(1)

24. juunil 2021. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Venemaalt ja Türgist (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit teatava korrosioonikindla terase impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 12. mail 2021 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu teatava korrosioonikindla terase tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Venemaa ja Türgi teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja ametiasutustele, teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, samuti teadaolevalt uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(4)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Komisjon kuulas ära Türgi eksportiva tootja 17. septembril 2021.

(5)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(6)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valim esindas üle 23 % samasuguse toote toodangust ja müügist liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi (3). Ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul märkusi.

(7)

Ühe valimisse kaasatud liidu tootja valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal leiti, et äriühing oli kaebeõigust käsitleva küsimustiku vastusesse ja dumpinguvastase küsimustiku vastusesse ekslikult kandnud olulisel määral andmeid toodete kohta, mida uurimine ei hõlma. Tagamaks, et selline olukord ei mõjutaks valimi esindavust, otsustas komisjon jätta asjaomase äriühingu valimisse ja lisada valimisse veel ühe äriühingu. Nii moodustatud lõplik valim koosnes kolmes liikmesriigis asuvast neljast liidu tootjast, kelle toodang moodustas umbes 25 % samasuguse toote hinnangulisest tootmise ja müügi kogumahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama lõpliku valimi kohta märkusi (4). Ükski huvitatud isik ei esitanud ettenähtud tähtaja jooksul märkusi.

(8)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(9)

Ükski tähtaja jooksul algatamisteate lisale vastused esitanud äriühingutest ei esitanud andmeid vaatlusaluse toote impordi kohta. Komisjon otsustas valimi moodustamisest loobuda. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud.

(10)

Otsustamaks, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, palus komisjon kõigil Venemaa eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon Venemaa Föderatsiooni alalisel esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(11)

Nõutud teabe esitasid kolm Venemaa eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes moodustasid ligikaudu 98 % vaatlusaluse toote kogu Venemaa ekspordimahust liitu, ning nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kaks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Venemaa ametiasutustega.

(12)

Komisjonile esitas valimi kohta märkusi PJSC Novolipetsk Steel. Äriühing juhtis tähelepanu sellele, et uurimise läbiviimine kolme, mitte kahe eksportiva tootja üle on õiguslikult põhjendatud, eriti juhul, kui üks algselt valimisse kaasatud äriühingutest loobub koostööst. Niisugune loobumine teeks valimist välja jäetud koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali kindlaksmääramise keerulisemaks.

(13)

Lisaks rõhutas äriühing, et komisjon kaasas valimisse Venemaa eksportiva tootja PJSC Magnitogorsk Iron and Steel Works ja selle Türgis tegutseva tütarettevõtja MMK Metalurji Sanayi Ticaret ve Liman İşletmeciliği A.Ş. Äriühing kinnitas, et kaks asjaomast seotud eksportivat tootjat jagasid osa oma müügikanalitest. See vähendaks komisjoni töömahtu, võimaldades uurida äriühingut NLMK.

(14)

Pärast NLMK märkuste analüüsimist leidis komisjon, et eelkõige põhjenduses 12 kirjeldatud väited on põhjendatud ja otsustas Venemaa eksportivate tootjate puhul valimi moodustamisest loobuda. Komisjon teavitas sellest otsusest asjaomast äriühingut ja Venemaa ametiasutusi.

(15)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Türgi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teabe. Lisaks palus komisjon Türgi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(16)

Nõutud teabe esitasid kaheksa Türgi eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes moodustasid ligikaudu 100 % vaatlusaluse toote kogu Türgi ekspordimahust liitu, ning nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut, mida oli võimalik uurida ettenähtud aja jooksul. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valimi ettepaneku kohta ei esitatud ühtegi märkust. Sel viisil moodustatud lõpliku valimi arvele langes 62,6 % vaatlusaluse toote kogu Türgi ekspordimahust liitu.

(17)

Üks Türgi eksportiv tootja taotles alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Komisjon otsustas, et asjaomase taotluse kontrollimine oleks olnud põhjendamatult koormav ja takistanuks uurimise õigeaegset lõpetamist. Selle põhjuseks on kõnealuse äriühingu keerukas struktuur. Seepärast lükati individuaalse kontrollimise taotlus tagasi.

(18)

Komisjon saatis kaebuse esitajale küsimustiku ja palus neljal valimisse kaasatud liidu tootjal, (5) kolmel Venemaa eksportival tootjal ning kolmel valimisse kaasatud Türgi eksportival tootjal täita asjaomased küsimustikud, mis tehti veebis kättesaadavaks (6) uurimise algatamise päeval.

(19)

Küsimustiku vastused saadi neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt, kolmelt Venemaa eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kaasatud Türgi eksportivalt tootjalt ja Türgi eksportivalt tootjalt, kes taotles individuaalset kontrollimist.

(20)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks dumpingu, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(21)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi isikuid:

(22)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(23)

Türgi ühenduse CIB ja mitme eksportiva tootja arvates oli valitud uurimisperiood ning vaatlusalune periood kallutatud. Nad pidasid neid ebasobivaks, sest 2017. aasta oli teraseärile võrdlemisi hea aasta, samas kui 2020. aastat mõjutas negatiivselt COVID-19 pandeemia. Nad väitsid, et mõlema näitaja võrdlus ei oleks liidu tootmisharu tulemuslikkuse ja olukorra hindamisel esindav. Mõned taotlesid parema võrdluse saamiseks kvartalipõhist analüüsi.

(24)

Komisjon lükkas väited tagasi, sest nii vaatlusalune periood kui ka uurimisperiood olid kaebuse esitamise kuupäeva ja kehtivaid eeskirju arvestades asjakohased. Igal juhul ei ole komisjoni analüüs tehtud vaatlusaasta ja uurimisperioodi võrdluse alusel, vaid kogu asjaomase perioodi suundumustest lähtudes, ning hõlmab tegureid, mis tõenäoliselt mõjutavad korrosioonikindla terase turgu liidus, ning neid võeti uurimisel arvesse, nagu on muu hulgas näidatud allpool punktis 5.

(25)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud CIB ega mitu eksportivat tootjat komisjoni seisukohaga. Nad väitsid, et komisjon oleks pidanud arvestama uurimisperioodile järgnenud suundumusi, sest 2021. aasta esimese kaheksa kuu jooksul oleksid kuumtsingitud toodete (sh korrosioonikindla terase) hinnad, samuti kuumtsingitud terastoodete keskmine marginaal võrreldes kuumvaltsitud rullidega liidus oluliselt tõusnud. Samal ajal oleksid liidu tootmisharu tootmistasemed 2021. aastal taastunud 2019. aasta tasemetele. Seetõttu väitsid nad Üldkohtu otsusele kohtuasjas Rusal Armenal ZAO vs. Euroopa Liidu Nõukogu (7) viidates, et need suundumused on uued faktid, mistõttu on kavandatav dumpinguvastane tollimaks ilmselgelt asjakohatu ja komisjon peab neid fakte arvesse võtma, sealhulgas pikendama uurimisperioodi, et see hõlmaks 2021. aastat ning 2022. aasta esimest kvartalit.

(26)

Komisjon analüüsis seda väidet. Ta leidis, et müügihindade tõus 2021. aastal ei näita iseenesest liidu tootmisharu kasumlikkuse paranemist ükskõik missuguses ulatuses. Komisjon märkis, et hinnatõusul saab võrreldes eelmise aastaga olla tootmisharu olukorrale positiivne mõju ainult siis, kui see on oluliselt kõrgem kui kulude kasv samal perioodil. Selle kohta tõendeid ei esitatud. Seoses tootmisega tunnistas komisjon, et 2021. aastal oli teatud tootjatel teatud ajahetkedel, eelkõige asjaomase aasta alguses raskusi korrosioonikindla terase suure turunõudluse rahuldamisel. Kuid komisjon rõhutas, et see oli ajutine nähtus ja et tema käsutuses ei olnud teavet, mis oleks tõendanud, et see oleks olnud seotud tootmisharu kui tervikuga. Seepärast leidis komisjon, et ükski asjaomaste isikute esitatud väide ei näidanud, et uurimisperioodi järel ilmnenud uued suundumused muudaksid kavandatava dumpinguvastase tollimaksu ilmselgelt asjakohatuks. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(27)

Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt oli ajutiste meetmete kehtestamise tähtaeg 23. veebruar 2022. Alusmääruse artikli 19a lõike 2 kohaselt teavitas komisjon 26. jaanuaril 2022 huvitatud isikuid oma kavatsusest jätta kehtestamata ajutised meetmed ja andis huvitatud isikutele võimaluse esitada lisateavet ja/või oma seisukoht ärakuulamisel. Ükski huvitatud isik märkusi ei esitanud ega ärakuulamist ei taotlenud.

(28)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et asjaolu, et ühtegi ajutist meedet ei olnud kehtestatud, tähendas seda, et liidu tootmisharu oli stabiilne ja ei vajanud kahju ärahoidmiseks komisjoni sekkumist. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Alusmääruse artikli 7 lõike 1 kohaselt võib ajutisi meetmeid kohaldada. Komisjon ei ole kohustatud ajutisi meetmeid kohaldama, kui liidu tootmisharu kannab kahju. Seega ei saa liidu tootmisharu olukorra kohta järeldusi teha, kui komisjon otsustab jätta ajutised meetmed kohaldamata ja jätkata selle asemel uurimisega, nagu ta on käesoleval juhul teinud.

(29)

Kuna ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestatud, ei toimunud ka impordi registreerimist.

(30)

Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist.

(31)

Komisjon teavitas pärast kogutud ja kontrollitud andmete analüüsimist MMKd ja PAOSt oma kavatsusest kasutada seoses nende küsimustike vastuste teatud osadega kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Komisjon andis äriühingutele võimaluse esitada märkusi. Kättesaadavate faktide kasutamise põhjuseid ja äriühingute esitatud märkusi käsitletakse käesoleva määruse punktis 3.1.2.

(32)

Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi.

(33)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Venemaalt ja Türgist pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(34)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist saadi märkused kaebuse esitajalt, Venemaa valitsuselt, kõigilt kolmelt koostööd tegevalt Venemaa eksportivalt tootjalt, Türgi valitsuselt, kõigilt kolmelt koostööd tegevalt Türgi eksportivalt tootjalt ja Türgi teraseeksportijate ühenduselt. Ärakuulamist taotlesid MMK, NLMK, Türgi valitsus, Tezcan ja Türgi teraseeksportijate ühendus ning nad kuulati ära. Huvitatud isikute esitatud ja/või ärakuulamise ajal esitatud märkusi käsitletakse käesoleva määruse vastavates osades.

(35)

Lisaks taotlesid Tezcan ja MMK pärast individuaalsete täiendavate lõplike järelduste teatavakstegemist ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist.

(36)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CIB, et pärast uurimisperioodi lõppu turul toimunud muutuste tõttu tuleks dumpinguvastased meetmed peatada kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 4. CIB viitas eelkõige järsule korrosioonikindla terase hinnatõusule pärast uurimisperioodi lõppu, teatud liidu tootjate kasumlikkuse paranemisele selle järgselt ning Venemaa vastastele sanktsioonidele, mis tagaksid, et meetmete peatamisel kahju tõenäoliselt ei jätkuks.

(37)

Artikli 14 lõikes 4 on sätestatud, et meetmed võib peatada üksnes siis, kui oleks ebatõenäoline, et kahju liidu tootmisharule peatamise tulemusena jätkuks. Komisjonil puudub teave, mis tõendaks, et liidu tootmisharu olukord paranes pärast uurimisperioodi lõppu, mistõttu kahju tõenäoliselt ei jätkuks. Asjaolust, et korrosioonikindla terase hinnad võisid üksnes pärast uurimisperioodi tõusta, ei saa järeldada, et liidu tootmisharu ei kanna enam kahju, isegi kui CIB väitega, et „teatud liidu tootjate“ kasumlikkus suurenes, oleks nõustutud. Uurimise algatamisel võis iseenesest tõepoolest olla niisugune mõju ja asjaomane mõju hajuks kiiresti, kui lõplikud meetmed peatatakse. Komisjon saab meetmeid peatada üksnes pärast liidu tootmisharu uurimisperioodi järgse olukorra ja turutingimuste väidetavate muutuste põhjalikku analüüsimist, milleks tuleb koguda üksikasjalikku teavet. Asjaomane hindamine toimub tavaliselt väljaspool uurimismenetlust, eelkõige juhul, kui asjaomased väited esitatakse hilises etapis ilma vajalike tõenditeta, nagu oli käesoleval juhul.

(38)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et alusmääruse artikli 18 kohaldamine seoses Venemaa kahe eksportiva tootjaga ei olnud põhjendatud, sest äriühingud tegid koostööd, andsid põhjalikke vastuseid küsimustikule ja lisateabe taotlusele, sh esitasid vahearvutusi ning tegid vajalikke parandusi. Lisaks tõi Venemaa valitsus välja, et kirjad artikli 18 kohaldamise kohta saadeti rohkem kui kuu pärast kontrollide ja kaugmeetodil ristkontrollide lõpetamist.

(39)

Komisjon täheldas, et alusmääruse artikli 18 kohaldamise põhjustest anti nõuetekohaselt teada ning neid selgitati asjaomastele äriühingutele pärast seda, kui küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale antud vastustest saadud teavet ning kontrollide ja kaugmeetodil ristkontrollide ajal saadud teavet oli nõuetekohaselt analüüsitud. Seoses PAOSega on küsimust põhjalikult käsitletud põhjendustes 93–109. Seoses MMKga on põhjuseid üldisemalt selgitatud põhjendustes 75–90 ja üksikasjalikumalt konfidentsiaalsuse põhjustel äriühingupõhises avalikustatud teabes. Seetõttu lükkas komisjon Venemaa valitsuse väited alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta tagasi.

(40)

Vaatlusaluse toote moodustavad rauast või legeerterasest või legeerimata terasest lehtvaltstooted; kuumtsinkimise teel pinnatud või kaetud tsingi ja/või alumiiniumiga ja/või magneesiumiga, ränisulamiga või mitte; keemiliselt passiveeritud; täiendava pinnatöötlusega, nt õlitatud või kaetud, või ilma, mis sisaldavad massiprotsentides kuni 0,5 % süsinikku, kuni 1,1 % alumiiniumi, kuni 0,12 % nioobiumi, kuni 0,17 % titaani ja kuni 0,15 % vanaadiumi; rullides, mõõtu lõigatud lehed ja kitsad ribad, mis on pärit Venemaalt ja Türgist ning kuuluvad praegu CN-koodide ex 7210 41 00, ex 7210 49 00, ex 7210 61 00, ex 7210 69 00, ex 7210 90 80, ex 7212 30 00, ex 7212 50 61, ex 7212 50 69, ex 7212 50 90, ex 7225 92 00, ex 7225 99 00, ex 7226 99 30, ex 7226 99 70 alla (TARICi koodid: 7210410020, 7210410030, 7210490020, 7210490030, 7210610020, 7210610030, 7210690020, 7210690030, 7210908092, 7212300020, 7212300030, 7212506120, 7212506130, 7212506920, 7212506930, 7212509014, 7212509092, 7225920020, 7225920030, 7225990022, 7225990023, 7225990041, 7225990092, 7225990093, 7226993010, 7226993030, 7226997013, 7226997093, 7226997094) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

Vaatlusalune toode ei hõlma järgmist:

(41)

Korrosioonikindel teras valmistatakse lehtvaltsitud terasest rullide, lehtede ja ribade sukeldamise teel pindamisega sulametalli või tsingist metallisulami vannis. Pindamismetall ühineb terasest aluskihiga metallurgilise reaktsiooni teel, moodustades sulamitest mitmekihilise struktuuri, mille tulemuseks on terasega metallurgiliselt seotud kattekiht. Edasi töödeldakse toote pinda keemiliselt passiveerides, et kaitsta seda niiskuse eest ja vähendada korrodeerumise riski ladustamisel ja transportimisel.

(42)

Korrosioonikindlat terast kasutatakse peamiselt ehitussektoris mitmesugustes hoonete fassaadide ehitusmaterjalides, ent ka kodumasinate tootmiseks, sügavtõmbamise ja stantsimisprotsessides ja väikesteks keevistorudeks.

(43)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(44)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(45)

Üks importija palus uurimisest välja jätta niisuguse korrosioonikindla terase, mille paksus on alla 0,40 mm (edaspidi „õhuke teras“). Huvitatud isik väitis, et tööjõukulukama ja kallima õhukese terase puhul on tegemist eraldi segmendiga, mida toodetakse liidu tootmisharus ebapiisavas koguses. Huvitatud isik lisas, et õhukese terase väljajätmine ei vähendaks kaebuse esitanud isikute soovitud meetmete korrigeerivat toimet, samas kui dumpinguvastaste meetmete kehtestamine õhukese terase suhtes kahjustaks kasutajaid (sest edaspidi ei ole need tooted neile kättesaadavad konkurentsivõimeliste hindadega).

(46)

Komisjon leidis, et taotlus ei ole põhjendatud, sest üldiselt on liidu tootmisharul olemas tootmisvõimsus korrosioonikindla terase kõigi nõutavate suuruste tootmiseks (8). Komisjon leidis ka, et kõiki korrosioonikindla terase liike, olenemata nende suurusest või impordikohast, toodetakse kuumtsinkimisliinil ning neil on samad põhilised füüsilised ja tehnilised omadused, sarnane lõppkasutus ja vastastikku asendatavus. Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotluse tagasi.

(47)

Türgi tootja Tezcan, kes toodab muu hulgas alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindlat terast, avaldas soovi, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindel teras jäetaks meetmete ulatusest välja. Huvitatud isiku väitel on alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindel teras korrosioonikindla terase eraldi segment, mis ei konkureeri liidu tootmisharu toodetavate toodetega. Huvitatud isik väitis, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindlast terasest tooteid ei toodeta liidus „majanduslikult tasuvas koguses“ ja et asjaomast toodet tootev liidu tootja ei suuda pakkuda liidu nõudlusele vastavas koguses alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindlat terast.

