kohta, mille abil finantsinstitutsioon teeb kindlaks ja jälgib oma tegevusi ja riskipositsioone, mis on keskkonnariskide suhtes tundlikud ja haavatavad, sealhulgas kogu selliste tegevuste ja riskipositsioonidega seotud vallas- ja kinnisvara;

b)	protsesside kohta, mille abil finantsinstitutsioon teeb kindlaks ja jälgib keskkonnariske, mis on rahaliselt olulised või praegu mitteolulised, kuid võivad tulevikus oluliseks muutuda.

Tegevused, riskipositsioonid ja varad, mis on keskkonnariskide suhtes tundlikud ja haavatavad, hõlmavad põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja energiasektoriga seotud tegevusi koos nende geograafilise asukohaga, sõltuvusega veest või muudest keskkonnateguritest ja -riskidest, mida võivad ohustada mitmesugused tegurid, sealhulgas üleujutused, põud, tulekahjud ja elurikkuse vähenemine. Need hõlmavad ka vastaspoole tegevuse koondumist ohustatud tsoonidesse ning neid käsitatakse vastaspoole kogu väärtusahelat hõlmavana.

Käesolevas punktis osutatud teabe avalikustamisel peavad finantsinstitutsioonid märkima olulisuse (sealhulgas kahepoolse olulisuse) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (*10) artikli 98 lõikes 8 osutatud aruandes kasutatud mõistete tähenduses, ning see peab hõlmama riskipositsioonide kehtivusaega, sealhulgas laenude väljastamist koos vastaspoole krediidivõimelisuse hindamise ja järelevalvega.

Finantsinstitutsioonid selgitavad, mil määral selline hindamine hõlmab asjakohaseid ülekandemehhanisme, sealhulgas i) väiksemat kasumlikkust, ii) kinnisvara väärtuse vähenemist, kodumajapidamiste jõukuse vähenemist, iii) varade väiksemat tootlust, iv) nõuete täitmise kulude suurenemist ja v) õigusabikulude suurenemist.

Finantsinstitutsioon, kes ei pea keskkonnariske oluliseks, selgitab ja põhjendab, miks see nii on, ning kirjeldab meetodeid, mida ta kasutas sellise järelduse tegemiseks.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d esitavad finantsinstitutsioonid teabe tegevuste, kohustuste ja riskipositsioonide kohta, mille nad on kehtestanud keskkonnariskide maandamiseks.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad meetodid, mida nad kasutavad riskimaandamismeetmete ja -tegevuste kindlaksmääramiseks. Lisaks esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, mil määral võetakse nende tegevuste, kohustuste ja riskipositsioonide puhul arvesse asjakohaseid ülekandemehhanisme, sealhulgas i) väiksemat kasumlikkust, ii) kinnisvara väärtuse vähenemist, kodumajapidamiste jõukuse vähenemist, iii) varade väiksemat tootlust, iv) nõuete täitmise kulude suurenemist ja v) õigusabikulude suurenemist.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja f esitavad finantsinstitutsioonid teabe rakendusvahendite kohta, mida nad kasutavad keskkonnariskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks. Selliste vahendite hulka kuuluvad stressitestimine, tundlikkusanalüüs või muud tulevikku suunatud näitajad, mida kohaldatakse riskipositsiooni, portfelli, vastaspoole või sektori tasandil, sõltuvalt riski olulisusest.

Avalikustatavas teabes märgitakse asjaomaste rakendusvahendite aluseks olevad eeldused ja meetodid. Finantsinstitutsioonid märgivad ka ajavahemiku, mida kasutatakse keskkonnariskide hindamiseks raamatupidamis- ja usaldatavusnäitajate alusel, st lühiajaline, keskmise pikkusega või pikaajaline perspektiiv.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja f kirjeldavad finantsinstitutsioonid punkti 14 kohaselt kasutatud riskihindamisvahendite abil tehtud hindamise tulemusi.

Finantsinstitutsioonid esitavad sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raames teabe keskkonnariski, sealhulgas kliimamuutuse riski hinnangulise mõju kohta finantsinstitutsiooni maksevõimele, regulatiivsetele kapitalinõuetele ja likviidsusriski profiilile.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe nende käsutuses olevate andmete ja teabe kohta, mis on vajalikud keskkonnariskide juhtimiseks, ning hetkel puuduvate põhiliste andmete ja teabe kohta ja meetmete kohta, mida nad võtavad andmete puudumisega tegelemiseks ning andmete kvaliteedi ja täpsuse parandamiseks.

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe piirangute kohta, mis nad on seadnud nende projektide või vastaspoolte rahastamisele, mis kahjustavad märkimisväärselt nende äristrateegiaga kooskõlas olevaid keskkonnaeesmärke.

Need piirangud hõlmavad piiranguid, mille finantsinstitutsioonid kehtestavad keskkonnariskide vältimiseks või maandamiseks nende tekkimise ja jälgimise ajal, ning piiranguid, mis näitavad, millal konkreetne riskipositsioon toob kaasa parandusmeetmete võtmise, edasise uurimise, sisemise eskaleerimise või portfellist väljajätmise.

Finantsinstitutsioonid kirjeldavad, kuidas nad kaardistavad keskkonnariskide tekkimise ja kajastavad seda oma bilansis krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriski kaudu.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas nad hindavad ja juhivad vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele ülemineku mõju usaldatavusriskide kategooriatele, sealhulgas krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriskile.

Tabel 2. Kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta: vabas vormis teksti kastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks XXXVII lisas

Finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse XXXIX lisas esitatud tabeli 2 „Kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta“ järgmiste juhiste kohaselt, et kirjeldada, kuidas on sotsiaalsed riskid integreeritud nende äristrateegiasse ja -protsessidesse, juhtimisse ja riskijuhtimisse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes viidatud määruse artikliga 435.

Viited õigussätetele ja juhised
Rea number	Selgitus
	Äristrateegia ja -protsessid
a)	Finantsinstitutsioonid kirjeldavad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktidega a ja e, kuidas on nende ärimudelisse, -strateegiasse ja -protsessidesse ning finantsplaneerimisse integreeritud sotsiaalteguritest tulenevad riskid (st sotsiaalsed riskid) ja kuidas need riskid võivad aja jooksul muutuda, arvestades muutuvat tehnoloogiat, poliitikaraamistikku, ärikeskkonda ja sidusrühmade eelistusi.
b)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a ja punktidega c–f esitavad finantsinstitutsioonid oma sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise eesmärkide, sihttasemete ja piirangute ning nende eesmärkide, sihttasemete ja piirangute kehtestamiseks kasutatavate protsesside kirjelduse. Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas need eesmärgid, sihttasemed ja piirangud on seotud kohaldatava rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistikuga ning olemasolevate võrdlusalustega. Sotsiaalsete aspektide hulka kuuluvad inimõiguste rikkumine, tööõigused, sissetulekute ebavõrdsus, inimõiguste puudumine, tarbijate ohutus ja kaitse, eraelu puutumatus, vaesus ja diskrimineerimise keeld. Lisaks sellele on kliimamuutustel ja vähese CO2 heitega majandusele üleminekul sotsiaalne mõju, mis hõlmab muutusi tööturul. Nende hulka kuuluvad nõudluse vähenemine teatavate töökohtade ja oskuste järele, uute töökohtade ja oskuste tekkimine, tarbijate muutuvad eelistused, aktsionäride valmisolek integreerida kiiresti kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid muutusi oma ettevõtetes, nagu on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 8 alusel vastu võetud Euroopa Pangandusjärelevalve aruande punktis 78.
c)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga d kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nad võtavad meetmeid sotsiaalteguritest tulenevate riskide maandamiseks, sealhulgas mõistavad vastaspoolte suutlikkust juhtida sotsiaalseid riske ja astuvad nendega dialoogi sotsiaalsete riskide maandamiseks.
	Juhtimine
d)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga b ning lõike 2 punktidega a, b ja c kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nende juhtorgan osaleb sotsiaalsete riskide järelevalves ja juhtimises. See teave peab hõlmama juhtorgani valitud lähenemisviisi põhjendusi ja võtma arvesse mitut sotsiaaltegurit. Nende tegurite hulka kuuluvad finantsinstitutsiooni suhtumine kogukonda ja ühiskonda, suhted töötajatega ja töönormide järgimine, tarbijakaitse ja tootevastutus ning inimõigused.
e)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktidega a, b ja c kirjeldavad finantsinstitutsioonid oma riskikomitee töökorraldust ning ülesannete ja kohustuste jaotust riskijuhtimisraamistikus, et jälgida ja juhtida sotsiaalseid riske. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe nii oma sise- kui ka välisressursside kohta, mis on mõeldud sotsiaalsete riskide hindamiseks.
f)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e kirjeldavad finantsinstitutsioonid, kuidas nad lisavad sotsiaalsed riskid oma asutusesisesesse aruandlusraamistikku ja -struktuuri ning kehtestavad selliseid riske käsitleva asutusesisese aruandluse ja teabevahetuse sageduse.
g)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 2 punktiga e esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kas nad võtavad sotsiaalseid riske arvesse oma tasustamispõhimõtetes ning milliseid kriteeriume ja näitajaid kasutatakse, et teha kindlaks sotsiaalse riskiga seotud kaalutluste mõju muutuvtasudele.
	Riskijuhtimine
h)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, milliseid meetodeid, mõisteid ja standardeid nad kasutavad sotsiaalsete tegurite ja riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks, ning raamistiku kohta, millel need standardid, mõisted ja meetodid põhinevad. Finantsinstitutsioonid peavad selgitama, kuidas sellised meetodid, mõisted ja standardid on seotud kehtiva rahvusvahelise ja liidu poliitikaraamistiku ning olemasolevate võrdlusalustega.
i)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe protsessi kohta, mille abil nad teevad kindlaks ja jälgivad oma sotsiaalsete riskide suhtes tundlikke tegevusi ja riskipositsioone, muu hulgas oma vastaspoolte, investeerimis- või varahaldustegevuse kaudu, ning sealhulgas nende tegevuste ja riskipositsioonidega seotud mis tahes vallas- ja kinnisvara. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe protsessi kohta, mille abil nad teevad kindlaks ja jälgivad sotsiaalseid riske, mis on rahaliselt olulised või praegu mitteolulised, kuid võivad tulevikus oluliseks muutuda. Sellised sotsiaalsete riskide suhtes tundlikud tegevused, riskipositsioonid ja varad võivad olla seotud vastaspooltega, kes rikuvad tööõigust, inimõigusi või muid sotsiaalvaldkonna seadusi või õigusi, mille tulemusel võidakse algatada kohtuvaidlus. Täpsemalt võivad suurema sotsiaalse riskiga sektorid olla need, kus kasutatakse võõrtööjõudu, palgad on väiksed, töönormid on nõrgad või töötingimused on halvad ja mis mõjutavad kogukondi negatiivselt ning kus on suurem tõenäosus sattuda avaliku ja poliitilise tähelepanu alla.
j)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe tegevuste, kohustuste ja varade kohta, mida nad kasutavad sotsiaalsete riskide maandamiseks.
k)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga a esitavad finantsinstitutsioonid teabe rakendusvahendite kohta, mida nad kasutavad sotsiaalsete riskide kindlakstegemiseks ja juhtimiseks. Selliste vahendite hulka kuulub stsenaariumianalüüs, mida kohaldatakse riskipositsiooni, portfelli, vastaspoole või sektori tasandil ning mis hõlmab selliseid tegureid nagu ränne, demograafilised suundumused, tööjõu ja tehnoloogilised muutused. Sotsiaalsed riskid võivad hõlmata ka tarbijakäitumise muutumist, diskrimineerimise ja sotsiaalse kaasatuse küsimusi, ebavõrdsuse suurenemise stsenaariumianalüüsi, kliimamuutuste sotsiaalset mõju, kliimamuutustega kohanemist/nende leevendamist ja keskkonnaseisundi halvenemist. Finantsinstitutsioonid esitavad teabe selliste stsenaariumianalüüside tegemiseks kasutatud eelduste ja meetodite kohta. Finantsinstitutsioonid märgivad ajavahemiku, mida kasutatakse sotsiaalse riski hindamiseks raamatupidamis- ja usaldatavusnäitajate alusel, st lühiajaline, keskmise pikkusega või pikaajaline perspektiiv.
l)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõike 1 punktiga f esitavad finantsinstitutsioonid teabe piirangute kohta, mis nad on seadnud nende projektide või vastaspoolte rahastamisele, mis kahjustavad märkimisväärselt nende äristrateegia sotsiaalseid eesmärke. Need piirangud hõlmavad piiranguid, mille finantsinstitutsioonid kehtestavad sotsiaalsete riskide vältimiseks või maandamiseks nende tekkimise ja jälgimise ajal, ning piiranguid, mis näitavad, millal konkreetne riskipositsioon toob kaasa edasise uurimise, sisemise eskaleerimise, parandusmeetmete võtmise või portfellist väljajätmise.
m)	Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad kaardistavad sotsiaalsete riskide tekkimise ja kajastavad seda oma bilansis krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriski kaudu. Finantsinstitutsioonid peavad esitama teabe selle kohta, kuidas nad hindavad ja juhivad asjaomaste sotsiaalselt kahjulike sündmuste mõju eri liiki usaldatavusriskidele, sealhulgas krediidi-, likviidsus-, turu- ja tegevusriskile.

