KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2289,

18. august 2022,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2020/2014 seoses eranditega, mida kohaldatakse Põhjamerel teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse puhul 2023. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2014 (2) on sätestatud üksikasjad selle kohta, kuidas täita Põhjamerel teatava püügi suhtes kehtivat lossimiskohustust ajavahemikul 2021–2023.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 kohaselt kohaldatakse teatavaid lossimiskohustusest tehtavaid erandeid kuni 31. detsembrini 2022. Sellisel juhul peaksid otsese majandamishuviga liikmesriigid esitama erandi kehtestamist toetavad täiendavad teaduslikud tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2022. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) peaks andma esitatud tõenditele oma hinnangu 31. juuliks 2022.

(3)	Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga (NSAC) ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga (PELAC) konsulteerimist esitasid Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi (edaspidi „Scheveningeni rühm“) 2. mail 2022 komisjonile ühise soovituse.

(4)	STECF vaatas kõnealuse ühise soovituse läbi (3) ajavahemikus 16.–20. mai 2022. Komisjon esitas delegeeritud õigusakti eelnõu liikmesriikide esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 20. juulil 2022 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikliga 8 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ellujäämismääral põhinevat erandit hariliku kammelja (Scophthalmus maximus) piimtraalidega (noodapäraga, mille võrgusilma suurus on 80 mm või suurem (TBB)) püügi suhtes Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 4. alapiirkonna liidu vetes.

(6)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(7)

STECF märkis, et nii püük kui ka tagasiheide on viimastel aastatel vähenenud. STECF tunnistas, et ICESi nõuande kohaselt on hariliku kammelja varu Põhjameres heas seisukorras ning erandi mõju kuni 31. detsembrini 2023 oleks väike, arvestades tagasiheite väikest mahtu ja eeldades, et ellujäämismäär jääb vahemikku 38–75 %. STECF nägi ka, et on käivitatud hariliku kammelja ellujäämismäära uuriv teadusprojekt, mille esialgsed, 2023. aastal kättesaadavad tulemused peaksid olema käesoleva erandi puhul asjakohased.

(8)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka selleks, et viia lõpule teadusprojekt, mille eesmärk on koguda rohkem teavet hariliku kammelja tagasiheite ja ellujäämismäära kohta. Liikmesriikidel palutakse esitada selle projekti tulemused STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikliga 10 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ellujäämismääral põhinevat erandit makrelli ja heeringa suhtes, mis on püütud seinnoodaga ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning 4. alapiirkonnas juhul, kui täidetud on teatavad tingimused (laeval ja püügivahendil on elektrooniline registreerimis- ja dokumenteerimissüsteem, püügivahendile on paigaldatud nõutav varustus, teatud tingimustel saak vabastatakse).

(10)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(11)

STECF märkis, et uue toetava teabe puudumisel jääb kehtima STECFi 14. veebruari täiskogu istungil esitatud makrelli ja heeringa hinnanguline ellujäämismäär (70 %). STECF märkis veel, et sarnaste erandite pikendamisel on asjakohane arvestada, et naabruses asuvate loodepiirkonna vete ja Põhjamere puhul kohaldatavad erandid oleksid ajaliselt sidusad. STECF rõhutas ka, et erandi kohaldamist kuni 31. detsembrini 2023 tuleks lossimiskohustuse ulatuslikuma, 2023. aastaks kavandatud läbivaatamise raames täiendavalt hinnata, et aru saada, kas ellujäämismäära hinnangud on endiselt kehtivad, milline on erandi mõju kalavarudele ja kuidas asjaomased laevastikud erandit kasutavad.

(12)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. Sellega tagatakse ka kooskõla ja järjepidevus Põhjamere ja loodepiirkonna vete puhul. Liikmesriikidel palutakse esitada STECFile hindamiseks täiendavad andmed makrelli ja heeringa ellujäämismäära kohta hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal toimuva lossimiskohustuse läbivaatamise käigus.

(13)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 10 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi teatava püütud koguse suhtes ICESi 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes, kui tegemist on põhjalähedaste liikide segapüügiga ja kui püügiks kasutatakse põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC), mille võrgusilma suurus on 70–99 mm (TR2).

(14)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(15)

STECF märkis, et kuigi esitatud andmed viitavad palju laiemale alale kui ICESi 4.a ja 4.b rajoon, näib erand hõlmavat ainult osa soovimatust püügist ning seetõttu peaks selektiivsuse parandamine jääma prioriteediks. STECF tunnistas, et eri liikmesriikide poolt erinevates püügipiirkondades läbiviidavad uuringud selle kohta, kuidas kalad valgusele reageerivad, loovad uusi võimalusi selektiivsuse uurimiseks, aitavad vähendada soovimatut püüki ja toetavad uuringute jätkamist. Nende uuringute tulemusi tuleks võrrelda, et teha kindlaks kalandusvaldkonnad, kus sellist tehnoloogiat saaks kõige paremini kasutada.