(48)

Komisjon leidis, et taotlus ei ole põhjendatud, sest isegi kui alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase tootmine oli liidus ajutiselt piiratud, on liidu tootmisharul alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase tootmisvõimsus. Ühtlasi leidis komisjon, et kõiki korrosioonikindla terase liike, sõltumata nende kattest, toodetakse kuumtsinkimisliinil. Lisaks on alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase ja muu kattega korrosioonikindla terase omadused nende põhilisi füüsikalisi ja tehnilisi omadusi, nende lõppkasutust ning vastastikku asendatavust arvestades samad (9). Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotluse tagasi.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Tezcan oma taotlust. Ta väitis, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase ainsa liidu tootja poolse ebaõnnestunud finantsjuhtimise tõttu liidu tootmine puudus. Tezcan rõhutas, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindel teras ja tsingiga kaetud korrosioonikindel teras on täiesti erinevad tooted – füüsiliselt, keemiliselt ja tehniliselt – nimelt alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase tootmisprotsessi ning mõne alumiiniumtsingi omaduse poolest.

(50)

Komisjon leidis, et Tezcani taotlus ei ole põhjendatud, sest Tezcani mainitud tootjal oli elujõuline äriplaan ja ta oli liidu tootmisharu elujõuline osa. Ühtlasi oli komisjon kindlaks teinud, et kõiki korrosioonikindla terase liike, sõltumata nende kattest, toodetakse kuumtsinkimisliinil, mida Tezcan kinnitas, kui märkis, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindla terase ainsal liidu tootjal on üks kuumtsinkimisliin, kuid kaks mahutit, mida nad saavad vahetada sõltuvalt sellest, kas tootja soovis toota alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindlat terast või muid tooteid. Samuti ei muuda väide, et kõigil korrosioonikindla terase katetel ei ole täpselt samad omadused fakti, et alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindel teras ja muu kattega korrosioonikindel teras on sarnased nende füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste, lõppkasutuse ning vastastikku asendatavuse poolest (10). Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotluse tagasi.

(51)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Sellest lähtuvalt oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul tüüpiline.

(52)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(53)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(54)

Komisjon tegi kindlaks, et MMK ei müünud ühte tooteliiki siseturul tüüpilistes kogustes. Lisaks ei müünud kõik kolm koostööd tegevat Venemaa eksportivat tootjat teatud tooteliike siseturul.

(55)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(56)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(57)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(58)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(59)

Omamaise müügi analüüs näitas, et sõltuvalt tooteliigist oli 47–100 % kogu MMK omamaisest müügist, 43–100 % kogu NLMK omamaisest müügist ja 24–100 % kogu PAOSe omamaisest müügist kasumlik ning nende kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(60)

Tooteliikide puhul, mille kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust madalam, arvutati normaalväärtus asjaomase tooteliigi kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(61)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(62)

Normaalväärtus arvutati, liites koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil

(63)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(64)

Müügikulu kohandati, kui see oli põhjendatud alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt. Kõik kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat hankisid teatud tooraineid seotud tarnijatelt. Komisjon kontrollis, kas asjaomaseid tooraineid osteti tavapärase reaalturuväärtusele vastava hinnaga ning vajadusel kohandas tootmiskulu, et see kajastaks asjakohaselt vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(65)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NLMK, et sellised kohandused olid tarbetud, eelkõige seepärast, et komisjon ei võtnud NLMK-le ja sõltumatutele klientidele eri tarnetingimustel müüdud uuritava tooraine hinna puhul arvesse selles sisalduvat veokulu, kuigi see teave oli kättesaadav. Komisjon nõustus väitega selles osas, mis puudutas teatud toorainet ja korrigeeris normaalväärtust vastavalt. Läbivaadatud arvutus avaldati äriühingule.

(66)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis PAOS, et toorainekulu kohandamine alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt oli ebaseaduslik. Äriühing väitis eelkõige seda, et alusmääruse artikli 2 lõige 5 võimaldas komisjonil äriühingu dokumentidest kõrvale kalduda kahel juhul: a) kui dokumendid ei ole kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning b) kui dokumentides ei ole asjakohasel viisil esitatud uuritava toote tootmis- ja müügikulud. Teise juhu puhul viitas äriühing WTO apellatsioonikogu aruande „Ukraina – ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed (Venemaa)“ punktile 6.97, (11) mille kohaselt on „[WTO dumpinguvastase lepingu] punkti 2.2.1.1 esimeses lauses esitatud teine tingimus seotud sellega, kas uuritava eksportija või tootja dokumendid vastavad sobivalt ja piisavalt või kajastavad neid kulusid, mida uuritav eksportija või tootja kandis, mis on tõesti seotud konkreetse vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga“.

(67)

Komisjon märkis, et apellatsioonikogu aruande „Ukraina – ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed (Venemaa)“ punkti 6.97 tuleks vaadelda sellele eelnenud punktide kontekstis. Juba juhtumis „EL – biodiisel (Argentina)“ (12) kiitis apellatsioonikogu heaks, et seotud isikute vahelisi toorainehindu ei saa käsitleda turutingimustele vastavate hindadena ja seetõttu võib need kõrvale jätta. Apellatsioonikogu aruande „Ukraina – ammooniumnitraadi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed (Venemaa)“ punktis 6.97 selgitati lisaks, et vaekogu aruandes juhtumis „EL – biodiisel (Argentina)“ mainitud olukordi ei tohiks käsitada tähtajatute eranditena, vaid neid tuleks vaadelda iga juhtumi puhul eraldi. Käesoleval juhul jättis komisjon PAOSe poolt seotud tarnijatelt ostetud teatavate toorainete hinnad kõrvale pärast nõuetekohast analüüsi ja seega täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega. Komisjon võrdles seotud tarnija poolt PAOSele kohaldatud hindu nende hindadega, mida seotud tarnija kohaldas sõltumatutele klientidele. Selle põhjal leidis komisjon, et seotud tarnija poolt PAOSele kohaldatud hinnad ei olnud reaalturuväärtusele vastavad hinnad. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(68)

Lisaks väitis PAOS, et komisjon ei kasutanud õiget metoodikat, kui analüüsis, kas PAOSe ja tema seotud tarnijate vahel makstud teatavate toorainete hind vastas reaalturuväärtusele. Äriühing väitis, et komisjon oleks pidanud võrdlema PAOSe poolt oma seotud tootjatelt tooraine ostmisel makstud hindu sõltumatute tarnijate poolt kehtestatud hindadega.

(69)

Komisjon märkis sellega seoses, et seotud tarnija poolt kehtestatud hindade kasutamine reaalturuväärtusele vastava hinna analüüsimisel oli juurdunud tava. Käesoleval juhul olid seotud tarnija poolt PAOSele ja sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihinnad kättesaadavad ja kontrollitud. Seega pidas komisjon kontrollitud teabe kasutamist oma analüüsis nõuetele vastavaks. Lisaks ei esitanud äriühing ühtegi muud selgitust hinnaerinevuse kohta kui tarnija ja PAOSe vaheline seos. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(70)

Lõpetuseks esitas PAOS märkusi reaalturuväärtusele vastavate hindade analüüsi mitme tehnilise üksikasja kohta. Esiteks vaidlustas äriühing finantstulu väljajätmise söe tarnija poolt tekitatud kahju arvutamisel. Teiseks väitis äriühing, et komisjon ei kajastanud hinnavõrdluses nõuetekohaselt PAOSe poolt ostetud söe teatavate kvaliteediklasside erinevusi. Kolmandaks tõi äriühing välja söe kogutarbimise arvutamisel tehtud tehnilise vea. Neljandaks väitis äriühing, et komisjon võrdles ebaõigelt sõltumatutele klientidele kohaldatud rauamaagigraanulite müügihinda edasimüügihinnaga, mida PAOS kohaldas rauamaagigraanulitele, mille ta ostis seotud tarnijalt ainult nende edasimüügi otstarbel. Viiendaks märkis äriühing, et komisjon ei võtnud arvesse erinevusi tarnetingimustes ja seega veokuludes, mis sisaldusid rauamaagigraanulite müügihinnas nende tarnimisel PAOSele ja sõltumatutele klientidele. Ning kuuendaks väitis äriühing, et komisjon oleks pidanud (räbustatud ja räbustamata) rauamaagigraanulite laia kategooria kohta hinnaanalüüsi tegemisel käsitama teatavaid graanuleid, mille kohta ei olnud ostunimekirjas täpsemat teavet, räbustatud või räbustamata graanulitena.

(71)

Komisjon uuris väiteid ja järeldas, et põhjenduses 70 kirjeldatud teise, kolmanda ja neljanda punkti alusel tuli kulude kohandamise arvutamisel teha parandusi. Sellega seoses võrdles komisjon asjaomase söe kvaliteediklassi hinda kõige sarnasema söe hinnaklassiga, parandas söe kogutarbimise arvutamisel tehtud tehnilise vea ja kasutas PAOSe tarbeks kasutatud rauamaagigraanulite müügihinda reaalturuväärtusele vastavate hindade analüüsimisel. Korrigeeritud arvud avaldati äriühingule uuesti.

(72)

Kuid komisjon lükkas järgmistel põhjustel põhjenduse 70 esimese, viienda ja kuuenda punkti all kirjeldatud väited tagasi:

(73)

Koostööd tegevad Venemaa eksportivad tootjad eksportisid liitu importijana tegutsevate sidusettevõtjate kaudu alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt või kolmandas riigis asuvate seotud kauplejate kaudu.

(74)

MMK teatas korrosioonikindla terase müügist liitu Šveitsis asuva seotud kaupleja MMK Steel Trade kaudu ja teise Šveitsis asuva äriühingu kaudu, keda MMK kirjeldas kui sõltumatut kauplejat (edaspidi „Šveitsi kaupleja“).

(75)

Komisjon uuris Šveitsi kaupleja ja MMK vahelise seose kohta. Komisjon analüüsis eelkõige MMK poolt välja antud avalikult kättesaadavaid dokumente, näiteks MMK Groupi konsolideeritud finantsaruandeid, (13) teavet huvitatud isikutega tehtud tehingute kohta, (14) aastaaruandeid ja nende lisasid (15) ning kohe kättesaadavat teavet turuteabe andmebaasides, näiteks Dun & Bradstreet.

(76)

Äriühingu esitatud teabe ja komisjoni poolt teistest allikatest kogutud teabe põhjal tegi komisjon järelduse, et MMK andis oma seose kohta Šveitsi kauplejaga eksitavat teavet, takistades seeläbi uurimist. Komisjoni järeldusteni viinud analüüs on konfidentsiaalsuse põhjustel avaldatud ainult MMK-le.

(77)

Selle tulemusena puudus komisjonil teave Šveitsi kaupleja kaudu tehtud müügitehingute edasimüügihindade kohta esimesele sõltumatule kliendile liidus, samuti tema konkreetsete ülesannete kohta ning seega ei saanud komisjon kindlaks teha äriühingu ühe müügikanali ekspordihinda liidu turul. Seega teavitas komisjon äriühingut oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 seoses teabega, mida äriühing ei esitanud.

(78)

MMK poolt pärast artikli 18 kohaldamist käsitleva kirja saamist esitatud selgitused ei muutnud komisjoni järeldust selle kohta, et MMK andis oma seose kohta Šveitsi kauplejaga eksitavat teavet, takistades seeläbi uurimist. Alusmääruse artikli 18 kohaldamise kavatsuse kohta esitatud MMK märkuste analüüs on konfidentsiaalsuse põhjustel avaldatud ainult MMK-le.

(79)

Selle tulemusena kinnitas komisjon alusmääruse artikli 18 kohaldamist Šveitsi kaupleja kaudu läbi viidud müügile liidu turul. Sellega seoses võttis komisjon asjaomase müügikanali dumpingumarginaali kindlaksmääramisel aluseks MMK Steel Trade kaudu tehtud müügi puhul arvutatud dumpingumarginaalid.

(80)

Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis MMK, et komisjon tegi vea seoses Šveitsi kauplejaga MMK-le alusmääruse artikli 18 kohaldamisel. Sellega seoses väitis äriühing, et komisjon ei võtnud arvesse teatavaid MMK esitatud dokumente ja kordas oma selgitust komisjoni tuvastatud vastuolude kohta Lisaks märkis MMK, et komisjon rikkus kättesaadavate faktide valimisel alusmääruse artiklis 18 sätestatud õiguslikku normi, kui valis need faktid konkreetse eesmärgiga karistada MMKd, kohaldades kättesaadavaid kahjustavaid fakte, mis on täielikult vastuolus alusmääruse artikli 18 objekti ja eesmärgiga.

(81)

MMK ei esitanud oma seose kohta Šveitsi kauplejaga uusi tõendeid. Komisjon oli juba hoolikalt analüüsinud kogu teavet, sealhulgas äriühingu poolt viidatud dokumente. Lisaks leidis komisjon, et äriühing ei esitanud tõendeid, mis aitaksid selgitada vastuolulist teavet MMK ja Šveitsi kaupleja vahelise seose kohta. Seetõttu kinnitas komisjon alusmääruse artikli 18 kohaldamist.

(82)

Komisjon ei nõustu väitega, mille kohaselt ta rikkus alusmääruse artikli 18 õiguslikku normi. Nagu eespool selgitatud, ei saanud komisjon kindlaks teha äriühingu poolt liidu turul tehtava müügi ühe tervikliku müügikanali ekspordihinda ning seetõttu võttis komisjon asjaomase müügikanali dumpingumarginaali kindlaksmääramisel aluseks seotud kaupleja MMK Steel Trade kaudu tehtud müügi dumpingumarginaalid, mille puhul komisjon sai kindlaks teha ekspordihinna.

(83)

See lähenemisviis on täielikult kooskõlas asjakohaste WTO eeskirjadega ja ELi õigusega. Vastavalt WTO vaekogu aruandele „United States – Anti-dumping and countervailing duties on certain products and the use of facts available“ (Ameerika Ühendriigid – teatavatele toodetele kohaldatavad dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud ning kättesaadavate faktide kasutamine), (16) peavad uurimist läbiviivad ametiasutused kättesaadavate faktide rakendamisel valima erapooletul ja objektiivsel viisil need kättesaadavad faktid, mis sisaldavad konkreetsetes faktides ning asjaomase juhtumi asjaoludes puuduva „vajaliku“ teabe kohta mõistlikke asendusandmeid. Seda tehes peavad uurimist läbiviivad ametiasutused võtma arvesse kõiki fakte, mis on neile nõuetekohaselt kättesaadavad. WTO dumpinguvastase lepingu punktis 6.8 ei nõuta asendusfailide valimisel, et uurimist läbiviivad ametiasutused peavad valima need faktid, mis on koostööst keeldunud isiku jaoks kõige „soodsamad“. Uurimist läbiviivad ametiasutused võivad võtta arvesse menetluslikke asjaolusid, mille puhul teave puudub, kuid punktis 6.8 ei õigustata asendusfaktide valimist huvitatud isiku karistamise eesmärgil.

(84)

Komisjoni lähenemisviisi puhul järgiti täielikult asjaomast ettekirjutust. Komisjon kasutas erapooletul viisil MMK tegelikku ja kontrollitud hinnakujundamist, mis oli kindlaks tehtud müügikanali puhul, mille kohta komisjonil õnnestus kontrollida asjakohaseid andmeid ning kasutas seda selle müügikanali hinnakujundamise eeskujuna, mille puhul andmeid ei olnud esitatud. Komisjon kasutas selle tooteliigi keskmist dumpingusummat, mis esindas äriühingu teadaolevat dumpingupotentsiaali uurimisperioodil. Olukordades, kus äriühing otsustas komisjonile suurt osa oma eksportmüügi andmetest mitte esitada, ei saa öelda, et äriühingu poolt uurimisperioodil kasutatud tegeliku ja kontrollitud hinnakujundamise eeskujuks võtmine on subjektiivne või karistav. See võimaldab olukorras, kus äriühing koostööd ei teinud, kindlaks teha võimalikult täpse dumpingumarginaali ja kahjumarginaali ning vastab seetõttu MMK viidatud WTO kohtupraktikale. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(85)

Nagu mainitud põhjenduses 35, taotles MMK ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. MMK tõi ärakuulamisel välja, et komisjon märkis oma artikli 18 kohaldamist käsitlevas kirjas, et ta kohaldab alusmääruse artikli 18 lõiget 3. Äriühing taotles õigusliku aluse kohta selgitust, sest üldises avalikustamisdokumendis oli mainitud ainult alusmääruse artiklit 18. Sellega seoses kinnitas äriühing, et komisjon oleks pidanud kohaldama alusmääruse artikli 18 lõike 3 sätteid, sest MMK vastas kõigile komisjoni esitatud vajaliku teabe taotlustele, ei esitanud eksitavat teavet ega takistanud uurimist. Lisaks väitis äriühing, et komisjon ei olnud küsinud teavet Šveitsi kaupleja ekspordihindade kohta. Lõpuks kordas MMK, et komisjon rikkus kättesaadavate faktide kasutamisega alusmääruse artikli 18 õiguslikku normi.

(86)

Artikli 18 kohaldamist käsitlevas kirjas sisalduv viide artikli 18 lõikele 3 oli ilmselgelt tehniline viga, sest kirjas märgiti lisaks, et komisjoni talitused järeldasid, et MMK andis eksitavat teavet, takistades seeläbi uurimist, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 18 lõikes 1. Artikli 18 kohaldamist käsitlevas kirjas väljendatu ja juhtumi faktide põhjal on selge, et alusmääruse artikli 18 lõike 3 kohased puudulike andmete heakskiitmise tingimused ei olnud täidetud, sest andmeid – esimesele sõltumatule kliendile kehtivaid ekspordihindu – ei esitatud ning seetõttu ei olnud need kontrollitavad. Lisaks on ilmne, et huvitatud isik ei tegutsenud vastavalt oma võimetele. Samuti märkis komisjon, et MMK vastus artikli 18 kohaldamist käsitlevale kirjale näitas ühemõtteliselt, et MMK sai aru, et asjaolud tingisid alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamise ning et komisjon kasutaks kättesaadavaid fakte. See on põhjus, miks MMK esitas oma vastuses väited selle kohta, missugust teavet tuleks kasutada kõrvalejäetud andmete asemel.

(87)

Lisaks sai asjaolu, et viide artikli 18 lõikele 3 oli tehniline viga, kinnitust seeläbi, et üldises avalikustamisdokumendis puudus viide alusmääruse artikli 18 lõikele 3.

