KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/2095,
28. oktoober 2022,
millega kehtestatakse Anoplophora chinensis’e (Forster) liidu territooriumile sissetoomise, seal kohandumise ja levimise vastu võetavad meetmed ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/138/EL
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 41 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1)
|
Komisjoni rakendusotsusega 2012/138/EL (2) on kehtestatud meetmed Anoplophora chinensis’e (Forster) (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) liidu territooriumile sissetoomise ja seal leviku tõkestamiseks.
|
|
(2)
|
Määratletud taimekahjustaja hiljutised puhangud mõnes liikmesriigis ja rakendusotsuse 2012/138/EL kohaldamise käigus saadud kogemused osutavad vajadusele neid meetmeid ajakohastada, et tagada sihipärasem lähenemisviis määratletud taimekahjustaja seirele ja tõrjele liidu territooriumil.
|
|
(3)
|
Rakendusotsuse 2012/138/EL artikli 1 punktis a on esitatud loetelu määratletud taimedest, mis on määratletud taimekahjustaja peremeestaimed, millelt seda taimekahjustajat on liidu territooriumil leitud. Määratletud taimede suhtes kehtivad liidu territooriumile toomise ja liidu territooriumil vedamise ning määratletud taimekahjustaja likvideerimise või leviku tõkestamise nõuded.
|
|
(4)
|
Määratletud taimedega on endiselt seotud fütosanitaarsed probleemid. Seepärast tuleks käesolevas määruses samuti esitada loetelu määratletud taimede kohta, mille suhtes kehtivad asjakohased meetmed. Arvestades määratletud taimekahjustaja leide Vaccinium corymbosum’i, Melia spp., Ostrya spp. ja Photinia spp. taimedel ning kuna need taimed on määratletud taimekahjustaja peremeestaimed, tuleks need kõnealusesse loetellu lisada.
|
|
(5)
|
Liidu territooriumil esinevad peremeestaimed, täpsemalt taimed, mis kuuluvad perekondadesse või liikidesse Acer spp., Aesculus hippocastanum, Alnus spp., Betula spp., Carpinus spp., Chaenomeles spp., Citrus spp., Cornus spp., Corylus spp., Cotoneaster spp., Crataegus spp., Cryptomeria spp., Fagus spp., Ficus spp., Hibiscus spp., Lagerstroemia spp., Malus spp., Melia spp., Morus spp., Ostrya spp., Parrotia spp., Photinia spp., Platanus spp., Populus spp., Prunus laurocerasus, Pyrus spp., Rosa spp., Salix spp. ja Ulmus spp. ning Vaccinium corymbosum, peaksid olema iga-aastase järelevalve all, et nende loetelu oleks ajakohane ning põhineks tehnika ja teaduse edusammudel.
|
|
(6)
|
Selleks et tagada parem ülevaade määratletud taimekahjustaja esinemisest, peaksid liikmesriigid tõhustama sellise esinemise iga-aastaseid uuringuid ja kasutama meetodeid, mis on kooskõlas uusima teadusliku ja tehnilise teabega.
|
|
(7)
|
Määratletud taimekahjustaja likvideerimiseks ja selle leviku tõkestamiseks liidu territooriumil peaksid liikmesriigid kindlaks määrama piiritletud alad, mis hõlmavad saastunud piirkonda ja puhvertsooni, ning kohaldama likvideerimismeetmeid. Puhvertsooni laius peaks olema 2 km, sest määratletud taimekahjustaja levikuvõimet arvestades on see sobiv.
|
|
(8)
|
Määratletud taimekahjustaja esinemise üksikjuhtude korral ei peaks siiski nõudma piiritletud ala kehtestamist, kui määratletud taimekahjustajat on võimalik asjaomastelt taimedelt kõrvaldada ning kui on tõendeid, et need taimed saastusid enne piirkonda viimist või et on tegemist üksikleiuga, mis tõenäoliselt ei vii kohandumiseni. See on kõige proportsionaalsem lähenemisviis, kuni asjaomases piirkonnas tehtud uuringud kinnitavad määratletud taimekahjustaja puudumist.
|
|
(9)
|
Teatavates liidu piirkondades ei ole määratletud taimekahjustaja likvideerimine enam võimalik. Asjaomastel liikmesriikidel tuleks seepärast lubada määratletud taimekahjustaja likvideerimise asemel kohaldada meetmeid selle taimekahjustaja leviku tõkestamiseks. Need meetmed peaksid olema vähem ranged kui likvideerimismeetmed, kuid tagama hoolikad uuringud ja rohkem ennetusmeetmeid eelkõige asjaomastes puhvertsoonides, et vältida määratletud taimekahjustaja levimist liidu ülejäänud territooriumile.
