|
7.9.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 232/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1475,
6. september 2022,
milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (1) eriti selle artiklit 133 ja artikli 143 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) 2021/2115 on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus õigusraamistik, et parandada selle tulemuslikkust aluslepingus liidu jaoks sätestatud eesmärkide saavutamisel. Nimetatud määruses on täpsustatud ka liidu eesmärgid, mis tuleb ÜPP abil saavutada, ning määratud kindlaks sekkumisviisid ja liikmesriikide suhtes kohaldatavad liidu ühised nõuded, tagades samas liikmesriikidele paindlikkuse oma ÜPP strateegiakavades ettenähtud sekkumiste kavandamisel. |
|
(2) |
Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 128 on sätestatud, et ÜPP strateegiakava rakendamise seire, hindamise ja selle kohta aru andmise jaoks on vaja kehtestada tulemusraamistik. |
|
(3) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 kohaselt peavad liikmesriigid tulemusraamistiku osana hindama oma ÜPP strateegiakavasid nende rakendamise ajal ja pärast seda ning koostama hindamiskava. Selleks tuleb kehtestada selged ühised eeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ja hindamiskavade sisu kohta. Lisaks tuleks liikmesriikidele ja asjaomastele sidusrühmadele pakkuda tehnilist tuge. |
|
(4) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 124 lõike 3 punkti d ja artikli 124 lõike 4 punkti c kohaselt peab seirekomisjon käsitlema hindamiste, nende kokkuvõtete ja hindamistulemuste järelmeetmetega seotud edusamme ning esitama oma arvamuse hindamiskava ja selle muudatuste kohta. On asjakohane sätestada, et liikmesriigid jagavad komisjoniga teavet hindamistoimingute ja -tulemuste kohta, sealhulgas seirekomisjoni kontrolli tulemusi, kuna selle teabe edastamine on vajalik selleks, et komisjon saaks teostada kõnealuse määruse artiklis 141 osutatud ÜPP seiret ja hindamist. |
|
(5) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 131 ja artikli 140 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid tagama andmete kättesaadavuse seireks ja hindamiseks. Selleks tuleb kehtestada mõned ühised eeskirjad. |
|
(6) |
Määruse (EL) 2021/2115 artikli 143 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile kättesaadava teabe, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks teostada ÜPP seiret ja hindamist. Eelkõige võimaldab see teave komisjonil jälgida kõnealuse määruse III lisas esitatud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite (edaspidi „HPK standardid“) ja kõnealuse määruse III jaotise III peatükis osutatud teatavates sektorites sekkumise rakendamist ning kohalikke tegevusrühmi ja nende tegevust kõnealuse määruse artikli 3 punktis 15 määratletud programmis LEADER. See võimaldab komisjonil ka edaspidi ÜPP strateegiakavasid hinnata. Kõnealuse määruse artikli 127 lõikes 3 osutatud põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade andmete puhul edendatakse kogutud teabe abil projektiarendajate võrgustike loomist ja tulemuste levitamist. Selleks tuleb kehtestada selged ühised eeskirjad liikmesriikide saadetava teabe kohta. |
|
(7) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/2290 (2) on kehtestatud eeskirjad meetodite kohta, mille abil arvutatakse määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud ühised väljund- ja tulemusnäitajad. Neid eeskirju tuleks käesolevas määruses osutatud sekkumisliikide kaupa liigendatud andmete esitamisel arvesse võtta. |
|
(8) |
Kuna liikmesriikidel peavad olema eeskirjad komisjonile saadetava teabe kohta, et töötada välja asjakohased IT-vahendid ja luua andmete kogumise süsteemid enne ÜPP strateegiakavade rakendamise algust 1. jaanuaril 2023, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜPP STRATEEGIAKAVADE HINDAMINE
Artikkel 1
Hindamiskriteeriumide hindamine
1. ÜPP strateegiakavade hindamisel määravad liikmesriigid kindlaks hindamisküsimused ja edutegurid, et hinnata määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja liidu lisaväärtuse hindamise kriteeriume.
2. Liikmesriigid kasutavad oma ÜPP strateegiakavade tulemuslikkuse hindamisel käesoleva määruse I lisas esitatud olulisi hindamiselemente kooskõlas ÜPP strateegiakavade sekkumisloogikaga, ja kui see on nende ÜPP strateegiakavade puhul asjakohane, siis kõnealuses lisas esitatud soovituslikke edutegureid.
3. Liikmesriigid analüüsivad oma ÜPP strateegiakavade tõhususe hindamisel seda, kas ÜPP strateegiakavade mõju või kasu saavutati mõistlike kuludega, ja hindavad lihtsustamist nii toetusesaajate kui ka haldusasutuste jaoks, pöörates erilist tähelepanu halduskuludele ning digitaalsete vahendite ja satelliitide kasutamisele.
