(1)

Venemaa Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukraina vastu on mõjutanud rängalt liikmesriike ning eelkõige Euroopa Liidu kesk- ja idapiirkondi ajal, mil liikmesriikide majandus taastub veel COVID-19 pandeemia mõjust. Samaaegselt Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste pideva sissevooluga mõjutavad paljusid liikmesriike ka tööjõupuudus, tarneahelaga seotud raskused ning tõusvad hinnad ja energiakulud. Ühelt poolt põhjustab see probleeme avaliku sektori eelarvetele ja teiselt poolt aeglustab investeeringute rakendamist. Kõnealused asjaolud on tekitanud erakorralise olukorra, millega on vaja tegeleda konkreetsete ja hästi suunatud meetmetega, et ei oleks vaja teha muudatusi mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades, mis on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (2) I lisas, ning vältida majanduse rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil taastamises tagasilööke.

(2)

Selleks et leevendada kasvavat koormust riikide eelarvetele, tehti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/562 (3) sihipäraseid muudatusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 223/2014, (5) et liikmesriikidel oleks lihtsam kasutada mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) ülejäänud eraldisi, ning kasutada REACT-EU vahendeid, et tegeleda Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemidega nii tõhusalt ja kiiresti kui võimalik.

(3)

Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/613 (6) nähtud ette täiendavad võimalused vahendite kiireks kasutuselevõtmiseks, et katta liikmesriikide otsesed eelarvekulud, ning kehtestatud ühikuhind, et hõlbustada Vene agressiooni eest põgenevate isikute, kellele on antud ajutine kaitse, põhivajaduste rahastamist ja nende isikute toetamist.

(4)

Võttes arvesse Venemaa sissetungi laiaulatuslikku olemust, tuleks liikmesriikidele siiski näha ette täiendavad erandid, mis võimaldaksid liikmesriikidel keskenduda praeguses enneolematus sotsiaal-majanduslikus olukorras vajalike meetmete võtmisele, eelkõige seoses tegevustega, mis on suunatud Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevatele rändeprobleemidele.

(5)

Võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevat täiendavat survet avaliku sektori eelarvetele, tuleks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 4 sätestatud paindlikkust ERFi ja ESFi kasutamisel asjaomaste tegevuste puhul laiendada ka Ühtekuuluvusfondile, nii et selle vahendeid saaks kasutada ka ERFi või ESFi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste toetamiseks vastavalt kõnealuste fondide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Lisaks on asjakohane laiendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõikes 4 sätestatud lihtsustatud seire nõudeid ESFist toetatavatele rändeprobleemidega seotud tegevustele, kui need tegevused on kavandatud prioriteetse suuna all, mis käsitleb üksnes asjaomaseid probleeme. Peale selle tuleks kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni edendavate prioriteetide, sealhulgas Venemaa agressioonist tulenevaid rändeprobleeme lahendavate tegevuste jaoks ette nähtud prioriteetide puhul kehtestada mõlemaks programmitöö perioodiks kuni 100 % kaasrahastamise määra võimalus, et toetada liikmesriike, kes tegelevad põgenikega nii praegu kui ka tulevikus. Samuti tuleks pagulaste põhivajaduste rahastamise ja nende toetamise hõlbustamiseks suurendada ühikuhinna summat ning pikendada selle kohaldamise aega.

(6)

Lisaks ei ole Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamisele suunatud tegevuste rahastamiskõlblikkuse alguskuupäeva määramine 24. veebruarile 2022 osutunud piisavaks, et tagada kõigi asjaomaseid probleeme lahendavate tegevuste toetamine fondide abil. Seepärast on asjakohane lubada erandkorras valida selliseid tegevusi enne sellega seotud programmi muudatuse heakskiitmist ning käsitada selliste tegevuste kulusid rahastamiskõlblikuna, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud, laiendades vastavat paindlikkust ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) toetatavatele tegevustele, mis on suunatud Venemaa agressioonist tulenevatele tagajärgedele kalandus- ja vesiviljelussektoris. Võttes arvesse rahaliste vahendite piiratust kõige enam mõjutatud piirkondades, peaks olema võimalik toetada selliseid tegevusi asjaomases liikmesriigis väljaspool programmipiirkonda, arvestades, et olukord, kus inimesed põgenevad Venemaa agressiooni eest ning liiguvad liikmesriikide sees ja vahel, kujutab endast väljakutset liidu kui terviku majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Seetõttu peaksid sellised tegevused olema rahastamiskõlblikud olenemata sellest, kus neid asjaomases liikmesriigis elluviiakse, sest nende asukoht ei ole lõppkokkuvõttes otsustav kriteerium esmavajaduste rahuldamisel.

(7)

Võttes arvesse, et kohalikele asutustele ja kohalikes kogukondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele pandud koormus Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamisel on suur, tuleks selliste asutuste ja organisatsioonide jaoks eraldada vähemalt 30 % suurune toetus vahenditest, mida kasutatakse ERFi või ESFi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste toetamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 esimesele ja teisele lõigule.

(8)

Liikmesriikide halduskoormuse leevendamiseks, et võtta arvesse muutuvaid vajadusi ja rakenduskavaga ettenähtud rahaliste eraldiste järgimist, tuleks kaotada programmitöö perioodi 2014–2020 raames kehtiv nõue ametlikult muuta rakenduskava, et võimaldada ümberpaigutusi valdkondlike eesmärkide vahel sama fondi prioriteedi ja piirkonnakategooria raames.

(9)

Selleks et optimeerida 2014.–2020. aasta eraldiste kasutamist 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi programmide lõpetamise kontekstis, tuleks fondide toetuse lõppmakse arvutamisel suurendada prioriteetide vahelise paindlikkuse ülemmäära.

