(1)

Tolliliit on olnud maailma suurimate kaubandusblokkide hulka kuuluva Euroopa Liidu nurgakivi. Tolliliit on ülimalt tähtis liidu edukaks lõimumiseks ja siseturu tõrgeteta toimimiseks nii äriühingute kui ka tarbijate huvides.

(2)

Liidu rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatakse nii tollialaseid kui ka muid õigusakte. Viimati nimetatud õigusakte kohaldatakse konkreetse kauba suhtes sellistes poliitikavaldkondades nagu tervis ja ohutus, keskkond, põllumajandus, kalandus, kultuuripärand ja turujärelevalve. Üks peamisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (3) kohaselt tolliasutustele antud ülesandeid on tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek ning keskkonnakaitse, asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste ametiasutustega. Asjaolu, et liidu tollivälised formaalsused ja tolliformaalsused ei ole kooskõlas, tekitab kauplejatele keerulised ja koormavad aruandluskohustused, ebatõhusa kauba tollivormistuse, mis soodustab vigu ja pettusi, ning lisakulusid ettevõtjatele. Tolliasutuste ja teiste ametiasutuste kasutatavate süsteemide koostalitlusvõime puudumine on üks peamisi takistusi digitaalse ühtse turu väljakujundamisel tollikontrolli valdkonnas. Selleks et tegeleda tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste killustunud koostalitlusvõimega kauba tollivormistuse haldamisel ning koordineerida tegevust selles valdkonnas, on komisjon ja liikmesriigid võtnud aastate jooksul mitmeid kohustusi, et töötada kauba tollivormistuse jaoks välja ühtse teeninduskeskkonna algatused.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 70/2008/EÜ (4) püüavad liikmesriigid ja komisjon luua ja kasutusele võtta ühtse teeninduskeskkonna raamistiku, mis tagab tõrgeteta andmevahetuse ettevõtjate ja tolliasutuste vahel, tolliasutuste ja komisjoni vahel, tolliasutuste ja muude asutuste või ametite vahel ning eri tollisüsteemide vahel kogu liidus. Kõnealuse otsuse teatavad elemendid on kas asendatud või ei ole need piisavalt konkreetsed, et innustada ja stimuleerida edasist arengut, eelkõige ühtse teeninduskeskkonna algatuse osas. Sellest lähtudes ja kooskõlas komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta lõpparuandega „Elektroonilise tolli ELis rakendamise hindamise kohta“, kiideti nõukogu 17. detsembri 2014. aasta järeldustes elektroonilise tolli ja ühtse liidese rakendamise kohta Euroopa Liidus heaks 15. oktoobri 2014. aasta Veneetsia deklaratsioon ning kutsuti komisjoni üles esitama ettepanekut otsuse nr 70/2008/EÜ läbivaatamiseks.

(4)

Nõukogu võttis 1. oktoobril 2015 vastu otsuse (EL) 2015/1947, (5) millega sõlmiti liidu nimel kaubanduse lihtsustamise leping, mis jõustus 22. veebruaril 2017. See leping on kõige ulatuslikum kaubanduse hõlbustamise ja tollireformi eesmärgil Maailma Kaubandusorganisatsioonis tehtud jõupingutus. See sisaldab sätteid, mille eesmärk on oluliselt parandada kauba tollivormistust ning tolliasutuste ja muude reguleerivate asutuste vahelist tõhusat koostööd kaubanduse hõlbustamise ja tollieeskirjade järgimise küsimustes. Vastavalt kõnealuse lepingu artikli 10 lõikele 4 püüavad liikmed luua või säilitada ühtse liidese, mis võimaldab ettevõtjatel esitada osalevatele asutustele või ametitele kauba impordi, ekspordi või transiidiga seotud dokumente ja/või andmenõudeid ühtse kontaktpunkti kaudu. Liikmesriikidel peaks olema võimalik lubada ettevõtjatel esitada kõnealuse ühtse kontaktpunkti kaudu ajutisele ladustamisele võetud kaupade kohta nõutavad dokumendid ja/või andmenõuded, kui seda peetakse vajalikuks ja kui see on ette nähtud liidu muude kui tollialaste õigusaktidega.

(5)

Kaubanduse hõlbustamine ning turvalisus ja julgeolek puudutavad kõiki asutusi, kes osalevad kauba tollivormistuses kõikjal liidu piiridel. Rahvusvahelise kaubanduse ja e-kaubanduse kiire kasv on suurendanud vajadust parema koostöö ja koordineerimise järele nende asutuste vahel. Käimasolev digiüleminek võimaldab seda olukorda tõhusamalt lahendada, ühendades tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste süsteemid ning võimaldades integreeritud, juurdepääsetavat ja süstemaatilist automaatset teabevahetust nende vahel, et tugevdada koostööd tolliprotseduuride valdkonnas. Seega ei ole praegune õigusnormidele vastavuse raamistik piisav, et toetada tõhusat koostööd tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel, kelle süsteeme ja menetlusi iseloomustab killustatus ja liiasus. Täielikult koordineeritud ja tõhus kauba tollivormistus nõuab rahvusvahelise kaubanduse jaoks liidu ühtlustatud regulatiivset keskkonda, mis toob liidule ja selle elanikele pikaajalist kasu kõigis poliitikavaldkondades, toetab siseturu tõhusust ja tõrgeteta toimimist ning tagab tarbijate kaitse.

