8.8.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 206/16


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1372,

5. august 2022,

ajutiste meetmete kohta Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) liitu sissetoomise, seal vedamise. levimise ja paljundamise ning vabadusse laskmise ärahoidmiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ, (2) eriti selle artikli 128 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) ei ole loetletud liidu karantiinse taimekahjustajana, kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustajana ega liidu reguleeritud mittekarantiinse taimekahjustajana kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/2072 (3).

(2)

2016. aastal teatas Itaalia komisjonile, et Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) leiti esimest korda tema territooriumil Põhja-Itaalia riisitootmispiirkonnas. Sellest ajast alates on kõnealust taimekahjustajat leitud ka teistel riisipõldudel ning kõige rängemate saastumiste tõttu oli saagikadu kuni 50 % tavapärasest toodangust.

(3)

2017. aastal võttis Itaalia vastu ametlikud meetmed Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) oma territooriumile edasise sissetoomine ja seal levimise ärahoidmiseks (4). Taimekahjustajat Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) seostatakse peamiselt liigi Oryza sativa L. juurdunud taimedega, mis on kasvatatud mullas ja mis on ette nähtud istutamiseks. Seda seostatakse ka teiste selliste peremeestaimedega nagu oder, kuid vähemal määral kui liigi Oryza sativa L. juurdunud taimedega.

(4)

Itaalia on praegu ainus liikmesriik, kus Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) esinemine on kinnitust leidnud. Itaalia poolt 2018. aastal tehtud riskihindamise (5) põhjal jõuti järeldusele, et kõnealune taimekahjustaja vastab määruse (EL) 2016/2031 I lisa 3. jao 2. alajaos esitatud kriteeriumidele. Seepärast peetakse vajalikuks võtta ajutisi meetmeid kõnealuse taimekahjustaja vastu. Nende meetmete puhul tuleks arvesse võtta peamisi levimisviise, nagu istutamiseks ettenähtud taimed, muld, masinad ja tööriistad ning inimese kaasabil toimuv ülekandumine.

(5)

Eespool nimetatud Itaalia riisitootmispiirkonna teatava osa suhtes on jõutud järeldusele, et Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) hävitamine ei ole enam võimalik. Seepärast peaks Itaalial olema lubatud kõnealuses piirkonnas kohaldada hävitamise asemel meetmeid, et tõkestada selle taimekahjustaja levikut. Nende meetmete võtmisega peaks olema võimalik hoida Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) populatsioon stabiilne. Kui uuringutest selgub, et Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) populatsioon on suurenenud, tuleks kohaldada selle hävitamiseks ettenähtud meetmeid, et vähendada taimekahjustaja populatsiooni ja hoida ära selle levik.

(6)

Liikmesriigid peaksid teavitama üldsust ja asjaomaseid ettevõtjaid Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) ohust ja selle vastu võetud meetmetest, tagamaks et kõik asjaomased isikud tegutseksid tõhusamalt. Eelkõige peaksid liikmesriigid suurendama teadlikkust ohtudest, mis kaasnevad taimekahjustaja levikuga jalatsite ja sõidukite kaudu, sest neid vahendeid kasutab üldsus kõige sagedamini.

(7)

Uuringuid tuleks teha piiritletud aladel ja peremeestaimedel väljaspool neid alasid, et varakult avastada Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) võimalik esinemine ja hoida ära selle levik ülejäänud liidu territooriumile. Liikmesriigid peaksid tegema iga-aastaseid uuringuid, mis põhinevad Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) sissetoomise riski hindamisel.

(8)

Võttes arvesse Itaalialt saadud tõendeid ja Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) laialdast levikut riisi tootvates kolmandates riikides, on vaja kontrollida, kas kõnealustes kolmandates riikides on täidetud teatavad tingimused liigi Oryza sativa L. istutamiseks ettenähtud juurdunud taimede suhtes enne nende liitu toomist. Eelkõige peaksid need tingimused käsitlema tootmisüksuse või -koha taimekahjustajast vaba staatust, tehtavaid ametlikke kontrolle ja fütosanitaarsertifikaadil esitatavaid vajalikke deklaratsioone. Need tingimused on vajalikud, et tagada eespool nimetatud taimede kahjustajast Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) vaba staatus.

(9)

Lisaks on vaja, et saabumisel kontrollitakse liigi Oryza sativa L. istutamiseks ettenähtud juurdunud taimi visuaalselt ja kui neil ilmnevad taimekahjustaja Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) põhjustatud sümptomid, võetakse proovid ja analüüsitakse neid nimetatud taimekahjustaja esinemise suhtes, et teha kindlaks selle võimalik esinemine või puudumine.

(10)

Samuti tuleks ette näha meetmed liidust pärit liigi Oryza sativa L. juurdunud taimede liidusiseseks vedamiseks. Selleks et tagada fütosanitaarkaitse asjakohane tase, tuleks keelata eespool nimetatud taimede ja mulla vedamine piiritletud aladelt ülejäänud liidu territooriumile.

(11)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada piisavalt pika aja jooksul, et võimaldada selle läbivaatamist ning Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) esinemise ja leviku hindamist.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, et hoida ära Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) liitu sissetoomine, seal vedamine ja levimine, paljundamine ja vabadusse laskmine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„määratletud taimekahjustaja“ – Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield);

(2)

„määratletud taimed“ – liigi Oryza sativa L. istutamiseks ettenähtud juurtega taimed (v.a seemned), mis on kasvatatud mullas;

(3)

„peremeestaimed“ – I lisas loetletud perekondade ja liikide istutamiseks ettenähtud juurtega taimed, mis on kasvatatud mullas;

(4)

„iseenesest kasvama läinud peremeestaimed“ – peremeestaimed, mis esinevad tootmiskohtades, ilma et neid oleks istutatud;

(5)

„määratletud seemned“ – liigi Oryza sativa L. seemned;

(6)

„määratletud objektid“ – masinad, tööriistad, sõidukid ja isiklik varustus, mida on kasutatud peremeestaimede istutamisel, töötlemisel või koristamisel;

(7)

„piiritletud ala“ – ala, mis koosneb saastunud piirkonnast ja puhvertsoonist, mis kehtestatakse pärast määratletud taimekahjustaja leidmist;

(8)

„saastunud piirkond – ala, kus liigi Oryza sativa L. põllul või põldudel on:

a)

kõik määratletud taimekahjustajaga teadaolevalt saastunud peremeestaimed;

b)

kõik peremeestaimed, millel on võimalikule taimekahjustajaga saastumisele viitavaid sümptomeid;

c)

kõik muud taimed, mille puhul kahtlustatakse saastumist või mis on saastunud määratletud taimekahjustajaga, sh saastumisohus taimed nende vastuvõtlikkuse tõttu kõnealusele taimekahjustajale või läheduse tõttu saastunud määratletud taimedele, või nendest kasvatatud taimed;

d)

määratletud taimekahjustajaga saastunud või saastuda võivad maa, pinnas või muud elemendid;

(9)

„puhvertsoon“ – saastunud piirkonda ümbritsev vähemalt 100 m laiune ala;

(10)

„püünistaime meetod – meetod, mille kohaselt teatavad määratletud taimed istutatakse ajutiselt saastunud põllule, et määratletud taimekahjustaja kinni pidada, ning seejärel need taimed eemaldatakse ja hävitatakse, et kaitsta samal põllul teisi määratletud taimi kõnealuse taimekahjustaja eest.

Artikkel 3

Liitu sissetoomise ja liidus vedamise keeld

Määratletud taimekahjustajat ei tohi liidu territooriumile sisse tuua, seal vedada või hoida, paljundada või vabadusse lasta.

Artikkel 4

Piiritletud alade kindlaksmääramine

1.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine liidu territooriumil on kinnitatud, määrab iga asjaomane liikmesriik viivitamata kindlaks piiritletud ala.

2.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine puhvertsoonis on kinnitatud, vaatab asjaomane liikmesriik viivitamata läbi saastunud piirkonna ja puhvertsooni piiritlemise ja muudab seda vastavalt.

3.   Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele määratletud taimekahjustaja puhul määruse (EL) 2016/2031 artikli 18 kohaselt kindlaks määratud piiritletud alade arvu ja asukohad.