Tabel 3. Kvalitatiivne teave juhtimisriskide kohta: vabas vormis teksti kastid kvalitatiivse teabe avalikustamiseks XXXVII lisas

Finantsinstitutsioonid täidavad käesoleva määruse XXXIX lisas esitatud tabeli 3 „Kvalitatiivne teave juhtimisriskide kohta“ järgmiste juhiste kohaselt, et kirjeldada, kuidas on juhtimisriskid integreeritud nende juhtimisse ja riskijuhtimisse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikliga 435.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Juhtimine

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõikega 2 esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad integreerivad vastaspoole juhtimistegevuse oma juhtimiskorda.

Vastaspoole juhtimist puudutavad kaalutlused peavad hõlmama vastaspoole otsustus-, järelevalve- ja juhtimisprotsesside vajalikke etappe kõigil tasanditel, sealhulgas kõrgeima juhtorgani komiteesid ning majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna otsuste tegemise eest vastutavaid komiteesid.

Finantsinstitutsioonid selgitavad, kuidas nad võtavad arvesse vastaspoole kõrgeima juhtorgani rolli muudes kui finantsaruannetes, sealhulgas seda, milline kõrgeim komitee või juhtival positsioonil töötaja vaatab ametlikult läbi ja kiidab heaks organisatsiooni kestlikkusaruande ning tagab, et kõik olulised teemad on käsitlust leidnud.

Finantsinstitutsiooni vastaspoolte juhtimistegevusega seotud kaalutlused peavad hõlmama kõiki järgmisi aspekte:

a)	eetilised kaalutlused, sealhulgas ausus, väärtused ja eetika, altkäemaksu- ja korruptsioonivastased meetmed, aruandekohustus ja õigusriigi põhimõte;

b)	strateegia ja riskijuhtimine, sealhulgas strateegia rakendamine, tegevuste elluviimine ja järelevalve, sisekontroll ning riskijuhtimise põhimõtted ja menetlused;

c)	kaasamine; sealhulgas sooline ebavõrdsus ja vähemusrühmade esindatus juhtkonnas, sissetulekute erinevus;

d)	läbipaistvus; sealhulgas diskrimineerimise, maksukohustuste ja maksude tasumise avalikustamine, lobitegevuse avalikustamine ning õigusnormid ja tavad;

e)	huvide konfliktide haldamine, sealhulgas kõrgeima juhtorgani protsessid, mis tagavad huvide konflikti vältimise, haldamise ja leevendamise, ning

f)	kriitilistest probleemidest teavitamine, sealhulgas sellest, kuidas toimib vastaspoole organisatsioonisisene kriitilistest probleemidest teatamine kõrgeimale juhtorganile.

Riskijuhtimine

Vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 449a koostoimes kõnealuse määruse artikli 435 lõikega 1 esitavad finantsinstitutsioonid teabe selle kohta, kuidas nad integreerivad oma riskijuhtimiskorda vastaspoolte juhtimistegevuse, võttes arvesse 3. real sätestatud aspekte.

Vorm 1. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: riskipositsioonide kvaliteet sektorite, heidete ja järelejäänud tähtaja kaupa. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid täidavad järgmiste juhiste abil käesoleva määruse XXXIX lisas esitatud vormi 1, et esitada teavet riskipositsioonide kohta, mis on vastuvõtlikumad riskide suhtes, millega finantsinstitutsioonid võivad silmitsi seista seoses üleminekuga vähese CO2 heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele majandusele. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 449a kohaldamisel tuleb teha järgmist:

finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe oma riskipositsioonide kohta finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes tegutsevad CO2 heitega seotud sektorites, ning nende riskipositsioonide kvaliteedi kohta, sealhulgas viivisnõuded, 2. etapi liigitamine ja sellega seotud eraldised ning tähtajaklassid;

finantsinstitutsioonid hakkavad avalikustama teavet oma vastaspoolte 1., 2. ja 3. valdkonna heidete kohta, kui see on juba kättesaadav, sealhulgas kvalitatiivset teavet käesolevale vormile lisatavas selgituses nende heitkoguste arvutamise metoodika ja allikate kohta. Kui finantsinstitutsioon veel ei prognoosi neid vastaspoole heitkoguseid, mis on seotud tema finantseerimistegevusega, sealhulgas laenu- ja investeerimistegevusega, avalikustavad nad teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada selle teabe prognoosimise ja avalikustamise meetodeid. Finantsinstitutsioonid hakkavad avalikustama vormi veergudes i–k nimetatud teavet alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid lisavad vormile selgituse avalikustatud teabe kohta ja muutuste kohta võrreldes eelmiste avalikustamisperioodidega, samuti mis tahes mõju kohta, mida need riskipositsioonid võivad avaldada finantsinstitutsioonide krediidi-, turu-, tegevus-, maine- ja likviidsusriskile.

Finantsinstitutsioonid esitavad vormi ridadel finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide (v.a kauplemiseks hoitavad) bilansilise brutojääkmaksumuse majandussektorite kaupa, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1893/2006 (*11) sätestatud majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koode, lähtudes vastaspoole põhitegevusalast. Nad esitavad ka vahesummad, milles on summeeritud selliste sektorite ja allsektorite suhtes olevate riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste tekkele. Eelkõige viidatakse määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektoritele, mille hulka kuuluvad nafta-, gaasi-, kaevandus- ja transpordisektor, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (*12) põhjenduse 6 kohaselt sektorid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste tekkele, ja kõnealuses põhjenduses nimetamata „muude sektorite“ suhtes olevate riskipositsioonide vahesumma.

Vastaspoole NACE sektorite jaotuse aluseks on vahetu vastaspoole olemus. Kui finantsinstitutsioonide vastaspool on valdusettevõtja, peavad finantsinstitutsioonid arvestama valdusettevõtjale kuuluva konkreetse rahastust saava võlgniku (kui see erineb valdusettevõtjast) (st kõnealuse valdusettevõtja konkreetse tütarettevõtja) NACE sektorit, mitte valdusettevõtja sektorit, eelkõige juhul, kui rahastatav võlgnik on finantssektoriväline äriühing. Kui aga finantsinstitutsiooni vahetu vastaspool (võlgnik) on eriotstarbeline majandusüksus, avalikustavad finantsinstitutsioonid asjakohase teabe selle NACE sektori all, mis on seotud eriotstarbelise majandusüksuse emaettevõtja majandustegevusega. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või finantsasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel määravam. Ühiselt tekkinud riskipositsioonide jaotus NACE koodide alusel peab toimuma olulisema või määravama võlgniku tunnuste põhjal. Finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe NACE koodide kaupa vormi ridadel nõutaval detailsuse tasemel.

Veerud

Juhised

Bilansiline brutojääkmaksumus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad või müügiks hoitavad varad.

Millest riskipositsioonid Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud äriühingute suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad nende vastaspoolte suhtes olevate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, kes on välja jäetud Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artikli 12 lõike 1 punktides d–g ja artikli 12 lõikes 2.

Millest keskkonnakestlikud (kliimamuutuste leevendamine)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid, mida peetakse keskkonnakestlikuks, kuna nende abil rahastatakse tegevusi, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamise keskkonnaeesmärgi saavutamisele või võimaldavad seda kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklitega 10 ja 16, nagu on avalikustatud käesoleva määruse XXXIX lisa 7. vormil.

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama 2024. aastal, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 31. detsember 2023, nende riskipositsioonide puhul, mis arvatakse rohevarade suhtarvu lugejasse.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama 2025. aastal, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 31. detsember 2024, nende riskipositsioonide puhul, mis arvatakse pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu lugejasse, kuid mitte rohevarade suhtarvu lugejasse.

Millest 2. etapp

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid (IFRS) kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 osutatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma need finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (*13) kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 määratletud viivisnõuded.

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktides 11, 69, 70, 71, 106 ja 110 nimetatud summad.

Millest 2. etapp

Finantsinstitutsioonid avalikustavad 2. etapi riskipositsioonide väärtuse akumuleeritud languse summa.

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud viivisnõuded.

Kasvuhoonegaasidest rahastatud heitkogused (vastaspoole 1., 2. ja 3. valdkonna heide) (CO2 ekvivalenttonnides)

Kui teave on kättesaadav, avalikustavad finantsinstitutsioonid veerus i oma 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite hinnangulise koguse CO2 ekvivalenttonnides. Avalikustamine hõlmab kõiki sektoreid ja allsektoreid, mis aitavad olulisel määral kaasa kliimamuutuste tekkele, sealhulgas nafta-, gaasi-, kaevandus- ja transpordisektor, nagu on nimetatud delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 põhjenduses 6, ning teave esitatakse vormi ridadel 2–52.

Finantsinstitutsioonid tuginevad 3. valdkonna heite hindamisel oma vastaspooltelt kogutud teabele heite kohta ja teabele sektori keskmise heiteintensiivsuse kohta. Ettevõtete CO2 heite arvutamise meetodite hulka kuuluvad partnerluse „Partnership for Carbon Accounting Financials“ (*14) (PCAF, mis on eriti oluline finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma jaoks) poolt välja töötatud ülemaailmne kasvuhoonegaaside arvestuse ja aruandluse standard finantssektori jaoks või projekt „Carbon Disclosure Project“ (*15).