(88)

Seoses põhjenduses 85 loetletud väidetega äriühingu koostöö kohta märkis komisjon, et äriühing eksitas komisjoni MMK ja Šveitsi kaupleja vahelise seose olemasolu osas, sest ta väitis jätkuvalt, et äriühingud ei olnud seotud. Lisaks ei esitanud äriühing Šveitsi kaupleja ekspordihindu, st dumpingumarginaali kindlaksmääramiseks vajalikku teavet. Komisjoni arvates väitis äriühing ekslikult, et komisjon ei ole Šveitsi kaupleja ekspordihindu küsinud. Uurimise algatamise kuupäeval kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil avaldatud ja eksportivatele tootjatele ette nähtud küsimustikus nõutakse uuritava toote müügiga tegelevatelt sidusettevõtjatelt sõnaselgelt küsimustiku I lisa täitmist (17). Sellest tulenevalt takistas MMK ja Šveitsi kaupleja vahelise seose jätkuv eitamine ja Šveitsi kaupleja ekspordihindade esitamata jätmine uurimist.

(89)

Seetõttu kinnitas komisjon, et ta pidas fakte alusmääruse artikli 18 lõike 1 alla kuuluvaks. Samas, nagu on selgitatud põhjendustes 82–84, soovis komisjon kindlaks teha, missugused kättesaadavad faktid oleksid asjaomase äriühingu poolt esitatud tegeliku teabe põhjal asjaomasel juhul puuduva vajaliku teabe mõistlikud asendusandmed.

(90)

Pärast ärakuulamise eest vastutava ametniku soovitusi kaalus komisjon hoolikalt äriühingu poolt ärakuulamisel tõstatatud küsimusi ja teavitas ärakuulamise eest vastutavat ametnikku oma järeldustest.

(91)

Lisaks põhjendustes 81–84 ja 86–89 esitatud selgitustele avaldas komisjon MMK poolt lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkuste üksikasjalikuma analüüsi ja esitas selle ärakuulamisel konfidentsiaalsuse põhjustel ainult äriühingule.

(92)

PAOS eksportis liitu Šveitsis asuva seotud kaupleja Severstal Export GmbH kaudu ja Lätis asuva seotud importija SIA Severstal Distribution kaudu. SDE on teenusekeskus, mis müüs korrosioonikindlat terast liidu sõltumatutele klientidele enne ja pärast edasist töötlemist.

(93)

SDE ei esitanud oma vastustes küsimustikule ja puudustele viitavale kirjale teavet korrosioonikindla terase ostude ning varude kohta. Äriühingule saadeti andmete esitamiseks meeldetuletused meili teel 15. novembril 2021 ja 25. jaanuaril 2022. Vaatamata puudustele viitavas kirjas esitatud palvele ja eespool osutatud meeldetuletustele ei esitanud äriühing puuduvat teavet enne kui kohapealse kontrollkäigu esimesel päeval. Seetõttu ei saanud komisjon enne kontrollkäiku analüüsida ostuandmeid, eelkõige kontrollida selle kooskõla küsimustiku teiste osade ja puudustele viitavale kirjale antud vastustega. Seotud kauplejate ostuandmeid kasutatakse üldjuhul eksportiva tootja müügi seostamiseks tema kaupleja või importijaga koos järgneva edasimüügiga ja see on ekspordihinna kindlaksmääramisel olulise tähtsusega.

(94)

Komisjon märkas juba SDE valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal ja juhtis äriühingu tähelepanu küsimustele seoses tooteliikidega, mille SDE oli määranud edasimüügitehingutele. Komisjon valis edasimüügitehingute valimi ja kontrollis äriühingu esitatud teavet tõendavaid kättesaadavaid dokumente, sealhulgas müüdud toodete tehnilisi kirjeldusi. Komisjon kogus kokku tõendavad dokumendid, mis olid seotud 12 müügiarvest koosneva valimiga. Neljal juhul tegi komisjon kindlaks, et tooteliik oli määratud valesti. Äriühing nõustus tegema parandusi. Samas väitis äriühing, et kõigi võimalike mõjutatud edasimüügitehingute võrdlemine müügitellimustes kokku lepitud tehniliste kirjeldustega oleks liiga koormav. Seepärast soovitas äriühing kasutada metoodikat, mille puhul võetakse aluseks PAOSe ja SDE poolt müüdud tooteliigid. See küsimus kajastati nõuetekohaselt kontrollaruandes, mida jagati äriühinguga. Äriühingul oli võimalus esitada märkusi võimalike faktivigade kohta. Kuid SDE ei esitanud kontrollaruande ühegi osa kohta vastuväiteid.

(95)

Pärast kohapealset kontrolli võrdles komisjon ostuandmeid, mille SDE esitas alles kontrollkäigu ajal, PAOSe vastavate müügiandmetega. Komisjon täheldas, et kaks andmestikku olid siiski tooteliikide osas vastuolus.

(96)

Sellega seoses moodustasid tooteliigid, mille SDE esitas PAOSelt uurimisperioodil ostetud tooteliikidena, kuid mida PAOS ei olnud esitanud SDE-le müüdud tooteliikidena, umbes 30 % SDE poolt esitatud ostu kogumahust.

(97)

Selle asemel, et kogu andmestik kohe kõrvale jätta, kasutas komisjon edasimüügitehinguid, mille puhul tooteliigid olid korrektselt määratud, et määrata kindlaks valesti määratud tooteliikide edasimüügitehingute dumpingumarginaal.

(98)

Komisjon järeldas, et PAOS ei esitanud määratud tähtaja jooksul vajalikku teavet, takistades seega uurimist. Komisjon teavitas äriühingut oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 seoses teabega, mida äriühing ei esitanud.

(99)

Äriühing väitis oma märkustes artikli 18 kohaldamist käsitleva kirja kohta, et ta esitas kõik andmed, sealhulgas vahetoimikud, kui nende esitamist oli soovitud. Lisaks tuletas ta meelde, et tooteliikide kirjapanemist selgitati komisjonile, kes selle ka kinnitas. Kui komisjon tuvastas esitatud tooteliikide puhul vigu, siis äriühing parandas need. PAOS väitis, et ostuteavet ei kasutatud dumpingu arvutamisel. Lisaks juhtis ta tähelepanu sellele, et komisjon ei tõstatanud neid küsimusi kaugmeetodil ristkontrollide ega kohapealsete kontrollide ajal. Seoses komisjoni järeldusega selle kohta, et SDE poolt liidu turul müüdud tooteliike ei olnud võimalik tuvastada, tuletas äriühing meelde puudusi käsitleva kirja vastuses antud selgitusi. Äriühingu sõnul ei saanud SDE esitada tehinghaaval seost ostetud ja müüdud kaupade vahel ladustamise tõttu ning varude liikide ja müügi liikide vahelise lahknevuse tõttu.

(100)

Komisjon ei vaidlusta asjaolu, et PAOS ja SDE esitasid lõpuks küsimustikus nõutud teabe. Kuid teatud andmete hilise esitamise tõttu oli andmete nõuetekohane analüüsimine komisjoni jaoks oluliselt raskendatud.

(101)

Kuigi ostuteavet ei kasutata otseselt dumpingumarginaali arvutamisel, aitab see võrrelda ja kontrollida tootja ja tema seotud importija poolt esitatud ning arvutuses kasutatud teabe sisemist terviklikkust. Asjaomasel juhul selgus PAOSe müügiandmete võrdlemisel SDE sama perioodi (uurimisperioodi) ostuandmetega, et PAOS või SDE oli esitanud valed tooteliikide andmed.

(102)

Lisaks ei saanud komisjon kaugmeetodil ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide ajal olla teadlik asjaomase küsimuse ulatusest, sest SDE esitas oma ostuandmed alles kontrolli esimesel päeval, mistõttu ei saanud komisjon teavet eelnevalt analüüsida. Vaatamata sellele tõi komisjon juba kontrollkäigu ajal välja, et üksikasjalikult kontrollitud müügitehingute valimis olid mõned tooteliigid esitatud valesti.

(103)

Lõpuks ei olnud PAOSe müügiandmete ja SDE edasimüügiandmete vahelise otsese seose puudumine peamine probleem. Komisjon leidis, et SDE poolt uurimisperioodil edasi müüdud kaubad olid tõepoolest teatud ulatuses ostetud enne uurimisperioodi. Kuid peamine küsimus oli selles, et tooteliigid, mis esitati SDE poolt PAOSelt uurimisperioodil ostetud tooteliikidena, ei vastanud paljudel juhtudel tooteliikidele, mis esitati tooteliikidena, mida PAOS müüs SDE-le uurimisperioodil. Selle tulemusena ei saanud komisjon kindlaks teha ega kontrollida, mis tooteliike, mida PAOS tootis, SDE tegelikult liidu turul uurimisperioodil edasi müüs.

(104)

Eespool toodut silmas pidades kinnitas komisjon alusmääruse artikli 18 kohaldamist SDE kaudu läbi viidud teatud tooteliikide müügile liidu turul.

(105)

Seega PAOSe müügi puhul liitu importijana tegutseva SDE kaudu, seda tehingute puhul, kus tooteliik oli nõuetekohaselt identifitseeritud, tehti ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks selle hinna alusel, millega imporditud toode liidus esimest korda sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sel juhul korrigeeriti hinda, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisi kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, töötlemiskulu ning kasumit. Komisjon kasutas kättesaadavaid fakte, et määrata kindlaks SDE kaudu liitu müüdud ja valesti määratud tooteliikide ekspordihind ning seejärel dumpingumarginaal.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis PAOS, et alusmääruse artikli 18 kohaldamine ei ole õigustatud. Eelkõige väitis äriühing, et tema poolt esitatud teave „ei olnud üksnes kõigis aspektides ideaalne“ ja et see esitati õigeaegselt, sest komisjon sai varasemalt puuduoleva teabe tükk aega enne lõplike järelduste avalikustamist. Lisaks märkis äriühing, et komisjon oleks pidanud äriühinguga ühendust võtma, kui tuvastas esitatud tooteliikide puhul vastuolulisi andmeid. PAOS väitis, et vastuolud olid tingitud sellest, et tootja kasutas tegelikku tsingist kattekihi massi (mõõdetakse tootmise käigus), samas kui SDE kasutas nominaalset tsingist kattekihi massi (sisaldub äriühingu tootekoodides).

(107)

PAOS esitas lisaks komisjoni otsusele kohaldada alusmääruse artiklit 18 vastuväite ka kättesaadavate faktide valikule. Selle asemel, et määrata mõjutatud tooteliikidele kõige suurem dumpingumarginaal, mis arvutati tooteliigi kohta, mis moodustas uurimisperioodil kõigest 0,01–0,03 % äriühingu ekspordist, oleks komisjon pidanud kasutama müügikoguselt kõige esindavama tooteliigi dumpingumarginaali. Teise võimalusena soovitas äriühing komisjonil kasutada nõuetekohaselt esitatud tooteliikide keskmist dumpingumarginaali.

(108)

Esiteks ei nõustu komisjon äriühingu hinnanguga, et ta esitas õigeaegselt andmed, mis „ei olnud üksnes kõigis aspektides ideaalsed“. SDE ostuandmed esitati ajal, mis ei võimaldanud komisjonil kontrollida võimalikke parandusi, mis oleks võidud esitada pärast kontrolle ja/või kaugmeetodil ristkontrolle. Seega ei oleks see omanud mingisugust tähtsust, kui komisjon oleks pärast vasturääkivuste tuvastamist äriühinguga ühendust võtnud. Lisaks ei ole tooteliikide ebaõige määramine kõigest ebameeldivus. Uurimise alguses tegi komisjon tooteliigid kindlaks teatud omaduste põhjal, mis mõjutasid korrosioonikindla terasega seotud kulusid ja hindu, et tagada nõuetekohane võrdlus. Õigete tooteliikide puudumisel ei ole võimalik võrrelda omamaise müügi hinda tootmiskuludega, et kindlaks määrata normaalväärtus tooteliigi kaupa, samuti ei ole võimalik võrrelda normaalväärtust ekspordihinnaga, et kindlaks teha dumpingumarginaal tooteliigi kaupa. Teiseks ei muutnud asjaolu, et vasturääkivused tulenesid üksnes sellest, et PAOS ja SDE kasutasid tsingist kattekihi massi kohta andmete esitamisel eri lähenemisviisi, fakti, et tooteliigid määrati ebaõigelt. Äriühing pidi ise vastutama aruandluse täpsuse ja kooskõla eest. Lisaks ilmneb kaugmeetodil ristkontrollist, et PAOS kasutas tsingist kattekihi massi kindlaksmääramiseks tegelikult kolme eri lähenemisviisi. Seega ei olnud pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud selgitustega võimalik nõustuda. Sellest tulenevalt lükkas komisjon tagasi väite, et alusmääruse artikli 18 kohaldamine ei ole õigustatud.

(109)

Seoses kättesaadavate faktide valikuga märkis komisjon, et ükski tooteliikidest ei olnud PAOSe kogumüügi puhul liidu turul oluliselt tüüpilisem. Äriühingu poolt soovitatud tooteliik moodustas kõigest 1–3 % äriühingu eksportmüügist. Lisaks oleks kõigi õigesti esitatud tooteliikide keskmise dumpingumarginaali kasutamisel üldisele dumpingumarginaalile sama mõju nagu teadmata tooteliikide müügi täielikul kõrvalejätmisel. Käesoleval juhul moodustasid asjaomased müügitehingud suurema osa PAOSE kogumüügist liidus. Seepärast leidis komisjon, et tooteliigi kohta suurima keskmise dumpingusumma kasutamine peegeldas nõuetekohaselt äriühingu puhul dumpingu olemasolu võimalust. Sellest tulenevalt lükkas komisjon PAOSe väite kättesaadavate faktide valiku kohta tagasi.

(110)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(111)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulusid, pakkimiskulusid, krediidikulusid ning komisjonitasusid.

(112)

Kaks äriühingut nõudsid allahindluste kohandamist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti c kohaselt. Kuna äriühingud ei suutnud ühitada nõutud kohandamise väärtust arvestusandmetega, lükkas komisjon asjaomased nõuded tagasi.

(113)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas NLMK komisjoni poolt ekspordihinna arvutamisel tehtud teatavad kohandused. Äriühing väitis, et komisjon oleks pidanud kohandama nende kaupade ekspordihinda, mida müüdi uurimisperioodil, kuid mida seotud kaupleja ostis enne uurimisperioodi, et kindlaks teha veokulu, mida kaupleja tegelikult kandis enne uurimisperioodi (ja mitte kasutama uurimisperioodil samadel tarnetingimustel ja sama sihtriigi puhul kantud veokulu). Eelkõige väitis äriühing, et mahaarvamine oleks olnud väiksem, kui komisjon oleks kasutanud enne uurimisperioodi kantud veokulu.

(114)

Komisjon analüüsis väidet ja leidis, et see ei ole põhjendatud. Erinevus, millele äriühing osutas, ei olnud tingitud uurimisperioodil kantud veokulu kasutamisest, vaid sellest, et asjaomane kohandus ei hõlmanud mitte ainult veo-, vaid ka pakkekulu. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi. Asjaomase väite üksikasjalik analüüs saadeti konfidentsiaalsuse põhjustel ainult NLMK-le.

(115)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis PAOS, et komisjon ei oleks pidanud kõrvale jätma äriühingu ja tema seotud omamaise kaupleja vahelist või seotud kaupleja ladude vahelist veokulu kohandust, sest kulu sisaldub müügihinnas. Lisaks väitis äriühing, et komisjon ei oleks pidanud kõrvale jätma allahindluste kohandust, sest äriühing suutis ühitada oma arvestusandmetes oma kliendile tehtud allahindluse uurimisperioodi suurima allahindluse väärtusega.

(116)

Seoses veokuluga märkis komisjon, et seda, kas äriühing ja/või tema seotud kaupleja tegelikult kandsid veokulu, ei vaidlustatud. Käesoleval juhul, vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 1, loeti omamaise müügi tehasehinna kindlaksmääramisel asjakohaseks kohta, kus toimus müük esimesele sõltumatule kliendile – mis oli kas tootja valdustes omamaise otsemüügi puhul sõltumatutele klientidele või muul juhul seotud omamaise kaupleja valdustes.

(117)

Arvestades allahindlustega seotud kohandusi kordas komisjon, et kaugmeetodil ristkontrolli läbiviimise ajal ei suutnud äriühing ühitada väidetavat allahindlusega seotud kohandust oma arvestusandmetega, v.a ühe kliendi puhul. Pärast äriühingu poolt lõplike järelduste avalikustamise kohta esitatud märkuste saamist uuris komisjon, millises ulatuses oli võimalik asjaomasele kliendile antud allahindluste väärtust ühitada. Komisjon selgitas, et taotletud kohandus vastas äriühingu vahendaja ettevalmistaval töölehel esitatud väärtusele, kuid mitte arvestusandmetele. Ristkontrolliks juhuslikult valitud teiste klientide puhul ei vastanud taotletud kohandus isegi ettevalmistaval töölehel esitatud andmetele. Seetõttu kinnitas komisjon selle kõrvalejätmise.

(118)

Kõik kolm koostööd tegevat Venemaa eksportivat tootjat eksportisid liitu kolmandas riigis asuvate seotud kauplejate kaudu.

(119)

MMK Steel Trade täitis komisjonitasu alusel töötava esindajaga samaväärseid ülesandeid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Seega kohandas komisjon õiglase võrdluse tagamiseks ekspordihinda. Komisjon lahutas esimeselt sõltumatult kliendilt küsitavast ekspordihinnast äriühingu MMK Steel Trade müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi, võttes aluseks sõltumatu importija kasumi.

(120)

Ükski sõltumatu importija ei andnud endast käesolevas uurimises teada. Seepärast kasutas komisjon liidu sõltumatu importija kasumit, mis tehti kindlaks uuritava tootega samasuguste toodete importi käsitlenud eelmise uurimise järelduste põhjal (18). Kasum oli 2 %.

(121)

NLMK eksportis liitu Šveitsis asuva seotud kaupleja NLMK Trading SA kaudu. Pärast äriühingu NLMK Trading täidetavate ülesannete analüüsimist leiti, et äriühing täitis komisjonitasu alusel töötava esindajaga samaväärseid ülesandeid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Komisjoni analüüs on konfidentsiaalsuse põhjustel avaldatud ainult NLMK-le.