Artikkel 2
ÜPP strateegiakavade hindamine rakendusperioodil
Liikmesriigid hindavad oma ÜPP strateegiakavasid rakendusperioodi jooksul vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 lõikele 1 järgmiselt:
|
a) |
liikmesriigid kavandavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud ning nende ÜPP strateegiakavades käsitletud erieesmärkide hindamised kooskõlas ÜPP strateegiakavade sekkumisloogikaga eesmärkide kaupa või mitut eesmärki hõlmavate põhjalike hindamistega või põhjendavad, miks erieesmärki ei ole rakendusperioodi jooksul hinnatud; |
|
b) |
liikmesriigid hindavad oma ÜPP strateegiakavasid asjakohaste hindamiskriteeriumide alusel ja hindavad ÜPP strateegiakavade mõju, võttes arvesse ÜPP strateegiakava sekkumiste ulatust, liiki ja kasutuselevõttu; |
|
c) |
vajaduse korral võtavad liikmesriigid arvesse sekkumiste territoriaalset ulatust, eelkõige selliste sekkumiste puhul, mida ei rakendata riiklikul, vaid piirkondlikul või kohalikul tasandil; |
|
d) |
vajaduse korral hindavad liikmesriigid oma hindamisvajaduste põhjal ning ÜPP strateegiakavade sekkumisloogikat ja rakendamist arvesse võttes ka ÜPP strateegiakavade konkreetseid sekkumisi või teemasid, näiteks määruse (EL) 2021/2115 artikli 109 lõike 2 punktis a osutatud keskkonna- ja kliimaaspekte, kõnealuse määruse artikli 3 punktis 15 määratletud programmi LEADER lisaväärtust, kõnealuse määruse artiklis 126 osutatud ÜPP võrgustikke või kõnealuse määruse artikli 3 punktis 9 määratletud põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS); |
|
e) |
liikmesriigid teevad hindamised õigeaegselt, et oleks võimalik ette valmistada järgmine ÜPP strateegiakava periood. Vajaduse korral kasutavad liikmesriigid ka eelneva programmitöö perioodi andmeid. |
Artikkel 3
ÜPP strateegiakavade järelhindamine
1. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 lõikes 6 osutatud järelhindamised sisaldavad ÜPP strateegiakavade ja nende rakendamise põhjalikku hindamist.
2. Järelhindamised peavad hõlmama ÜPP strateegiakavade ja nende rakendamise hindamist, mis põhineb igal määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 lõikes 1 osutatud tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe, liidu lisaväärtuse ja mõju hindamise kriteeriumil seoses ÜPP strateegiakava panusega selliste artiklis 5 sätestatud üldeesmärkide ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisse, mida on asjaomases ÜPP strateegiakavas käsitletud.
3. Pärast järelhindamise lõpuleviimist teatavad liikmesriigid hindamistulemustest komisjonile.
Artikkel 4
Hindamiskava
1. Liikmesriigid koostavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 140 lõikes 4 osutatud hindamiskava kooskõlas ÜPP strateegiakavade sekkumisloogikaga. Hindamiskava peab vastama käesoleva määruse II lisas sätestatud miinimumnõuetele.
2. Liikmesriigid määravad hindamiskavas kindlaks asjaomased sidusrühmad, keda tuleb hindamise ja suutlikkuse suurendamise meetmete kavandamisel arvesse võtta. Vajaduse korral määravad liikmesriigid kindlaks muud sidusrühmad kui seirekomisjoni liikmed.
Artikkel 5
Hindamistoimingute ja -tulemuste aruandlus
Liikmesriigid jagavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 124 lõike 3 punktis d ja artikli 124 lõike 4 punktis c osutatud hindamistoiminguid ja -tulemusi komisjoniga pärast seirekomisjoni tehtud läbivaatust, sealhulgas kõnealuse läbivaatuse tulemusi, hiljemalt üks kuu enne kõnealuse määruse artiklis 136 osutatud iga-aastast läbivaatamiskoosolekut.
Artikkel 6
ÜPP strateegiakavade panuse hindamine
1. ÜPP strateegiakavade hindamine põhineb määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud asjaomastel ühistel väljund-, tulemus-, mõju- ja kontekstinäitajatel. Liikmesriigid analüüsivad ÜPP strateegiakavade mõju kõnealuse määruse artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud erieesmärkidele.
2. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada oma hindamistes muid näitajaid kui määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud konkreetseid näitajaid või muud asjakohast kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet, et teha asjakohaseid järeldusi ÜPP strateegiakavade mõju kohta.
3. Kui ühiseid tulemusnäitajaid väljendatakse teatavate sekkumistega hõlmatud asjaomaste ühikute osakaalu või arvuna, hindavad liikmesriigid ÜPP strateegiliste kavade tulemusi, kasutades nende sekkumiste võimalikku mõju.
4. Hinnates sekkumist, mis ei ole seotud ühegi tulemusnäitajaga vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 111 teisele lõigule, esitavad liikmesriigid kõnealuse sekkumise kohta usaldusväärse hinnangu, tuginedes asjakohasele teabele sekkumise tulemuste ja selle mõju kohta seoses kõnealuse määruse artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud erieesmärkidega.
5. Liikmesriigid lähtuvad ÜPP strateegiakavade panuse hindamisel määruse (EL) 2021/2115 I lisas esitatud mõjunäitajate arengust. Liikmesriigid kvantifitseerivad ÜPP strateegiakavade panuse vähemalt käesoleva määruse III lisas esitatud ühiste mõjunäitajate arengusse.
Artikkel 7
Hindamise jaoks vajalikud andmed ja tehniline tugi
1. Liikmesriigid tagavad hindajatele nende seire- ja hindamiskohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse.
2. Liikmesriigid sõlmivad vajalikud kokkulepped riiklike ja vajaduse korral piirkondlike statistiliste üksuste, teaduskeskuste, ettevõtjate ja andmeesitajatega, et tagada andmete kättesaadavus. Selliste kokkulepete puhul võetakse arvesse hindamise seisukohast olulist territoriaalset ulatust ja need hõlmavad määruse (EL) 2021/2115 artikli 143 lõikes 3 osutatud haldusregistrite andmete kasutamist statistika eesmärgil.