|
|
(10)
|
Selleks et komisjonil oleks ülevaade määratletud taimekahjustaja levikust liidu territooriumil ning et tal oleks võimalik käesolevat määrust muuta ja lisada asjaomane ala taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alade loetellu, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alast, mille nad kavatsevad kehtestada või mida nad kavatsevad muuta.
|
|
(11)
|
Selleks et tagada saastunud taimede viivitamatu eemaldamine ja ennetada määratletud taimekahjustaja levikut liidu ülejäänud territooriumile, tuleks puhvertsoonides teha kord aastas aasta kõige sobivamal ajal piisavalt intensiivset seiret, võttes arvesse, kas pädevatel asutustel on võimalik peremeestaimi saastunud piirkondades leviku tõkestamiseks edaspidi jälgida.
|
|
(12)
|
Piiritletud alal avastatud määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt vastuvõtlikud taimed, mis on kasvanud vähemalt osa oma elust sellel piiritletud alal või mida on veetud läbi sellise ala, on suurema tõenäosusega määratletud taimekahjustajaga saastunud. Seepärast on õigustatud kehtestada määratletud taimede liidu territooriumil vedamise erinõuded.
|
|
(13)
|
Selleks et hõlbustada kauplemist ja kaitsta samal ajal taimetervist, peaks peremeestaimedega, mis on pärit kolmandast riigist, kus seda taimekahjustajat ei esine, olema liidu territooriumile toomisel kaasas fütosanitaarsertifikaat koos lisakinnitusega selle kohta, et määratletud taimekahjustajat asjaomases riigis ei esine.
|
|
(14)
|
Taimed, mis tuuakse liidu territooriumile kolmandate riikide piirkondadest, kus teadaolevalt esineb määratletud taimekahjustajat, peaksid olema määratletud taimekahjustajast vabad piirkonnad; selle tagamiseks peaks kõnealuste taimede liidu territooriumile toomist käsitlevad nõuded olema sarnased nendega, mis on sätestatud piiritletud aladelt pärit määratletud taimede vedamise kohta.
|
|
(15)
|
Võttes arvesse uusimaid teaduslikke ja tehnilisi tõendeid, tuleks intensiivistada kolmandate riikide uuringuid, millega kinnitatakse, et määratletud taimekahjustajat ei esine nende territooriumi piirkondades või tootmiskohtades, kust on lubatud eksport liidu territooriumile.
|
|
(16)
|
On asjakohane kehtestada eeskirjad ametliku kontrolli kohta, mida tehakse määratletud taimede veo korral piiritletud aladelt liidu ülejäänud territooriumile ning peremeestaimede toomisel kolmandatest riikidest liidu territooriumile.
|
|
(17)
|
Rakendusotsus 2012/138/EL tuleks tunnistada kehtetuks.
|
|
(18)
|
Seoses uuringutegevusega liidu territooriumi nendes piirkondades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, ning kolmandate riikide piirkondades või tootmiskohtades, on asjakohane anda liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele piisavalt aega selle tegevuse kavandamiseks, et nad tagaksid nõutava statistilise usaldatavustaseme. Seepärast tuleks selle uuringutegevusega seotud nõudeid kohaldada alates 1. jaanuarist 2025.
|
|
(19)
|
Sätteid piiritletud aladel uuringute läbiviimise kohta vastavalt Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) üldistele suunistele taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta (3) tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2025, et anda pädevatele asutustele piisavalt aega selliste uuringute kavandamiseks, uuringuplaani ettevalmistamiseks ja piisavate vahendite eraldamiseks.
|
|
(20)
|
Situatsiooniplaane käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada alates 1. augustist 2023, et anda liikmesriikidele piisavalt aega kõnealuste plaanide ettevalmistamiseks.
|
|
(21)
|
Määratletud taimede kolmandatest riikidest liidu territooriumile toomise nõudeid tuleks kohaldada alates 1. juulist 2024, et anda asjaomastele liikmesriikidele, kolmandatele riikidele ja ettevõtjatele piisavalt aega kõnealuste nõuete rakendamise ettevalmistamiseks.
|
|
(22)
|
Määratletud taimekahjustajaga seotud fütosanitaarset riski liidu territooriumil tuleks veelgi hinnata, sest täielik peremeestaimede loetelu on vaja alles koostada, lähtudes taimekahjustaja levikust liidu territooriumil ning mujal maailmas kogutud tehnilistest ja teaduslikest tõenditest. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada kuni 31. detsembrini 2029, et võimaldada edasist hindamist ja määruse läbivaatamist.