(6)

Käesoleva määruse rakendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 4/2021 „Tollikontroll: ebapiisav ühtlustamine kahjustab ELi finantshuve“ ning nõukogu 28. juuni 2021. aasta järeldusi selle eriaruande kohta, kuna siseturu ja tolliliidu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja piisavalt vahendeid ja töötajaid.

(7)

Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises esitatud ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020 eesmärk on suurendada avalike teenuste tõhusust, kõrvaldades olemasolevad digitaalsed tõkked, vähendades halduskoormust ja parandades riikide haldusasutuste vahelise suhtluse kvaliteeti. Eelkõige hõlmab see tegevuskava selliseid põhimõtteid nagu vaikimisi digitaalsete teenuste standardi põhimõte, andmete ühekordsuse põhimõte ja vaikimisi piiriülese liikumise põhimõte, mille eesmärk on hõlbustada liikuvust digitaalsel ühtsel turul. Samuti hõlmab see vaikimisi koostalitlusvõime põhimõtet, mille eesmärk on tagada avalike teenuste sujuv toimimine kogu siseturul, ning isikuandmete usaldusväärsus ja IT-turvalisus.

(8)

Kooskõlas ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020 visiooni ja ulatuslikumate jõupingutustega lihtsustada ja digiteerida rahvusvahelise kaubavahetuse aruandlusprotsessi töötas komisjon välja vabatahtliku katseprojekti „ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem“. See projekt võimaldab tolliasutustel automaatselt kontrollida piiratud arvu tolliväliste formaalsuste täitmist, võimaldades vahetada teavet osalevate liikmesriikide tollisüsteemide ja vastavate liidu tolliväliste formaalsuste haldamise süsteemide vahel. Kuigi projekt on parandanud tollivormistusmenetlusi, piirab selle vabatahtlikkus selgelt selle potentsiaali tuua olulist kasu tolliasutustele, pädevatele partnerasutustele ja ettevõtjatele. Projekti võimalik kasu on piiratud eelkõige seetõttu, et puudub põhjalik ülevaade liidu kogu impordist ja ekspordist ning et see vähendab ettevõtjate halduskoormust ainult piiratud ulatuses.

(9)

Et saavutada täielikult digitaalne keskkond ja tõhus kauba tollivormistus kõigi rahvusvahelises kaubanduses osalejate jaoks, on vaja kehtestada ühised normid ühtlustatud ja integreeritud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kohta (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“). Kõnealune keskkond peaks hõlmama täielikult integreeritud elektroonilisi teenuseid, mida osutatakse liidu ja riikide tasandil, et hõlbustada teabevahetust ja digitaalset koostööd tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel ning lihtsustada kauba tollivormistust ettevõtjate jaoks. ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda tuleks arendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (6) sätestatud usaldusväärsete identimis- ja autentimisvõimalustega ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 (7) kinnitatud ühekordsuse põhimõttega. ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna rakendamiseks on vaja katseprojekti alusel luua sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteem, nimelt ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise elektrooniline süsteem (EU CSW-CERTEX), mis ühendab omavahel riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad ja liidu tollivälised süsteemid, mis haldavad konkreetseid tolliväliseid formaalsusi. Samuti on vaja ühtlustada riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi, integreerida need ELi tollivaldkonna ühtsesse teeninduskeskkonda ning kehtestada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna raames digitaalse halduskoostöö reeglid.

(10)

ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond peaks olema ühtlustatud ja võimalikult koostalitlusvõimeline muude olemasolevate või tulevaste tolliga seotud süsteemidega, nagu määruse (EL) nr 952/2013 kohane keskne tollivormistus. Asjakohasel juhul tuleks püüda saavutada koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1239 (8) loodud Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkonna ja ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna vahel.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks eelkõige parandada kodanike kaitset ning vähendada ettevõtjate ja tolliasutuste halduskoormust.

(12)

ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond peab juurutama suure küberturvalisusega lahendused, et vältida nii palju kui võimalik rünnakuid, mis võivad häirida tolli- ja tolliväliseid süsteeme, kahjustada kaubandusjulgeolekut või kahjustada liidu majandust. Küberturvalisuse standardid tuleks välja töötada nii, et need areneksid sama kiiresti kui võrgu- ja infoturbe regulatiivsed nõuded. ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendamisel, käitamisel ja hooldamisel peaksid komisjon ja liikmesriigid järgima Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) välja antud asjakohaseid suuniseid küberturvalisuse kohta.

