KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1959,

13. juuli 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 596/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega kehtestatakse likviidsuslepingute vorm VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitentide aktsiate jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 13 lõike 13 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikega 12 on ette nähtud, et VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendid võivad sõlmida oma aktsiatega seoses likviidsuslepingu, kui selline leping vastab muu hulgas kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 kohastele turu tunnustatud tava kehtestamise tingimustele. Kõnealused tingimused tagavad, et likviidsuslepingud tagavad turujõudude toimimisele ning pakkumise ja nõudluse õigele vahekorrale kõrgel tasemel kaitse, avaldavad positiivset mõju turu likviidsusele ja tõhususele ega tekita riske seotud turgude usaldusväärsusele. Kõnealuse määrusega kehtestatud likviidsuslepingute vormis, mille eesmärk on tagada nende tingimuste täitmine, on sätestatud miinimumelemendid, mida likviidsusleping peaks sisaldama, sealhulgas seoses turu läbipaistvuse ja likviidsussätete toimimisega. Pooled võivad kooskõlas oma lepinguvabadusega lisada lisaklausleid, mis kajastavad konkreetse juhtumi eripära.

(2)

VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendi vahendid, mis on eraldatud selle emitendi aktsiatega seotud likviidsuslepingu täitmiseks, peaksid olema kohe tuvastatavad. Seepärast tuleks likviidsuslepinguga ette näha sihtotstarbelise likviidsuskonto avamine. Sellist sihtotstarbelist likviidsuskontot on vaja selleks, et jälgida likviidsuslepingu täitmist ja tagada, et likviidsuslepingu raames toimuv kauplemine on eraldatud likviidsuse pakkuja muust kauplemistegevusest, minimeerides seeläbi huvide konflikti riski. Sellisele likviidsuskontole tuleks eraldada rahalised ja aktsiates olevad vahendid, mis tuleks likviidsuslepingus kindlaks määrata. Selliseid vahendeid tuleks kasutada üksnes likviidsuslepingu täitmiseks.

(3)

Likviidsuslepingule eraldatud vahendid (edaspidi „vahendite piirangud“) peaksid olema proportsionaalsed määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikes 2 sätestatud eesmärkidega. Samal põhjusel tuleks likviidsuse pakkuja kauplemistegevuse suhtes kohaldada hinna- ja mahupiiranguid, mis koos vahendite piirangutega vähendaksid riski, et likviidsuse pakkumine toob kaasa aktsiahinna kunstlikud muutused, ja samal ajal edendaksid korrapärast kauplemist mittelikviidsete aktsiatega.

(4)

Likviidsuslepingute puhul varem tunnustatud turutavade alusel on pädevad asutused analüüsinud VKEde kasvuturgudel noteeritud aktsiate keskmist kauplemiskäivet. See analüüs näitas, et vahendite piirangud peaksid sõltuma asjaomaste aktsiate likviidsusprofiilist (likviidsed või mittelikviidsed) ja võtma arvesse asjaomasel turul toimuvat kauplemistegevust. Selle analüüsi põhjal on asjakohane, et likviidsuslepinguga nähakse ette vahendite piirangud protsendina asjaomase aktsia keskmisest päevakäibest, kusjuures seda protsenti kalibreeritakse aktsia likviidsusprofiili alusel ja sellele kehtestatakse piirmäär, et hoida ära likviidsuslepingu mis tahes negatiivset mõju turu usaldusväärsusele ja nõuetekohasele toimimisele. Selleks et tagada tulemuslik likviidsuse pakkumine, kui keskmine päevakäive on väike, tuleks likviidsuslepingu vahendite suhtes kohaldada ühtset künnist.

(5)	Hinnapiirangud peaksid tagama, et likviidsuse pakkuja kauplemistegevus likviidsuslepingu raames ei tooks kaasa aktsiahindade kunstlikke muutusi, kui on olemas sõltumatu kauplemishuvi.

