LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2017/655 lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 1.2 järele lisatakse järgmised punktid 1.2.a ja 1.2.b:

„1.2.a. Kasutusaegse seire alla kuuluvad mootorirühmad (kasutusaegse seire rühmad)

Kasutusaegse katsetamise eesmärgil rühmitatakse kõik tootja toodetavad mootoritüübid ja -tüüpkonnad vastavalt nende alamkategooriatele, nagu näidatud tabelis 1 ja joonisel 1. Ühel tootjal võib olla üks kasutusaegse seire rühm iga võimaliku kasutusaegse seire rühma liigi kohta.

Tabel 1

Kasutusaegse seire rühmad

Kasutusaegse seire rühm	Mootori (alam)kategooriad
A	NRE-v-5, NRE-v-6
B	NRE-c-5, NRE-c-6
C	NRE-v-3, NRE-v-4
D	NRE-c-3, NRE-c-4
E	NRE-v-1, NRE-c-1, NRE-v-2, NRE-c-2
F	NRE-v-7, NRE-c-7
G	NRG-v-1, NRG-c-1
H	NRS-v-2b, NRS-v-3
I	NRS-vr-1b, NRS-vi-1b, NRS-v-2a
J	IWP-v-1, IWP-c-1, IWA-v-1, IWA-c-1, IWP-v-2, IWP-c-2, IWA-v-2, IWA-c-2
K	IWP-v-3, IWP-c-3, IWA-v-3, IWA-c-3
L	IWP-v-4, IWP-c-4, IWA-v-4, IWA-c-4
M	RLL-v-1, RLL-c-1
N	RLR-v-1, RLR-c-1
O	SMB-v-1
P	ATS-v-1

Joonis 1

Kasutusaegse seire rühmade skeem

1.2.b.

Tüübikinnitusasutus, kes tagab käesoleva määruse järgimise, peab olema üks järgmistest:

a)	mootoritüübile või mootoritüüpkonnale tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus, kui kasutusaegse seire rühmal on üksainus tüübikinnitus;

b)	mitmele samasse kasutusaegse seire rühma kuuluvale mootoritüübile ja/või -tüüpkonnale tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus;

c)	millele on tüübikinnituse andnud erinevad tüübikinnitusasutused, siis tüübikinnitusasutus, mille on määranud kõik asjaomased tüübikinnitusasutused.“ kui kasutusaegse seire rühm sisaldab mootoritüüpe ja/või -tüüpkondi,

2)	Punkti 1.3 alapunkt b jäetakse välja.

Punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4.

Mootorid, millel on elektrooniline juhtarvuti (ECU) ja 7. liites täpsustatud vajalike andmete esitamiseks ette nähtud andmesideliides, kuid mille puhul puudub liides või puuduvad andmed või vajalikke signaale ei ole võimalik selgelt kindlaks teha ja valideerida, ei vasta kasutusaegse seirekatse tegemise nõuetele ja valida tuleb teistsugune mootor.

Tüübikinnitusasutus ei aktsepteeri elektroonilise juhtarvuti või liidese puudumist, signaalide puudumist või kehtetust või elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele mittevastavust käesoleva määruse kohaselt katsetatavate mootorite arvu vähendamise põhjusena.“

Punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.

Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele iga kasutusaegse seire rühma algse seirekava:

a)	kasutusaegse seire rühma A puhul ühe kuu jooksul alates kasutusaegse seire rühma kuuluva mootoritüübi või -tüüpkonna tootmise algusest;

kõigi muude kasutusaegse seire rühmade puhul hilisemal järgmistest kuupäevadest:

i)	26. juuni 2023;

ii)	üks kuu pärast kasutusaegse seire rühma kuuluva mootoritüübi või -tüüpkonna tootmise algust.“

Punkti 2.2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„2.2.

Algne kava peab sisaldama kasutusaegse seire rühma kuuluvate mootoritüüpide ja -tüüpkondade ning alljärgneva valimiseks kasutatud kriteeriume ja valiku põhjendust:“.

Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

Tootjad peavad esitama tüübikinnitusasutusele kasutusel olevate mootorite seire uuendatud kava, kui kasutusaegse seire rühma kuuluvate mootoritüüpkondade loetelu muutub või kui väljavalitud konkreetse(te) mootori(te) ja väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate loetelu on täiendatud või muudetud. Uuendatud kava peab sisaldama valikukriteeriumide põhjendust ja vajaduse korral varasema loetelu muutmise põhjuseid. Kui kasutusaegse seire rühma kuuluvate mootoritüüpkondade arv või aastane tootmismaht liidu turul muutuvad, kohandatakse ka kava, milles on punkti 2.6 kohaselt ette nähtud tehtavate katsete arv.“

Punktid 2.6 kuni 2.6.4 asendatakse järgmisega:

„2.6. Katsetatavate mootorite valikukriteeriumid

Katsetatavate mootorite arv viitab kasutusaegse seire rühmale, mitte kasutusaegse seire rühma kuuluvatele mootori alamkategooriatele, mootoritüüpkondadele või mootoritüüpidele.

Tootja valib välja mootorid, mis esindavad tasakaalustatud viisil kasutusaegse seire rühma kuuluvaid alamkategooriaid, mootoritüüpkondi ja mootoritüüpe. See ei tohiks tingimata tähendada igasse alamkategooriasse, mootoritüüpkonda või mootoritüüpi kuuluvate mootorite katsetamist.

Kasutusaegse seire rühmade puhul, mis sisaldavad nii IWP- kui ka IWA-kategooriat, peab mootorite valikusse võimaluse korral kuuluma mõlema kategooria mootoreid.

2.6.1. Kasutusaegse seire rühma A katsekava

Tootja valib kasutusaegseks seireks ühe järgmistest punktides 2.6.1.1 ja 2.6.1.2 kirjeldatud katsekavadest.

2.6.1.1. Heite püsimisajal (EDP) põhinev katsekava

2.6.1.1.1.

Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla a % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024.

2.6.1.1.2.

Katsetatakse üheksat kasutusaegse seire rühma kuuluvat mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle b % heite püsimisajast vastavalt tabelile 2. Katsearuanded tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.

2.6.1.1.3.

Kui tootja ei ole võimeline täitma punkti 2.6.1.1 kohast nõuet seetõttu, et punktis 2.6.1.1.2 nõutava kogunenud kasutusajaga mootorid ei ole kättesaadavad, võib tüübikinnitusasutus käesoleva punkti kohaselt lubada selliste mootorite katsetamist, mille kogunenud kasutusaeg jääb kahekordse a % ja b % vahele heite püsimisajast, tingimusel et tootja esitab usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ta on valinud suurima kogunenud kasutusajaga mootorid. Alternatiivina kiidab tüübikinnitusasutus heaks punktis 2.6.1.2 sätestatud nelja-aastasel perioodil põhineva katsekava muudatuse. Sel juhul vähendatakse punkti 2.6.1.2 kohaselt katsetatavate mootorite koguarvu punkti 2.6.1.1 kohaselt juba katsetatud ja teatatud mootorite arvu võrra.

Tabel 2

% heite püsimisaja väärtusest punktis 2.6.1 nimetatud kasutusaegse seire rühma puhul

Valitud mootori võrdlusvõimsus (kW)	a	b
56 ≤ P < 130	20	55
130 ≤ P ≤ 560	30	70

2.6.1.2. Nelja-aastasel perioodil põhinev katsekava

Iga tootja katsetab nelja järjestikuse aasta jooksul keskmiselt üheksat kasutusaegse seire rühma mootorit aastas. Tüübikinnitusasutusele tuleb igal aastal esitada katsearuanded tehtud katsete kohta. Algsesse kasutusel olevate mootorite seire kavasse ja kõikidesse hilisematesse uuendatud kavadesse, mille tootja esitab ja tüübikinnitusasutus heaks kiidab, lisatakse katsetamise ja tulemuste esitamise ajakava.

2.6.1.2.1.

Esimese üheksa mootori katsetulemused tuleb esitada hiljemalt 24 kuud pärast esimese mootori paigaldamist väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale ja hiljemalt 30 kuud pärast katseaegse seire rühma kuuluva tüübikinnituse saanud mootoritüübi või -tüüpkonna tootmise alustamist.

2.6.1.2.2.

Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et 30 kuu jooksul pärast tootmise alustamist ei ole ühtegi mootorit ühelegi väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud, esitatakse katsetulemused pärast esimese mootori paigaldamist tüübikinnitusasutusega kokkulepitud kuupäeval.

2.6.1.2.3.

Väiketootjad

Katsetatavate mootorite arvu tuleb väiketootjate puhul kohandada järgmiselt:

a)	tootjad, kes toodavad ainult kahte kasutusaegse seire rühma mootoritüüpkonda, peavad aastas esitama keskmiselt kuue mootori katsetulemused;

b)	tootjad, kes toodavad liidu turule aastas üle 250 sellise mootori, mis kuuluvad ainult üht mootoritüüpkonda sisaldavasse kasutusaegse seire rühma, peavad esitama aastas keskmiselt kolme mootori katsetulemused;

c)	tootjad, kes toodavad liidu turule aastas 125–250 sellist mootorit, mis kuuluvad ainult üht mootoritüüpkonda sisaldavasse kasutusaegse seire rühma, peavad esitama aastas keskmiselt kahe mootori katsetulemused;

d)	tootjad, kes toodavad liidu turule aastas alla 125 sellise mootori, mis kuuluvad ainult üht mootoritüüpkonda sisaldavasse kasutusaegse seire rühma, peavad esitama aastas keskmiselt ühe mootori katsetulemused.

Tüübikinnitusasutus kontrollib, et nelja-aastase perioodi jooksul, mil tootja katseid teeb, ei ületata deklareeritud tootmiskoguseid. Kui neid koguseid mis tahes ajal ületatakse, katsetab tootja keskmiselt üheksat mootorit aastas nelja-aastase perioodi ülejäänud aastatel, mille kohta pole tulemusi esitatud.

2.6.2. Kasutusaegse seire rühmade B, F, G, J, K, L, M ja N katsekava

Tootja valib iga rühma puhul kasutusaegseks seireks ühe järgmistest punktides 2.6.2.1 ja 2.6.2.2 kirjeldatud katsekavadest.

2.6.2.1. Heite püsimisajal (EDP) põhinev katsekava

2.6.2.1.1.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on alla c % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024.

2.6.2.1.2.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille kogunenud kasutusaeg on üle d % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.

2.6.2.1.3.

Kui tootja ei ole võimeline täitma punktide 2.6.2.1.1 ja 2.6.2.1.2 kohaseid nõudeid seetõttu, et nõutava kogunenud kasutusajaga mootorid ei ole kättesaadavad, võib tüübikinnitusasutus käesoleva punkti kohaselt lubada selliste mootorite katsetamist, mille kogunenud kasutusaeg jääb kahekordse c % ja d % vahele heite püsimisajast, tingimusel et tootja esitab usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ta on valinud suurima kogunenud kasutusajaga mootorid. Alternatiivina kiidab tüübikinnitusasutus heaks punktis 2.6.2.2 sätestatud nelja-aastasel perioodil põhineva katsekava muudatuse. Sel juhul vähendatakse punkti 2.6.2.2 kohaselt katsetatavate mootorite koguarvu punktide 2.6.2.1.1 ja 2.6.2.1.2 kohaselt juba katsetatud ja teatatud mootorite arvu võrra.