(13)

Digitaalse teabe vahetamine EU CSW-CERTEXi kaudu peaks hõlmama liidu tolliväliseid formaalsusi, mis on sätestatud liidu muudes kui tollialastes õigusaktides, mille jõustamine on tolliasutuste ülesanne. Liidu tollivälised formaalsused hõlmavad kõiki toiminguid, mida füüsiline isik, ettevõtja või pädev partnerasutus peab tegema rahvusvahelise kaubaveo puhul, sealhulgas liikmesriikidevahelise veo puhul, kui see on nõutud. Nende formaalsustega kehtestatakse teatavate kaupade impordi, ekspordi või transiidi jaoks erinevad kohustused ning nende kontrollimine tollikontrolli abil on ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhusa toimimise seisukohast äärmiselt oluline. EU CSW-CERTEX peaks hõlmama liidu õigusaktides sätestatud digiteeritud formaalsusi, mida haldavad pädevad partnerasutused liidu elektroonilistes tollivälistes süsteemides, talletades kõikide liikmesriikide asjakohast teavet, mis on nõutav kauba tollivormistuseks. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu tollivälised formaalsused ja vastavad liidu tollivälised süsteemid, mille puhul tuleks teha digitaalset koostööd EU CSW-CERTEXi kaudu. Eelkõige peaks liidu tolliväliste süsteemide määratlus olema lai ning hõlmama erinevaid olukordi ja õigusaktide sõnastust, mis võimaldab neid süsteeme luua ja kasutada. Lisaks on asjakohane täpsustada, mis kuupäevaks tuleks liidu tolliväline erisüsteem (mis hõlmab liidu tollivälist formaalsust ja riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi) ühendada EU CSW-CERTEXiga.

Need kuupäevad peaksid vastama kuupäevadele, mis on kehtestatud konkreetse liidu tollivälise formaalsuse täitmiseks liidu muudes kui tollialastes õigusaktides, et nõudeid saaks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu täita. Eelkõige peaks EU CSW-CERTEX esialgu hõlmama sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid, mahepõllumajanduslike toodete importi reguleerivaid norme, fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainetega seotud keskkonnanõudeid ning kultuuriväärtuste impordiga seotud formaalsusi.

(14)

EU CSW-CERTEX peaks hõlbustama teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel. Seega, kui ettevõtja esitab tollideklaratsiooni või reekspordi deklaratsiooni, mis eeldab liidu tolliväliste formaalsuste täitmist, peaksid tollasutused ja pädevad partnerasutused saama automaatselt ja tõhusalt vahetada ja kontrollida tollivormistuseks vajalikku teavet. Parem digitaalne koostöö ning koordineerimine tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel peaks muutma kauba tollivormistuse integreeritumaks, kiiremaks, lihtsamaks ja paberivabaks ning liidu tolliväliste formaalsuste täitmise tagamise ja järgimise paremaks.

(15)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega välja töötama, integreerima ja kasutusele võtma EU CSW-CERTEXi ning ühtlasi pakkuma liikmesriikidele asjakohast koolitust selle toimimise ja rakendamise kohta. Et liidu tolliväliste formaalsuste jaoks oleks liidu tasandil olemas asjakohased, ühtlustatud ja standardiseeritud ühtsed teeninduskeskkonnad, peaks komisjon ühendama kõik liidu tollivälised süsteemid EU CSW-CERTEXiga. Liikmesriigid peaksid vastutama oma riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühendamise eest EU CSW-CERTEXiga, kasutades vajadusel komisjoni abi.

(16)

Igasugune isikuandmete ja isikustamata andmete töötlemine EU CSW-CERTEXis peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9) (isikuandmete kaitse üldmäärus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (10) (määrus, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel) ning ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1807 (11) (isikustamata andmete vaba liikumise määrus) kohaldamist. See peaks toimuma ohutus ja turvalises keskkonnas, mis on küberohtude eest kaitstud. Selleks tuleks kasutada sobivaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küberturvalisuse meetmeid, eelkõige krüpteerimist. Lisaks peaks see võimaldama teabevahetust riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu tolliväliste süsteemide vahel, ilma et säilitataks isikuandmeid, välja arvatud tehnilised logid, mida on vaja konkreetsesse süsteemi saadetud andmete identifitseerimiseks. Samuti peaks see vajaduse korral andmeid teisendama, et võimaldada teabevahetust mõlema digitaalse keskkonna vahel. Andmete teisendamiseks kasutatavad infotehnoloogiataristud peaksid asuma liidus.