(10)

Enneolematu olukorraga tegelemiseks tuleks ette näha ka teatavad paindlikkusmeetmed 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi programme reguleerivas õigusraamistikus. Liikmesriikide eelarvete koormuse vähendamiseks tuleks suurendada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi alla kuuluvate programmide eelmakseid. Lisaks, võttes arvesse probleeme, mis tulenevad inimeste ümberasumisest ja integreeritud meetmetest, mida liikmesriigid peavad võtma juhul, kui liikmesriik seab ühe oma 2021.–2027. aasta ühtekuuluvusprogrammi raames prioriteediks kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni edendavate tegevuste toetamise, peaks selle prioriteedi kuni 100 % kaasrahastamise määra olema võimalik kohaldada kuni 30. juunini 2024, tingimusel et asjakohane toetuse tase on ette nähtud kohalikele asutustele ja kohalikes kogukondades tegutsevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning et selliste prioriteetide raames liikmesriigi programmiga hõlmatud kogusumma ei ületa 5 % asjaomase liikmesriigi puhul ERFi ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) esialgsetest riiklikest eraldistest kokku. See ei piira liikmesriikide võimalust kavandada selliste prioriteetide jaoks täiendavaid summasid tavapäraste kaasrahastamise määradega. Võttes samuti arvesse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid häireid 2014.–2020. aasta programmitöö perioodi lõpus, mis lisanduvad projektide rakendamisele avalduvatele COVID-19 pandeemia pikaajalistele tagajärgedele ja jätkuvatele häiretele väärtusahelates, tuleks ette näha ka täiendav paindlikkus, et võimaldada otsetoetuse andmist ja selliste tegevuste lõpetamist, mille rakendamine oli alanud kooskõlas 2014.–2020. aasta õigusraamistikuga enne käesoleva määruse seadusandliku ettepaneku kuupäeva, isegi kui sellised tegevused ei kuuluks 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi vastava fondi kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui fonde kasutati määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 98 lõike 4 esimese ja teise lõigu alusel. Tagamaks, et selliseid tegevusi saab seostada sekkumise liikidega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (7) I lisa vastavalt kohandada. Selliste tegevuste toetamine ei peaks mõjutama liikmesriikide kohustusi täita valdkondliku keskendamise nõudeid ja kliimapanuse eesmärke.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt aidata liikmesriikidel tegeleda katsumustega, mida põhjustab erakordselt suur arv liitu saabuvaid inimesi, kes põgenevad Ukraina vastu suunatud Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni eest, ning toetada liikmesriike nende jätkuvates püüdlustes saavutada majanduse vastupidav taastumine COVID-19 pandeemiast, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pakutud meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Määrusi (EL) nr 1303/2013 ja (EL) 2021/1060 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(13)

Pidades silmas vajadust leevendada kiiresti survet avaliku sektori eelarvetele, et säilitada liikmesriikide suutlikkus jätkata majanduse taastamise protsessi, ning võimaldada kiiret programmitööd tegevuste üleviimiseks 2021.–2027. aasta programmitöö perioodile, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

1)

Artiklisse 30 lisatakse järgmised lõiked:

2)

Artiklisse 65 lisatakse järgmine lõige:

3)

Artikli 68c esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme lahendavate tegevuste rakendamisel võivad liikmesriigid maksetaotlustes deklareeritud kulude hulka arvata ühikuhinna, mis on seotud nende isikute põhivajaduste ja toetamisega, kes on saanud ajutise kaitse või liikmesriigi õiguse alusel muu piisava kaitse kooskõlas nõukogu rakendusotsusega (EL) 2022/382 (*1) ja nõukogu direktiiviga 2001/55/EÜ (*2). Kõnealune ühikuhind on 100 eurot nädalas iga täisnädala või osalise nädala kohta, mil isik viibib asjaomases liikmesriigis. Ühikuhinda võib kasutada kokku kuni 26 nädalat alates isiku liitu saabumise kuupäevast.

(*1)  Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1)."

(*2)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12).“ "

4)

Artikli 70 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Kui ERFist, ESFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavaid tegevusi, millega lahendatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist tulenevaid rändeprobleeme, viiakse ellu väljaspool programmipiirkonda, kuid asjaomases liikmesriigis, kohaldatakse ainult esimese lõigu punkti d.“

5)

Artikli 70 lõige 4 asendatakse järgmisega:

6)

Artikli 96 lõige 10 asendatakse järgmisega:

7)

Artikli 98 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

8)

Artiklisse 120 lisatakse järgmine lõige:

9)

Artikli 130 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Erandina lõikest 2 ei tohi fondide ega EMKFi toetus iga prioriteedi lõppmaksena fondi ja piirkonnakategooria kohta viimasel aruandeaastal ületada rohkem kui 15 % võrra fondide või EMKFi toetust igale prioriteedile fondi ja piirkonnakategooria kohta, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.“

1)

Artikli 90 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Täiendav 0,5 % eelmakse tehakse 2022. aastal kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning täiendavad 0,5 % eelmaksed tehakse 2023. aastal ERFist, ESF+ist või Ühtekuuluvusfondist tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames toetatavatele programmidele. Kui programm võetakse vastu pärast 31. detsembrit 2022, tasutakse 2022. aasta osamaksed vastuvõtmise aastal.“

2)

Artikli 90 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

3)

Artiklisse 112 lisatakse järgmine lõige:

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281)."

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).“ "

5)

I lisa tabeli 1 lõppu lisatakse järgmised read: