25.11.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 306/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2299,

15. november 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 rakenduseeskirjad lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete ülesehituse, vormi, tehniliste üksikasjade ja esitamise menetluse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) 2018/1999 peavad liikmesriigid esitama komisjonile kümneaastast perioodi hõlmava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ning rakendama kaheetapilist lähenemisviisi, st kõigepealt kehtestama siseriiklikud eesmärgid, sihid ja panused energialiidu kõigi viie mõõtme kohta ning seejärel kavandama nende saavutamiseks asjakohaseid poliitikasuundi ja meetmeid. Liikmesriigid pidid 31. detsembriks 2019 esitama oma esimese lõpliku lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajavahemikuks 2021–2030.

(2)	Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikele 1 peab iga liikmesriik iga kahe aasta tagant esitama komisjonile aruande riikliku energia- ja kliimakava rakendamise seisu kohta ning koostama selleks energialiidu kõiki viit mõõdet hõlmava riikliku lõimitud energia- ja kliimaalase eduaruande.

(3)

Need iga kahe aasta tagant esitatavad eduaruanded on peamine allikas, mille põhjal komisjon hindab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 alusel edusamme, mida on tehtud liidu tasandil energialiidu sihtide ja eesmärkide saavutamisel ning mida iga liikmesriik on teinud oma lõimitud riikliku energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel ning poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 14 peavad liikmesriigid esitama lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni iga kümne aasta tagant, rakendamiseperioodi poole peal. Ajavahemiku 2021–2030 kohta peavad liikmesriigid esitama lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni kavandi 30. juuniks 2023 ja lõpliku kava 30. juuniks 2024.

(5)

Iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete ülesehitus, vorm, tehnilised üksikasjad ja esitamise menetlus, mis on ette nähtud käesoleva määrusega, peaksid tagama täieliku ja struktureeritud aruandluse tänu sellele, et nende puhul võetakse arvesse käesolevas määruses lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade kohta sätestatud aspekte ning määruse (EL) 2018/1999 artiklites 17 ja 20–25 osutatud teavet, vältides samal ajal tarbetut halduskoormust.

(6)

Liikmesriigid peavad esitama aruande edusammude kohta seoses oma lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas sisalduva kohustusliku teabega, võttes nõuetekohaselt arvesse kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (2) artikli 5 lõike 4 kohaselt võimaldatud vabastusi või erandeid. Samuti peavad nad andma aru edusammudest, kui asjakohased siseriiklikud eesmärgid, sihid ja panused ning poliitikasuunad ja meetmed sisalduvad nende riiklikus energia- ja kliimakavas. Kuna esimese aruande esitamise ajaks 15. märtsiks 2023 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitatavate aruannete puhul võib andmeid olla kogutud ebapiisaval määral, tuleks teatav teave esitada üksnes juhul, kui see on aruande esitamise ajal kättesaadav. Liikmesriikidel peaks olema võimalik vabatahtlikult esitada lisateavet kohustuslike aspektide täienduseks.

(7)	Energialiidu kõigi viie mõõtme kohta kehtestatud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest peaksid liikmesriigid aru andma eraldi.

(8)

Kuna energialiidu kõik mõõtmed on omavahel seotud, võivad poliitikasuunad ja meetmed olla asjakohased lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud rohkem kui ühe riikliku eesmärgi, sihi ja panuse seisukohast. Selleks et tagada nende poliitikasuundade ja meetmete rahastamist ja rakendamist ning nende kvantitatiivset mõju õhukvaliteedile ja õhusaasteainete heitele käsitleva aruandluse järjepidevus, peaksid liikmesriigid vajaduse korral andma poliitikasuundadest ja meetmetest või poliitikasuuna- ja meetmerühmadest aru eraldi.

(9)	Kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 I lisas esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade sisuga tuleks liikmesriikidelt nõuda ka muu sellise asjakohase teabe esitamist, mis sisaldub nende riiklikus kavas ja hõlmab taastuvenergiat ja energiatõhusust.

(10)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 18 peavad liikmesriigid 15. märtsiks 2021 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitama komisjonile lõimitud aruande kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta. Aruande esitamisega täidavad liikmesriigid määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikest 3 tulenevat asjakohast kohustust. Peale selle peaksid liikmesriigid andma aru kõnealuste poliitikasuundade ja meetmete rahastamisel tehtud edusammudest ning võimaluse korral kvantifitseerima nende poliitikasuundade ja meetmete mõju õhukvaliteedile ja õhusaasteainete heitele.

(11)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 3 peavad liikmesriigid esitama komisjonile 15. märtsiks 2023 ja seejärel igal aastal kasvuhoonegaaside inventuuri lõplikud andmed ja riikliku inventuuriaruande. Kasvuhoonegaaside inventuuri lõplike andmete ja riikliku inventuuriaruande esitamisega vastaval aruandekuupäeval täidavad liikmesriigid määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikest 3 tulenevat asjakohast kohustust. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõike 3 kohaselt esitatud lõpparuannetele tuginetakse ka kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aru andmisel, võttes arvesse määruse (EL) 2018/1999 artikli 37 lõikes 4 osutatud esialgsete kontrollide tulemusi.

(12)	Liikmesriigid peaksid esitama oma aruande komisjoni ühtse kontaktpunkti kaudu asjakohaste seotud aruandlussüsteemide kaudu, mis on loodud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-platvormil.

(13)

Selleks et tõhustada liikmesriikide aruandlust, sisestab komisjon lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete jaoks kättesaadavate andmete põhjal eelnevalt võimalikult palju teavet, mis on esitatud energeetika valdkonnas kasutusel olevate muude aruandlusvoogude kaudu, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 1099/2008.

(14)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas energialiidu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

MÕISTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kohustuslik, kui kohaldatakse“ – järgmised teabekategooriad, mille liikmesriigid peavad esitama:

a)	teave riiklike eesmärkide, sihtide ja panuste või riiklike poliitikasuundade ja meetmete kohta üksnes juhul, kui liikmesriigid on need kehtestanud või vastu võtnud;

b)	teave selle kohta, kuidas liikmesriigid järgivad määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 1 või 2 kohaselt esitatud soovitust, üksnes juhul, kui komisjon on soovituse esitanud;

2)	„kohustuslik, kui olemas“ – teave, mille liikmesriigid peavad esitama üksnes juhul, kui see teave on neile kättesaadav iga kahe aasta tagant esitatava eduaruande esitamise ajal.

II PEATÜKK

RIIKLIKKE EESMÄRKE, SIHTE JA PANUSEID KÄSITLEV ARUANDLUS

Artikkel 2

CO2-heite vähendamise mõõtmega seoses tehtud edusamme käsitlev aruandlus

1. Liikmesriigid annavad aru edusammudest, mis on tehtud eesmärkide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) artikli 2 lõikes 1 liidu jaoks seatud kliimaneutraalsuseesmärgi ning määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktis 1 kasvuhoonegaaside heitele ja sidumisele seatud sihtide saavutamisel, käesoleva määruse I lisas esitatud vormis.

Kui liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punkti b kohase aruande ja kõnealuse määruse artikli 26 lõike 3 kohase aastaaruande, võttes arvesse kõnealuse määruse artikli 37 lõikes 4 osutatud esialgseid kontrolle, käsitab komisjon neid kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 kohaste, iga kahe aasta tagant esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetena kasvuhoonegaaside heite valdkonna kohta.

2. Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktis 2 ja artikli 20 punktis a osutatud taastuvenergiaeesmärkide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse II lisas esitatud vormis.

3. Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunktis 1 osutatud kohanemiseesmärkidest käesoleva määruse III lisas esitatud vormis.

Artikkel 3

Energiatõhususmõõtmega seoses tehtud edusamme käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punktis b ja artikli 21 punktis a osutatud energiatõhususmõõtmega seotud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse IV lisas esitatud vormis.

Artikkel 4

Energiajulgeolekumõõtmega seoses tehtud edusamme käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punktis c ja artikli 22 punktides a–d osutatud energiajulgeolekumõõtmega seotud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse V lisas esitatud vormis.

Artikkel 5

Energia siseturu mõõtmega seoses tehtud edusamme käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punktis d ja artikli 23 lõike 1 punktides a–g energia siseturu mõõtme kohta kehtestatud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse VI lisas esitatud vormis.

Artikkel 6

Teadusuuringute-, innovatsiooni- ja konkurentsivõimemõõtmega seoses tehtud edusamme käsitlev aruandlus

1. Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punktis e ja artikli 25 punktides a–c teadusuuringute-, innovatsiooni- ja konkurentsivõimemõõtme kohta kehtestatud eesmärkide, sihtide ja panuste saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse VII lisas esitatud vormis.

2. Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 25 punktis d osutatud energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise riiklike eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse VIII lisas esitatud vormis.

III PEATÜKK

POLIITIKASUUNDI JA MEETMEID KÄSITLEV ARUANDLUS

Artikkel 7

Riiklikke poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus

1. Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõike 2 punktides a ja c ning artiklites 20–25 osutatud riiklike poliitikasuundade ja meetmete ning vajaduse korral ajakohastatud või uute poliitikasuundade ja meetmete või poliitikasuuna- ja meetmerühmade rakendamisel tehtud edusammudest käesoleva määruse IX lisas esitatud vormis.

2. Kui liikmesriigid esitavad iga kahe aasta tagant määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punkti a kohase aruande, käsitab komisjon neid kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 kohaste iga kahe aasta tagant esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetena kasvuhoonegaaside heite valdkonna kohta. Liikmesriigid täiendavad aruandeid vastavalt artikli 18 lõike 1 punktile a käesoleva määruse artiklites 10 ja 11 osutatud teabega.

3. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 21 punkti b alapunktis 3 osutatud uutest poliitikasuundadest ja meetmetest aru andes esitavad liikmesriigid ka teabe käesoleva määruse X lisas esitatud vormis.

Artikkel 8

Direktiivi 2012/27/EL artikli 7 alusel saavutatud energiasäästu käsitlev aruandlus

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 2. osa punktides b–d osutatud teabe käesoleva määruse XI lisas esitatud vormis.

Artikkel 9

Direktiivi 2012/27/EL artikli 5 kohane aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad selliste määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 2. osa punktis g osutatud köetavate ja/või jahutatavate renoveeritud hoonete üldpõrandapinna, mis on nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses, käesoleva määruse XII lisa tabelis 1 esitatud vormis.

2. Liikmesriigid esitavad selliste määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 2. osa punktis g osutatud asjakohaste hoonete energiasäästu, mis on nende keskvalitsuse omanduses ja kasutuses, käesoleva määruse XII lisa tabelis 2 esitatud vormis.

Artikkel 10

Rahastamisel tehtud edusamme käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru edusammudest, mis nad on teinud määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõike 2 punktis a, artikli 20 punkti b alapunktis 3, artikli 21 punkti b alapunktis 7, artikli 22 punktis g, artikli 23 lõike 1 punktis j ja artikli 25 punktis g osutatud poliitikasuundade ja meetmete või poliitikasuuna- ja meetmerühmade rahastamisel ning millest nad on teatanud kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 1, esitades muu hulgas ülevaate tegelikest investeeringutest võrreldes algsetelt eeldatud investeeringutega, käesoleva määruse XIII lisas esitatud vormis.

Artikkel 11

Õhukvaliteedile ja õhusaasteainete heitele avalduvat mõju käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru selliste poliitikasuundade ja meetmete või poliitikasuuna- ja meetmerühmade kvantitatiivsest mõjust õhukvaliteedile ja õhusaasteainete heitele, mis sisalduvad artikli 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatavates aruannetes, XIV lisas esitatud vormis.

Artikkel 12

Energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustega seotud toetuste järkjärguliseks kõrvaldamiseks kehtestatud poliitikasuundi ja meetmeid käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõike 2 punktides a ja c osutatud poliitikasuundadest ja meetmetest, mis käsitlevad energiatoetuste, eelkõige fossiilkütistega seotud toetuste järkjärgulist kõrvaldamist, käesoleva määruse XV lisas esitatud vormis.

IV PEATÜKK

MUUD ARUANDLUSKOHUSTUSED

Artikkel 13

Täiendavad aruandluskohustused taastuvenergia valdkonnas

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osas osutatud, taastuvenergia valdkonda käsitleva täiendava teabe käesoleva määruse XVI lisas esitatud vormis.

Artikkel 14

Täiendavad aruandluskohustused energiatõhususe valdkonnas

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 2. osa punktides e, f ja h–k osutatud täiendava teabe käesoleva määruse XVII lisas esitatud vormis.

Artikkel 15

Aruandlus energiaostuvõimetuse ja õiglase ülemineku kohta

1. Määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d teise lõigu kohaldamisel esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

a)	määruse (EL) 2018/1999 artikli 24 punktis a osutatud teave energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu vähendamise riikliku soovitusliku eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta käesoleva määruse XVIII lisas esitatud vormis;

b)	määruse (EL) 2018/1999 artikli 24 punktis b osutatud kvantitatiivne teave energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu kohta käesoleva määruse XIX lisa tabelis 1 esitatud vormis.

2. Energiaostuvõimetusega seotud näitajatest võivad liikmesriigid aru anda käesoleva määruse XIX lisa tabelites 2 ja 3 esitatud vormis.

3. Liikmesriigid võivad esitada teabe energiaostuvõimetuse riikliku määratluse kohta käesoleva määruse XIX lisa tabelis 4 esitatud vormis.

4. Liikmesriigid võivad anda aru sellest, kuidas nende lõimitud riikliku energia- ja kliimakava rakendamine soodustab õiglast üleminekut, sealhulgas tänu inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele, ning vähendab ebavõrdsust seoses energiaostuvõimetusega, käesoleva määruse XX lisas esitatud vormis.

Artikkel 16

Piirkondliku koostöö rakendamist käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru edusammudest, mis on tehtud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 12, artikli 20 punkti b alapunktis 2, artikli 21 punkti b alapunktis 6, artikli 22 punktis f, artikli 23 lõike 1 punktis i ja artikli 25 punktis f osutatud piirkondlikus koostöös käesoleva määruse II ja III peatükis osutatud eesmärkide, sihtide ja panuste ning poliitikasuundade ja meetmete rakendamisel, käesoleva määruse XXI lisas esitatud vormis.

Artikkel 17

Määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõikes 1 või 2 osutatud soovituste rakendamist käsitlev aruandlus

Kui komisjon on andnud määruse (EL) 2018/1999 artikli 32 lõike 1 või 2 kohaseid soovitusi, annavad liikmesriigid aru nende soovituste täitmiseks vastu võetud või võetavatest ning rakendatavatest poliitikasuundadest ja meetmetest, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõikes 6, käesoleva määruse XXII lisas esitatud vormis.

Kui asjaomased liikmesriigid otsustavad soovitust või olulist osa sellest mitte järgida, põhjendavad nad oma otsust käesoleva määruse XXII lisas esitatud vormis.

Artikkel 18

Määruse (EL) 2018/1999 artiklis 11 osutatud mitmetasandilist kliima- ja energiadialoogi käsitlev aruandlus

Liikmesriigid annavad aru määruse (EL) 2018/1999 artiklis 11 osutatud dialoogi sisseseadmisel tehtud edusammudest käesoleva määruse XXIII lisas esitatud vormis.

V PEATÜKK

ESITAMISMENETLUSED

Artikkel 19

Aruannete esitamine

Liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse kohaseks lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete esitamiseks määruse (EL) 2018/1999 artiklis 28 osutatud e-platvormi ning sellega seotud vahendeid ja vorme.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 328, 21.12.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2008 energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

I LISA

CO2 HEITE VÄHENDAMINE: KASVUHOONEGAASIDE HEIDE JA SIDUMINE

Tabel 1.

Riikide senised ja prognoositavad edusammud kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise riiklike eesmärkide suunas, lähtudes kliimaneutraalsusest

Aruande osa

Tunnuskood (1)

Täpsustus

Ulatus (2)

Ühik

GSP (3)

Aasta

Kliimaneutraalsuse sihtaasta

Hõlmab kaudset CO2 heidet (jah/ei)? (11)

X–3 (10)

X–2

2030

2040

2050

Kliimaneutraalsus (4)

Kkk

Sidumise tähtsus (5)

Kkk

ktCO2e

AR 5

Riiklik KHG eesmärk –

aastani 2030 ja pärast seda, kui see on olemas, ning soovituslikud vahe-eesmärgid aastateks 2040 ja 2050

Kkk

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (6)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (6)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus (6)

ktCO2e

AR 5

Varasem heide

Kkk

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (7)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (7)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus (7)

ktCO2e

AR 5

Artikli 18 kohane aruandlus olemasolevate meetmetega stsenaariumi kohta

Kkk

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Kkk

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Artikli 18 kohane aruandlus lisameetmete stsenaariumi kohta

Kko

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Kko

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Kko

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus (8)

ktCO2e

AR 5

Senised edusammud (X–3):

erinevus varasemate perioodide andmete ja riiklikule KHG eesmärgirajale vastavate väärtuste vahel

Ei kohaldata

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Senised edusammud (X–2):

erinevus varasemate perioodide andmete ja riiklikule KHG eesmärgirajale vastavate väärtuste vahel

Ei kohaldata

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Prognoositavad edusammud:

erinevus olemasolevate meetmetega stsenaariumi ja riiklikule KHG eesmärgirajale vastavate väärtuste vahel

Ei kohaldata

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Prognoositavad edusammud:

erinevus lisameetmete stsenaariumi ja riiklikule KHG eesmärgirajale vastavate väärtuste vahel

Ei kohaldata

KHG koguheide, välja arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, välja arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Ei kohaldata

KHG koguheide, kaasa arvatud LULUCF, kaasa arvatud rahvusvaheline lennundus

Protsent (9)

AR 5

Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; Kko = kohustuslik, kui olemas.

Märkused.

Tabel 2.

Määruse (EL) 2018/842 kohaste iga-aastaste riiklike kohustuslike piirmäärade järgimisel seni tehtud ja prognoositavad edusammud, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 3 ja artikli 18 lõike 1 punktile b

Aruande osa	Tunnuskood	Täpsustus	Ühik	GSP (12)	Aasta
Aruande osa	Tunnuskood	Täpsustus	Ühik	GSP (12)	X–3 (20)	X–2	t	t+5	t+10
Aastaks eraldatud heitkogus (13)	A	K	ktCO2e	AR 5
Jõupingutuste jagamisega seotud heide kokku veerus X–3 ja X–2 (14)	B	K	ktCO2e	AR 5
Jõupingutuste jagamisega seotud heide kokku – olemasolevate meetmetega stsenaarium (15)	C	K	ktCO2e	AR 5
Jõupingutuste jagamisega seotud heide kokku – lisameetmete stsenaarium (15)	D	Kko	ktCO2e	AR 5
Jõupingutuste jagamisega seotud heide kokku – meetmeteta stsenaarium (15)	E	Kko	ktCO2e	AR 5
Senised edusammud: aastaks eraldatud heitkoguse ja JJMi kohase veergudes X–3 ja X–2 teatatud koguheite vahe (16)	F	Ei kohaldata	ktCO2e	AR 5
Prognoositavad edusammud: aastaks eraldatud heitkoguse ja olemasolevate meetmetega stsenaariumi JJMi kohase koguheite vahe (17)	G	Ei kohaldata	ktCO2e	AR 5
Prognoositavad edusammud: aastaks eraldatud heitkoguse ja lisameetmeteta stsenaariumi JJMi kohase koguheite vahe (18)	H	Ei kohaldata	ktCO2e	AR 5
Prognoositavad edusammud: aastaks eraldatud heitkoguse ja meetmeteta stsenaariumi JJMi kohase koguheite vahe (19)	I	Ei kohaldata	ktCO2e	AR 5
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kko = kohustuslik, kui olemas; t = esimene aruandeaastale järgnev aasta, mis lõpeb numbriga 0 või 5. Märkused.

Tabel 3.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (26) alusel võetud kohustuste täitmisel seni tehtud ja prognoositavad edusammud, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 3 ja artikli 18 lõike 1 punktile b

Aruande osa	Tunnuskood	Täpsustus	Kirjeldus	Ühik	GSP (21)	Aasta
Aruande osa	Tunnuskood	Täpsustus	Kirjeldus	Ühik	GSP (21)	X–3 (25)	X–2	t	t+5	t+10
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (22)	A	K		ktCO2e	AR 5
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus olemasolevate meetmetega stsenaariumis (23)	B	K		ktCO2e	AR 5
Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus lisameetmetega stsenaariumis (23)	C	Kko		ktCO2e	AR 5
Kehtivas riiklikus energia- ja kliimakavas nimetatud LULUCFi kohustus (24)	D	Kkk
Märge: X = aruandeaasta; t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; Kko = kohustuslik, kui olemas. Märkused.

Tabel 4.

Senised ja prognoositavad edusammud lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades kasvuhoonegaasidega seoses sätestatud muude riiklike eesmärkide, sealhulgas valdkondlike eesmärkide saavutamisel vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 4 punkti a alapunkti 1 alapunktile iii

Riiklik eesmärk (27)

Täpsustus

Aruande osa

Riikliku eesmärgi nimetus

Asjaomased sektorid

Kirjeldus (28)

Ühik (29)

Kasutatud GSP (30)

Aasta

X–3 (31)

X–2

t+5

t+10

Riiklik eesmärk nr 1 (27)

Kkk

Eesmärk

Senised edusammud

Prognoositavad edusammud olemasolevate meetmetega stsenaariumis

Prognoositavad edusammud lisameetmetega stsenaariumis

Riiklik eesmärk nr 2 (27)

Kkk

Eesmärk

Senised edusammud

Prognoositavad edusammud olemasolevate meetmetega stsenaariumis

Prognoositavad edusammud lisameetmetega stsenaariumis

Vajaduse korral lisada muude riiklike eesmärkide jaoks lisaread

Kkk

Eesmärk

Senised edusammud

Prognoositavad edusammud olemasolevate meetmetega stsenaariumis

Prognoositavad edusammud lisameetmetega stsenaariumis

Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; t = esimene aruandeaastale järgnev aasta, mis lõpeb numbriga 0 või 5.

Märkused.

(1) Tunnuskoodide abil näidatakse edusammude arvutamise käiku – arvutused, milles neid tunnuskoode kasutatakse, on loetletud märkuses 9.

(2) Andmed esitada ainult nendel ridadel, mis vastavad liikmesriikide eesmärgi ulatusele. Esitage andmed kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuriga. Selles veerus esitatav koguarv peaks sisaldama kaudseid CO2 heitkoguseid, kui need on esitatud kasvuhoonegaaside inventuuris.