(6)

Mahupiirangud peaksid tagama, et likviidsuse pakkuja tehingud ei ületaks maksimaalset protsenti mittelikviidsete ja likviidsete aktsiate keskmisest päevakäibest. On asjakohane, et sellise keskmise päevakäibe arvutamisel võetakse aluseks kauplemispäevale eelnenud 20 kauplemispäeva. Selline arvutus kajastab asjakohaselt asjaomase aktsiaga kauplemist, sest see annab ülevaate keskpikas perspektiivis, tasandades ühe või mõne kauplemisperioodi kauplemismahu tippude mõju.

(7)

Turu kuritarvitamise ohu vähendamiseks tuleks likviidsuslepinguga ette näha, et tavapärastes turutingimustes annab likviidsuse pakkuja kauplemiskorraldusi tellimusraamatu mõlemal poolel, välja arvatud erandjuhtudel, kui on turu normaalne toimimine on pärsitud. Samal põhjusel peaksid suuremahulised ja määratud vastaspoolega tehingud kuuluma likviidsuslepingu kohaldamisalasse, kui on täidetud teatavad selliste korralduste täitmisega seotud tingimused ja need tehingud toimuvad erakorralistel asjaoludel. Sellised erakorralised asjaolud võivad esineda juhul, kui teataval ajahetkel ei võimalda likviidsuse pakkujale kättesaadavate rahaliste ja aktsiates olevate vahendite osakaal tal lepingu alusel likviidsust pakkuda.

(8)

Likviidsuslepinguga tuleks ette näha, et likviidsuse pakkuja peab täitma likviidsuslepingut sõltumatult asjaomase aktsia emitendist ja likviidsuse pakkuja teiste selliste kauplemisüksuste, rühmade või üksuste kauplemisotsustest, kes kauplevad kõnealuse aktsia või finantsinstrumentidega, mille hind või väärtus sõltub asjaomase aktsia hinnast või väärtusest või mõjutab seda. Likviidsuse pakkuja selline sõltumatus on vajalik turu usaldusväärsust ohustavate riskide vältimiseks.

(9)

Selleks et vältida asjaomase VKEde kasvuturu usaldusväärsust ja nõuetekohast toimimist ohustavaid riske, peaks likviidsuse pakkuja muutuvtasu olema piiratud. Lisaks tuleks võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldada selliseid piiranguid järjepidevalt kõigi likviidsuslepingute suhtes, mille on sõlminud emitendid, kelle finantsinstrumendid on lubatud kauplemisele VKEde kasvuturul. Tasu muutuvosa piirmääraks tuleks siiski kehtestada mõistlik protsent kogutasust, et likviidsuse pakkujal oleks stiimul lepingut nõuetekohaselt täita, ilma et see oleks nii suur, et stimuleeriks käitumist, mis võib ohustada asjaomase turu usaldusväärsust ja nõuetekohast toimimist.

(10)

Likviidsuslepingute läbipaistvus tagab turu usaldusväärsuse ja investorite kaitse. Selleks et teised turuosalised saaksid teha teadliku otsuse likviidsuslepinguga hõlmatud aktsiate kohta, tuleks likviidsuslepinguga näha ette läbipaistvuskohustused, mis hõlmavad likviidsuse pakkumise eri etappe, nimelt enne likviidsuslepingu jõustumist, selle kestuse ajal ja pärast selle lõpetamist. Sellega seoses tuleb kindlaks määrata üks lepinguosaline, kes vastutab läbipaistvuskohustuste täitmise eest. Selleks et üldsusel oleks lihtsam koguda teavet asjaomaste aktsiate kohta, peaks see lepinguosaline olema emitent, kes peaks avaldama asjakohase teabe oma veebisaidil.