4.   Kui artiklis 8 osutatud uuringute käigus ei ole piiritletud alal kolme järjestikuse aasta jooksul määratletud taimekahjustajat avastatud, võib piiritletud ala kindlaksmääramise kehtetuks tunnistada. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele, et määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõike 4 kohaselt on piiritletud ala kindlaksmääramine tunnistatud kehtetuks.

Artikkel 5

Hävitamismeetmed

Asjaomane liikmesriik kohaldab määratletud taimekahjustaja hävitamiseks piiritletud ala(de)l kõiki järgmisi meetmeid:

(1)

saastunud piirkonna määratletud taimed eemaldatakse ja hävitatakse saagikoristuse lähedal asuvatel põldudel. Määratletud taimed hävitatakse kohapeal või saastunud piirkonnas selleks määratud lähedal asuvas kohas viisil, millega tagatakse, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida;

(2)

saastunud piirkonnas ei külvata määratletud seemneid ega istutata peremeestaimi;

(3)

iseenesest kasvama läinud peremeestaimed kõrvaldatakse korrapäraselt;

(4)

saastunud piirkonna põldude pidev üleujutamine peab kestma kauem kui 18 kuud. Kui pidev üleujutamine ei ole võimalik, kohaldatakse püünistaimede meetodit või muid meetodeid, millega hoitakse ära taimekahjustaja elutsükli lõpule jõudmine;

(5)

määratletud taimed, mida kasutatakse püünistaimede meetodi puhul, hävitatakse viie nädala jooksul pärast istutamist;

(6)

saastunud piirkonnas kasutatud määratletud objektid puhastatakse mullast ja taimejääkidest enne nende viimist ümbritsevatele põldudele. Puhastamise ajal tuleb vältida jääkide hajumist saastunud põllult.

Artikkel 6

Tõkestamismeetmed

1.   II lisas loetletud piiritletud aladel määratletud taimekahjustaja tõkestamiseks ja väljapoole kõnealuseid alasid selle leviku ärahoidmiseks kohaldab pädev asutus kõiki järgmisi meetmeid:

a)

määratletud seemneid võib külvata ja määratletud taimi võib istutada ainult juhul, kui on võetud üks järgmistest fütosanitaarmeetmetest:

i)

pidev üleujutamine vähemalt kuue kuu jooksul pärast viimast saagikoristust;

ii)

püünistaime meetod, mille puhul määratletud taimed hävitatakse viie nädala jooksul pärast istutamist;

iii)

külvikord muude taimede kui peremeestaimedega või perekonna Brassica L. või liikide Allium cepa L., Glycine max (L.) Merr., Hordeum vulgare L., Panicum miliaceum L., Sorghum bicolor (L.) Moench, Triticum aestivum L. ja Zea mays L. kultuurperemeestaimedega, mis on ette nähtud lõpptarbijatele mugulate, köögivilja või terade kasvatamiseks, v.a istutamiseks ettenähtud taimed;

b)

iseenesest kasvama läinud peremeestaimed kõrvaldatakse korrapäraselt;

c)

saastunud põllul kasutatud määratletud objektid puhastatakse mullast ja taimejääkidest enne nende viimist ümbritsevatele põldudele. Puhastamise ajal tuleb vältida jääkide hajumist saastunud põllult.

2.   Kui uuringu tulemused näitavad, et määratletud taimekahjustaja esinemine on suurenenud, peab pädev asutus kohaldama asjaomastel piiritletud aladel artiklis 5 osutatud meetmeid.

Artikkel 7

Teadlikkuse suurendamine

Piiritletud ala(de) puhul, mille suhtes kohaldati artiklites 5 ja 6 osutatud hävitamis- ja tõkestamismeetmeid, suurendab asjaomane liikmesriik üldsuse teadlikkust määratletud taimekahjustaja ohust ja võetud meetmetest, et hoida ära nimetatud taimekahjustaja edasine levik väljapoole piiritletud alasid. Sellega tagatakse, et üldsus ja asjaomased ettevõtjad on teadlikud piiritletud ala(de), saastunud piirkonna ja puhvertsooni piiritlemisest.

Artikkel 8

Uuringud määratletud taimekahjustaja esinemise kohta liikmesriikide territooriumil

1.   Liikmesriigid teevad iga-aastaseid ametlikke uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise kohta peremeestaimedel oma territooriumil, seades eelisjärjekorda määratletud taimede uuringud. Need uuringud peavad olema riskipõhised.