(3) Teave selle kohta, milliste globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste kohaselt kasvuhoonegaaside heitkogused esitatakse. Kasvuhoonegaaside inventuuri andmed: kohaldatakse globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi, mida kasutatakse sama aasta kasvuhoonegaaside inventuurides. AR 5 = globaalse soojendamise potentsiaali väärtused, mis on saadud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendast hindamisaruandest.

(4) Kliimaneutraalsuse saavutamise sihtaasta, kui riiklik kliimaneutraalsuseesmärk on püstitatud.

(5) Vastava sihtaasta hinnanguline seotud koguheide, kui on püstitatud riiklik kasvuhoonegaaside koguheite eesmärk aastaks 2030, 2040 või 2050. Kliimaneutraalsuse saavutamise sihtaasta hinnanguline kogusidumine (ktCO2e), kui riiklik kliimaneutraalsuseesmärk on püstitatud.

(6) Väärtuse esitab liikmesriik vastavalt kehtivas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud teabele (st määruse (EL) 2018/1999 I lisa 1. osa A jaotise 2. jao punkti 2.1.1 alapunktis ii viidatud „eesmärgid, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja olemasolevate pikaajaliste strateegiatega“) kooskõlas oma pikaajalise strateegiaga, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 15.

(7) Kasvuhoonegaaside lõplik koguheide, mille liikmesriigid on esitanud samal aruandeaastal oma lõplikus kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud teabes vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 3 ja kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega (vt komisjoni 7. augusti 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/1208 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 749/2014 kehtetuks tunnistamise kohta, ELT L 278, 26.8.2020, lk 1) artikkel 8).

(8) Liikmesriikide poolt samal aruandeaastal komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1208 XXV lisa kohaselt esitatud lõplikud andmed määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punkti b kohase aruandluse jaoks.

(9) Väärtused arvutatakse automaatselt kui protsentuaalne erinevus eesmärgist. Arvutatakse automaatselt ainult nende aruandeosade puhul, mille vastav rida veerus tunnuskoodiga B–D on täidetud. Kui automaatne arvutamine ei ole võimalik, siis täita väli märkega „Ei kohaldata“. Negatiivne väärtus näitab, et heide on eesmärgist x % suurem, ning positiivne väärtus näitab, et heide on eesmärgist x % väiksem.

N1 = (B – E)/B, kus E leidmiseks kasutatakse veeru X–3 andmeid

N2 = (B – E)/B, kus E leidmiseks kasutatakse veeru X–2 andmeid

O1 = (C – F)/C, kus F-i leidmiseks kasutatakse veeru X–3 andmeid

O2 = (C – F)/C, kus F-i leidmiseks kasutatakse veeru X–2 andmeid

P1 = (D – G)/D, kus G leidmiseks kasutatakse veeru X–3 andmeid

P2 = (D – G)/D, kus G leidmiseks kasutatakse veeru X–2 andmeid

Q = (B – H)/B

R = (C – I)/C

S = (D – J)/D

T = (B – K)/B

U = (C – L)/C

V =(D – M)/D

(10) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(11) „Jah/ei“ vastus, mis tähistab seda, kas sihtväärtus hõlmab kaudset CO2 heidet.

(12) Teave selle kohta, milliste globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste kohaselt kasvuhoonegaaside heide esitatakse. Kasvuhoonegaaside inventuuri andmed: kohaldatakse globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi, mida kasutatakse sama aasta kasvuhoonegaaside inventuurides. AR 5 = globaalse soojendamise potentsiaali väärtused, mis on saadud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendast hindamisaruandest.

(13) Aastaks eraldatud heitkogus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/842 (milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26)) artikli 4 lõikele 3, mida on kohandatud kooskõlas nimetatud määruse artikliga 10, või muu vastav aastase kasvuhoonegaaside heite eesmärk.

(14) Kasvuhoonegaaside lõplik koguheide, mille liikmesriigid on esitanud samal aruandeaastal oma lõplikus kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud teabes vastavalt rakendusmääruse (EL) 2020/1208 XV lisas esitatud valemile.

(15) Liikmesriikide samal aruandeaastal rakendusmääruse (EL) 2020/1208 XXV lisa kohaselt esitatud lõplikud andmed määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punkti b kohase aruandluse jaoks.

(16) Arvutatakse automaatselt valemiga F = A – B.

(17) Arvutatakse automaatselt valemiga G = A – C.

(18) Arvutatakse automaatselt valemiga H = A – D ja ainult siis, kui tunnuskoodiga D tähistatud reas on teavet, muul juhul märkige „Ei kohaldata“.

(19) Arvutatakse automaatselt valemiga I = A – E ja ainult siis, kui tunnuskoodiga E tähistatud reas on teavet, muul juhul märkige „Ei kohaldata“.

(20) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(21) Teave selle kohta, milliste globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste kohaselt kasvuhoonegaaside heide esitatakse. Kasvuhoonegaaside inventuuri andmed: kohaldatakse globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi, mida kasutatakse sama aasta kasvuhoonegaaside inventuurides. AR 5 = globaalse soojendamise potentsiaali väärtused, mis on saadud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendast hindamisaruandest.

(22) Kasvuhoonegaaside lõplik koguheide, mille liikmesriigid on esitanud samal aruandeaastal oma lõplikus kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud teabes vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 26 lõikele 3 ja kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuri suunistega (vt rakendusmääruse (EL) 2020/1208 artikkel 8).

(23) Liikmesriikide samal aruandeaastal komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1208 XXV lisa kohaselt esitatud lõplikud andmed määruse (EL) 2018/1999 artikli 18 lõike 1 punkti b kohase aruandluse jaoks.

(24) Kehtivas lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas nimetatud individuaalne riiklik LULUCFi kohustus. Liikmesriigid esitavad tekstilise kirjelduse veerus „Kirjeldus“. Liikmesriigid esitavad arvandmed jaotise „Aasta“ veergudes ning märgivad vastavates veergudes kasutatud ühiku ja globaalse soojendamise potentsiaali (GSP).

(25) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(27) Kui kohaldatakse muid riiklikke sihte/eesmärke, lisavad liikmesriigid nende jaoks täiendavad read.

(28) Tekstiline kirjeldus tuleb esitada täpsustamiseks ja siis, kui sihte/eesmärke ja edusamme nende täitmise suunas ei saa väljendada arvandmete veerge kasutades.

(29) Prognoositavaid edusamme käsitlevate andmete ühikuga võrreldav ühik.

(30) Teave selle kohta, milliste globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste kohaselt kasvuhoonegaaside heide arvutati. AR 4 = globaalse soojendamise potentsiaali väärtused, mis on saadud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli neljandast hindamisaruandest; AR 5 = globaalse soojendamise potentsiaali väärtused, mis on saadud valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendast hindamisaruandest.

(31) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

II LISA

CO2 HEITE VÄHENDAMINE: TAASTUVENERGIA

Tabel 1.

Taastuvenergia valdkondlik (elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektor) ja üldine osakaal (1)

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia summaarne lõpptarbimine	K	ktoe
Summaarne energia lõpptarbimine lennundussektori kohandusega	K	ktoe
Taastuvate energiaallikate üldine osakaal	K	%
Taastuvelektri tootmine (normaliseerimisega)	K	GWh
Elektrienergia kogutarbimine	K	GWh
Taastuvenergia tootmise osakaal	K	%
Transpordisektori taastuvenergia lugeja koos kordajatega	K	ktoe
Transpordisektori taastuvenergia nimetaja koos kordajatega	K	ktoe
Transpordisektori taastuvenergia tarbimise osakaal	K	%
Kütte- ja jahutussektori taastuvenergia lugeja	K	ktoe
Kütte- ja jahutussektori taastuvenergia nimetaja	K	ktoe
millest kaugkütte-/jahutusvõrkude kaudu kasutatud heitsoojus- ja heitjahutusenergia	K (2)	ktoe
Kütte- ja jahutussektori taastuvenergia osakaal	K	%
Kütte- ja jahutussektori taastuvenergia osakaal koos heitsoojus- ja heitjahutusenergiaga	K	%
Kaugküttes ja -jahutuses kasutatav taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia	K (2)	ktoe
Kaugküttes ja -jahutuses kasutatav kõikidest allikatest pärit energia	K (2)	ktoe
Kaugküttes ja -jahutuses kasutatava taastuvenergia ning heitsoojus- ja heitjahutusenergia osakaal	K (2)	%
Statistilised ülekanded/ühisprojektid/ühised toetuskavad – lisatav kogusumma	K (2)	ktoe
Statistilised ülekanded/ühisprojektid/ühised toetuskavad – mahaarvatav kogusumma	K	ktoe
Omamaine saastevaba vesiniku toodang	V	ktoe
Omamaine biogaasitoodang	V	ktoe
Kui üks või mitu taastuvenergia osakaalu väärtust veerus X–3 või X–2 on langenud allapoole lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud riiklikku trajektoori või 2020. aasta lähteosakaalu, selgitage selle suundumuse põhjuseid ja andke teavet lisameetmete kohta, millega kavandatakse kõrvaldada erinevus riiklikust võrdlustasemest.	Kkk
Esitage teave selle kohta, kas liikmesriik kavatseb kasutada heitsoojus- ja heitjahutusenergiat taastuvenergia direktiivi kütte- ja jahutussektori eesmärgi (artikkel 23) ja kaugkütte- ja kaugjahutussektori eesmärkide (artikkel 24) täitmiseks (vastavalt taastuvenergia direktiivi artikli 23 lõikele 1) ning kas liikmesriik kavatseb kohaldada 1.1 protsendipunkti (ainult taastuvenergia) või 1.3 protsendipunkti suurust eesmärki (taastuvenergia + heitsoojus/-jahutus).	Kkk
Kui keskmine aastane kasv on väiksem kui taastuvenergia direktiivi artiklis 23 sätestatud kütte- ja jahutussektori eesmärk, siis märkige saavutatud tase ja põhjendage seda, sealhulgas meetmete valikut (vastavalt taastuvenergia direktiivi artikli 23 lõike 2 teisele ja kolmandale lõigule).	Kkk
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 2.

Iga taastuvenergiatehnoloogia ülesseatud koguvõimsus (3)

Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	Aasta
Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Hüdroenergia	K	MW
millest puhas hüdroenergia ilma pumpamiseta	K	MW
millest kombineeritud hüdroenergia	K	MW
millest pumbatud hüdroenergia	K	MW
Geotermaalenergia	K	MW
Päikeseenergia	K	MW
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia	K	MW
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia < 30 kW	K (7)	MW
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (7)	MW
millest võrguväliselt saadud energia	K (7)	MW
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia 30 – 1 000 kW	K (7)	MW
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (7)	MW
millest võrguväliselt saadud energia	K (7)	MW
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ≥ 1 MW	K (7)	MW
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (7)	MW
millest võrguväliselt saadud energia	K (7)	MW
millest kontsentreeritud päikeseenergia	K	MW
Loodete, lainete ja ookeani energia	K	MW
Tuuleenergia	K	MW
millest maismaa tuuleenergia	K	MW
millest avamere tuuleenergia	K	MW
Biomass (4) (5)	K	MW
millest tahked biomasskütused (6)	K	MW
millest vedelad biokütused	K	MW
millest gaasilised biomasskütused (6)	K	MW
Päikesekollektorite pindala	K	1 000 m2
Vedelate biokütuste tootmisjaamade võimsus	K	1 000 tonni
millest biobensiin	K	1 000 tonni
millest biodiislid	K	1 000 tonni
millest bio-lennukipetrool	K	1 000 tonni
millest muud vedelad biokütused	K	1 000 tonni
Asjakohane teave, kui ülesseatud võimsuse muutumine mõjutab 2021.–2030. aasta üldist ja sektoripõhist taastuvenergiatrajektoori.	K
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik. Märkused.

Tabel 3.

Iga taastuvenergiatehnoloogia tegelik osa (elektrienergia kogutoodang) elektrienergias kokku

Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	Aasta
Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Normaliseeritud hüdroenergia tootmine	K	GWh
millest normaliseeritud puhas hüdroenergia ilma pumpamiseta	K	GWh
millest normaliseeritud kombineeritud hüdroenergia (ainult ilma pumpamiseta toodetud osa)	K	GWh
Normaliseeritud tuuleenergia tootmine	K	GWh
millest normaliseeritud maismaa-tuuleenergia tootmine	K (8)	GWh
millest normaliseeritud avamere-tuuleenergia tootmine	K (8)	GWh
vedelatest puhastest biokütustest, nõuetele vastav + nõuetele mittevastav	K	GWh
millest nõuetele vastavatest ja puhastest (segamata) vedelatest biokütustest toodetud	K	GWh
millest toidu- ja söödakultuuridest mittetoodetud	K (8)	GWh
millest toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K (8)	GWh
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (8)	GWh
Nõuetele vastavatest segatud vedelatest biokütustest, ainult biokütuseosa	K	GWh
millest toidu- ja söödakultuuridest mittetoodetud	K (8)	GWh
millest toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K (8)	GWh
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (8)	GWh
Võrgus segatud biogaasist	K	GWh
millest nõuetele vastav	K (8)	GWh
Elektrienergia tootmises arvesse võetavast biogaasist toodetud (põhineb sertifikaatidel)	K (8)	GWh
Geotermaalenergia	K	GWh
Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia	K	GWh
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia < 30 kW	K (9)	GWh
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (9)	GWh
millest võrguväliselt saadud energia	K (9)	GWh
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia 30 – 1 000 kW	K (9)	GWh
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (9)	GWh
millest võrguväliselt saadud energia	K (9)	GWh
millest fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ≥ 1 MW	K (9)	GWh
millest katustele paigaldatud päikesepaneelidest saadud energia	K (9)	GWh
millest võrguväliselt saadud energia	K (9)	GWh
Päikese soojusenergia	K	GWh
Loodete-, lainete- ja ookeanienergia	K	GWh
Olmejäätmed (taastuvad)	K	GWh
Tahked biokütused	K	GWh
millest nõuetele vastav	K (8)	GWh
Puhtast biogaasist	K	GWh
millest nõuetele vastav	K (8)	GWh
Asjakohane teave, kui elektrienergia kogutoodangu muutumine mõjutab 2021.–2030. aasta üldist ja sektoripõhist taastuvenergiatrajektoori.	K
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik.

Tabel 4.

Iga taastuvenergiatehnoloogia tegelik osa (lõppenergia kogutarbimine) küttes ja jahutuses kokku

Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	Aasta
Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Taastuvate energiaallikate ja taastuvkütuste lõppenergia tarbimine tööstuses ja teistes sektorites (kodumajapidamised, äri- ja avalikud teenused, põllumajandus ja metsandus, kalandus ja mujal nimetamata sektorid), välja arvatud transport	K	ktoe
Puusüsi	K	ktoe
Puhas biogaas	K	ktoe
Võrgus segatud biogaas	K	ktoe
millest nõuetele vastav	K (10)	ktoe
Lõppenergia tarbimises arvesse võetav biogaas tööstuses ja muudes sektorites (põhineb sertifikaatidel)	K (10)	ktoe
Geotermaalenergia (välja arvatud maasoojuspumbad)	K	ktoe
Päikese soojusenergia	K	ktoe
Olmejäätmed (taastuvad)	K	ktoe
Tahked biokütused, välja arvatud puusüsi	K	ktoe
millest nõuetele vastav	K (10)	ktoe
Kõik vedelad biokütused, nõuetele vastavad ja ka nõuetele mittevastavad	K	ktoe
millest ainult nõuetele vastavad vedelad biokütused	K	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest mittetoodetud	K (10)	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K (10)	ktoe
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (10)	ktoe
Soojusenergia tootmine taastuvkütustest	K	ktoe
Geotermaalenergia (välja arvatud maasoojuspumbad)	K	ktoe
Päikese soojusenergia	K	ktoe
Olmejäätmed – taastuvad	K	ktoe
Tahked biokütused	K	ktoe
millest nõuetele vastav	K (10)	ktoe
Puhtast biogaasist	K	ktoe
millest nõuetele vastav	K (10)	ktoe
Võrgus segatud biogaasist	K	ktoe
millest nõuetele vastav	K (10)	ktoe
Soojusenergia tootmises arvessevõetavast biogaasist toodetud (põhineb sertifikaatidel)	K	ktoe
Kõik puhtad vedelad biokütused, nõuetele vastavad + nõuetele mittevastavad	K	ktoe
millest nõuetele vastavad puhtad vedelad biokütused	K	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest mittetoodetud	K (10)	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K (10)	ktoe
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (10)	ktoe
Nõuetele vastavad segatud vedelad biokütused, ainult biokütuseosa	K	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest mittetoodetud	K (10)	ktoe
millest toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K (10)	ktoe
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (10)	ktoe
Saastevabast vesinikust	K (10)	ktoe
Muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütustest (RFNBO)	K (10)	ktoe
Ümbritseva keskkonna soojus (mida kasutavad soojuspumbad, välja arvatud maasoojuspumbad)	K	ktoe
millest õhk-õhk-soojuspumbad	K	ktoe
millest õhk-vesi-soojuspumbad	K	ktoe
millest reverseeritavad õhk-õhk-soojuspumbad	K	ktoe
millest reverseeritavad õhk-vesi-soojuspumbad	K	ktoe
millest heitõhk-õhk-soojuspumbad	K	ktoe
millest heitõhk-vesi-soojuspumbad	K	ktoe
millest vesi-õhk-soojuspumbad	K	ktoe
millest vesi-vesi-soojuspumbad	K	ktoe
Geotermaalenergiat kasutavad soojuspumbad	K	ktoe
millest maa-õhk-soojuspumbad	K	ktoe
millest maa-vesi-soojuspumbad	K	ktoe
Jahutamine taastuvenergiaga	K (10)	ktoe
Millest individuaalsed jahutussüsteemid vähemalt 1,5 MW	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Millest individuaalsed jahutussüsteemid võimsusega alla 1,5 MW	K (10)	ktoe
Ruumijahutus eluhoonesektoris	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Ruumijahutus teenindussektoris	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Protsessijahutus	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Muud individuaalsed jahutussüsteemid	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Kaugjahutus	K (10)	ktoe
millest taastuvatest energiaallikatest toodetud soojusenergiat kasutav jahutus (absorptsioon ja adsorptsioon)	K (10)	ktoe
Asjakohane teave, kui küttes ja jahutuses kasutatava lõppenergia tarbimise muutumine mõjutab 2021.–2030. aasta üldist ja sektoripõhist taastuvenergiatrajektoori.	K
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik.

Tabel 5.

Iga taastuvenergiatehnoloogia tegelik osa (lõppenergia kogutarbimine) transpordisektoris kokku

		Maht			Kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuslikkus (13)
Taastuvenergia tehnoloogia	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2	Ühik (14)	X–3	X–2
Biokütused transpordisektoris (11)
Vedelad biokütused maanteetranspordis	K	ktoe
Vedelad biokütused raudteetranspordis	K	ktoe
Vedelad biokütused teistes transpordiliikides	K	ktoe
Gaasilised biokütused maanteetranspordis	K	ktoe
Gaasilised biokütused raudteetranspordis	K	ktoe
Gaasilised biokütused teistes transpordiliikides	K	ktoe
Muud kui biomasskütused, mida võib transpordis arvesse võtta
Saastevaba vesinik	K	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt merendussektoris	K (15)	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt lennundussektoris	K (15)	ktoe
Muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused (RFNBO)	K	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt merendussektoris	K (15)	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt lennundussektoris	K (15)	ktoe
Ringlussevõetud süsinikupõhised kütused	K	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt merendussektoris	K (15)	ktoe
millest artikli 27 lõike 2 punkti c kohaselt lennundussektoris	K (15)	ktoe
NÕUETELE VASTAVAD biokütused transpordisektoris (12)
Kõik nõuetele vastavad biokütused kõigis transpordiliikides	K	ktoe
IX lisa (kõik transpordiliigid)	K	ktoe
millest artikli 27 lõigu 2 punkti c kohaselt merendussektoris	K (15)	ktoe
millest artikli 27 lõigu 2 punkti c kohaselt lennundussektoris	K (15)	ktoe
Lähteaine kaupa (kõik liigid)
A osa
millest A osa merendussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
millest A osa lennundussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
A osa lähteaine kaupa (kõik liigid)
a)	K	ktoe
b)	K	ktoe
c)	K	ktoe
d)	K	ktoe
e)	K	ktoe
f)	K	ktoe
g)	K	ktoe
h)	K	ktoe
i)	K	ktoe
j)	K	ktoe
k)	K	ktoe
l)	K	ktoe
m)	K	ktoe
n)	K	ktoe
o)	K	ktoe
p)	K	ktoe
q)	K	ktoe
B osa	K	ktoe
millest B osa merendussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
millest B osa lennundussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
B osa lähteaine kaupa (kõik liigid)	K	ktoe
a)	K	ktoe
b)	K	ktoe
Artikli 26 lõige 1 – toidu- ja söödakultuuridest toodetud	K	ktoe
millest maakasutuse kaudse muutuse väikese riskiga	K (15)	ktoe
muud nõuetele vastavad biokütused	K	ktoe
millest merendussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
millest lennundussektoris (artikli 27 lõigu 2 punkt c)	K (15)	ktoe
Transpordisektoris kasutatav võrgust pärit taastuvelekter
Kogu transpordisektori elektrienergia	K	ktoe
Kogu maanteetranspordi elektrienergia	K	ktoe
Taastuvelekter maanteetranspordis	K	ktoe
Taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia maanteetranspordis	K	ktoe
Kogu raudteetranspordi elektrienergia	K	ktoe
Taastuvelekter raudteetranspordis	K	ktoe
Taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia raudteetranspordis	K	ktoe
Kõigi muude transpordiliikide elektrienergia kokku	K	ktoe
Kõigi muude transpordiliikide taastuvelekter	K	ktoe
Taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia kõigis muudes transpordiliikides	K	ktoe
Asjakohane teave, kui transpordisektori lõppenergia tarbimise muutumine mõjutab 2021.–2030. aasta üldist ja sektoripõhist taastuvenergiatrajektoori.	K
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik. Märkused.

Tabel 6.