(122)

Sellest tulenevalt kohandas komisjon õiglase võrdluse tagamiseks ekspordihinda. Komisjon lahutas esimeselt sõltumatult kliendilt küsitavast ekspordihinnast äriühingu NLMK Trading müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi, võttes aluseks sõltumatu importija kasumi.

(123)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NLMK, et asjaomase mahaarvamise tegemiseks alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel puudus komisjonil õiguslik alus. Kuid mahaarvamine tehti alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, nagu on märgitud põhjendustes 121 ja 122, mistõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(124)

Lisaks väitis NLMK, et järeldused, mille komisjon tegi seoses tema sidusettevõtjaga ekspordituru kohta kehtisid samamoodi omamaisel turul, st sidusettevõtja täitis samu ülesandeid omamaise ja eksportmüügi puhul. Sellest tulenevalt taotles äriühing komisjonilt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punti i alusel normaalväärtuse muutmist seoses NSSC ja NLMK kaudu toimuva omamaise müügiga.

(125)

Komisjon täheldas, et alusmääruse artikli 2 lõige 1, mille alusel määratakse kindlaks normaalväärtus ning alusmääruse artikli 2 lõiked 8 ja 9, mille alusel määratakse kindlaks ekspordihind, on erinevalt sõnastatud. Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse normaalväärtuse aluseks tavaliselt omamaise müügi hind esimesele sõltumatule kliendile. Kohandus alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel eeldaks seda, normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatav asjaomane müük oleks pigem NLMK ja NLMK Shopi/NSSC vaheline müük. Kuid selle müügi puhul ei olnud tegemist müügiga sõltumatutele klientidele. Sellises olukorras ei oleks NLMK Shopile/NSSC-le makstud hinnalisandi mahaarvamine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 1.

(126)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 sõnastus on vastuolus alusmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 lähenemisviisi ning sõnastusega. Tõepoolest, hinnalisandit käsitlev alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i viidi sisse spetsiaalselt seepärast, et tagada, et väljaspool liitu asuva kaupleja poolt küsitava hinnalisandi saaks ekspordihinna arvutamisel maha arvata. Vastasel juhul võib seotud kaupleja kasutamine tekitada segadust eelkõige seoses mõne ekspordiga seotud erinevusega, mida normaalväärtuse ja tehase tasemel ekspordihinna võrdlemisega soovitakse kõrvaldada. Seevastu omamaisel turul ringlevad kaubad enne müüki sageli sidusettevõtjate või ladude vahel, mistõttu on omamaisel turul tegutsevate seotud isikute ülesannete ja müügikulude kattumise tõttu õigustatud, et sidusettevõtjaid käsitatakse ühe majandusüksusena.

(127)

Lisaks sellele ja ilma et see piiraks eespool sätestatut, märkis komisjon, et NSSC on teenusekeskus, kus NLMK toodetud korrosioonikindlat terast edasi töödeldakse, mistõttu on tegemist NLMK tootmise laiendusega (19). Äriühing asub Lipetskis, NLMK tehase vahetus läheduses. Arvestades äriühingu ühendamist NLMK tootmisahelasse, ei saa seetõttu arvestada, et NSSC funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel töötava esindaja omadega alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses.

(128)

Lisaks tuletas komisjon seoses NLMK Shopiga meelde, et uurimisperioodil moodustas NLMK Shopi poolt müüdava samasuguse toote müük siseturul ebaolulise osa (vähem kui 2 %). Seetõttu oleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtaval võimalikul kohandusel, kui see on õigustatud, ebaoluline mõju normaalväärtusele ja sellest tulenevale dumpingumarginaalile (marginaali muutus alla 0,1 %) Ning arvestades seda, et NLMK lõplik dumpinguvastane tollimaks põhines kahjumarginaalil, ei oleks NLMK Shopi kaudu toimunud NLMK omamaise müügi puhul tehtud kohandus uurimise tulemust mõjutanud.

(129)

Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(130)

Nagu on märgitud põhjenduses 92, eksportis PAOS lisaks SDE-le liitu ka Šveitsis asuva seotud kaupleja Severstal Export GmbH kaudu. Severstal Export GmbH täitis komisjonitasu alusel töötava esindajaga samaväärseid ülesandeid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i tähenduses. Seega kohandas komisjon õiglase võrdluse tagamiseks ekspordihinda. Komisjon lahutas esimeselt sõltumatult kliendilt küsitavast ekspordihinnast äriühingu Severstal Export GmbH müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumi, võttes aluseks sõltumatu importija kasumi.

(131)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis NLMK, et tema dumpingumarginaal tuleks arvutada kvartalipõhiselt, arvestades tema tootmiskulude, normaalväärtuse ja ekspordihinna kasvutrende kogu uurimisperioodi jooksul koos tema poolt liitu suunatud müügi ebaühtlase jaotumisega.

(132)

Komisjon märkis, et kvartalipõhine arvutamine oleks õigustatud ainult väga konkreetsetel juhtudel, näiteks kui tootmiskulu kasvas uurimisperioodil märkimisväärselt koos eksportmüügi kontsentreerumisega ühele uurimisperioodi osale ja omamaise müügi kontsentreerumisega teisele. Käesoleval juhul jaotusid tootmine ja omamaine müük ühtlaselt kogu uurimisperioodi ulatuses. Lisaks järgisid ühikuhind siseturul (+ 6–10 % teises kvartalis, +10–13 % kolmandas kvartalis, +25–26 % neljandas kvartalis) ja tootmise ühikuhind (+ 1–4 % teises kvartalis, +10–13 % kolmandas kvartalis, +25–26 % neljandas kvartalis) uurimisperioodil sarnast suundumust. Kuid äriühingu hinnakujundusotsused järgisid samas hoopis teistsugust suundumust. Ekspordihind tõusis esimese ja teise kvartali vahel 28–32 %, langes veidi kolmandas kvartalis, kuid jätkas tõusmist ja jõudis neljandas kvartalis +43–47 %-ni oma esimese kvartali väärtusest. See kasv ei olnud paralleelne tootmiskuludega, mis kasvasid esimese ja teise kvartali vahel ainult veidi ning seejärel veidi järsemalt kolmandas kvartalis ja olulisel määral neljandas kvartalis. Äriühing otsustas määrata oma liitu suunatud ekspordile oluliselt madalama hinna selles kvartalis, mil eksporditud kogused olid kõige kontsentreeritumad. Seega leidis komisjon, et kvartalipõhise arvutuse taotlus ei olnud käesoleval juhul õigustatud ja sellest tulenevalt lükkas väite tagasi.

(133)

Pärast põhjenduses 65 mainitud täiendavate lõplike järelduste avalikustamist väitis NLMK, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j peaks komisjon tunnistama lepingu kuupäevana käesoleva juhtumi puhul kaubandustingimuste kehtestamise kuupäeva selles osas, mis puudutab dumpingumarginaali arvutamisel kasutatavaid eksportmüügitehinguid. Sellega seoses viitas äriühing ka varasemale uurimisele, (20) milles kasutati materjalide kaubandustingimuste kajastamiseks müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva, mitte arve kuupäeva.

(134)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt j puudutas valuuta konverteerimist ja kasutatud konverteerimiskursi kuupäeva, kui valuuta konverteerimine oli võrdluseks vajalik. Komisjon täheldas, et asjaomaseid sätteid ei saanud kohaldada, et kindlaks määrata, mis tehingud tuleks lisada dumpingumarginaali arvutusse. Lisaks märkis komisjon, et eelmises uurimises oli müügilepingu/ostutellimuse kuupäev otsustava tähtsusega ainult kasutatava vahetuskursi kuupäeva kindlaksmääramisel. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j alusel saab võimaliku kohanduse teha selles ulatuses. Seda sätet ei saa kasutada dumpingu arvutusest tehingute väljajätmiseks.

(135)

Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(136)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(137)

Nagu on selgitatud põhjendustes 12–14, loobuti Venemaa eksportivate tootjate väljavõttelisest uuringust ning uurimine viidi läbi kõigi koostööd tegevate äriühingute puhul.

(138)

Kõikide teiste Venemaa eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks andmebaasi Surveillance 2 põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 201.

(139)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 98 % koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali koostööd tegeva äriühingu kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(140)

Lõplikud dumpingumarginaalid, võttes arvesse pärast lõplike järelduste avalikustamist tehtud muudatusi, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(141)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(142)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportivate tootjate puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(143)

Järgmiseks uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(144)

Kõigi kolme eksportija puhul ei toimunud mõne uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliigi puhul mingit omamaist müüki või moodustas selle tooteliigi omamaine müük alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(145)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4.

(146)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(147)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(148)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

(149)

Omamaise müügi analüüs näitas, et sõltuvalt tooteliigist oli 14–100 % kogu MMK Turkey omamaisest müügist, 28–100 % kogu Tatmetal omamaisest müügist ja 19–100 % kogu Tezcani omamaisest müügist kasumlik ning et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus kogu uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena või ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(150)

Tooteliikide puhul, mille kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskulust madalam, arvutati normaalväärtus asjaomase tooteliigi kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(151)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse tooteliigi müüki või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(152)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti valimisse kaasatud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

(153)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(154)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis MMK Turkey, et komisjon tegi vea, kui jättis normaalväärtuse arvutamisel osa äriühingu finantskuludest müügi-, üld- ja halduskuludest välja.

(155)

Väljajäetud finantskulud olid vahetuskursist tulenev kasum/kahjum, mis ei olnud tegelikud kulud, vaid tulenesid kaubaarve vääringu ja raamatupidamisarvestuse vääringu vahelisest vahetuskursierinevusest tehingu kuupäeval ja makse kuupäeval, ning seetõttu ei kajasta need tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid, mis on seotud uuritava toote tootmise või müügiga. Lisaks märkis komisjon, et ta kasutas sama lähenemisviisi kõigi valimisse kaasatud äriühingute puhul sõltumata sellest, kas nad said vahetuskursist kahju või kasu. Selle lähenemisviisi kasutamise põhjus on see, et äärmuslikel juhtudel tooks see vastasel juhul kaasa üldised negatiivsed müügi-, üld- ja halduskulud, mis ei kajastaks tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Tezcan, et ühe tooraine kulude arvutamisel oli tehtud viga, sest selle algvarusid oli arvestatud topelt. Komisjon parandas selle vea ja avaldas läbivaadatud dumpingu arvutuse Tezcanile uuesti. See parandus ei muutnud äriühingu dumpingumarginaali, sest lõplikud dumpingumarginaalid esitatakse arvuga, millel on üks komakoht.

(157)

Sama äriühing väitis, et tema tootmiskuludesse tehtud muudatustes ei võtnud komisjon arvesse eksporditud ja siseturul müüdava korrosioonikindla terase tootmiseks kasutatud rullide kulu erinevusi, mis oli väidetavalt tingitud äriühingu kasutatud tollimaksust vabastamise kavast.

(158)

Uurimine näitas, et imporditud ja siseturul ostetud rulle ei saa otseselt seostada ei eksporditud ega siseturul müüdavate toodete tootmisega ning et tollimaksust vabastamise süsteemi puhul saab eksportiv tootja loadokumendis esitatud importkaupade asemel kasutada „ekvivalentkaupa“. Seepärast ei saanud komisjon kindlaks teha tollimaksust vabastamise kava kasutamisest tingitud ekspordi- ja siseturu jaoks toodetava korrosioonikindla terase tootmise tegeliku kulu vahelist erinevust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(159)

Lõpuks väitis Tezcan avalikustamise kohta esitatud märkustes ja ärakuulamisel komisjoni talituste juures, et normaalväärtuse arvutamisel nende tooteliikide puhul, mida ei müüdud uurimisperioodil siseturul, kasutas komisjon ebaõigelt ELi suunatud ekspordiga seotud tootmiskulude asemel siseturuga seotud tootmiskulusid. Äriühingu väitel on see vastuolus komisjoni poolt äriühingupõhiste järelduste avalikustamise käigus esitatud kirjeldusega kasutatud metoodika kohta, komisjoni „pikaajalise tavaga“ ja ELi kohtupraktikaga. Veel väitis äriühing, et tegelikult oleks tulnud ELi suunatud ekspordiga seotud tootmiskulusid kasutada ka normaalväärtuse arvutamisel nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük oli uurimisperioodil „äärmiselt piiratud“.

(160)

Komisjoni tava on võtta normaalväärtuse arvutamisel aluseks siseturuga seotud tootmiskulud ning müügi-, üld- ja halduskulud ning tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingutest saadud kasum. ELi suunatud ekspordiga seotud tootmiskulusid kasutatakse ainult juhul, kui siseturuga seotud tootmiskulud puuduvad uurimisperioodil konkreetsete tooteliikide puhul. See tava on kooskõlas Tezcani viidatud kohtuasjaga, mille kohaselt „on normaalväärtuse arvutamise eesmärk määrata toote müügihind kindlaks sellisena, nagu see oleks juhul, kui see toode oleks müüdud tema päritoluriigis või ekspordiriigis“ (21). Käesoleva uurimise asjaomaseid tooteliike toodeti uurimisperioodil siseturu jaoks, kuid neid ei müüdud, st need jäid uurimisperioodil laovarudesse. Äriühing esitas asjaomaste toodete kohta õigesti siseturuga seotud tootmiskulud. Komisjon kontrollis siseturuga seotud tootmiskulude andmeid. Äriühingupõhiste järelduste avalikustamise käigus esitatud metoodika sõnastus, milles viidatakse tooteliikidele, mida „ei müüda siseturul“, mille puhul kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks ELi suunatud ekspordiga seotud tootmiskulusid, tähendab tooteliike, „mille puhul siseturuga seotud tootmiskulud puudusid“. Sõnastus kujutab endast üldist kirjeldust selle kohta, mida komisjon teeb normaalväärtuse arvutamisel ja see ei ole kohandatud ebatavalisteks juhtumiteks, kus esinevad konkreetsed tootmise omamaised kulud, kuid müük puudub. Kuid see sõnastus ei kajasta komisjoni tava, mille puhul järgitakse kohtupraktikat, millele eksportiv tootja tähelepanu juhtis ja millele on eespool viidatud, sest normaalväärtus peab esiteks põhinema siseturu kuludel ja hindadel. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Nagu on mainitud põhjenduses 35, taotles Tezcan selles küsimuses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Tezcan kordas põhjenduses 159 kirjeldatud väidet ja lisas, et ärakuulamisel komisjoni talituste juures oli komisjon selle väitega suuliselt nõustunud. Komisjon soovib olukorda selgitada. Ärakuulamisel ütles komisjon tõepoolest äriühingule, et väide ja selle aluseks olevad asjaolud on arusaadavad ning et nad võivad edasi liikuda järgmiste punktide juurde. Kuid komisjon palus äriühingul esitada väide kirjalikult. Kuid pärast väite põhjalikumat analüüsimist pärast ärakuulamist järeldas komisjon, et väide ei olnud põhjenduses 160 selgitatud põhjustel põhjendatud. Komisjon teavitas ärakuulamise eest vastutavat ametnikku oma edasistest mõttevahetustest ja järeldustest.

(162)

Kõik valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli nende ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8 liitu ekspordiks müüdud asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(163)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(164)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, krediidikulusid, komisjonitasusid ning pakkimiskulusid.

(165)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis MMK Turkey, et komisjon käsitas ebaõigelt mõningaid äriühingu kahe tootmisüksuse vahelisi riigisisese transpordi kulusid sisetranspordikuludena ja esitas tõendeid selle kohta, et asjaomased kulud ei olnud sisetranspordikulud. Komisjon pidas esitatud tõendite alusel väidet põhjendatuks ja avaldas läbivaadatud dumpingu arvutuse uuesti MMK-le. Selle tulemusena vähenes MMK Turkey dumpingumarginaal 10,6 %-lt 10,5 %-ni.

(166)

Kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat esitasid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohase taotluse tollimaksu tagastamisega seotud kohandamiseks, väites, et teatavate sisendmaterjalide suhtes kohaldatava tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu asjaomases riigis tähendab, et kogu nende omamaine müük sisaldab eksportmüügiga võrreldes kaudset maksu.

(167)

Türgis kohaldatakse imporditollimaksu kuumvaltsitud rullidele, mis on korrosioonikindla terase tootmisel kasutatavad sisendid. Seestöötlemise protseduuri alusel on omamaised tootjad sellest maksust vabastatud, kui imporditud toorainet kasutatakse lõpuks eksporditavate lõpptoodete tootmiseks. Kaks valimisse kaasatud eksportijat väitsid, et normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tuleks arvesse võtta tollimaksu summat, mille nad oleksid tasunud juhul, kui lõplikku korrosioonikindlat terast oleks eksportimise asemel müüdud siseturul.

(168)

Kuid uurimine näitas, et mitte kumbki kahest valimisse kaasatud eksportijast ei maksnud uurimisperioodil imporditollimaksu ei omamaise müügi ega eksportmüügi puhul, sest nad täitsid iga intellektuaalomandiõiguse loaga seotud ekspordikohustuse. Seega ei saanud tekkida hinnavõrdluse küsimust korrosioonikindla terase ekspordi (mis hõlmas kuumvaltsitud rulle, mille puhul tollimaksu ei olnud tasutud) ja korrosioonikindla terase omamaise müügi (mis hõlmas kuumvaltsitud rulle, mille puhul tollimaks oli tasutud) vahel (sest viimane olukord ei ilmnenud uurimisperioodil kordagi). Mitte kumbki eksportivatest tootjatest ei suutnud tõenditega põhjendada, et kuigi imporditollimakse tegelikult ei tasutud, sisaldas Türgi siseturul müüdud korrosioonikindel teras kuumvaltsitud rullide imporditollimaksu hinda juhtudel, kus asjaomast imporditollimaksu tegelikult ei tasutud. Lihtsalt ei ole võimalik eeldada, et see nii on. Nendel põhjustel leiti, et see väide ei ole põhjendatud ning see lükati tagasi.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Tatmetal oma väiteid tollimaksu tagastamisega seotud kohandamise kohta, kuid ei esitanud uusi tõendeid, mis võinuks muuta põhjenduses 129 selgitatud komisjoni järeldusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(170)

Üks valimisse kaasatud tootja palus, et komisjon kasutaks individuaalse dumpingumarginaali kindlakstegemiseks kvartalipõhist meetodit, mille põhjuseks on kõrge inflatsioon Türgis ja Türgi liiri kahanev väärtus.