(11)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(12)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Likviidsuslepingu vorm

Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 13 lõikes 12 osutatud likviidsuslepingu sõlmimiseks kasutavad ühel või mitmel VKEde kasvuturul kauplemisele lubatud finantsinstrumentide emitendid käesoleva määruse lisas esitatud vormi.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

LISA

Likviidsuslepingu vorm

LIKVIIDSUSLEPING

Käesolev likviidsusleping (edaspidi „leping“) sõlmitakse [kuupäev]

järgmiste osaliste vahel:

[äriühingu nimi],

mille aktsiakapital on […] [euro/omavääring] ja mille registreeritud asukoht on [aadress] ja mis on kantud äriregistrisse [linn/riik] numbri all […] ja mida esindab […],

(edaspidi „emitent“)

ning

[äriühingu nimi], mille aktsiakapital on […] [euro/omavääring] ja mille registreeritud asukoht on [aadress] ja millele on andnud tegevusloa [riigi pädev asutus], viitenumber […] ja mis on kantud äriregistrisse [linn/riik] numbri all […] ja mida esindab […],

(edaspidi „likviidsuse pakkuja“)

(edaspidi ühiselt „lepinguosalised“).

Lepinguosalised lepivad kokku järgmises.

1. MÕISTED

Käesolevas lepingus [ja kõikides selle muudatustes] kasutatakse järgmisi sõnu ja väljendeid järgmises tähenduses:

a)	„turg“ – VKEde kasvuturg, kus emitendi aktsiad on noteeritud ja lubatud kauplemisele ning kus lepingut täidetakse, st [VKEde kasvuturu(-turgude) nimi];

b)	„aktsiad“ – emitendi aktsiakapital […] [eurot/omavääring], mis on noteeritud ja lubatud kauplemisele turul ning mis on jagatud […] aktsiaks nimiväärtusega […] ja millel on järgmine ISIN kood või järgmised ISIN koodid: […];

c)	„likviidsuskonto“ – sihtotstarbeline konto [number …], mille likviidsuse pakkuja on emitendi nimel avanud;

„keskmine päevakäive“ – asjaomaste aktsiate kogukäive jagatud 20-ga, kusjuures asjaomaste aktsiate kogukäibe arvutamisel liidetakse kokku tulemused, mis saadakse, korrutades iga eelneva 20 kauplemispäeva jooksul asjaomasel VKEde kasvuturul tehtud tehingu puhul ostjate ja müüjate vahel vahetatud aktsiate arvu sellise tehingu puhul kohaldatava ühikuhinnaga;

e)	„likviidsed aktsiad“ – aktsiad, millel on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/567 (1) artiklis 1 osutatud likviidne turg.

f)	„mittelikviidsed aktsiad“ – aktsiad, millel ei ole delegeeritud määruse (EL) 2017/567 artiklite 1 ja 5 kohaselt likviidset turgu.

2. LIKVIIDSUSE PAKKUJA KOHUSTUSED

2.1. Tegevusluba

Likviidsuse pakkuja tõendab ja kinnitab emitendile, et tal on [riigi pädeva asutuse] nõuetekohane luba tegeleda [finantsteenusega] ning et ta on registreeritud turuliige. Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama pädeva asutuse antud tegevusloa ja turuliikme staatuse lepingu kogu kehtivusaja jooksul.

[Täiendavad kohustused]

2.2. Likviidsuse pakkuja sõltumatus

2.2.1.

Likviidsuse pakkuja tegutseb käesolevat lepingut täites emitendist sõltumatult.

2.2.2.

Likviidsuse pakkuja on võtnud meetmed, millega ta tagab, et käesoleva lepinguga seotud kauplemisotsused jäävad sõltumatuks likviidsuse pakkuja teiste selliste kauplemisüksuste, rühmade või üksuste kauplemisotsustest, kes tegelevad selliste aktsiate või finantsinstrumentidega kauplemisega, mille hind või väärtus sõltub käesoleva lepingu raames likviidsuse pakkuja volitustega hõlmatud aktsiate hinnast või väärtusest või mõjutab seda, sealhulgas klientidelt saadud kauplemiskorraldused, portfellivalitsemine või enda arvel antud korraldused.

2.2.3.