Biomassi tarne energiakasutuseks

X–3

X–2

Omamaine toodang (1 000 m3) (16)

Import (1 000 m3) (16)

Eksport (1 000 m3) (16)

Varude muutused (1 000 m3) (16)

Keskmine alumine kütteväärtus (TJ/1 000 m3) (17)

Omamaine toodang (1 000 m3) (16)

Import (1 000 m3) (16)

Eksport (1 000 m3 (16)

Varude muutused (1 000 m3) (16)

Keskmine alumine kütteväärtus (TJ/1 000 m3) (17)

Täpsustus

M (21)

1)	Energia tootmiseks kasutatud metsa biomass

a)	metsa primaarne biomass

i)	oksad ja ladvad

(18)

ii)

kännud

(19)

iii)

ümarpuit

I)	tööstuslik ümarpuit

II)

küttepuud

b)	metsatööstuse ühendtooted

puukoor

ii)	hakkpuit, saepuru ja muud puiduosakesed

iii)	must leelis ja toortallõli (tonnides)

c)	pärast tarbimist ringlusse võetud puit

(18)

d)	puidupõhised töödeldud kütused, mis on toodetud lähteainetest, mida ei ole arvesse võetud punkti 1 alapunktide a, b või c all:

puusüsi

ii)	puitpelletid ja puidubrikett

2)	Põllumajanduslik biomass

(18)

a)	elektri või soojuse tootmiseks kasutatavad energiakultuurid (sh lühikese raieringiga madalmets)

(18)

i)	millest: toidu- ja söödakultuuridest toodetud

(18)

b)	elektri või soojuse tootmiseks kasutatavad põllumajanduskultuuride jäägid

(18)

3)	Orgaaniliste jäätmete biomass

(18)

a)	tööstusjäätmete orgaaniline osa

(18)

b)	olmejäätmete orgaaniline osa

(18)

sete

(18)

Metsa biomassi kohta: kirjeldada, kuidas see vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõikes 7 sätestatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) kriteeriumidele (20).

Asjakohane teave, kui bioenergia tarne muutumine mõjutab 2021.–2030. aasta üldist ja sektoripõhist taastuvenergiatrajektoori.

Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; V = vabatahtlik.

Tabel 7.

Muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid

Trajektoor või eesmärk	Kirjeldus	Sihtväärtus (22)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja (kui kohaldatakse) (23)
Trajektoor või eesmärk	Kirjeldus	Sihtväärtus (22)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus (24)	Ühik	X–3	X–2
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Taastuvenergia kasutamine kaugküttes
Taastuvenergia kasutamine hoonetes
Linnade toodetav taastuvenergia
Taastuvenergia kogukonnad
Oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijad
Reovee käitlemisel tekkinud settest saadud energia
Muud riiklikud, sealhulgas valdkondlikud ja pikaajalised, eesmärgid ja trajektoorid
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 8.

Taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamine vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõikele 4

Esitage teave taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks antud toetuse hindamise (kui see kohaldub) kohta, mille liikmesriigid peavad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 6 lõike 4 kohaselt tegema (25)

Kkk

Märge: Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Märkused.

(1) Kõiki direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud arvutusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse kogulugeja ja kogunimetaja suhtes.

(2) Need väärtused tuleb esitada alates 2021. aastast.

(3) Selles tabelis esitatavad kategooriad põhinevad energiastatistika määruse (EÜ) nr 1099/2008 kohastel Eurostati iga-aastastel taastuvaid energiaallikaid ja jäätmeid käsitlevatel energiaküsimustikel.

(4) Määratletud direktiivis (EL) 2018/2001: „biomass“ – põllumajandusest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), metsamajandusest ja sellega seotud tööstusharudest, sealhulgas kalandusest ja vesiviljelusest pärit bioloogilise päritoluga toodete, jäätmete ja jääkide biolagunev fraktsioon ning jäätmete, sealhulgas bioloogilise päritoluga tööstus- ja olmejäätmete biolagunev fraktsioon.

(5) Segatud tahkete või gaasiliste biomasskütuste või vedelate biokütuste puhul tuleks arvesse võtta ainult biokütuseosale vastavat võimsust. Kui andmed võimsuse kohta puuduvad, siis esitage nii fossiil- kui ka taastuvkütuste sisenditel, tasuvusel, tootmisel ja täiskoormuse tundidel põhinev hinnanguline väärtus.

(6) Direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 (mõisted) punktis 27 on „biomasskütused“ määratletud kui biomassist toodetud gaas- ja tahked kütused.

(7) Need väärtused tuleb esitada alates 2022. aastast.

(8) Need väärtused tuleb esitada alates 2021. aastast.

(9) Need väärtused tuleb esitada alates 2022. aastast.

(10) Need väärtused tuleb esitada alates 2021. aastast.

(11) See hõlmab kõiki biokütuseid, nõuetele vastavaid ja mittevastavaid, puhtaid biokütuseid ja segatud biokütuste vastavat osa, muid taastuvkütuseid, vesinikku ja taastuvatest energiaallikatest toodetud sünteetilisi kütuseid transpordisektoris.

(12) See hõlmab ainult nõuetele vastavaid transpordis kasutatavaid biokütuseid ja biomasskütuseid (direktiivi (EL) 2018/2001 artiklid 29 ja 30), puhast kütust ja vastavat taastuvatest energiaallikatest toodetud osa segatud kütustest transpordis.

(13) Kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuslikkus tuleb esitada säästvate biokütuste kohta kokku. Andmeid võib esitada üksikasjalikumalt ja kui teavet ei saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada, peavad liikmesriigid sisestama vastava kategooria puhul märke „C“.

(14) Märkida kasvuhoonegaaside heite vähendamise tulemuslikkuse mõõtühik.

(15) Need väärtused tuleb esitada alates 2021. aastast.

(16) Välja arvatud punkti 1 alapunkti b alapunkt iii, kus mõõtühik on tonn.

(17) Välja arvatud punkti 1 alapunkti b alapunkt iii, kus mõõtühik on TJ/tonn.

(18) Esitamine kohustuslik, kui olemas.

(19) Esitamine kohustuslik, kui kohaldatakse.

(20) Metsa biomassi päritoluriigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooniga, kelle tegutsemisalast metsa biomass on pärit, märkides, kas riik või organisatsioon on Pariisi kokkuleppe osaline ja:

on esitanud riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis hõlmab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit;

esitab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile kasvuhoonegaaside heite riikliku inventuuri, mis hõlmab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit, või hakkab seda tegema hiljemalt 2025. aastal või

on Pariisi kokkuleppe artikli 5 kohaselt kehtestanud siseriikliku või piirkondliku õiguse, mida kohaldatakse ülestöötamispiirkonnas süsinikuvaru ja sidujate kaitsmiseks ja suurendamiseks, ning on tõendanud, et teatatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori heitkogused ei ole suuremad kui sidujates seotud kogused.

(21) Need väärtused tuleb esitada alates 2021. aastast.

(22) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(23) Kui eesmärk on kvantifitseeritav, esitavad liikmesriigid arengunäitaja koos värskeima kättesaadava teabega. Aruandlusnäitajate kindlaksmääramisel tuleb lähtuda riiklikest eesmärkidest.

(24) Asjakohasel juhul peaksid liikmesriigid viitama baasaastale ja -väärtusele, kui see aitab edusamme näidata.

(25) Liikmesriigid peavad viitama asjakohastele poliitikasuundadele ja meetmetele.

III LISA

CO2 HEITE VÄHENDAMINE: KOHANEMINE

Tabel 1.

Kohanemiseesmärgid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades

Kohanemiseesmärgid lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades	Täpsustus	Vastus
Kas lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades on esitatud artiklile 4 vastavad kohanemiseesmärgid? (1)	K
Kas kohanemiseesmärgid esitatakse järgmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas? (1)	V
Kui lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas on kohanemiseesmärgid esitatud või need kavatsetakse esitada järgmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas, siis anda nendest eesmärkidest ülevaade.	V
Esitage muud võimalikud dokumendid, mis sisaldavad energialiidu eesmärkide ja liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevate pikaajaliste kohustuste täitmisega seotud kohanemiseesmärke vastavalt Pariisi kokkuleppele, sealhulgas vastuvõtmiskuupäeva ja dokumendi veebilinki.	V
Märkused: K = kohustuslik; V = vabatahtlik.

Tabel 2.

Teave kohanemise kohta, mis võib mõjutada energialiidu eesmärkide saavutamist ja Pariisi kokkuleppest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitlevate liidu pikaajaliste kohustuste täitmist

Mõõde

Täpsustus

Vastus

Riigi olud

1.	Valitud energialiidu mõõtmega seotud haavatavus, sealhulgas kohanemisvõime (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Kkk

Energiatõhusus

Kkk

Energiajulgeolek

Kkk

Energia siseturg

Kkk

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Kkk

1.a)	Kui see on asjakohane ja kättesaadav, siis esitage teave eespool punktis 1 osutatud haavatavuse, sealhulgas kohanemisvõime kohta, liigendatuna haavatavate rühmade kaupa. (2)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

2.	Valitud energialiidumõõtmega seotud võimaliku tulevase mõju risk (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Kkk

Energiatõhusus

Kkk

Energiajulgeolek

Kkk

Energia siseturg

Kkk

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Kkk

Strateegiad ja kavad

3.	Valitud energialiidumõõtmega seotud kohanemiseesmärgid, (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Kkk

Energiatõhusus

Kkk

Energiajulgeolek

Kkk

Energia siseturg

Kkk

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Kkk

4.	Valitud energialiidumõõtmega seotud probleemid, puudused ja takistused (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

5.	Ette nähtud meetmed, eelarve ja ajakava, mis on seotud punktis 3 osutatud kohanemiseesmärkidega

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

6.	Ülevaade selliste riigi tasandist madalama tasandi strateegiate, poliitika, kavade ja jõupingutuste sisust, mis on seotud punktis 3 osutatud kohanemiseesmärkidega

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Seire ja hindamine

7.	Valitud energialiidumõõtmega seotud edusammud kliimamuutuste põhjustatud mõju, haavatavuse ja riskide vähendamisel (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

7. a)

Kui see on asjakohane ja kättesaadav, siis esitage teave eespool punktis 7 osutatud edusammude kohta kliimamuutuste põhjustatud mõju, haavatavuse ja riskide vähendamisel, liigendatuna haavatavate rühmade kaupa. (2)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

8.	Valitud energialiidumõõtmega seotud edusammud kohanemisvõime suurendamisel (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

9.	Rakendamise edenemine punktis 3 osutatud kohanemiseesmärkide saavutamisel

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Kkk

Energiatõhusus

Kkk

Energiajulgeolek

Kkk

Energia siseturg

Kkk

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Kkk

10.	Valitud energialiidumõõtmega seotud edusammud takistustega tegelemisel (esitatud lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas ja/või muudes tabelis 1 nimetatud dokumentides – esitage viited)

CO2 heite vähendamine: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine

CO2 heite vähendamine: taastuvenergia

Energiatõhusus

Energiajulgeolek

Energia siseturg

Teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Märkused.

K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid peavad sisestama ühe kahest valikust: „jah“, „ei“.

(2) Haavatav rühm on elanikkonna osa, keda kliimaolude varieerumine ja kliimamuutused tõenäoliselt negatiivselt mõjutavad.

IV LISA

ENERGIATÕHUSUS

Tabel 1.

Riiklik panus primaar- ja lõppenergia tarbimisse ning selle soovituslik trajektoor

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Näitaja
2030. aastaks saavutatava energiasäästupanuse määratlus (1)	K	Ei kohaldata
2030. aastaks saavutatava panuse ja 2021.–2030. aasta soovitusliku trajektoori kirjeldus	K	Ei kohaldata
2030. aastaks saavutatava energiasäästupanuse väärtus	K
PECi absoluuttasemeks teisendatud	K	ktoe
FECi absoluuttasemeks teisendatud	K	ktoe
			X–3 (4)	X–2
Edusammud PECi 2021.–2030. aasta soovitusliku trajektoori suunas (2)	K	ktoe
Edusammud FECi 2021.–2030. aasta soovitusliku trajektoori suunas (2)	K	ktoe
SKP lähtetase, kui panus on määratletud kasvuhoonegaaside heite mahukuse eesmärgina	Kkk	miljonites eurodes, aheldatud väärtused (3)
Üldised märkused primaar- ja lõppenergia tarbimisse tehtud riikliku panuse ning soovitusliku trajektoori kohta (5)	V
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik. Märkused.

Tabel 2.

Riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärgid ja arengunäitajad – hoonefond

Hoonete arv (6)

Üldpõrandapind kokku (m2) (7)

Hoonete primaarenergiakasutus (TJ) (8)

Hoonete lõppenergiakasutus (TJ) (8)

Otsene KHG heide hoonetes (tCO2e)

KHG koguheide hoonetes (tCO2e)

Muu (9)

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

2020

X–3

X–2

Täpsustus

Kko

Eluhooned

millest halvimate tõhususnäitajatega hooned (10)

Mitteeluhooned

millest halvimate tõhususnäitajatega hooned

Üldkasutatavad hooned (11)

millest halvimate tõhususnäitajatega hooned

Märge: Kko = kohustuslik, kui olemas;

Märkused:

Tabel 3.

Riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärgid ja arengunäitajad – renoveerimismäärad (12)

		Renoveeritud hoonete arv		Renoveeritud üldpõrandapind kokku (m2) (13)		Renoveerimismäär (14)		Põhjaliku renoveerimise ekvivalentmäär (16)
		X–3	X–2	X–3	X–2	X–3	X–2	X–3	X–2
Täpsustus		Kko	Kko	Kko	Kko	Kko	Kko	V	V
Eluhooned	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Halvimate tõhususnäitajatega eluhooned	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Mitteeluhooned	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Halvimate tõhususnäitajatega mitteeluhooned	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Üldkasutatavad hooned (15)	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Halvimate tõhususnäitajatega üldkasutatavad hooned	Kerge
	Keskmine
	Põhjalik
	Täielik
Märge: X = aruandeaasta; Kko = kohustuslik, kui olemas; V = vabatahtlik. Märkused.

Tabel 4.

Riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärgid ja arengunäitajad – muud näitajad

Riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärgid ja arengunäitajad	Kirjeldus	Sihtväärtus (17)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja (kui kohaldatakse) (18)
	Kirjeldus	Sihtväärtus (17)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus (19)	Ühik	X–3	X–2
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Vahe-eesmärk/arengunäitaja 1
Vahe-eesmärk/arengunäitaja 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik. Märkused.

Tabel 5.

Riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärgid ja arengunäitajad – panus liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamisse

	Täpsustus	Kirjeldus
Kirjeldage, kuidas edusammud pikaajalise renoveerimisstrateegia vahe-eesmärkide saavutamisel aitasid kaasa liidu energiatõhususeesmärkide saavutamisele vastavalt direktiivile 2012/27/EL	K
Märge: K = kohustuslik.

Tabel 6.

Ajakohastatud teave lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas nimetatud muude riiklike energiatõhususeesmärkide kohta

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (20)	Püstitatud eesmärgi eeldatav mõju (21)
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

(1) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: primaarenergia tarbimine; lõppenergia tarbimine; primaarenergia sääst; lõppenergia sääst; energiamahukus.

(2) PEC ja FEC vastavalt Eurostati täielike energiabilansside näitajatele [nrg_bal_c] – primaar- ja lõppenergia tarbimine (Euroopa 2020–2030). Vt PEC ja FEC (energiatõhusust käsitleva direktiivi seirenäitajad) määratlused kõige värskemas energiabilansi juhendis (vt peatükk „Täiendavad näitajad“) Eurostati veebisaidil.

(3) Vaatlusaasta 2015 (2015. aasta vahetuskursid).

(4) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(5) Liikmesriigid võivad esitada lisaselgitused primaar- ja lõppenergia tarbimisse tehtud riikliku panuse ning soovitusliku trajektoori, sealhulgas nende aluseks oleva metoodika kohta.

(6) Direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punkti 1 kohaselt on hoone katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima reguleerimiseks tarbitakse energiat, kuid hoonete energiatõhususe arvutamiseks on selle direktiivi I lisas jagatud hooned järgmistesse liikidesse: a) eri tüüpi ühepereelamud; b) korterelamud; c) kontorihooned; d) haridusasutuste hooned; e) haiglad; f) hotellid ja restoranid; g) spordirajatised; h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned; i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned (direktiivi 2010/31/EL I lisa punkt 5).

(7) Hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena kasutatav põrandapind, mis võrdub hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasuliku üldpõrandapinna summaga.

(8) Nagu seda kasutatakse direktiivis 2010/31/EL määratletud hoonete energiatõhususe arvutuses.

(9) Vastavalt riiklikule pikaajalisele renoveerimisstrateegiale. Muude näitajatega võib kajastada hoonete arvu ja/või üldpõrandapinda (m2) energiatõhususe klassi, ehitusperioodi, hoone suuruse ja kliimavööndi kohta, energiatõhususe sertifikaatide arvu hoone tüübi ja/või energiatõhususe klassi kohta, ülevaadet ehitisega seotud võimekuse kohta, küttesüsteemi osatähtsust hoonesektori konkreetset liiki küttesüsteemis jne. Selleks et anda hoonesektorist parem ülevaade, võib kasutada ka muid välistegureid, nagu investeeringud olemasoleva hoonefondi renoveerimisse, ehitustööstuse osakaal SKPs, terviseprobleemid jne.

(10) Vastavalt riikliku pikaajalise renoveerimisstrateegia määratlusele. Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta on esitatud näiteid riigi hoonefondi halvimate tõhususnäitajatega segmentide määratlemiseks: a) määrates konkreetse künnise, näiteks energiatõhususe kategooria (nt madalam kui „D“); b) kasutades primaarenergia tarbimise näitajat (väljendatuna kWh m2 kohta aastas) või isegi c) keskendudes enne teatavat aega ehitatud hoonetele (nt enne 1980. aastat).

(11) Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta täpsustatakse, et direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkt e hõlmab kõiki üldkasutatavaid hooneid (mitte ainult avaliku sektori asutuste hooneid, mida omab ja kasutab keskvalitsus). Direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkti e kohased poliitikavaldkonnad ja meetmed peaksid hõlmama näiteks hooneid, mida kasutavad (nt liisivad või üürivad) kohalikud või piirkondlikud omavalitsused, ja hooneid, mis kuuluvad keskvalitsusele ja kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele, kuid mida nad tingimata ei kasuta.

(12) Energiatõhusamaks renoveerimine on ühe või mitme ehitusdetaili (energiatõhususe direktiivi artikli 2 lõike 9 kohased hoone välispiire ja hoone tehnosüsteemid) muutmine, mis võib oluliselt mõjutada arvestuslikku või mõõdetavat energiahulka, mida on vaja selleks, et rahuldada hoone tavapärase kasutusega seotud energianõudlust, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, vee soojendamiseks ja valgustamiseks kasutatavat energiat.

(13) (2) Hoone energiatõhususe hindamisel võrdlussuurusena kasutatav põrandapind, mis võrdub hoone välispiirde sisse jäävate ruumide kasuliku üldpõrandapinna summaga.

(14) Renoveerimismäär on kõigi kalendriaastal X–3 või X–2 eri tasemel energiatõhusamaks renoveeritud hoonete kumulatiivse üldpõrandapinna [m2] ja sama perioodi hoonefondi kasuliku üldpõrandapinna [m2] jagatis.

Renoveerimistasemed võib määratleda järgmiselt: kerge (sääst 3 % ≤ x ≤ 30 %), keskmine (sääst 30 % < x ≤ 60 %) ja põhjalik (renoveerimine, mis muudab hoone või hoone osa a) enne 1. jaanuari 2030 liginullenergiahooneks; b) alates 1. jaanuarist 2030 heitevabaks hooneks).

Summaarne energiatõhusamaks renoveerimise määr on määratletud kui kõigi hõlmatud renoveerimistasemete renoveerimismäärade summa.

Liginullenergiahoone määratlus vastab ametlikele riiklikele liginullenergiahoone määratlustele, millega võetakse üle direktiivi 2010/31/EL artikkel 9, järgides direktiivi 2010/31/EL artiklis 2 esitatud raammääratlust: „ „liginullenergiahoone“ – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast“.

(15) Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta täpsustatakse, et direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkt e hõlmab kõiki üldkasutatavaid hooneid (mitte ainult avaliku sektori asutuste hooneid, mida omab ja kasutab keskvalitsus). Direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkti e kohased poliitikavaldkonnad ja meetmed peaksid hõlmama näiteks hooneid, mida kasutavad (nt liisivad või üürivad) kohalikud või piirkondlikud omavalitsused, ja hooneid, mis kuuluvad keskvalitsusele ja kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele, kuid mida nad tingimata ei kasuta.

(16) Põhjaliku renoveerimise ekvivalentmääraga ühtlustatakse/kaalutakse põhjaliku renoveerimise taseme renoveerimismäärad ja selle arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit: põhjaliku renoveerimise ekvivalentmäär = [(kerge renoveerimise tase) * (kerge renoveerimise määr) + (keskmine renoveerimise tase) * (keskmine renoveerimise määr) + (põhjalik renoveerimise tase) * (põhjalik renoveerimise määr)]/(põhjalik renoveerimise tase)] – kõik tegurid protsentides.

Renoveerimistasemed on säästetud primaarenergia ja kogu primaarenergia suhe enne vastava hoonefondi osa renoveerimist.

(17) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(18) Kui eesmärk on kvantifitseeritav, esitavad liikmesriigid arengunäitaja koos värskeima kättesaadava teabega. Aruandlusnäitajate kindlaksmääramisel tuleb lähtuda riiklikest eesmärkidest.

(19) Asjakohasel juhul peaksid liikmesriigid viitama baasaastale ja -väärtusele, kui see aitab edusamme näidata.

(20) Liikmesriigid esitavad ajakohastatud teabe seni tehtud edusammude kohta. Kui eesmärgid on püstitatud, tuleks anda ülevaade peamistest meetmetest ja saavutatud vahe-eesmärkidest. Kui eesmärke ei püstitatud, tuleks teada anda, kas eesmärgid on hiljem püstitatud, misjuhul tuleks neid ka kirjeldada.

(21) Liikmesriigid kirjeldavad püstitatud eesmärkide eeldatavat mõju ja nende saavutamise ajakava.

V LISA

ENERGIAJULGEOLEK

Tabel 1.

Üksikasjad riiklike eesmärkide ja panuste kohta

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Seos artikliga 22 (1)	Sihtaasta	Seisund (2)	Eesmärgi püstitamise aluseks olev poliitika (asjakohasel juhul)		Eesmärgi saavutamise eest vastutav üksus	Hõlmatud energiaallikad ja kütused (5)
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Seos artikliga 22 (1)	Sihtaasta	Seisund (2)	Liidu poliitika (3)	Riiklik poliitika (Viide õigusaktile) (4)	Eesmärgi saavutamise eest vastutav üksus	Hõlmatud energiaallikad ja kütused (5)
K	K	Kkk	Kkk	K	Kkk	Kkk	K	K
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 2.

Edusammud kvantifitseeritavate riiklike eesmärkide rakendamise suunas

Riikliku eesmärgi nimetus	Näitaja(d)	Ühik	Kategooria		Aasta			Sihtväärtus/aasta (8)	Metoodikaalased märkused (9)
Riikliku eesmärgi nimetus	Näitaja(d)	Ühik	Kategooria		X–3	X–2	X–1 (7)	Sihtväärtus/aasta (8)	Metoodikaalased märkused (9)
					Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Üldeesmärgid
Energiaallikate ja -tarnete mitmekesistamine	Esmatootmine	TJ	Kivisüsi
			Maagaas
			Muud fossiilkütused ja fossiilsed jäätmed
			Nafta ja naftasaadused
			Taastuvad energiaallikad ja biokütused
			Tuumasoojus
	Import (6)		Import (6)
	Eksport (6)		Eksport (6)
Kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamine	Kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumine kütuseliikide kaupa (10)	Protsent	Kokku
			Kütuseliikide kaupa	Kivisüsi
				Maagaas
				Muud fossiilkütused ja fossiilsed jäätmed
				Nafta ja naftasaadused
				Põletatavad taastuvenergiaallikad (biokütused)
				Elektri- ja soojusenergia (sh tuumaenergia)
Valmisolek tulla toime olukorraga, kus energiaallikast pärit tarned on piiratud või katkenud (11)	Energiasüsteemi vastupanuvõime	Tund	Võimsusvajaku ootus (12)
	Energiasüsteemi vastupanuvõime	MWh	Tõenäoliselt andmata jääv energiakogus (12)
	Gaasisüsteemi vastupanuvõime	Protsent	N–1 valemi tulemus (13)
Riiklikult püstitatud eesmärgid
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 3.

Edusammud mittekvantifitseeritavate riiklike eesmärkide rakendamise suunas

Riikliku eesmärgi nimetus	Näitajad/vahe-eesmärgid	Sihtaasta	Näitaja/vahe-eesmärgi kirjeldus (14)	Edusammud eesmärgi saavutamise suunas (15)	Üksikasjad seirestrateegia kohta (16)	Viide hinnangutele ja nende aluseks olevatele tehnilistele aruannetele
K	K	Kkk	K	K	V	V
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid valivad järgmiste eesmärkide hulgast (võib lisada täiendavaid eesmärke ja täpsustada neid „muu“ all): energiaallikate ja -tarnete mitmekesistamine; kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamine; valmisolek tulla toime olukorraga, kus tarned on napid või katkenud; riikliku energiasüsteemi paindlikkus; muu.

(2) Liikmesriigid valivad järgmiste kategooriate hulgast: kavandatud; vastu võetud; rakendatud; aegunud.

(3) Liikmesriik peab valima poliitikasuuna(d) tabeli elektroonilises versioonis esitatud loetelust või valima „muu“ ja esitama liidu poliitikasuuna nimetuse.

(4) Eesmärki määratlev riiklik seadus või dokument.

(5) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib valida rohkem kui ühe võimaluse, võib lisada täiendavaid energiaallikaid ja kütuseid ning täpsustada neid „muude kütuste“ all): kogu süsteem, elektrienergia, gaas, naftasaadused, tuumaenergia, muud kütused.

(6) Energiabilanssides hõlmatud kõigi kütuste koguimport ja -eksport.

(7) Liikmesriigid esitavad aasta X–1 puhul teavet nende aruandeosade kohta, mille kohta selline hindamine on olemas.

(8) Liikmesriigid peavad esitama eesmärgi väärtuse ja asjakohase aasta, millal eesmärk tuleks saavutada, kui on olemas parameetritega seotud kvantifitseeritavad eesmärgid.

(9) Liikmesriigid peavad andma näitaja kohta täiendavat metoodikaalast teavet.

(10) Ainult import kolmandatest riikidest (ELi mittekuuluvad riigid).

(11) Liikmesriigid peaksid esitama asjakohase aasta kohta tehtud viimase piisavuse hindamise andmed. Näiteks peaksid nad esitama aasta X–1 kohta võimsusvajaku ootuse, mis on kas aasta X–1, X–2 või varasem hinnang. Ressursside piisavuse hindamise aasta tuleks esitada metoodikaalaste märkuste all. Vt ka märkus 5.

(12) Arvutatakse vastavalt nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruses (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (ELT L 158, 14.6.2019, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määruses (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54). Täpse metoodika on kehtestanud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet saamata jäänud energia hinna, uue turule siseneja kulu ja varustuskindluse normi arvutamise metoodikat käsitleva otsuse I lisas.

(13) Arvutatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määruse (EL) 2017/1938 (mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1) II lisa nõuetele. N-1 reegli järgi arvutatakse ülejäänud taristu tehniline võimekus juhul, kui on häiritud gaasitaristu suurima elemendi töö, hinnates, kas ülejäänud taristu suudab rahuldada gaasivajaduse, mis võrdub erakordselt suure nõudlusega päeva vajadusega, mille esinemise tõenäosus on kord 20 aasta jooksul.

(14) Liikmesriigid esitavad üksikasjad näitajate/vahe-eesmärkide kohta ja põhjuse, miks need on valitud eesmärgi saavutamiseks tehtud edusamme ilmestama.

(15) Liikmesriigid esitavad kvalitatiivse teabe, mis annab kokkuvõtliku ülevaate näitaja praegusest seisust (näiteks kas see vastab ajakavale, on juba saavutatud, jäi saavutamata, hilines jne).

(16) Üksikasjad näitaja seire kohta, näiteks kas selleks kasutatakse näitajate kogumit, ekspertülevaatust, eksperdirühma, konkreetset metoodikat vms.

VI LISA

ENERGIA SISETURG

Tabel 1.

Edusammud elektrivõrkude ühendatusega seotud riiklike eesmärkide saavutamisel

Riikliku eesmärgi nimetus	Ühik	Aasta		Sihtväärtus 2030. aastal
Riikliku eesmärgi nimetus	Ühik	X–3	X–2	Sihtväärtus 2030. aastal
		K	K	Kkk
Ülekande nimivõimsus võrreldes ülesseatud tootmisvõimsusega	%
Ülekande nimivõimsus võrreldes tippkoormusega	%
Ülekande nimivõimsus võrreldes taastuvate energiaallikate ülesseatud tootmisvõimsusega	%
Järgmise päeva turgude keskmise või absoluuthinna erinevus (eraldi iga ELi-sisese piiri kohta) (1)	eurot/MWh
Piir 1	eurot/MWh
Piir 2	eurot/MWh
Lisage ridu vastavalt vajadusele	eurot/MWh
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 2.

Teave energia ülekandmise ühishuviprojektide kohta

Esitage kõik ühishuviprojektidega seotud olulised suundumused, mis on ilmnenud pärast viimast ühishuviprojektide seirearuannet ja mis võivad mõjutada riiklikus energia- ja kliimakavas püstitatud eesmärke.	K
Märge: K = kohustuslik.

Tabel 3.

Teave muude peamiste taristuprojektide kohta

Projekti kirjeldus

Projekti rakendamine

Projekti nimetus (2)

Kümneaastase võrguarengukava tunnuskood

Energiakandja (3)

Projekti liik (4)

Projekti kirjeldus

Kavandatav kasutuselevõtuaasta

Ülekandevõimsus (Elektri puhul MW; maagaasi, vesiniku ja muude gaaside/vedelike puhul GWh/päev)

Kirjeldus, kuidas projekt aitab saavutada artikli 23 lõike 1 punkti a kohaselt esitatud kavandatud tasemeid (3)

Kirjeldus, kuidas projekt aitab saavutada energialiidu mõõtmeid

Projekti hetkeolukord

Edusammude kirjeldus

Viivitus rakendamisel

(aastates)

Edasilükkamine

(aastates)

Projektikava rakendamisel esinevate viivituste või projektikava edasilükkamise põhjus

Kkk

Projekt 1

Projekt 2

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märkused.

Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 4.

Edusammud energiasüsteemi paindlikkusega seotud riiklike eesmärkide saavutamisel, sealhulgas taastuvenergia tootmise valdkonnas

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Energiakandja (5)	Asjakohased süsteemi paindlikkuse elemendid (6)	Sihtväärtus (7)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse) (8)
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Energiakandja (5)	Asjakohased süsteemi paindlikkuse elemendid (6)	Sihtväärtus (7)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus (9)	Ühik	X–3	X–2
K	Kkk	K	K	K	K	K	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 5.

Edusammud energiaturgudel mittediskrimineeriva osalemisega seotud riiklike eesmärkide saavutamisel

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Energiakandja (10)	Asjakohased mittediskrimineeriva osalemise elemendid (11)	Sihtväärtus (12)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (13)
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 6.

Edusammud selliste riiklike eesmärkide saavutamisel, mis on seotud tarbijate osalemisega energiasüsteemis ning kasu saamisega omatootmisest ja uutest tehnoloogialahendustest, sh arukatest arvestitest

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Energiakandja (14)	Asjakohased tarbijate osalemise elemendid (15)	Sihtväärtus (16)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse) (17)
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Energiakandja (14)	Asjakohased tarbijate osalemise elemendid (15)	Sihtväärtus (16)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus (18)	Ühik	X–3	X–2
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 7.

Edusammud elektrisüsteemi piisavusega seotud riiklike eesmärkide saavutamisel

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Asjakohased elemendid (19)	Sihtväärtus (20)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse) (21)
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Asjakohased elemendid (19)	Sihtväärtus (20)	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus (22)	Ühik	X–3	X–2
K	Kkk	K	K	K	K	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

(1) Kasutada võib järgmise päeva turgude hindade erinevusi, mille arvutab ja avaldab iga-aastases turu järelevalve aruandes Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER).

(2) Liikmesriigid lisavad sellesse tabelisse ka muud ühishuviprojektid peale piiriüleste ülekandeprojektide, kui need aitavad kaudselt kaasa piiriülese ühendatuse suurendamisele. Tabelis tuleks selgitada panust piiriülese ühendatuse suurendamisse.

(3) Liikmesriigid valivad järgmiste energiakandjate hulgast (võib lisada täiendavaid energiakandjaid ja neid „muu“ all täpsustada): elekter; maagaas; vesinik; muu.

(4) Liikmesriigid nimetavad üldised taristukategooriad (näiteks veeldatud maagaasi terminal; hoidla; kolmanda riigi võrkudevaheline ühendus).

(5) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: elekter; maagaas; vesinik.

(6) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib valida rohkem kui ühe võimaluse, võib lisada täiendavaid võimalusi ning täpsustada neid „muu“ all): turgude lõimimine ja liitmine eesmärgiga suurendada kaubeldavat võimsust ja tõhustada ühenduste kasutamist; arukad arvestisüsteemid/võrgud; koondamine; tarbimiskaja; salvestamine; hajatootmine; jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismid; reaalajas edastatavad hinnasignaalid; muu.

(7) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(8) Kui eesmärk on kvantifitseeritav, esitavad liikmesriigid arengunäitaja koos värskeima kättesaadava teabega. Aruandlusnäitajate kindlaksmääramisel tuleb lähtuda riiklikest eesmärkidest.

(9) Asjakohasel juhul viitavad liikmesriigid baasaastale ja -väärtusele, kui see aitab edusamme näidata.

(10) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: elekter; maagaas; vesinik.

(11) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib valida rohkem kui ühe võimaluse, võib lisada täiendavaid võimalusi ning täpsustada neid „muu“ all): taastuvenergia; tarbimiskaja; salvestamine; muu.

(12) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(13) Edusammude kirjeldamisel esitavad liikmesriigid üksikasjad mittediskrimineeriva osalemisega seotud edusammude kohta, võttes vajaduse korral arvesse alljärgnevaid elemente. See loetelu ei ole ammendav ja liikmesriigid võivad seda täiendada:

turgude valdkonnas: sellised elemendid nagu tasakaalustamisturud, võimsusturud (asjakohasel juhul), energia hulgimüügiturud, jaeturud;

tehnoloogia valdkonnas: sellised elemendid nagu tarbimiskaja, energia salvestamine, koondamine, kodanike energiaühendused/taastuvenergia kogukonnad, tootvad tarbijad;

osalemise valdkonnas: sellised elemendid nagu turul osalemine, tariifide kättesaadavus (sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktides ja energia salvestamisel, nt et vältida topelttasu võtmist energia salvestamisel ja väljavõtmisel), dünaamiliste hinnalepingute kättesaadavus, samaaegne mitut teenust/toodet hõlmav osalemine.

(14) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: elekter; maagaas; vesinik.

(15) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib valida rohkem kui ühe võimaluse, võib lisada täiendavaid võimalusi ning täpsustada neid „muu“ all): omatootmine; uued tehnoloogialahendused (sealhulgas arukad arvestid); muu.

(16) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(17) Kui eesmärk on kvantifitseeritav, esitavad liikmesriigid arengunäitaja koos värskeima kättesaadava teabega. Aruandlusnäitajate kindlaksmääramisel tuleb lähtuda riiklikest eesmärkidest.

(18) Asjakohasel juhul viitavad liikmesriigid baasaastale ja -väärtusele, kui see aitab edusamme näidata.

(19) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast ühe või mitu: energiasüsteemi paindlikkus – taastuvenergia tootmine; päevasiseste turgude liitmine; piiriüleste tasakaalustamisturgude kasutuselevõtt; muu.

(20) Võib olla kvantitatiivne või kvalitatiivne.

(21) Kui eesmärk on kvantifitseeritav, esitavad liikmesriigid arengunäitaja koos värskeima kättesaadava teabega. Aruandlusnäitajate kindlaksmääramisel tuleb lähtuda riiklikest eesmärkidest.

(22) Asjakohasel juhul peaksid liikmesriigid viitama baasaastale ja -väärtusele, kui see aitab edusamme näidata.

VII LISA

TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA KONKURENTSIVÕIME

Tabel 1.

Edusammud selliste riiklike eesmärkide saavutamisel, millega võetakse SET-kava eesmärgid ja poliitika üle riigi konteksti

Riikliku eesmärgi nimetus (1)	Kirjeldus	Toetatav energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteet (2)	Toetatav puhta energia/vähese CO2 heitega tehnoloogia (3) (4)	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse)				Üldised märkused
Riikliku eesmärgi nimetus (1)	Kirjeldus			Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus	Näitaja väärtus	Vaatlusaasta	Ühik	Üldised märkused
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	V
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 2.

Edusammud selliste kvantifitseeritavate riiklike eesmärkide saavutamisel, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud avaliku ja vajaduse korral erasektori kogukulutustega (5)

Riikliku eesmärgi nimetus	Ühik	Täpsustus	Aasta		Sihtväärtus/aasta
Riikliku eesmärgi nimetus	Ühik	Täpsustus	X–3	X–2	Sihtväärtus/aasta	Üldised märkused
Avaliku sektori teadus- ja innovatsioonikulutused
Avaliku sektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile	(miljonit eurot)	Kkk
Avaliku sektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile protsentuaalse osakaaluna teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavates avaliku sektori kogukulutustes	%	Kkk
Avaliku sektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile protsentuaalse osakaaluna aasta SKPs	%	Kkk
Erasektori teadus- ja innovatsioonikulutused
Erasektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile	(miljonit eurot)	V
Erasektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile protsentuaalse osakaaluna teadusuuringutele ja innovatsioonile tehtavates erasektori kogukulutustes	%	V
Erasektori aasta kogukulutused puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogiaga seotud teadusuuringutele ja innovatsioonile protsentuaalse osakaaluna aasta SKPs	%	V
Muud riiklikult püstitatud eesmärgid
Riiklik eesmärk 1		Kkk
Riiklik eesmärk 2		Kkk
Lisage ridu vastavalt vajadusele		Kkk
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 3.

Edusammud selliste mittekvantifitseeritavate riiklike eesmärkide saavutamisel, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud avaliku ja vajaduse korral erasektori kogukulutustega (6)

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Toetatav energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteet (7)	Toetatav puhta energia/vähese CO2 heitega tehnoloogia (8)	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (9)	Püstitatud eesmärgi eeldatav mõju (10)
Kkk	Kkk	V	V	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 4.

Edusammud selliste riiklike eesmärkide, sealhulgas pikaajaliste 2050. aasta eesmärkide saavutamisel, mis on seotud tehnoloogiaga, mida kasutatakse suure energiakasutusega ja rohkesti CO2 heidet tekitavate tööstussektorite CO2 heite vähendamiseks ning kui see on kohaldatav, seonduva CO2 transpordi, kasutamise ja säilitamise taristu kasutuselevõtuks (11)

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse)				Üldised märkused
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus	Näitaja väärtus	Vaatlusaasta	Ühik	Üldised märkused
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	V
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 5.

Edusammud konkurentsivõimega seotud riiklike eesmärkide saavutamisel

Riikliku eesmärgi nimetus

Kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud

Arengunäitaja(d) (kui kohaldatakse)

Üldised märkused

Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus

Näitaja väärtus

Vaatlusaasta

Ühik

Kkk

Riiklik eesmärk 1

Riiklik eesmärk 2

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märkused.

Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

(1)

Liikmesriigid kirjeldavad kõiki konkurentsivõimeeesmärke. Need võivad hõlmata eesmärke, mis on seotud järgmisega:

—	patendid ja teadusväljaanded;

—	väärtusahela aspektid, nagu vahe-eesmärgid ja eesmärgid uutes töövaldkondades, ettevõtete alustamine ja kasv konkreetsetes energiasektorites;

—	globaalne või sise-/koduturg, näiteks tehnoloogia ja kaubandusmahtude sisenemine rahvusvahelisele/siseriiklikule turule (impordi ja/või ekspordi muutumine) nii Euroopa kui ka maailma mastaabis.

(1) Liikmesriigid kirjeldavad riigis püstitatud riiklikke eesmärke, mis toetavad SET-kava rakendamist ja ülevõtmist.

(2) Liikmesriigid valivad tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu prioriteeti.

(3) Liikmesriigid valivad tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu tehnoloogiat.

(4) Puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogia hõlmab kõiki SET-kavas käsitletavaid tehnoloogialahendusi.

(5) „Puhta energia tehnoloogia ja vähese CO2 heitega tehnoloogia“ hõlmab kõiki SET-kavas käsitletavaid tehnoloogialahendusi.

Liikmesriigid esitavad riiklikud eesmärgid, mis on seotud puhta energia tehnoloogiat käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsiooniks ning tehnoloogiakulude katmiseks ja tõhususe suurendamiseks ette nähtud avaliku ja vajaduse korral erasektori kogukulutustega. Liikmesriigid lisavad vajadust mööda eraldi eesmärgid seoses avaliku ja erasektori kulutuste, tehnoloogiakesksete eesmärkide, tõhususe suurendamisega jne.

(6) „Puhta energia tehnoloogia ja vähese CO2 heitega tehnoloogia“ hõlmab kõiki SET-kavas käsitletavaid tehnoloogialahendusi.

(7) Liikmesriigid võivad valida tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu prioriteeti.

(8) Liikmesriigid võivad valida tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu tehnoloogiat.

(9) Liikmesriigid esitavad ajakohastatud teabe praeguse hetkeni tehtud edusammude kohta. Kui eesmärgid on püstitatud, tuleks anda ülevaade peamistest meetmetest ja saavutatud vahe-eesmärkidest. Kui eesmärke ei püstitatud, tuleks teada anda, kas eesmärgid on hiljem püstitatud, misjuhul tuleks neid ka kirjeldada.

(10) Liikmesriigid kirjeldavad püstitatud eesmärkide eeldatavat mõju ja nende saavutamise ajakava.

(11) Liikmesriik kirjeldab kõiki tööstussektoris CO2 heite vähendamise meetmeid käsitlevaid pikaajalisi kavasid. Kaasata tuleks sellised elemendid nagu energiatõhusus, CO2 kogumine ja säilitamine, elektrifitseerimine ja muud CO2 heite vähendamisele kaasa aitavad tehnoloogialahendused. Esitada tuleks vahe-eesmärgid, eesmärgid ja ajakava ning viidata arvessevõetavatele tehnoloogiatele ja nende eeldatavale kasutuselevõtule.

VIII LISA

ENERGIATOETUSTE, EELKÕIGE FOSSIILKÜTUSTEGA SEOTUD TOETUSTE JÄRKJÄRGULISE KÕRVALDAMISE RIIKLIKUD EESMÄRGID

Tabel 1.

Edusammud energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kõrvaldamise riiklike eesmärkide saavutamisel (1)

Energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kõrvaldamise riiklik(ud) eesmärk (eesmärgid) või kava(d)	Kirjeldus	Sihtaasta (2)	Vahe-eesmärgid (3)	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (4)	Meetmed, millega tagatakse, et kõrvaldamine ei mõjuta energiaostuvõimetuse vähendamise jõupingutusi (5)	Üldised märkused
K	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	V
Riiklik eesmärk/kava 1
Riiklik eesmärk/kava 2
Riiklik eesmärk/kava 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid esitavad fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgid ja muude energiatoetuste järkjärgulise kõrvaldamise eesmärgid. Liikmesriigid peaksid kirjelduse veerus märkima, kas eesmärk on sätestatud õigusaktides, ja asjakohasel juhul sellistele õigusaktidele viitama.

Kui energiatoetuste järkjärgulise kõrvaldamise eesmärke ei püstitata, annavad liikmesriigid aru mis tahes kavatsusest võtta järkjärgulise kõrvaldamise kohustus või püstitada kõrvaldamiseesmärk. Liikmesriigid esitavad kirjelduse veerus nende kavatsuste lühikirjelduse ja selgitavad, millal sellised kohustused eeldatavasti jõustuvad.

(2) Liikmesriigid nimetavad aasta, mil eesmärk tuleks saavutada.

(3) Liikmesriigid nimetavad kvantitatiivsed vahe-eesmärgid, nt 50 % kõrvaldamine 2024. aastaks; 100 % kõrvaldamine 2026. aastaks.

(4) Liikmesriigid esitavad eesmärgi ja asjakohasel juhul vahe-eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud.

(5) Liikmesriigid nimetavad võetud meetmed, millega tagatakse, et järkjärguline kõrvaldamine ei mõjuta jõupingutusi energiaostuvõimetuse vähendamiseks. Liikmesriigid teatavad, kas on leitud fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kõrvaldamise hinnanguline majanduslik ja muu mõju energiaostuvõimetutele majapidamistele ning millised poliitikasuunad või meetmed on sellise mõju leevendamiseks kehtestatud või kavandatud (näiteks kodude energiatõhusamaks renoveerimise ja energiatõhusustehnoloogia toetus, näiteks elektriliste soojuspumpade ja kodude soojustamise toetus).

IX LISA

RIIKLIKE POLIITIKASUUNDADE JA MEETMETE RAKENDAMISEL TEHTUD EDUSAMMUD

Tabel 1.