(17)

Sõltuvalt tolliväliste formaalsuste liigist võib EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatav elektrooniline teave sisaldada erinevaid andmesubjektide kategooriaid ja nende isikuandmeid, mida on vaja tollideklaratsiooni või reekspordi deklaratsiooni esitamiseks või tõendavate dokumentide taotlemiseks. Tollideklaratsioonid või reekspordi deklaratsioonid võivad sisaldada mitmesse kategooriasse kuuluvate andmesubjektide, sealhulgas eksportijate, importijate, kaubasaajate ja muude tarneahelas osalejate isikuandmeid. Tõendavad dokumendid võivad sisaldada sama teavet teiste andmesubjektide kategooriate, nagu kaubasaatjate, eksportijate, kaubasaajate, importijate ja litsentsisaajate kohta. Kolmas andmesubjektide kategooria, kelle isikuandmeid võidakse EU CSW-CERTEXis töödelda, hõlmab tolliasutuste, pädevate partnerasutuste või muude sertifitseeritud asutuste volitatud töötajaid, samuti komisjoni töötajaid ja komisjoni nimel tegutsevaid kolmandatest isikutest teenuseosutajaid, kes osalevad EU CSW-CERTEXi käitamis- ja hooldustegevuses.

(18)

Kui isikuandmeid töötlevad kaks või enam isikut, kes määravad ühiselt kindlaks töötlemise eesmärgid ja vahendid, peaksid nad olema kaasvastutavad töötlejad. Kuna komisjon ning liikmesriikide tolliasutused ja pädevad partnerasutused vastutavad EU CSW-CERTEXi toimimise eest, peaksid nad olema EU CSW-CERTEXis isikuandmete töötlemisel kaasvastutavad töötlejad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.

(19)

ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond peaks hõlmama tõrkekindlaid vahendeid ning selle ülesehitus peaks toetama ja suurendama tolliasutuste suutlikkust andmeid analüüsida, sealhulgas kasutades tehisintellektil põhinevaid vahendeid tollikontrolli alla kuuluvate või tolliasutuste uuritavate rikkumiste avastamiseks, sealhulgas seoses kaupade ohutuse ja julgeolekuga ning liidu finantshuvide kaitsega.

(20)

Rahvusvahelise kaubanduse suhtes kohaldatavate tollialaste ja liidu tolliväliste formaalsuste suurem digiteerimine on loonud liikmesriikidele uusi võimalusi parandada digitaalset koostööd tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel. Nende võimaluste ja prioriteetide saavutamiseks on mitu liikmesriiki alustanud riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade raamistike väljatöötamist. Need algatused erinevad oluliselt sõltuvalt tolli olemasolevast infotehnoloogiasüsteemide ülesehitusest, prioriteetidest ja kulustruktuuridest. Seepärast on vaja nõuda, et liikmesriigid looksid ja käitaksid EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste jaoks riiklikke ühtseid teeninduskeskkondi, millel on minimaalsed funktsioonid, mis võimaldavad kasutada kõiki andmeid liidu tollivälistes süsteemides, mida kasutavad pädevad partnerasutused. Need riiklikud ühtsed teeninduskeskkonnad peaksid olema ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna riiklikud osad, võimaldades elektroonilist teabevahetust ning koostööd tolliasutuste, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate vahel, et kindlustada EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tollialaste õigusaktide ja liidu tolliväliste formaalsuste järgimine ja täitmise tõhus tagamine. Selle eesmärgi kohaselt peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama tolliasutustel automaatselt kontrollida formaalsusi, mille kohta edastatakse andmeid liidu tollivälisest süsteemist EU CSW-CERTEXi kaudu. Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad peaksid samuti võimaldama pädevatel partnerasutustel teostada järelevalvet ja kontrollida kogu liidus tolliasutuse poolt vabastatud lubatud kauba koguseid (edaspidi „koguste haldamine“).

Selle tagamiseks tuleks anda EU CSW-CERTEXi kaudu liidu tollivälistele süsteemidele vajalikku teavet tollivormistuse kohta. Praktikas on koguste haldamine liidu tasandil vajalik selleks, et oleks võimalik paremini tagada tolliväliste formaalsuste täitmine, teostades automaatselt ja järjepidevalt kauba vabastamiseks lubatud koguste tarbimise üle järelevalvet ning vältides nende liig- või väärkasutust. Riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühendamine EU CSW-CERTEXiga hõlbustaks tõhusat koguste haldamist liidu tasandil.

(21)

Et kauba tollivormistust ettevõtjate jaoks veelgi lihtsustada, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad muutuma ühtseks kanaliks, mida ettevõtjad saaksid kasutada suhtlemiseks tolliasutuste ja pädevate partnerasutustega, ilma et see piiraks teiste olemasolevate suhtluskanalite kasutamist. Need keskkonnad ei tohiks aga piirata ega takistada muud liiki koostööd tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel. Liidu tollivälised formaalsused, mille suhtes kõnealust täiendavat lihtsustavat meedet kohaldatakse, on EU CSW-CERTEXiga hõlmatud üldiste formaalsuste osa. Komisjon peaks need formaalsused järk-järgult kindlaks määrama, hinnates kaubanduse hõlbustamisega seotud kriteeriumide täitmist ning võttes arvesse nende õiguslikku ja tehnilist teostatavust. Kaubanduse edasiseks hõlbustamiseks ja kontrollide tõhususe parandamiseks peaks olema võimalik kasutada riiklikke tollivaldkonna ühtseid teeninduskeskkondi platvormina, et koordineerida kontrolle tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikega 1.