(171)

Komisjon analüüsis seda väidet ja otsustas, et keskmine inflatsioonimäär ning Türgi liiri devalveerimine uurimisperioodil ei olnud nii suur, et see õigustaks kõrvalekaldumist komisjoni järjekindlast tavast arvutada dumpingumarginaal aastapõhiselt. Lisaks toimub äriühingu peaaegu kogu omamaine müük ja kogu tooraine ost USA dollarites, mistõttu peaks vahetuskursi mõju olema normaalväärtusele ning ekspordihinnale samasugune. Lisaks ei olnud omamaine ega eksportmüük üheski konkreetses kvartalis kontsentreeritum, kuid müük jagunes ühtlaselt kogu uurimisperioodi ulatuses, v.a kõigi kolme äriühingu puhul täheldatud eksportmüügi vähenemine kolmandas kvartalis, mida selgelt mõjutasid COVID-19 piirangud. Seepärast lükati tagasi taotlus arvutada dumpingumarginaalid kvartalipõhiselt.

(172)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Tezcan oma väidet, et dumpingumarginaal tuleks arvutada kvartalipõhiselt. Äriühing ei esitanud uusi tõendeid, kuid väitis, et eelmistes uurimistes, millest mitu oli Türgiga seotud, kasutas komisjon seda meetodit, ning et Türgi 12 % inflatsioonimäär ja Türgi liiri 37 % devalveerimine euro suhtes uurimisperioodil õigustaks asjaomast lähenemisviisi.

(173)

Lisaks väitis äriühing, et olukorras, kus kasutatakse kulude 12 kuu kaalutud keskmist, kuid omamaise müügi kasumlikkust analüüsitakse tehingupõhiselt, käsitati mõnda tehingut kahjumlikuna, kuigi tegelikult olid need kasumlikud, mille tulemusena saadi moonutatud dumpingumarginaal, ning kvartalipõhiste arvutuste tulemusena saadaks piisavam dumpingumarginaal.

(174)

Komisjon kinnitas, et asjaomasel juhul ei õigustanud niisugust lähenemisviisi ei inflatsioonimäär ega Türgi liiri devalveerimise määrad. Komisjon märkis, et Tezcani viidatud eelmistes Türgi suhtes läbi viidud uurimistes olid inflatsioonimäärad oluliselt kõrgemad.

(175)

Samuti jäi komisjon kindlaks oma järeldusele, et käesolevas uurimises ei esinenud üheski konkreetses kvartalis omamaise või eksportmüügi kontsentreerumist, mis õigustaks kvartalipõhiseid arvutusi. Omamaise ja eksportmüügi kvartalipõhiseid erinevusi esineb, kuid vaid erandjuhtudel võib komisjon oma tavapärasest metoodikast loobuda, näiteks põhjenduse 132 esimeses lauses kirjeldatud juhul. Komisjon ei pidanud kõnealuse juhtumi erinevusi piisavalt märkimisväärseks, et see õigustaks kvartalipõhist arvutust. Komisjon kordas, et alusmääruses sätestatud tavapärasest metoodikast kõrvalekaldumine ei saa olla kohustuslik iga kord, kui eksportiv tootja taotleb eri metoodikat, mis parandaks tema dumpingumarginaali.

(176)

Seega jäi komisjon selle väite tagasilükkamisele kindlaks.

(177)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Tezcan, et kui komisjon ei jäta alumiiniumtsingiga kaetud korrosioonikindlat terast tootevalikust välja, peaks ta tema dumpingumarginaali uuesti arvutama ilma alumiiniumtsingita, sest äriühing lõpetas selle tootmise alates 2021. aasta septembrist. Nii kajastaks Tezcani dumpingumarginaal asjakohaselt ja piisavalt praegust tegelikku olukorda. Tezcan lisas, et tootmise lõpetamine on ilmne, vaieldamatu ja püsiv. Tezcan tõstatas selle küsimuse ka ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, kuigi esialgne ärakuulamise taotlus puudutas ainult väidet ELi suunatud ekspordiga seotud tootmiskulude kasutamise kohta siseturuga seotud tootmiskulude asemel ning Tezcan palus ainult asjaomase osa lisada, ning esitles asjaomast küsimust päev enne ärakuulamise toimumist.

(178)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Vastavalt komisjoni tavale saab uurimisperioodile järgneva perioodiga seotud sündmusi arvesse võtta vaid juhul, kui need on ilmsed, vaieldamatud ja püsivad. Veelgi olulisem on asjaolu, nagu on selgitatud Üldkohtu kohtuasjas T-462/04, (22) et asjaomased sündmused peaksid muutma dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ilmselgelt kohatuks. Käesolevas uurimises see nii ei ole, sest kontrollitud faktide põhjal ei saa komisjon piisava kindlusega kinnitada, et Tezcan ei tooda alumiiniumtsinki tulevikus. Isegi kui see oleks nii olnud, ei esitanud eksportiv tootja tõendeid ega väiteid, mis oleksid näidanud, et kavandatav tollimaks oli ilmselgelt kohatu. Seepärast lükkas komisjon väite tagasi.

(179)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrdles komisjon valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(180)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalide alusel.

(181)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate lõplik dumpingumarginaal 8 %. Seda marginaali ei mõjutanud põhjendustes 156 ja 165 kirjeldatud väikesed muudatused MMK Turkey ja Tezcani individuaalsetes dumpingumarginaalides.

(182)

Kõikide teiste Türgi eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks andmebaasi Surveillance 2 põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 201.

(183)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegeva eksportiva tootja eksport moodustas uurimisperioodil 100 % koguekspordist. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks määrata koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal valimisse kaasatud äriühingu kõrgeima dumpingumarginaali tasemel.

(184)

Selle põhjal on lõplikud kaalutud keskmised dumpingumarginaalid ilma tollimakse tasumata ja väljendatuna osakaaluna CIF-hinnas liidu piiril järgmised.

(185)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 20 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(186)

Venemaa eksportivad tootjad väitsid, et kaebuse esitajatega seotud terasetöötlemiskeskused importisid uuritavat toodet Venemaalt ja Türgist ning et niisugused liidu tootjaid ei tohiks kvalifitseeruda kaebuse esitajateks.

(187)

Venemaa eksportivad tootjad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et liidu tootjad importisid Venemaalt ja Türgist või selle kohta, et nendega seotud terasetöötlemiskeskused importisid märkimisväärses koguses. Kontrollkäigud kinnitasid, et Venemaa tootja väide oli valimisse kaasatud liidu tootjate osas alusetu. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(188)

Venemaa tootjad tõid välja seose ühe kaebust toetava tootja ja Türgi eksportijate vahel ning kutsusid komisjoni üles asjaomast äriühingut liidu tootmisharu määratlusest välja jätma.

(189)

Esialgses etapis tunnistas asjaomane äriühing ise, et tal on Türgis ärihuvid (23). Kuid komisjon pidas neid huve ebapiisavaks, et jätta äriühing kõnealuses uurimises liidu tootja määratlusest välja, sest need huvid on pigem seotud tulevikuplaanidega. Asjaomase tootja väljajätmiseks puudus seega objektiivne põhjus.

(190)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 9 797 517 tonni, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks Euroferi ja valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastuste alusel.

(191)

Nagu on märgitud põhjenduses 7, moodustas nelja valimisse kaasatud liidu tootja toodang 25 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(192)

Selleks et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist (st tootmisharusisest või muud kui tootmisharusisest kasutamist).

(193)

Komisjon leidis, et märkimisväärne osa liidu tootjate kogutoodangust, umbes 22 %, on määratud liidu tootmisharusisesele turule. Korrosioonikindlat terast kasutatakse tootmisharusiseselt vahematerjalina orgaanilise kattega terase tootmiseks.

(194)

Käesoleval juhul on tootmisharusisese turu ja vabaturu eristamine kahju analüüsimisel oluline. Tootmisharusiseseks tarbimiseks ette nähtud tooted ei konkureeri otseselt impordiga, vaid kõigest transporditakse tootmise järgmisesse etappi ja/või tarnitakse siirdehindadega sama äriühingu või kontserni ühest tehasest teise edasise töötlemise eesmärgil vastavalt eri hinnapoliitikale. Seevastu vabaturul müümiseks ette nähtud toodang konkureerib otseselt asjaomase toote impordiga ja seda müüakse vabaturu hindadega.

(195)

Selleks et saada liidu tootmisharust võimalikult täielik ülevaade, kogus komisjon andmeid kogu korrosioonikindla terasega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud sisekasutuseks või vabaturu jaoks.

(196)

Komisjon uuris vabaturu andmete alusel teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid. Need näitajad on müügimaht ja müügihinnad liidu turul; turuosa; kasv; ekspordi maht ja -hinnad; kasumlikkus; investeeringutasuvus ning rahavoog. Kui see oli võimalik ja õigustatud, võrreldi uurimise tulemusi tootmisharusisese turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(197)

Teiste majandusnäitajate uurimisel oli aga mõttekas tugineda üksnes kogu korrosioonikindla terasega seotud tegevusele, sealhulgas liidu tootmisharusisesele kasutamisele. Need on järgmised: toodang; tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine; investeeringud; varud; tööhõive; tootlikkus; palgad ja võime kaasata kapitali. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul.

(198)

Mitme eksportiva tootja taotluse järgselt palus komisjon kaebuse esitajal täiendada kaebuse avalikus versioonis esitatud teavet seoses impordimahtude ja -väärtustega. Kaebuse lisa I-1 täiendavad failid tehti toimikus kättesaadavaks (24).

(199)

Alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitas komisjon uurimise käigus teavet uuritava toote impordi kogumahu ja -väärtuste kohta eksportiva riigi kaupa 2020. kalendriaastal (25).

(200)

Kahes eespool osutatud põhjenduses kirjeldatud lisateave ei piiranud impordimahtude lõplikku kindlaksmääramist käesolevas uurimises.

(201)

Komisjon võrdles uurimise käigus andmebaasis Comtext sisalduvat teavet andmebaasis Surveillance 2 (edaspidi „Surveillance 2“) sisalduva teabega ja leidis TARICi koodide tasandil mõned vasturääkivused. Komisjon uuris küsimust Eurostatilt ja viimane tuvastas, et mõni liikmesriik ei olnud teatanud mõnest asjassepuutuvast impordist andmebaasi Comtext. Seepärast otsustas komisjon liidu turu, impordihindade ja turuosade kindlakstegemiseks tugineda Surveillance 2 andmetele.

(202)

Mõnele uurimisega hõlmatud tooteliigile määrati kümnest numbrist koosnev TARICi kood alles meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamisel 2019. aasta novembris (26). Selle tulemusena ei olnud nende liikide andmed andmebaasis Surveillance 2 perioodi 2017–2019 kohta kättesaadavad. Seepärast tegi komisjon asjaomased mahud kindlaks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1156 tabeli 1 alusel (27).

(203)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi ja tootmisharusisese tarbimise (sh tootmisharusisese müügi) kohta, mida on võrreldud valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud müügi ja tootmisharusisese tarbimisega, ning b) uuritava toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Surveillance 2 andmetele.

(204)

Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

(205)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %. Samal perioodil vähenes nõudlus vabaturul 5 %, samas kui nõudlus tootmisharusisesel turul vähenes 13 %.

(206)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit korrosioonikindla terase importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnata kumulatiivselt.

(207)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit importi tuleks kumulatiivselt hinnata ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

(208)

Kahest asjaomasest riigist pärineva impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid on esitatud põhjendustes 140 ja 184. Kõik kõnealused marginaalid ületavad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset.

(209)

Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Uurimisperioodil oli Türgist pärit impordi turuosa 9,3 % ja Venemaalt pärit impordi turuosa 3,5 %. Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Venemaa valitsus, et Venemaa 3,5 % turuosa oli ebaoluline, kuid seda väidet peeti siiski põhjendamatuks.

(210)

Konkurentsitingimused Türgist ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid vaatlusalusel perioodil sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerisid importtooted üksteisega ja liidus sarnasel viisil toodetud korrosioonikindla terasega; neid müüakse samade müügikanalite kaudu ja samadele kliendikategooriatele. Vaatlusalune toode on tarbekaup ja konkurents leidis aset suuresti vaid hindade põhjal.

(211)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning Türgist ja Venemaalt pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(212)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Surveillance 2 põhjal, nagu on selgitatud punktis 4.2.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa kindlaksmääramiseks võrreldi asjaomast importi liidu tarbimisega koos kohandusega seoses Hiinast pärit impordiga, nagu on selgitatud põhjenduses 202, mis mõjutas Hiina ja seega impordi kogumahtu ning samuti tarbimismahtu ja turuosa.

(213)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa vabaturul

(214)

Asjaomastest riikidest pärit import ja nende turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui viis korda. Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa liidus oli uurimisperioodil 12,9 %. Kõnealune suurenemine toimus vaatamata enamikul vaatlusalusest perioodist kehtinud kaitsemeetmele seetõttu, et kaitsemeetme kohaldamisel eksportisid mõlemad riigid vaatlusalust toodet jääkkvoodi alusel, mis oli piisavalt suur, et võimaldada asjaomaste kaitsetollimaksuvabade suuremate mahtude sisenemist liidu turule.

(215)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks Surveillance 2 põhjal, nagu on selgitatud punktis 4.2.2.

(216)

Asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(217)

Kahest asjaomasest riigist pärit impordi keskmised hinnad jäid aastatel 2017–2018 stabiilseks, kuid siis langesid kahe aasta jooksul 14 %. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul olid mõlemast asjaomasest riigist (koos või eraldi) pärit impordi keskmised hinnad järjepidevalt madalamad kui liidu tootjate hinnad (vt tabel 7) ning liidu tootmisharu keskmiste ELi müügihindade ja asjaomastest riikidest pärit impordi keskmiste hindade vaheline erinevus peaaegu kahekordistus vaatlusalusel perioodil.

(218)

Selleks et kindlaks teha hinna allalöömine ka uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(219)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil.

(220)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Severstal, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 analoogseks kohaldamiseks puudub õiguslik alus või põhjendus, et teha kindlaks ekspordihind hindade allalöömise (ja alla turuhinna müügi) arvutamiseks. Severstali arvates ei vasta see alusmääruse artikli 3 lõikele 1. Ühtlasi märkis äriühing, et Üldkohus oli komisjoni juba asjaomase praktika eest Hansol Paperi kohtuasjas (29) hukka mõistnud. Eelkõige väitis Severstal, et Üldkohus oli asjaomases kohtuasjas otsustanud, et komisjon tegi vea, kui otsustas rakendada alusmääruse artikli 2 lõiget 9 analoogselt kahju kindlaksmääramise kontekstis, eelkõige kui „otsustas vaatlusaluse toote edasimüügist sõltumatutele klientidele lahutada müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaali“, sest just sõltumatutele klientidele kohaldatud vaatlusaluse toote hinnad on need, mis „konkureerivad liidu tootmisharu samasuguse tootega ja põhjustavad sellele tootmisharule kahju“, mitte aga hüpoteetiliselt koostatud CIF-hinnad. Severstali väitel oli Üldkohus seda põhimõtet kinnitanud Gianti (30) ja CRIA (31) kohtuasjades ning kõige hiljutisemalt Euroopa Kohus Hansoli kohtuasjas (32). Severstal leidis, et hinnad, mida tema seotud kauplejad küsisid sõltumatutelt klientidelt, olid oma olemuselt usaldusväärsed, et asjaomased hinnad konkureerivad liidu tootmisharu hindadega ning et asjaomaseid hindu tuleks seetõttu kasutada hindade allalöömise (ja alla turuhinna müügi) arvutamiseks.

(221)

Komisjon lükkas tagasi väite, et artikli 2 lõike 9 kohaldamine analoogselt, et teha kindlaks ekspordihind hindade allalöömise (ja alla turuhinna müügi) arvutamiseks, on vastuolus alusmääruse artikli 3 lõikega 1. Tegelikult kinnitas Euroopa Kohus vastupidiselt Severstali väitele oma otsuses Hansoli kohtuasjas (33) komisjoni metoodika õiguspärasust, väites et „komisjonil [oli] lubatud selleks, et tagada hindade objektiivne võrdlus vaatlusaluse toote liidus esmakordse vabasse ringlusse lubamise tasandil, arvutada see CIF-hind liidu piiril, arvates hinnast, millega Schades vaatlusalust toodet sõltumatutele klientidele edasi müüs, maha müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Alusmääruse artikli 2 lõiget 9 kohaldati analoogia alusel nimelt ulatusliku kaalutlusõiguse raames, mis komisjonil on selle määruse artikli 3 lõike 2 rakendamisel, ning seda ei saa seega iseenesest pidada ilmset hindamisviga sisaldavaks“ (34). Kuna käesoleval juhul müüb liidu tootmisharu valdavalt otse sõltumatutele klientidele, ei viinud komisjoni kasutatud meetod ilmselgelt ekslikule tulemusele (35).

(222)

Eeltoodu näitas, et Türgist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 4,2–7,1 % ja Venemaalt pärit impordi puhul vahemikus 5–20,4 % (36). Suurem osa korrosioonikindlast terasest on hinnatundlik kaup, mistõttu on hinna allalöömise marginaalid olulised.

(223)

Türgi ühendus CIB ja mõned eksportivad tootjad palusid komisjonil tagada võrreldavate toodete arvessevõtmise. Uurimisel kasutatud metoodika liitu eksporditud vaatlusaluse toote liikide ja liidus toodetud samasuguse toote võrdlemisel, nagu on selgitatud põhjendustes 218 ja 219, on piisavalt täpne, et tagada hindade allalöömise arvutuste tegemiseks nõuetekohane hinnavõrdlus.