3. Liikmesriigid teevad kindlaks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ÜPP strateegiakavade rakendamises ja hindamises osalevate sidusrühmade ja haldusasutuste, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (3) artiklis 33 osutatud kohalike tegevusrühmade toetamise vajadused, võttes arvesse institutsioonide ja sidusrühmade erinevat suutlikkust seire ja hindamise valdkonnas.
4. Kindlaks tehtud vajaduste põhjal kehtestavad liikmesriigid toetusmeetmed, sealhulgas koolituse, suunised ja muud asjakohased suutlikkuse suurendamise meetmed, mida rakendatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 126 lõikes 1 osutatud riiklike ÜPP võrgustike poolt või nendega koostöös.
5. Komisjon koostab koos liikmesriikide pädevate asutuste, hindajate ja muude sidusrühmadega nende toetamise vajadustel põhineva iga-aastase tööprogrammi, mida rakendatakse määruse (EL) 2021/2115 artikli 126 lõikes 2 osutatud Euroopa ÜPP võrgustiku poolt või temaga koostöös.
II JAOTIS
ANDMED ÜPP STRATEEGIAKAVADE SEIREKS JA HINDAMISEKS
Artikkel 8
Liikmesriikide esitatavate andmete ulatus
Artiklite 9–18 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile järgmise teabe, mis on vajalik selleks, et komisjon saaks teostada ÜPP seiret ja hindamist:
|
a) |
liigendatud andmed sekkumiste ja toetusesaajate kohta; |
|
b) |
igal aastal komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 (4) artikli 48 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud püsirohumaa suhtarv; |
|
c) |
andmed määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis osutatud teatavates sektorites sekkumise kohta; |
|
d) |
andmed määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõikes 3 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta; |
|
e) |
andmed kohalike tegevusrühmade ja nende tegevuse kohta määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 15 määratletud programmis LEADER. |
Artikkel 9
Liigendatud andmed sekkumiste kohta
1. Käesoleva määruse artikli 8 punktis a osutatud liigendatud andmed sekkumiste kohta hõlmavad kõiki määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatükis osutatud otsetoetuste vormis sekkumisi, sealhulgas kõnealuse peatüki 3. jao 2. alajaos osutatud puuvilla eritoetust, ja kõiki kõnealuse määruse III jaotise IV peatükis osutatud maaelu arengu sekkumisi, välja arvatud käesoleva määruse artikli 8 punktis e osutatud programmi LEADER sekkumisi.
2. Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud liigendatud andmed põllumajandusliku eelarveaasta kohta ühikusummade kaupa iga toetusesaaja abitaotluse või maksetaotluse kohta. Kõik põllumajandusliku eelarveaasta jooksul tehtud tehingud liidetakse kokku.
3. Üksikasjalikud eeskirjad sekkumisi käsitlevate liigendatud andmete sisu kohta on esitatud IV lisa punktides 1, 2 ja 3.
Artikkel 10
Liigendatud andmed toetusesaajate kohta
1. Käesoleva määruse artikli 8 punktis a osutatud liigendatud andmed toetusesaajate kohta hõlmavad teavet määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punktis 1 määratletud põllumajandustootjate kohta ja kõnealuse määruse artikli 3 punktis 13 määratletud toetusesaajate kohta, kes saavad toetust selliste sekkumiste raames, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 (5) artikli 65 lõikes 1 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (edaspidi „ühtne süsteem“).
2. Liikmesriigid esitavad toetusesaajaid käsitlevad liigendatud andmed põllumajandusliku eelarveaasta kohta.
3. Üksikasjalikud eeskirjad toetusesaajaid käsitlevate liigendatud andmete sisu kohta on esitatud IV lisa punktis 4.
Artikkel 11
Püsirohumaa suhtarv
Käesoleva määruse artikli 8 punktis b osutatud püsirohumaa suhtarvust teatatakse tasemel, mille liikmesriigid on kehtestanud delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 48 lõike 2 teise lõigu kohaselt.
Artikkel 12
Andmed teatavates sektorites sekkumiste kohta
1. Käesoleva määruse artikli 8 punktis c osutatud teatavates sektorites sekkumisi käsitlevad andmed sisaldavad andmeid sekkumiste kohta määruse (EL) 2021/2115 artiklis 42 loetletud sektorites.
2. Üksikasjalikud eeskirjad nendes sektorites sekkumisi käsitlevate andmete sisu kohta on esitatud V lisas.
Artikkel 13
Andmed Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta
1. Käesoleva määruse artikli 8 punktis d osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmi käsitlevad andmed sisaldavad teavet määruse (EL) 2021/2115 artikli 127 lõikes 3 osutatud Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide kohta.
2. Üksikasjalikud eeskirjad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmi käsitlevate andmete sisu kohta on esitatud VI lisas.
Artikkel 14
Andmed kohalike tegevusrühmade ja nende tegevuse kohta programmis LEADER
1. Käesoleva määruse artikli 8 punktis e osutatud andmed kohalike tegevusrühmade ja nende tegevuse kohta programmis LEADER sisaldavad teavet määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 1 punkti b alusel rakendatud sekkumiste kohta.