|
|
(23)
|
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,
|
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
SISU JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed Anoplophora chinensis’e (Forster) liidu territooriumile sissetoomise, seal kohandumise ja levimise ennetamiseks ning liidu territooriumil esinemise korral selle likvideerimiseks või leviku tõkestamiseks.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1)
|
„määratletud taimekahjustaja“ – Anoplophora chinensis (Forster);
|
|
2)
|
„määratletud taimed“ – istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve või juurekaela läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1 cm või rohkem ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse ja liikidesse: Acer spp., Aesculus hippocastanum, Alnus spp., Betula spp., Carpinus spp., Citrus spp., Cornus spp., Corylus spp., Cotoneaster spp., Crataegus spp., Fagus spp., Lagerstroemia spp., Malus spp., Melia spp., Ostrya spp., Photinia spp., Platanus spp., Populus spp., Prunus laurocerasus, Pyrus spp., Rosa spp., Salix spp., Ulmus spp. ja Vaccinium corymbosum;
|
|
3)
|
„tootmispaik“ – tootmispaik vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete (edaspidi „ISPM“) standardile nr 5; (4)
|
|
4)
|
„peremeestaimed“ – istutamiseks ettenähtud taimed, mille tüve või juurekaela läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1 cm või rohkem ning mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse ja liikidesse: Acer spp., Aesculus hippocastanum, Alnus spp., Betula spp., Carpinus spp., Chaenomeles spp., Citrus spp., Cornus spp., Corylus spp., Cotoneaster spp., Crataegus spp., Cryptomeria spp., Fagus spp., Ficus spp., Hibiscus spp., Lagerstroemia spp., Malus spp., Melia spp., Morus spp., Ostrya spp., Parrotia spp., Photinia spp., Platanus spp., Populus spp., Prunus laurocerasus, Pyrus spp., Rosa spp., Salix spp., Ulmus spp. ja Vaccinium corymbosum;
|
|
5)
|
„sentineltaimed“ – määratletud taimed, mis on spetsiaalselt istutatud määratletud taimekahjustaja varajase avastamise hõlbustamiseks ja mida kasutatakse seireks.
|
II PEATÜKK
MÄÄRATLETUD TAIMEKAHJUSTAJA ESINEMISE IGA-AASTASED UURINGUD JA SITUATSIOONIPLAANID
Artikkel 3
Peremeestaimede uuringud liikmesriikides
1. Pädevad asutused teevad asjaomase riigi territooriumi neis osades, kus ei ole teada määratletud taimekahjustaja esinemine, peremeestaimede iga-aastaseid riskipõhiseid uuringuid, et kontrollida määratletud taimekahjustaja olemasolu.
Kõnealuste uuringute uuringuplaan ja proovivõtukava võimaldavad asjaomases liikmesriigis piisava usaldatavustasemega avastada vähese hulga saastunud taimede esinemist. Uuringud peavad põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta.
2. Uuringud tehakse
|
a)
|
asjaomase fütosanitaarriski suuruse alusel;
|
|
b)
|
välitingimustes, samuti vastavalt vajadusele puukoolides, aianduskeskustes, kaubanduskeskustes, looduslikel ja hoonestatud aladel ning muudel asjakohastel aladel;
|
|
c)
|
igal aastal selleks sobival ajal, mil määratletud taimekahjustaja avastamise võimalus on suurim, võttes arvesse taimekahjustaja bioloogiat, peremeestaimede olemasolu ja bioloogiat ning teaduslikku ja tehnilist teavet, millele osutatakse toiduohutusameti taimekahjustaja uuringukaardil Anoplophora chinensis’e kohta (5).
|
3. Uuring koosneb järgmisest:
|
a)
|
peremeestaimede vaatlus ning
|
|
b)
|
vajaduse korral proovide võtmine istutamiseks ettenähtud taimedest ja nende proovide analüüs.
|
Vaatluste täiendamiseks võib vajaduse korral kasutada spetsiaalselt välja õpetatud otsimiskoeri.