(224)

Komisjon uuris ka teisi hinnamõjusid, eelkõige olulise hinnalanguse olemasolu. Liidu tootmisharu langetas oma hindu vaatlusalusel perioodil 12 %, seega kõrgemal tasemel kui tootmiskulude langus (–7 % samal perioodil) (vt tabel 7). Kuid dumpinguhinnaga impordi puhul oleks liidu tootmisharu suutnud oma hindu tõsta vähemalt sellisele tasemele, mis võimaldanuks müüa ilma kahjumita. Näiteks 2019. aastal, mis langes kokku dumpinguhinnaga impordi suurima kasvuga, oli liidu tootmisharu sunnitud müüma hinnaga, mis sarnanes dumpinguhinnaga impordi hinnale, kuid olulise kahjuga. Liidu tootmisharu müügihinnad vähenesid uurimisperioodil paralleelselt tootmiskulude vähenemisega, kuid seda tasemel, mis ei võimaldanud peaaegu üldse kasumit teenida.

(225)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et müügihinna langus alates 2019. aastast kuni uurimisperioodini oli väiksem kui tootmiskulude vähenemine ja et liidu tootmisharul õnnestus uurimisperioodil isegi kasumit teenida. See muudaks järelduse asjaomasest impordist tingitud hinnalanguse kohta kaheldavaks.

(226)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Asjaolu, et liidu tootmisharul õnnestus saavutada uurimisperioodil 0,4 %-line kasum, ei nõrgenda komisjoni järeldust dumpinguhinnaga impordist tingitud olulise hinnalanguse kohta. Napilt üle kasumiläve ulatuvat kasumlikkuse taset ei saa pidada selgeks kasumiks, mis oleks saavutatav dumpinguhinnaga impordist tingitud hinnasurve puudumisel. On selge, et selline kasumitase olid tingitud asjaomastest riikidest pärit korrosioonikindla terase oluliselt kasvanud impordimahust. Nagu eespool selgitatud, on korrosioonikindel teras hinnakonkurentsi suhtes tundlik kaup. Seega võis dumpinguhinnaga import avaldada liidu tootmisharu müügihindadele märkimisväärset langussurvet.

(227)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(228)

Nagu on märgitud põhjenduses 6, kasutati liidu tootmisharule Venemaalt ja Türgist pärit teatava korrosioonikindla terase impordi poolt põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(229)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mille neli valimisse kaasatud liidu tootjat esitasid oma vastustes küsimustikule. Mõlemat andmekogumit kontrolliti nõuetekohaselt (37) ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(230)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(231)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(232)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(233)

Liidu tootmisharu tootmismaht oli aastatel 2017–2019 üsna stabiilne, kuid vähenes vaatlusaluse perioodi lõpus 10 %, seda osaliselt Türgi ja Venemaa impordi avaldatud surve tõttu, mis suurenesid uurimisperioodil võrreldes 2019. aastaga peaaegu 330 000 tonni võrra (tabel 2).

(234)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist arvutas Venemaa valitsus tabelites 5a, 5b, 9 ja 12 esitatud andmete põhjal liidu tootmisharu tootmismahu uuesti ning asjaomaste arvude kokkuarvestamisel järeldas, et komisjon oli liidu tootmisharu tootmismahud valesti arvutanud. Kuid asjaomaste tabelite allikas ei ole sama. Tabelis 9 esitatud mahud pärinevad liidu tootmisharu valimist, samas kui ülejäänud kolme tabeli andmed pärinevad liidu tootmisharult tervikuna. Seepärast lükati see väide tagasi.

(235)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 10 % võrra. Ent see suurenemine on teoreetiline. Liidu tootjad kasutavad oma kuumtsinkimisliine korrosioonikindla terase tootmiseks, kuid ka teiste toodete tootmiseks, mida käesolev uurimine ei hõlma. Korrosioonikindla terase tootmiseks kasutatavate asjaomaste tootmisliinide osakaal muutus vaatlusalusel perioodil teatud tootjate puhul. Tootmise vähenemine koos tootmisvõimsuse suurenemisega tõi kaasa tootmisvõimsuse rakendamise määra kukkumise.

(236)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et tootmisvõimsuse kasv ja selle mõju tootmisvõimsuse rakendusastmele, eelkõige 2019. aastal, oli tingitud ebaõigetest investeerimisotsustest. Kuid nagu on selgitatud põhjenduses 235, oli asjaomane kasv üksnes teoreetiline. Seda fakti võttis komisjon oma analüüsis arvesse, omistades asjaomasele negatiivsele tegurile liidu tootmisharu kahjustavas olukorras piiratud tähtsuse.

(237)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5 a

Müügimaht ja turuosa vabaturul

(238)

Liidu tootmisharu müügimaht vabaturul oli vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilne. Müügimahtude osas suutis liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi lõpus korvata asjaomastest riikidest pärit impordi järsu suurenemise, laiendades Hiina suhtes kehtivaid meetmeid meetmetest möödahiilivale impordile, (38) mis võimaldas liidu tootmisharul taastada osa müügimahust, mis oli eelnevalt kaotatud Hiina meetmetest möödahiilivale tegevusele. Koos tarbimise vähenemisega suurendas see vaatlusalusel perioodil isegi turuosa.

(239)

Pärast avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et eespool osutatud arvud näitavad, et liidu tootmisharu ei kandnud kaotatud müügimahu või turuosa tõttu olulist kahju.

(240)

Kuigi liidu tootmisharu müügimahud kui niisugused vähenesid ainult veidi ning turuosa kasvas tarbimise vähenemist arvestades, ei olnud komisjon sellega nõus, sest Venemaalt ja Türgist pärit madala hinnaga impordi jõuline kasv avaldas hinnasurvet, langetades hindu ning takistades liidu tootmisharul Hiinast pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest täielikku kasu saamast.

Tabel 5 b

Tootmisharusisene maht ja turuosa

(241)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turg (korrosioonikindel teras, mida liidu tootmisharu hoidis kasutamiseks tootmisahela järgmises etapis, eelkõige orgaanilise kattega terase tootmiseks) liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Languse põhjuseks on nõudluse vähenemine orgaanilise kattega terase järgmise etapi toodete järele vaatlusaluse perioodi teises osas, seda vaatamata kodumasinate sektori taastumisele 2020. aasta viimases veerandis (39). Tootmisharusisese turu osakaal liidu kogutoodangust vähenes vaatlusalusel perioodil kokku 0,8 % protsendipunkti.

(242)

Eespool esitatud tootmismahud ja märksa väiksemad müügiga seotud näitajad vabaturul näitavad alates 2017. aastast langustrendi. Nagu on juba viidatud põhjenduses 238, oli liidu tootmisharu turuosa suurenemine põhjustatud teatud Hiina impordi registreerimisest pärast asjaomaseid tooteid puudutava meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise algatamist, (40) mis lõpetas Hiinast pärit märkimisväärse impordi ja võimaldas liidu tootmisharul korvata selle osa müügist, mis kaotati Venemaalt ja Türgist pärit impordile.

(243)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(244)

Liidu tootmisharu korrosioonikindla terase tootmisega seotud tööhõive tase kõikus vaatlusalusel perioodil ja tõusis 10 %. Kuid mõned kõikumised on teoreetilised, sest need on tingitud metoodikast, mida kasutati ressursside jaotamiseks lähtuvalt korrosioonikindlast terasest laiemast tooteperekonnast (nimelt kõik kuumtsingitud tooted).

(245)

Liidu tootmisharu tootlikkus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 18 %. Seda langust selgitab tootmismahtude vähenemine ja meetod, mida kasutati korrosioonikindla terasega seotud tegevustes osalevate töötajate arvu kindlaksmääramiseks.

(246)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest suuremad ja enamik neist märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(247)

Korrosioonikindla terase suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. Komisjon tegi kindlaks, et ajavahemikul 1. oktoobrist 2015 kuni 30. septembrini 2016 mõjutas liidu tootmisharu olukorda märkimisväärselt Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit korrosioonikindla terase dumpinguhinnaga import. Ajutised dumpinguvastased meetmed HRVst pärit impordile kehtestati 2017. aasta augustis (41) ja lõplikud meetmed kinnitati 2018. aasta veebruaris (42).

(248)

2020. aasta augustis laiendati HRVst pärit impordile kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimisega meetmeid teatava väheste muudatustega korrosioonikindla terase suhtes (43).

(249)

Liidu tootmisharu oli seega käesoleva uurimise algatamise ajal varasemast dumpingust taastumas.

(250)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

(251)

Pärast Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2017. aastal said liidu tootjad alates 2017. aastast kuni 2018. aastani tõsta oma müügihindu liidus 2 %. Kuid seejärel vähenes ühiku müügihind 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vabaturul 14 %, mis teeb vaatlusalusel perioodil üldiseks vähenemiseks 12 %.

(252)

Keskmine ühiku tootmiskulu suurenes aastatel 2017–2018 7 %, kuid vähenes pärast 2018. aastat, mis teeb vaatlusalusel perioodil üldiseks vähenemiseks 7 %. Mõne peamise tooraine hinnad langesid märkimisväärselt vaatlusaluse perioodi teises pooles.

(253)

CIB ja mitu eksportivat tootjat juhtisid oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta tähelepanu asjaolule, et alates 2019. aastast kuni uurimisperioodini oli tootmiskulude langus tuntavam kui liidu tootmisharu müügihindade jätkuv langus. Kuid komisjon leidis, et liidu tootmisharu langetas vaatlusalusel perioodil oma hindu 12 %, seega tootmiskulude vähenemisest (samal perioodil –7 %) suuremal määral. Liidu tootmisharu madalad hinnad, sealhulgas ka uurimisperioodil, mõjutasid oluliselt liidu tootmisharu finantstulemusi, nagu on näidatud allpool tabelis 10.

(254)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(255)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid vaatlusaluse perioodi lõpus 6 %.

(256)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(257)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 37 %. Liidu tootjad hoiavad tavaliselt ise väikseid laovarusid. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Nagu eespool näha võib, püsis see näitaja aastatel 2017–2019 suhteliselt muutumatuna, kuigi seejärel langes. Mõned tootjad tootsid uurimisperioodil ajutiselt vähem ja vähendasid varusid, et tulla toime oma finantsraskustega 2019. ja 2020. aastal (vt tabel 9).

(258)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(259)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Üldine kasumlikkus vähenes 6,2 %-lt 2017. aastal 0,4 %-le uurimisperioodil. See langus ühtib asjaomastest riikidest pärit impordi märkimisväärse suurenemisega (vt tabel 2) ning seda liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega (vt tabelid 3 ja 7).

(260)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõid CIB ja mitu eksportivat tootjat esile liidu tootmisharu kasumlikkuse positiivse arengu 2019. aasta ja uurimisperioodi (2020) vahel ning kasvutrendi 2020. aastal (44). Lisaks rõhutasid asjaomased isikud, et uurimisperioodile iseloomulikku kasumlikkust ei saanud pidada tüüpiliseks tulenevalt COVID-19 meetmete mõjust tootmismahule 2020. aasta alguses ja autotööstuses kasutatava korrosioonikindla terase turu langusest 2020. aastal, sest asjaomane teras ei kuulu käesoleva uurimisega hõlmatud toote määratluse alla, kuigi seda toodetakse samadel seadmetel.

(261)

Komisjon märkis, et nagu on mainitud põhjenduses 24, oli vaatlusaluse perioodi valik asjakohane, arvestades kaebuse esitamise kuupäeva ja kehtivaid eeskirju ning et komisjoni analüüs ei ole tehtud vaatlusaasta ja uurimisperioodi võrdluse alusel, vaid kogu asjaomase perioodi suundumustest lähtudes. 12-kuulise perioodi vältel esinevad kõikumised ei ole ebatavalised. Mõju, mida avaldasid COVID-19 pandeemia ja nõudluse muutused autotööstuses, võeti täielikult arvesse käesoleva määruse punktides 5.2.7 ja 5.2.4 kirjeldatud põhjusliku seose analüüsis.

(262)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog muutus suuresti vastavalt kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse suundumustele. Netorahavoog püsis 2017. ja 2018. aastal üsna stabiilne, vähenes 2019. aastal pärast liidu tootjate kantud kahju samal aastal ja seejärel saavutas uuesti vaatlusaluse perioodi algusele sarnase taseme.

(263)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. Netoinvesteeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil pidevalt ja rohkem kui kahekordistusid vaatlusalusel perioodil. Üldiselt tehti investeeringuid üksnes olemasoleva tootmisvõimsuse säilitamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ja vajalike tootmisvahendite nõuetekohaseks asendamiseks. Mõned investeeringud olid seotud tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaküsimustega. Vaatlusaluse perioodi teises pooles tehtud märkimisväärsed investeeringud on seotud ühe valimisse kaasatud liidu tootja ja tema korrosioonikindla terase tootmisprotsessi järgmise etapiga.

(264)

CIB ja mitu eksportivat tootjat väitsid pärast lõplike järelduste avalikustamist, et investeeringute kasv näitab seda, et liidu tootmisharu ei ole kandnud kahju. See väide lükati tagasi. Investeeringud, isegi kui need vaatlusaluse perioodi jooksul suurenesid, jäid üldiselt madalale tasemele ning nagu mainitud, piirdusid need üldiselt vajalike kulutustega tegevuse käimashoidmiseks. Seepärast ei arvanud komisjon, et investeeringutega seotud positiivne areng vähendab teistes valdkondades tuvastatud kahju.

(265)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis väljendab varade amortisatsiooni. See vähenes pidevalt ja muutus 2019. aastal negatiivseks, kui valimisse kaasatud liidu tootjad kandsid üleilmset kahju. Investeeringutasuvus muutus uurimisperioodil kergelt positiivseks, kuid oli palju väiksem kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(266)

Liidu tootmisharu vaatlusaluse perioodi kesised majandustulemused vähendasid kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu on kapitalimahukas ja vajab märkimisväärseid investeeringuid. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus oli selliste märkimisväärsete investeeringute katmiseks liiga vähene.

(267)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsolukord halvenes.

(268)

Tootmisvõimsuse kasv (+ 10 %) on teoreetiline ja tuleneb sellest, et liidu tootmisharu jaotas rohkem võimsust korrosioonikindla terase tootmisele, sest vähenes nõudlus korrosioonikindla terasega samadel liinidel toodetavate toodete järele. Sama juhtus ka tööhõivega (+ 10 %). Enamiku investeeringutest (+ 147 %) annavad jaotatud investeeringud, mis tehti korrosioonikindla terase tootmisprotsessi järgmises etapis. Liidu tootmisharu turuosa suurenemine (+ 3,2 %) vaatlusalusel perioodil on tingitud Hiina suhtes algatatud meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevast uurimisest ja selle tulemustest, millele on viidatud põhjenduses 202.

(269)

Liidu tootmisharu püüdis hoida oma korrosioonikindla terase tootmismahte liidu sõltumatutele klientidele (–1 %) olukorras, mil tarbimine vabaturul vähenes (–6 %). Kuid liidu tootmisharu sai seda teha ja vastata asjaomastest riikidest pärit suureneva dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele üksnes oma müügihindade alandamisega. Liidu tootmisharu langetas vaatlusalusel perioodil oma hindu tootmiskulude vähenemisest suuremal määral.

(270)

Niisugused madalad hinnad mõjutasid oluliselt liidu tootmisharu tulemusi, mis muutusid 2017. aasta 6,2 % kasumist 2019. aastal kahjumiks ja pea olematuks kasumiks vaatlusaluse perioodi lõpus. Muud finantsnäitajad, näiteks rahavoog ja investeeringutasuvus, järgisid sama suundumust.

(271)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(272)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import muudest kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu eksporditulemused, nõudluse muutused, tootmisharusisene tarbimine, enda tekitatud kahju, COVID-19 pandeemia ja kuumvaltsitud rullide hinnad.

(273)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil rohkem kui viis korda: 196 643 tonnilt 2017. aastal peaaegu 1 miljoni tonnini uurimisperioodil. Impordi turuosa suurenes 2,2 %-lt 2017. aastal 13,1 %-ni uurimisperioodil. Selle kasvava impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest madalamad, kusjuures vahe suurenes aja jooksul. Eelkõige 2019. aastal ja uurimisperioodil, mil asjaomastest riikidest pärit import kasvas kõige rohkem, olid liidu tootmisharu hinnad dumpinguhinnaga impordi tõttu allasurutud. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve tähendas seda, et müügimahtude kao piiramiseks pidi liidu tootmisharu oma müügihindu vähendama rohkem kui selleks, mis oli põhjendatud tootmiskulude tugeva vähenemisega. Selle tulemusena vähenes kasumlikkus 6,2 %-lt 0,4 %-ni ja finantsseisund halvenes.

(274)

Türgi ühendus CIB vaidlustas asjaomastest riikidest pärit impordi võimaliku negatiivse mõju põhjusel, et asjaomane import ei kehtestanud hindu liidu turul ja järgis üleilmseid turusuundumusi, mis olid tingitud kuumvaltsitud rullide kõikuvatest hindadest. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Koos mahtude järsu, umbes 1 miljoni tonnise kasvuga sellise lühikese aja jooksul, mis moodustas uurimisperioodil 12,9 % turuosa, mõjutasid asjaomastest riikidest pärit impordi väga madalad hinnad tõepoolest negatiivselt hindu, mida liidu tootmisharu võis saada vabaturul.

(275)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid CIB ja mitu eksportivat tootjat seda märkust, juhtides tähelepanu komisjonile esitatud turuteabele, millest nähtub, et vaatlusaluse perioodi hinnasuundumused olid peamistel ülemaailmsetel turgudel ja liidu tootmisharu jaoks liidu turul samasugused.

(276)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Esiteks langesid liidu tootmisharu müügihinnad vaatlusalusel perioodil 12 %, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit hinnad langesid 14 %. Kuna impordihinnad, mis olid juba 2017. aastal tugevalt alla liidu tootmisharu hindade, nagu on mainitud põhjenduses 274, siis mõjutas väga madalate hindadega suuremahuline import asjaomastest riikidest negatiivselt hindu, mida liidu tootmisharu võiks saada vabaturul. Teiseks märkis komisjon, et mõned esitatud andmete hinnasuundumused võivad olla osaliselt võrreldavad, kuid lõplik hinnatase ei olnud, ning et iga asjaomase peamise turu hinnad määratakse seega kindlaks asjaomasele turule iseloomuliku konkreetse dünaamika ja asjaolude põhjal. Asjaolu, et komisjon oli teinud kindlaks, et vaatlusalune toode on tarbekaup, nagu seotud isikud mainisid, ei sea asjaomast järeldust kahtluse alla.