Liikmesriigid edastavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele väljaspool piiritletud alasid tehtud uuringute tulemused vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1231 (6) I lisas osutatud vormidele.

2.   Piiritletud aladel jälgib asjaomane liikmesriik määratletud taimekahjustaja esinemise arengut. Asjaomane liikmesriik edastab iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele tehtud uuringute tulemused, kasutades III lisas esitatud vormi.

3.   Nimetatud uuringud hõlmavad peremeestaimede visuaalset kontrolli, sümptomitega peremeestaimedest ja vajaduse korral sümptomitega peremeestaimede läheduses kasvavatest sümptomiteta peremeestaimedest ning ka mullast proovide võtmist. Analüüsitavate taimede juurestikku kontrollitakse määratletud taimekahjustaja tekitatud juurepahkade esinemise suhtes.

4.   Mullaproovid võetakse sümptomitega peremeestaimede kõrvalt. Mullaproovid võetakse 20–25 cm sügavuselt. Järelevalve all olevate põldude proovivõtukohad katavad kogu põldu ristkülikukujulise võrgustikuna ning nendevaheline kaugus on vähemalt 20 m pikisuunas ja 5 m põikisuunas. Proovi suurus peab olema 500 ml mulda hektari kohta.

Artikkel 9

Määratletud taimede, mulla, määratletud seemnete ja määratletud objektide vedu

1.   Määratletud taimede väljaviimine piiritletud aladelt on keelatud.

2.   Sellise mulla, milles määratletud taimed on eelneva kolme aasta jooksul kasvatatud, vedamine piiritletud aladel või sealt välja on keelatud.

3.   Määratletud seemnete vedamine piiritletud aladel või sealt välja on lubatud üksnes juhul, kui seemned on ilma mulla ja taimejääkideta.

4.   Määratletud objektide vedamine piiritletud aladelt välja on lubatud üksnes juhul, kui need on puhastatud ja ilma mullata.

Artikkel 10

Määratletud taimede ja määratletud seemnete liitu sissetoomine

Kolmandatest riikidest pärit määratletud taimi ja määratletud seemneid võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui pädevad asutused või pädevate asutuste ametliku järelevalve all tegutsevad ettevõtjad vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

(1)

määratletud taimi, mida on kasvatatud taimekahjustajatest vabas tootmiskohas või -üksuses, on viimase täieliku ekspordieelse kasvuperioodi jooksul nakkussümptomite avastamiseks kõige sobivamal ajal ametlikult kontrollitud ja määratletud taimekahjustajat ei ole avastatud;

(2)

ametlik kontroll nakkussümptomite avastamiseks on tehtud kõige sobivamal ajal viimase täieliku ekspordieelse kasvuperioodi jooksul alal, mille laius on vähemalt 100 m ja mis ümbritseb punktis 1 osutatud tootmiskohta või -üksust;

(3)

kõik kontrolli käigus avastatud nakkussümptomitega määratletud taimed, mis asusid taimekahjustajatest vaba tootmiskohta või -üksust ümbritseval alal, on viivitamata hävitatud;

(4)

määratletud taimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mis sisaldab vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikli 71 lõikele 2 punkti „Lisadeklaratsioon“ all ühte järgmistest kinnitustest:

a)

„Määratletud taimede päritoluriigi riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud kõnealuse riigi määratletud taimekahjustajast vabaks.“;

b)

„Määratletud taimed on pärit taimekahjustajatest vabast piirkonnast, mille asjaomase piirkonna kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on määratletud taimekahjustaja puhul kindlaks määranud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele. Taimekahjustajatest vaba piirkonna nimi märgitakse fütosanitaarsertifikaadis punkti „Päritolukoht“ all.“;

c)

„Määratletud taimed on toodetud taimekahjustajatest vabas tootmiskohas või -üksuses, mille asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on määratletud taimekahjustaja puhul kindlaks määranud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele (Taimekahjustajatest vabade tootmiskohtade ja -üksuste kindlaksmääramise nõuded. ISPM nr 10 (1999), Rooma, IPPC, FAO 2016), ja on toodetud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2022/1372 (*1).

(*1)  Komisjoni 5. augusti 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/1372 ajutiste meetmete kohta Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) liitu sissetoomise, seal vedamise. levimise ja paljundamise ning vabadusse laskmise ärahoidmiseks (ELT L 206, 8.8.2022, lk 16).“;"

(5)

kolmandatest riikidest pärit määratletud seemnetega kaasas olev fütosanitaarsertifikaat sisaldab punkti „Lisadeklaratsioon“ all teavet selle kohta, et seemned on ilma mulla ja taimejääkideta.

Artikkel 11

Määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomitega taimedest proovide võtmine ja testimine

Määratletud taimedest, mis tuuakse liitu sisse kolmandast riigist ja millel on visuaalsel kontrollimisel määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomid, võetakse testimiseks proovid, et teha kindlaks kõnealuse taimekahjustaja esinemine.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. august 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

(4)  Misure d’emergenza per impedire la diffusione di Meloidogyne graminicola Golden & Birchfield nel territorio della Repubblica italiana. Decreto 6 luglio 2017, Gazzetta ufficiale della Repubblica Italiana. Serie generale n. 202, 30.8.2017.

(5)  Pest risk analysis on Meloidogyne graminicola (Golden & Birchfield) carried out by Consiglio per la ricerca in agricoltura e l’analisi dell’economia agraria (CREA).

(6)  Komisjoni 27. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1231 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta (ELT L 280, 28.8.2020, lk 1).


I LISA

Artikli 2 punktis 3 osutatud peremeestaimede loetelu

Perekond või liik

Ageratum conyzoides L.

Alisma plantago L.

Allium cepa L.

Alopecurus L.

Amaranthus spinosus L.

Amaranthus viridis L.

Avena sativa L.

Beta vulgaris L.

Brassica L.

Capsicum annuum L.

Centella asiatica (L.) Urb.

Colocasia esculenta (L.) Schott

Coriandrum sativum L.

Cucumis sativus L.

Cymbopogon citratus (DC.) Stapf

Cynodon dactylon (L.) Pers.

Cyperus compressus L.

Cyperus difformis L.

Cyperus iria L.

Cyperus rotundus L.

Dactyloctenium aegyptium (L.) Willd.

Digitaria filiformis (L.) Köler

Digitaria sanguinalis (L.) Scop.

Echinochloa colona (L.) Link

Echinochloa crus-galli (L.) P. Beauv.

Eclipta prostrata (L.) L.

Eleusine coracana (L.) Gaertn.

Eleusine indica (L.) Gaertn.

Fimbristylis dichotoma var. pluristriata (C.B.Clarke) Napper

Gamochaeta coarctata (L.) Cabrera

Glycine max (L.) Merr.

Heteranthera reniformis Ruiz & Pav.

Hordeum vulgare L.

Hydrilla Rich.

Impatiens balsamina L.

Imperata cylindrica (L.) Raeusch.

Kyllinga brevifolia Rottb.

Lactuca sativa L.

Ludwigia L.

Melilotus albus Medik.

Murdannia keisak (Hassk.) Hand.-Mazz.

Musa L.

Oryza sativa L.

Oxalis corniculata L.

Panicum L.

Pennisetum glaucum (L.) R. Br.

Pisum sativum L.

Poa annua L.

Portulaca oleracea L.

Ranunculus L.

Saccharum officinarum L.

Schoenoplectus articulatus (L.) Palla

Schoenoplectiella articulata (L.) Lye

Setaria italica (L.) P. Beauv.

Solanum lycopersicum L.

Solanum melongena L.

Solanum nigrum L.

Solanum sisymbriifolium Lam.

Solanum tuberosum L.

Sorghum bicolor (L.) Moench

Spergula arvensis L.

Spinacia oleracea L.

Stellaria media (L.) Vill.

Trifolium repens L.

Triticum aestivum L.

Urena lobata L.

Vicia faba L.

Zea mays L.