2.6.2.1.4.

Kui RLL-kategooriaga samaväärse IIIB etapi mootoritüüpkonna katsearuannet kasutatakse sellele mootoritüüpkonnale V etapi tüübikinnituse saamiseks vastavalt rakendusmääruse (EL) 2017/656 artikli 7 lõikele 2 ning mootori tootja ei saa täita punktide 2.6.2.1.1 ja 2.6.2.1.2 nõudeid, kuna nõutava kogunenud kasutusajaga V etapi mootorid ei ole kättesaadavad, aktsepteerib tüübikinnitusasutus IIIB etapi mootori valikut punktide 2.6.2.1.1 ja 2.6.2.1.2. nõuetele vastavana.

Tabel 3

% heite püsimisaja väärtusest punktis 2.6.2.1 nimetatud kasutusaegse seire rühmade puhul

Valitud mootori võrdlusvõimsus (kW)	c	d
P < 56	10	40
56 ≤ P < 130	20	55
P ≥ 130	30	70

Tabel 4

Punktides 2.6.2, 2.6.3.1 ja 2.6.4.1 määratletud kasutusaegse seire rühmade puhul katsetatavate mootorite arv

N	CA	x
1	–	1
2 ≤ N ≤ 4	–	2
> 4	≤ 50	2
5 ≤ N ≤ 6	> 50	3
≥ 7	> 50	4

kus:

N	=	selliste tootja toodetud ELi mootoritüüpkondade koguarv, mis kuuluvad kasutusaegse seire rühma
CA	=	kasutusaegse seire rühma kuuluva tootja toodetud ja samasse rühma kuuluvate ülejäänud mootoritüüpkondade kogu aastatoodang ELi turul, võtmata arvesse ELi turu suurima aastatoodanguga nelja mootoritüüpkonda
x	=	katsetatavate mootorite arv

2.6.2.2. Nelja-aastasel perioodil põhinev katsekava

Kasutusaegse seire rühma kuuluva keskmiselt x mootori katsetamine aastas neljal järjestikusel aastal vastavalt tabelile 4. Tüübikinnitusasutusele tuleb igal aastal esitada katsearuanded tehtud katsete kohta. Algsesse kasutusel olevate mootorite seire kavasse ja kõikidesse hilisematesse uuendatud kavadesse, mille tootja esitab ja tüübikinnitusasutus heaks kiidab, lisatakse katsetamise ja tulemuste esitamise ajakava.

2.6.2.2.1.

Esimese x mootori katsetulemused tuleb esitada enne kõige hilisemat järgmistest kuupäevadest:

a)	26. detsember 2024;

b)	12 kuud pärast esimese mootori paigaldamist väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale;

c)	18 kuud pärast kasutusaegse seire rühma kuuluva tüübikinnituse saanud mootoritüübi või -tüüpkonna tootmise alustamist.

2.6.2.2.2.

Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et 18 kuu jooksul pärast tootmise alustamist ei ole ühtegi mootorit ühelegi väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud, esitatakse katsetulemused pärast esimese mootori paigaldamist tüübikinnitusasutusega kokkulepitud kuupäeval.

2.6.2.2.3.

Väiketootjad

Juhul kui kasutusaegse seire rühma kõigi mootoritüüpkondade aastane kogutoodang ei ületa 50 mootorit (väiketootjad), tuleb katsetatavate mootorite arvu kohandada järgmiselt:

tootjad, kes toodavad asjaomase kasutusaegse seire rühma kõigi tüüpkondade arvestuses liidu turule kokku 25–50 mootorit aastas, esitavad kas:

i)	ühe sellise mootori katsetulemused, mille kogunenud kasutusaeg on vahemikus c % kuni d % heite püsimisajast vastavalt tabelile 3, hiljemalt 26. detsembriks 2025, või

ii)	keskmiselt ühe mootori katsetulemused aastas kahe aasta jooksul, esimest korda 12 kuu möödumisel esimese mootori paigaldamisest väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale;

tootjad, kes toodavad asjaomase kasutusaegse seire rühma kõigi tüüpkondade arvestuses liidu turule kokku vähem kui 25 mootorit aastas, ei pea esitama ühegi mootori katsetulemusi, välja arvatud juhul, kui kahe järjestikuse aasta jooksul on toodetud rohkem kui 35 mootorit; sel juhul järgib tootja sama kava, mis on sätestatud alapunktis a.

Tüübikinnitusasutus kontrollib, et esimese lõigu alapunktis a sätestatud ajavahemike jooksul ei ületata deklareeritud tootmiskoguseid. Kui need kogused mis tahes ajal ületatakse, läheb tootja üle ühele punktides 2.6.2.1 ja 2.6.2.2 sätestatud katsekavadest. Sel juhul vähendatakse nende punktide kohaselt katsetatavate mootorite koguarvu käesoleva punkti kohaselt juba katsetatud ja teatatud mootorite arvu võrra.

2.6.3. Kasutusaegse seire rühmad C, D, E, H ja I

Tootja valib kasutusaegse seire eesmärgil iga rühma jaoks ühe punktis 2.6.2 kirjeldatud katsekavadest või punktis 2.6.3.1 kirjeldatud seadmete vanusel põhineva katsekava.

2.6.3.1. Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate vanusel põhinev katsekava (vt joonis 2)

2.6.3.1.1.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on kuni kaks aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024.

2.6.3.1.2.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina valmistamisaasta on vähemalt 4 aastat enne katse kuupäeva (vt joonis 2), vastavalt tabelile 4. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.

2.6.3.1.2.1.

Tüübikinnitusasutusele tuleb esitada usaldusväärsed tõendid selle kohta, et iga mootorit, mis on punkti 2.6.3.1.2 kohaselt katsetamiseks valitud, on kasutatud igal aastal sarnasel viisil ja sarnases ulatuses vastavate liidu turule lastud mootoritega. Sobivad tõendid võivad olla tavapärast kulumist näitavad omadused, kasutusandmed ning andmed hoolduse ja tarbitud kütuse kohta.

2.6.3.1.3.

Kui tootja ei suuda punktide 2.6.3.1.1 ja 2.6.3.1.2 nõudeid täita, sest nõutava valmistamisaastaga väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate mootorid ei ole kättesaadavad või kasutamise kohta ei ole piisavalt tõendeid, kiidab tüübikinnitusasutus heaks punktis 2.6.2.2 sätestatud nelja-aastasel perioodil põhineva katsekava muudatuse. Sel juhul vähendatakse punkti 2.6.2.2 kohaselt katsetatavate mootorite koguarvu punktide 2.6.3.1.1 ja 2.6.3.1.2 kohaselt juba katsetatud ja teatatud mootorite arvu võrra.

Joonis 2

Kasutusaegse seire katse nõuetele vastavad mootorid väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate vanuse põhjal

2.6.4. Kasutusaegse seire rühmad O ja P

Tootja valib iga kasutusaegse seire rühma jaoks ühe punktis 2.6.2 kirjeldatud katsekavadest. Kui valitakse punktis 2.6.2.1 sätestatud katsekava, peab tootjatel olema võimalik kasutada sama kasutusaegse seire rühma piires punktis 2.6.4.1 kirjeldatud läbisõidumõõdiku näidul põhinevat katsekava.

Kui tootja valib punktis 2.6.2.1 sätestatud menetluse, on nõutav tabeli 5, mitte tabeli 3 kohane kogunenud kasutusaeg.

Tabel 5

% heite püsimisaja väärtusest kasutusaegse seire rühmade O ja P puhul

Rühm	c	d
O	20	55
P	10	40

2.6.4.1. Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate läbisõidumõõdiku näidul põhinev katsekava

2.6.4.1.1.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on alla c (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2024.

2.6.4.1.2.

Katsetatakse kasutusaegse seire rühma kuuluvat x mootorit, mille puhul väljaspool teid kasutatava liikurmasina läbisõidumõõdiku näidu kohane kogunenud kasutusaeg on üle d (km) vastavalt tabelile 4 ja tabelile 6. Katsetulemused tuleb esitada tüübikinnitusasutusele 26. detsembriks 2026.

Tabel 6

Kasutusaegse seire rühmade O ja P kogunenud kasutusaeg

Rühm	Mootoritöömaht (cm3)	c (km)	d (km)
O	Kõik	1 600	4 400
P	< 100	1 350	5 400
P	≥ 100	2 700	10 800 “

Punkti 2.6.4.1.2 järele lisatakse järgmised punktid 2.6.5 ja 2.6.6:

„2.6.5.

Tootja võib teha rohkem katseid ja esitada teavet rohkemate katsete kohta kui need, mis on kehtestatud punktides 2.6.1, 2.6.2, 2.6.3 ja 2.6.4 sätestatud katsekavades.

2.6.6.

Sama mootori mitmekordne katsetamine selleks, et esitada andmed punktide 2.6.1, 2.6.2, 2.6.3 ja 2.6.4 kohaste järjestikuste kogunenud kasutusaja etappide kohta, on soovituslik, kuid mitte kohustuslik.“

Punkt 3.3.2 asendatakse järgmisega:

„3.3.2.

temperatuur on 266 K (–7 °C) või kõrgem, välja arvatud kasutusaegse seire rühma O puhul, mille puhul see on 253 K (– 20 °C) või kõrgem, ning mitte üle temperatuuri, mis määratakse järgmise valemi abil konkreetse atmosfäärirõhu korral:

T = – 0,4514 * (101,3 – pb) + 311

kus:

—	T on ümbritseva õhu temperatuur (K);

—	pb on atmosfäärirõhk (kPa).“

10)

Punkt 3.4.2 asendatakse järgmisega:

„3.4.2.

Punkti 3.4 nõuetele vastavuse tõendamiseks tuleb võtta proovid ja säilitada neid vähemalt ühe järgmise ajavahemiku lõpuni, olenevalt sellest, kumb on lühem:

a)	12 kuud pärast katse lõpetamist või

b)	1 kuu pärast seda, kui tootja on vastava katsearuande tüübikinnitusasutusele esitanud.“

11)

Punkti 3.5 järele lisatakse järgmine punkt 3.6:

„3.6.

Kui katsetamine toimub väljaspool liitu, peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et järgmised tingimused on kooskõlas katsetingimustega, mis kehtiksid väljaspool teid kasutatava liikurmasina suhtes liidus katsetamise korral:

a)	väljaspool teid kasutatava liikurmasina kasutamine;

b)	ümbritseva keskkonna tingimused;

c)	määrdeõli, kütus ja reagent ning

d)	töötingimused.“

12)	Punkt 4.1.1 jäetakse välja.

13)

Punkt 4.2.2 asendatakse järgmisega:

„4.2.2.