(277)

Mitu isikut väitsid, et Venemaalt ja Türgist pärit impordi ning liidu tootmisharu kantud kahju vahel puudub seos. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon tunnistas, et vaatlusaluse perioodi esimeses pooles sai liidu tootmisharu ära kasutada suhteliselt häid turutingimusi ja Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid. Kuid aastatel 2018–2019, kui Venemaalt ja Türgist pärit aasta-aastalt kasvanud import oli kõrgeimal tasemel, hakkas liidu tootmisharu tootma kahjumit. Kehv finantsseisund jätkus uurimisperioodil pärast asjaomastest riikidest pärit impordi edasist kasvu nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Seega oli dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge seos.

(278)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et aastatel 2018–2019, kui aasta-aastalt suurenenud import Venemaalt ja Türgist oli kõige suurem, õnnestus liidu tootmisharul suurendada liidu müügimahte veidi rohkem kui 200 000 tonni.

(279)

Komisjon leidis, et asjaomane kasv moodustas absoluutväärtuses vähem kui poole asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemisest ning arvestades dumpinguhinnaga impordist tulvil turul valitsevaid hindu, halvenes liidu tootmisharu finantsolukord alates 2018. aastast tugevalt ja muutus 2019. aastal kahjumlikuks.

(280)

Mitu isikut väitis, et Türgi ja Venemaa import ei saavutanud kunagi mahtu, mis võiks olla kahjustav, sest see jäi muu hulgas liidu terase kaitsekvootide jääkkvoodist madalamale tasemele. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Erinevalt kaitsemeetmetest on dumpinguvastased meetmed ette nähtud muu olukorra lahendamiseks. Terase kaitsemeetmed ei takista dumpinguvastaste meetmete kohaldamist kaitsetollimaksuvabadele kvootidele, mis on vastavalt põhjenduses 214 märgitule tõesti piisavalt suured, et võimaldada importi märkimisväärses mahus, enne kui hakatakse kohaldama kaitsemeetmeid. Lisaks ei olnud ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu, nagu on märgitud põhjendustes 213 ja 214. Seega oli asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import piisavalt oluline, et põhjustada liidu tootjatele olulist kahju.

(281)

Mõned huvitatud isikud kutsusid komisjoni üles analüüsima 2021. aasta andmeid ja märkisid, et liidu tootjate jõuline taastumine asjaomasel aastal tõendas, et asjaomastest riikidest pärit import ei põhjustanud liidu tootmisharule mingisugust kahju. Komisjon lükkas väite tagasi vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1, milles sätestatakse, et teavet uurimisperioodile järgnevate perioodide kohta ei võeta üldjuhul arvesse.

(282)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(283)

Kõikidest muudest riikidest pärit impordi turuosa kõikus vaatlusalusel perioodil. Kokkuvõttes toimus vähenemine 23,8 %-lt 2017. aastal 9,9 %-ni uurimisperioodil. Seda suundumust mõjutasid osaliselt kaubanduse kaitsemeetmed, mida kohaldati Hiinast pärit korrosioonikindla terase suhtes.

(284)

Teistest kolmandatest riikidest pärit import moodustas uurimisperioodil 839 588 tonni (millest 72 % oli pärit Lõuna-Koreast, Taiwanist ja Indiast). Suurem osa kõnealusest impordist saabus liitu hindadega, mis olid kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad.

(285)

Nagu on märgitud põhjendustes 247 ja 248, mõjutas Hiinast pärit dumpinguhinnaga import vaatlusaluse perioodi selle osa jooksul ikkagi liidu tootmisharu. Mõned huvitatud isikud väitsid, et puuduvad tõendid selle kohta, et meetmetest kõrvalehoidev import Hiinast ei sisenenud 2020. aastal jätkuvalt liidu turule, mille kohta nõuti TARICi andmete avaldamist (46). Arvestades Hiina vastu algatatud meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva menetluse ajastust ja registreerimist, mis hakkas kehtima alates uurimise algatamisest, leidis komisjon, et Hiinast pärit import ei põhjustanud käesoleva menetluse uurimisperioodil liidu tootmisharule olulist kahju. Kõige olulisem on, et HRVst pärit korrosioonikindla terase import oli peaaegu olematu uurimisperioodil, kui komisjon leidis, et liidu tootmisharu kandis jätkuvalt olulist kahju.

(286)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemine 2018. ja 2019. aastal oli põhjustatud sellest, et 2017. aastal saavutatud kasumlikkus oli peamiselt tingitud Hiinast pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust ning et kasumlikkuse taseme langus 2017. aasta tasemelt aastatel 2018–2019 oli põhjustatud Hiinast pärit korrosioonikindla terase meetmetest kõrvalehoidva impordiga, mida ühtlasi väitis Türgi valitsus.

(287)

Esiteks märkis komisjon seoses liidu tootmisharu kasumlikkusega 2017. aastal, et kasumlikkus ületas 2017. aastal minimaalset taotletavat 6 %-list kasumit, mis osutas sellele, et i) pärast Hiina impordist tingitud ebaõiglase konkurentsi perioodi, millega kaasnes liidu tootmisharule oluline kahju, ei mõjutanud Hiina dumpinguhinnaga import liidu turul sellel aastal oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkust, mis oli tõenäoliselt tingitud dumpinguvastase uurimise algatamisest Hiinast pärit korrosioonikindla terase suhtes 2016. aasta detsembris; ning ii) asjaomastest riikidest pärit impordi maht ei olnud veel selline, mis oleks oluliselt mõjutanud liidu tootmisharu kasumlikkuse taset. Ebaõiglaste turumoonutuste puudumine ei tähenda samas mingil juhul seda, et kasumlikkus oli liialdatud, nagu seotud isikud paistavad väitvat, seda enam, et kasumlikkuse tase oli tagasihoidlik 6,2 %. Mis puudutab Hiinast pärit meetmetest kõrvalehoidva impordi mõju 2018. ja 2019. aastal, siis komisjon ei olnud seda „lihtsalt eiranud“, nagu CIB ja mitu eksportivat tootjat väitsid, vaid ta tunnistas, et see mõjutas liidu tootmisharu ikka veel. Kuid vastupidiselt asjaomastest riikidest pärit impordi suundumustele vähenes asjaomase impordi maht meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tõttu 2018. ja 2019. aastal olulisel määral, kui see oli juba asjaomastest riikidest pärit impordi tasemest allpool. Hiinast pärit korrosioonikindla terase import oli uurimisperioodil peaaegu olematu.

(288)

Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju ei nõrgendanud põhjuslikku seost Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel.

(289)

Liidu tootmisharu ekspordimaht ja -hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(290)

Liidu tootmisharu ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 6 %. Täiendav eksportmüük (uurimisperioodil umbes 40 000 tonni võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega) toimus piiratult võrreldes liidu turul samal perioodil müümata jäänud kogusega üle 93 000 tonni. Samal perioodil said liidu tootjad kasu küllaltki stabiilsetest ekspordihindadest, v.a 2018. aastal, mil hinnad olid kõrgemad. Liidu tootmisharu ekspordib üldjuhul odavamast korrosioonikindlast terasest tooteid, millel on seetõttu liidus müüdavatest toodetest oluliselt madalam keskmine hind. Liidu tootmisharu eksportmüük sai mahtude ja hindadega seotud negatiivseid suundumusi liidu turul püsikulude ning muude kulude hajutamise teel vaid väga vähesel määral korvata.

(291)

Mõni eksportiv tootja leidis, et liidu tootjad võisid kaotada turuosa liidu korrosioonikindla terase turul seetõttu, et liidu tootmisharu keskendus rohkem eksporditurgudele, mis ei olnud mõnele huvitatud isikule kasumlik. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Liidu tootjate eksporditud mahud olid piiratud võrreldes liidu müügi kogumahuga, moodustades umbes 12 % nende müügi kogumahust. Nagu on märgitud põhjenduses 290, oli täiendav eksportmüük absoluutarvudes piiratud, samas kui hinnad olid küllaltki stabiilsed ja vastasid tootevalikule.

(292)

Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju liidu tootjate poolt kantud kahjule oli väike, kui seda üldse oli.

(293)

Nagu on näidatud punktis 4.3, tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil vähenes. Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et tarbimise muutumine vabaturul võis aidata kaasa liidu tootmisharule tekitatud kahjule.

(294)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et tarbimise vähenemine oli liidu tootmisharu tootmise vähenemise peamine põhjus. Kuid komisjon kordas, et tehti kindlaks, et tarbimise vähenemine ei nõrgendanud uurimisperioodil põhjuslikku seost Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa suurenemist ning nende mõju liidu tootmisharu hindadele. Kui tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 467 000 tonni, siis asjaomastest riikidest pärit import kasvas peaaegu kaks korda.

(295)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu majandustulemused olid halvad probleemide ja väiksema nõudluse tõttu autotööstuses. Väide ei leidnud käesolevas uurimises kinnitust. Uurimine näitas hoopis seda, et liidu tootjad tarnisid korrosioonikindlat terast mitmele tööstussektorile, mis ei kuulu autotööstuse alla. Arvestades asjaolu, et autotööstuses tüüpiliselt kasutatavad kuumtsingitud tooted ei kuulu uurimise kohaldamisalasse, siis kui autotööstuse langus mõjutas osa liidu tootmisharust negatiivselt, oli see tingitud toodetest, mis ei ole samasugused tooted ning seetõttu ei võeta neid käesoleva analüüsi puhul arvesse. See väide lükati tagasi.

(296)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et väiksem nõudlus samadel tootmisliinidel toodetava toote järele asjaomases sektoris oleks suurendanud püsikulusid ja seeläbi negatiivselt mõjutanud liidu tootmisharu kasumlikkust.

(297)

Komisjon tunnistas, et teatavad liidu tootjad toodavad korrosioonikindla terase tootmisliinidel ka autotööstuses kasutatavaid tooteid. Kuid ta selgitas, et käesolevas uurimises kasutatud analüüs, sealhulgas kulude analüüs, on koostatud ainult uurimisega hõlmatud tooterühma kohta. Mikronäitajad on kogutud ainult valimisse kaasatud tootjate tasandil. Asjaomaste isikute puhul kinnitatud tootmiskulusid, eelkõige nende püsikulusid, ei ole ümber jaotatud. Asjaomane tootmisvõimsuse ümberjaotamine kehtis ainult väheste valimist välja jäänud tootjate puhul. Seega ei mõjutanud korrosioonikindlast terasest erinevate tooterühmade arengusuundumused mitte ühtegi mikronäitajat ning nagu on mainitud avalikustamisdokumendis ja ka käesolevas määruses, mõjutasid asjaomased suundumused ainult kahte makronäitajat, nimelt tootmisvõimsust (tabel 4) ja tööhõivet (tabel 6).

(298)

Seepärast lükati see väide tagasi.

(299)

Liidu tootjad kasutavad uuritavat toodet orgaanilise kattega terase tootmiseks.

(300)

Nagu on näidatud tabelis 1 eespool, vähenes tootmisharusisene tarbimine vaatlusalusel perioodil 13 %. Langus toimus peamiselt vaatlusaluse perioodi teises pooles ning oli tingitud langusest mõnes terast kasutavas sektoris. Sellegipoolest jäi tootmisharusisene tarbimine suhtarvudes (st liidu tootmise protsendina) üsna stabiilseks.

(301)

Komisjon tegi järelduse, et kui tootmisharusisese tarbimise muutumisel liidu tootmisharule tekitatud kahjus üldse mingi roll oli, siis oli see ebaoluline.

(302)

Mõned huvitatud isikud tõid liidu tootjate kantud kahju põhjusena esile autotööstuses kuumtsingitud toodete tootmiseks tehtud halva ajastusega investeeringud. Nagu on märgitud põhjenduses 295, puudutab väide investeeringuid, mis tehti seoses tootega, mis ei ole käesoleva uurimisega hõlmatud. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(303)

Mõned isikud tõid liidu tootjate kantud kahju põhjusena esile halva ajastusega investeeringud, mis tõid kaasa tarbimisest palju suurema tootmisvõimsuse. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Põhjenduses 263 on märgitud, et liidu tootjad ei teinud investeeringuid eesmärgiga suurendada korrosioonikindla terase tootmisvõimsust. Ka põhjenduses 235 on märgitud, et korrosioonikindla terase tootmisvõimsuse suurenemine oli teoreetiline, mistõttu ei peetud seda sellel konkreetsel juhul olulise kahju näitajaks. Seda väidet korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, kuid kuna uusi tõendeid ega põhjendusi ei esitatud, lükati väide tagasi.

(304)

Mõned isikud tõid esile liidu tootmisharus enesele ise tekitatud kahju seetõttu, et liidu tootjatega seotud terasetöötlemiskeskused importisid uuritavat toodet. Seda väidet peeti põhjendamatuks ja lükati seega tagasi. Olgu märgitud, et paljudel liidu tootjatel ei ole seotud terasetöötlemiskeskusi, mis täidaksid impordikohustusi. Enamikul valimisse kaasatud liidu tootjatel ei ole niisuguseid seotud terasetöötlemiskeskusi. Tehti kindlaks, et liidu tootjatega seotud terasetöötlemiskeskuste import, kui see üldse toimus, ei nõrgendanud põhjuslikku seost Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kahjustava olukorra vahel uurimisperioodil, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordimahtude suurenemist, nende mõju liidu tootmisharu hindadele ja käesolevas punktis analüüsitud teiste tegurite mõju.

(305)

Mõned isikud tõid kahju põhjusena välja COVID-19 pandeemiast ajendatud sulgemised liidus, mis oleks väiksema tootmismahu juures suurendanud liidu terasetootjate püsikulusid. Väide, mida korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, lükati tagasi. COVID-19 pandeemiast ajendatud sulgemised 14 liikmesriigis, kus liidu tootjad asuvad, olid ajaliselt ja ulatuselt erinevad. Tõepoolest leidus ka liidu terasetootjaid, keda sulgemised vaevu mõjutasid ja kes teenindasid pandeemia ajal hädavajalikke ettevõtteid ning kelle üldine toodang 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga oluliselt ei erinenud (47).

(306)

Asjaomased isikud leidsid, et liidu tootmisharu kaotas turuosa seepärast, et madalamate tootmisvõimsuse rakendusastmete tõttu olid müügimahud väiksemad ning tootmine oli vähenenud COVID-19 pandeemiast tingitud tehaste sulgemise või kasutamata tootmisvõimsuse tõttu. Komisjon ei olnud sellega nõus. Vähenenud tarbimise kontekstis (vt tabel 1) suurenes dumpinguhinnaga impordi turuosa võrreldes liidu tootmisharuga, mille üldine positsioon võimaldas turgu täiendavalt teenindada.

(307)

Mitu isikut väitis, et Türgi ja Venemaa import täitis liidu turul valitseva puudujäägi, mis oli tingitud COVID-19 pandeemiast tingitud tootmise seiskamisest liidus, mis põhjustas asjaomase toote nappust. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Komisjon märkis, et enamik asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa suurenemisest toimus 2018. ja 2019. aastal, st enne COVID-19 pandeemiat. Lisaks oli COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakute mõju üldiselt piiratud, nagu on selgitatud põhjenduses 305 ja see oli liidu tootjate puhul erinev. Igal juhul ei saa asjaomaste riikide dumpingu kasutamist COVID-19 pandeemiaga seotud seisakutega õigustada. Neid märkusi korrati pärast lõplike järelduste avalikustamist, kuid kuna uusi tõendeid ega põhjendusi ei esitatud, lükati märkused tagasi.

(308)

CIB ja mitu eksportivat tootjat väitsid ühtlasi, et kaebuses esitatud kvartalipõhine analüüs hindade ja kulude kohta (vt põhjendus 260) näitab, et liidu tootmisharu teenis eelkõige 2020. aasta esimeses kvartalis suurt kahjumit. See kinnitab väidet, et kohustuslikud tehaste seiskamised liidus olid põhjustatud kehvast kasumlikkusest uurimisperioodil (mitte niivõrd dumpinguhinnaga impordist).

(309)

Komisjon märkis, et asjaomaste isikute tehtud analüüsi järeldused nende konkreetsete kaebuse andmete kohta näitasid juba kasumi järsku vähenemist 2019. aasta kolmandast kuni neljanda kvartalini (1,22 %-lt –1,96 %-ni), st enne COVID-19 pandeemiat, ning samuti liidu tootmisharu kasumlikkuse väga selget taastumist 2020. aasta teises kvartalis kuni tasemeni (–0,45 %), mis oli võrreldav tasemega, mis väidetavalt saavutati 2020. aasta kolmandas kvartalis – samas kui huvitatud isikud rõhutasid, et seiskamised algasid 2020. aasta märtsis (48). Komisjon leidis, et nii kasumlikkuse järsk vähenemine 2019. aasta viimases kvartalis, st enne COVID-19 pandeemiast tingitud kohustuslikke tehaste sulgemisi, kui ka kasumlikkuse jõuline taastumine 2020. aasta teises kvartalis on vastuolus väitega, et see analüüs kinnitab väidet kohustuslike seiskamiste mõju kohta. Seega leiti, et väide ei ole veenvalt põhjendatud.

(310)

Venemaa valitsus väitis, et teatavad COVID-19 pandeemiaga seotud asjaolud, mille kohta tehtud järeldused olid uuringus kokkuvõtlikult esitatud, põhjustasid liidu tootmisharu olukorra halvenemist uurimisperioodil (49). Need järeldused puudutavad euroala aeglast taastumist võrreldes Hiinaga, lühiajalise tarnenappuse mõju töötlevale tööstusele ning sektori erinevusi COVID-19 järgse elavnemise osas. Väide lükatakse tagasi põhjenduses 306 selgitatud põhjustel ja lähtuvalt uuringu olemusest, milles keskendutakse sektoritele, mis ei ole seotud korrosioonikindla terasega.

(311)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootjatele avaldas kahjulikku mõju „kulu-hinna kokkusurumine“, mida põhjustasid kuumvaltsitud rullide hinnakõikumised ning kuumvaltsitud rullid kallinesid turuteabe kohaselt 2020. aasta teises pooles. Enamik liidu tootjaid on vertikaalselt integreeritud ja kuumvaltsitud rullide hind vabaturul ei mõjutanud nende korrosioonikindla terase tootmiskulusid. Komisjon lükkas selle väite tagasi.