(16)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka kalade valguskäitumisega seonduvate uuringute lõpuleviimiseks. Liikmesriikidel palutakse esitada nende uuringute tulemused STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(17)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 12 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi kombineeritud kogupüügi koguse suhtes, kui püügiks kasutatakse pelaagiliste traalidega varustatud pelaagilise püügi traalereid (OTM/PTM), mille kogupikkus on kuni 25 m ja mis on mõeldud makrelli, stauriidi ja heeringa püügiks ICESi 4.b ja 4.c rajoonis lõuna pool 54° põhjalaiust.

(18)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(19)

STECF tunnistas, et selektiivsuse edasine parandamine oleks keeruline ning saagi sorteerimine tooks asjaomaste liikide ja püügiviisi tõttu kaasa suuri kulusid. STECF märkis veel, et saagi koostis ja tagasiheite tase varieerub aastate lõikes, ning rõhutas, et kõnealuse erandi puhul on tagasiheite seire raskendatud, sest et laevad võivad sama püügireisi ajal kasutada erinevaid püügivahendeid.

(20)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada erandi kohaldamist kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega seire tõhustamiseks ja selleks, et koguda rohkem teavet saagi ja tagasiheite kohta laevadel kasutatud püügivahendi tüübi alusel. Liikmesriikidel palutakse esitada täiendav teave STECFile hindamiseks hiljemalt 1. mail 2023.

(21)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 13 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada ICESi 3.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas vähese tähtsusega erandit kilu, tobia, norra tursiku ja põhjaputassuu kombineeritud koguse puhul, kui põhjalähedane segapüük toimub traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN), mille võrgusilma suurus on üle 80 mm, ning hariliku süvameregarneeli püügi puhul püügivahenditega, millel on kuni 19 mm sammuga sortimisvõre või samaväärne sortimisseade ja kaaspüügi eraldamise seade võrgusilma suurusega üle 35 mm ICESi 3.a rajoonis ja 32 mm ICESi 4. alapiirkonnas.

(22)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(23)	STECF märkis, et nende inimtarbimiseks mõeldud tööstuslike liikide kaaspüük on põhjalähedase püügi korral väga väike. STECF tunnistas ka kõnealuse püügi selektiivsuse parandamisega seotud raskusi.

(24)	STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(25)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 14 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku molva (Molva molva) püügi puhul, kui selline püük on toimunud merluusi põhjalähedasel püügil õngejadasid (LLS) kasutavate laevadega ICESi 4. alapiirkonnas.

(26)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(27)

STECF märkis, et esitatud teabe kohaselt on hariliku molva tagasiheide õngejadapüügil vähene, mis näitab, et tagasiheite mõju kalavarudele on väike. STECF tunnistas samuti, et raskused selektiivsuse edasisel parandamisel on usutavad, arvestades kalapüügi laadi ja erandiga hõlmatud üsna väikest tagasiheidet.

(28)	STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(29)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 15 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit stauriidi (Trachurus spp.) püügi puhul, kui põhjalähedaste liikide segapüük toimub ICESi 4.b ja 4.c rajoonis laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT, PTB), mille võrgusilma suurus on 80–99 mm (TR2).

(30)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(31)

STECF märkis, et tagasiheide nendes püügipiirkondades on suur ja see erand näib hõlmavat ainult osa soovimatust püügist, mistõttu peaks jätkuvalt prioriteediks jääma selektiivsuse edasine parandamine. STECF tunnistas samuti, et võttes aluseks keskmise tagasiheite ajavahemikul 2013–2016 on hariliku stauriidi soovimatu saagi lossimise hinnangulised kulud olnud märkimisväärsed.

(32)

STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023. See annab piisavalt aega ka selleks, et katsetada püügivahendi selektiivsuse edasise parandamise võimalusi ja hinnata nende rakendamist segapüügiga tegelevatel laevadel. Liikmesriikidel palutakse teha uued selektiivsuskatsed ja esitada STECFile hindamiseks täiendavad asjakohased ja ajakohastatud andmed hiljemalt 1. maiks 2023, et toetada kõnealuse erandi hindamist 2023. aastal toimuva lossimiskohustuse läbivaatamise käigus.

(33)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 16 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit hariliku makrelli (Scomber scombrus) püügi puhul, kui põhjalähedaste liikide segapüük toimub ICESi 4.b ja 4.c rajoonis laevadega, mis kasutavad põhjatraale (OTB, OTT, PTB), mille võrgusilma suurus on 80–99 mm (TR2).

(34)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(35)

STECF märkis, et tagasiheide nendes püügipiirkondades on suur, mistõttu peaks jätkuvalt prioriteediks jääma selektiivsuse edasine parandamine. Siiski tunnistas STECF ka seda, et selektiivsust on raske parandada, põhjustamata sellise segapüügiga tegelevatele laevadele märkimisväärset kaubanduslikku kahju.

(36)

(37)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 lõikega 17 on lubatud kuni 31. detsembrini 2022 kohaldada vähese tähtsusega erandit põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) teatava püütud koguse suhtes, kui püük on toimunud ICESi 4. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga ja saak töödeldakse pardal surimiks.

(38)	Ühises soovituses taotleti kõnealuse erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023.