2. Üksikasjalikud eeskirjad kohalikke tegevusrühmi ja nende tegevust programmis LEADER käsitlevate andmete sisu kohta on esitatud VII lisas.
Artikkel 15
Andmete edastamise kuupäev ja sagedus
1. Alates 2025. aruandeaastast esitavad liikmesriigid igal aastal N aasta 30. aprilliks artikli 8 punktis a osutatud liigendatud andmed sekkumiste ja toetusesaajate kohta seoses sekkumistega, mille eest on tehtud makseid põllumajanduslikul eelarveaastal N – 1.
2024. aastal võivad liikmesriigid esitada liigendatud andmed sekkumiste kohta 30. novembriks 2024 seoses sekkumistega, mille eest on makstud 2023. põllumajanduslikul eelarveaastal. Kui liikmesriigid ei esita 2024. aastal liigendatud andmeid sekkumiste kohta, peavad nad esitama need 2025. aastal kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust esitatakse N aastal toetusesaajaid käsitlevad andmed, mis on seotud deklareeritud pindala ning heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis oleva maaga, seoses sekkumistega, mille jaoks on taotletud makseid kalendriaastal N – 2.
2. Liikmesriigid esitavad igal aastal artikli 8 punktis b osutatud püsirohumaa suhtarvu N aasta 15. märtsiks seoses kalendriaastal N – 1 deklareeritud pindalaga. Esimene aruandeaasta on 2024. aasta.
3. Liikmesriigid esitavad igal aastal artikli 8 punktis c osutatud andmed teatavates sektorites sekkumiste kohta:
|
a) |
N aasta 15. juuniks seoses V lisa punktis 1, punkti 2 alapunktides a ja c ning punktides 3–7 osutatud kalendriaasta N – 1 andmetega; |
|
b) |
N aasta 31. jaanuariks seoses V lisa punkti 2 alapunktis b osutatud kalendriaasta N andmetega; |
|
c) |
N aasta 15. juuniks seoses V lisa punktides 8–10 osutatud eelarveaasta N – 1 andmetega. |
V lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktis b osutatud andmete puhul on esimene aruandeaasta 2023. aasta, kõnealuse lisa punkti 2 alapunktides a ja c ning punktides 3–7 osutatud andmete puhul 2024. aasta ning kõnealuse lisa punktides 8–10 osutatud andmete puhul 2025. aasta.
Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust kohaldatakse mesindussektori suhtes järgmist:
|
a) |
liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel V lisa punktides 5 ja 6 osutatud andmed; |
|
b) |
V lisa punktis 5 osutatud andmed hõlmavad aruandeaastale eelnevat kalendriaastat; |
|
c) |
V lisa punktis 6 osutatud andmed hõlmavad aruandeaastale eelnevat kaht kalendriaastat; |
|
d) |
V lisa punktides 4, 5 ja 6 osutatud andmete puhul on esimene aruandeaasta 2023. aasta ning kõnealuse lisa punkti 9 puhul 2024. aasta. 2023. aastal võib V lisa punktides 5 ja 6 osutatud andmed esitada 15. septembriks. |
4. Liikmesriigid esitavad alates 2023. aastast artikli 8 punktis d osutatud andmed Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta niipea, kui töörühma projekt on heaks kiidetud.
5. Liikmesriigid esitavad artikli 8 punktis e osutatud andmed kohalike tegevusrühmade ja nende tegevuse kohta programmis LEADER järgmiselt:
|
a) |
kumulatiivselt 30. aprilliks 2026 eelarveaastatel 2023–2025 makstud tegevuste puhul, ja |
|
b) |
kumulatiivselt 30. aprilliks 2030 eelarveaastatel 2023–2029 makstud tegevuste puhul. |
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust tuleb VII lisa punktis 1 sätestatud kohaliku tegevusrühma muutujatega seotud andmed esitada N aasta 30. aprilliks N – 1 aasta 31. detsembriks valitud kohalike tegevusrühmade puhul.
Artikkel 16
Andmeedastus
1. Artikli 8 punktides a, b, d ja e osutatud andmed edastatakse komisjonile turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi SFC2021 kaudu, millega seotud komisjoni ja liikmesriikide kohustused on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/2289 (6) II lisas.
Artikli 8 punktis c osutatud andmed edastatakse komisjonile infotehnoloogiapõhise süsteemi kaudu, mille komisjon teeb kättesaadavaks vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/1185 (7).
2. Käesoleva määruse artikli 8 punkti a kohaselt edastatavate sekkumisi ja toetusesaajaid käsitlevate liigendatud andmete puhul edastab andmed komisjonile määruse (EL) 2021/2116 artiklis 9 osutatud akrediteeritud makseasutus, või kui liikmesriigis on akrediteeritud rohkem kui üks makseasutus, siis kõnealuse määruse artiklis 10 osutatud koordineeriv asutus.
3. Püsirohumaa suhtarvu puhul edastab artikli 8 punkti b kohaselt edastatavad andmed akrediteeritud makseasutus või koordineeriv asutus.
4. Artikli 8 punkti c kohaselt edastatavate teatavates sektorites sekkumisi käsitlevate andmete puhul, artikli 8 punkti d kohaselt edastatavate Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmi käsitlevate andmete puhul ning artikli 8 punkti e kohaselt edastatavate kohalikke tegevusrühmi ja nende tegevust programmis LEADER käsitlevate andmete puhul võivad andmed edastada liikmesriigid või liikmesriikide poolt volitatud üksused.