(22)

Iga liikmesriik peaks määrama oma riiklikus tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas tehtavate andmetöötlustoimingute puhul vastutavaks töötlejaks ühe või mitu pädevat asutust. Neid andmete töötlemise toiminguid tuleks teha vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Võttes arvesse, et osa riiklikust tollivaldkonna ühtsest teeninduskeskkonnast pärinevatest andmetest tuleb vahetada liidu tolliväliste süsteemidega EU CSW-CERTEXi kaudu, peaks iga liikmesriik olema kohustatud teatama komisjonile põhjendamatu viivituseta isikuandmetega seotud rikkumistest, mis ohustavad tema riiklikus tollivaldkonna ühtses teeninduskeskkonnas töödeldavate ja EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatavate isikuandmete turvet, konfidentsiaalsust, kättesaadavust või terviklust.

(23)

Täielikult koordineeritud kauba tollivormistuseks on vaja menetlusi, mis toetavad digitaalset koostööd ja teabevahetust tolliasutuste, pädevate partnerasutuste ja ettevõtjate vahel EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks ja täitmise tagamiseks. Koostalitlusvõime tähendab selles kontekstis suutlikkust teostada neid protsesse sujuvalt kõigis tolli- ja muudes süsteemides ning valdkondades, kaotamata seejuures vahetatavate andmete konteksti või tähendust. Et liidu tolliväliseid formaalsusi oleks võimalik täielikult automaatselt kontrollida, peaks EU CSW-CERTEX tagama tehnilise koostalitlusvõime ning et asjaomaste andmete tähendus oleks järjepidev. Oluline on ühtlustada tolliga ja tolliväliste formaalsustega seotud terminoloogia, et tagada vahetatavate andmete ja teabe säilimine ja arusaadavus kogu liidu tolliväliste süsteemide ja riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade vahelise teabevahetuse jooksul. Selleks et kindlustada liidu tolliväliste formaalsuste ühtlustatud täitmise tagamine kogu liidus, peaks EU CSW-CERTEX määrama kindlaks tolliprotseduuri või reekspordi, mille puhul saab tõendavat dokumenti kasutada pädeva partnerasutuse poolt tõendavas dokumendis märgitud haldusotsuse alusel. Tehnilisest seisukohast peaks EU CSW-CERTEX muutma tolli- ja muud andmed ühilduvaks, muutes vajaduse korral nende vormingut või struktuuri ilma nende sisu muutmata.

(24)

Võttes arvesse hõlmatud liidu tolliväliseid formaalsusi, peaks EU CSW-CERTEX täitma mitut eesmärki. See peaks tegema asjakohased andmed tolliasutustele kättesaadavaks, et nende formaalsuste automaatse kontrollimise abil tagada paremini tolliväliste regulatiivsete põhimõtete rakendamine. See peaks ka esitama pädevatele partnerasutustele asjakohased andmed, et nad saaksid teostada järelevalvet ja määrata kindlaks lubatud kauba järelejäänud koguse, mida toll ei ole muude saadetiste tollivormistusel maha kandnud. Lisaks peaks see toetama ühtse kontaktpunkti põhimõtte rakendamist määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikes 1 osutatud kontrollide tegemisel, hõlbustades tolli- ja liidu tolliväliste protseduuride integreerimist kauba tollivormistuse täielikult automatiseeritud protsessi.

Mõnes liidu õigusaktis nõutakse andmete edastamist riiklike tollisüsteemide ning asjaomase õigusaktiga loodud info- ja teavitussüsteemi vahel. EU CSW-CERTEX peaks seetõttu võimaldama igasugust automaatset teabevahetust tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel, kui kõnealustes õigusaktides seda nõutakse, ilma et koostöö piirduks ainult nimetatud teabevahetusega. Kui see ei ole liidu õigusega ette nähtud, määravad liikmesriigid tolli- ja muude asutuste koostöö tegevusliku aspekti kindlaks riigi tasandil. Seega saavad liikmesriigid kasutada kõiki EU CSW-CERTEXi funktsioone, et täita formaalsusi täiesti automaatselt ja edastada tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel automaatselt andmeid, mida nõutakse liidu tolliväliseid formaalsusi kehtestavate liidu õigusaktidega.