Artikkel 4
Situatsiooniplaanid
1. Lisaks määruse (EL) 2016/2031 artiklist 25 tulenevatele kohustustele peab iga liikmesriik koostama situatsiooniplaani, milles esitatakse meetmed, mida võetakse liikmesriigi territooriumil seoses järgmisega:
|
a)
|
määratletud taimekahjustaja likvideerimine, nagu on sätestatud artiklis 8;
|
|
b)
|
määratletud taimede vedu liidu territooriumil, nagu on sätestatud artiklis 10;
|
|
c)
|
ametlik kontrollimine seoses määratletud taimede veoga liidu territooriumil ja peremeestaimede veoga liidu territooriumile, nagu on sätestatud artiklites 10 ja 11;
|
|
d)
|
kättesaadavaks tehtavad minimaalsed vahendid ja täiendavate vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui kahtlustatakse määratletud taimekahjustaja esinemist või selle esinemine on kinnitatud;
|
|
e)
|
üksikasjalikud eeskirjad kõrvaldamisele kuuluvate taimede omanike kindlakstegemise, kõrvaldamiskorraldusest teatamise ja eravaldustesse sisenemise menetluste kohta.
|
2. Liikmesriigid ajakohastavad vajaduse korral oma situatsiooniplaane iga aasta 31. detsembriks.
III PEATÜKK
PIIRITLETUD ALAD
Artikkel 5
Piiritletud alade kindlaksmääramine
1. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud, määrab asjaomane liikmesriik viivitamata kindlaks piiritletud ala, mis koosneb järgmisest:
|
a)
|
piirkond, kus leidub saastunud taimi ja kõiki määratletud taimi, mis võivad saastuda, 100 m raadiuses saastunud taimedest (edaspidi „saastunud piirkond“);
|
|
b)
|
saastunud piirkonnaga piirnev vähemalt 2 km laiune puhvertsoon.
|
2. Piiritletud ala täpne kindlaksmääramine põhineb teaduslikel põhimõtetel, määratletud taimekahjustaja bioloogial, saastumise ulatusel, peremeestaimede täpsel levikul asjaomases piirkonnas ja tõenditel määratletud taimekahjustaja kohandumise kohta.
3. Artiklis 8 osutatud likvideerimismeetmete kohaldamisel ja juhul, kui pädev asutus jõuab järeldusele, et määratletud taimekahjustaja likvideerimine on võimalik, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurus ja asukoht, saastumise ulatus või peremeestaimede arv ja paiknemine, võib puhvertsooni laiust vähendada minimaalselt 1 kilomeetrini.
4. Artiklis 9 osutatud tõkestamismeetmete kohaldamisel on puhvertsooni laius vähemalt 4 km.
Puhvertsooni laiust võib vähendada minimaalselt 2 kilomeetrini, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurus ja asukoht, saastumise ulatus või peremeestaimede arv ja paiknemine.
5. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine leviku tõkestamiseks piiritletud ala puhvertsoonis on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikleid 17 ja 18.
Artikkel 6
Piiritletud alade kindlaksmääramise erandid
1. Erandina artiklist 5 võivad pädevad asutused otsustada piiritletud ala mitte kindlaks määrata, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a)
|
on tõendeid selle kohta, et määratletud taimekahjustaja on alale sisse toodud taimedega, millelt see leiti, ja kõnealused taimed olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist, või et tegemist on üksikleiuga, mis eeldatavasti ei too kaasa organismi kohandumist, ning
|
|
b)
|
eriuuringu ja võetud likvideerimismeetmete tulemuste põhjal on kindlaks tehtud, et määratletud taimekahjustaja ei ole alal kohandunud ning määratletud taimekahjustaja levik ja edukas paljunemine ei ole tema bioloogia tõttu võimalik.
|
2. Lõikes 1 sätestatud erandit kasutav pädev asutus:
|
a)
|
võtab viivitamata meetmed, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire likvideerimine ja välistatakse selle leviku võimalus;
|
|
b)
|
teeb 1 km raadiuses saastunud taimedest või määratletud taimekahjustaja leiukohast vähemalt neli aastat järjest seiret määratletud taimekahjustaja vähemalt ühe arengutsükli ja ühe lisa-aasta vältel; vähemalt esimesel aastal on seire korrapärane ja intensiivne;
|
|
c)
|
hävitab saastunud taimse materjali;
|
|
d)
|
teeb kindlaks saastumise ja sellega seotud taimede päritolu nii kaugele kui võimalik ning kontrollib asjaomastel taimedel saastumise tunnuseid, kasutades sealhulgas selektiivseid proove taime tükeldamise meetodil;
|
|
e)
|
tutvustab üldsusele määratletud taimekahjustajaga seotud ohtu ning
|
|
f)
|
võtab mis tahes muid meetmeid, mis võivad määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kaasa aidata, võttes arvesse standardit ISPM nr 9 (6) ja kohaldades integreeritud meetodit vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (7).
|
Artikkel 7
Piiritletud ala staatuse tühistamine
1. Piiritletud ala staatuse võib tühistada, kui artikli 8 lõike 1 punktis h osutatud uuringute käigus ei ole piiritletud alal leitud määratletud taimekahjustajat vähemalt selle taimekahjustaja ühe arengutsükli ja ühe lisa-aasta jooksul, st kokku vähemalt neljal järjestikusel aastal.