Artikkel 17
Nõuetekohaselt täidetud andmed
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 8 osutatud andmed, mis on vajalikud seireks ja hindamiseks, on täielikud ja terviklikud ning et nende sisu registreeritakse ja esitatakse vastavalt IV–VII lisas sätestatud nõuetele. Selleks teevad liikmesriigid arvutipõhiseid kontrolle.
Artikkel 18
Andmete kontroll ja parandamine
1. Liikmesriigid vastutavad artiklis 8 osutatud andmetes esinevate kirjavigade või ilmsete vigade või üksnes redaktsioonilist laadi vigade parandamise eest.
2. Valeandmete esitamise korral või juhul, kui andmete edastamisel tekkis probleem, teatavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjonile ja parandavad andmed.
3. Ilma et see piiraks liikmesriikide tehtavaid kontrolle, võib komisjon teha kontrolle, et teha kindlaks, kas liikmesriigid on esitanud nõuetekohaselt täidetud ja terviklikke andmeid. Valeandmete esitamise korral võib komisjon nõuda liikmesriikidelt esitatud andmete parandamist.
Artikkel 19
Andmete kasutamine
Komisjon ei tohi avalikustada ega kasutada käesoleva määruse alusel saadud isikuandmeid muul eesmärgil kui oma kohustuste täitmiseks määruse (EL) 2021/2115 VII jaotise I peatüki kohase tulemusraamistiku raames ning ÜPP seireks ja hindamiseks vastavalt kõnealuse määruse artiklile 143.
III JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. september 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 1.
(2) Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2290, millega kehtestatakse eeskirjad meetodite kohta, mille abil arvutatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 I lisas (ELT L 458, 22.12.2021, lk 486).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
(4) Komisjoni 7. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).
(6) Komisjoni 21. detsembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/2289, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade sisu esitamise ja turvalise teabevahetuse elektroonilise süsteemi kohta (ELT L 458, 22.12.2021, lk 463).
(7) Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).
I LISA
ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD PEAMISED HINDAMISELEMENDID JA SOOVITUSLIKUD EDUTEGURID
|
Eesmärk |
Peamised hindamiselemendid |
Soovituslikud edutegurid |
|
Toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus |
Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagav sissetulek Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagav sissetulek ei tähenda mitte ainult stabiilset, vaid ka õiglaselt jaotatud sissetulekut. |
Põllumajandusliku sissetuleku tase toetatavates põllumajandusettevõtetes kasvab või on vähemalt stabiilne ning erinevused põllumajandusettevõtete vahel ja muude majandussektoritega vähenevad, võttes arvesse üldisi majanduse suundumusi. |
|
Vastupanuvõime Vastupanuvõime hõlmab selliste põllumajandustootjate toetamist, kes seisavad silmitsi võimalike riskide ja konkreetsete piirangutega, mis võivad sundida neid põllumajanduslikku tegevust lõpetama. |
Sissetulekutoetust jagatakse põllumajandustootjatele, kes seda kõige enam vajavad. |
|
|
Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele |
Suurem turule orienteeritus Põhineb põllumajanduslike toiduainete kaubandusbilansil (import-eksport). |
Põllumajanduslike toiduainete kaubandus kasvab. |
|
Põllumajandusettevõtete konkurentsivõime Põhineb suurenenud kapitalil, tööjõul ja maa tootlikkusel tänu innovatsioonile. |
Toetatud põllumajandusettevõtete tootlikkus kasvab. |
|
|
Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas |
Põllumajandustootja positsioon toidutarneahelas Põllumajandustootjate integreerimine toidutarneahelasse ning osalemine kvaliteedikavades ja mahepõllumajanduslikus tootmises lisaväärtuse suurendamiseks. |
Kvaliteedikavade ja mahepõllumajandusliku tootmise kaudu turustatud toodangu osakaal suureneb. Tootjaorganisatsioonide ja muude toetatavate põllumajandustootjate organisatsioonide turustatud toodangu osakaal suureneb. Tootjaorganisatsioonide ja muude põllumajandustootjate organisatsioonide või kvaliteedikavades ja mahepõllumajanduslikus tootmises osalevate põllumajandustootjate kogulisaväärtus kasvab. |
|
Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada säästvat energiat |
Kliimamuutuste leevendamine Põhineb kasvuhoonegaaside heitel ja süsiniku sidumisel. |
Kasvuhoonegaaside heide põllumajanduses väheneb. Mulla orgaanilise süsiniku sidumine suureneb või säilitatakse. Taastuvenergia tootmise võimsus suureneb. |
|
Kliimamuutustega kohanemine Põhineb põllumajanduse kliimamuutustele vastupanu võimel. |
Põllumajanduse kliimamuutustele vastupanu võime suureneb. |
|
|
Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest |
Loodusvarade tõhus majandamine Põhineb loodusvarade kvaliteedi ja kvantiteedi säilitamisel või parandamisel saasteainete ja kasutamise vähendamise kaudu. |