Kombineeritud andmevõtu taotlemisel peavad olema täidetud järgmised lisanõuded:

a)	erinevad talitlustsüklid saadakse sama väljaspool teid kasutatava liikurmasina ja mootori kasutamisega;

b)	kombineeritud andmevõtt ümbritseva õhu temperatuuril üle 273,15 K tehtud katsete käigus peab sisaldama kuni kolme talitlustsüklit;

c)	kombineeritud andmevõtt ümbritseva õhu temperatuuril 273,15 K või madalamal temperatuuril tehtud katsete käigus peab sisaldama kuni kuut talitlustsüklit;

d)	maksimaalne aeg esimese ja teise talitlustsükli vahel on 72 tundi;

e)	kombineeritud andmevõttu ei kasutata, kui esineb 2. liite punktis 8 täpsustatud mootoririke;

kombineeritud andmevõtu nõuetele vastamiseks peab kasutusaegse seire katse iga talitlustsükkel sisaldama järgmist minimaalset töömahtu (kWh) või CO2 massi (grammides tsükli kohta):

i)	kasutusaegse seire rühmade A ja C mootorite puhul vähemalt üks kuumkäivitusega NRTC võrdlustöö või CO2 võrdlusmass;

ii)	kasutusaegse seire rühma H mootorite puhul vähemalt üks LSI-NRTC võrdlustöö või CO2 võrdlusmass;

iii)	kõikide teiste kasutusaegse seire rühmade mootorite puhul vähemalt üks püsitsükli võrdlustöö või CO2 võrdlusmass, mis on kindlaks määratud 9. liites sätestatud meetodiga.

iv)

mootoritel, mille puhul tehakse kasutusel olevate sõidukite seirekatsed temperatuuril 0 °C või alla selle, vähemalt kolm neljandikku võrdlustööst või CO2 võrdlusmassist esimese talitlustsükli jooksul ning vähemalt pool püsikatsetsükli võrdlustööst või CO2 võrdlusmassist järgmiste talitlustsüklite jooksul, määratuna 9. liites sätestatud meetodil.

Mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi kasutusaegsel katsetamisel kasutatakse algmootoritüübi võrdlusväärtust;

g)	enne talitlustsüklite ühendamist viiakse iga talitlustsükli puhul eraldi ellu kogu vajalik eeltöötlemine vastavalt punktis 6.3 sätestatud nõuetele;

h)	kombineeritud andmevõtu talitlustsüklid ühendatakse kronoloogilises järjekorras, võttes arvesse kõiki andmeid, mida alapunkt f ei välista;

i)	kombineeritud andmevõttu käsitatakse ühe kasutusaegse seirekatsena;

j)	kogu kombineeritud andmevõtu suhtes kohaldatakse punktis 6.4 sätestatud töötamise sündmuste kindlaksmääramist ja punktis 8 sätestatud arvutusi.“

14)

Punkti 4.2.2 järele lisatakse järgmine punkt 4.3:

„4.3. Ajutine signaalikadu

Parameetrite registreerimisega tuleb saavutada vähemalt 98 % täielikud andmed, mis tähendab, et igas talitlustsüklis võib jätta registreerimata kuni 2 % andmetest ajavahemike kohta, mis ei ületa 30 järjestikust sekundit, kui algsel andmete registreerimisel esines üks või mitu tahtmatut ajutist signaalikadu. Signaali ei tohi kaotada ühegi talitlustsükli eeltöötlemisel, kombineerimisel ega järeltöötlemisel.“

15)

Punktid 5 kuni 5.2.2 asendatakse järgmisega:

„5. Elektroonilise juhtarvuti andmevoog

5.1.

Elektroonilise juhtarvuti ja andmesideliidesega mootorid edastavad andmevoo teabe mõõteseadmetesse või PEMSi andmeregistraatorisse kooskõlas 7. liites sätestatud nõuetega.

5.2.

Enne kasutusaegset katset tuleb kontrollida 7. liites nõutud mõõtmisandmete kättesaadavust.“

16)

Punkti 5.2 järele lisatakse punktid 5.3–5.4:

„5.3.

Elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele vastavust kontrollitakse kasutusaegse seire ajal 6. liites sätestatud meetodi kohaselt.

5.4.	Kui elektroonilise juhtarvuti ja andmesideliidesega mootor ei võimalda täita punktides 5.1, 5.2 ja 5.3 sätestatud nõudeid, kohaldatakse punkti 1.4.“

17)

Punkt 6.4 asendatakse järgmisega:

„6.4.

Tootjad peavad järgima 4. liites sätestatud menetlusi, et määrata gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks pärast väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud mootorite PEMSi abil tehtavat kasutusaegset seirekatset kindlaks töötamise ja mittetöötamise sündmused.“

18)

Punkti 6.4 järele lisatakse järgmised punktid 6.5 ja 6.6:

„6.5.

Kui kasutatakse kombineeritud andmevõttu, kohaldatakse punktide 6.1–6.3 nõudeid punkti 4.2.2 kohaselt eraldi iga talitlustsükli suhtes enne talitlustsüklite ühendamist. Punktis 6.4 sätestatud töötamise ja mittetöötamise sündmuste kindlaksmääramist ja punktis 8 sätestatud arvutusi kohaldatakse kogu kombineeritud andmevõtu suhtes.

6.6.

Joonisel 3 on esitatud kasutusaegse seire kõik etapid, sealhulgas kavandamine, PEMSi ettevalmistamine ja paigaldamine, katsemenetlused, andmete eeltöötlemine, andmete arvutused ja valideerimine.

Joonis 3

Kasutusaegse seire kõigi etappide skeem

“

19)

Punktid 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Katseandmete kättesaadavus

Andmeid ei tohi punkti 6 nõuete täitmiseks kasutatava(te)s katsete toorandmete faili(de)s muuta ega sealt kustutada. Tootja peab säilitama katsete toorandmete faili (faile) vähemalt 10 aastat ning tegema selle (need) taotluse korral tüübikinnitusasutusele ja komisjonile kättesaadavaks.

8. Arvutused

Tootjad peavad järgima 5. liites sätestatud menetlusi gaasiliste saasteainete heitearvutuste tegemiseks väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud mootorite kasutusaegsel seirel, mida teostatakse PEMSi abil.

8.1.

Selliste elektroonilise juhtarvutiga mootorite puhul, millel on andmesideliides, mis peaks võimaldama koguda mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmeid vastavalt 7. liite tabelile 1, tuleb arvutused teha ja tulemused esitada nii tööpõhise kui ka CO2 massi põhise meetodi alusel. Kõigil muudel juhtudel tuleb arvutused teha ja tulemused esitada ainult CO2 massi põhise meetodi alusel.

8.2.

Igal juhul tehakse arvutused kaks korda pärast käesoleva lisa punkti 6.3 kohast andmete eeltöötlemist:

a)	esimest korda, kasutades üksnes käesoleva lisa punkti 6.4 kohaselt kindlaks määratud töötamise sündmusi ja kehtivaid aknaid, ning

b)	teist korda, kasutades kõiki andmeid, mida käesoleva lisa punkt 6.3 ei välista, ilma et seejuures kohaldataks käesoleva lisa punkti 6.4 ning ilma et välja jäetaks 5. liite punktide 2.2.2 ja 2.3.1 kohased kehtetud aknad.“

20)

1. liidet muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)	heitgaasivoolumõõtur (EFM), mis põhineb keskmistava Pitot’ toru põhimõttel või samaväärsel põhimõttel, välja arvatud juhul, kui rakendada võib kaudset heitgaasivoolu mõõtmist, nagu lubatud 2. liite punkti 1 tabeli märkusega 3;“

punktid 2 kuni 2.2.2 asendatakse järgmisega:

„2. Nõuded mõõteseadmetele

2.1.

Mõõteseadmed peavad vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/654 (*1) VI lisa punktis 8.1 esitatud kalibreerimis- ja talitluskontrollinõuetele, välja arvatud punktides 2.1.1 ja 2.1.2 sätestatud juhtudel. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele toimingutele:

a)	PEMSi vaakumi poole lekke kontrollimine vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktile 8.1.8.7;

b)	gaasianalüsaatori näidu ning andmete ajakohastamise ja registreerimise kontrollimine vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktile 8.1.5.

2.1.1.

Delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa tabelites 6.4 ja 6.5 sätestatud gaasianalüsaatori lineaarsuse kontrolli ja NO2-NO-konverteri muundamise kontrolli minimaalse sageduse perioodi võib pikendada kolme kuuni.

2.1.2.

Heitgaasivoolumõõturi talitlus- ja kalibreerimiskontrollide miinimumsageduse ning nende kontrollide üksikasjad määrab kindlaks seadme tootja.

2.2.

Mõõteseadmed peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.4 sätestatud spetsifikatsioonidele.

(*1) Komisjoni 19. detsembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/654, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1628 väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite heite piirnormide ja tüübikinnitusega seotud tehniliste ja üldnõuete osas (ELT L 102, 13.4.2017, lk 1).“;"

punkti 2.2 järele lisatakse järgmised punktid 2.3 ja 3:

„2.3.

Mõõteseadmete kalibreerimiseks kasutatavad analüütilised gaasid peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.5.1 sätestatud nõuetele.

3. Nõuded ülekandetorule ja proovivõtturile

3.1.

Ülekandetoru peab vastama delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.3.1.2 sätestatud nõuetele.

3.2.

Proovivõttur peab vastama delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 9.3.1.1 sätestatud nõuetele.“

21)

2. liidet muudetakse järgmiselt:

punktid 1 kuni 4.1 asendatakse järgmisega:

„1. Katseparameetrid

1.1.

Gaasiliste saasteainete heited, mida kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetakse ja mis registreeritakse, on järgmised: süsinikmonooksiid (CO), süsivesinike koguheide (HC) ja lämmastikoksiidid (NOx). Lisaks mõõdetakse 5. liites kirjeldatud arvutuste tegemiseks süsinikdioksiidi (CO2) kogust.

1.2.

Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et mitme väljalasketoru voolu kombineerimine ei ole otstarbekas ning igasse torusse heitgaase paiskavate mootoriosade tehniline konfiguratsioon ja talitlus on sarnased, siis piisab ühe väljalasketoru heite ja heitgaasi massivooluhulga mõõtmisest. Sel juhul korrutatakse 5. liites sätestatud arvutuste tegemisel hinnatavast väljalasketorust pärit heite massivooluhulga hetkeväärtus väljalasketorude koguarvuga, et saada mootori heite kogu massivooluhulga hetkeväärtus.

1.3.

Kasutusaegse seirekatse ajal mõõdetakse ja registreeritakse tabelis esitatud parameetreid andmevõtuperioodil, mis on võrdne 1 sekundiga või sellest lühem:

Tabel

Katseparameetrid

Parameeter	Ühik (1)	Allikas
HC kontsentratsioon (2)	ppm	Gaasianalüsaator
CO kontsentratsioon (2)	ppm	Gaasianalüsaator
NOx kontsentratsioon (2)	ppm	Gaasianalüsaator
CO2 kontsentratsioon (2)	ppm	Gaasianalüsaator
Heitgaasi massivooluhulk (3)	kg/h	Heitgaasivoolumõõtur
Heitgaasi temperatuur (4)	K	Heitgaasivoolumõõtur või elektrooniline juhtarvuti või andur
Ümbritseva õhu temperatuur (5)	K	Andur
Ümbritseva õhu rõhk	kPa	Andur
Suhteline niiskus	%	Andur
Mootori pöördemoment (6) (7)	Nm	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori pöörlemissagedus (7)	p/min	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori kütusevool (7)	g/s	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori jahutusvedeliku temperatuur (8)	K	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Mootori sisselaskeõhu temperatuur	K	Elektrooniline juhtarvuti või andur
Väljaspool teid kasutatava liikurmasina laiuskraad	kraad	GPS (valikuline)
Väljaspool teid kasutatava liikurmasina pikkuskraad	kraad	GPS (valikuline)

2. Katse kestus

2.1.