Esimese lõigu kohaldamisel oleneb määratletud taimekahjustaja arengutsükli täpne pikkus asjaomase ala või sarnase kliimavöötme kohta kogutud andmetest.
2. Piiritletud ala staatuse võib tühistada ka juhul, kui on täidetud artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused.
IV PEATÜKK
LIKVIDEERIMIS- JA TÕKESTAMISMEETMED
Artikkel 8
Likvideerimismeetmed
1. Pädevad asutused võtavad taimekahjustaja likvideerimiseks piiritletud aladel kõik järgmised meetmed:
|
a)
|
saastunud ja saastumiskahtlusega taimede kohene raie ja täielik väljajuurimine;
|
|
b)
|
100 m raadiuses saastunud taimede ümber kõikide määratletud taimede kohene raie ja täielik väljajuurimine ning saastumise tunnuste kontrollimine sellistel taimedel, välja arvatud juhul, kui saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi ning raie ja väljajuurimine tehakse õigel ajal enne järgmise lendlusperioodi algust;
|
|
c)
|
punktide a ja b kohaselt raiutud taimede ja nende juurte kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut raie ajal ja pärast seda;
|
|
d)
|
potentsiaalselt saastunud materjali piiritletud alalt edasitoimetamise keeld;
|
|
e)
|
saastumise päritolu uurimine, tehes kindlaks taimede päritolu nii kaugele kui võimalik, ning asjaomaste taimede kontrollimine saastumise tunnuste suhtes, kasutades sealhulgas selektiivseid proove taime tükeldamise meetodil;
|
|
f)
|
võimaluse korral määratletud taimede asendamine taimeliikidega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud;
|
|
g)
|
keeld istutada uusi määratletud taimi välitingimustes punktis b osutatud alal, välja arvatud artikli 10 lõikes 1 osutatud tootmispaikades;
|
|
h)
|
piiritletud alal tehtavad peremeestaimede uuringud vastavalt artikli 3 lõigetele 2 ja 3, et teha kindlaks määratletud taimekahjustaja esinemine, keskendudes eelkõige puhvertsoonile ning kasutades vajaduse korral pädeva asutuse tehtavaid selektiivseid proove taime tükeldamise meetodil; proovide arv märgitakse artikli 13 lõikes 1 osutatud aruandesse;
|
|
i)
|
sentineltaimi kontrollitakse vähemalt kord kuus ning need hävitatakse ja analüüsitakse hiljemalt kahe aasta möödudes;
|
|
j)
|
avalikkuse teavitamine määratletud taimekahjustaja ohtlikkusest ning vastuvõetud meetmetest, mille abil ennetatakse selle taimekahjustaja sissetoomist liidu territooriumile ja seal levimist, sealhulgas tingimused, mille alusel määratletud taimi võib vedada piiritletud alalt välja;
|
|
k)
|
vajaduse korral erimeetmed erijuhtumite või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul on alust arvata, et need ei lase taimekahjustaja levikut tõkestada, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;
|
|
l)
|
muud meetmed, mis võivad määratletud taimekahjustaja likvideerimisele kaasa aidata; seejuures võetakse arvesse rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit (edaspidi „ISPM“) nr 9 (8) ja rakendatakse integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (9).
|
Kui esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei ole võimalik eemaldada sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga.
Lõike 1 punktis h osutatud uuringud on intensiivsemad kui artiklis 3 osutatud uuringud.
Uuringud puhvertsoonis põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning puhvertsoonis kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 95 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
2. Kui pädev asutus peab piiratud arvu üksiktaimede puhul raiet ebasobivaks nende erilise sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaväärtuse tõttu, siis erandina lõike 1 esimese lõigu punktist b kontrollitakse neid üksiktaimi eraldi kord kuus taimekahjustaja esinemise tunnuste suhtes ning võetakse raiele alternatiivseid meetmeid, mis tagavad kõrgel tasemel kaitse, et ennetada määratletud taimekahjustaja võimalikku levimist nendelt taimedelt.