(25)

Et luua ühtne suhtluskanal tollivormistusega tegelevate asutustega, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama ettevõtjatel esitada tollialaste õigusaktide ja liidu muude kui tollialaste õigusaktidega nõutavaid andmeid ühes kohas ning saada elektroonilist tagasisidet seonduva teabe kohta asutustelt, kes on sellega otseselt seotud. Selline tagasiside võib hõlmata teateid tolliotsuste kohta. Ühtset suhtluskanalit peaks saama kasutada üksnes EU CSW-CERTEXiga hõlmatud ja täiendavate hõlbustavate meetmete võtmiseks sobivaks tunnistatud liidu tolliväliste formaalsuste puhul.

(26)

Tollideklaratsioonis või reekspordi deklaratsioonis ja lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste jaoks nõutavates tõendavates dokumentides esitatud andmed kattuvad märkimisväärselt. Et andmeid saaks taaskasutada ning ettevõtjad ei peaks esitama samu andmeid rohkem kui üks kord, on vaja EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tolli- ja liidu tolliväliste formaalsuste andmenõudeid ühitada ja ratsionaliseerida. Seepärast peaks komisjon määrama kindlaks nii tollideklaratsioonis või reekspordi deklaratsioonis kui ka lisas loetletud liidu tolliväliste formaalsuste jaoks nõutavates tõendavates dokumentides sisalduvad andmeelemendid (edaspidi „ühine andmestu“). Komisjon peaks kindlaks määrama ka andmeelemendid, mida nõutakse üksnes liidu muude kui tollialaste õigusaktidega (edaspidi „pädeva partnerasutuse andmestu“). Ühine andmestu, pädeva partnerasutuse andmestu ja ainult tolli nõutav andmestu peaksid moodustama ühtse andmestu, mis sisaldab kogu tollivormistusega seotud teavet, mida on vaja EU CSW-CERTEXiga hõlmatud tolliformaalsuste ja liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks.

(27)

Selleks et võimaldada täita tolliformaalsusi ja tolliväliseid formaalsusi, mis mõjutavad sama kauba liikumist, peaksid riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad võimaldama (kohustuslike liidu tolliväliste süsteemide puhul) või võiksid võimaldada (vabatahtlike liidu tolliväliste süsteemide puhul) ettevõtjatel esitada ühtse andmestu abil kõik andmed, mida mitu reguleerivat asutust nõuavad kauba suunamiseks tolliprotseduuridele või reekspordiks. Sõltuvalt konkreetsest liidu tollivälisest formaalsusest peaks selliseid andmeid olema võimalik esitada erinevatel aegadel ja koos tollideklaratsiooniga või reekspordi deklaratsiooniga, mis on esitatud enne kauba eeldatavat esitamist tolliasutustele vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 171. Niisugused esitamised võimaldaksid järgida ühekordsuse põhimõtet. Riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad peaksid kasutama ühtset andmestut, et edastada EU CSW-CERTEXile ühine andmestu ja pädeva partnerasutuse andmestu ning tolliasutustele ühised ja konkreetsed andmed, mida toll vajab.

(28)

Selleks et edastada ettevõtjate poolt riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades esitatud teave kõigile asjaomastele asutustele, peaks EU CSW-CERTEX võimaldama vajalikku teabevahetust tolli ja muude valdkondade vahel. Eelkõige peaks EU CSW-CERTEX saama kohaldatavate liidu tolliväliste formaalsuste täitmiseks vajalikud andmed riiklikelt tollivaldkonna ühtsetelt teeninduskeskkondadelt ja edastama need vastavale liidu tollivälisele süsteemile. Selline teabevahetus peaks võimaldama pädevatel partnerasutustel läbi vaadata vastavatele liidu tollivälistele süsteemidele edastatud teabe ja teha oma tollivormistusotsused, mis tuleks edastada tolliasutustele EU CSW-CERTEXi kaudu. Tolliasutused peaksid omakorda edastama selle teabe ettevõtjatele riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade kaudu. Sellise teabevahetusega seotud teabe jagamiseks ja ristviitamiseks tuleks kasutada ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbrit (EORI-numbrit).

(29)

Kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 9 antakse igale tollitoimingutega tegelevale ettevõtjale EORI-number, mis tähistab kõiki tehinguid liidu tolliasutustega. Komisjonil on EORIga seotud andmete säilitamiseks ja töötlemiseks keskne EORI-süsteem. Selleks et hõlbustada kauba tollivormistuses osalevate eri asutuste vahelist koostööd, peaks pädevatel partnerasutustel olema juurdepääs EORI-süsteemile, et valideerida EORI-number, mida nad saavad ettevõtjatelt oma formaalsuste raames taotleda.