Katse kestus, mis hõlmab kõiki talitlustsükleid, peab olema piisavalt pikk, et saavutada järgmised töötamise sündmused:

kasutusaegse seire rühmade A ja C mootorite puhul viie- kuni seitsmekordne võrdlustöö (kWh), mis on tehtud tüübikinnituskatse NRTC kuumkäivitustsüklis, või viie- kuni seitsmekordne CO2 võrdlusmass (grammides tsükli kohta), mis on saavutatud tüübikinnituskatse NRTC kuumkäivitustsüklis, nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas esitatud mootoritüübi või mootoritüüpkonna ELi tüübikinnitustunnistuse lisandi punktides 11.3.1 ja 11.3.2;

kasutusaegse seire rühma H mootorite puhul viie- kuni seitsmekordne tüübikinnituskatse LSI-NRTC jooksul tehtud võrdlustöö (kWh) või viie- kuni seitsmekordne CO2 võrdlusmass (grammides tsükli kohta), mis on saavutatud tüübikinnituskatse LSI-NRTC jooksul, nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas esitatud mootoritüübi või mootoritüüpkonna ELi tüübikinnitustunnistuse lisandi punktides 11.3.1 ja 11.3.2;

c)	kasutusaegse seire rühmade E, I, O ja P mootorite puhul kolme- kuni viiekordne kohaldatav võrdlustöö (kWh) või CO2 võrdlusmass (grammides tsükli kohta), mis on kindlaks määratud tüübikinnituskatse tulemuse põhjal, kasutades 9. liites esitatud meetodit;

selliste kasutusaegse seire rühmade mootorite puhul, mida ei ole loetletud alapunktides a, b või c, viie- kuni seitsmekordne kohaldatav võrdlustöö (kWh) või CO2 võrdlusmass (grammides tsükli kohta), mis on määratud kindlaks tüübikinnituskatse tulemuste põhjal, kasutades 9. liites sätestatud meetodit.

2.2.

Kõik andmed, mis on kogutud kõikide talitlustsüklite jooksul, esitatakse kronoloogiliselt, isegi kui punkti 2.1 alapunktides a–d sätestatud maksimaalne töömaht või CO2 mass on ületatud. Sel juhul kehtib käesoleva määruse 5. liites sätestatud arvutuste tegemisel järgmine:

a)	kui töötamise sündmuste töö maht või CO2 võrdlusmass ületab seda maksimumi, jäetakse arvutustest välja ajavahemiku lõpp, mille jooksul maksimumi ületatakse, ning

b)	käesoleva määruse lisa punkti 10 kohased kasutusaegse seirekatse tulemused esitatakse eelnimetatud piiratud arvutuse tulemustena.

3. Väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate ettevalmistamine

Käesoleva lisa punkti 1.3 kohaselt katsetamiseks valitud mootoriga väljaspool teid kasutatava liikurmasina ettevalmistamine peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	mootori kontroll: tuvastatud probleemid tuleb pärast nende lahendamist registreerida ja esitada tüübikinnitusasutusele;

b)	vajaduse korral õli, kütuse ja reagendi vahetamine, kui puuduvad dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kõnealune vedelik vastab mootoritüübi suhtes kohaldatavas tüübikinnituse teabepaketis esitatud spetsifikatsioonile, ning kui see on praktiliselt ja majanduslikult teostatav;

c)	elektroonilise juhtarvuti ja andmesideliidesega varustatud mootorid peavad vastama käesoleva lisa punktile 5.

4. Mobiilse heitemõõtmissüsteemi paigaldamine

4.1. Paigalduspiirangud

4.1.1.

Mobiilse heitemõõtmissüsteemi paigaldamine ei tohi mõjutada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate gaasiliste saasteainete heidet ega nende masinate talitlust.

4.1.2.

Paigaldamisel tuleb täita kohalikke ohutuseeskirju ja kindlustusnõudeid ning järgida mobiilse heitemõõtmissüsteemi, mõõteseadmete, ülekandetoru ja proovivõtturi valmistaja juhiseid.

4.1.3.

Kui kasutusaegse seire rühmade M ja N mootorite puhul ei ole mobiilseid heitemõõtmissüsteeme võimalik paigaldada ilma raudteevõrgus kehtivat veeremi gabariiti ületamata, hõlmab käesoleva lisa punkti 3.2.2 kohaldamine raudteesõiduki katsetamist paigalseisu ajal, kasutades tootja määratud ja tüübikinnitusasutusega kokkulepitud tüüpilist katsetöötsüklit.

4.1.4.

Kasutusaegse seire rühmadesse E, I, O ja P kuuluvate mootorite puhul võib mootori väljaspool teid kasutatavast liikurmasinast eemaldada ja teha kasutusaegse seirekatse dünamomeetri katsestendil. Sellisel juhul kehtib järgmine:

a)	mootor koos kogu heitekontrollisüsteemiga eemaldatakse väljaspool teid kasutatavast liikurmasinast ja paigaldatakse dünamomeetri katsestendile ilma heitekontrollisüsteemi kohandamata;

b)	tüübikinnitusasutusele ei ole vaja tõendada, et käesoleva lisa punkti 3.2.1 nõudeid ei ole võimalik täita;

c)	olenemata alapunktidest a ja b tehakse kasutusaegne seirekatse vastavalt käesolevale määrusele;

d)	kord, mille kohaselt mootor eemaldatakse väljaspool teid kasutatavatelt liikurmasinatelt ja paigaldatakse katsekambrisse, et jäljendada väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate kasutamist, lepitakse enne kasutusaegse seirekatse tegemist kokku tüübikinnitusasutusega;

e)	kasutatakse tüüpilist katsetöötsüklit, mille määrab tootja ja mis lepitakse kokku tüübikinnitusasutusega vastavalt käesoleva lisa punktile 3.2.2;

f)	alapunkti e kohane katsetöötsükkel hõlmab pöörlemissageduste ja koormuste vahemikku, mis on kooskõlas valitud masina tegeliku kasutamisega. Selle vahemiku kindlaksmääramise meetodite hulka kuulub muu hulgas ühe või mitme tegelikult kasutatava võrreldava masina käitamisandmete registreerimine;

et teha kindlaks, mil määral mobiilse heitemõõtmissüsteemi kasutamisel saadud tulemused erinevad katsestendi süsteemi kasutamisel saadud tulemustest, võib dünamomeetri katsestendil mobiilse heitemõõtmissüsteemi abil tehtud kasutusaegse seire mõõtmisi täiendada samal ajal tehtud mõõtmistega, milleks on kasutatud katsestendi seadmeid ja heitemõõtmissüsteemi, mis vastavad delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punkti 9 nõuetele ja mida kasutatakse vastavalt nimetatud lisa punkti 8 nõuetele;

h)	käesoleva lisa punktide 6, 7, 8 ja 10 nõudeid kohaldatakse ka kõikide samaaegsete alapunkti g kohaste mõõtmiste suhtes ning katseandmed ja katsearuanne peavad hõlmama neid mõõtmisi.“;

punkt 4.6 asendatakse järgmisega:

„4.6. Andmeregistraator

Elektroonilise juhtarvuti andmete kasutamise korral ühendatakse andmeregistraator mootori elektroonilise juhtarvutiga, et registreerida 7. liite tabelis 1 esitatud kättesaadavad mootoriparameetrid, ja kui see on kohaldatav, 7. liite tabelis 2 esitatud mootoriparameetrid“;

punkt 5.1 asendatakse järgmisega:

„5.1.

Ümbritseva õhu temperatuuri mõõtmine

Ümbritseva õhu temperatuuri tuleb mõõta vähemalt talitlustsükli alguses ja lõpus. Mõõtmine peab toimuma väljaspool teid kasutatavast liikurmasinast mõistlikul kaugusel. Mootori sisselaskeõhu temperatuuri mõõtmiseks võib kasutada andurit või elektroonilist juhtarvutit.

Kui sisselaskeõhu temperatuuri kasutatakse ümbritseva õhu temperatuuri hindamiseks, peab registreeritud ümbritseva õhu temperatuur olema sisselaskeõhu temperatuur, mida on korrigeeritud tootja ette nähtud ümbritseva õhu ja sisselaskeõhu temperatuuri vahelise nominaalse nihkega.“;

punktid 6 kuni 8.2 asendatakse järgmisega:

„6. Kasutusaegse seirekatse andmete registreerimine

6.1. Enne talitlustsüklit

Gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad algama enne mootori käivitamist.

6.2. Talitlustsükli ajal

Gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad jätkuma mootori kogu tavapärase töötamisaja jooksul.

Mootori võib seisma jätta ja käivitada, kuid gaasiliste saasteainete heiteproovide võtmine, heitgaasi parameetrite mõõtmine ning mootori ja ümbritseva keskkonna andmete registreerimine peavad jätkuma kogu kasutusaegse seire talitlustsükli jooksul.

6.3. Pärast talitlustsüklit

Kasutusaegse seire talitlustsükli lõppedes jäetakse piisavalt aega, kuni möödub mõõteseadmete ja andmeregistraatori reageerimisaeg. Mootori võib seisata enne või pärast andmete registreerimise lõppemist.

7. Gaasianalüsaatorite kontrollimine

7.1. Nullpunkti seadistuse perioodiline kontrollimine talitlustsükli ajal

Kui see on praktiline ja ohutu, võib gaasianalüsaatorite nullpunkti seadistust kontrollida talitlustsükli ajal iga kahe tunni järel.

7.2. Nullpunkti seadistuse perioodiline korrigeerimine talitlustsükli ajal

Punkti 7.1 kohaselt teostatud kontrollide käigus saadud tulemusi võib kasutada nullitriivi korrigeerimiseks asjaomase talitlustsükli ajal.

7.3. Triivi kontrollimine pärast talitlustsüklit

Triivi kontrollitakse üksnes siis, kui nullitriivi ei korrigeeritud talitlustsükli ajal vastavalt punktile 7.2.

7.3.1.

Gaasianalüsaatoritel tuleb hiljemalt 30 minutit pärast talitlustsükli lõppemist seadistada nullpunkt ja mõõteulatus, et kontrollida nende triivi võrreldes katse-eelsete tulemustega.

7.3.2.

Gaasianalüsaatorite nullpunkti seadistuse, mõõteulatuse ja lineaarsuse kontrollid tuleb teostada vastavalt punktile 5.4.

8. Mootori või masina rike

8.1.

Kui talitlustsükli ajal tekib rike, mis mõjutab mootori tööd, ja:

a)	pardadiagnostikasüsteem teavitab väljaspool teid kasutatava liikurmasina käitajat sellest rikkest selgelt visuaalse hoiatuse, tekstteate või muu indikaatori kaudu või

b)	väljaspool teid kasutatav liikurmasin ei ole varustatud rikkediagnostika- või hoiatussüsteemiga, kuid rike on selgelt kuuldav või nähtav, tunnistatakse talitlustsükkel kehtetuks.

8.2.

Kõik rikked tuleb kõrvaldada enne mootori järgmist talitlustsüklit.“

22)

3. liite punktid 2–6 asendatakse järgmisega:

„2. Andmete väljajätmine

2.1. Ajutine signaalikadu

2.1.1.

Kõik ajutise signaalikao juhtumid tuleb tuvastada.

2.1.2.