Sellise otsuse põhjendused ja otsusest tulenevad meetmed edastatakse komisjonile artiklis 13 sätestatud aruandes.
Artikkel 9
Tõkestamismeetmed
1. Kui artikli 8 lõike 1 punktis h osutatud uuringute tulemused on kinnitanud määratletud taimekahjustaja esinemist piirkonnas rohkem kui neljal aastal järjest ning on tõendeid, et määratletud taimekahjustajat ei ole enam võimalik likvideerida, võivad pädevad asutused piirduda määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamise meetmetega.
Pädevad asutused võtavad taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud aladel kõik järgmised meetmed:
|
a)
|
saastunud taimede ja määratletud taimekahjustaja põhjustatud kahjustustunnustega taimede raie ja täieliku väljajuurimise viivitamatu alustamine ning kõigi tegevuste õigeaegne lõpetamine enne järgmise lendlusperioodi algust;
|
|
b)
|
langetatud taimede ja nende juurte kõrvaldamine, kontrollimine ja hävitamine, rakendades samal ajal kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut pärast raiet;
|
|
c)
|
potentsiaalselt saastunud materjali piiritletud alalt edasitoimetamise keeld;
|
|
d)
|
vajaduse korral määratletud taimede asendamine muude taimedega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud;
|
|
e)
|
keeld istutada saastunud piirkonnas uusi määratletud taimi välitingimustes, välja arvatud artikli 10 lõikes 1 osutatud tootmispaikades;
|
|
f)
|
artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohased uuringud, mida tehakse sobival ajal puhvertsoonis määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks peremeestaimedel, sealhulgas vajaduse korral selektiivsed proovid taime tükeldamise meetodil;
|
|
g)
|
kui kasutatakse sentineltaimi, kontrollitakse neid vähemalt kord kuus ning neid analüüsitakse ja need hävitatakse hiljemalt kahe aasta möödudes;
|
|
h)
|
avalikkuse teavitamine määratletud taimekahjustaja ohtlikkusest ning vastuvõetud meetmetest, mille abil ennetatakse selle taimekahjustaja sissetoomist liidu territooriumile ja seal levimist, sealhulgas tingimused, mille alusel määratletud taimi võib vedada artikli 5 kohaselt piiritletud alalt välja;
|
|
i)
|
vajaduse korral erimeetmed erijuhtude või komplikatsioonide puhuks, mille korral on alust arvata, et need ei tõkesta taimekahjustaja levikut, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või eeldatavalt saastunud taimedele ning selliste taimede asjakohase raie ja hävitamisega, olenemata taimede asukohast, omandikuuluvusest või nende eest vastutavast isikust;
|
|
j)
|
muud meetmed, mis võivad aidata tõkestada määratletud taimekahjustaja levikut.
|
Kui teise lõigu punkti a kohaldamisel ei ole võimalik eemaldada sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga.
Teise lõigu punktis f osutatud uuringud on intensiivsemad kui artiklis 3 osutatud uuringud.
Kõnealused uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 95 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast leviku tõkestamiseks piiritletud alast, mille kehtestamine või muutmine on neil kavas.
V PEATÜKK
VEDU LIIDU TERRITOORIUMIL
Artikkel 10
Vedu liidu territooriumil
1. Artikli 5 kohaselt kehtestatud piiritletud aladelt pärinevaid määratletud taimi võib vedada piiritletud aladelt välja ja saastunud aladelt puhvertsoonidesse üksnes juhul, kui saadetisega on kaasas määruse (EL) 2016/2031 artiklite 78–95 kohaselt koostatud ja välja antud taimepass ning taimi on kasvatatud vähemalt kaks aastat või nooremate kui kaheaastaste taimede puhul algusest peale tootmispaigas, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:
|
a)
|
tootmispaik on registreeritud kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 65;
|
|
b)
|
tootmispaika on igal aastal kontrollitud, tehes selleks sobival ajal vähemalt kaks korda ametliku kontrolli määratletud taimekahjustaja esinemise mis tahes tunnuse kindlakstegemiseks, mille tulemusel ei ole ühtegi sellist tunnust leitud;
|
|
c)
|
tootmispaik asub piiritletud alal, kus on igal aastal selleks sobival ajal tehtud ametlikud uuringud taimede kasvukohta ümbritseval vähemalt 1 km laiusel alal määratletud taimekahjustaja esinemise või selle tunnuste kindlakstegemiseks ning ühtegi määratletud taimekahjustajat ega selle esinemise tunnuseid ei ole leitud ning kus taimi on kasvatatud kohas,
|
i)
|
mis on füüsiliselt kaitstud määratletud taimekahjustaja sissetoomise eest
või
|
|
ii)
|
kus on tehtud sobivat ennetavat tõrjet või
|
|
iii)
|
kus enne vedu võetakse igast määratletud taimede partiist selektiivsed proovid taime tükeldamise meetodil.
|
|
Esimese lõigu punktis b osutatud kontrollimine hõlmab selektiivseid proove taimede juurtest ja tüvedest taime tükeldamise meetodil. Kontrollimiseks võetava proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusnivooga oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumine.