Finantsinstitutsioonid hindavad sektori 3. valdkonna heidet proportsionaalselt, võttes muu hulgas arvesse oma riskipositsioone (laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitali osalused) vastaspoole suhtes võrreldes vastaspoole kogukohustustega (raamatupidamiskohustused ja omakapital).

Vormile lisatavas selgituses kirjeldavad finantsinstitutsioonid üksikasjalikult andmeallikaid ja metoodikat, mida nad on kasutanud oma 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite hindamisel. Finantsinstitutsioonid selgitavad eelkõige, kas nad avalikustavad järgmised andmed:

a)	teatatud heitkogused (teave heitkoguste kohta saadakse otse laenuvõtjalt või investeerimisobjektiks olevalt äriühingult);

b)	füüsilisel tegevusel põhinevad heitkogused (heitkoguste prognoosi koostab andmeid esitav finantsinstitutsioon laenuvõtjalt või investeerimisobjektiks olevalt äriühingult saadud esmaste füüsilist tegevust käsitlevate andmete alusel);

c)	majandustegevusel põhinevad heitkogused (heitkoguste prognoosi koostab andmeid esitav finantsinstitutsioon laenuvõtjalt või investeerimisobjektiks olevalt äriühingult saadud majandustegevust käsitlevate andmete alusel).

Kui finantsinstitutsioonid veel ei prognoosi neid vastaspoole heitkoguseid, mis on seotud tema finantseerimistegevusega, sealhulgas laenu- ja investeerimistegevusega, avalikustavad nad teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada selle teabe prognoosimise ja avalikustamise meetodeid. Finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe vormi veergudes i, j ja k alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama varem, st alates 31. detsembrist 2022.

Millest rahastatud 3. valdkonna heited

Finantsinstitutsioonid avalikustavad oma vastaspoolte 3. valdkonna heited, mis on seotud finantsinstitutsioonide laenu- ja investeerimistegevusega. Kui finantsinstitutsioonid ei ole veel oma 3. valdkonna heiteid prognoosinud, jätavad nad veeru j tühjaks ja avalikustavad vormile lisatavas selgituses teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada meetodeid selle teabe prognoosimiseks ja avalikustamiseks.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad oma 3. valdkonna heited parimal võimalikul viisil, hõlmates kõige asjakohasemad sektorid kooskõlas PCAFi lähenemisviisiga ja delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 artiklis 5 sätestatud 3. valdkonna heidete järkjärgulise arvessevõtmisega.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad vastaspoole 3. valdkonna heidete teabe kõigi vormiga hõlmatud sektorite kohta, kusjuures esimene avalikustamiskuupäev on 30. juuni 2024.

Sektorite puhul, kus on probleeme andmete ja metoodikaga, järgivad finantsinstitutsioonid kasvuhoonegaaside protokolli ja selle 15 etappi nii väärtusahela algus- kui ka lõpuosas.

Kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma suunistega näitajate ja eesmärkide kohta peavad finantsinstitutsioonid olema ausad sellise teabe kogumisega seotud probleemide suhtes ja vältima võimaluse korral topeltarvestust.

Finantsinstitutsioonid peavad hakkama avalikustama teavet vormi veerus j alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid võivad hakata seda teavet avalikustama varem, st alates 31. detsembrist 2022.

Kasvuhoonegaaside heitkogused (veerg i): ettevõttepõhisest aruandlusest tulenev portfelli bilansilise brutojääkmaksumuse osakaal

Finantsinstitutsioonid märgivad portfelli osakaalu (riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus), mille puhul nad on suutnud hinnata oma vastaspoolte 1., 2. ja 3. valdkonna heidet, mis on seotud finantsinstitutsioonide laenu- ja investeerimistegevusega, tuginedes teabele, mille vastaspooled on avalikustanud või finantsinstitutsioonile kahepoolselt edastanud.

l - p

<= 5 aastat > 5 aastat <= 10 aastat; > 10 aastat <= 20 aastat; > 20 aastat; kaalutud keskmine tähtaeg

Finantsinstitutsioonid jaotavad riskipositsioonid asjakohasesse tähtajaklassi sõltuvalt finantsinstrumendi järelejäänud tähtajast, võttes arvesse järgmist:

a)	kui summa makstakse tagasi osade kaupa, esitatakse riskipositsioon viimasele osamaksele vastavas tähtajaklassis;

b)	kui riskipositsioonil ei ole märgitud lõpptähtaega muudel põhjustel kui see, et vastaspool saab valida tagasimaksekuupäeva, või kui tegemist on omakapitaliosalusega, avaldatakse selle riskipositsiooni summa suurimas tähtajaklassis „> 20 aastat“;

c)	riskipositsioonide keskmise tähtaja arvutamiseks võrdlevad finantsinstitutsioonid iga riskipositsiooni tähtaega riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumusega.

Vorm 2. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 2. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2010/31/EL (*16) ja 2012/27/EL (*17) edendatakse poliitikat, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonefond. Direktiiviga 2010/31/EL võeti kasutusele energiamärgis kui hoonete energiatõhususe parandamise vahend. Kõnealune energiamärgis on liikmesriigi või liikmesriigi määratud juriidilise isiku poolt tunnustatud märgis, mis näitab hoone või hooneosa energiatõhusust, mis on arvutatud vastavalt nimetatud direktiivile.

Sellel vormil esitatakse rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas osutatud äri- ja elamukinnisvaraga tagatud laenude ning tagastatud kinnisvaratagatiste bilansiline brutojääkmaksumus, sealhulgas teave tagatiste energiatõhususe kohta, mõõdetuna energiatarbimise (kWh/m2) järgi (vormi veerud b–g), direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 12 osutatud tagatise energiamärgise kohta liikmesriikide puhul või väljaspool liitu asuvate riskipositsioonide puhul mis tahes asjakohases kohalikus õigusaktis määratletud tähenduses, kui on olemas vastavus liidu energiamärgisele (veerud h–n).

Finantsinstitutsioonid esitavad veergudes b–g eelkõige riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse energiatõhususe astmete kaupa, tuginedes tagatise konkreetsele energiatarbimisele (kWh/m2), mis on märgitud tagatise energiamärgisel või mida finantsinstitutsioonid on prognoosinud energiamärgise puudumise korral. Finantsinstitutsioonid märgivad vormi ridadel 5 ja 10, mil määral need andmed on hinnangulised ega põhine energiamärgistel. Veergudes h–n avalikustavad finantsinstitutsioonid tagatise energiamärgise järgi rühmitatud riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse nende tagatiste puhul, mille energiamärgis on finantsinstitutsioonile kättesaadav.

Tagatiste energiamärgise jaotuse avalikustamisel esitavad finantsinstitutsioonid eraldi veerus o need riskipositsioonid, mille kohta neil puudub tagatise energiamärgise teave. Kui finantsinstitutsioonidel puudub energiamärgise teave, kuid nad kasutavad tagatise energiatõhususe kindlakstegemiseks asutusesiseseid arvutusi, peavad finantsinstitutsioonid avalikustama energiamärgiseta tagatise riskipositsioonide osakaalu, mille kohta nad esitavad hinnangulisi andmeid (see osakaal tuleb arvutada riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse alusel). Finantsinstitutsioonid avalikustavad kogu bilansilise brutojääkmaksumuse energiatarbimise taseme ja energiamärgise järgi asukoha arvestuses (liidus ja väljaspool liitu asuvas piirkonnas), eristades ärikinnisvaraga tagatud laene, elamukinnisvaraga tagatud laene ja oma valdusse võtmise teel saadud tagatisi.

Kui tegemist on riskipositsioonidega selliste üksuste suhtes, mis asuvad kolmandates riikides, kus puudub energiamärgisega samaväärne märgis, jätavad finantsinstitutsioonid veerud h–n tühjaks. Finantsinstitutsioonid täidavad siiski veerud o ja p ning vajaduse korral veerud b–g hinnanguliste andmetega.

Nende riskipositsioonide puhul, mis on seotud rohkem kui ühe tagatisega, näiteks kahe kinnisvaraga, tuleb riskipositsiooniga seotud kinnisvara energiatõhususe andmed esitada eraldi energiatõhususe tasemete all (nii tagatise KWh/m2 kohta veergudes b–g kui ka energiamärgise kohta veergudes h–n, mis vastavad iga tagatise energiatõhususele). Täpsemalt arvutavad finantsinstitutsioonid iga tagatise osa riskipositsiooni bilansilises brutojääkmaksumuses, lähtudes tagatise väärtusest, ja avalikustavad selle iga tagatisega seotud energiatõhususe astme all. Näiteks on finantsinstitutsioonil laen, mille bilansiline brutojääkmaksumus on 100 000 eurot ja mille tagatiseks on kaks kinnisvaraobjekti: kinnisvaraobjekt A ja kinnisvaraobjekt B. Kinnisvaraobjekti A tagatisväärtus on 80 000 eurot ja sellel on A-klassi energiamärgis, samal ajal kui kinnisvaraobjekti B tagatisväärtus on 70 000 eurot ja sellel on D-klassi energiamärgis. Selle näite puhul peaks finantsinstitutsioon avalikustama 53 333 eurot (st 100 000 eurot * [80 000/(80 000 + 70 000)] A-klassi energiamärgise puhul ja 46 667 eurot (st 100 000 eurot * [70 000/(80 000 + 70 000)] D-klassi energiamärgise puhul, mis mõlemad vastavad kõnealusele konkreetsele laenule.

Vorm 3. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: järgimisnäitajad. Paindlik vorm (kindlaksmääratud veerud, paindlikud read).

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 3. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: järgimisnäitajad“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad sellel vormil teabe oma jõupingutuste kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel valitud sektorites. Need andmed peavad näitama, mil määral on finantsvood kooskõlas Pariisi kokkuleppes osutatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõime suurendamise eesmärgi saavutamisega. Kõnealust CO2 heite vähendamise eesmärki kirjeldatakse Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) majandusstsenaariumis „CO2-neutraalsus 2050. aastaks“ (NZE2050) (*18). Finantsinstitutsioonid võtavad seda stsenaariumi arvesse. Arvestades, et Rahvusvaheline Energiaagentuur esitab ülemaailmseid stsenaariume ja mõningaid konkreetseid Euroopa-tasandi näitajaid, peavad finantsinstitutsioonid hindama seda, kui kaugel nad on Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumide ülemaailmsetest võrdlusalustest, ning kui konkreetsed Euroopa tasandi näitajad on kättesaadavad, siis Euroopa tasandi võrdlusalustest.