Kooskõlas lisa punktiga 4.3 võib igas talitlustsüklis jätta registreerimata kuni 2 % andmetest ajavahemike kohta, mis ei ületa 30 järjestikust sekundit, kui algsel andmete registreerimisel esines üks või mitu tahtmatut ajutist signaalikadu.

2.1.3.

Kui katsetsüklis esineb signaalikadusid, mille tõttu kaotatakse rohkem kui 2 % andmetest või mille kestus on pikem kui 30 järjestikust sekundit, loetakse kogu tsükkel kehtetuks ja tehakse uus katse.

2.2. Mõõtevahendite perioodiline kontroll

2.2.1.

Kõik andmepunktid, mis on seotud gaasianalüsaatorite kontrollimisega vastavalt 2. liite punktile 7, määratakse kindlaks ja jäetakse välja talitlustsükli edasisest töötlemisest, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud käesoleva liite punkti 3 kohaseks triivi korrigeerimiseks.

2.3. Ümbritseva keskkonna tingimused

2.3.1.

Kindlaks tuleb määrata kõik talitlustsükli andmepunktid, mille puhul ümbritseva keskkonna tingimused ei vasta käesoleva lisa punktis 3.3 sätestatud nõuetele.

2.3.2.

Kui käesoleva liite punktis 2.3.1 nimetatud andmepunktide osakaal ületab 1 %, tunnistatakse kogu tsükkel kehtetuks ja tehakse uus katse.

2.3.3.

Kui ümbritseva keskkonna tingimusi mõõdetakse ainult katse alguses ja lõpus, tunnistatakse kogu katsetsükkel kehtetuks, kui ükskõik kumb mõõtmistest ei vasta lisa punktis 3.3 sätestatud nõuetele.

2.4. Külmkäivitusandmed

Mõõdetud gaasiliste saasteainete heiteandmed külmkäivituse ajal tuleb enne gaasiliste saasteainete heitearvutuste tegemist välja jätta.

2.4.1. Vedelikjahutusega mootorid

Kehtivate mõõdetud andmete registreerimine gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks algab, kui mootori jahutusvedeliku temperatuur tõuseb esimest korda tasemele 343 K (70 °C) või kui mootori jahutusvedeliku temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 2 K või kui katsete puhul, mis tehakse ümbritseva keskkonna temperatuuril 273,15 K, stabiliseerub mootori jahutusvedeliku temperatuur viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 5 K, sõltuvalt sellest, mis juhtub enne; igal juhul algab see hiljemalt 20 minutit pärast mootori käivitamist.

2.4.2. Õhkjahutusega mootorid

Kehtivate mõõdetud andmete registreerimine gaasiliste saasteainete heitearvutuste jaoks algab pärast seda, kui rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa 3. liite C osa punktis 3.7.2.2.1 nimetatud võrdluspunktis mõõdetud temperatuur stabiliseerub viieminutilise perioodi jooksul vahemikus +/– 5 %; igal juhul algab see hiljemalt 20 minutit pärast mootori käivitamist.

3. Korrigeerimine triivi suhtes

3.1. Suurim lubatud triiv

Null- ja võrdlusnäidu triiv peab olema alla 2 % skaala maksimaalnäidust kõige madalamas kasutatud mõõtepiirkonnas:

a)	kui erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on alla 2 %, siis võib määratud kontsentratsioone kasutada korrigeerimata või võib neid korrigeerida triivi suhtes punkti 3.2 kohaselt;

b)	kui erinevus katse-eelsete ja katsejärgsete tulemuste vahel on 2 % või suurem, siis tuleb määratud kontsentratsioone korrigeerida triivi suhtes punkti 3.2 kohaselt. Kui korrigeerimist ei tehta, tunnistatakse katse kehtetuks.

3.2. Korrigeerimine triivi suhtes

3.2.1.

Triivi suhtes korrigeeritud kontsentratsiooniväärtus arvutatakse tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 2.1 või 3.5 sätestatud nõuete kohaselt.

3.2.2.

Erinevus pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heite korrigeerimata ja korrigeeritud väärtuste vahel peab jääma vahemikku ± 6 % pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heite korrigeerimata väärtustest. Kui triiv on suurem kui 6 %, tunnistatakse katse kehtetuks.

3.2.2.1.

Iga pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heite väärtus arvutatakse katsetsükli gaasiliste saasteainete heite integreeritud massi ja katsetsükli ajal tehtud kogutöö jagatise põhjal. Arvutus tehakse enne töötamise sündmuste kindlaksmääramist vastavalt 4. liitele või gaasiliste saasteainete heitearvutuste tegemist vastavalt 5. liitele.

3.2.3.

Kui kasutatakse korrigeerimist triivi suhtes, tuleb gaasiliste saasteainete heite aruandluses kasutada gaasiliste saasteainete heite puhul üksnes triivi suhtes korrigeeritud tulemusi.

4. Ajaline vastavus

Et minimeerida gaasiliste saasteainete heite massi arvutamisel nihet, mis tuleneb erinevate signaalide vahelisest ajalisest mahajäämusest, tuleb gaasiliste saasteainete heite arvutamiseks vajalikud andmed viia ajalisse vastavusse vastavalt punktides 4.1–4.4 sätestatud nõuetele.

4.1. Gaasianalüsaatorite andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt ajalisse vastavusse viia vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktis 8.1.5.3 sätestatud nõuetele.

4.2. Gaasianalüsaatorid ja heitgaasivoolumõõturi (EFM) andmed

Gaasianalüsaatorite andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse heitgaasivoolumõõturi andmetega punktis 4.4 sätestatud korras.

4.3. Mobiilse heitemõõtmissüsteemi ja mootori andmed

Mobiilse heitemõõtmissüsteemi (gaasianalüsaatorid ja EFM) andmed tuleb nõuetekohaselt viia vastavusse mootori elektroonilise juhtarvuti andmetega punktis 4.4 sätestatud korras.

4.4. Menetlus mobiilse heitemõõtmissüsteemi andmete paremaks ajalisse vastavusse viimiseks

2. liite tabelis loetletud katseparameetrid jagatakse kolme eri kategooriasse:

1. kategooria: gaasianalüsaatorid (HC, CO, CO2, NOx kontsentratsioonid);

2. kategooria: heitgaasivoolumõõtur (heitgaasi massivooluhulk ja heitgaasi temperatuur);

3. kategooria: mootor (pöördemoment, pöörlemissagedus, temperatuurid, kütusekulu elektroonilise juhtarvuti andmetel).

Iga kategooria ajalist vastavust kahe teise kategooriaga kontrollitakse kahe katseparameetrite kogumi vahelise suurima korrelatsioonikordaja leidmise teel. Kategooria kõiki katseparameetreid nihutatakse, et maksimeerida korrelatsioonitegurit. Korrelatsioonikordaja arvutamiseks kasutatakse järgmisi katseparameetreid:

a)	1. ja 2. kategooria (gaasianalüsaatorite ja heitgaasivoolumõõturi andmed) 3. kategooriaga (mootori andmed): heitgaasi massivooluhulk heitgaasivoolumõõturi alusel ja pöördemoment elektroonilise juhtarvuti alusel;

b)	1. kategooria 2. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja heitgaasi massivooluhulk;

c)	1. kategooria 3. kategooriaga: CO2 kontsentratsioon ja mootori kütusevool.

4.4.1.

Mootorite puhul, mille juurde ei kuulu andmesideliidest, mis võimaldaks koguda elektroonilise juhtarvuti andmeid vastavalt 7. liitele, jäetakse punkti 4.4 alapunktide a ja c kohane korralatsioon välja.

4.4.2.

Mootorite puhul, mille heitgaasi massivooluhulga otsest mõõtmist 2. liite tabeli märkuse 3 kohaselt ei kasutatud, jäetakse punkti 4.4 alapunkti a kohane korrelatsioon välja.

5. Andmete järjepidevuse kontroll

5.1. Gaasianalüsaatorid ja heitgaasivoolumõõturi (EFM) andmed

Kui mootori juurde kuulub andmesideliides, mis võimaldab edastada kütusevoolu andmeid vastavalt 7. liite tabelile 2, kontrollitakse andmete järjepidevust (heitgaasivoolumõõturi mõõdetud heitgaasi massivooluhulk ja gaasi kontsentratsioonid) elektroonilises juhtarvutis mõõdetud mootori kütusevoolu ning delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 2.1.6.4 osutatud menetluse alusel arvutatud mootori kütusevoolu korrelatsiooni abil.

Kütuse vooluhulga mõõdetud ja arvutatud väärtuste kohta tuleb teha lineaarne regressioonanalüüs. Kasutatakse vähimruutude meetodit järgmise kõige sobivama võrrandiga:

y = mx + b,

kus:

—	a)	y on arvutatud kütuse vooluhulk [g/s];
—	b)	m on regressioonisirge tõus;
—	c)	x on mõõdetud kütuse vooluhulk [g/s];
—	d)	b on regressioonisirge vabaliige y.

Tõus (m) ja determinatsioonikordaja (r2) arvutatakse iga regressioonisirge jaoks eraldi. Kõnealust analüüsi soovitatakse teha vahemikus 15 % maksimaalsest väärtusest kuni maksimaalse väärtuseni, sagedusel 1 Hz või kõrgem. Katse kehtimiseks tuleb hinnata kaht järgmist kriteeriumi.

Tabel 1

Lubatud hälbed

Regressioonisirge tõus, m	0,9–1,1 – soovitatav
Determinatsioonikordaja, r2	min 0,90 – kohustuslik

5.2. Elektroonilise juhtarvuti andmed pöördemomendi kohta

Kui arvutustes tuleb kasutada elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi andmeid, kontrollitakse elektroonilisest juhtarvutist saadavate pöördemomendi andmete järjepidevust, võrreldes elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi maksimaalseid väärtusi (kui on asjakohane) erinevatel mootori pöörlemissagedustel mootori ametliku täiskoormuse pöördemomendi kõvera vastavate väärtustega, ja vastavalt 6. liitele.

5.3. Kütusekulu pidurdamisel

Kui elektroonilise juhtarvuti andmed on kättesaadavad, kontrollitakse kütusekulu pidurdamisel järgmiselt:

a)	gaasiliste saasteainete heiteandmete (gaasianalüsaatori kontsentratsioonid ja heitgaasi massivooluhulga andmed) põhjal arvutatakse kütusekulu delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII punktis 2.1.6.4 osutatud korra kohaselt;

b)	elektroonilise juhtarvuti andmete põhjal (mootori pöördemoment ja pöörlemissagedus) arvutatakse töö.

5.4. Ümbritseva õhu rõhk

Ümbritseva õhu rõhku võrreldakse GPSi andmetes osutatud kõrguse näitajaga, kui on olemas.

5.5. Tüübikinnitusasutus võib tunnistada katse kehtetuks, kui ta pole rahul andmete järjepidevuse kontrolli tulemustega.

6. Ümberarvutus kuivalt niiskele gaasile

Kui kontsentratsiooni mõõdetakse kuival alusel, siis arvutatakse see delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII punktis 2 või 3 sätestatud menetluse kohaselt ümber niiskele alusele.

7. NOx korrigeerimine niiskuse ja temperatuuri suhtes

Gaasianalüsaatoritega mõõdetud NOx kontsentratsioone ei korrigeerita ümbritseva õhu temperatuuri ja niiskuse suhtes.“

23)

4. liite punktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Mittetöötamise sündmuste kindlaksmääramise menetlus

2.1.