Esimese lõigu punktis c osutatud selektiivsed proovid taime tükeldamise meetodil tehakse II lisas esitatud tabelis märgitud mahus.
Esimese lõigu punktis c osutatud uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 95 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
Pookealustele, mis on kasvatatud kõigile esimese lõigu nõuetele vastavas tootmispaigas, võib pookida pookoksi, mida ei ole kasvatatud esimeses lõigus osutatud tingimustes, kuid mille läbimõõt kõige jämedamas kohas on alla 1 cm.
2. Määratletud taimi, mis ei ole pärit piiritletud aladelt, vaid on sellistel aladel asuvasse tootmispaika sisse toodud, võib liidu territooriumil edasi toimetada üksnes juhul, kui tootmispaik vastab lõike 1 esimese lõigu punkti c nõuetele, ning ainult juhul, kui taimedega on kaasas lõike 1 kohane taimepass.
3. Määratletud taimi, mis on imporditud VI peatüki kohaselt kolmandatest riikidest, kus on teada määratletud taimekahjustaja esinemine, võib liidu territooriumil edasi toimetada üksnes juhul, kui nendega on kaasas lõike 1 kohane taimepass.
VI PEATÜKK
KOLMANDAST RIIGIST PÄRIT MÄÄRATLETUD TAIMEDE TOOMINE LIIDU TERRITOORIUMILE
Artikkel 11
Taimed, mis on pärit kolmandast riigist, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine
Määratletud taimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, võib liidu territooriumile tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
a)
|
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et määratletud taimekahjustajat kõnealuses riigis teadaolevalt ei esine, ning
|
|
b)
|
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille punktis „Lisadeklaratsioon“ on märgitud, et määratletud taimekahjustajat asjaomases kolmandas riigis ei esine.
|
Artikkel 12
Määratletud taimed, mis on pärit kolmandast riigist, kus on teada määratletud taimekahjustaja esinemine
1. Määratletud taimedega, mis on pärit kolmandast riigist, kus on teada määratletud taimekahjustaja esinemine, on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille punktis „Lisadeklaratsioon“ on märgitud üks järgnevast:
|
a)
|
taimed on kogu oma eluaja kasvanud tootmispaigas, mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mille üle ta teeb järelevalvet ning mis asub piirkonnas, mille kõnealune organisatsioon on asjakohaste rahvusvaheliste fütosanitaarmeetmete standardite ning ametlike uuringute alusel tunnistanud taimekahjustajavabaks piirkonnaks;
|
|
b)
|
taimed on vähemalt kaks ekspordile eelnevat aastat või alla kaheaastaste taimede puhul kogu nende eluea jooksul kasvanud tootmispaigas,
|
i)
|
mis on vastavalt rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistatud määratletud taimekahjustajast vabaks;
|
|
ii)
|
mille päritoluriigi taimekaitseorganisatsioon on registreerinud ja mis on selle järelevalvel all;
|
|
iii)
|
mida on igal aastal selleks sobival ajal vähemalt kaks korda ametlikult kontrollitud määratletud taimekahjustaja esinemise mis tahes tunnuse kindlakstegemiseks ning selliseid tunnuseid ei ole leitud ning
|
|
iv)
|
kus taimed on kasvanud kohas,
|
—
|
mis on füüsiliselt kaitstud määratletud taimekahjustaja sissetoomise eest või
|
|
—
|
kus tehakse asjakohast ennetavat tõrjet ja mida ümbritseb vähemalt 1 km laiune puhvertsoon, kus igal aastal tehakse selleks sobival ajal ametlikke uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise või selle tunnuste kindlakstegemiseks, ning
|
|
|
v)
|
kus taimesaadetisi on vahetult enne eksporti põhjalikult ametlikult kontrollitud, et teha kindlaks määratletud taimekahjustaja esinemine eelkõige juurtes ja tüvedes, kasutades muu hulgas selektiivseid proove taime tükeldamise meetodil, või
|
|
|
c)
|
taimed on kasvatatud pookealustest, mis vastavad punkti b nõuetele, ning pookimisel on kasutatud pookoksi, mis vastavad järgmistele nõuetele:
|
i)
|
eksportimise ajal ei ole poogitud pookokste läbimõõt nende kõige jämedamas kohas olnud üle 1 cm ja
|
|
ii)
|
poogitud taimi on kontrollitud vastavalt punkti b alapunktile iii.
|
|
Esimese lõigu punktis a osutatud taimekahjustajavaba piirkonna nimetus märgitakse sertifikaadil lahtrisse „Päritolukoht“.