Likviidsuse pakkuja säilitab asjakohase sisestruktuuri ja kontrollimeetmed, mis tagavad käesoleva lepingu alusel kauplemise eest vastutavate töötajate sõltumatuse teistest kauplemisüksustest, rühmadest või üksustest, kes osalevad likviidsuse pakkuja kauplemistegevuses.

2.3. Huvide konfliktid

Likviidsuse pakkuja on võtnud asjakohased meetmed käesoleva lepingu täitmisest tulenevate huvide konfliktide ärahoidmiseks ja juhtimiseks.

2.4. Likviidsuskonto

2.4.1.

Likviidsuse pakkuja avab likviidsuskonto rahaliste ja/või aktsiates olevate vahenditega, mille emitent on eraldanud likviidsuslepingu täitmiseks.

2.4.2.

Likviidsuse pakkuja kajastab kõik käesoleva lepingu alusel tehtud tehingud ja ainult need tehingud likviidsuskontol.

2.4.3.

Likviidsuse pakkuja kasutab likviidsuskontole eraldatud vahendeid üksnes käesolevast likviidsuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.4.4.

Likviidsuse pakkuja ei kasuta likviidsuskontot üle limiidi ei raha ega aktsiate puhul ning tagab, et need vahendid on kooskõlas punkti 3.3 teises lõigus osutatud künnistega.

2.4.5.

Likviidsuse pakkuja sulgeb likviidsuskonto, kui leping on aegunud või lõpetatud, olles viivitamata üle kandnud likviidsuskontol hoitava raha või aktsiad emitendi määratud konto(de)le.

2.5. Ostu- ja müügikorraldused

2.5.1.

Likviidsuse pakkuja kohustub sisestama korraldusi aktsiate ostmiseks ja müümiseks turul ainsa eesmärgiga suurendada nende likviidsust ja parandada nende aktsiatega kauplemise korrapärasust või vältida hinnakõikumisi, mis praeguse turusuundumuse puhul ei ole põhjendatud. Likviidsuse pakkuja sisestab kauplemiskorraldused tellimusraamatu mõlemal poolel.

2.5.2.

Likviidsuse pakkuja kohustub mitte sisestama korraldusi, mis võivad kolmandaid isikuid eksitada.

2.5.3.

Likviidsuse pakkuja kohustub mitte muutma hindu turul, kus on kauplemishuvi sõltumatutel kauplemisüksustel, rühmadel või üksustel, kes tegelevad likviidsuse pakkuja muu kauplemistegevusega, või sõltumatutel kolmandatel isikutel. Ostukorralduste puhul kohustub likviidsuse pakkuja sisestama aktsiatega seotud korraldusi hinnaga, mis ei ületa kõrgeima hinnaga sõltumatut ostukorraldust tellimusraamatus või viimast sõltumatut tehingut, olenevalt sellest, kumma hind on kõrgem. Müügikorralduste puhul kohustub likviidsuse pakkuja sisestama aktsiatega seotud korraldusi hinnaga, mis ei ole madalam kui madalaima hinnaga sõltumatu müügikorraldus tellimusraamatus või viimane sõltumatu tehing, olenevalt sellest, kumma hind on madalam.

2.5.4.

Kohustust sisestada kauplemiskorraldusi tellimusraamatu mõlemal poolel, millele on osutatud punktis 2.5.1, ei kohaldata ühelgi järgmisel juhul:

a)	volatiilsus, mille tulemusena käivituvad volatiilsusmehhanismid likviidsuslepinguga hõlmatud aktsia puhul, või ülisuur volatiilsus, mille tulemusena käivituvad volatiilsusmehhanismid enamiku turul kaubeldavate finantsinstrumentide puhul;

b)	sõda, kollektiivne aktsioon, rahvarahutused või küberrünnak;

nõuetele mittevastavad kauplemistingimused, kui korralduste õiglase, nõuetekohase ja läbipaistva täitmise jätkumine on ohus ja kui likviidsuse pakkuja suudab esitada tõendeid mis tahes järgmise kohta:

i)	turusüsteemi toimimises on märkimisväärseid viivitusi ja tõrkeid;

ii)	on sisestatud mitu vigast korraldust või tehtud mitu vigast tehingut;

iii)	turu suutlikkus osutada teenuseid on muutunud ebapiisavaks.