Mittetöötamise sündmused on sündmused, kus:

a)	mootorite puhul, mille juurde ei kuulu andmesideliidest, mis võimaldaks edastada pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmeid vastavalt 7. liite tabelile 1, hetkevõimsuse asendusväärtus, mis on kindlaks määratud 10. liites sätestatud korra kohaselt, või

b)	kõigil muudel juhtudel mootori hetkevõimsus on alla 10 % kasutusaegses seirekatses kasutatava mootoritüübi mootori võrdlusvõimsusest, mis on määratletud määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 26 ja märgitud kõnealuse määruse I lisas iga mootori (alam)kategooria kohta.

2.1.1.

Käesoleva määruse kohaselt katsetatavate mootorite puhul, mille juurde ei kuulu andmesideliidest, mis võimaldaks edastada pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmeid vastavalt 7. liite tabelile 1, arvutatakse hetkevõimsuse asendusväärtus 10. liites kirjeldatud korra kohaselt, enne kui kohaldatakse käesolevas liites sätestatud menetlust.

2.2.

Tehakse järgmised täiendavad sammud:

2.2.1.

Mittetöötamise sündmusi, mis on lühemad kui D0, peetakse töötamise sündmusteks ja need liidetakse lähedalasuvatele töötamise sündmustele (vt D0 väärtusi tabelist 2).

2.2.2.

Töötamise sündmusi, mis on lühemad kui D0 ja mille lähedal asuvad mittetöötamise sündmused on pikemad kui D1, peetakse mittetöötamise sündmusteks ja need liidetakse lähedalasuvatele mittetöötamise sündmustele (vt D1 väärtusi tabelist 2).

2.2.3.

Mootorite puhul, millel on 2. liite tabeli märkuse 4 kohane NOx vähendamiseks ja heitgaasi temperatuuri mõõtmiseks kasutatav järeltöötlussüsteem, peetakse pikaajalistele mittetöötamise sündmustele (> D2) järgnevat stardifaasi samuti mittetöötamise sündmuseks seni, kuni heitgaas saavutab temperatuuri 523 K. Kui heitgaas ei saavuta temperatuuri 523 K D3 minuti jooksul, peetakse kõiki D3-le järgnevaid sündmusi töötamise sündmusteks (vt D2 ja D3 väärtusi tabelist 2).

2.2.4.

Kõikide mittetöötamise sündmuste puhul peetakse sündmuse esimesi D1 minuteid töötamise sündmuseks.

3. „Masina töö“ tähistamise algoritm punkti 2 nõuete rakendamiseks

Punkti 2 rakendatakse punktides 3.1–3.4 sätestatud järjekorras.

3.1. 1. etapp. Tehke kindlaks ning jagage töötamise ja mittetöötamise sündmusteks:

a)	tehke kindlaks töötamise ja mittetöötamise sündmused punkti 2.1 kohaselt;

b)	arvutage mittetöötamise sündmuste kestus;

c)	tähistage D0-st lühemad mittetöötamise sündmused töötamise sündmustena;

d)	arvutage töötamise sündmuste kestus.

3.2. 2. etapp. Liitke lühiajalised töötamise sündmused (≤ D0) mittetöötamise sündmustega.

Tähistage mittetöötamise sündmustena need D0-st lühemad töötamise sündmused, millele eelnevad ja järgnevad ülejäänud mittetöötamise sündmused, mille kestus on pikem kui D1.

3.3. 3. etapp. Jätke välja pikaajalistele mittetöötamise sündmustele järgnevad töötamise sündmused (stardifaas).

Kui kohaldatakse punkti 2.2.3, märkige mittetöötamise sündmusteks pikaajalistele mittetöötamise sündmustele (> D2) järgnevad töötamise sündmused seni, kuni:

a)	heitgaas saavutab temperatuuri 523 K või

b)	kulunud on D3 minutit, olenevalt sellest, kumb leiab aset esimesena.

3.4. 4. etapp. Lisage töötamise sündmustele järgnevad mittetöötamise sündmused.

Lisage mittetöötamise sündmuse D1 minutit iga töötamise sündmuse lõppu selle töötamise sündmuse osana.

Tabel 2

Parameetrite D0, D1, D2 ja D3 väärtused

Parameetrid	Väärtus
D0	2 minutit
D1	2 minutit
D2	10 minutit
D3	4 minutit

“

24)

5. liite punktid 2.1–2.3.2 asendatakse järgmisega:

„2.1. Keskmistamisakna meetod

2.1.1. Üldnõuded

Keskmistamisaken on kasutusaegse seirekatse ajal kogu arvutatud andmehulga alamhulk, mille CO2 mass või töö võrdub võrdluslabori katsetsükli ajal mõõdetud mootori CO2 massi või tööga. Gaasiliste saasteainete heite mass ja vastavustegurid arvutatakse liikuva keskmistamisakna meetodi abil võrdluslabori katsetsükli ajal mõõdetud võrdlustöö (punktis 2.2 sätestatud menetlus) ja CO2 võrdlusmassi (punktis 2.3 sätestatud menetlus) põhjal.

Mootori võimsuse sõltuvus ajast ja keskmistamisakna (alates esimest keskmistamisaknast) gaasiliste saasteainete heide.

Arvutused tehakse vastavalt järgmistele alapunktidele:

a)	4. liite tingimustel välja jäetud andmeid ei võeta töö või CO2 massi ning keskmistamisakende gaasiliste saasteainete heite ja vastavustegurite arvutamisel arvesse, välja arvatud käesoleva liite punkti 4 alapunktis f nõutud juhtudel;

b)	liikuva keskmistamisakna arvutused tehakse aja juurdekasvuga Δt, mis võrdub andmevõtuperioodiga. Liikuva keskmistamisakna algust liigutatakse igal iteratsioonil nimetatud väärtuse võrra edasi;

c)	gaasiliste saasteainete heite mass iga keskmistamisakna kohta (mg keskmistamisakna kohta) saadakse gaasiliste saasteainete hetkeheite massi integreerimisel keskmistamisaknas;

elektroonilise juhtarvutiga mootorite puhul, mille juurde kuulub andmesideliides, mis peaks võimaldama koguda mootori pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmeid vastavalt 7. liite tabelile 1, tuleb arvutused teha ja tulemused esitada nii töö- kui ka CO2 massi põhise meetodi alusel. Kõigil muudel juhtudel tuleb arvutused teha ja tulemused esitada ainult CO2 massi põhise meetodi alusel.

Joonis 4

Mootori võimsuse sõltuvus ajast ja keskmistamisakna (alates esimest keskmistamisaknast) gaasiliste saasteainete heite sõltuvus ajast

2.1.2. Võrdlusväärtused

Mootoritüübi või kõikide samasse mootoritüüpkonda kuuluvate mootoritüüpide võrdlustöö ja CO2 võrdlusmass määratakse kindlaks järgmiselt:

kasutusaegse seire rühmade A ja C mootorite puhul algmootori tüübikinnituskatse NRTC kuumkäivitustsüklis saadud väärtused vastavalt selle mootoritüübi või mootoritüüpkonna ELi tüübikinnitustunnistuse lisandi punktidele 11.3.1 ja 11.3.2, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/656 IV lisas;

b)	kasutusaegse seire rühma H mootorite puhul väärtused, mis on saadud algmootori tüübikinnituskatse LSI-NRTC jooksul;

c)	selliste kasutusaegse seire rühmade mootorite puhul, mida ei ole loetletud alapunktides a või b, need väärtused, mis on kindlaks määratud algmootori tüübikinnituskatse tulemuste põhjal, kasutades 9. liites sätestatud meetodit.

2.2. Tööpõhine meetod

Joonis 5

Tööpõhine meetod

„i“-nda keskmistamisakna kestus (t 2, i – t 1, i ) määratakse järgmiselt:

W(t 2, i ) – W(t 1, i ) ≥ Wref,

kus:

—	W(t j,i ) on mootori töö mõõdetuna katse alguse ja aja t j,i vahel, kWh;

—	Wref on mootori võrdlustöö, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1.2, kWh;

—	t 2, i valitakse järgmiselt:

W(t 2, i – Δt) – W(t 1, i ) < W ref ≤ W(t 2, i) – W(t 1, i ),

kus Δt on andmevõtuperiood, mis võrdub 1 sekundiga või on alla selle.

2.2.1. Pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heitearvutused

Pidurdamisega seotud gaasiliste saasteainete heide egas (g/kWh) arvutatakse iga keskmistamisakna ja iga gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

—	mi on gaasilise saasteaine heite mass „i“-nda keskmistamisakna jooksul, g/keskmistamisaken;

—	W(t 2, i ) – W(t 1, i ) on mootori töö „i“-nda keskmistamisakna jooksul, kWh.

2.2.2. Kehtivate keskmistamisakende valimine

Kehtivad keskmistamisaknad on kasutusaegses seirekatses kasutatava mootoritüübi puhul keskmistamisaknad, mille keskmine võimsus ületab võimsuse künnist, milleks on 20 % võrdlusvõimsusest, mis on määratletud määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 26 ja märgitud nimetatud määruse I lisas iga mootori (alam)kategooria kohta, välja arvatud ATS-kategooria mootorite puhul, mille võrdlusvõimsus on võimsus delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punkti 5.2.5.4 alapunktis f määratletud vahepöörlemissagedusel. Kehtivate keskmistamisakende osakaal peab olema 50 % või suurem.

2.2.2.1.

Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist madalamaid võimsuse künniseid kasutades. Võimsuse künnist vähendatakse 20 %-lt 1 % kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või suurem.

2.2.2.2.

Ühelgi juhul ei tohi madalam võimsuse künnis olla madalam kui 10 %.

2.2.2.3.

Katse tunnistatakse kehtetuks, kui kehtivate keskmistamisakende osakaal 10 % võimsuse künnise juures on väiksem kui 50 %.

2.2.3. Vastavustegurite arvutused

Vastavustegurid arvutatakse iga kehtiva keskmistamisakna ja gaasilise saasteaine kohta järgmiselt:

kus:

—	egas on pidurdamisega seotud gaasilise saasteaine heide, g/kWh;

—	L on kohaldatav piirnorm, g/kWh.

2.3. CO2 massi põhine meetod

Joonis 6

CO2 massi põhine meetod

„i“-nda keskmistamisakna kestus (t 2, i – t 1, i ) määratakse järgmiselt:

kus:

—	on CO2 mass mõõdetuna katse alguse ja aja t j,i vahel, g;

—	on CO2 võrdlusmass, mis on kindlaks määratud grammides (g) vastavalt punktile 2.1.2;

—	— t 2, i valitakse järgmiselt:

kus Δt on andmevõtuperiood, mis võrdub 1 sekundiga või on alla selle.

CO2 mass arvutatakse keskmistamisakendes nende gaasiliste saasteainete hetkeheidete integreerimise teel, mis on arvutatud vastavalt punkti 1 nõuetele.

2.3.1. Kehtivate keskmistamisakende valimine

Kehtivad keskmistamisaknad on sellised aknad, mille kestus ei ületa maksimaalset kestust, mis arvutatakse järgmiselt:

kus:

—	Dmax on maksimaalne keskmistamisakna kestus, s;

—

Pmax on kasutusaegses seirekatses kasutatava mootoritüübi võrdlusvõimsus (kW), nagu määratletud määruse (EL) 2016/1628 artikli 3 punktis 26 ja märgitud nimetatud määruse I lisas iga mootori (alam)kategooria kohta, välja arvatud ATS-kategooria mootorite puhul, mille võrdlusvõimsus on võimsus delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punkti 5.2.5.4 alapunktis f määratletud vahepöörlemissagedusel.

Kehtivate keskmistamisakende osakaal peab olema 50 % või suurem.

2.3.1.1.

Kui kehtivate akende osakaal on väiksem kui 50 %, siis korratakse andmete hindamist pikemaid akende kestusi kasutades. Selleks vähendatakse punktis 2.3.1 esitatud valemis väärtust 0,2 sammhaaval 0,01 kaupa, kuni kehtivate akende osakaal on 50 % või suurem.

2.3.1.2.

Igal juhul ei tohi eespool esitatud valemis väikseim väärtus olla väiksem kui 0,10.

2.3.1.3.

Katse on kehtetu, kui kehtivate akende osakaal on punktide 2.3.1, 2.3.1.1 ja 2.3.1.2 kohaselt arvutatud maksimaalse aknakestuse korral väiksem kui 50 %.

2.3.2. Vastavustegurite arvutused

Vastavustegurid arvutatakse iga keskmistamisakna ja saasteaine kohta järgmiselt:

Seejuures

(kasutusaegne suhtarv) ja

(sertifitseerimise suhtarv)

kus:

—	mi on gaasilise saasteaine heite mass „i“-nda keskmistamisakna jooksul, g/keskmistamisaken;

—	on CO2 mass „i“-nda keskmistamisakna jooksul, g/keskmistamisaken;

—	— on mootori CO2 võrdlusmass, mis on kindlaks määratud punkti 2.1.2 alapunkti g kohaselt;

—	mL on gaasilise saasteaine heite mass, mis vastab võrdluskatsetsüklis kohaldatavale piirnormile, g.

mL määratakse kindlaks järgmiselt:

kus:

—	L on kohaldatav piirnorm, g/kWh

—	Wref on mootori võrdlustöö, mis määratakse kindlaks vastavalt punktile 2.1.2, kWh.“

25)

6. liite punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali nõuetele vastavuse kontrollimise võimatus

Kui tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et elektroonilise juhtarvuti pöördemomendi signaali ei ole kasutusaegse seirekatse ajal võimalik kontrollida, aktsepteerib tüübikinnitusasutus ELi tüübikinnituse saamiseks nõutud katsete ajal tehtud kontrollimisi, mis on tehtud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 3. liite nõuetega ja mis on nimetatud ELi tüübikinnitustunnistuses.

Muudesse kasutusaegse seire rühmadesse kui A, C ja H kuuluvate mootorite puhul võib tüübikinnitusasutus aktsepteerida eraldi tõendamist, mis toimub vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 3. liite nõuetele, kuid kasutades nimetatud lisas sätestatud järgmisi kaardistamismenetlusi:

a)	kasutusaegse seire rühma I mootorite ning kasutusaegse seire rühmade E, F, G, J, K, L, M ja N muutuva kiirusega mootorite puhul punkt 7.6.1;

b)	kõigi muude mootorite puhul punkt 7.6.3.

Kui kaardistamine toimub püsival kiirusel vastavalt alapunktile b, piisab dünamomeetriga mõõdetud pöördemomendi näitude võrdlemisest elektroonilise juhtarvuti edastatava pöördemomendiga kasuliku nimivõimsuse juures.“

26)

7. liite punktid 1 kuni 1.3 asendatakse järgmisega:

„1. Esitamisele kuuluvad andmed

1.1.

Kui mootori pöördemomendi, pöörlemissageduse või jahutusvedeliku temperatuuri esitamiseks kasutatakse elektroonilist juhtarvutit, esitatakse need andmed vähemalt vastavalt tabelile 1.

Tabel 1

Mõõteandmed

Parameeter	Ühik (9)
Mootori pöördemoment (10)	Nm
Mootori pöörlemissagedus	p/min
Mootori jahutusvedeliku temperatuur	K

1.2.

Kui välisanduritega ei mõõdeta ümbritseva õhu rõhku või temperatuuri, peab need esitama elektrooniline juhtarvuti tabeli 2 kohaselt.

Tabel 2

Täiendavad mõõteandmed

Parameeter	Ühik (11)
Ümbritseva õhu temperatuur (12)	K
Ümbritseva õhu rõhk	kPa
Mootori kütusevool	g/s

1.3.

Kui heitgaasi massivooluhulka ei mõõdeta otse, tuleb esitada mootori kütusevool 2. liite tabeli kohaselt.“

27)

7. liite punkt 2.1.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.1.

Andmevoo teabe kättesaadavus tuleb tagada kooskõlas vähemalt ühega järgmistest standardiseeriatest:

a)	ISO 27145 koos standardiga ISO 15765-4 (CAN-põhine);

b)	ISO 27145 koos standardiga ISO 13400 (TCP/IP-põhine);

c)	SAE J1939-73;

d)	ISO 14229.“

28)

8. liidet muudetakse järgmiselt:

andmekirjed 2 kuni 2.20 asendatakse järgmisega:

„2. Mootori andmed

2.1.

Kasutusaegse seire rühm

2.2.

Mootoritüübi/mootoritüüpkonna kategooria ja alamkategooria

2.3.

Tüübikinnituse number

2.4.

Kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (kui on kohaldatav)

2.5.

Mootoritüüpkonna tähis (kui kuulub tüüpkonda)

2.6.

Võrdlustöö [kWh]

2.7.

CO2 võrdlusmass [g]

2.8.

Mootoritüübi tähis

2.9.

Mootori identifitseerimisnumber

2.10.

Mootori valmistamise aasta ja kuu

2.11.

Mootor ümber ehitatud (jah/ei)

2.12.

Mootori kogutöömaht [cm3]

2.13.

Silindrite arv

2.14.

Mootori deklareeritud kasulik nimivõimsus/nimipöörlemissagedus [kW p/min juures]

2.15.

Mootori maksimaalne kasulik võimsus/pöörlemissagedus [kW p/min juures]

2.16.

Mootori deklareeritud suurim pöördemoment/suurimale pöördemomendile vastav pöörlemiskiirus [Nm p/min juures]

2.17.

Pöörlemissagedus tühikäigul [p/min]

2.18.

Valmistaja esitatud täiskoormuse pöördemomendi kõver on kättesaadav (jah/ei)

2.19.

Valmistaja esitatud täiskoormuse pöördemomendi kõvera viitenumber

2.20.

Paigaldatud DeNOx-süsteem (nt EGR, SCR) (vajaduse korral)

2.21.

Paigaldatud katalüüsmuunduri tüüp (vajaduse korral)

2.22.

Paigaldatud tahkete osakeste järeltöötlussüsteemi tüüp (vajaduse korral)

2.23.

Järeltöötlussüsteemi on muudetud võrreldes tüübikinnitusega (jah/ei)

2.24.

Teave paigaldatud elektroonilise juhtarvuti kohta (tarkvara kalibreerimisnumber)“;

andmekirjed 9 kuni 9.11 asendatakse järgmisega:

„9. Keskmistamisakna (13) vastavustegurid (arvutatud kooskõlas 3.–5. liitega)

(Miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90. protsentiil)

9.1.

Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (14)

9.2.

Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

9.3.

Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (15) (vajaduse korral)

9.4.

Töö keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (16) (vajaduse korral)

9.5.

CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (17)

9.6.

CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

9.7.

CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (18) (vajaduse korral)

9.8.

CO2 massi keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (19) (vajaduse korral)

9.9.

Töö keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne võimsus keskmistamisaknas [%]

9.10.

CO2 massi keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne keskmistamisakna kestus [s]

9.11.

Töö keskmistamisaken: kehtivate keskmistamisakende osakaal

9.12.

CO2 massi keskmistamisaken: kehtivate keskmistamisakende osakaal“;

andmekirjed 10 kuni 10.8 asendatakse järgmisega:

„10. Keskmistamisakna vastavustegurid (kindlaks määratud kooskõlas 3. ja 5. liitega ilma 4. liite kohaseid töötamise ja mittetöötamise sündmusi kindlaks määramata ning ilma 5. liite punktide 2.2.2 ja 2.3.1 kohaseid kehtetuid aknaid kõrvale jätmata)

(Miinimum, maksimum ja kumulatiivne 90. protsentiil)

10.1.

Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (20)

10.2.

Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

10.3.

Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (21) (vajaduse korral)

10.4.

Töö keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (22) (vajaduse korral)

10.5.

CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (23)

10.6.

CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

10.7.

CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (24) (vajaduse korral)

10.8.

CO2 massi keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (25) (vajaduse korral)

10.9.

Töö keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne võimsus keskmistamisaknas [%]

10.10.

CO2 massi keskmistamisaken: minimaalne ja maksimaalne keskmistamisakna kestus [s]“;

andmekirjed I-2 kuni I-2.20 asendatakse järgmisega:

„I-2. Arvutatud hetkeandmed

I-2.1.

THC mass [g/s]

I-2.2.

CO mass [g/s]

I-2.3.

NOx mass [g/s] (vajaduse korral)

I-2.4.

CO2 mass [g/s]

I-2.5.

THC kumuleeritud mass [g]

I-2.6.

CO kumuleeritud mass [g]

I-2.7.

NOx kumuleeritud mass [g] (vajaduse korral)

I-2.8.

CO2 kumuleeritud mass [g]

I-2.9.

Arvutatud kütusekulu [g/s]

I-2.10.

Mootori võimsus [kW]

I-2.11.

Mootori töö [kWh]

I-2.12.

Töö keskmistamisakna kestus [s]

I-2.13.

Töö keskmistamisaken: mootori keskmine võimsus [%]

I-2.14.

Töö keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (26)

I-2.15.

Töö keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

I-2.16.

Töö keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (27) (vajaduse korral)

I-2.17.

Töö keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (28) (vajaduse korral)

I-2.18.

CO2 massi keskmistamisakna kestus [s]

I-2.19.

CO2 massi keskmistamisaken: THC vastavustegur [–] (29)

I-2.20.

CO2 massi keskmistamisaken: CO vastavustegur [–]

I-2.21.

CO2 massi keskmistamisaken: NOx vastavustegur [–] (30) (vajaduse korral)

I-2.22.

CO2 massi keskmistamisaken: THC + NOx vastavustegur [–] (31) (vajaduse korral)“.

29)

Lisatakse järgmised 9. ja 10. liide:

„9. liide

Võrdlustöö ja CO2 võrdlusmassi kindlaksmääramine mootoritüüpide puhul, mille suhtes kohaldatav tüübikinnituse katsetsükkel on üksnes maanteeväline püsikatsetsükkel (NRSC)

1. Üldsätted

Kasutusaegse seire rühmade A ja C puhul võetakse võrdlustöö ja CO2 võrdlusmass algmootori tüübikinnituskatse NRTC kuumkäivitustsüklist ja kasutusaegse seire rühma H puhul algmootori tüübikinnituskatse LSI-NRTC-st, nagu sätestatud 5. liite punktis 2.1.2. Käesolevas liites kirjeldatakse, kuidas määrata kindlaks võrdlustöö ja CO2 võrdlusmass kõigisse muudesse kasutusaegse seire rühmadesse peale A, C ja H kuuluvate mootoritüüpide puhul.