Esimese lõigu punktis a osutatud uuringud on põhinenud toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatud uuringuplaani ja proovivõtukavaga on olnud võimalik piisava usaldatavustasemega kindlaks teha vähene saastunud taimede esinemine.
Esimese lõigu punkti b alapunkti iv teises taandes osutatud uuringud on põhinenud toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldatavate ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatud uuringuplaani ja proovivõtukavaga on olnud võimalik vähemalt 95 % usaldusnivooga kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %. Määratletud taimekahjustaja esinemise tunnuste leidmise korral on viivitamata võetud likvideerimismeetmeid, et taastada puhvertsooni taimekahjustajavaba ala staatus.
Esimese lõigu punkti b alapunktis v osutatud kontrollimise eesmärgil võetava proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusnivooga oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumine.
2. Määratletud taimi, mis tuuakse lõike 1 kohaselt liidu territooriumile, kontrollitakse piiriületuskohas või heakskiidetud kontrollipunktides.
Kasutatavate kontrollimismeetodite eesmärk on tuvastada määratletud taimekahjustaja esinemise tunnused eelkõige juurtel ja tüvedel, sealhulgas selektiivsete proovidega taime tükeldamise meetodil. Kontrollimiseks võetava proovi suurus peab olema selline, et 99 % usaldusnivooga oleks võimalik tuvastada vähemalt 1 % saastumine, arvestades rahvusvahelist fütosanitaarmeetmete standardit nr 31 (10).
3. Käesolevas artiklis osutatud selektiivsed proovid taime tükeldamise meetodil tehakse II lisas esitatud tabelis märgitud mahus.
VII PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 13
Aruanded meetmete kohta
Liikmesriigid esitavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande eelneval aastal käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete kohta ning artiklites 3–9 sätestatud meetmete tulemuste kohta.
Artiklite 8 ja 9 kohaselt tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades ühte I lisas esitatud vormidest.
Artikkel 14
Määruse täitmine
Liikmesriigid tunnistavad määruse täitmiseks vajalikus osas kehtetuks meetmed, mille nad on vastu võtnud oma territooriumi kaitsmiseks määratletud taimekahjustaja sissetoomise ja leviku eest, või muudavad neid. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõnealuste meetmete kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusotsus 2012/138/EL tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud selle artikkel 2, artikkel 3 ja I lisa, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2024.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikleid 11 ja 12, välja arvatud artikli 12 lõike 1 kolmas ja neljas lõik, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.
Artiklit 4 kohaldatakse alates 1. augustist 2023.
Käesoleva määruse järgmisi sätteid hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2025:
|
a)
|
artikli 3 lõike 1 teine lõik;
|
|
b)
|
artikli 8 lõike 1 neljas lõik;
|
|
c)
|
artikli 9 lõike 1 viies lõik;
|
|
d)
|
artikli 10 lõike 1 neljas lõik;
|
|
e)
|
artikli 12 lõike 1 kolmas ja neljas lõik.
|
Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2029.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. oktoober 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis’e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta (ELT L 64, 3.3.2012, lk 38).
(3) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), General guidelines for statistically sound and risk-based surveys of plant pests (Üldised suunised taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta), 8. september 2020, doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1919.
(4) Vastuvõetud standardid (ISPMid) - rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (ippc.int)
(5) EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), 2020. Story map for survey of Anoplophora chinensis (Taimekahjustaja Anoplophora chinensis’e uuringukaart). EFSA toetav väljaanne 2020:EN-1825. Kättesaadav internetis: https://arcg.is/19HTyn. Viimati ajakohastatud: 24. märts 2020.
(6) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma).
(7) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma).
(8) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 15. detsembril 2011.
(9) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud 8. jaanuaril 2014.
(10) Methodologies for sampling of consignments – Reference Standard ISPM No 31 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Saadetistest proovide võtmise metoodika – Võrdlusstandard ISPM nr 31, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma).