Poliitikasuundade ja meetmete peamised tunnused ja edusammud nende rakendamisel

Poliitikasuuna või meetme number	Poliitikasuuna või meetme number riiklikus energia- ja kliimakavas, kui see on erinev	Poliitikasuuna või meetme nimetus	Üksik poliitikasuund/meede või poliitikasuuna-/meetmerühm	Kui tegemist on poliitikasuuna/meetmerühmaga, siis milliseid üksikuid poliitikasuundi või meetmeid see hõlmab	Asjakohased eesmärgid, sihid või panused, millele poliitikasuund või meede kaasa aitab (1)	Geograafiline ulatus (2)	Mõjutatud sektor(id) (3)	Eesmärk (4)	Kvantitatiivne eesmärk (5)	Lühikirjeldus
K	Kkk	K	K	K	K	K	K	K	Kkk	K
Poliitikasuund või meede 1
Poliitikasuund või meede 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Hinnang sellele, mil määral poliitikasuund või meede aitab saavutada määruse (EL) 2021/1119 artikli 2 lõikes 1 sätestatud liidu kliimaneutraalsuseesmärki ja täita määruse (EL) 2018/1999 artiklis 15 osutatud pikaajalist strateegiat

Poliitikavahendi liik ((6))

Liidu poliitika, mille tulemusel poliitikasuund või meede rakendati

Rakendamise seis ((9))

Rakendamisperiood

Poliitika rakendamise eest vastutavad üksused ((10))

Näitajad edusammude seireks ja hindamiseks aja jooksul ((11))

Liidu poliitika ((7))

Muu

Asjaomane säte ((8))

Algus

Lõpp

Liik

Nimetus

Kirjeldus

Aasta

Väärtus

Kkk

Poliitikasuund või meede 1

Poliitikasuund või meede 2

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märkused (jätkuvad):

Ajakohastus pärast eelmist esitamist ((12))	Ajakohastuse selgitused või täiendava/lisadokumendi link	Poliitikaeesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud ((13))	Poliitikanäitajate saavutamiseks tehtud edusammud ((14))				Viide hinnangutele ja nende aluseks olevatele tehnilistele aruannetele	Üldised märkused
Ajakohastus pärast eelmist esitamist ((12))	Ajakohastuse selgitused või täiendava/lisadokumendi link	Poliitikaeesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud ((13))	Näitaja	Väärtus	Aasta	Ühik		Üldised märkused
K	Kkk	K	Kkk				K	K



Märkused (jätkuvad):

Mõõtmepõhine aruandlus
Mõjutatud energiakandja(d) ((15))	Toetatav energialiidu teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteet ((16))	Toetatav puhta energia/vähese CO2 heitega tehnoloogia ((17))	Toetatavad sektorid ((18))
Kkk	K	K	Kkk



Märkused (jätkuvad):

Tabel 2.

Üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju taastuvenergia tootmisele käsitlevate eel- ja järelhindamiste tulemused (6)

Poliitikasuuna või meetme number	Eelhindamine						Järelhindamine
	Taastuvenergia tootmine (ktoe/aasta)				Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus	Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)	Aasta, mida tootmine puudutab (7)	Taastuvenergia tootmine (ktoe/aasta) (8)	Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus	Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)
	t	t + 5	t + 10	t + 15	Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus		Aasta, mida tootmine puudutab (7)	Taastuvenergia tootmine (ktoe/aasta) (8)	Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus
V
Poliitikasuund või meede 1
Poliitikasuund või meede 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: V = vabatahtlik; t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5. Märkused.

Tabel 3.

Üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju energiatõhususele käsitlevate eel- ja järelhindamiste tulemused (9)

Poliitikasuuna või meetme number	Eelhindamine						Järelhindamine
	Energia tarbimise vähendamine (ktoe/aasta, lõppenergia)				Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus	Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)	Aasta, mille kohta vähenemine kehtib (10)	Energia tarbimise vähendamine (ktoe/aasta, lõppenergia) (11)	Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus	Hinnanguga seotud dokumendid/allikas, kui need on kättesaadavad (esitada veebilink aruandele, kust see arv on võetud)
	t	t + 5	t + 10	t + 15	Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus		Aasta, mille kohta vähenemine kehtib (10)		Hinnangu aluseks oleva teabe selgitus
V
Poliitikasuund või meede 1
Poliitikasuund või meede 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: V = vabatahtlik; t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5. Märkused.

Tabel 4.

Taastuvenergia tootmist käsitlevate üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade puhul prognoositud ja nende tehtud kulutused ning prognoositud ja saadud kasu (12)

Poliitikasuuna või meetme number

Prognoositud kulu ja kasu (eelhindamine)

Tehtud kulu ja saadud kasu (järelhindamine)

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes toodetud taastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kogukasu (13) eurodes aastas

Kasu (13) eurodes toodetud taastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Netokulu eurodes toodetud taastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindu on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid) (14)

Dokumendid/allikas (esitage veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kirjeldus

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes toodetud taastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kasu (13) eurodes toodetud taastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Kogukasu (13) eurodes aastas

Netokulu eurodes toodetudtaastuvenergia naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindu on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid) (14)

Dokumendid/allikas (esitage veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kirjeldus

Poliitikasuund või meede 1

Poliitikasuund või meede 2

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märkused.

V = vabatahtlik.

Tabel 5.

Energiatõhusust käsitlevate üksikute poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade puhul prognoositud ja nende tehtud kulutused ning prognoositud ja saadud kasu (15)

Poliitikasuuna või meetme number

Prognoositud kulu ja kasu (eelhindamine)

Tehtud kulu ja saadud kasu (järelhindamine)

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kogukasu (16) eurodes aastas

Kasu (16) eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Netokulu eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindu on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid) (17)

Dokumendid/allikas (esitage veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kirjeldus

Aasta(d), mille kohta kulu on arvutatud

Kogukulu eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne kogukulu eurodes aastas

Kasu (16) eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Kogukasu (16) eurodes aastas

Netokulu eurodes lõppenergia tarbimise vähendamise naftaekvivalenttonni kohta

Absoluutne netokulu eurodes aastas

Aasta, mille hindu on kasutatud

Kuluhinnangute kirjeldus (mille alusel kulusid on hinnatud, mis liiki kulusid on hinnatud, meetodid) (17)

Dokumendid/allikas (esitage veebilink aruandele, kust see arv on võetud)

Muu kasu kirjeldus

Poliitikasuund või meede 1

Poliitikasuund või meede 2

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märkused.

V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid valivad lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud järgmiste eesmärkide, sihtide ja panuste hulgast (valida võib rohkem kui ühe eesmärgi või panuse):

CO2 heite vähendamise mõõde: kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine – liikmesriigi siduv riiklik kasvuhoonegaaside heitega seotud eesmärk ja iga-aastased siduvad riiklikud piirnormid vastavalt määrusele (EL) 2018/842; liikmesriigi kohustused vastavalt määrusele (EL) 2018/841; muud eesmärgid, sh sektoripõhised ja kohanemiseesmärgid;

CO2 heite vähendamise mõõde: taastuvenergia – panus liidu siduvasse eesmärki saavutada 2030. aastal taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 3; eeldatavad trajektoorid, mis näitavad ajavahemikul 2021–2030 elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris tarbitava taastuvenergia osakaalu lõppenergia tarbimises; eeldatavad trajektoorid taastuvenergiatehnoloogia lahenduste kaupa; eeldatavad trajektoorid, mis näitavad nõudlust bioenergia järele, liigitatuna kütte-, elektri- ja transpordisektori kaupa, ning bioenergia pakkumist lähtematerjalide ja päritolu kaupa; muud riiklikud trajektoorid ja eesmärgid, sh pikaajalised või sektoripõhised trajektoorid ja eesmärgid (nt taastuvenergia osakaal kaugküttes, taastuvenergia kasutus hoonetes, linnade, taastuvenergiakogukondade ja oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate toodetav taastuvenergia, reovee töötlemisel settest saadud energia);

energiatõhususe mõõde – seoses liidu 2030. aasta vähemalt 32,5 % energiatõhususeesmärgiga kindlaks määratud soovituslik riiklik energiatõhususpanus, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 5; ajavahemikul 2021–2030 saavutatav kumulatiivne lõpptarbimise energiasääst kooskõlas direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 1 punktiga b energiasäästukohustuste kohta; riigi elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia soovituslikud vahe-eesmärgid; ajavahemikul 2021–2030 renoveeritav üldpõrandapind või võrdväärne iga-aastane energiasääst vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 5, mis käsitleb avaliku sektori asutuste hoonete eeskuju; muud riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised eesmärgid või strateegiad ja sektoripõhised eesmärgid, ning riiklikud eesmärgid sellistes valdkondades nagu energiatõhusus transpordisektoris ning seoses kütmise ja jahutamisega;

energiajulgeoleku mõõde – riiklikud eesmärgid seoses energiaallikate mitmekesistamise ja kolmandatest riikidest pärit energiatarnete suurendamisega, mille eesmärk võib olla vähendada sõltumist imporditavast energiast; kolmandatest riikidest imporditavast energiast sõltumise vähendamise riiklikud eesmärgid, et suurendada piirkondade ja riikide energiasüsteemide vastupanuvõimet; riiklikud eesmärgid, mis on seotud riigi energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisega, eelkõige omamaiste energiaallikate kasutuselevõtu, tarbimiskaja ja energia salvestamise abil; riiklikud eesmärgid, et tulla toime olukorraga, kus energiaallikast pärit tarned on napid või katkenud, et tõsta piirkondade ja riigi energiasüsteemide vastupanuvõimet;

energia siseturu mõõde – elektrivõrkude omavahelise ühendatuse määr, mille liikmesriik on 2030. aastaks eesmärgiks seadnud, võttes arvesse elektrivõrkude omavahelise ühendatuse 2030. aasta eesmärki, mis on vähemalt 15 %; elektrienergia ja gaasi ülekande taristu põhiprojektid ja asjakohasel juhul moderniseerimisprojektid, mis on vajalikud energialiidu viie mõõtmega seotud eesmärkide saavutamiseks; muud kavandatud peamised taristuprojektid kui ühishuviprojektid: energia siseturu muude aspektide, nt süsteemi paindlikkuse suurendamise (eelkõige seoses konkurentsipõhiste elektrihindade edendamisega vastavalt valdkondlikule õigusele), turgude lõimimise ja liitmisega (mille eesmärk on suurendada olemasolevate ühenduste kaubeldavat võimsust), arukate võrkude, koondamise, tarbimiskaja, salvestamise, hajatootmise, jaotamise, ümberjaotamise ja piiramise mehhanismide ning reaalajas edastatavate hinnasignaalidega seotud riiklikud eesmärgid; riiklikud eesmärgid, mis on seotud taastuvenergia mittediskrimineeriva osaluse, tarbimiskaja ja salvestamisega, sh koondamise abil, kõigil energiaturgudel; riiklikud eesmärgid seoses tagamisega, et tarbijad osalevad energiasüsteemis ning saavad kasu omatootmisest ja uutest tehnoloogialahendustest, sh arukatest arvestitest; riiklikud eesmärgid, millega tagada elektrisüsteemi piisavus ja energiasüsteemi paindlikkus taastuvenergia tootmiseks; riiklikud eesmärgid, millega tagatakse energiatarbijate kaitse ja energia jaemüügisektori konkurentsivõime suurendamine; energiaostuvõimetusega seotud riiklikud eesmärgid;

teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõde – energialiiduga seotud avaliku sektori teadusuuringuid ja innovatsiooni ning asjakohasel juhul ka erasektori teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad riiklikud rahastamis- ja muud eesmärgid; puhta energia tehnoloogia edendamisega seotud riiklikud 2050. aasta eesmärgid ning vajaduse korral riiklikud eesmärgid, sh pikaajalised (2050), mis on seotud vähese CO2 heitega tehnoloogia kasutuselevõtuga, sh suure energiakasutusega ja rohkesti CO2 heidet tekitavate tööstussektorite CO2 heite vähendamise ning vajaduse korral seonduva CO2 transpordi ja säilitamise taristu tehnoloogia; riiklukud konkurentsivõimeeesmärgid.

(2) Liikmesriigid valivad järgmiste kategooriate hulgast: kahte või enamat riiki hõlmav, riiklik, piirkondlik, kohalik.

(3) Liikmesriigid valivad järgmiste sektorite hulgast (valdkondadevaheliste poliitikasuundade ja meetmete puhul võib valida rohkem kui ühe sektori): energiavarustus (sh kütuste ammutamine/kaevandamine, edastamine, jaotamine ja säilitamine ning energia muundamine kütteks ja jahutuseks ning elektri tootmiseks); energiatarbimine (sh kütuste ja elektri tarbimine lõpptarbijate, näiteks kodumajapidamiste ja ametiasutuste, teenindus-, tööstus- ja põllumajandussektori poolt); transport; tööstusprotsessid (sh tööstusharud, kus muundatakse materjale keemiliselt või füüsikaliselt, kus tekitatakse sellega kasvuhoonegaaside heidet või kasutatakse toodetes kasvuhoonegaase ja fossiilkütustest pärinevat süsinikdioksiidi mitteenergeetilisel eesmärgil); põllumajandus; LULUCF; jäätmekäitlus/jäätmed; muud sektorid.

(4) Eesmärk on „esialgne avaldus tulemuste kohta (sealhulgas soovitud tagajärjed ja mõju), mida sekkumisega soovitakse saavutada“. Liikmesriigid valivad järgmiste eesmärkide hulgast (võib valida rohkem kui ühe eesmärgi, võib lisada täiendavaid eesmärke ning täpsustada neid „muu“ all):

energiavarustus – taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine elektrisektoris; taastuvenergia osakaalu suurendamine kütte- ja jahutussektoris; üleminek vähem CO2 heidet tekitavatele kütustele; vähese CO2 heitega energia tõhusam tootmine taastumatutest allikatest (tuumaenergia); kadude vähendamine; tõhususe suurendamine energeetikasektoris ja energia muundamise sektoris; CO2 kogumine ja säilitamine või CO2 kogumine ja kasutamine; energiatootmise hajusheite piiramine; primaarenergia tootmisel kasutatavate allikate arvu suurendamine; kolmandatest riikidest pärinevast impordist sõltumise vähendamine; energiavarustustaristu vastupanuvõime suurendamine, sealhulgas energiavarustuse tagamine suuremate võrguhäirete korral; elektrivõrgus suuremal määral taastuvenergia vastuvõtmise võime parandamine; elektrivõrkude omavaheliste ühenduste suurendamine; hindade suurem lähendamine elektrienergiaturgudel; tarbijate energiaturgudel osalemise suurendamine; elektrisüsteemi paindlikkuse ja piisavuse suurendamine; energiavarustusega seotud teadusuuringud ja innovatsioon; muu energiavarustus;

energiatarbimine – hoonete energiatõhususe suurendamine; seadmete energiatõhususe suurendamine; energiatõhususe suurendamine teenuste-/teenindussektoris; energiatõhususe suurendamine tööstusliku lõppkasutuse sektorites; nõudluse juhtimine/vähendamine; tehnoloogia-, protsesside- ja materjalidealased teadusuuringud ja innovatsioon, mis aitavad vähendada energiatarbimist; muu energiatarbimine;

transport – sõidukite energiatõhususe suurendamine; ühistranspordile või mootorita transpordivahenditele ülemineku edendamine; vähese CO2 heitega kütused; elektriline maanteetransport; nõudluse juhtimine/vähendamine; käitumise parandamine; transporditaristu tõhustamine; rahvusvahelisest õhu- või meretranspordist pärit heite vähendamine; teadusuuringud ja innovatsioon transpordisektorist pärit heite vähendamiseks; innovatsioon transpordi digipöörde valdkonnas; muu transport;

tööstusprotsessid – heite vähendamise tehnoloogia kasutamine; tööstusprotsesside hajusheite tõhusam piiramine; fluoritud gaaside tootmisega seotud heite, kontrollimatu heite ja kõrvaldamisega seotud heite tõhusam piiramine; fluoritud gaaside asendamine väiksema globaalse soojendamise potentsiaaliga gaasidega; teadusuuringud ja innovatsioon ELi tööstuse energiamahukuse vähendamise valdkonnas; muud tööstusprotsessid;

jäätmekäitlus/jäätmed – nõudluse juhtimine/vähendamine; tõhusam ringlussevõtt; tõhusam CH4 kogumine ja kasutamine; tõhusam jäätmekäitlustehnoloogia; prügilate tõhusam haldamine; jäätmete põletamine koos energia kasutamisega; reoveejuhtimissüsteemide tõhustamine; prügilasse ladestamise vähendamine; muud jäätmed;

põllumajandus – väetiste/sõnniku kasutamise vähendamine põllumaal; muud põllumaa parema majandamise meetmed; tõhusam loomakasvatus; tõhusamad süsteemid loomse päritoluga jäätmete käitlemiseks; karja- või rohumaade parema majandamise meetmed; orgaaniliste muldade parem majandamine; muu põllumajandus;

LULUCF – metsastamine ja taasmetsastamine; süsiniku säilitamine olemasolevates metsades; olemasolevate metsade tootmisvõime suurendamine; puittoodete süsiniku talletaja suurendamine; metsade tõhusam majandamine; raadamise ärahoidmine; tugevam kaitse looduslike häiringute eest; suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega lähteainete ja materjalide asendamine puittoodetega; sookuivendamise ärahoidmine või taassoostamine; degradeerunud maa taastamine; muu LULUCFi sektoriga seotud eesmärk;

muu – liikmesriigid esitavad eesmärgi lühikirjelduse.

(5) Liikmesriigid esitavad vähemalt arvu(d), ühiku(d), lõppaasta ja baasaasta, kui eesmärk (eesmärgid) on kvantifitseeritud. Kvantifitseeritud eesmärgid on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajalised.

((6)) Liikmesriigid valivad järgmiste poliitikavahendite hulgast: majandusmeetmed; fiskaalmeetmed; vabatahtlikud/läbiräägitud kokkulepped; regulatiivmeetmed; teave; haridus; teadusuuringud; kavandamine; muu.

((7)) Nimetage ainult see liidu poliitikasuund/need liidu poliitikasuunad, mida rakendatakse riikliku poliitikasuuna kaudu või mille eesmärgi saavutamine on riiklike poliitikasuundade vahetu eesmärk. Liikmesriik peab valima poliitika tabeli elektroonilises versioonis esitatud loetelust või valima „muu“ ja esitama liidu poliitika nimetuse.

((8)) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa mõõtmetele „ CO2 heite vähendamine: taastuvenergia “ ja „ energiatõhusus “. Liikmesriik valib asjakohase sätte tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust või valib „muu“ ja esitab sätte nimetuse.

((9)) Liikmesriigid valivad järgmiste kategooriate hulgast: kavandatud; vastu võetud; rakendatud; aegunud.

((10)) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast ja sisestavad poliitikasuuna või meetme rakendamise eest vastutavate üksuste nimed (võib valida rohkem kui ühe üksuse): riigi valitsus; piirkondlikud üksused; kohalik omavalitsus; ettevõtjad/tööstusühendused; teadusasutused; muud loetlemata üksused.

((11)) Liikmesriigid esitavad kõik sellised näitajad (koos ühikuga) ja nende väärtused, mida kasutatakse poliitikasuundade ja meetmete edukuse seireks ja (eel)hindamiseks. Liikmesriigid märgivad, millis(t)e aasta(te) väärtus(t)ega on tegemist. Esitada võib mitme näitaja ja aasta väärtused. Liikmesriikide kindlaksmääratud tulemusnäitajad peavad olema asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad.

((12)) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib lisada täiendavaid variante ja täpsustada neid „muu“ all): uue meetme vastuvõtmine, kokkuleppe sõlmimine, õigusaktide avaldamine; meetme/programmi käivitamine/jõustamine; meetme tühistamine/lõpetamine/lõpuleviimine; kehtiva meetme muutmine, muudatused rakendamises või ülesehituses ja pikendamine; seireteave, ajakohased andmed edusammude kohta või mõjuhindamise tulemused; olemasolevate meetmete jätkamine/oluliste ajakohastuste puudumine; eelnõud, teadaanded, kohustused, kavandatavad meetmed, arutelud uue meetme kohta; muu.

((13)) Liikmesriigid esitavad poliitikaeesmärgi saavutamiseks tehtud edusammude kvalitatiivse kirjelduse.

((14)) Liikmesriigid esitavad sellised näitajad (koos ühikuga) ja nende väärtused, mida on kasutatud poliitikasuundade ja meetmete edenemise seireks ja (järel)hindamiseks. Liikmesriigid märgivad, millis(t)e aasta(te) väärtus(t)ega on tegemist. Esitada võib mitme näitaja ja aasta väärtused. Liikmesriikide kindlaksmääratud tulemusnäitajad peavad olema asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad.

((15)) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa energiajulgeoleku mõõtmele. Liikmesriigid valivad järgmiste energiakandjate hulgast (võib valida rohkem kui ühe energiakandja; võib lisada täiendavaid energiakandjaid ja täpsustada neid „muude kütuste“ all): kogu süsteem; elekter; gaas; naftasaadused; tuumkütus; soojus; muud kütused.

((16)) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõtmele. Liikmesriigid valivad tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu prioriteeti.

((17)) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõtmele. Puhta energia ja vähese CO2 heitega tehnoloogia hõlmab kõiki SET-kavas käsitletavaid tehnoloogialahendusi. Liikmesriigid valivad tabeli vormi elektroonilises versioonis esitatud loetelust ühe või mitu tehnoloogiat.

((18)) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime mõõtmele. Liikmesriigid peaksid lisama kirjelduse selle kohta, milliseid sektoreid selle poliitikaga toetatakse.

(6) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa mõõtmele „ CO2 heite vähendamine: taastuvenergia “. Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav.

(7) Liikmesriigid võivad esitada järelhindamise tulemused rohkem kui ühe aasta kohta, võimaluse korral keskendudes aastatele, mis lõpevad numbriga 0 või 5.

(8) Järelhindamine hõlmab kõiki hindamisi, mis põhinevad kogu rakendusperioodi või selle osade tulemustel.

(9) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa energiatõhususe mõõtmele. Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav.

(10) Liikmesriigid võivad esitada järelhindamise tulemused rohkem kui ühe aasta kohta, võimaluse korral keskendudes aastatele, mis lõpevad numbriga 0 või 5.

(11) Järelhindamine hõlmab kõiki hindamisi, mis põhinevad kogu rakendusperioodi või selle osade tulemustel.

(12) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa mõõtmele „ CO2 heite vähendamine: taastuvenergia “. Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav.

(13) Kasu märgitakse negatiivse väärtusena.

(14) Kirjeldus sisaldab arvesse võetud kulude ja kasu liiki, kulude ja kasu hindamisel arvesse võetud sidusrühmi, kulude ja kasu võrdlusalust ning metoodikat.

(15) Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mis aitavad kaasa energiatõhususe mõõtmele. Liikmesriigid esitavad teabe poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade kohta, mille puhul selline hinnang on kättesaadav.

(16) Kasu märgitakse vormile negatiivse väärtusena.

(17) Kirjeldus sisaldab arvesse võetud kulude ja kasu liiki, kulude ja kasu hindamisel arvesse võetud sidusrühmi, kulude ja kasu võrdlusalust ning metoodikat.