2.6. Päevane kauplemistegevus

2.6.1.

Likviidsuse pakkuja ei tohi kauplemisel ületada järgmisi päevamahte:

a)	mittelikviidsete aktsiate puhul: 25 % keskmisest päevakäibest;

b)	likviidsete aktsiate puhul: 15 % keskmisest päevakäibest.

Kui punktis a sätestatud maht ei võimalda likviidsuse pakkujal tulemuslikult likviidsust pakkuda, võib likviidsuse pakkuja kohaldada ühtset ranget künnist 20 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastavat väärtust omavääringus, mis määratakse kindlaks Euroopa Keskpanga euro vahetuskursi alusel eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

2.6.2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (2) artikli 4 lõike 1 punktides b ja c ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (3) artiklis 7 osutatud suuremahulised korraldused ja määratud vastaspoolega tehingud kuuluvad käesoleva likviidsuslepingu kohaldamisalasse, tingimusel et need vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)	need täidetakse kauplemiskohas;

b)	need vastavad turueeskirjadele;

c)	need toimuvad erakorralistel asjaoludel.

Punktides a, b ja c sätestatud tingimustel võib likviidsuse pakkuja ületada punktis 2.6.1 sätestatud piirmäärasid asjaomasel kauplemispäeval.

2.7. Arvestuse pidamine

2.7.1.

Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama nõuetekohaseid andmeid lepinguga seotud korralduste ja tehingute kohta viis aastat.

2.7.2.

Likviidsuse pakkuja kohustub säilitama viis aastat dokumente, mis tõendavad, et korraldused on sisestatud eraldi ja individuaalselt ilma teiste klientide või oma arvel kauplemisega seotud korraldusi koondamata, ning kontrollima selliseid dokumente nõuetele vastavuse või muu sisekontrolli funktsiooni abil.

2.8. Audit ja nõuetele vastavus

Likviidsuse pakkujal peavad olema nõuetele vastavuse ja auditeerimise vahendid, et jälgida ja tagada alati vastavus kohaldatavale õigusraamistikule ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

2.9. Läbipaistvus

Likviidsuse pakkuja kohustub esitama emitendile kogu vajaliku teabe, mis võimaldab emitendil täita oma läbipaistvuskohustusi üldsuse ja [riigi pädeva asutuse] ees.

3. EMITENDI KOHUSTUSED

3.1. Likviidsuse pakkuja sõltumatus

Emitent ei tohi mõjutada likviidsuse pakkujat likviidsuslepingu täitmisel.

3.2. Läbipaistvus

3.2.1.

Emitent esitab asjaomasele [riigi pädevale asutusele] tema taotluse korral viivitamata käesoleva lepingu koopia.

3.2.2.

Emitent kohustub avaldama oma veebisaidil kogu järgmise teabe ja seda korrapäraselt ajakohastama. [Teave avaldatakse ka likviidsuse pakkuja veebisaidil ja/või turu veebisaidil või muul viisil].

Enne käesoleva lepingu kohaldamise algust:

i)	emitendi ja likviidsuse pakkuja andmed;

ii)	käesoleva lepingu alla kuuluvad aktsiad;

iii)	lepingu alguskuupäev ja kestus ning olukorrad või tingimused, mis viisid lepingu ajutise katkestamise, peatamise või lõpetamiseni;

iv)	turg, kus käesolevas lepingus sätestatud kohustusi täidetakse, ja asjakohasel juhul märge võimaluse kohta teha tehinguid vastavalt käesoleva lepingu punktile 2.6.2;

v)	käesolevale lepingule likviidsuskontol eraldatud rahalised ja aktsiates olevad vahendid.