(30)

Komisjoni ja liikmesriikide vaheline tihe koostöö on oluline, et koordineerida kõiki tegevusi, mis on seotud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhusa toimimisega. See aitab ka vähendada lõhet digiülemineku ja digivalmiduse erinevate tasemete vahel, hoides seeläbi ära võimalikud moonutused. Võttes arvesse nende tegevuste laiaulatuslikkust ja mitmekesisust, on vaja, et iga liikmesriik määraks pädeva asutuse riiklikuks koordinaatoriks. Ilma et see mõjutaks riiklike haldusasutuste sisemist korraldust, peaks komisjoni kontaktpunktiks olema riiklik koordinaator, kes peaks edendama koostööd riiklikul tasandil, tagades samal ajal süsteemi koostalitlusvõime. Komisjon peaks vajaduse korral tagama koordineerimise ja aitama tagada liidu tolliväliste formaalsuste tõhusa täitmise.

(31)

ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna väljaarendamisega kaasnevad mitmesugused rakenduskulud. Oluline on jaotada need kulud komisjoni ja liikmesriikide vahel kõige asjakohasemal viisil vastavalt osutatavate teenuste liigile. Komisjon peaks kandma kulud, mis on seotud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna keskse komponendi – EU CSW-CERTEXi – ning selle ja liidu tolliväliste süsteemide vaheliste liideste arendamise, hooldamise ja käitamisega. Liikmesriigid peaksid kandma kulud, mis on seotud nende rolliga EU CSW-CERTEXiga liideste tagamisel ning riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade arendamisel, hooldamisel ja käitamisel.

(32)

Eri poliitikavaldkondade erinevate liidu tolliväliste formaalsuste järkjärguliseks integreerimiseks EU CSW-CERTEXisse on vaja üksikasjalikku planeerimist. Selleks peaks komisjon koostama tööprogrammi, et lisada need formaalsused EU CSW-CERTEXisse ning arendada ühendusi neid formaalsusi töötlevate liidu tolliväliste süsteemide ja EU CSW-CERTEXi vahel. Tööprogrammi peamine eesmärk peaks olema toetada nende tegevuste operatiivnõudeid ja rakendamise ajakava, pöörates erilist tähelepanu IT-arendustele, mida on vaja muu hulgas riiklikes tollivaldkonna ühtsetes teeninduskeskkondades. Tööprogramm tuleks korrapäraselt läbi vaadata, et hinnata üldisi edusamme käesoleva määruse kohaldamisel, ja seda tuleks ajakohastada vähemalt iga kolme aasta järel.

(33)

Komisjon peaks teostama korrapäraselt järelevalvet ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna arendamise seisu ja võimaluste üle selle kasutamist laiendada. Selleks peaks komisjon tööprogrammi alusel koostama igal aastal aruande ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna ja riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade rakendamise seisu kohta. Lisaks peaks kõnealune aruanne sisaldama ka üksikasjalikku ülevaadet olemasolevatest liidu tollivälistest formaalsustest ja komisjoni seadusandlikes ettepanekutes sisalduvatest formaalsustest, et anda selge ülevaade piiriformaalsuste digiteerimise olukorrast. Peale selle peaks kõnealune aruanne sisaldama vähemalt iga kolme aasta järel ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise korrapärase järelevalve tulemusi. Lisaks järelevalvele peaks komisjon ka hindama EU CSW-CERTEXi toimivust, et tagada EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste tõhus täitmine. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt hindamisaruandeid ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna toimimise kohta. Nendes aruannetes tuleks teha kokkuvõte edusammudest, teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad ja esitada soovitused tulevikuks, pidades silmas edusamme, mida on tehtud parema digitaalse koostöö jaoks tolliasutuste ja kauba tollivormistuses osalevate pädevate partnerasutuste vahel, et tagada ettevõtjate jaoks lihtsustatud protsessid ja liidu tolliväliste formaalsuste tõhus täitmine. Aruannetes tuleks arvesse võtta ka liikmesriikide esitatud asjakohast teavet, muu hulgas nende riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade kohta. Järelevalve ja aruandluse eesmärgil peaks komisjon korraldama ning alal hoidma pidevat dialoogi liikmesriikide, asjaomaste ettevõtjate ja muude asjaomaste pooltega.

(34)

Uute IT-süsteemide väljatöötamiseks ja olemasolevate IT-süsteemide ajakohastamiseks on vaja teha suuri jõupingutusi nii rahaliste investeeringute kui ka inimressursside aspektis, eelkõige ITs endas. Käesoleva määrusega kaotatakse lõhed tolliasutuste ja pädevate partnerasutuste vahel ning luuakse digitaalse koostöö raamistik, mida on vaja rakendada kogu liidus. Et tagada asjakohane kavandamine ja ajakava, soovitatakse tungivalt, et liikmesriigid teeksid oma riiklike süsteemide, protsesside ja kavade kohta mõjuhinnangud ning esitaksid komisjonile õigeaegselt vajaliku teabe, et edendada paremat õigusloomet, eelkõige seoses delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) eesmärkidega.