Ammoniaagiheide põllumajanduses, toitainete leke ja mullaerosioon vähenevad. Toitainete tasakaal põllumajandusmaal on paranemas, vähendades seeläbi toitainete kadu. Surve looduslikele veehoidlatele väheneb. Keemiliste pestitsiidide kasutamine ja risk ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamine väheneb. |
|
Aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke |
Elurikkuse vähenemise ümberpööramine Põhineb põllumajandusmaa või muude põllumajandus- või metsandustavadest mõjutatud alade elurikkusel ja elupaikadel. |
Põllumajandusmaaga seotud elurikkus paraneb või vähemalt peatatakse elurikkuse kadumine. Elurikkus põllumajandusest või metsandusest mõjutatud Natura 2000 aladel paraneb või vähemalt peatatakse elurikkuse kadumine. Põllumajanduses esinev elurikkus suureneb. |
|
Ökosüsteemi teenused Põhineb maastikuelementidel, mis aitavad kaasa ökosüsteemi teenustele asjakohaste liikide elupaikade (nt tolmeldamine, kahjuritõrje), biofüüsikaliste protsesside (nt erosioonitõrje, vee kvaliteedi säilitamine) või kultuuriliste väärtuste (nt esteetiline väärtus) kaudu. |
Tolmeldajate seisund on paranemas või vähemalt stabiilne. Maastikuelementidega kaetud ala põllumajandusmaal kasvab või säilitatakse. |
|
|
Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja teiste uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades |
Uute põllumajandustootjate kaasamine Põhineb noorte põllumajandustootjate ja uute alustavate põllumajandustootjate toetamisel ja tegevuse jätkamisel. |
Noorte ja uute põllumajandustootjate arv kasvab. |
|
Ettevõtluse arendamine Põhineb maapiirkondade idufirmade toetamisel ja põllumajandusettevõtete mitmekesistamisel. |
Maapiirkondade ettevõtete arv kasvab. |
|
|
Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust |
Maapiirkondade kestlik majandus Põhineb majanduskasvul ja tööhõive edendamisel. |
Maapiirkondade majandus kasvab või on vähemalt stabiilne ning linna- ja maapiirkondade vaheline lõhe väheneb. Tööhõive määr maapiirkondades paraneb. Biomajandusega seotud ettevõtlus kasvab. Säästev metsamajandus kasvab. |
|
Kohalik areng Kohalike teenuste ja taristu pakkumine. |
Kohalikud teenused ja taristu paranevad. |
|
|
Sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalne kaasatus Naiste põllumajanduses ja majanduses osalemise edendamine, sissetulekute võrdsus ja vaesuse vähendamine. |
Naiste tööhõive ja osalemine põllumajanduses paraneb. ÜPP strateegiakava toetus jaotatakse õiglasemalt. Vaesus maapiirkondades väheneb. |
|
|
Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudmistele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub kvaliteetne, ohutu ja toitev toit, mis on toodetud kestlikul viisil, toidu raiskamise vähendamine, samuti loomade heaolu parandamine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine |
Toidu kvaliteet ja ohutus Põhineb kvaliteedikavade toetamisel, loomade heaolu edendamisel ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel. |
Kvaliteedikavade alusel turustatud toodangu väärtus kasvab. Loomade heaolu paraneb ja antimikroobikumide kasutamine väheneb. |
|
Sektori kaasajastamine põllumajanduses ja maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digitaliseerimise abil, ergutades nende kasutuselevõttu põllumajandustootjate poolt, võimaldades põllumajandustootjatele paremat juurdepääsu teadusuuringutele, innovatsioonile, teadmiste vahetamisele ja koolitusele |
Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem (AKIS) ning digistrateegia Põhineb AKISe strateegilistele meetmetele antaval toetusel, AKISega seotud sekkumistel ja digistrateegial ning nende mõjul innovatsiooni kasutuselevõtule põllumajandustootjate poolt. |
Üha rohkem põllumajandustootjaid osaleb koolitusprogrammides ja/või kasutab põllumajandusettevõtete nõustamist. Põllumajandustootjad muudavad põllumajandustavasid pärast koolitusprogrammides osalemist ja/või põllumajandusettevõtete nõustamise kasutamist. ÜPP strateegiakava kaudu toetatakse üha rohkem põllumajandustootjaid digitaalse põllumajandustehnoloogia valdkonnas. ÜPP strateegiakava kulud, millega toetatakse innovatsiooni loomist ja teadmiste jagamist, suurenevad. |
II LISA
ARTIKLI 4 LÕIKES 1 OSUTATUD HINDAMISKAVA ÜLESEHITUSE JA SISU MIINIMUMNÕUDED
1. Eesmärgid ja vajadused
Hindamiskava eesmärkide ja hindamisega seotud vajaduste esitamine, mille eesmärk on tagada piisavate ja asjakohaste hindamistoimingute läbiviimine, eelkõige programmi juhtimiseks vajaliku teabe esitamine, järgmise poliitilise programmiperioodi jaoks vajalik teave ning ÜPP strateegiakava hindamiseks vajalike andmete kättesaadavus.
2. Juhtimine ja koordineerimine
ÜPP strateegiakava seire ja hindamise korra lühikirjeldus, esitades peamised asjaomased organid ja nende vastutusalad.
3. Sidusrühmade kaardistamine
Artikli 4 lõikes 2 osutatud asjaomaste sidusrühmade lühikirjeldus ja nende vajadused seoses hindamistoimingutega ja vajaduse korral suutlikkuse suurendamisega.