Finantsinstitutsioonid, kes juba hindavad teavet oma sektorite poolse Pariisi kokkuleppe järgimise kohta, avalikustavad selle teabe käesolevas vormis. Finantsinstitutsioonid peavad selgitama kasutatud meetodit ja andmeallikat vormile lisatavas selgituses. Need finantsinstitutsioonid, kes oma sektorite poolset asjaomase kokkuleppe järgimist veel ei hinda, avalikustavad teabe selle kohta, kuidas nad kavatsevad rakendada selle teabe hindamise ja avalikustamise meetodeid. Igal juhul hakkavad finantsinstitutsioonid käesolevas vormis sisalduvat teavet avalikustama alates 30. juunist 2024.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad selles vormis järgmise teabe:

a)	Veerud a ja b: need veerud hõlmavad sektoreid (Rahvusvahelise Energiaagentuuri sektorid) veerus a, mille ridadel 1–8 on esitatud sektorite kohustuslik miinimumloetelu, ja allsektoreid (NACE sektorid vastavalt vormil esitatud minimaalsele „arvesse võetavate NACE sektorite loetelule“) veerus b.

Kui finantsinstitutsiooni vastaspool on valdusettevõtja, peavad finantsinstitutsioonid arvestama valdusettevõtja kontrollitava konkreetse rahastust saava võlgniku (kui see erineb valdusettevõtjast) NACE sektorit, mitte valdusettevõtja sektorit, eelkõige juhul, kui võlgnik on finantssektoriväline äriühing. Kui finantsinstitutsiooni vahetu vastaspool (võlgnik) on aga eriotstarbeline majandusüksus, avalikustavad finantsinstitutsioonid asjakohase teabe selle NACE sektori all, mis on seotud eriotstarbelise majandusüksuse emaettevõtte majandustegevusega.

Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või finantsasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel määravam. Finantsinstitutsioonid avalikustavad teabe NACE koodide kaupa veerus b nõutaval detailsuse tasemel.

Veerg c: iga veergudes a ja b nimetatud sektori finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansiline brutojääkmaksumus, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad või müügiks hoitavad varad.

Veerud d ja e: finantsinstitutsiooni kohaldatav(ad) järgimisnäitaja(d) ja iga sektori järgimisnäitaja(te) lähim võrdlusaasta. Finantsinstitutsioonid kasutavad järgimisnäitajat (järgimisnäitajaid), mida saab võrrelda stsenaariumiga „CO2-neutraalsus 2050. aastaks“ (NZE2050). Finantsinstitutsioonid peavad tagama, et näitajad võimaldavad põhjalikult avalikustada finantsinstitutsioonide rahastatud tootmisvõimsused ning hõlmavad kõiki asjakohaseid CO2-mahukaid rahastatud tegevusi. Mõned näidisnäitajad on toodud vormil. Finantsinstitutsioonid peavad avalikustama iga sektori kohta mitu näitajat, mis on nende rahastamistegevuse seisukohast olulised. Need peavad hõlmama heitemahukuse näitajaid, tehnoloogiate kombinatsioonil põhinevaid näitajaid ja tootmispõhiseid näitajaid. Finantsinstitutsioonid peavad tuginema finantsinstrumentide alusvarade ja nendega seotud tegevuste hindamisele.

Laenude puhul, mille tulude kasutamine on teada, lisatakse väärtus asjaomase sektori ja järgimisnäitaja kohta. Laenude puhul, mille tulude kasutamine ei ole teada, jaotatakse riskipositsiooni bilansiline brutojääkmaksumus vastavate sektorite ja järgimisnäitajate vahel vastaspoolte tegevusalade jaotuse alusel, sealhulgas vastaspoolte käibe järgi tegevusalade kaupa.

Finantsinstitutsioonid lisavad vormi rea iga veerus b esitatud asjakohase sektorikombinatsiooni ja veerus d esitatud järgimisnäitajate kohta.

Veerg f: veeru d näitajate ajaline kaugus stsenaariumi „CO2-neutraalsus 2050. aastaks“ (NZE2050) 2030. aasta andmepunktidest väljendatakse protsendipunktides. See kaugus näitab praegust vastavust stsenaariumi 2030. aasta näitajale ja seda väljendatakse veerus d esitatud näitaja ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumi 2030. aasta prognoosi vahena, mis jagatakse stsenaariumi võrdlusnäitajaga ja arvutatakse ümber protsendimääraks.

Finantsinstitutsioonid leiavad asjakohase teabe ja stsenaariumis kohaldatavad 2030. aasta näitajad sektorite kaupa Rahvusvahelise Energiaagentuuri veebisaidilt. Finantsinstitutsioonid viitavad eelkõige dokumendile „Net Zero by 2050 - A Roadmap for the Global Energy Sector“, mille Rahvusvaheline Energiaagentuur avaldab igal aastal (*19). Konkreetsed andmepunktid ja näitajad saab alla laadida Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostatud stsenaariumis „CO2-neutraalsus 2050. aastaks“ sisalduvast Exceli tabelist.

Riskipositsioonide aluseks olevaid tegevusi peetakse vastavaks, kui näitaja tase on langevate võrdlusaluste puhul madalam kui võrdlusaluse tase (CO2 heidet tekitav tegevus) või kasvavate võrdlusaluste puhul kõrgem kui võrdlusaluse tase (vähese CO2-heitega tegevus);

Veerg g: finantsinstitutsioonide kolme aasta eesmärk pärast veerus e märgitud võrdlusaastat ja veerus d märgitud järgimisnäitaja. Veerus g esitatakse portfelli Pariisi kokkuleppega kooskõlastamise kava ja eesmärgid, mida finantsinstitutsioonid kavatsevad saavutada, et järgida pikas perspektiivis Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumi.

Vorm 4. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: riskipositsioonid 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte suhtes. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 4. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku üleminekuriski näitajad: riskipositsioonid 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte suhtes“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad sellel vormil koondteabe riskipositsioonide kohta maailma kõige CO2-mahukamate vastaspoolte suhtes. Nad esitavad koond- ja anonüümitud andmed nende riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse kohta, mis on seotud kuni 20 vastaspoolega, mis kuuluvad maailma 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte hulka. Andmed peavad põhinema avalikult kättesaadaval usaldusväärsel ja täpsel teabel. CO2-mahukate ettevõtete väljaselgitamiseks kasutatavate andmeallikate hulka kuuluvad näiteks CO2-mahukate ettevõtete andmebaas Carbon Majors Database ja mittetulundusühingu Carbon Disclosure Project ja instituudi Climate Accountability Institute aruanded ning Thomson Reutersi aruanded.

Finantsinstitutsioonid peavad avalikustatavatele andmetele lisatavas selgituses avaldama kasutatud andmete allika. Kui finantsinstitutsioonid ei suuda kindlaks teha riskipositsioone maailma 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte suhtes, peavad nad selgitama, miks nad ei ole selliseid riskipositsioone märkinud, sealhulgas juhul, kui neil puuduvad riskipositsioonid maailma 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte suhtes.

	Veerg	Juhised
a	Bilansiline brutojääkmaksumus (koondandmed)	Mõistel „bilansiline brutojääkmaksumus“ on rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas osutatud tähendus. See hõlmab laene ja ettemakseid, võlaväärtpabereid ja omakapitaliinstrumente, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt kõnealusele rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad. Finantsinstitutsioonid esitavad koondteabe riskipositsioonide kohta finantsinstitutsiooni kuni 20 vastaspoole suhtes, mis kuuluvad maailma 20 kõige CO2-mahukama ettevõtte hulka.
b	Ettevõttega seotud bilansiline brutojääkmaksumus võrreldes bilansilise brutojääkmaksumuse kogusummaga (koondandmed)	Finantsinstitutsioonid avalikustavad protsendimäära, mis tuleneb veerus a osutatud bilansilise brutojääkmaksumuse kogusummast, mis on jagatud finantsinstitutsioonide pangaportfellis olevate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumusega, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas, sealhulgas pangaportfellis olevad laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitaliinstrumendid, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellide alla vastavalt nimetatud rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.
c	Millest keskkonnakestlikud (kliimamuutuste leevendamine)	Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärki toetavate keskkonnakestlike riskipositsioonide summaarse bilansilise brutojääkmaksumuse. See summa põhineb rahastatava tegevuse eesmärgil, kui tegemist on eriotstarbeliste laenudega, või vastaspoole andmetel selle kohta, mil määral on tema majandustegevus kooskõlas määrusega (EL) 2020/852, kui tegemist on kliimamuutuste leevendamise eesmärgiga (% käibest, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele). Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2023.
d	Keskmine tähtaeg	Finantsinstitutsioonid avalikustavad arvutamisel arvesse võetud riskipositsioonide keskmise tähtaja, mida on võrreldud riskipositsiooni bilansilise brutojääkmaksumusega.
e	20 kõige rohkem saastava ettevõtte hulka kuuluvate arvesse võetud ettevõtete arv	Finantsinstitutsioonid märgivad, mitut kõige rohkem saastavat ettevõtet on arvesse võetud summaarse bilansilise brutojääkmaksumuse arvutamisel.

Vorm 5. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku füüsilise riski näitajad: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 5. Pangaportfell. Kliimamuutustega seotud võimaliku füüsilise riski näitajad: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Finantsinstitutsioonid esitavad sellel vormil teabe pangaportfellis sisalduvate finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide kohta, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide kohta, mida ei hoita kauplemiseks ega müügiks, kinnisvaraga tagatud laenude ja tagastatud kinnisvaratagatiste kohta, mida mõjutavad kliimaga seotud pikaajalised ja akuutsed ohud, majandustegevuse sektori (NACE klassifikatsioon) ja vastaspoole või tagatise geograafilise asukoha järgi nende sektorite ja geograafiliste piirkondade kohta, mida mõjutavad pikaajalised ja akuutsed kliimamuutustest tingitud sündmused.

Finantsinstitutsioonid kasutavad konkreetsetele kliimaga seotud ohtudele vastuvõtlike geograafiliste piirkondade kindlakstegemiseks spetsiaalseid portaale ja andmebaase. Kliimamuutuste suhtes tundlike asukohtade omaduste kohta teabe saamiseks võivad finantsinstitutsioonid kasutada andmeid, mida pakuvad liidu asutused ja riiklikud valitsusasutused, sealhulgas meteoroloogia-, keskkonna- ja statistikaametid või geoteaduslikud organisatsioonid. Kliimamuutustega seotud ohtudest mõjutatud geograafiliste piirkondade kindlaksmääramise andmeallikad on näiteks järgmised: (*20) GFDRR – ThinkHazard! (hõlmab kuumalained, veepuudust ja -stressi, üleujutusi, metsatulekahjusid, orkaane, maalihkeid); PREP – PREPdata (rannikualade üleujutused, väga suur kuumus, maalihked, veepuudus ja -stress, metsatulekahjud); WRI – Aqueduct Water Risk Atlas (üleujutused, rannikualade üleujutused, veepuudus ja -stress); Swiss Re – CatNet® (üleujutused, troopilised tsüklonid (orkaanid ja taifuunid), metsatulekahjud); Maailmapank – Climate Change Knowledge Portal (väga suur kuumus, paduvihmad, põuad); PCA – platvorm Global Drought Risk (põuad); NOAA – orkaanide jälgimine (troopilised tsüklonid (orkaanid ja taifuunid)).