(35)

Selleks et tagada ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna tõhus ja tulemuslik toimimine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lisas esitatud EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste loetelu, täiendada käesolevat määrust, täpsustades EU CSW-CERTEXi kaudu vahetatavaid andmeelemente, ning täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks ühise andmestu koos pädeva partnerasutuse andmestuga iga asjaomase liidu õigusakti puhul, mida kohaldatakse EU CSW-CERTEXisse integreeritud liidu tolliväliste formaalsuste suhtes. EU CSW-CERTEXiga hõlmatud liidu tolliväliste formaalsuste loetelu muutmisel peaks komisjon määrama kindlaks ka kuupäevad, mil asjaomased liidu tollivälised süsteemid ja riiklikud tollivaldkonna ühtsed teeninduskeskkonnad tuleks ühendada EU CSW-CERTEXiga. Nende kuupäevade kehtestamisel tuleks arvesse võtta kahte elementi: esiteks – mis kuupäevaks tuleb täita teatavad liidu õigusaktidest tulenevad kohustused, tagamaks, et ELi tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda saab sel eesmärgil kasutada, ja teiseks – kasutuselevõtu ajavahemikud, mida tollisüsteemides tavaliselt kasutatakse.

Liikmesriigid võivad ühendada teatavad liidu tollivälised süsteemid ja riikliku tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna EU CSW-CERTEXiga ka enne lisas sätestatud kuupäevi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses kaasvastutavate töötlejate vastavate kohustuste kehtestamisega määrustest (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tulenevate kohustuste täitmiseks; EU CSW-CERTEXi abil töödeldavat teabevahetust käsitlevate erinormide, sealhulgas vajaduse korral isikuandmete kaitset tagavate erinormide vastuvõtmisega; EU CSW-CERTEXisse integreeritud selliste liidu tolliväliste formaalsuste kindlaksmääramisega, mille puhul võidakse teha täiendavat digitaalset koostööd; sellise menetluskorra vastuvõtmisega, mida on vaja EU CSW-CERTEXi kaudu töödeldava teabe täiendavaks vahetamiseks, sealhulgas vajaduse korral isikuandmete kaitset reguleerivate erinormide ja tööprogrammi vastuvõtmisega, et toetada selliste sätete rakendamist, mis on seotud asjaomaste liidu tolliväliste süsteemide ühendamisega EU CSW-CERTEXiga ja vastavate liidu tolliväliste formaalsuste integreerimisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (13).

(37)

Kuna käesoleva määrusega kehtestatakse mehhanism, mille abil tolliasutused saavad tagada kauba tollivormistust mõjutavate formaalsuste täitmise, on vaja see määrus ning selle täiendavad ja rakendavad sätted lisada määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 2 sätestatud tollialaste õigusaktide määratlusse. Selline lähenemisviis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 3, millega tehakse tolliasutustele ülesandeks tagada liidu ja tema residentide turvalisus ja julgeolek, asjakohasel juhul tihedas koostöös teiste ametiasutustega, hõlbustades samal ajal kaubandust. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 952/2013 muuta, et lisada ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond selle tollialaste õigusaktide loetellu. Määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 lõikes 1 on sätestatud, et lisadokumendid, mida on vaja asjakohast tolliprotseduuri või reeksporti reguleerivate sätete kohaldamiseks, on deklarandi valduses ja tollideklaratsiooni või reekspordi deklaratsiooni esitamise ajal tolliasutustele kättesaadavad. Kuna tolliasutused saavad EU CSW-CERTEXi kaudu vajalikke andmeid liidu tolliväliste formaalsuste kohta, tuleks see kohustus lugeda täidetuks. Seepärast tuleks määruse (EL) nr 952/2013 artikli 163 lõiget 1 vastavalt muuta, et tolli- ja liidu tollivälised protseduurid paremini integreerida, nii et neid saaks kasutada samaaegselt.

(38)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 20. novembril 2020.

(39)

Selleks et integreerida liidu tollivälised formaalsused EU CSW-CERTEXisse, on vaja rakendada uut infotehnoloogiataristut, et luua ühendused riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ja liidu muude süsteemide vahel, teha kindlaks vahetatavad andmed ning töötada välja tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisel arvesse võtta aega, mis on vajalik nende arengute edendamiseks liidu ja liikmesriikide tasandil. Lisaks võib eeldada, et täiendavate digitaalse koostöö meetmete rakendamine võtab oluliselt kauem aega, kuna selleks on vaja eelnevalt määrata kindlaks asjaomased liidu tollivälised formaalsused ja asjakohased tehnilised arengud. Seepärast on vaja käesoleva määruse teatavate sätete kohaldamist edasi lükata.

(40)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidu regulatiivsete nõuete täitmise paremat tagamist kõikjal liidu piiridel ja rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamist, ei suuda liikmesriigid kaupade piiriülese liikumise riikidevahelise olemuse ja keerukuse tõttu üksi piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,