X LISA.

MÄÄRUSE (EL) 2018/1999 ARTIKLI 21 PUNKTI B ALAPUNKTI 3 KOHASED UUED POLIITIKASUUNAD JA MEETMED

Tabel 1.

Direktiivi 2012/27/EL artiklis 7a osutatud energiatõhususkohustuste süsteemid

Poliitikasuuna või meetme number	K
Teabeallikad (sealhulgas viide asjakohasele seadusele või muu(de)le õigusakti(de)le)	K
Eeldatav sääst aastatel 2021–2030 ja kohustusperioodi(de) kestus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunktid d ja e)
Eeldatav kumulatiivne energiasääst lõpptarbimises perioodil 2021–2030 (ktoe)	K
Eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (ktoe/aasta) (1)	Kkk
2021	Kkk
2022	Kkk
2023	Kkk
2024	Kkk
2025	Kkk
2026	Kkk
2027	Kkk
2028	Kkk
2029	Kkk
2030	Kkk
Kohustusperioodi(de) kestus	K
Ülesehituse peamised tunnusjooned
Kohustatud isikud ja nende vastutus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt b)	K
Sihtsektorid (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt c) (2)	K
Sektorid, kus energiatõhususkohustuste süsteemis on toetuskõlblikke üksikmeetmeid (kui need erinevad eespool loetletud sihtsektoritest) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt c)	K
Energiatõhususkohustuste süsteemiga hõlmatud üksikmeetmed (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt f) ja nende vastavad kestused (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt i ja punkti 5 alapunkt h) (3)	K
Teave energiatõhususe direktiivi järgmiste sätete kohaldamise kohta:
asjakohasel juhul erimeetmed ja/või vähekaitstud leibkondades, sealhulgas energiaostuvõimetutes kodumajapidamistes, ja asjakohasel juhul sotsiaaleluruumides saavutatava energiasäästu osakaal (direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõige 11)	Kkk
energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku poolt saavutatud energiasääst (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõike 6 punkt a) (4)	Kkk
ülekandmis- ja mahaarvamiseeskirjad (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõike 6 punkt b)	Kkk
energiasäästuga kauplemise võimalused (kui see on asjakohane)	Kkk
koostöö riikliku energiatõhususfondiga vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 20 lõikele 6 (nagu kirjeldatakse selle direktiivi artikli 7a lõikes 1) (5)	Kkk
Üldine teave arvutamismetoodika kohta
Kasutatud mõõtmismeetod(id) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkt 1) (6)	K
Energiasäästu väljendamiseks kasutatud näitaja(d) (primaar- või lõppenergia sääst) (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõige 4 ja V lisa punkti 3 alapunkt d)	K
Kuidas võetakse energiasäästu arvutamisel arvesse meetmete kestust (ja võimalikku energiasäästu muutumist ajas) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt i ja punkti 5 alapunkt h) (7)	K
Muud teabeallikad või viited (nt uuringud, hindamisaruanded), kus on energiasäästu arvutamise kohta rohkem selgitusi ja üksikasju	V
Täiendavus ja olulisus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punktiga 2 ja punkti 5 alapunktiga g seotud nõuded)
Arvutusmeetodi kirjeldus, sh kuidas võetakse arvutusmetoodikas arvesse täiendavust (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt a) (8)	K
Kas energiatõhususkohustuste süsteem soodustab varajast väljavahetamist? Kui nii, siis kuidas võetakse seda arvesse energiasäästu arvutamisel? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt f)	K
Eeldatava ja suhtelise säästu puhul kasutatud võrdlusalused (kui eeldatavat või suhtelist säästu kasutatakse) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 1 alapunkt c)	K
Kuidas saavutatakse oluline energiasääst? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt h)	K
Võimalik kattuvus (poliitika- ja üksikmeetmete vahel) ja topeltarvestus
Energiatõhususkohustuste süsteemiga hõlmatud üksikmeetmete võimalik kattuvus (9)	Kkk
Energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivmeetme(te) võimalik kattuvus vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklile 7	Kkk
Kuidas käsitletakse (energiatõhususkohustuste süsteemi ja alternatiivmeetmete) võimalikku kattuvust, et hoida ära energiasäästu topeltarvestamine? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt g)	K
Kliimaerinevused (asjakohasel juhul) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt h ja punkti 5 alapunkt i)
Kas piirkondade vahel on kliimaerinevusi? Kas need võivad energiatõhususkohustuste süsteemiga hõlmatud meetmetele mõju avaldada?	Kkk
Kuidas kliimaerinevusi energiasäästu arvutamisel asjakohasel juhul arvesse võetakse?	Kkk
Energiasäästu seire ja kontroll (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt j)
Seire- ja kontrollisüsteemi ning kontrollimenetluse lühikirjeldus	K
Energiatõhususkohustuste süsteemi seire ja kontrolli eest vastutavad asutused	K
Seire ja kontrolli sõltumatus kohustatud isikutest (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõige 5)	K
Statistiliselt esindavate valimite kontroll (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõige 5) (10)	K
Kohustatud isikute aruandluskohustused (iga kohustatud isiku või isikute allkategooria sääst ja kogu süsteemi kohane sääst)	K
Energiatõhususkohustuste süsteemiga igal aastal saavutatud energiasäästu avaldamine (direktiivi 2012/27/EL artikli 7a lõige 7)	K
Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatavad karistused (ja seotud viited, sealhulgas seadus või muud õigusaktid, milles karistused ja nendega seotud tingimused on sätestatud)	K
Sätted juhuks, kui energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamisel tehtavad edusammud ei ole rahuldavad (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt f)	K
Teave kvaliteedistandardite kohta (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt g)
Kuidas edendatakse või nõutakse energiatõhususkohustuste süsteemis kvaliteedistandardite järgimist (toodete, teenuste ja meetmete rakendamise puhul)?	Kkk
Lisateave või -selgitused
Esitage siin muu selgitav teave, mis võib olla kogemuste jagamiseks kasulik	V
Märkused: K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 2.

Direktiivi 2012/27/EL artiklis 7b ja artikli 20 lõikes 6 osutatud alternatiivsed poliitikameetmed (v.a maksustamismeetmed)

Poliitikasuuna või meetme number	K
Teabeallikad (sealhulgas viide asjakohasele seadusele või muu(de)le õigusakti(de)le)	K
Kavandatud või hinnanguline eelarve, sealhulgas vastav(ad) rakendusperiood(id)	V
Eeldatav sääst aastatel 2021–2030 ja kohustusperioodi(de) kestus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunktid d ja e)
Eeldatav kumulatiivne energiasääst lõpptarbimises perioodil 2021–2030 (ktoe)	K
Eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (ktoe/aasta) (11)	Kkk
2021	Kkk
2022	Kkk
2023	Kkk
2024	Kkk
2025	Kkk
2026	Kkk
2027	Kkk
2028	Kkk
2029	Kkk
2030	Kkk
Asjakohasel juhul vaheperiood(id) (12)	Kkk
Ülesehituse peamised tunnusjooned
Avaliku sektori rakendusasutused, osalevad või volitatud isikud ja nende vastutus poliitikameetme rakendamisel (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt b ja punkti 5 alapunkt b)	K
Sihtsektorid (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt c) (13)	K
Alternatiivmeetme alla kuuluvad üksikmeetmed (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt f) ja vastav kestus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt i ja punkti 5 alapunkt h) (14)	K
Energiaostuvõimetusele keskenduvad konkreetsed poliitikameetmed või üksikmeetmed (kui on asjakohane)	Kkk
Üldine teave arvutamismetoodika kohta
Kasutatud mõõtmismeetod(id) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkt 1) (15)	K
Energiasäästu väljendamiseks kasutatud näitaja(d) (primaar- või lõppenergia sääst) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt d)	K
Kuidas võetakse energiasäästu arvutamisel arvesse meetmete kestust (ja võimalikku energiasäästu muutumist ajas) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt i ja punkti 5 alapunkt h) (16)	K
Muud teabeallikad või viited (nt uuringud, hindamisaruanded), kus on energiasäästu arvutamise kohta rohkem selgitusi ja üksikasju	V
Täiendavus ja olulisus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punktiga 2 ja punkti 5 alapunktiga g seotud nõuded)
Arvutusmeetodi kirjeldus, sh kuidas võetakse arvutusmetoodikas arvesse täiendavust (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt a) (17)	K
Kas poliitikameede soodustab varajast väljavahetamist? Kui nii, siis kuidas võetakse seda arvesse energiasäästu arvutamisel? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt f)	K
Eeldatava ja suhtelise säästu puhul kasutatud võrdlusalused (kui eeldatavat või suhtelist säästu kasutatakse) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 1 alapunkt c)	K
Kuidas saavutatakse oluline energiasääst? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt h)	K
Võimalik kattuvus (poliitika- ja üksikmeetmete vahel) ja topeltarvestus
Poliitikameetme alla kuuluvate üksikmeetme võimalik kattuvus (18)	Kkk
Energiatõhususkohustuste süsteemi meetmete (kui neid on) ja alternatiivmeetme(te) võimalik kattuvus vastavalt artiklile 7	Kkk
Kuidas käsitletakse (energiatõhususkohustuste süsteemi meetmete (kui neid on) ja alternatiivmeetmete) võimalikku kattuvust, et hoida ära energiasäästu topeltarvestamist? (V lisa punkti 3 alapunkt g)	K
Kliimaerinevused (asjakohasel juhul) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt h ja punkti 5 alapunkt i)
Kas piirkondade vahel on kliimaerinevusi? Kas need võivad poliitikameetme alla kuuluvatele meetmetele mõju avaldada?	Kkk
Kuidas kliimaerinevusi energiasäästu arvutamisel asjakohasel juhul arvesse võetakse?	Kkk
Energiasäästu seire ja kontroll (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkt j)
Seire- ja kontrollisüsteemi ning kontrollimenetluse lühikirjeldus	K
Poliitikameetme seire ja kontrolli eest vastutavad asutused	K
Seire ja kontrolli sõltumatus osalevatest või volitatud isikutest (direktiivi 2012/27/EL artikli 7b lõige 2)	K
Statistiliselt esindavate valimite kontroll (direktiivi 2012/27/EL artikli 7b lõige 2) (19)	K
Poliitikameetmega igal aastal saavutatud energiasäästu avaldamine (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt e)	K
Nõuetele mittevastavuse korral kohaldatavad karistused (ja seotud viited, sealhulgas seadus või muud õigusaktid, milles karistused ja nendega seotud tingimused on sätestatud)	K
Sätted juhuks, kui poliitikameetme edusammud ei ole rahuldavad (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 3 alapunkt f)	K
Teave kvaliteedistandardite kohta (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt g)
Kuidas edendatakse või nõutakse poliitikameetme korral kvaliteedistandardite järgimist (toodete, teenuste ja meetmete rakendamise puhul)?	Kkk
Lisateave või -selgitused
Muu selgitav teave, mis võib olla kogemuste jagamiseks kasulik	V
Märkused. K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 3.

Teave maksustamismeetmete kohta

Poliitikasuuna või meetme number	K
Maksustamismeetme kestus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkti k alapunkt iv)	K
Avaliku sektori rakendusasutus (Direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkti k alapunkt ii)	K
Sihtsektorid ja maksumaksjate segment (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunkti k alapunkt i) (20)	K
Teabeallikad (sealhulgas viide asjakohasele seadusele või muu(de)le õigusakti(de)le)	K
Eeldatav sääst aastatel 2021–2030 ja kohustusperioodi(de) kestus (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 5 alapunktid d ja e)
Eeldatav kumulatiivne energiasääst lõpptarbimises perioodil 2021–2030 (ktoe)	K
Eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (ktoe/aasta) (21)	Kkk
2021	Kkk
2022	Kkk
2023	Kkk
2024	Kkk
2025	Kkk
2026	Kkk
2027	Kkk
2028	Kkk
2029	Kkk
2030	Kkk
Lisaselgitused (kui on asjakohane)	V
Üldine teave arvutamismetoodika kohta
Kasutatud arvutusmeetod(id) (22)	K
Energiasäästu arvutamise viis (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 4 alapunkt a) (23)	K
Hinnaelastsused (lühiajalised) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 4 alapunkt b) (24)	Kkk
Hinnaelastsused (pikaajalised) (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 4 alapunkt b) (25)	Kkk
Kuidas võetakse energiasäästu arvutamisel arvesse meetmete kestust? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 2 alapunkt e) (26)	K
Kuidas hoitakse ära topeltarvestamist teis(t)e poliitikameetme(te)ga? (direktiivi 2012/27/EL V lisa punkti 4 alapunkt c)	K
Sõltumatus avaliku sektori rakendusasutusest (27)	K
Lisaselgitused ja teabeallikad	V
K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik.

Tabel 4.

Teave direktiivi 2012/27/EL artikli 7 kohaselt esitatud poliitika ja meetmete alla kuuluvate üksikmeetmete kestuse kohta

Kõlblik meede	Lõppkasutuse sektor	Eeldatav kestus (aastates)	Prognoosid energiasäästu võimaliku muutumise kohta ajas	Kasutatud allikas või meetod kestuse ja sellega seotud prognooside hindamiseks
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Meede 1
Meede 2
Meede 3
Märkused: Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

(1) Liikmesriigid täidavad selle välja, kui eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises on stabiilne. Kui uus iga-aastane energiasääst lõpptarbimises eeldatavasti ajas muutub, täidavad liikmesriigid väljad aastate kaupa.

(2) Liikmesriigid nimetavad sektorid (eluasemesektor; teenused; tööstus; transport; muu(d) sektor(id)), mida energiatõhususkohustuste süsteemi eesmärkide arvutamisel ja kohustatud isikute määratlemisel arvesse võetakse. Kui üksikmeetmetele vastavad muud sektorid, märgitakse need järgmisel väljal.

(3) Liikmesriigid nimetavad siin asjakohased meetmed. Kui meetmete loetelu on liiga pikk, esitavad liikmesriigid siin peamised kõlblikkuskriteeriumid ja esitavad loetelu eraldi dokumendina. Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lisa tabelis 4 eri meetmeliikide või -kategooriate eeldatava kestuse.

(4) Kui kohustatud isikutel on lubatud oma kohustuse täitmisel arvesse võtta energiateenuseosutajate või muude kolmandate isikute saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, selgitavad liikmesriigid nende kolmandate isikute kõlblikkuskriteeriume ja seda, kuidas tagatakse, et energiasäästu sertifitseerimisel järgitakse selget ja läbipaistvat heakskiitmisprotsessi.

(5) Liikmesriigid täpsustavad, kas kohustatud isikud saavad või peavad täitma oma säästukohustuse täielikult või osaliselt, panustades riiklikku energiatõhususfondi.

(6) Liikmesriigid täpsustavad kasutatud meetodid vastavalt V lisa punktis 1 määratletud liigitusele: a) eeldatav sääst/b) mõõdetud sääst/c) suhteline sääst/d) küsitluste alusel määratud sääst. Kui liikmesriigid kasutavad muud liiki meetodit, põhjendavad nad seda.

(7) Liikmesriigid esitavad põhjendused, eriti siis, kui on kasutatud V lisa punkti 2 alapunktis i esitatud meetodist erinevat meetodit.

(8) Liikmesriigid selgitavad, kuidas arvutusmetoodika vastab V lisa punkti 2 alapunktidele a–c, sealhulgas seda, kuidas võetakse arvesse ELi õigusnormide mõju, nagu nõutakse V lisa punkti 2 alapunktides b ja c.

(9) Liikmesriigid selgitavad, kuidas võetakse säästuarvutustes arvesse sellist kattuvust, näiteks seinte soojustamise ja küttesüsteemide vahetamise koostoimet. Samuti selgitavad liikmesriigid, kuidas seire- ja kontrollisüsteem hoiab ära olukorra, et mitu kohustatud isikut teatavad ühest ja samast üksikmeetmest (vältides kahekordset arvestamist energiatõhususkohustuste süsteemis).

(10) Liikmesriigid selgitavad, kuidas tagatakse meetmete statistiliselt esindavate valimite tõendamine, ning nimetavad esindavate valimite määratlemiseks ja valimiseks kasutatud kriteeriumid.

(11) Liikmesriigid täidavad selle välja, kui eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises on stabiilne. Kui uus iga-aastane energiasääst lõpptarbimises eeldatavasti ajas muutub, täidavad liikmesriigid väljad aastate kaupa.

(12) Liikmesriigid esitavad siin ajavahemikud või kuupäevad, mida on kasutatud vahe-eesmärkide määratlemiseks, et võimaldada hinnata alternatiivmeetme edenemist.

(13) Liikmesriigid nimetavad sektorid (eluasemesektor; teenused; tööstus; transport; muu(d) arvesse võetud sektor(id).

(14) Liikmesriigid nimetavad üksikmeetmete kategooriad, mida võidakse alternatiivmeetmest rahaliselt või muul viisil toetada või mida edendatakse alternatiivmeetmega õigusaktide, teabe või mis tahes liiki poliitikavahendi kaudu. Kui meetmete loetelu on liiga pikk, esitavad liikmesriigid siin peamised kõlblikkuskriteeriumid ja esitavad loetelu eraldi dokumendina. Liikmesriigid täpsustavad käesoleva lisa tabelis 4 eri meetmeliikide või -kategooriate eeldatava kestuse.

(15) Liikmesriigid täpsustavad kasutatud meetodid vastavalt V lisa punktis 1 määratletud liigitusele: a) eeldatav sääst/b) mõõdetud sääst/c) suhteline sääst/d) küsitluste alusel määratud sääst. Kui liikmesriigid kasutavad muud liiki meetodit, põhjendavad nad seda.

(16) Liikmesriigid esitavad põhjendused, eriti siis, kui on kasutatud V lisa punkti 2 alapunktis i esitatud meetodist erinevat meetodit.

(17) Liikmesriigid selgitavad, kuidas arvutusmetoodika vastab V lisa punkti 2 alapunktidele a–c, sealhulgas seda, kuidas võetakse arvesse ELi õigusnormide mõju, nagu nõutakse V lisa punkti 2 alapunktides b ja c.

(18) Liikmesriigid selgitavad, kuidas võetakse säästuarvutustes arvesse sellist kattuvust, näiteks seinte soojustamise ja küttesüsteemide vahetamise koostoimet.

(19) Liikmesriigid selgitavad, kuidas tagatakse meetmete statistiliselt esindavate valimite tõendamine, ning nimetavad esindavate valimite määratlemiseks ja valimiseks kasutatud kriteeriumid.

(20) Liikmesriigid nimetavad sektorid (eluasemesektor; teenused; tööstus; transport; muu(d) arvesse võetud sektor(id).

(21) Liikmesriigid täidavad selle välja, kui eeldatav uus iga-aastane koguenergiasääst lõpptarbimises on stabiilne. Kui uus iga-aastane energiasääst lõpptarbimises eeldatavasti ajas muutub, täidavad liikmesriigid väljad aastate kaupa.

(22) Liikmesriigid selgitavad, millist mudelit energiasäästu arvutamiseks kasutati, kas lühi- ja/või pikaajalisi elastsusi võeti arvesse ja miks, milliseid muutujaid mudelis arvesse võeti ja kuidas need valiti.

(23) Liikmesriigid selgitavad, millise meetodiga analüüsiti energiatarbimisele maksustamismeetmega ja ilma selleta (vastupidine stsenaarium) avalduvat mõju, kuidas vastupidine stsenaarium määratleti ja kuidas on tagatud, et arvesse võetakse vähemalt ELi minimaalseid maksumääri.

(24) Asjakohasel juhul selgitavad liikmesriigid, kuidas lühiajalised hinnaelastsused on määratletud, tagades, et need kajastavad energianõudluse tundlikkust hinnamuutustele. Liikmesriigid nimetavad hinnaelastsuste määratlemiseks kasutatavad andmeallikad.

(25) Asjakohasel juhul selgitavad liikmesriigid, kuidas pikaajalised hinnaelastsused on määratletud, tagades, et need kajastavad energianõudluse tundlikkust hinnamuutustele. Liikmesriigid nimetavad hinnaelastsuste määratlemiseks kasutatavad andmeallikad.

(26) Liikmesriigid selgitavad, kuidas arvutusmetoodikaga tagatakse, et arvesse saab võtta ainult pärast 31. detsembrit 2020 ja enne 31. detsembrit 2030 rakendatud üksikmeetmetest tulenevat energiasäästu.

(27) Liikmesriigid selgitavad, kuidas tagatakse energiasäästu hindaja(te) sõltumatus maksumeetmest.

XI LISA

TEAVE DIREKTIIVI 2012/27/EL ARTIKLI 7 KOHASELT SAAVUTATUD ENERGIASÄÄSTU KOHTA (1)

Tabel 1.

Direktiivi 2012/27/EL artikli 7 kohaldamisega saavutatud energiasääst aastal X–2

Poliitikasuuna või meetme number	Ühik	Arvesse võetud vähekaitstud leibkonnad (2)	Lõplik energiasääst, mis on saavutatud direktiivi 2012/27/EL artiklis 7a osutatud riiklike energiatõhususkohustuste süsteemide või selle direktiivi artikli 7b kohaselt vastu võetud alternatiivmeetmete kaudu (v.a selle direktiivi artikli 7 lõike 4 punkt c)			millest vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 võetud, energiaostuvõimetuse leevendamiseks mõeldud poliitikasuundade ja meetmetega saavutatud lõplik energiasääst			Direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti c kohaselt saavutatud lõplik energiasääst
Poliitikasuuna või meetme number	Ühik	Arvesse võetud vähekaitstud leibkonnad (2)	Aastal X–2 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (3)	Sellest ainult aastal X–2 rakendatud uute meetmete abil aastal X–2 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–2 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises	Aastal X–2 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (3)	Sellest ainult aastal X–2 rakendatud uute meetmete abil aastal X–2 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–2 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises	Aastal X–2 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (3)	Sellest ainult aastal X–2 rakendatud uute meetmete abil aastal X–2 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–2 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises
K		K	K	K	K	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Poliitikasuund või meede 1	ktoe
Poliitikasuund või meede 2	ktoe
Lisage ridu vastavalt vajadusele	ktoe
Märge: kalendriaasta X–2 aruandlus, kus X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 2.