(312)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et Korea Vabariigi ja Taiwani saavutatud turuosa kasv näitas, et liidu tootmisharu ei olnud piisavalt konkurentsivõimeline.

(313)

Komisjon märkis, et impordi osakaalu suurenemine ei näita omamaise tööstuse konkurentsivõime seisu. Lisaks täheldas komisjon, et nendest kahest riigist pärit impordi absoluutmaht ja veelgi enam, selle kasv vaatlusalusel perioodil oli piiratud võrreldes asjaomastest riikidest pärit impordi absoluutmahuga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(314)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharule tekitatud kahju ning Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega. Türgist ja Venemaalt pärit madala hinnaga import kasvas hüppeliselt ning takistas liidu tootmisharul müügihindade ja -mahtude suurendamist pärast Hiina importi puudutavat meetmetest kõrvalehoidmise uurimist. Hindade poolest lõi asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import järjepidevalt alla liidu tootmisharu müügihindu liidu turul, ja tekitas igal juhul märkimisväärset hinnasurvet, mis takistas liidu tootmisharul seada hindu jätkusuutlikule tasemele, mis oleks olnud vajalik mõistliku kasumimarginaali saavutamiseks.

(315)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Komisjon leidis, et sellised tegurid, nagu tootmisharusisese tarbimise areng ja teatud investeeringud ei suurendanud kantud kahju. Näitajate, nagu eksport muudest kolmandatest riikidest, liidu tootjate eksport, nõudluse muutus, COVID-19 pandeemia ja kuumvaltsitud rullide hinnad, mõju oli üldiselt piiratud.

(316)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(317)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(318)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(319)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne uurimisalusest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(320)

Kaebuse esitaja märkis, et sihtkasum peaks olema vähemalt sama mis eelmise (Hiina) korrosioonikindla terase juhtumi puhul (7,4 %). Üks liidu tootja pakkus välja 15 %. Mõned isikud väitsid, et kaebuse esitaja pakutud kasumitase on liiga kõrge.

(321)

Komisjon tegi kindlaks, et 2017. aastal õnnestus liidu tootmisharul saavutada keskmiselt 6,2 % kasum. Kuigi dumpinguvastaseid meetmeid ei olnud HRVst pärit korrosioonikindla terase impordile veel kohaldatud, oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import 2017. aastal juba vähenenud dumpinguvastase uurimise algatamise tõttu 2016. aasta detsembris. Lisaks oli asjaomasel aastal Venemaalt ja Türgist pärit impordi tase ikkagi suhteliselt madal (vt tabel 2).

(322)

Komisjon hindas ka vaatlusalusele perioodile eelnenud aastaid, kuid neid ei loetud asjakohaseks Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi sissevoolu tõttu, mis mõjutas liidu tootmisharu. Komisjon võttis arvesse eelmise (Hiina) korrosioonikindla terase juhtumi puhul kasutatud sihtkasumit, kuigi see pärineb 2008. aastast.

(323)

Seega otsustas komisjon kasutada 2017. aastal saavutatud 6,2 %-list keskmist kaalutud kasumit, pidades seda käesoleva juhtumi puhul sihtkasumi arvutamisel kõige asjakohasemaks aluseks.

(324)

Kaks liidu tootjat esitasid kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c tõendeid, et nende investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Lähtudes äriühingute dokumentaalsetest tõenditest, mida sai ühitada äriühingute aruandlusvahendite ja raamatupidamissüsteemidega, nõustus komisjon väidetega. Selle kajastamiseks sihtkasumis arvutas komisjon investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude vahelise erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, võttes aluseks liidu tootmisharu esitatud andmed, mida komisjon võrdles tegelike investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kuludega vaatlusalusel perioodil. Asjaomased erinevused, väljendatuna protsendina käibest, olid 0,02 % ja 0,35 %. Asjaomased protsendid lisati 6,2 %-lisele põhikasumile, mille tulemusena jäi lõplik sihtkasum 6,20 % ja 6,55 % vahele.

(325)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite (äriühingute raamatupidamissüsteemide, aruandlusvahendite ja prognooside) põhjal tegi komisjon kindlaks täiendava kulu vahemikus 3,05 ja 38,78 eurot tonni kohta.

(326)

Need kulud sisaldavad tulevikuks kavandatud lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi mitmepoolsete keskkonnalepingute täitmiseks. Sellised lisakulud arvutati selliste hinnanguliste ELi lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) põhjal, mis tuleb meetmete rakendamise perioodil (2022–2026) osta. Lisakulude puhul võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid ELi HKSiga seotud elektrihindade tõusust ajavahemikul 2022–2026, ning prognoositavaid LHÜ hindu.

(327)

Selle põhjal arvutas komisjon välja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil taotletava kasumi marginaali (vt põhjendus 324) ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(328)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et mittekahjustava hinna arvutamisel aluseks võetud tootmiskulud oleksid võimendatud tootmisliinide ümberjaotamise tõttu teatavate tootjate jaoks, nagu on viidatud põhjenduses 235. Seda väidet ei peetud põhjendatuks. Igal juhul, nagu on märgitud põhjenduses 295, puudutavad käesolevas uurimises kasutatud kuluandmed, sh need, mida on kasutatud liidu tootmisharu mittekahjustava hinna arvutamiseks, ainult neid kulusid, mis on seotud samasuguse toote tootmisega ning mikronäitajaid on kogutud ja kasutatud ainult valimisse kaasatud tootjate tasandil. Komisjon kinnitas, et põhjendustes 235 ja 244 viidatud ümberjaotamine puudutab ainult väikest arvu valimist välja jäänud tootjaid ning mõjutab seega kõigest asjaomaseid makronäitajaid, nagu on nõuetekohaselt selgitatud. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(329)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, lähtudes Venemaa eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud Türgi koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise impordihinna (mis määrati kindlaks impordi madalama hinnaga pakkumise uurimisel) ning valimisse kaasatud liidu tootjate poolt uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote kahju mittetekitava kaalutud keskmise hinna võrdlusest. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(330)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Severstal müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga seotud kohandused, mis tehti äriühingu liidus tegutsevate seotud kauplejate müügihindade puhul, kohaldades artikli 2 lõiget 9 analoogia põhjal samadel põhjustel, nagu on mainitud põhjenduses 220.

(331)

Nagu on märgitud põhjenduses 221, on Euroopa Kohus kinnitanud artikli 2 lõike 9 kohaldamise analoogia alusel, et teha kindlaks ekspordihind hindade allalöömise ja alla turuhinna müügi arvutamiseks (50). Seetõttu lükati see väide tagasi.

(332)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 138–182).

(333)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 4 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud:

(334)

Komisjon uuris, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(335)

Liidu tootmisharu koosneb 20 tootjast 14 liikmesriigis ja seal töötab 9 237 inimest. Enamik liidu tootjaid toetas kaebust. Ükski tootja ei olnud uurimise algatamise vastu.

(336)

Nagu on järeldatud punktides 4.5.4 ja 5.3, halvenes Venemaalt ja Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel kogu liidu tootmisharu olukord.

(337)

Eelduste kohaselt taastatakse Venemaalt ja Türgist pärit impordi suhtes kehtestatavate dumpinguvastaste meetmetega ausad kauplemistingimused liidu turul ja võimaldatakse liidu tootmisharul selles kapitalimahukas tootmisharus saavutada jätkusuutlik kasumlikkuse tase. Eeldatakse, et selle tulemusel taastuvad liidu tootjad kahjustatud olukorrast, teevad täiendavaid investeeringuid ning täidavad oma kohustused, sealhulgas sotsiaalsed ja keskkonnaalased kohustused.

(338)

Kui meetmeid mitte kehtestada, kannaks liidu tootmisharu suurt kahjumit, selle elujõulisus oleks ohus ja tõenäoliselt käivitaks see tootmisrajatiste sulgemise ja töötajate koondamise. Meetmete puudumine võib põhjustada sõltuvust kolmandate riikide tarnetest.

(339)

Eksportiv tootja Tezcan väitis, et terase importi kontrollitakse juba terase kaitsemeetmete kaudu ja hakatakse alates 2023. aastast kontrollima ka piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga (edaspidi „CBAM“) (51). Teised huvitatud isikud, sealhulgas Türgi valitsus, kordasid väiteid kaitsemeetmete kohta, millest liidu tootjad juba kasu saavad. Kõik need väited lükatakse tagasi: käesolev dumpinguvastane uurimine käsitleb eraldi küsimust, mis ei ole ühegi kehtiva meetmega hõlmatud.

(340)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et meetmete kehtestamine oli liidu tootmisharu huvides.

(341)

Ükski importija ei teinud uurimise käigus koostööd.

(342)

Türgi ühendus CIB juhtis tähelepanu tarnenappusele, mis võib negatiivselt mõjutada liidu importijaid. Komisjon pidas väidet põhjendamatuks, sest lisaks liidu rikkalikule tootmisele saavad importijad ja tarneahelad ära kasutada paljudest riikidest pärit importi. Samuti ei tähenda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine, et import asjaomastest riikidest keelatakse. Meetmete ulatus ei tohiks takistada Türgi ja Venemaa terasetootjatel müümast oma korrosioonikindlat terast liidus ning liidu importijatele õiglaste hindadega. See väide lükati tagasi.

(343)

Lisaks teatas CIB, et meetmed mõjutaksid negatiivselt liidu importijaid, sest importijatel on endiselt raskusi COVID-19 pandeemiast taastumisel. Ühendus ei esitanud väite kinnitamiseks ühtegi tõendit ja seepärast lükati väide tagasi. Importijate koostööst keeldumine ei võimaldanud komisjonil analüüsida, kas importijate majandustulemused olid halvad või nad ei saanud võimalikku hinnatõusu klientidele edasi kanda.

(344)

Ükski kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(345)

Euroopa Autotootjate Liit esitas märkuse, milles palus vabastada liidu autotootjad meetmetest, mis võiksid mõjutada nende konkurentsivõimet negatiivselt. Komisjon leidis, et autotööstus ei kasuta käesoleva uurimisega hõlmatud toodet praktiliselt üldse ja seetõttu ei saa mõju, mida meetmed võivad asjaomasele sektorile avaldada, olla oluline.

(346)

Eksportivate tootjate huve esindavad isikud juhtisid tähelepanu tarnenappusele, mis võib negatiivselt mõjutada liidu kasutajaid. Huvitatud isikud väitsid, et liidu tootjatel on raskusi oma tegevuse taaskäivitamisega ja nad ei suuda tarbijate kasvavat nõudlust rahuldada, eelkõige seoses sellega, mis puudutab õhukesi materjale, kitsaid materjale, galvaluummaterjale ja rulle, mis on kergemad kui 10 tonni, ning mida liidu tootjad ei oleks tavapäraselt nõus tarnima. See väide oli põhjendamatu ja lükati tagasi põhjenduses 342 selgitatud põhjustel.

(347)

Türgi ühendus CIB kutsus üles meetmeid mitte kohaldama, tuues põhjuseks, et komisjon leidis 2007. aastal polüestrist sünteesstaapelkiudude osas ellu viidud uurimises, (52) et meetmed ei ole liidu huvides muu hulgas seetõttu, et kasutajate kasum oli väike, neil oli raskusi hinnatõusu edasikandmisega ja esines tarneprobleeme. See väide lükati tagasi. See osa väitest, mis on seotud tarneprobleemidega, lükatakse tagasi põhjenduses 342 selgitatud põhjustel.

(348)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et alternatiivsete tarneallikate kasutamine, mis vastavalt asjaomases põhjenduses mainitule on laialdaselt kättesaadavad, tooks kasutajatele kaasa korrosioonikindla terase ostuhindade tõusu. Komisjon tuletas meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on kõrvaldada liidu turult ebaõiglase hinnaga import, et taaskehtestada võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele. Samad huvitatud isikud kahtlesid ka põhjenduses 342 mainitud alternatiivsete allikate kättesaadavuses, arvestades et Ameerika Ühendriikide importijad on ülemaailmsel tasandil parimad pakkujad. Komisjon märkis, et uurimisperioodil moodustas muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 9,9 % vaatamata nende ajaomaste riikide ebaõiglasest konkurentsist liidu turul, mille turuosa oli 12,9 %. Selle põhjal lükati see väide tagasi.

(349)

Nagu oli mainitud, ei vastanud kasutajad kasutajate küsimustikule ja seetõttu ei olnud neilt võimalik saada teavet kasutajate kasumlikkuse kohta. Kaebuse lisas U-1 esitas kaebuse esitaja arvutuse, mis näitab, et ehituse valdkonnas moodustas korrosioonikindel teras lõpptoote hinnast ebaolulise osa. Euroferi andmetel kehtiks sama teiste tootmisahela järgmise etapi segmentide puhul (53).

(350)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CIB ja mitu eksportivat tootjat, et see teave oli ebapiisav, kuid nad ei esitanud kasutajate kohta sisukat alternatiivset kulude mõjuhinnangut. Ühtlasi väitsid nad, nagu ka Venemaa valitsus, et pärast uurimisperioodi oleksid korrosioonikindla terase hinnad järsult tõusnud ning et asjaomane kõige hiljutisem hinnatõus mõjutaks kindlasti kasutajaid olulisel määral.

(351)

Komisjon tuletas meelde, et liidu huvide analüüsis tuleks asjaomases kasutajatele avalduva mõju hinnangus hinnata neile avalduvat dumpinguvastase tollimaksu mõju – mitte muudest põhjustest tingitud hinnatõusu mõju, kui see esines. Kasutajad ei teinud uurimise käigus koostööd ja seega ei saanud komisjon analüüsida uurimisperioodile järgnenud suundumuste mõju kasutajate olukorrale. Selle põhjal lükati see väide tagasi.

(352)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu terasetootjad püüdsid järjepidevalt säilitada liidu turul oma oligopoli ja kõrvaldada rahvusvahelise konkurentsi. Nad väitsid, et liidu tootjad teenindavad juba olulist osa vabaturust, kuigi asjaomane protsent ei hõlmanud tootmisharusisest mahtu, ning kartsid monopoli tekkimist.

(353)

Komisjon pidas oligopoliga seotud väidet põhjendamatuks, sest nagu on märgitud põhjenduses 335, on teadaolevalt 20 tootjat, kes kuuluvad rohkem kui kümnesse kontserni ja kolmandatest riikidest pärit import on märkimisväärne. Kuna konkurentsivastaste tavade olemasolu ei ole tõendatud, ei ole liidu tootmisharu praegune turuosa oluline otsustamisel, kas tegemist võib olla väidetava oligopoliga, rääkimata monopolist. Komisjon viitab hiljutisele komisjoni talituste töödokumendile, (54) kus märgitakse, et hiljutises konsolideerimislaines on ühinemise kontrolli tagamisega aidatud hoida Euroopa teraseturgudel tihedat konkurentsi, millest saavad omakorda kasu paljud tootmisahela järgmise etapi tootmisharud, kes kasutavad terast, vajavad ülemaailmses konkurentsis püsimiseks soodsa hinnaga materjale ja pakuvad tööd miljonitele eurooplastele. Ühinemise kontrolli raames on keelatud konkurentsivastaseid ühinemisi (nt Tata Steel/ThyssenKrupp) või kiidetud ühinemisi heaks teatavatel tingimustel, näiteks struktuuriüksuste loovutamine (nt ArcelorMittal/Ilva); tänu sellele on aidatud ära hoida seda, et Euroopa terasesektori klientide valikuvõimalused vähenevad, hinnad tõusevad ja innovatsioonitegevus raugeb. Seepärast lükati see väide tagasi.

(354)

Eeltoodu alusel jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Venemaalt ja Türgist pärit korrosioonikindla terase impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(355)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada väiksema tollimaksu reegli kohaselt.

(356)

Komisjon märkis, et pärast uurimise algatamist kohaldas EL Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu Venemaa suhtes järjestikuseid sanktsioonide pakette, mis samuti mõjutasid terasetooteid ja/või uuritavat toodet tootvaid ning eksportivaid teraseettevõtteid pärast uurimisperioodi. Kõige hiljutisem sanktsioonide pakett, mis hõlmab uuritavat toodet ja/või eksportivaid tootjaid, sisaldab korrosioonikindla terase impordikeeldu. Keeld jõustus 16. märtsil 2022 (55). Arvestades, et asjaomased sanktsioonid on seotud sõjalise agressiooni ja selle aluseks oleva geopoliitilise olukorraga, on nende ulatus, muudatused ja/või kestus ennustamatud. Lisaks on dumpinguvastaste meetmete kestus viis aastat. Arvestades eespool nimetatud teadmatust ja asjaolu, et nõukogu võib sanktsioonide täpset ulatust ja kestust igal ajal täiendavalt muuta, leidis komisjon, et asjaomased sanktsioonid ei saa käesolevas menetluses tema järeldusi mõjutada.

(357)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(358)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud asjaomase toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(359)

Kui käesolevas määruses konkreetselt nimetatud äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (56). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(360)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(361)

Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(362)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(363)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(364)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (57) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(365)

Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (58) kolmeks aastaks kaitsemeetme teatavate terasetoodete suhtes. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1029 (59) pikendati kaitsemeetme kehtivust 30. juunini 2024. Asjaomane toode on üks kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriatest. Kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoodid on ületatud, tuleb samalt impordilt tasuda seega nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samal ajal rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni olukorda, kus vaatlusaluse toote suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu ja lisatollimaksu samal ajal.

(366)

See tähendab, et kui asjaomase toote suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõike 6 kohast kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohaste dumpinguvastaste tollimaksude taset, nõutakse sisse ainult määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastaste tollimaksude samaaegse kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tollimaksude sissenõudmine. Kui määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu kohaldatakse vaatlusalusele tootele ja see on kehtestatud madalamal tasemel kui käesolevas määruses kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tase, nõutakse määruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu lisaks kõnealuse tollimaksu ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahelisele erinevusele. Selle dumpinguvastaste tollimaksude osa, mida ei nõutud, sissenõudmine peatatakse.

(367)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,