4. Ajakava
Programmitöö tsükli jooksul tehtavate hindamiste ja hindamist toetavate uuringute esialgne kavandamine ning tehtud valikute põhjendused, sealhulgas:
|
a) |
ÜPP strateegiakava rakendamise ajal tehtavad hindamised, mille eesmärk on hinnata ÜPP strateegiakavade panust ÜPP eesmärkide saavutamisse; |
|
b) |
vajaduse korral artikli 2 punktis e osutatud konkreetsete teemade hindamised; |
|
c) |
hindamiste jaoks uuringute ning muude teadusuuringute ja analüütilise tegevuse toetamine. |
5. Andmed ja teave
Artikli 7 lõikes 2 osutatud korra lühikirjeldus, millega tagatakse andmete kättesaadavus seireks ja hindamiseks, sealhulgas peamiste kasutatavate andmeallikate kindlaksmääramine, andmete esitamise institutsiooniline kord ja andmete kvaliteedikontrolli kord. See osa peaks hõlmama ka andmelünkade kindlakstegemist ja nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid, sealhulgas andmesüsteemide õigeaegset toimimist.
6. Teabevahetus ja järelmeetmed
Kirjeldus selle kohta, kuidas levitatakse hindamistulemusi sihtrühmadele, sh selliste mehhanismide kirjeldus, mis on kehtestatud hindamistulemuste kasutamiseks ja jälgimiseks.
7. Ressursid, tehniline tugi ja suutlikkuse suurendamine
Hindamiskava rakendamiseks vajalike ja kavandatud ressursside, sh haldussuutlikkuse, andmete, rahaliste vahendite, IT-vajaduste kirjeldus.
Artikli 7 lõigetes 3 ja 4 osutatud programmitoetuse rakendamise kirjeldus, sealhulgas tehnilise toe ja suutlikkuse suurendamise meetmed, millega tagatakse, et hindamiskava on võimalik täielikult rakendada, ning kohalikele tegevusrühmadele kavandatud toetus kohalike arengustrateegiate hindamiseks.
III LISA
ARTIKLI 6 LÕIKES 5 OSUTATUD MÕJUNÄITAJAD
|
Näitaja kood (1) |
Näitaja nimetus |
|
I.2 |
Sissetulekuerinevuste vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine võrreldes üldise majandusega |
|
I.3 |
Põllumajandusettevõtete sissetulekute muutlikkuse vähendamine: põllumajandusliku sissetuleku muutumine |
|
I.4 |
Põllumajandusettevõtte elujõulisust tagava sissetuleku toetamine: põllumajandusliku sissetuleku taseme muutumine põllumajandustootmise viiside kaupa (võrreldes põllumajandussektori keskmise sissetulekuga) |
|
I.5 |
Panustamine territoriaalsesse tasakaalu: põllumajandusliku sissetuleku muutumine looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel (võrreldes keskmisega) |
|
I.10 |
Panustamine kliimamuutuste leevendamisse: kasvuhoonegaaside heide põllumajandusest |
|
I.12 |
Säästva energia osakaalu suurendamine põllumajanduses: taastuvenergia kestlik tootmine põllumajandus- ja metsandussektoris |
|
I.14 |
Õhukvaliteedi parandamine: põllumajandusest tulenev ammoniaagiheide |
|
I.15 |
Veekvaliteedi parandamine: toitainete üldine tasakaal põllumajandusmaal |
|
I.26 |
Õiglasem ÜPP: ÜPP toetuse jaotamine |
(1) Määruse (EL) 2021/2115 I lisa.
IV LISA
ARTIKLI 9 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 10 LÕIKES 3 OSUTATUD EESKIRJAD SEKKUMISTE JA TOETUSESAAJATE LIIGENDATUD ANDMETE KOHTA
Sekkumisi käsitlevate liigendatud andmete esitamine
|
1. |
Käesoleva määruse artikli 8 punktis a osutatud sekkumiste seireks ja hindamiseks vajalike andmete esitamisel järgivad liikmesriigid väljund- ja tulemusnäitajate arvutamise meetodeid, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2021/2290 ning mille puhul järgitakse järgmist:
|
|
2. |
Liikmesriigid esitavad iga toetusesaaja kohta seiremuutujate loetelu vastavalt sekkumiste konkreetsele ülesehitusele ja sekkumisloogikale:
|
|
3. |
Liikmesriigid esitavad väljundväärtuste osakaalu määruse (EL) 2021/2115 I lisas sätestatud asjakohaste tulemusnäitajate lugejasse, kasutades järgmisi tulemusmuutujaid:
|
Toetusesaajatega seotud andmete esitamine
|
4. |
Liikmesriigid esitavad järgmised toetusesaaja muutujad vastavalt sekkumiste konkreetsele ülesehitusele ja sekkumisloogikale:
|
(1) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
V LISA
ARTIKLI 12 LÕIKES 2 OSUTATUD EESKIRJAD TEATAVATES SEKTORITES SEKKUMISTE ANDMETE KOHTA
Haldusteave ja teave sektorite kaupa
Teatavates sektorites sekkumiste puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis, esitavad liikmesriigid haldusteabe ja teabe sektorite kaupa, kasutades järgmisi vorme.