Direktiivi 2012/27/EL artikli 7 kohaldamisega saavutatud energiasääst aastal X–3 (4)

Poliitikasuuna või meetme number	Ühik	Arvesse võetud vähekaitstud leibkonnad (5)	Lõplik energiasääst, mis on saavutatud direktiivi 2012/27/EL artiklis 7a osutatud riiklike energiatõhususkohustuste süsteemide või selle direktiivi artikli 7b kohaselt vastu võetud alternatiivmeetmete kaudu (v.a selle direktiivi artikli 7 lõike 4 punkt c)			millest vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõikele 11 võetud, energiaostuvõimetuse leevendamiseks mõeldud poliitikasuundade ja meetmetega saavutatud lõplik energiasääst			Direktiivi 2012/27/EL artikli 7 lõike 4 punkti c kohaselt saavutatud lõplik energiasääst
Poliitikasuuna või meetme number	Ühik	Arvesse võetud vähekaitstud leibkonnad (5)	Aastal X–3 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (6)	Sellest ainult aastal X–3 rakendatud uute meetmete abil aastal X–3 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–3 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises	Aastal X–3 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (5)	Sellest ainult aastal X–3 rakendatud uute meetmete abil aastal X–3 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–3 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises	Aastal X–3 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises (5)	Sellest ainult aastal X–3 rakendatud uute meetmete abil aastal X–3 saavutatud energiasääst	2021. aastast kuni aastani X–3 saavutatud kumulatiivne koguenergiasääst lõpptarbimises
K		K	K	K	K	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Poliitikasuund või meede 1	ktoe
Poliitikasuund või meede 2	ktoe
Lisage ridu vastavalt vajadusele	ktoe
Märge: kalendriaasta X–3 aruandlus, kus X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

(1) Liikmesriigid esitavad teavet riikliku energiatõhususkohustuse süsteemi ja alternatiivmeetmete kohta vastavalt direktiivi 2012/27/EL artiklitele 7a ja 7b.

(2) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast vastavalt sellele, kas kaasatakse vähekaitstud leibkonnad, sealhulgas energiaostuvõimetud kodumajapidamised, ning asjakohasel juhul sotsiaaleluruumide kodumajapidamised: „jah“, „ei“. Vähekaitstud leibkondade määratluse kohta on juhised esitatud direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 28 ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punktis d.

(3) Aastal X–2 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises, s.o energiasääst, mis tuleneb alates 2021. aastast kuni aastani X–3 rakendatud uutest meetmetest, millega jätkatakse säästmist ka aastal X–2, võttes arvesse energiasäästu kestust.

(4) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(5) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast vastavalt sellele, kas kaasatakse vähekaitstud leibkonnad, sealhulgas energiaostuvõimetud kodumajapidamised, ning asjakohasel juhul sotsiaaleluruumide kodumajapidamised: „jah“, „ei“. Vähekaitstud leibkondade määratluse kohta on juhised esitatud direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 28 ja määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punktis d.

(6) Aastal X–3 saavutatud aastane koguenergiasääst lõpptarbimises, s.o energiasääst, mis tuleneb alates 2021. aastast kuni aastani X–4 rakendatud uutest meetmetest, millega jätkatakse säästmist ka aastal X–3, võttes arvesse energiasäästu kestust.

XII LISA

DIREKTIIVI 2012/27/EL ARTIKLI 5 KOHANE ARUANDLUS

Tabel 1.

Liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete renoveeritud üldpõrandapind, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõikes 1 (1)

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta X–3		Aasta X–2		Lisateave
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Primaarenergia tarbimine (PEC)	ja/või lõppenergia tarbimine (FEC)	PEC	ja/või FEC	Lisateave
Poliitikasuuna või meetme number	Kkk	Ei kohaldata
Renoveeritud hoonete üldpõrandapind	Kkk	m2
Aastatel X–3 ja X–2 hoonete renoveerimisega saavutatud energiasääst (2)	V	ktoe
Hoonete renoveerimisega saavutatud uue energiasäästu summa 2021. aastast aastani X–3 (X–2) (vastab 3 % renoveerimismäärale)	Kkk	ktoe
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse; V = vabatahtlik. Märkused.

Tabel 2.

Energiasääst keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevates asjakohastes hoonetes, millele on osutatud direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõikes 6 (3) (4)

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta X–3		Aasta X–2		Lisateave
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	PEC	ja/või FEC	PEC	ja/või FEC	Lisateave
Poliitikasuuna või meetme number	Kkk	Ei kohaldata
Aastatel X–3 ja X–2 keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevates asjakohastes hoonetes saavutatud energiasääst (5)	Kkk	ktoe
Keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevates asjakohastes hoonetes saavutatud energiasäästu summa 2021. aastast aastani X–3 (X–2) (vastab 3 % renoveerimismäärale)	Kkk	ktoe
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

(1) Liikmesriigid esitavad teavet direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõikes 1 osutatud poliitikasuundade ja meetmete kohta.

(2) Energiasääst võib olla hinnanguline: esitada võib eeldatava, mõõdetud, suhtelise või küsitluste alusel määratud säästu.

(3) Liikmesriigid esitavad teavet direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõikes 6 osutatud poliitikasuundade ja meetmete kohta.

(4) Ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid alternatiivse lähenemisena direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõigetele 1–5 võtta muid kulutõhusaid meetmeid, sealhulgas täielik renoveerimine ja meetmed hoonete kasutajate käitumise muutmiseks, et saavutada liikmesriikide keskvalitsuste omanduses ja kasutuses olevate asjakohaste hoonete puhul vähemalt samaväärne energiasääst.

(5) Energiasääst võib olla hinnanguline: esitada võib eeldatava, mõõdetud, suhtelise või küsitluste alusel määratud säästu.

XIII LISA

EDUSAMMUD RAHASTAMISE SAAMISEL

Tabel 1.

Edusammud rahastamise saamisel

Poliitikasuuna või meetme number/numbrid, mida aruandlus puudutab (1)

Asjakohane tehnoloogia/asjakohased lahendused

Algselt eeldatud investeeringud (eurodes)

Tegelikud investeeringud aastani X–2 (kaasa arvatud) (eurodes)

Veel rakendamata tegelikud investeeringud (eurodes)

Väärtus

Aasta, mille hindu on kasutatud

Riigi avaliku sektori poolne rahastamine

ELi-poolne rahastamine kokku

millest taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid

millest Euroopa Regionaalarengu Fondi ja/või Ühtekuuluvusfondi vahendid

Erasektoripoolne rahastamine (kui on)

Aasta, mille hindu on kasutatud

Allika kirjeldus

Väärtus

Aasta, mille hindu on kasutatud

Kko

Poliitikasuund või meede 1 või nende rühm

Poliitikasuund või meede 2 või nende rühm

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kko = kohustuslik, kui olemas; V = vabatahtlik.

Märkused.

(1) Liikmesriigid peavad loetlema kõik poliitikasuuna või meetme numbrid, mida aruandlus puudutab. Erinevate poliitikasuundade või meetmete või nende rühmade esitamiseks tuleks kasutada eraldi ridu.

XIV LISA

MÕJU ÕHUKVALITEEDILE JA ÕHUSAASTEAINETE HEITELE

Tabel 1.

Mõju õhukvaliteedile ja õhusaasteainete heitele (1)

Poliitikasuuna või meetme number/numbrid, mida aruandlus puudutab (2)

Vaatlusaasta (3)

Mõjutatud saasteaine(d) (4)

Kvantifitseeritud eeldatav mõju heitele (5) (kt/aasta)

Heitele eeldatavasti avalduva mõju kvalitatiivne hinnang (6)

Kasutatud analüüsimetoodika üksikasjad (7)

Kvalitatiivne määramatuse kirjeldus (kui on asjakohane)

Metoodika dokumendid/allikas

Üldised märkused

t+5

t+10

t+15

t+20

t+25

Kko

V/K

Kko

Poliitikasuund või meede 1 või nende rühm

Poliitikasuund või meede 2 või nende rühm

Lisage ridu vastavalt vajadusele

Märge: t tähistab esimest aruandeaastale järgnevat aastat, mis lõpeb numbriga 0 või 5; K = kohustuslik; Kko = kohustuslik, kui olemas; V = vabatahtlik.

Märkused.

(1) Liikmesriigid esitavad võimalikus ulatuses arvandmed poliitikasuundade ja meetmete või nende rühmade mõju kohta.

(2) Liikmesriigid peavad loetlema kõik poliitikasuuna või meetme numbrid, mida aruandlus puudutab. Erinevate poliitikasuundade või meetmete või nende rühmade esitamiseks tuleks kasutada eraldi ridu.

(3) Vaatlusaasta on heite prognoosimisel kasutatud baasaasta.

(4) Liikmesriigid peavad valima järgmiste saasteainete hulgast (võib lisada täiendavaid saasteaineid ja täpsustada neid „muu“ all): SO2, NOx, metaanita LOÜ, NH3, PM2,5, muu.

(5) Liikmesriigid esitavad heite eeldatava suurenemise positiivsete arvude või vahemikena ja heite eeldatava vähenemise negatiivsete arvude või vahemikena.

(6) Kui arvulist mõju ei ole võimalik näidata, on kohustuslik (K) esitada kvalitatiivne hinnang. Kui mõju on kvantifitseeritud, on kvalitatiivne hinnang vabatahtlik (V).

(7) Kirjeldus sisaldab teavet metoodika, näiteks kasutatud mudelite, mõju võrdlusaluse ja alusandmete kohta.

XV LISA

ENERGIATOETUSTE, EELKÕIGE FOSSIILKÜTUSTEGA SEOTUD TOETUSTE JÄRKJÄRGULISE KÕRVALDAMISEGA SEOTUD POLIITIKASUUNAD JA MEETMED

Tabel 1.

Energiatoetuste, eelkõige fossiilkütustega seotud toetuste järkjärgulise kõrvaldamisega seotud poliitikasuunad ja meetmed

Fossiilkütuse või muuga seotud toetus (1)	Poliitikasuuna nimetus (inglise keeles)	Poliitikasuuna nimetus (kohalikus keeles)	Sektor (2)	Eesmärk (3)	Energiakandja (4)	Kategooria (5)	Rakendamisperiood		Toetuse maht
Fossiilkütuse või muuga seotud toetus (1)	Poliitikasuuna nimetus (inglise keeles)	Poliitikasuuna nimetus (kohalikus keeles)	Sektor (2)	Eesmärk (3)	Energiakandja (4)	Kategooria (5)	Algus (6)	Lõpp (7)	X–3 (8)	X–2 (8)	Vääring (9)
K	K	K	K	K	K	K	K	K	Kko	K	K
Toetus 1
Toetus 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kko = kohustuslik, kui olemas. Märkused.

(1) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib lisada täiendavaid variante ja täpsustada neid „muu“ all): fossiilkütus; muu (sh elektri-, tuuma- ja taastuvenergiatoetused ning energiatõhusustoetused). Kui tegemist on fossiilkütustest elektrienergia tootmiseks antavate toetustega, tuleks need esitada fossiilkütuste kategoorias.

(2) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: energiasektor (võimaluse korral valige järgmiste allsektorite hulgast: ENER – fossiilkütuste kaevandamine; ENER – energiakultuurid; ENER – muundamine; ENER – muundamine – rafineerimine; ENER – muundamine – veeldatud maagaas; ENER – muundamine – koostootmine; ENER – muundamine – elektrienergia tootmine; ENER – muundamine – küte ja jahutus; ENER – muundamine – vedelad biokütused; ENER – muundamine – biogaasi tootmine; ENER – muundamine – vesiniku tootmine; ENER – taristu; ENER – taristu – ülekanne; ENER – taristu – jaotus; ENER – taristu – ülekanne ja jaotus; ENER – taristu – salvestamine; ENER – varade dekomisjoneerimine; ENER – jäätmekäitlus; ENER – jaemüük); põllumajandus (võimaluse korral valige järgmiste allsektorite hulgast: AGRI – põllumajanduskultuurid, loomakasvatus, jahindus; AGRI – metsandus ja raie; AGRI – kalapüük ja vesiviljelus); ehitustööstus; kaevandamine; tööstus (võimaluse korral valige järgmiste allsektorite hulgast: INDU – energiamahukas tööstusharu (ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad tööstussektorid); INDU – mitteenergiamahukas tööstusharu); transport (TRANS – lennutransport; TRANS – raudteetransport; TRANS – maanteetransport; TRANS – veetransport; TRANS – ühistransport); teenused (tertsiaarsektor); kodumajapidamised (võimaluse korral valige järgmiste allsektorite hulgast: kodumajapidamised; HH – väikese sissetulekuga); avalik sektor; sektoritevaheline (mitu sektorit); majandussektorid.

(3) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib lisada täiendavaid variante ja täpsustada neid „muu“ all): energianõudlustoetus; energiatõhusustoetus; tööstuse ümberkorraldamise toetus; taristutoetus; tootmistoetus; muu.

(4) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast ühe või mitu: fossiilkütused (võimaluse korral valige järgmiste energiakandjate hulgast: FF – kõik fossiilkütused; FF – mitu fossiilkütust; FF – kivi-/pruunsüsi; FF – maagaas; FF – kaevandusgaas; FF – kildagaas; FF – toornafta ja maagaasi kontsentraat; FF – nafta ja gaas; FF– naftasaadused; FF – PP – gaasiõli; FF – PP – segatud gaasiõli; FF – PP – bensiin; FF – PP – pliibensiin; FF – PP – pliivaba bensiin; FF – PP – segatud bensiin; FF – PP – veeldatud naftagaas; FF – PP – petrool; FF – PP – fossiilkütustepõhised laevakütused; FF – PP – raske kütteõli; FF – turvas); kõik energialiigid; soojus; elekter; tuumaenergia; bioenergia (võimaluse korral valige järgmiste energiakandjate hulgast: RES – biogaas; RES – biomass ja biogaas; RES – biomass (tahke); RES – biomass (tahked olmejäätmed); RES – vedelad biokütused; RES – vedelad biokütused – biodiisel; RES – vedelad biokütused – bioetanool); taastuvad energiaallikad (võimaluse korral valige järgmiste energiakandjate hulgast: RES – kõik; RES – mitu; RES – geotermaalenergia; RES – soojus; RES – hüdroenergia; RES – mereenergia; RES – päikeseenergia; RES – tuuleenergia; RES – avamere tuuleenergia; RES – maismaa tuuleenergia); vesinik (võimaluse korral valige järgmiste energiakandjate hulgast: FF – kõik fossiilkütused; RES – biogaas).

(5) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib lisada täiendavaid variante ja täpsustada neid „muu“ all): otsesed ülekanded (võimaluse korral valige järgmiste allkategooriate hulgast: sooduslaenud; toetused; muu); maksukulutused (maksuvähendus; maksuvabastus; maksutagastus; maksukrediit; maksukompensatsioon; muu); kaupadele/teenustele omahinnast madalama hinna kehtestamine (võimaluse korral valige järgmiste allkategooriate hulgast: valitsusele kuuluvatele ressurssidele või maale omahinnast madalama hinna kehtestamine; valitsusele kuuluvale taristule omahinnast madalama hinna kehtestamine; valitsuse pakutavatele muudele kaupadele või teenustele omahinnast madalama hinna kehtestamine); sissetuleku- või hinnatoetus (võimaluse korral valige järgmiste allkategooriate hulgast: võimsustasu (elektrienergia reservvõimsuse mehhanismid); biokütuste segamise kohustus; taastuvate energiaallikate kvoodid kaubeldavate sertifikaatidega; diferentseeritud võrguühendustasud; energiatõhususkohustused; katkestatava koormuse kavad; hinnavaheleping; lisatasud; soodustariifid; tarbijahinnatagatised (kulutoetus); tarbijahinnatagatised (hinnareguleerimine); tootjahinnatagatised (hinnareguleerimine); muu).

(6) Toetust võimaldava poliitika esmakordse elluviimise aasta.

(7) Aasta, millal toetust võimaldav poliitika lõpeb (ei kehti enam või seda ei viida enam ellu), misjärel ei saa toetusi enam maksta.

(8) Makstud toetuste maht nominaalvääringus.

(9) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib valida ühe variandi): EUR; BGN; HRK; CZK; DKK; HUF; PLN; RON; SEK.

XVI LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUSKOHUSTUSED TAASTUVENERGIA VALDKONNAS

Tabel 1.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri, gaasi ning kütte ja jahutuse päritolu tagatiste süsteemi toimimine

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Elektrienergia
Päritolutagatised – välja antud (1)	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tühistatud (2)	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tagatistest tulenev aastane riiklik taastuvenergia tarbimine (3)	Kkk	GWh
Gaas
Päritolutagatised – välja antud	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tühistatud	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tagatistest tulenev aastane riiklik taastuvenergia tarbimine (4)	Kkk	GWh
Küte ja jahutus
Päritolutagatised – välja antud	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tühistatud	Kkk	Arv
Päritolutagatised – tagatistest tulenev aastane riiklik taastuvenergia tarbimine (4)	Kkk	GWh

Usaldusväärsuse tagamiseks võetud meetmed	Kkk	Ei kohaldata
Süsteemi pettuste eest kaitsmiseks võetud meetmed	Kkk	Ei kohaldata
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 2.

Kaubahinna ja maakasutuse muudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest energiaallikatest toodetud energialiikide kasutusega

Esitage liikmesriigis toimunud kaubahinna- ja maakasutusmuudatused, mis on seotud biomassi ja muude taastuvatest energiaallikatest toodetud energialiikide suurema kasutusega selles riigis (5) (6)	Kkk
Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 3.

Hinnanguline ülemäärane taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kogus võrreldes riikliku trajektooriga 2030. aasta eesmärgi saavutamisel

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	2022	2023	2024	2025	2026	2027	2028	2029	2030
Kodumaistest taastuvatest energiaallikatest toodetud üleliigse energia hinnanguline kogus (A)	Kkk	ktoe
Liikmesriikide ühisprojektidest või liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektidest tulenev hinnanguline toodang, mida võetakse arvesse 2030. aasta eesmärgi saavutamisse tehtavas riiklikus panuses (B)	Kkk	ktoe
Ühistest toetuskavadest tulenev hinnanguline toodang, mida võetakse arvesse 2030. aasta eesmärgi saavutamisse tehtavas riiklikus panuses (C)	Kkk	ktoe
Hinnanguline üleliigne toodang kokku (välja arvatud tulevased statistilised ülekanded) (= A+B+C)	Kkk	ktoe
Kodumaistest taastuvatest energiaallikatest toodetava energia hinnanguline puudujääk (D)	Kkk	ktoe
Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 4.

Direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest valmistatavate biokütuste tehnoloogiline arendamine ja kasutuselevõtt

Esitage andmed direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisas loetletud lähteainetest valmistatavate biokütuste tehnoloogilise arendamise ja kasutuselevõtu kohta teie riigis (7)

Märkused.

K = kohustuslik.

Tabel 5.

Biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste tootmise või kasutamise hinnanguline mõju elurikkusele, veeressurssidele, vee kättesaadavusele ja kvaliteedile, pinnasele ja õhukvaliteedile

Aruande osa	Biokütuste, vedelate biokütuste, biomassi tootmine				Biokütuste, vedelate biokütuste, biomassi kasutamine
Aruande osa	Biokütuste, vedelate biokütuste, biomassi tootmise hinnanguline mõju (8)	Ühik	Ajavahemik	Mõju hindamise meetodite kirjeldus (8)	Biokütuste, vedelate biokütuste, biomassi kasutamise hinnanguline mõju (8)	Ühik	Ajavahemik	Mõju hindamise meetodite kirjeldus (8)
	Kko	Kko	Kko	Kko	Kko	Kko	Kko	Kko
Elurikkus
Veevaru (põhjavesi, pinnavesi) ja vee kättesaadavus
Mullad
Õhu kvaliteet
Märkused. Kko = kohustuslik, kui olemas.

Tabel 6.

Biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid hõlmava järelevalveahelaga seoses ilmnenud pettused

Esitage biokütuseid, vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid hõlmava järelevalveahelaga seoses ilmnenud pettused	Kkk
Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 7.

Biolagunevate jäätmete osakaal energia tootmiseks kasutatavates energia taaskasutamise jaamades

		Aasta
		X–3	X–2
Kas energia taaskasutamise jaamu käitatakse? (9)	Kkk
Kui jah:
kasutatud biolagunevate jäätmete osakaal (%)	Kkk
osakaalu hindamise metoodika	Kkk
hinnanguliste näitajate parandamiseks ja tõendamiseks võetud meetmed	Kkk
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 8.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja soojus hoonetes, sealhulgas asjakohasel juhul liigitatud andmed toodetud, tarbitud ja võrku edastatud energia kohta (10)

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Taastuvatest allikatest toodetud soojusenergia lõppenergia kogutarbimine hoonetes	Kko	ktoe
Päikese soojusenergia süsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Soojuspumbad	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud ja hoonetes tarbitud soojus	Kko	ktoe
Päikese soojusenergia süsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Soojuspumbad	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud ja võrku edastatud soojus (kaugküte)	Kko	ktoe
Päikese soojusenergia süsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Soojuspumbad	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter hoonetes	Kko	ktoe
Päikeseelektrisüsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri kogutarbimine hoonetes	Kko	ktoe
Päikeseelektrisüsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Kogu taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektrivõrku edastatav elekter	Kko	ktoe
Päikeseelektrisüsteemid	Kko	ktoe
Biomass (11)	Kko	ktoe
Geotermaalsüsteemid	Kko	ktoe
Muud detsentraliseeritud taastuvad energiaallikad	Kko	ktoe
Märge: X = aruandeaasta; Kko = kohustuslik, kui olemas. Märkused.

Tabel 9.

Energia tootmiseks kasutatud tahke biomassi kogus

Aruande osa

Täpsustus

Ühik

Aasta

X–3

X–2

1)	Energiasektor (kokku) (12)

TJ, alumine kütteväärtus

a)	elektrienergia (12)

TJ, alumine kütteväärtus

b)	soojus- ja elektrienergia koostootmine (12)

TJ, alumine kütteväärtus

c)	soojus (12)

TJ, alumine kütteväärtus

2)	Muundamissektor (v.a energia) (12)

TJ, alumine kütteväärtus

3)	Tööstussektor ise (tarbitud ja ise toodetud elekter, soojus- ja elektrienergia koostootmine ning soojus) (12)

TJ, alumine kütteväärtus

4)	Vahetu lõpptarbimine eluasemesektoris (12)

TJ, alumine kütteväärtus

5)	Muu (12) (13)

TJ, alumine kütteväärtus

Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik.

Märkused.

(1) Aruandeperioodil liikmesriigis taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta välja antud päritolutagatiste arv, lähtudes energia tootmise ajast.

(2) Aruandeperioodil liikmesriigis tarbitud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kohta tühistatud päritolutagatiste arv.

(3) Tõendatult taastuvatest energiaallikatest toodetud tarbitud energia kogus, mis saadakse järgmiselt: aruandeperioodil taastuvatest energiaallikatest toodetud ja tarbitud energia kohta tühistatud päritolutagatised + taastuvenergia osa energia segajäägis, mis korrutatakse kogu aruandeperioodil tarbitud energiaga, mille päritolutagatised ei ole tühistatud.