Kui vastaspool on valdusettevõtja, peavad finantsinstitutsioonid arvesse võtma valdusettevõtja kontrollitava konkreetse rahastust saava võlgniku (kui see erineb valdusettevõtjast) NACE sektorit, eelkõige juhul, kui võlgnik on finantssektoriväline äriühing. Kui finantsinstitutsiooni vahetu vastaspool (võlgnik) on aga eriotstarbeline majandusüksus, avalikustavad finantsinstitutsioonid asjakohase teabe NACE sektori all, mis on seotud eriotstarbelise majandusüksuse emaettevõtja majandustegevusega. Selliste riskipositsioonide liigitus, mille on tekitanud ühiselt mitu võlgnikku, tuleb teha selle võlgniku tunnuste alusel, kes oli olulisem või finantsasutuse jaoks riskipositsiooni andmisel määravam. Ühiselt tekkinud riskipositsioonide jaotus NACE koodide alusel peab toimuma olulisema või määravama võlgniku tunnuste põhjal.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad käesolevas vormis sisalduva teabe parimal võimalikul viisil ja selgitavad vormile lisatavas selgituses, milliseid teabeallikaid ja meetodeid nad on kasutanud nende riskipositsioonide kindlakstegemiseks, mida mõjutab kliimamuutustega seotud füüsiline risk.

Veerud

Juhised

Geograafiline piirkond, mida mõjutavad pikaajalised ja akuutsed kliimamuutustest tingitud sündmused

Finantsinstitutsioonid nimetavad geograafilised piirkonnad, mida mõjutavad ebasoodsalt kliimamuutustest tingitud sündmused. Nende geograafiliste piirkondade hulka kuuluvad riigid või muud geograafilised või halduspiirkonnad, kus toimub vastaspoole tegevus või asub tagatis ja mida mõjutavad pikaajalised ja akuutsed kliimamuutustest tingitud sündmused. Riskipositsioonide geograafilise ulatuse puhul kasutavad finantsinstitutsioonid vastavalt vajadusele ühises statistiliste territoriaalüksuste liigituses (ehk NUTSis) osutatud jaotust.

Bilansiline brutojääkmaksumus

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas määratletud finantssektoriväliste äriühingute suhtes olevate riskipositsioonide, sealhulgas laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on liigitatud pangaportfelli raamatupidamisportfellides vastavalt nimetatud rakendusmäärusele, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.

c–o

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud kliimamuutustest tingitud füüsiliste sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustest tingitud füüsilistest sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse. Kliimamuutustest tingitud füüsilistest sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus võib olla võrdne käesoleva vormi veerus b esitatud täieliku riskipositsioonide summaga või olla osa sellest riskipositsioonide summast.

c–g

Jaotus tähtajaklasside kaupa

Finantsinstitutsioonid jaotavad riskipositsioonid asjakohastesse tähtajaklassidesse sõltuvalt finantsinstrumendi järelejäänud tähtajast, võttes arvesse järgmist:

a)	kui summa makstakse tagasi osade kaupa, esitatakse riskipositsioon viimasele osamaksele vastavas tähtajaklassis;

b)	kui riskipositsioonil ei ole märgitud lõpptähtaega muudel põhjustel kui see, et vastaspool saab valida tagasimaksekuupäeva, avalikustatakse selle riskipositsiooni summa veerus „> 20 aastat“;

c)	riskipositsioonide keskmise tähtaja arvutamiseks võrdlevad finantsinstitutsioonid iga riskipositsiooni tähtaega riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumusega.

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud pikaajaliste kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad ainult selliste riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on tundlikud pikaajaliste kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes, sealhulgas ohtude suhtes, mis on seotud ilmastiku ja kliima järkjärgulise muutumisega ja mis võivad mõjutada majandustoodangut ja tootlikkust.

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad ainult selliste riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on tundlikud akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes, sealhulgas ohtude suhtes, mis võivad tekitada ootamatut kahju varadele, tarneahelate katkemist ja varade väärtuse vähenemist.

Millest riskipositsioonid, mis on tundlikud nii pikaajaliste kui ka akuutsete kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes

Finantsinstitutsioonid avalikustavad veergudes h ja i osutatud pikaajalistest ja akuutsetest kliimamuutustest tingitud sündmustest mõjutatud riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Millest 2. etapp

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad nende määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud viivisnõuete bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on vastuvõtlikud kliimamuutustest tingitud sündmuste mõju suhtes.

m, n, o

Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsed muutused ja eraldised

Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktides 11, 69, 70, 71, 106 ja 110 osutatud summad.

Millest 2. etapi riskipositsioonid

Veerus m esitatakse 2. etapi riskipositsioonide väärtuse akumuleeritud languse summa.

Rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid kohaldavad finantsinstitutsioonid avalikustavad standardis IFRS 9 sätestatud „2. etapi“ instrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse.

Veerge „Millest 2. etapp“ ei pea täitma finantsinstitutsioonid, kes kohaldavad direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt riiklikke üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

Millest viivisnõuded

Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47a lõikes 3 osutatud väärtuse akumuleeritud languse, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud negatiivsete muutuste ja viivisnõuetest tulenevate eraldiste summa.

Vorm 6. Kokkuvõte taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide põhilistest tulemusnäitajatest. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid esitavad vormil 6 ülevaate XXXIX lisa vormide 7 ja 8 alusel arvutatud põhilistest tulemusnäitajatest, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 osutatud rohevarade suhtarvu (*21)

Kuigi delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 nõutakse, et üksused arvutaksid ja avalikustaksid rohevarade suhtarvu kaks korda, üks kord vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe alusel (finantssektoriväliste äriühingute puhul) nende riskipositsioonide puhul, mille eesmärk ei ole konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamine (üldotstarbelised laenud), ja teine kord vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude (CapEx) alusel samade üldotstarbeliste laenude puhul, avalikustavad finantsinstitutsioonid käesolevas vormis rohevarade suhtarvu ainult üks kord, lähtudes vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas olevast käibest ainult üldotstarbeliste laenude puhul.

Jäägiga seoses rohevarade suhtarv (kliimamuutuste leevendamine), rohevarade suhtarv (kliimamuutustega kohanemine) ja rohevarade suhtarv (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) vastavalt vormi 8 veergudes b, g ja l esitatud põhilistele tulemusnäitajatele. Ka vooga seoses vastavad rohevarade suhtarv (kliimamuutuste leevendamine), rohevarade suhtarv (kliimamuutustega kohanemine) ja rohevarade suhtarv (kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) sama vormi 8 veergudes r, w ja ab esimesel real esitatud põhilistele tulemusnäitajatele.

Teave katvuse kohta esitatakse vormi 8 veeru p esimesel real rohevarade suhtarvu jäägi kohta ja veerus af rohevarade suhtarvu voo kohta.

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2023, mis on delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 osutatud rohevarade suhtarvu teabe esimene avalikustamiskuupäev.

Vorm 7. Leevendusmeetmed: rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad. Kindlaksmääratud vorm.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 7. Leevendusmeetmed: rohevarade suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Finantsinstitutsioonid avalikustavad käesolevas vormis teabe finantsinstitutsioonide pangaportfelli kuuluvate laenude ja ettemaksete, võlaväärtpaberite ja omakapitaliinstrumentide bilansilise brutojääkmaksumuse kohta, esitades teabe vastaspoole liikide kaupa, sealhulgas finantsettevõtted, finantssektorivälised äriühingud, kodumajapidamised, kohalikud omavalitsused ning kinnisvaralaenud kodumajapidamistele, ning riskipositsioonide taksonoomias käsitlemise ja taksonoomiaga kooskõla kohta seoses määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise keskkonnaeesmärkidega.

Finantsinstitutsioonid esitavad selles vormis eelkõige teabe, mis on vajalik rohevarade suhtarvu arvutamiseks vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178. Kuigi delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 nõutakse, et finantsinstitutsioonid arvutaksid ja avalikustaksid rohevarade suhtarvu kaks korda, üks kord vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe alusel (finantssektoriväliste äriühingute puhul) nende riskipositsioonide puhul, mille eesmärk ei ole konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamine (üldotstarbelised laenud), ja teine kord vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikulude alusel samade üldotstarbeliste laenude puhul, avalikustavad finantsinstitutsioonid käesolevas vormis rohevarade suhtarvu ainult üks kord, lähtudes üksnes vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas olevast käibest üldotstarbeliste laenude puhul.

Selle teabe põhjal arvutavad ja avalikustavad finantsinstitutsioonid oma rohevarade suhtarvu vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178. Esitatav teave peab olema seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktides a ja b osutatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega.

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2023, mis on delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 osutatud rohevarade suhtarvu teabe esimene avalikustamiskuupäev.

Veerud	Juhised
a	Bilansiline brutojääkmaksumus Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas.
b	Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid avalikustavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisas sätestatud taksonoomia kohaselt vastava keskkonnaeesmärgi jaoks asjakohaste sektorite (4. tasandi NACE koodid) suhtes olevate aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse (*22). Finantsinstitutsioonid avalikustavad asjaomaste sektorite suhtes olevad riskipositsioonid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10.
c	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlike aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisale. Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud riskipositsioonid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10. Kui tulu kasutamine on teada (eriotstarbelised laenud, sealhulgas rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud laenud projektide rahastamiseks), avalikustavad finantsinstitutsioonid, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik. Selle avalikustamisel lähtutakse sellest, kuivõrd rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 10 või on toetav tegevus vastavalt kõnealuse määruse artiklile 16 ning vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Kui tulu kasutamine ei ole teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8 vastaspoolelt saadud teavet selle kohta, kui suur osa käibest on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt keskkonnakestlikuks peetava majandustegevusega. Iga riskipositsiooni võetakse arvesse ainult üks kord ja see esitatakse ainult ühe keskkonnaeesmärgi all. Kui riskipositsioonid on asjakohased rohkem kui ühe keskkonnaeesmärgi puhul, esitatakse see kõige asjakohasema eesmärgi all.
d	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8. Nende hulka kuuluvad riskipositsioonid, mis on keskkonnakestlikud kliimamuutuste leevendamise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile a ja artiklile 10. Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul selle, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele (projektipõhine teave) vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 10 või on artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Finantsinstitutsioonid esitavad läbipaistvat teavet selle kohta, millist majandustegevust rahastatakse eriotstarbeliste laenudega. Kui sama eriotstarbeline nõue on asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, esitavad finantsinstitutsioonid selle kõige asjakohasema eesmärgi all.
e	Millest üleminekutegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10.
f	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.
g	Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid avalikustavad delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisas sätestatud taksonoomia kohaselt vastava keskkonnaeesmärgi jaoks asjakohaste sektorite (4. tasandi NACE koodid) suhtes olevate aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse. Finantsinstitutsioonid avalikustavad asjaomaste sektorite suhtes olevad riskipositsioonid kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11.
h	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlike aktsepteeritavate riskipositsioonide bilansilise brutojääkmaksumuse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisale. Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud riskipositsioonid kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11. Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 11 või on kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Kui tulu kasutamine ei ole teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid selle, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 8 vastaspoolelt saadud teavet selle kohta, kui suur osa käibest on saadud toodetest või teenustest, mis on seotud kõnealuse määruse artikli 3 kohaselt keskkonnakestlikuks peetava majandustegevusega. Iga riskipositsiooni võetakse arvesse ainult üks kord ja see esitatakse ainult ühe keskkonnaeesmärgi all. Kui riskipositsioonid on asjakohased rohkem kui ühe keskkonnaeesmärgi puhul, esitatakse need kõige asjakohasema eesmärgi all.
i	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8. Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskkonnakestlikud eriotstarbelised nõuded kliimamuutustega kohanemise eesmärgi raames vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktile b ja artiklile 11. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, kasutades vastaspoolelt saadud teavet. Kui tulu kasutamine on teada, avalikustavad finantsinstitutsioonid eriotstarbeliste laenude puhul, kuivõrd riskipositsioon on keskkonnakestlik, lähtudes sellest, kas ja kuivõrd konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele (projektipõhine teave) vastavalt määruse (EL) 2020/852 artiklile 11 või on kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt toetav tegevus ja vastab selle artiklis 3 sätestatud kriteeriumidele. Finantsinstitutsioonid esitavad läbipaistvat teavet selle kohta, millist majandustegevust rahastatakse eriotstarbeliste laenudega. Kui sama eriotstarbeline nõue võib olla asjakohane kahe keskkonnaeesmärgi saavutamiseks, esitatakse riskipositsioon selle kõige asjakohasema eesmärgi all.
j	Millest kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11. Need tegevused hõlmavad tegevusi, mis ei ole toetavad tegevused.
k	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16.
l	Millest taksonoomia kohaselt asjakohaste sektoritega seotud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude b ja g summa.
m	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude c ja h summa.
n	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on määratletud rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osas. Eriotstarbelised nõuded on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõikes 8. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude d ja i summa.
o	Millest ülemineku-/kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10 ja artikkel 11. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude e ja j summa.
p	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Finantsinstitutsioonid esitavad selle vormi veergude f ja k summa.