|
1. |
Vorm A.1 See vorm hõlmab puu- ja köögiviljasektorit, mesindussektorit, veinisektorit, humalasektorit, oliiviõli- ja lauaoliivide sektorit ning muid määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a–f osutatud sektoreid, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal viited (hüperlingid) liikmesriikide poolt eelmisel kalendriaastal sektoripõhiste sekkumiste rakendamiseks vastu võetud õigusaktidele. |
|
2. |
Vorm A.2 See vorm hõlmab puu- ja köögiviljasektorit, humalasektorit, oliiviõli- ja lauaoliivide sektorit ning muid sektoreid. Liikmesriigid esitavad igal aastal järgmise turuteabe:
Punktides a ja c osutatud teave esitatakse eelmise kalendriaasta kohta. Punktis b osutatud teave esitatakse jooksva kalendriaasta kohta. |
|
3. |
Vorm A.3 See vorm hõlmab puu- ja köögiviljasektorit, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal turuteabe tootjaorganisatsioonidele eelneval kalendriaastal antud riikliku finantsabi kohta järgmiselt:
|
|
4. |
Vorm A.4 See vorm hõlmab teavet, mille liikmesriigid esitavad igal aastal mesindussektoris: liikmesriikide territooriumil ajavahemikus 1. septembrist kuni 31. detsembrini talvitumiseks valmis olevate mesilasperede koguarv, mis määratakse kindlaks ÜPP strateegiakavades sätestatud usaldusväärse meetodi kohaselt. |
|
5. |
Vorm A.5 See vorm hõlmab muud turuteavet, mille liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel mesindussektoris, hõlmates teatamisele eelnevat kalendriaastat:
|
|
6. |
Vorm A.6 See vorm hõlmab muud turuteavet, mille liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel mesindussektoris, hõlmates teatamisele eelnevat kaht kalendriaastat:
|
|
7. |
Vorm A.7 See vorm hõlmab muid sektoreid, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal järgmise eelmist kalendriaastat puudutava turuteabe:
|
Teave asjaomaste kulude kohta
Teatavate sektorite sekkumiste puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatükis, esitavad liikmesriigid kuludega seotud teabe, kasutades järgmisi vorme.
|
8. |
Vorm B.1 See vorm hõlmab puu- ja köögiviljasektorit, humalasektorit, oliiviõli- ja lauaoliivide sektorit ning muid määruse (EL) 2021/2115 artikli 42 punktides a ning d–f osutatud sektoreid, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal järgmise eelmist põllumajanduslikku eelarveaastat puudutava teabe sektorite kaupa;
|
|
9. |
Vorm B.2 See vorm hõlmab mesindussektorit, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal aruande põllumajanduslikul eelarveaastal tehtud avaliku sektori kogukulutuste kohta (eurodes või omavääringus) sekkumiste kaupa. |
|
10. |
Vorm B.3 See vorm hõlmab veinisektorit, mille kohta liikmesriigid esitavad igal aastal järgmise eelmist põllumajanduslikku eelarveaastat puudutava teabe:
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
VI LISA
ARTIKLI 13 LÕIKES 2 OSUTATUD EESKIRJAD PÕLLUMAJANDUSE TOOTLIKKUST JA KESTLIKKUST KÄSITLEVA EUROOPA INNOVATSIOONIPARTNERLUSE TÖÖRÜHMADE ANDMETE KOHTA
Kohustuslikud andmed
|
1. |
Liikmesriigid esitavad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta järgmised kohustuslikud andmed:
|
Soovituslikud andmed
|
2. |
Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt esitada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta järgmised soovituslikud andmed:
|
Vabatahtlikud andmed
|
3. |
Liikmesriigid võivad Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade kohta esitada järgmised vabatahtlikud andmed:
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).
(2) Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“.
(3) Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatis „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“.
(4) Komisjoni 16. juuli 2021. aasta teatis „ELi uus metsastrateegia aastani 2030“.
(5) Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta teatis „Kestlikud süsinikuringed“.
VII LISA
ARTIKLI 14 LÕIKES 2 OSUTATUD EESKIRJAD KOHALIKKE TEGEVUSRÜHMI JA NENDE TEGEVUST PROGRAMMIS LEADER KÄSITLEVATE ANDMETE KOHTA
Kohalike tegevusrühmadega seotud andmed
|
1. |
Liikmesriigid esitavad N aasta 30. aprilliks N – 1 aasta 31. detsembriks valitud kohalike tegevusrühmade kohta punktides a–g sätestatud muutujad iga kohaliku tegevusrühma kohta. Andmed on seotud kohaliku tegevusrühma olukorraga valiku tegemise ajal ja need esitatakse ainult üks kord.
|
Kohaliku tegevusrühma tegevusega seotud andmed
|
2. |
Liikmesriigid esitavad kohaliku tegevusrühma kaupa punktides a–d sätestatud muutujate loendi kohaliku tegevusrühma tegevuse kohta 2026. ja 2030. aastal alates esimese makse tegemisest asjaomasele tegevusele. N aasta aruanne hõlmab kõiki kuni N – 1 aasta 15. oktoobrini tehtud makseid. Need muutujad on seotud määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt rakendatud tegevuste arvuga.
|
Andmed kohaliku tegevusrühma rahastamise kohta
|
3. |
Liikmesriigid esitavad punktides a, b ja c sätestatud muutujad kohalike tegevusrühmade rahastamise kohta 2026. ja 2030. aastal. N aasta aruanne hõlmab kõiki kuni N – 1 aasta 15. oktoobrini tehtud makseid.
|
Panus tulemusnäitajatesse
|
4. |
Liikmesriigid esitavad 2026. ja 2030. aastal kohalike tegevusrühmade teabe kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia panuse kohta kõigisse määruse (EL) 2021/2115 I lisas osutatud asjakohastesse tulemusnäitajatesse, mis on valitud nende ÜPP strateegiakavas pärast kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia valimist. N aasta aruanne hõlmab kõiki kuni N – 1 aasta 15. oktoobrini tehtud makseid. |