(4) Tõendatult taastuvatest energiaallikatest toodetud tarbitud energia kogus, mis saadakse järgmiselt: aruandeperioodil taastuvatest energiaallikatest toodetud ja tarbitud energia kohta tühistatud päritolutagatised + taastuvatest energiaallikatest toodetud tarbitud energia muude usaldusväärsete jälgimismehhanismide põhjal, millega välditakse kahekordset arvestamist (mis võib hõlmata „taastuvenergia osa energia segajäägis, mis korrutatakse kogu aruandeperioodil tarbitud energiaga, mille päritolutagatised ei ole tühistatud ja mille puhul ei kasutata muid usaldusväärseid jälgimismehhanisme“).

(5) Kaubahinnamuudatused tuleb esitada riigi (või vajaduse korral sellest madalamal) tasandil. Nende hulka kuuluvad toidu- ja söödakultuuridega seotud hindade kõikumised (toidu-/söödatoote suurenenud hind sama lähteaine suurenenud energiakasutuse tõttu). Nende hulka kuuluvad ka hinnakõikumised, mis on seotud suurema nõudlusega energia tootmiseks kasutatava metsabiomassi järele, st jäätmetest ja jääkidest valmistatud materjalide hinna muutumine suurema energiakasutuse ja lähteaine üle tekkinud konkurentsi tõttu.

(6) Maakasutuse muutuse korral võtke arvesse ainult energia tootmiseks kasutatava biomassi tootmiseks kasutatud maa, mitte kogu põllumajandusmaa tegelikku muutust.

(7) Kasutuselevõtu esitamiseks võib nimetada eri tehnoloogialahendustel põhinevate eri liiki täiustatud biokütuste ülesseatud võimsuse ja tegeliku toodangu all. Samuti võib nimetada käitiste arvu ja lähteaine liigi. Arendamise kajastamiseks võib loetleda erinevad tehnoloogiavõimalused ning kirjeldada lühidalt ja kvalitatiivselt nende seisu (arendusetapp, kui lähedal ollakse turul kasutuselevõtule, hiljutised suundumused, investeeringud).

(8) Hinnangulist mõju ja kasutatud meetodeid võib kirjeldada kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Kvantitatiivse mõju kirjeldamise korral täpsustage ühik ja asjakohane ajavahemik.

(9) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast: „jah“, „ei“.

(10) Direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punkti 1 kohaselt on hoone katusega konstruktsioon, millel on seinad ja mille sisekliima reguleerimiseks tarbitakse energiat, kuid hoonete energiatõhususe arvutamiseks on selle direktiivi I lisas jagatud hooned järgmistesse liikidesse: a) eri tüüpi ühepereelamud; b) korterelamud; c) kontorihooned; d) haridusasutuste hooned; e) haiglad; f) hotellid ja restoranid; g) spordirajatised; h) hulgi- ja jaekaubanduse hooned; i) energiat tarbivad muud tüüpi hooned (direktiivi 2010/31/EL I lisa punkt 5).

(11) Biomass, mis on toodetud vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumidele.

(12) Asjakohases sektoris kasutatud biomassikogused, mille hulka kuulub ka muundamiskadu.

(13) See hõlmab muu hulgas põllumajandust, metsandust, kaubandust ja teenuseid.

XVII LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUSKOHUSTUSED ENERGIATÕHUSUSE VALDKONNAS

Tabel 1.

Igas sektoris tehtud edusammud ja põhjused, miks energiatarbimine jäi lõppenergia tarbimise sektorites stabiilseks või kasvas

Sektor	Täpsustus	Lõppenergia tarbimise kasvu/stabiilsuse põhjused aastal X–3 (3)	Lõppenergia tarbimise kasvu/stabiilsuse põhjused aastal X–2
Tööstus	K	Valida (1)	Valida (1)
Transport	K	Valida (1)	Valida (1)
Kodumajapidamised	K	Valida (1)	Valida (1)
Teenused	K	Valida (1)	Valida (1)
Põllumajandus	K	Valida (1)	Valida (1)
Muu (2)	Kkk
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

Tabel 2.

Liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate selliste hoonete üldpõrandapind, mille kasulik üldpõrandapind on üle 250 m2 ning mis X–2 ja X–1 aasta 1. jaanuaril ei vastanud direktiivi 2012/27/EL artikli 5 lõikes 1 osutatud energiatõhususnõuetele

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Näitajad X–2 aasta 1. jaanuaril	Näitajad X–1 aasta 1. jaanuaril	Lisateave
Liikmesriigi keskvalitsuse omanduses ja kasutuses olevate selliste hoonete üldpõrandapind, mille kasulik üldpõrandapind on üle 250 m2	V	m2
Energiatõhususnõuetele mittevastavate hoonete üldpõrandapind	K	m2
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik; V = vabatahtlik.

Tabel 3.

Aastatel X–3 ja X–2 tehtud energiaauditite arv. Lisaks liikmesriigi territooriumil asuvate selliste suurettevõtete hinnanguline koguarv, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõiget 4, ning nendes ettevõtetes aastatel X–3 ja X–2 tehtud energiaauditite arv

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	Aasta
Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3 (5)	X–2
Tehtud energiaauditite koguarv	K	Arv
Nende suurettevõtete arv (4), kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõiget 4	K	Arv
Nendes suurettevõtetes tehtud energiaauditite arv, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõiget 4	K	Arv
Märge: X = aruandeaasta; K = kohustuslik. Märkused.

Tabel 4.

Kohaldatud riiklik primaarenergiategur elektri puhul ja põhjendus juhul, kui see erineb direktiivi 2012/27/EL IV lisa joonealuses märkuses 3 osutatud vaikekoefitsiendist

Riiklik primaarenergiategur elektri puhul (arv)	K
Põhjendus juhul, kui tegur erineb direktiivi 2012/27/EL IV lisa joonealuses märkuses 3 osutatud vaikekoefitsiendist	K
K = kohustuslik.

Tabel 5.

Uute ja renoveeritud liginullenergiahoonete (6) arv ja põrandapind aastatel X–2 ja X–1, nagu on sätestatud direktiivi 2010/31/EL artiklis 9 ja vajaduse korral statistilise valimi põhjal

Aruande osa	Täpsustus	Arv		Üldpõrandapind kokku (m2)
Aruande osa	Täpsustus	1. jaanuar X–2	1. jaanuar X–1	1. jaanuar X–2	1. jaanuar X–1
Eluasemesektor: kokku	Kko
Eluasemesektor: uued liginullenergiahooned	V
Eluasemesektor: renoveerimine	V
Mitteeluhooned (erahooned): kokku	Kko
Mitteeluhooned (erahooned): uued liginullenergiahooned	V
Mitteeluhooned (erahooned): renoveerimine	V
Mitteeluhooned (üldkasutatavad (7)): kokku	Kko
Mitteeluhooned (üldkasutatavad): uued liginullenergiahooned	V
Mitteeluhooned (üldkasutatavad): renoveerimine	V

Liginullenergiahoonete määratlus (8)	V
Märge: X = aruandeaasta; Kko = kohustuslik, kui olemas; V = vabatahtlik. Märkused.

Tabel 6.

Link veebisaidile, kus on esitatud direktiivi 2012/27/EL artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud olemasolevate energiateenuseosutajate loetelu või vastav liides

Link veebisaidile, kus on esitatud direktiivi 2012/27/EL artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud olemasolevate energiateenuseosutajate loetelu või vastav liides	K
Täiendavad üksikasjad või märkused andmete kohta	V
K = kohustuslik; V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid peavad valima järgmiste põhjuste hulgast (võib valida rohkem kui ühe põhjuse, täiendavaid võimalusi võib täpsustada „muu“ all): majanduskasv; kütusehindade langus; lisaväärtuse kasv; tööhõive suurenemine; kaubatranspordi suurenemine; reisijatetranspordi suurenemine; elanikkonna ja/või kodumajapidamiste arvu suurenemine kodumajapidamiste netotulu suurenemine; talviste ilmastikutingimuste halvenemine; suviste ilmastikutingimuste halvenemine; erandlik sündmus; muutus energiatarbimise mõõtmise või arvutamise metoodikas; muu.

(2) Võib lisada täiendavaid sektoreid ja täpsustada neid „muu“ all.

(3) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(4) Direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete määratlus vastab komisjoni määratlusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kohta (esitatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36)).

(5) Aastat X–3 ei kohaldata 2023. aasta esimeste eduaruannete puhul.

(6) Liginullenergiahoone määratlus vastab ametlikele riiklikele liginullenergiahoone määratlustele, millega võetakse üle direktiivi 2010/31/EL artikkel 9, järgides direktiivi 2010/31/EL artiklis 2 esitatud raammääratlust: „liginullenergiahoone“ – hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas kohapeal või lähiümbruses taastuvatest energiaallikatest toodetud energiast.

(7) Komisjoni soovituses (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta täpsustatakse, et direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkt e hõlmab kõiki üldkasutatavaid hooneid (mitte ainult avaliku sektori asutuste hooneid, mida omab ja kasutab keskvalitsus). Direktiivi 2010/31/EL artikli 2a lõike 1 punkti e kohased poliitikavaldkonnad ja meetmed peaksid hõlmama näiteks hooneid, mida kasutavad (nt liisivad või üürivad) kohalikud või piirkondlikud omavalitsused, ja hooneid, mis kuuluvad keskvalitsusele ja kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele, kuid mida nad tingimata ei kasuta.

(8) Liikmesriigid võivad esitada viite oma riiklikele liginullenergiahoone määratlustele või nende lühikirjelduse.

XVIII LISA

ENERGIAOSTUVÕIMETUS

Tabel 1.

Teave energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu vähendamise riiklike soovituslike eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta

Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (1)	Arengunäitaja(d) (vajaduse korral)						Üksikasjad seirestrateegia kohta	Viide hinnangutele ja nende aluseks olevatele tehnilistele aruannetele
Riikliku eesmärgi nimetus	Kirjeldus	Sihtaasta	Eesmärgi saavutamiseks tehtud edusammud (1)	Arengu jälgimiseks kasutatava näitaja nimetus	Baasaasta	Väärtus baasaastal	Ühik	X–3	X–2	Üksikasjad seirestrateegia kohta
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Riiklik eesmärk 1
Riiklik eesmärk 2
Riiklik eesmärk 3
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märge: X = aruandeaasta; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

(1) Liikmesriigid selgitavad, milliseid edusamme on tehtud energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu vähendamise riikliku soovitusliku eesmärgi saavutamisel. Vajaduse korral lisavad liikmesriigid teabe muu(de) programmide/poliitika üldiste suundumuste või mõju kohta, mis võivad edusamme mõjutada.

XIX LISA

ENERGIAOSTUVÕIMETUS

Tabel 1.

Kvantitatiivne teave energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu kohta

Energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arv	Ühik (1)	Vaatlusaasta (2)	Avaldamisaasta	E energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu kindlaksmääramise metoodika	Kriteeriumid ja andmed (sealhulgas allikas), millest lähtutakse energiaostuvõimetute kodumajapidamiste arvu hindamisel
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk

Märkused. Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

Tabel 2.

Aruandlus energiaostuvõimetusega seotud näitajate kohta

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3	X–2
Vaesusohus oleva elanikkonna osa, kes ei suuda hoida kodu piisavalt soojana	V	Elanikkond, kelle sissetulek jääb alla 60 % mediaan-ekvivalentsissetulekust (%)
Kogurahvastiku osakaal, kes ei suuda hoida kodu piisavalt soojana	V	Elanikkond (%)
Vaesusohus oleva elanikkonna osa, kellel on kommunaalarvete võlgnevusi	V	Elanikkond, kelle sissetulek jääb alla 60 % mediaan-ekvivalentsissetulekust (%)
Kogurahvastiku osa, kellel on kommunaalarvete võlgnevusi	V	Elanikkond (%)
Vaesusohus oleva elanikkonna osa, kelle eluruumides on lekkeid, niiskust või hallitust (3)	V	Elanikkond, kelle sissetulek jääb alla 60 % mediaan-ekvivalentsissetulekust (%)
Kogurahvastiku osa, kelle eluruumides on lekkeid, niiskust või hallitust (3)	V	Elanikkond (%)
Märkus. V = vabatahtlik.

Aruande osa	Täpsustus	Ühik	X–3 Esimene pool	X–3 Teine pool	X–2 Esimene pool	X–2 Teine pool
Kodumajapidamiste elektrihinnad	V	senti/kWh
Kodumajapidamiste gaasihinnad	V	senti/kWh
Kodumajapidamiste elektrihinnad, madalaim tarbimisvahemik	V	senti/kWh
Kodumajapidamiste gaasihinnad, madalaim tarbimisvahemik	V	senti/kWh

Tabel 3.

Aruandlus energiaostuvõimetusega seotud riiklike näitajate kohta

Näitaja nimetus (4)	Andmeallikas	Ühik	Aasta		Andmekogumisperiood (5)	Lühikirjeldus
Näitaja nimetus (4)	Andmeallikas	Ühik	X–3	X–2	Andmekogumisperiood (5)	Lühikirjeldus
V	V	V	V	V	V	V
Näitaja 1
Näitaja 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Märkused. Märge: X = aruandeaasta; V = vabatahtlik.

Tabel 4.

Teave energiaostuvõimetuse riikliku määratluse kohta

Energiaostuvõimetuse riiklik määratlus	Avaldamisaasta	Viimase muudatuse aasta	Üldised märkused (6)
V	V	V	V

Märkused. V = vabatahtlik.

(1) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast (võib lisada täiendavaid ühikuid ja täpsustada neid „muu“ all): absoluutarvud; %; muu.

(2) Liikmesriigid võivad esitada vaatlusperioodi (nt kolme aasta keskmine).

(3) Need andmed ei kuulu iga-aastastesse Eurostati uuringutesse, kuid võivad olla kättesaadavad riigi tasandil.

(4) Liikmesriigid võivad esitada riiklikud näitajad, mis täiendavad tabelis 2 esitatud näitajaid. Need võivad hõlmata kodumajapidamiste sissetulekut, energiateenuste taskukohasust, eluaseme olukorda ja sisustust ning täiendavaid/kaudseid näitajaid, mis aitavad põhjalikumalt analüüsida võimalikke energiaostuvõimetuse tegureid. Näitajad võib võtta hoonefondi vaatluskeskuse andmebaasist.

(5) Liikmesriigid võivad esitada andmekogumisperioodi ja märkida, kas andmeid kogutakse korrapäraselt.

(6) Liikmesriigid võivad esitada teavet staatuse kohta, näiteks kas tegemist on õigusliku või esialgse määratlusega (millel puudub õiguslik staatus, kuid annab aimu energiaostuvõimetuse tunnuste kohta ning toetab eesmärkide püstitamist, meetmete rakendamist ja suundumuste jälgimist), ning teavet toetavate näitajate kohta.

XX LISA

TEAVE SELLE KOHTA, KUIDAS LÕIMITUD RIIKLIKU ENERGIA- JA KLIIMAKAVA RAKENDAMINE AITAB KAASA ÕIGLASELE ÜLEMINEKULE, INIMÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE EDENDAMISELE NING EBAVÕRDSUSE VÄHENDAMISELE ENERGIAOSTUVÕIMETUSE VALDKONNAS

Tabel 1.

Riikliku energia- ja kliimakava rakendamise mõju töökohtadele, töötajatele ja piirkondadele

Eeldatav mõju töökohtadele, tööturgudele ja oskustele (1)	V
Eeldatav mõju jaotumine elanikkonnas (2)	V
Eeldatav mõju kõige rohkem kannatavatele piirkondadele (3)	V
Eeldatav mõju elukvaliteedile, heaolule (4)	V
Eeldatav mõju kuludele (5)	V
Kaasatus ja osalusprotsessid (6)	V
Märkused. V = vabatahtlik.

Tabel 2.

Lõimitud riikliku energia- ja kliimakava rakendamise mõju inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning ebavõrdsuse vähendamisele energiaostuvõimetuse valdkonnas

Inimõiguste edendamine (7)	V
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine (8)	V
Ebavõrdsuse vähendamine energiaostuvõimetuse valdkonnas	V
Märkused. V = vabatahtlik.

(1) (1) Liikmesriigid võivad esitada kvantitatiivseid elemente poliitika tulemusel tööturul eeldatavasti tekkivate muudatuste kohta (nt millised sektorid kasvavad, millised kahanevad ja kui palju) ning kirjeldada selle üleminekuga kaasnevaid vastu võetud/vastu võetavaid meetmeid, sealhulgas haridus- ja koolituspoliitika ning sotsiaalkaitse valdkonnas.

(2) (2) Liikmesriigid võivad kirjeldada poliitika eeldatavat mõju kogu elanikkonnale ja konkreetsetele rühmadele, eelkõige kõige haavatavamatele rühmadele, kajastades ka seda, kas mõned rühmad saavad rohkem kasu kui teised, ning kirjeldada meetmeid, mille eesmärk on tagada õiglus ja koormuse võrdne jagunemine selles valdkonnas.

(3) (3) Liikmesriigid võivad kirjeldada poliitika eeldatavat mõju piirkondadele, mida üleminek kõige enam mõjutab, eelkõige kivisütt, turvast või põlevkivi kasutavatele piirkondadele või CO2-mahukatele piirkondadele, ning leevendusmeetmeid, et tegeleda sellistes piirkondades sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Liikmesriikidel soovitatakse esitada kvantitatiivseid näitajaid, nagu töökohad, majandustoodang ja kohalik maksutulu.

(4) (4) Liikmesriigid võivad kirjeldada eeldatavat mõju keskkonnaohtude, keskkonnaseisundi halvenemise ja saaste vähendamisele, ohutumate toodete, toimivate ökosüsteemide ja nende teenuste (toit, puhas õhk, vesi, kliima stabiilsus jne) kättesaadavamaks muutmisele, elatise hankimisele ning tervise ja heaolu edendamisele, sealhulgas tervislikumad töötingimused, nt heite vähendamine ja töökohtade õhukvaliteedistandardite karmistamine.

(5) (5) Liikmesriigid võivad kirjeldada kliima-, energia- ja keskkonnapoliitikaga seotud kulude eeldatavat mõju nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele (nt energiasääst, väiksem energiahind; kestlikumad tooted, väiksemad asendamiskulud; väiksemad keskkonna puhastamise kulud ja rahvatervisekulud).

(6) (6) Liikmesriigid võivad kirjeldada kliima-, energia- ja keskkonnapoliitika kaasavuse tagamiseks näiteks keskkonnasäästliku taristu, keskkonnasäästlike avalike teenuste rakendamise, osalusprotsesside jm kaudu võetavate meetmete eeldatavat mõju, eelkõige üleminekust otseselt mõjutatud väikese sissetulekuga kodumajapidamistele ja kogukondadele, näiteks kõige enam mõjutatud piirkondades.

(7) Kliimaõiglus ja õiglane üleminek hõlmavad ka kliimamuutustest tulenevate hüvede ja koormuse jagamist inimõiguste valdkonnas. Kliimamuutused ohustavad paljude inimõiguste tõhusat rakendamist, sealhulgas õigust elule, veele ja sanitaartingimustele, toidule, tervisele, eluasemele, enesemääramisele, kultuurile ja arengule. Liikmesriigid võivad kirjeldada, kuidas nende lõimitud riikliku energia- ja kliimakava rakendamine aitab täita nende kohustust hoida ära kliimamuutuste prognoositavat kahjulikku mõju ja tagada, et nendest muutustest mõjutatud isikud, eelkõige ebasoodsas olukorras isikud, pääsevad ligi tõhusatele õiguskaitse- ja kohanemisvahenditele, et elada inimväärikat elu.

(8) Liikmesriigid võivad kirjeldada, kuidas nende lõimitud riikliku energia- ja kliimakavaga viiakse ellu õiglast üleminekut, võttes arvesse erinevat mõju meeste, naiste ja alternatiivse sooidentiteediga inimeste võimalustele üleminekupiirkondades, millised takistused on olemas ning milliseid plaane nad on edasi liikumiseks teinud ja rakendanud.

XXI LISA.

PIIRKONDLIKU KOOSTÖÖ RAKENDAMINE

Tabel 1.

Teabe esitamine piirkondliku koostöö rakendamise kohta

Teiste liikmesriikidega koos eesmärkide ja poliitika elluviimiseks loodud piirkondliku koostööalgatuse nimetus	Mõjutatud asjakohased liidu mõõtmed (1)	Rakendamisperiood	Kirjeldus	Osalenud liikmesriigid	Eeldatav panus eesmärkide ja poliitika elluviimisse	Edusammud piirkondliku koostöö suunas
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
Koostöö 1
Koostöö 2
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

(1) Liikmesriigid valivad järgmiste variantide hulgast ühe või mitu: CO2 heite vähendamine – kasvuhoonegaaside heide ja nende sidumine; CO2 heite vähendamine – taastuvenergia; energiatõhusus; energiajulgeolek; energia siseturg – elektrivõrkude omavaheline ühendatus; energia siseturg – energia ülekande taristu; energia siseturg – turuintegratsioon; teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime; energiatoetuste järkjärguline kõrvaldamine.

XXII LISA

MÄÄRUSE (EL) 2018/1999 ARTIKLI 32 LÕIKES 1 VÕI 2 OSUTATUD SOOVITUSTE RAKENDAMIST KÄSITLEVA TEABE ESITAMINE

Tabel 1.

Soovituste rakendamist käsitleva teabe esitamine

Soovitus	Soovituse kategooria (1)	Poliitika ja meetmed, mis soovituse täitmiseks vastu võetakse ja rakendatakse või mida kavatsetakse vastu võtta ja rakendada	Rakendamise üksikasjalik ajakava	Põhjused, miks soovitust või selle olulist osa ei käsitleta
Kkk	Kkk	Kkk	Kkk	Kkk
1. soovitus
2. soovitus
Lisage ridu vastavalt vajadusele
Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse. Märkused.

(1) Liikmesriik valib meetmekategooriate loetelust, mis on esitatud tabeli vormi elektroonilises versioonis.

XXIII LISA

TEABE ESITAMINE MÄÄRUSE (EL) 2018/1999 ARTIKLIS 11 OSUTATUD MITMETASANDILISE KLIIMA- JA ENERGIADIALOOGI KOHTA

Tabel 1.

Edusammud määruse (EL) 2018/1999 artiklis 11 osutatud mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi sisseseadmisel (1)

Mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi üksikasjad

Edusammud mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi sisseseadmisel

Kkk

Märkused.

K = kohustuslik; Kkk = kohustuslik, kui kohaldatakse.

(1) Liikmesriigid peavad esitama üksikasjad riiklikele eeskirjadele vastava mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi kohta, milles osalevad kohalikud ametiasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, äriringkonnad, investorid, muud asjaomased sidusrühmad ja üldsus ning arutavad erinevaid energia- ja kliimapoliitika stsenaariume, sealhulgas pikaajalisi stsenaariume.