II LISA

Artiklis 6 osutatud piiritletud alad

Itaalia

Itaalia piiritletud aladel asuvate omavalitsusüksuste loetelu

Maakond

Provints

Omavalitsusüksused

Lombardia

Pavia

Alagna, Carbonara al Ticino, Cilavegna, Dorno, Gambolò, Garlasco, Gropello Cairoli, Linarolo, Parona, Pieve Albignola, Sannazzaro de’ Burgondi, Scaldasole, Sommo, Tromello, Trovo, Vigevano, Villanova d’Ardenghi, Zerbolò, Zinasco

Piemonte

Biella

Castelletto Cervo, Gifflenga, Mottalciata

Piemonte

Vercelli

Buronzo


III LISA

Piiritletud aladel (PA) artikli 8 lõike 2 kohaselt tehtud uuringute tulemuste aruande vorm

1.

PA kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA uuendatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis

5.

Piirkond

6.

Uuringukohad

7.

Kindlaks tehtud riskipiirkonnad

8.

Kontrollitud riskipiirkonnad

9.

Taimne materjal/kaubad

10.

Peremeestaimeliikide loetelu

11.

Ajastamine

12.

Uuringu üksikasjad

A)

Visuaalsete kontrollide arv

B)

Võetud proovide koguarv

C)

Püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt piirdevõrgud))

D)

Püüniste arv (või muu püüdmismeetod)

E)

Püüniskohtade arv (kui see erineb punktis D esitatud andmetest)

F)

Testi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA jne)

G)

Testide koguarv

H

Muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad jne)

I)

Muude meetmete arv

13.

Analüüsitud sümptomitega proovide arv:

i:

kokku

ii:

positiivne

iii:

negatiivne

iv:

määramata

14.

Analüüsitud sümptomiteta proovide arv:

i:

kokku

ii:

positiivne

iii:

negatiivne

iv:

määramata

15.

Märkused

Nimi

Kindlaksmääramise kuupäev

Kirjeldus

Arv

A

B

C

D

E

F

G

H

I

i

ii

iii

iv

i

ii

iii

iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vormi täitmise juhised

1. veerg: märkige geograafilise piirkonna nimi, puhangu number või muu teave, mis võimaldab tuvastada asjaomase piiritletud ala (PA) ja selle kindlaksmääramise kuupäeva.

2. veerg: märkige PA suurus enne uuringu alustamist.

3. veerg: märkige PA suurus pärast uuringut.

4. veerg: märkige lähenemisviis: hävitamine (H), tõkestamine (T). Lisage vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust taimekahjustaja kohta ja PAdel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

5. veerg: märkige PA tsoon, kus uuring tehti, lisades vajalikul arvul ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkige eraldi ridadel selle SP ala, kus uuring tehti (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms).

6. veerg: märkige uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

Avamaa (tootmisala): 1.1 haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2 viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.

Avamaa (muu): 2.1. eraaed; 2.2 avalikud kohad; 2.3 kaitseala; 2.4 looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5 muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk jne).

3.

Füüsiliselt suletud tingimustes: 3.1. kasvuhoone; 3.2 eravalduses olev koht, muu kui kasvuhoone; 3.3 avalik koht, muu kui kasvuhoone; 3.4 muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

7. veerg: märkige, millised on riskipiirkonnad, mis on identifitseeritud taimekahjustaja(te) bioloogia, peremeestaimede olemasolu, ökoklimaatiliste tingimuste ja riskikohtade alusel.

8. veerg: märkige uuringuga hõlmatud riskivaldkonnad 7. veerus kindlaksmääratud riskivaldkondade hulgast.

9. veerg: märkige taimed, viljad, seemned, muld, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi, muu, täpsustada konkreetset juhtu.

10. veerg: märkige uuritud taimeliikide/-perekondade loetelu. Kasutada iga taimeliigi/-perekonna kohta ühte rida, kui see on nõutud taimekahjustajate uuringuid käsitlevate konkreetsete õiguslike nõuetega.

11. veerg: märkige kuud, mil uuring tehti.

12. veerg: märkige uuringu üksikasjad, sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja kohta. Märkige „ei kohaldata“, kui teatavas veerus esitatud teave ei ole asjakohane.

13. ja 14. veerg: märkige tulemused, kui see on asjakohane, esitades kättesaadava teabe vastavates veergudes. „Määramata“ on need analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud tulemust erinevatel põhjustel (nt alla määramispiiri, töötlemata proov, mis on identifitseerimisandmeteta, vana vms).