Käesoleva liite kohaldamisel on kohaldatav laborikatsetsükkel määruse (EL) 2016/1628 IV lisa tabelites IV-1 ja IV-2 ning tabelites IV-5 kuni IV-10 esitatud vastavate mootori (alam)kategooriate puhul üksikrežiimi NRSC või astmeline NRSC.

2. Wref ja

kindlaksmääramine astmelise NRSC põhjal

2.1.

Võrdlustöö Wref (kWh) võrdub tegeliku tööga Wact (kWh), mis on sätestatud tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktis 2.4.1.1.

2.2.

CO2 võrdlusmass

(g) on võrdne laborikatsetsükli CO2 massiga

(g), mis on arvutatud tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa punktidest 2.1.2, 2.2.1, 3.5.1 või 3.6.1 ühe kohaselt vastavalt sellele, kas kasutatakse lahjendamata või lahjendatud gaasi proovivõttu ja kas kasutatakse massi- või molaarsuspõhist arvutust.

3. Wref ja

kindlaksmääramine üksikrežiimi NRSC põhjal

3.1.

Võrdlustöö Wref (kWh) arvutatakse valemi 9–1 abil.

(9–1)

kus:

Pi	on mootori võimsus režiimis i (kW), kusjuures Pi = Pm,i + PAUX (vt tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa punktid 6.3 ja 7.7.1.3);
WFi	on kaalutegur režiimis i [–];
tref	on võrdlusaeg (s) (vt tabel);
Wref	on algmootori poolt võrdluslabori katsetsüklis tehtud võrdlustsükli töö (kWh);
i	on režiimi number;
Nmode	on režiimide koguarv katsetsüklis.

3.2.

CO2 võrdlusmass

(kg) määratakse kindlaks tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VII lisa 2. või 3. jao kohaselt arvutatud iga režiimi i CO2 heite keskmise massivooluhulga q mCO2,i (g/h) põhjal, kasutades valemit 9–2.

(9–2)

kus:

	on CO2 heite keskmine massivooluhulk režiimis i (g/h);
WFi	on kaalutegur režiimis i [–];
tref	on võrdlusaeg (s) (vt tabel);
	on algmootori tekitatud CO2 võrdlusmass (g) võrdluslabori katsetsüklis;
i	on režiimi number;
Nmode	on režiimide koguarv katsetsüklis

3.3.

Võrdlusaeg tref on tehnilisi ja üldnõudeid käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/654 XVII lisa 2. liites sätestatud samaväärse astmelise katsetsükli (RMC) kogukestus. Need väärtused on esitatud tabelis.

Tabel

Iga üksikrežiimi NRSC võrdlusaeg tref

NRSC	tref [s]
C1	1 800
C2	1 800
D2	1 200
E2	1 200
E3	1 200
F	1 200
G1	1 800
G2	1 800
H	1 200

10. liide

Hetkevõimsuse asendusväärtuse kindlaksmääramine CO2 heite massivooluhulga põhjal

1. Üldsätted

„Võimsuse asendusväärtus“ – väärtus, mis saadakse lihtsa lineaarse interpoleerimise teel üksnes kehtivate sündmuste kindlaksmääramiseks kasutusaegse seire ajal, nagu kirjeldatud 4. liites. See metoodika on mõeldud mootorite jaoks, mille juurde ei kuulu andmesideliidest, mis võimaldaks edastada pöördemomendi ja pöörlemissageduse andmeid vastavalt 7. liite tabelile 1. Arvutus põhineb eeldusel, et mootoritüüpkonda kuuluvate kõikide mootoritüüpide puhul kehib järgmine:

a)	töö ja CO2 massi suhe on võrdluslabori katsetsüklis sarnane;

b)	võimsuse ja CO2 heite massivooluhulga vahel on lineaarne seos ning

c)	töötav mootor, millel kasulik võimsus puudub, ei tekita CO2.

2. Hetkevõimsuse asendusväärtuse arvutamine

2.1.

Üksnes 4. liite kohaste arvutuste eesmärgil arvutatakse kasutusaegse seire katses kasutatava mootori hetkevõimsus mõõdetud CO2 heite massivooluhulga põhjal aja juurdekasvuga, mis võrdub andmevõtuperioodiga. Arvutamisel kasutatakse mootoritüüpkonnapõhist lihtsustatud CO2 konstanti („veline“).

2.2.

Veline’i konstant arvutatakse 5. liite punktis 2.1.2 sätestatud kohaldatavate võrdlusväärtuste põhjal.

Veline’i konstant Kveline arvutatakse tüübikinnituse ajal algmootori tekitatud CO2 võrdlusmassi põhjal, mis jagatakse algmootori poolt tüübikinnituse ajal tehtud tööga, kasutades valemit 10–1.

(10–1)

kus:

Kveline

on veline’i konstant (g/kWh);

on algmootori tekitatud CO2 võrdlusmass (g) võrdluslabori katsetsüklis;

W ref

on algmootori poolt võrdluslabori katsetsüklis tehtud võrdlustöö (kWh).

2.3.

Kasutusaegses seirekatses kasutatava mootori hetkevõimsuse asendusväärtus arvutatakse CO2 heite massivooluhulga hetkeväärtuse põhjal, kasutades valemit 10–2.

(10–2)

kus:

Pi,proxy

on hetkevõimsuse asendusväärtus (kW);

on katsetatava mootori CO2 heite massivooluhulga hetkeväärtus (g/s).

(1) Kui olemasolevas andmevoos kasutatakse teistsuguseid ühikuid kui tabelis nõutud, teisendatakse see andmevoog 3. liites sätestatud andmete eeltöötlemise käigus nõutud ühikuteks.

(2) Mõõdetud või korrigeeritud niiskel alusel.

(3) Kasutatakse heitgaasi massivooluhulga otsest mõõtmist, välja arvatud juhul, kui kehtib üks järgmistest:

a)	väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud heitgaasisüsteem lahjendab heitgaasi õhuga heitgaasivoolumõõturi võimalikust paigalduskohast ülesvoolu. Sel juhul tuleb võtta heitgaasiproov lahjenduspunktist ülesvoolu;

b)	väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatud heitgaasisüsteem suunab osa heitgaasist väljaspool teid kasutatava liikurmasina muusse ossa (nt soojendamiseks) heitgaasivoolumõõturi võimalikust paigalduskohast ülesvoolu;

c)	katsetatav mootor on võrdlusvõimsusega üle 560 kW või paigaldatud siseveelaevale või raudteesõidukile ning tootja tõendab tüübikinnitusasutusele, et heitgaasivoolumõõturi paigaldamine on otstarbetu kas väljalaskeava suuruse või paigutuse tõttu väljaspool teid kasutataval liikurmasinal;

d)	SMB-kategooria mootorite puhul tõendab tootja tüübikinnitusasutusele, et heitgaasivoolumõõturi paigaldamine on otstarbetu väljalaskeava paigutuse tõttu väljaspool teid kasutataval liikurmasinal.

Sel juhul, kui tootja suudab tüübikinnitusasutusele esitada kindlaid tõendeid elektroonilise juhtarvutiga hinnatud kütuse massivooluhulga ja mootori dünamomeetri katsestendil mõõdetud kütuse massivooluhulga vahelise korrelatsiooni kohta, võib heitgaasivoolumõõturi välja jätta ja kasutada kaudset heitgaasi vooluhulga mõõtmist (kütuse ja sisselaskeõhu vooluhulga või kütuse vooluhulga ja süsinikubilansi põhjal).

(4) 4. liite punkti 2.2.2 kohasele pikaajalisele mittetöötamise sündmusele järgneva stardifaasi kestuse kindlaksmääramiseks mootori puhul, millel on NOx vähendamiseks kasutatav järeltöötlussüsteem, mõõdetakse heitgaasi temperatuuri talitlustsükli ajal 30 cm kaugusel NOx vähendamiseks kasutatava järeltöötlussüsteemi väljalaskeavast. Kui anduri paigaldamisega 30 cm kaugusele kahjustataks järeltöötlust, paigaldatakse andur nimetatud kohale nii lähedale, kui on praktiliselt võimalik.

(5) Kasutage ümbritseva õhu temperatuuri andurit või sisselaskeõhu temperatuuri andurit. Sisselaskeõhu temperatuuri anduri kasutamine peab vastama punkti 5.1 teises lõigus sätestatud nõuetele.

(6) Registreeritav väärtus on kas a) kasulik pöördemoment või b) kasulik pöördemoment, mis arvutatakse mootori tegeliku osamomendi, hõõrdemomendi ja võrdluspöördemomendi väärtuste põhjal vastavalt 7. liite punktis 2.1.1 sätestatud standarditele. Kasuliku pöördemomendi aluseks on mootori korrigeerimata kasulik pöördemoment, mille puhul on arvesse võetud ka heitekatse jaoks paigaldatavaid seadmeid ja lisaseadmeid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 2. liitele.

(7) Ei ole nõutav käesoleva määruse kohaselt katsetatavate mootorite puhul, mille juurde ei kuulu andmesideliidest, mis võimaldaks neid andmevooge edastada.

(8) Õhkjahutusega mootorite puhul registreeritakse jahutusvedeliku temperatuuri asemel temperatuur rakendusmääruse (EL) 2017/656 I lisa 3. liite C osa punktis 3.7.2.2.1 nimetatud võrdluspunkti asukohas.

(9) Kui olemasolevas andmevoos kasutatakse teistsuguseid ühikuid kui tabelis nõutud, teisendatakse see andmevoog 3. liites sätestatud andmete eeltöötlemise käigus nõutud ühikuteks.

(10) Esitatud väärtus on a) mootori kasulik pidurdusmoment või b) mootori kasulik pidurdusmoment, mis on arvutatud muude sobivate pöördemomendi väärtuste põhjal, nagu on määratletud punktis 2.1.1 sätestatud asjakohases protokollistandardis. Kasuliku pöördemomendi aluseks on mootori korrigeerimata kasulik pöördemoment, mille puhul on arvesse võetud ka heitekatse jaoks paigaldatavaid seadmeid ja lisaseadmeid vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/654 VI lisa 2. liitele.

(11) Kui olemasolevas andmevoos kasutatakse teistsuguseid ühikuid kui tabelis nõutud, teisendatakse see andmevoog 3. liites sätestatud andmete eeltöötlemise käigus nõutud ühikuteks.

(12) Sisselaskeõhu temperatuuri anduri kasutamine peab vastama 2. liite punkti 5.1 teises lõigus sätestatud nõuetele.

(13) Keskmistamisaken on kasutusaegse seirekatse ajal kogu arvutatud andmehulga alamhulk, mille CO2 mass või töö võrdub asjakohase algmootori võrdluslabori NRTC või NRSC ajal mõõdetud mootori CO2 võrdlusmassi või -tööga.

(14) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(15) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(16) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(17) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(18) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(19) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(20) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(21) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(22) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(23) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(24) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(25) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(26) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(27) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(28) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(29) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(30) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on eraldi HC ja NOx piirnormid vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.

(31) Kohaldatakse üksnes selliste mootori (alam)kategooriate suhtes, millel on HC + NOx heite kombineeritud piirnorm vastavalt määruse (EL) 2016/1628 II lisale.