Lepingu täitmise ajal:

kord poolaastas käesoleva lepingu alusel toimunud kauplemistegevuse koondandmed päeva kohta, sealhulgas:

—	tehtud tehingute arv;

—	kauplemismaht;

—	tehingute keskmine suurus ja keskmised noteeritud hinnavahed;

—	tehtud tehingute hind;

ii)	mis tahes muutused likviidsuslepingu kohta varem avalikustatud teabes, muutused seoses emitendi eraldatud rahasumma ja aktsiate arvuga.

Pärast lepingu lõppemist:

i)	asjaolu, et käesoleva lepingu kohaldamine on lõppenud;

ii)	lepingu toimimise kirjeldus;

iii)	lõpetamise põhjused;

iv)	lepingu aegumise korral teave lepingu aegumise kohta.

3.3. Lepingu täitmiseks eraldatud vahendite piirangud

Emitent eraldab likviidsuskontole rahalised või aktsiates olevad vahendid, mis on proportsionaalsed ja vastavuses likviidsuse edendamise eesmärgiga. See summa on [XXX ja XXX, vastavalt rahas ja aktsiates].

Emitent tagab, et selliste vahendite eraldamisel ei ületata järgmisi künniseid:

a)	mittelikviidsete aktsiate puhul: 500 % aktsia keskmisest päevakäibest, ülempiiriga 1 miljon eurot;

b)	likviidsete aktsiate puhul: 200 % aktsia keskmisest päevakäibest, ülempiiriga 20 miljonit eurot.

Kui punktis a sätestatud 500 % künnis ei võimalda likviidsuse pakkujal tulemuslikult likviidsust pakkuda, võib kohaldada ühtset künnist 500 000 eurot.

Emitentide puhul, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, määratakse kindlaks vastav väärtus omavääringus Euroopa Keskpanga euro vahetuskursi alusel käesoleva lepingu sõlmimisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga.

3.4. Likviidsuse pakkuja tasustamine

Tasuna käesoleva lepingu alusel osutatud teenuste eest kohustub emitent maksma likviidsuse pakkujale [märkida summa] ja [märkida protsent] [märkida tasu, muutuvtasu kindlaksmääramise kriteeriumid, kusjuures muutuvtasu ei tohi ületada 15 % kogutasust, samuti tasud ja maksesagedus].

4. KÄESOLEVA LEPINGU AJUTINE PEATAMINE VÕI PIIRAMINE

4.1. [olukord või tingimused, mille korral võib lepingu täitmise ajutiselt peatada või seda piirata]

5. MUUD LEPINGUTINGIMUSED

5.1. [Pooled võivad kooskõlas oma lepinguvabadusega lisada lepinguvormile lisaklausleid, et kajastada konkreetse juhtumi eripära (nt lepingut reguleeriv õigus, konfidentsiaalsus, kestus, lõpetamine, uuendamine, kohtualluvus ja muud lisasätted, et võtta arvesse konkreetse juhtumi eripära)]

6. LEPINGUPROJEKTI ESITAMINE

Emitent esitas käesoleva lepingu projekti [turukorraldajale], kes nõustus lepinguprojekti tingimustega. Käesolevaga kinnitab emitent, et käesolevas lepingus sisalduvad tingimused on identsed lepinguprojekti tingimustega, millega [turukorraldaja] nõustus.

Selle kinnituseks on käesolev leping sõlmitud [kuupäev] ja [aasta].

ALLA KIRJUTANUD

Emitent

[nimi]

järgmiste isiku(te) nimel:

[nimi]

Likviidsuse pakkuja

[nimi]

järgmiste isiku(te) nimel:

[nimi]

(1) Komisjoni 18. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/567, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses mõistete, läbipaistvuse, portfellide tihendamise ning toodetesse sekkumise ja positsioonide juhtimise järelevalvemeetmetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 90).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(3) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (ELT L 87, 31.3.2017, lk 387).