Read	Juhised
	Rohevarade suhtarv – nii lugejasse kui ka nimetajasse arvatud varad Aktsepteeritavad riskipositsioonid on need, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaste avalikustamisnõuetega hõlmatud vastaspoolte ja varaklassidega.
1	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvus Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas määratletud laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja omakapitaliinstrumendid, mis on liigitatud pangaportfellis, välja arvatud kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja müügiks hoitavad varad.
2	Finantssektori äriühingud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktides c ja d osutatud riskipositsioonid.
3	Krediidiasutused Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis c osutatud riskipositsioonid.
4, 9, 13, 17, 21, 34, 40	Laenud ja ettemaksed Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 32 osutatud laenud ja ettemaksed.
5, 10, 14, 18, 22, 37, 41	Võlaväärtpaberid Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 31 osutatud võlaväärtpaberid.
6, 11, 15, 19, 23, 38, 42	Omakapitaliinstrumendid Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud omakapitaliinstrumendid. Pangaportfellis sisalduvad omakapitaliinstrumendid hõlmavad investeeringuid sidusettevõtjatesse, ühisettevõtetesse ja tütarettevõtjatesse, mis ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud.
7	Muud finantssektori äriühingud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis d osutatud muude finantssektori äriühingute suhtes olevad riskipositsioonid.
8	Millest investeerimisühingud Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisühingute suhtes olevad riskipositsioonid.
12	Millest fondivalitsejad Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud fondivalitsejate suhtes olevad riskipositsioonid.
16	Millest kindlustusandjad Finantsinstitutsioonid avalikustavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 5 määratletud kindlustusandjate suhtes olevad riskipositsioonid.
20	Finantssektorivälised äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/95/EL avalikustamiskohustusi.
28	Millest ärikinnisvaralaenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a ja punktis 239ix osutatud riskipositsioonid.
24	Kodumajapidamised Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis f osutatud laenud ja ettemaksed. Finantsinstitutsioonid koguvad teavet kahepoolselt oma vastaspooltelt laenude väljastamise protsessi ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus.
25	Millest elamukinnisvaraga tagatud laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a osutatud elamukinnisvaraga tagatud laenud ja ettemaksed. Nende riskipositsioonide vastavust määrusele (EL) 2020/852 hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.
26	Millest laenud hoonete renoveerimiseks Finantsinstitutsioonid avalikustavad kodumajapidamistele kodu renoveerimiseks antud laenud. Nende riskipositsioonide vastavust määrusele (EL) 2020/852 hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.
27	Millest mootorsõidukilaenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukilaenud ja muud mootorsõiduki soetamiseks antud laenud, mida hinnatakse lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt sõidukite rahastamise, rentimise ja liisimise tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktiga 6.5, lähtudes aluseks oleva sõiduki energiatõhususest.
28	Kohalike omavalitsuste rahastamine Ridade 29 ja 30 summa.
29	Eluasemete rahastamine Finantsinstitutsioonid avalikustavad laenud, mida nad on andnud kohalikele omavalitsustele eesmärgiga rahastada sotsiaaleluasemete soetamist.
30	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine Finantsinstitutsioonid avalikustavad laenud, mida nad on andnud kohalikele omavalitsustele eesmärgiga rahastada eriotstarbelisi nõudeid, mis ei tulene sotsiaaleluasemete soetamisest.
31	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 341 osutatud valdusse võtmise teel saadud tagatised.
32	Rohevarade suhtarvu varad kokku See rida peab võrduma vormi reaga 1.
	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel lugejasse (arvatakse nimetajasse)
33	ELi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi) Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad liidus ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.
37	Kolmanda riigi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi) Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad väljaspool liitu ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.
	Varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu lugejasse (arvatakse nimetajasse)
41	Tuletisinstrumendid Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 10 osutatud tuletisinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks.
42	Pankadevahelised nõudelaenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 3 osutatud „muud nõudmiseni hoiused“.
43	Raha ja rahaga seotud varad Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punktis 1 osutatud „sularaha“.
44	Muud varad (nt firmaväärtus, kaubad jne) Finantsinstitutsioonid avalikustavad finantsinstitutsiooni bilansis olevad muud varad, mida ei hõlma käesoleva vormi read 41, 42 ja 43.
45	Nimetajasse arvatav koguvara (rohevarade suhtarv) See rida on käesoleva vormi ridade 32, 33, 37 ja 41–44 summa.
	Muud varad, mida ei arvata rohevarade suhtarvu arvutamisel ei lugejasse ega ka nimetajasse
46	Riiginõuded Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 42 osutatud valitsemissektori, välja arvatud vormi ridadel 29 ja 30 esitatud riskipositsioonid.
47	Keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid Finantsinstitutsioonid avalikustavad keskpanga suhtes olevad riskipositsioonid.
48	Kauplemisportfell Finantsinstitutsioonid avalikustavad kauplemiseks hoitavad finantsvarad või kaubeldavad finantsvarad, nagu on määratletud kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes.
49	Kokku varad, mida ei arvata ei lugejasse ega ka nimetajasse See rida on käesoleva vormi ridade 46, 47 ja 48 summa.
50	Varad kokku See rida on käesoleva vormi ridade 45 ja 49 summa.

Vorm 8. Rohevarade suhtarv (%)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad järgmiste juhiste kohaselt teabe, mis on nõutav „Vormil 8. Rohevarade suhtarv (%)“, nagu on sätestatud käesoleva määruse XXXIX lisas.

Tuginedes vormil 7 esitatud teabele avalikustavad finantsinstitutsioonid sellel vormil delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 osutatud rohevarade suhtarvu.

Selle vormi eesmärk on näidata, kuivõrd finantsinstitutsioonide tegevus on keskkonnakestlik kooskõlas määruse (EL) 2020/852 artiklitega 3 ja 9, et sidusrühmad saaksid aru, milliseid meetmeid on finantsinstitutsioonid võtnud kliimamuutustega seotud ülemineku- ja füüsiliste riskide maandamiseks.

Delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 kohaselt peavad finantsinstitutsioonid arvutama ja avalikustama rohevarade suhtarvu kaks korda. Üks kord vastaspoole taksonoomiaga kooskõlas oleva käibe alusel (finantssektoriväliste äriühingute puhul) nende riskipositsioonide puhul, mille eesmärk ei ole konkreetse kindlaksmääratud tegevuse rahastamine (üldotstarbelised laenud). Teine avalikustamine põhineb vastaspoole kapitalikulude vastavusel määrusele (EL) 2020/852 samade üldotstarbeliste laenude riskipositsioonide puhul. Käesoleval vormil avalikustavad finantsinstitutsioonid rohevarade suhtarvu ainult üks kord, lähtudes taksonoomiaga kooskõlas olevast vastaspoole käibest ainult üldotstarbeliste laenude puhul.

Finantsinstitutsioonid hakkavad seda teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2023, mis on delegeeritud määruses (EL) 2021/2178 osutatud rohevarade suhtarvu teabe esimene avalikustamiskuupäev.

Veerud	Juhised
a	Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse määruses (EL) 2020/852 osutatud tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on määruses (EL) 2020/852 osutatud nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamiseks, nagu on osutatud vormi 7 veeru b juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on juhistes nimetatud hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, mis on määratletud vormi 7 veeru a juhistes.
b	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust (st kooskõlas olevad varad). See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on selliste aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust kliimamuutuste leevendamise eesmärgil, nagu on osutatud vormi 7 veeru c juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
c	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru d juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
d	Millest üleminekutegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10. Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate üleminekutegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru e juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
e	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ette võetavate toetavate tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru f juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
f	Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid kliimamuutustega kohanemise eesmärgil, nagu on osutatud vormi 7 veeru g juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
g	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust (st kooskõlas olevad varad). See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamiseks, nagu on osutatud vormi 7 veeru h juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
h	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru i juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
i	Millest kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11. Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate kohandamistegevuste rahastamiseks mõeldud ja erilaenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru j juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
j	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutustega kohanemise eesmärgil ette võetavate toetavate tegevustega seotud varade osakaalu varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru k juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
k	Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on hõlmatud varade koguhulgaga võrreldes nende varade osakaal, millega rahastatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavaid taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad). See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru l juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
l	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on aktsepteeritavate varade hulgas nende varade osakaal, millega rahastatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavaid keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse keskkonnakestlikku tegevust, nagu on osutatud vormi 7 veeru m juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud riskipositsioonide bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
m	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärgil ette võetavate keskkonnakestlike tegevuste rahastamiseks mõeldud ja eriotstarbelisteks laenudeks liigitatud varade osakaalu nende varade hulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru n juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
n	Millest ülemineku-/kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artiklid 10 ja 11. Protsent vastab veergudes d ja i esitatud protsendile.
o	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Protsent vastab veergudes e ja j esitatud protsendile.
p	Hõlmatud koguvara osakaal Finantsinstitutsioonid avalikustavad rohevarade suhtarvuga hõlmatud koguvara osakaalu. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru 1 juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on finantsinstitutsiooni bilansis olevate koguvarade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 rea 50 juhistes.
q	Taksonoomia kohaselt asjakohaste sektorite uute varade osakaal Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid tegevusi (st aktsepteeritavad varad), mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru b juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
r	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru c juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
s	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru d juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
t	Millest üleminekutegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 10. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud üleminekutegevustega, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru e juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
u	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud toetavate tegevustega, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 8 veeru f juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
v	Taksonoomia kohaselt asjakohaste sektorite uute varade osakaal Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mille rahastamistegevus on hõlmatud määrusega (EL) 2020/852 ja mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru g juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
w	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru h juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
x	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru i juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
y	Millest kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 11. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud üleminekutegevustega kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru j juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
z	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on seotud toetavate tegevustega kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued aktsepteeritavad varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru k juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
aa	Varade osakaal, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mille rahastamistegevus on hõlmatud määruses (EL) 2020/852 sätestatud kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgiga. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on nende uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, millega rahastatakse taksonoomia kohaselt asjakohaseid sektoreid, nagu on osutatud vormi 7 veeru l juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
ab	Millest keskkonnakestlikud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on uute aktsepteeritavate varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud aktsepteeritavate varade) koguhulgas nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, mida tehakse kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru m juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
ac	Millest eriotstarbelised laenud Finantsinstitutsioonid avalikustavad, milline on nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) koguhulgas, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi, nende uute varade (st praeguse avalikustamisperioodi jooksul tekkinud varade) osakaal, mis on liigitatud eriotstarbelisteks laenudeks, millega rahastatakse keskkonnakestlikke tegevusi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgil. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on uute aktsepteeritavate varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru n juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on nende varade hulka kuuluvate uute hõlmatud varade bilansiline brutojääkmaksumus, nagu on osutatud vormi 7 veeru a juhistes.
ad	Millest ülemineku-/kohanemistegevused Määruse (EL) 2020/852 artiklid 10 ja 11. Protsent vastab veergudes t ja y esitatud protsendile.
ae	Millest toetavad tegevused Määruse (EL) 2020/852 artikkel 16. Protsent vastab veergudes u ja z esitatud protsendile.
af	Kõikide uute hõlmatud varade osakaal Finantsinstitutsioonid avalikustavad kõikide rohevarade suhtarvuga hõlmatud uute varade osakaalu. Uued varad arvutatakse pärast tagasimaksete ja muude vähendamiste mahaarvamist. See väärtus väljendatakse protsentides. Põhilise tulemusnäitaja lugeja on hõlmatud varade jooksva avalikustamisperioodi (t) ja eelmise avalikustamisperioodi (t–1) bilansilise brutojääkmaksumuse vahe, nagu on osutatud vormi 7 rea 1 juhistes. Põhilise tulemusnäitaja nimetaja on kõikide uute varade jooksva avalikustamisperioodi (t) ja eelmise avalikustamisperioodi (t–1) bilansilise brutojääkmaksumuse vahe, nagu on osutatud vormi 7 rea 53 juhistes.

Read	Juhised
1	Rohevarade suhtarv vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2021/2178.
2	Laenud ja ettemaksed, võlaväärtpaberid ja kapitaliinstrumendid, mida ei hoita kauplemiseks ja mida võetakse arvesse rohevarade suhtarvu arvutamisel Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 1.
3	Finantssektori äriühingud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 2.
4	Krediidiasutused Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 3.
5	Muud finantssektori äriühingud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 7.
6	Millest investeerimisühingud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 8.
7	Millest fondivalitsejad Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 12.
8	Millest kindlustusandjad Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 16.
9	Finantssektorivälised äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 20.
10	Kodumajapidamised Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 24.
11	Millest elamukinnisvaraga tagatud laenud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 25.
12	Millest hoonete renoveerimiseks antud laenud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 26.
13	Millest mootorsõidukilaenud Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 27.
14	Kohalike omavalitsuste rahastamine Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 28.
15	Eluasemete rahastamine Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 29.
16	Muu kohaliku omavalitsuse rahastamine Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 30.
17	Valdusse võtmise teel saadud tagatised: elamu- ja ärikinnisvara Riskipositsioonide rohevarade suhtarv (%) vormi 7 real 31.

Vorm 9. Leevendusmeetmed: pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas olev suhtarv

Rakendusmääruse (EL) 2021/2178 artiklis 9 on sätestatud, et komisjon vaatab kõnealuse määruse kohaldamise läbi 30. juuniks 2024. Komisjon hindab eelkõige vajadust täiendavate muudatuste järele seoses:

a)	finantsettevõtjate põhiliste tulemusnäitajate lugejasse ja nimetajasse keskvalitsuse ja keskpankade suhtes olevate riskipositsioonide lisamisega;

b)	finantsettevõtjate põhiliste tulemusnäitajate lugejasse nende ettevõtjate suhtes olevate riskipositsioonide lisamisega, kes ei avalda direktiivi 2013/34/EL artikli 19a või 29a kohast muud kui finantsteavet kajastavat aruannet.

Finantsinstitutsioonid võivad lisada sellesse vormi järgmise teabe. Nende vastaspoolte puhul, kes on finantssektorivälised äriühingud ja kellel ei ole avalikustamiskohustust, võivad finantsinstitutsioonid avalikustada mõistlikke jõupingutusi rakendades ja oma vastaspooltelt vabatahtlikkuse alusel ja kahepoolselt kogutud juba olemasoleva või prognooside põhjal arvutatud teabe alusel laiendatud teavet määruses (EL) 2020/852 osutatud taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas oleva tegevuse kohta seoses kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise keskkonnaeesmärkidega, vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 9 punktidele a ja b nende riskipositsioonide kohta ELi finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustust, ning kolmandate riikide finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustust. Selle teabe võib avalikustada ainult üks kord, lähtudes vastaspoolte käibe vastavusest üldotstarbeliste laenude puhul, nagu ka rohevarade suhtarvu puhul.

Selle vormi esimene avalikustamiskuupäev on 31. detsember 2024. Finantsinstitutsioonid ei ole kohustatud seda teavet avalikustama enne 1. jaanuari 2025.

Vorm 9.1. Leevendusmeetmed: pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu arvutamiseks kasutatavad varad

Finantsinstitutsioonid võivad sellel vormil avalikustada nende varade bilansilise brutojääkmaksumuse, mis on asjakohased pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu arvutamisel. Seda vormi kohaldatakse ainult nende vastaspoolte suhtes, kellel ei ole avalikustamiskohustust.

ROHEVARADE SUHTARVU VARAD KOKKU

Vastavalt vormi 7 real 32 avalikustatud teabele.

ELi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Finantsinstitutsioonid avalikustavad riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e määratletud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad liidus ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Kui vastaspoole suhtes ei kohaldata määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohast avalikustamiskohustust, võivad finantsinstitutsioonid määruses (EL) 2020/852 osutatud taksonoomiaga kooskõlas olevate riskipositsioonide osakaalu arvutamiseks koguda mõistlikke jõupingutusi tehes oma vastaspooltelt vabatahtlikkuse alusel ja kahepoolselt teavet laenude väljastamise ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus. Kui vastaspool ei ole suuteline asjaomaseid andmeid esitama või ei soovi neid esitada, kasutavad finantsinstitutsioonid sisehinnanguid ja asendusandmeid ning selgitavad vormile lisatavas selgituses, millises ulatuses on neid hinnanguid kasutatud ning milliseid hinnanguid on kasutatud. Kui finantsinstitutsioonid ei saa asjaomast teavet vabatahtlikkuse alusel ja kahepoolselt koguda või prognoosida või ei saa seda teha mõistlikul viisil, mis ei ole neile või nende vastaspooltele ülemäära koormav, selgitavad nad seda asjaolu vormile lisatavas selgituses, märkides selle põhjused ja mõjutatavad vastaspooled.

Kui avalikustatakse teavet äriühingute kohta, kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2013/34/EL sätestatud avalikustamiskohustusi, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), järgivad finantsinstitutsioonid üldotstarbeliste laenude/finantseerimise hindamisel, mille puhul ei ole teada, kuidas tulu kasutatakse, lihtsustatud lähenemisviisi ja keskenduvad oma hinnangus äriühingu peamisele majandustegevusele, st tema peamisele käibeallikale, et teha kindlaks riskipositsioonide üldine vastavus määrusele (EL) 2020/852. Eriotstarbeliste laenude puhul lähtutakse hinnangu andmisel sellest, kas konkreetne rahastatav projekt aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele (projektipõhine teave).

Millest ärikinnisvaraga tagatud laenud

Rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 2. osa punkti 173 alapunktis a ja punktis 239ix osutatud riskipositsioonid.

Nende riskipositsioonide kooskõla taksonoomiaga, nagu on osutatud määruses (EL) 2020/852, hinnatakse üksnes lihtsustatud lähenemisviisi alusel seoses kliimamuutuste leevendamise eesmärgi saavutamisega vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa hoonete tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, nimelt hoonete renoveerimine ja omandamine ning omandiõigus vastavalt punktidele 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6 ja 7.7, võttes aluseks tagatiseks oleva vara energiatõhususe.

Millest laenud hoonete renoveerimiseks

Laenud, mis on antud hoonete renoveerimiseks VKEdele ja muudele finantssektorivälistele äriühingutele, mille suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Kolmanda riigi finantssektorivälised äriühingud (kelle suhtes ei kohaldata muu kui finantsteabe avalikustamise direktiivi avalikustamiskohustusi)

Riskipositsioonid rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punkti 42 alapunktis e osutatud finantssektoriväliste äriühingute suhtes, kes asuvad väljaspool ELi ja kelle suhtes ei kohaldata direktiivis 2014/95/EL sätestatud avalikustamiskohustusi.

Kui finantsinstitutsioonid esitavad selle teabe määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustatavas teabes vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 artikli 7 lõikele 7, avalikustavad nad siin sama teabe. Muul juhul koguvad finantsinstitutsioonid teavet oma vastaspooltelt kahepoolselt laenude väljastamise ning regulaarse krediidiriski kontrollimise ja krediidijärelevalve käigus või kasutavad ELi-väliste riskipositsioonide kohta teabe avaldamiseks parimal võimalikul viisil järgmisi asendusandmeid:

a)	nende enda mudelid ja nende järgi riskipositsioonide liigitamine; sellisel juhul selgitavad finantsinstitutsioonid, millised on kohaldatud mudelite põhiomadused;

võimaluse korral vastaspoolte avalikustatud andmed, mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel (sealhulgas finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma standarditel); sellisel juhul selgitavad finantsinstitutsioonid, millist liiki teave on kättesaadav ja milliseid standardeid kohaldatakse;

c)	muud avalikud andmed.

Finantsinstitutsioonid peavad selgitama käesolevale vormile lisatavas selgituses, milliseid allikaid on kasutatud selle teabe avalikustamiseks. Kui finantsinstitutsioonid ei saa asjaomast teavet kahepoolselt koguda või prognoosida või ei saa seda teha mõistlikul viisil, mis ei ole neile või nende vastaspooltele ülemäära koormav, selgitavad nad seda asjaolu vormile lisatavas selgituses, märkides selle põhjused ja mõjutatavad vastaspooled.

Selliste vastaspoolte puhul järgivad finantsinstitutsioonid üldotstarbeliste laenude/finantseerimise hindamisel, mille puhul ei ole teada, kuidas tulu kasutatakse, lihtsustatud lähenemisviisi ja keskenduvad oma hinnangus äriühingu peamisele majandustegevusele, st tema peamisele käibeallikale, et teha kindlaks riskipositsioonide üldine vastavus määrusele (EL) 2020/852. Eriotstarbeliste laenude puhul lähtutakse hindamisel sellest, kas ja kuivõrd konkreetset rahastatavat projekti saab pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks (projektipõhine teave), ning kinnisvaraportfelli puhul hinnatakse seda kliimamuutuste leevendamise eesmärgi seisukohast, võttes aluseks tagatisvara energiatõhususe ja selle vastavuse määruses (EL) 2020/852 asjakohaste tegevuste kohta sätestatud kriteeriumidele.

Rida 12

PANGAPORTFELLI TAKSONOOMIAGA KOOSKÕLAS OLEVA SUHTARVU VARAD KOKKU

Ridade 1, 2 ja 8 summa

Read 13–19

Vt mõisted vormil 7 (read 41–50).

Vorm 9.2. Pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu %

Finantsinstitutsioonid võivad käesoleval vormil avalikustada vormil 1 esitatud pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu varade osakaalu võrreldes pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu nimetaja koguvaradega, mis on esitatud vormi 9.1 real 17.

Vorm 9.3. Pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu %

See vorm sisaldab kokkuvõtet pangaportfelli taksonoomiaga kooskõlas oleva suhtarvu põhilistest tulemusnäitajatest, jaotust kliimamuutustega seotud keskkonnaeesmärkide kaupa ja kogusummat ning jaotust jäägi ja voo kaupa.

Vorm 10. Muud kliimamuutusi leevendavad meetmed, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL) 2020/852

See vorm hõlmab muid kliimamuutuste leevendamise meetmeid ja sisaldab finantsinstitutsioonide riskipositsioone, mis ei ole kooskõlas määruses (EL) 2020/852 osutatud taksonoomiaga vastavalt vormidele 7 ja 8, kuid mis siiski toetavad vastaspooli ülemineku- ja kohanemisprotsessis kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks. Need leevendusmeetmed ja -tegevused hõlmavad järgmist: võlakirjad, mis on emiteeritud ja laenud, mis on antud muude kui liidu standardite alusel, sealhulgas roheliste võlakirjade alusel; kestlikud võlakirjad, mis on seotud kliimamuutuste aspektidega; kestlikkusega seotud võlakirjad, mis on seotud kliimamuutuste aspektidega; rohelaenud; kestlikkusega seotud laenud, mis on seotud kliimamuutuste aspektidega; kestlikkusega seotud laenud, mis on seotud kliimamuutuste aspektidega;

Finantsinstitutsioonid esitavad käesolevale vormile lisatavas selgituses üksikasjaliku selgituse käesolevas vormis kajastatud leevendusmeetmete olemuse ja liigi kohta, sealhulgas teabe selle kohta, millist liiki riske nad püüavad leevendada, milliseid kliimamuutuse eesmärke nad toetavad, ning teabe asjaomaste vastaspoolte kohta ja meetmete võtmise ajakava. Samuti peavad nad selgitama, miks need riskipositsioonid ei ole täielikult kooskõlas määruses (EL) 2020/852 sätestatud kriteeriumidega ja miks need ei ole määruse (EL) 2020/852 kohaselt kestlikud, kuid aitavad siiski leevendada kliimamuutustega seotud ülemineku- või füüsilist riski, ning esitama mis tahes muud asjakohast teavet, mis võib aidata mõista finantsinstitutsiooni riskijuhtimisraamistikku.

Finantsinstitutsioonid hakkavad vormidel esitatavat teavet avalikustama alates 31. detsembrist 2022.

Veerud	Juhised
a	Finantsinstrumendi liik Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisas osutatud finantsinstrumentide liigi.
b	Vastaspoole liik Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 42 osutatud vastaspoole liigi.
c	Bilansiline brutojääkmaksumus (miljonites eurodes) Finantsinstitutsioonid avalikustavad rakendusmääruse (EL) 2021/451 V lisa 1. osa punktis 34 osutatud bilansilise brutojääkmaksumuse.
d	Leevendatava riski liik (kliimamuutustega seotud üleminekurisk) Finantsinstitutsioonid avalikustavad, mis liiki riski selle meetmega leevendatakse: kliimamuutustega seotud üleminekurisk.
e	Leevendatava riski liik (kliimamuutustega seotud füüsiline risk) Finantsinstitutsioonid avalikustavad, mis liiki riski selle meetmega leevendatakse: kliimamuutustega seotud füüsiline risk.
f	Kvalitatiivne teave leevendusmeetmete olemuse kohta Finantsinstitutsioonid kirjeldavad, milliseid meetmeid nad kavatsevad võtta kliimamuutuste leevendamiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artiklis 10, ja kliimamuutustega kohanemiseks, nagu on osutatud nimetatud määruse artiklis 11, ning põhjendavad, miks riskipositsioone ei peeta rohevarade suhtarvuga seoses taksonoomiaga kooskõlas olevaks.

“

(*1) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(*2) COM(2019) 640 final.

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1).

(*5) C/2019/4490 (ELT C 209, 20.6.2019, lk 1).

(*6) Finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma soovitused, https://www.fsb-tcfd.org/recommendations.

(*7) ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatus (UNEP FI), https://www.unepfi.org.

(*8) Globaalse aruandlusalgatuse kestlikkusaruandluse standardid (Global Reporting Initiative Sustainability Reporting Standards), https://www.globalreporting.org/standards.

(*9) ÜRO vastutustundlike investeeringute põhimõtted (UNPRI), https://www.unpri.org.

(*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(*11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(*12) Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).

(*13) Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).

(*14) https://carbonaccountingfinancials.com/standard

(*15) https://www.cdp.net/en

(*16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(*17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(*18) Net Zero Emissions by 2050 Scenario (NZE) –IEA (2021), World Energy Model, IEA, Pariis https://www.iea.org/reports/world-energy-model.

(*19) 2021. aasta aruanne asub sellel aadressil.

(*20) Rohkem näiteid leiab UNEP FI-st ja Acclimatise’i aruandest „Charting a New Climate. State-of-the-art tools and data for banks to assess credit risks and opportunities from physical climate change impacts“, september 2020 (https://www.unepfi.org/publications/banking-publications/charting-a-new-climate/). Aruandes esitatakse üksikasjalik teave hõlmatud ajavahemike, tulevikustsenaariumide kasutamise, ruumilise jaotuse ja katvuse, konkreetsetest andmekogumitest saadavate väljundite vormingu, samuti litsentsimise ja maksumuse kohta (olgu märgitud, et juurdepääs enamikule portaalidele ja andmebaasidele on tasuta). Lisaks käsitletakse aruandes füüsilise riski hindamise ja mõõtmise eri meetodeid, nagu näiteks soojuskaardistamine, korrelatsioonianalüüs, spetsiaalsed vahendid ja analüüsid.

(*21) Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(*22) Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

Rea number	Kvalitatiivne teave – vabas vormis
	Äristrateegia ja -protsessid
a)	Finantsinstitutsiooni äristrateegia keskkonnategurite ja -riskide integreerimiseks, võttes arvesse keskkonnategurite ja -riskide mõju finantsinstitutsiooni ärikeskkonnale, ärimudelile, strateegiale ja finantsplaneerimisele.
b)	Eesmärgid, sihttasemed ja piirangud keskkonnariskide hindamiseks ja käsitlemiseks lühikeses, keskmise pikkusega ja pikas perspektiivis ning nende eesmärkide ja sihttasemete saavutamise ning piirangute tulemuslikkuse hindamine, sealhulgas tulevikku suunatud teave äristrateegia ja -protsesside kujundamise kohta
c)	Praegune investeerimistegevus ja (tulevased) investeerimiseesmärgid seoses keskkonnaeesmärkide ja ELi taksonoomiaga kooskõlas olevate tegevustega
d)	Tegevuspõhimõtted ja menetlused, mis on seotud uute või olemasolevate vastaspoolte otsese ja kaudse kaasamisega nende keskkonnariskide maandamise ja vähendamise strateegiatesse
	Juhtimine
e)	Juhtorgani vastutus riskijuhtimisraamistiku kehtestamise eest, eesmärkide, strateegia ja tegevuspõhimõtete rakendamise järelevalve ja juhtimise eest keskkonnariskide juhtimise raames, mis hõlmab asjaomaseid ülekandemehhanisme
f)	Keskkonnategurite ja -riskide lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste mõjude integreerimine juhtorgani poolt, organisatsiooniline struktuur nii tegevusvaldkondades kui ka sisekontrolli funktsioonides
g)	Keskkonnategurite ja -riskide juhtimise meetmete integreerimine asutusesisesesse juhtimiskorda, sealhulgas komiteede roll, ülesannete ja vastutuse jaotamine ning riskijuhtimisest juhtorganile tagasiside andmine, mis hõlmab asjakohaseid ülekandemehhanisme
h)	Keskkonnariskiga seotud aruandlusliinid ja aruandluse sagedus
i)	Tasustamispõhimõtete vastavusse viimine finantsinstitutsiooni keskkonnariskiga seotud eesmärkidega
	Riskijuhtimine
j)	Keskkonnategurite ja -riskide lühiajaliste, keskmise pikkusega ja pikaajaliste mõjude integreerimine riskijuhtimisraamistikku
k)	Mõisted, metoodika ja rahvusvahelised standardid, millel keskkonnariski juhtimise raamistik põhineb
l)	Protsessid keskkonnariskide suhtes tundlike tegevuste ja riskipositsioonide (ja vajaduse korral tagatiste) kindlakstegemiseks, hindamiseks ja jälgimiseks, hõlmates asjakohaseid ülekandemehhanisme
m)	Tegevused, kohustused ja riskipositsioonid, mis aitavad maandada keskkonnariske
n)	Keskkonnariskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise vahendite rakendamine
o)	Rakendatud riskihindamisvahendite tulemused ning keskkonnariski hinnanguline mõju kapitali- ja likviidsusriski profiilile
p)	Andmete kättesaadavus, kvaliteet ja täpsus ning jõupingutused nende aspektide parandamiseks
q)	Piirangute kirjeldus, mis on kehtestatud keskkonnariskidele (kui usaldatavusriskide mõjuritele) ning mis toovad kaasa eskaleerimise ja väljajätmise nende piirangute rikkumise korral
r)	Keskkonnariskide ning krediidiriski, likviidsus- ja rahastamisriski, tururiski, tegevusriski ja maineriski vahelise seose (ülekandemehhanismide) kirjeldus riskijuhtimisraamistikus

	Põhiline tulemusnäitaja			Katvuse % (koguvarast) (*2)
	Kliimamuutuste leevendamine	Kliimamuutustega kohanemine	Kokku (kliimamuutuste leevendamine + kliimamuutustega kohanemine)	Katvuse % (koguvarast) (*2)
Rohevarade suhtarvu jääk
Rohevarade suhtarvu voog

	a	b	c	d	e
	Bilansiline brutojääkmaksumus (koondandmed)	Vastaspoolega seotud bilansiline brutojääkmaksumus võrreldes kogu bilansilise brutojääkmaksumusega (koondandmed) (*1)	Millest keskkonnakestlikud (kliimamuutuste leevendamine)	Kaalutud keskmine tähtaeg	20 kõige rohkem saastava ettevõtte hulka kuuluvate arvesse võetud ettevõtete arv
1