(39)

STECF märkis, et põhjaputassuu soovimatu püük tööstusliku pelaagilise püügi puhul on suhteliselt väike ja ei mõjuta üldist kalavaru seisundit. STECF tunnistas ka, et selektiivsuse edasise parandamisega võib kaasneda olukord, kus suremust ei saa jälgida, sest vabadusse pääsenud põhjaputassuu tõenäoline ellujäämus on väike. Lisaks märkis STECF, et pardal oleva soovimatu saagi käitlemine on kulukas.

(40)	STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2023.

(41)

Ühises soovituses taotleti uut vähese tähtsusega erandit hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) jaoks, mis on püütud põhjalähedaste traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN), mille võrgusilma suurus on üle 70 mm (kui püütakse ICESi 3.a rajoonis) ja üle 80 mm (kui püütakse ICESi 4. alapiirkonnas) ning mis on varustatud sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärse sortimisseadega.

(42)	STECF märkis, et võttes arvesse tagasiheite madalat määra ja mahtu, on erandi mõju kalapüügi üldises kontekstis tõenäoliselt minimaalne. STECF tunnistas ka, et selektiivsuse edasist parandamist sellise väikese kaaspüügi vähendamiseks on praktikas raske saavutada.

(43)	STECFi esitatud põhjustel, millega komisjon nõustub, tuleks lubada, et erandit kohaldatakse kuni tagasiheitekava lõppemiseni 31. detsembril 2023.

(44)	Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) 2020/2014 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 8 lõige 2 ja artikli 10 lõige 6 jäetakse välja.

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)	ICESi 4.a ja 4.b rajooni liidu vetes põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale või nootasid (OTB, OTT, SDN, SSC) (võrgusilma suurus 70–99 mm (TR2)) kasutavate laevadega: kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi puhul kuni 4 % merlangi aastasest kogupüügist;“

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)

pelaagiliste liikide püügi puhul ICESi 4.b ja 4.c rajoonis (lõuna pool 54° põhjalaiust), kui püügiks kasutatakse pelaagiliste traalidega varustatud pelaagilise püügi traalereid, mille kogupikkus on kuni 25 m, ning kui sihtliikideks on makrell, stauriid ja heeringas;

makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi kombineeritud püügi puhul kuni 1 % makrelli, stauriidi, heeringa ja merlangi aastasest kogupüügist;“

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)

põhjalähedaste liikide segapüügi puhul traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN) (võrgusilma suurus üle 80 mm) ICESi 3.a rajoonis ja ICESi 4. alapiirkonnas ning harilikku süvameregarneeli püügi puhul püügivahenditega, millel on kuni 19 mm sammuga sortimisvõre või samaväärne sortimisseade ja kaaspüügi eraldamise seade võrgusilma suurusega üle 35 mm ICESi 3.a rajoonis ja 32 mm ICESi 4. rajoonis:

kilu, tobia, norra tursiku ja põhjaputassuu kombineeritud püügi puhul kuni 1 % aastasest kogusaagist põhjalähedaste liikide segapüügil ja norra tursiku püügil;“

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14)	merluusi põhjalähedasel püügil õngejadasid (LLS) kasutavate laevadega ICES 4. alapiirkonnas: kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku molva (Molva molva) puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogupüügist selles põhjalähedase püügi piirkonnas;“

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15)

ICESi 4.b ja 4.c rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale (OTB, OTT, PTB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) (TR2) kasutavate laevadega:

stauriidi (Trachurus spp.) püügi puhul kuni 6 % kõnealusest piirkonnast püütud stauriidi aastasest kogupüügist 2021. ja 2022. aastal ning 5 % 2023. aastal;“

punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16)

ICESi 4.b ja 4.c rajoonis põhjalähedaste liikide segapüügi puhul põhjatraale (OTB, OTT, PTB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) (TR2) kasutavate laevadega:

hariliku makrelli (Scomber scombrus) püügi puhul kuni 6 % kõnealusest piirkonnast püütud hariliku makrelli aastasest kogupüügist 2021. ja 2022. aastal ning 5 % 2023. aastal;“

punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)	ICESi 4. alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga püügi puhul, kui sihtliik on põhjaputassuu, ja kõnealuste liikide pardal surimiks töötlemisel: põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) püügi puhul kuni 5 % põhjaputassuu aastasest kogupüügist;“

lisatakse punkt 18:

„18)

põhjalähedase püügi puhul traalidega (OTB, OTM, OTT, PTB, PTM, SDN, SPR, SSC, TB, TBN), mille võrgusilma suurus on üle 70 mm (kui püütakse ICESi 3.a rajoonis) ja mis on varustatud sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm, või samaväärse sortimisseadega, ning üle 80 mm (kui püütakse ICESi 4. alapiirkonnas):

süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi puhul kuni 0,01 % kõnealuses piirkonnas püütud süvameregarneeli aastasest kogupüügist.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).

(2) Komisjoni 21. augusti 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2014, millega täpsustatakse Põhjamerel teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2021–2023 (ELT L 415, 10.12.2020, lk 10).

(3) https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/26710926/STECF+22-05+-+Eval+JRs+Lo+and+TM.pdf/68ecb905-d160-41d8-b784-70ec5ce74c15