26.7.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/52


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1302,

20. aprill 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist ning positsioonipiirangutest erandi tegemise taotlemise korda

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, (1) eriti selle artikli 57 lõike 1 kuuendat lõiku, lõike 3 viiendat lõiku ja lõike 12 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/338 (2) on sätestatud direktiivi 2014/65/EL artikli 57 muudatused muu hulgas seoses positsioonipiirangutega, millega kaasnevad ka uued seonduvad volitused.

(2)

Selleks et suurendada liidu finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust, tuleks kindlaks määrata metoodika kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangute ühtlustatud viisil arvutamiseks. Metoodika peaks aitama vältida õiguslikku arbitraaži ja edendama järjepidevust ning tagama samal ajal pädevatele asutustele piisava paindlikkuse, et võtta arvesse erinevusi eri kaubatuletisinstrumentide turgude ning aluseks olevate kaupade turgude vahel. Piirangute arvutamise metoodika peaks võimaldama pädevatel asutustel tasakaalustada eesmärki määrata piirangud piisavalt madalal tasemel, et hoida ära turu kuritarvitamine või moonutamine kõnealustes kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvate isikute poolt, ja eesmärki toetada nõuetekohast hinnakujundus- ja arvelduskorda, töötada välja uued kaubatuletisinstrumendid ja võimaldada kaubatuletisinstrumentidel jätkuvalt toetada äritegevuse toimimist aluseks oleva kauba turul.

(3)

Ühese arusaamise tagamiseks tuleks määratleda mitmed direktiivist 2014/65/EL tulenevad kontseptsioonid ja käesolevas määruses kasutatavad tehnilised mõisted.

(4)

Turuosaliste teatavates kaubatuletisinstrumentides hoitavad pikad ja lühikesed positsioonid tuleks üksteisega tasaarvestada, et määrata kindlaks turuosalise kontrollitava positsiooni tegelik suurus mingil kindlal ajahetkel. Samas kauplemiskohas kaubeldava sellise optsioonilepingu või kaubatuletisinstrumendi kaudu hoitava positsiooni suurus, mis moodustab peamise lepingu alamkogumi, tuleks arvutada delta ekvivalendi alusel. Selleks et võimaldada saada isiku tegevusest põhjalik, keskne ja esinduslik ülevaade ning vältida peamise lepingu jaoks kehtestatud positsioonipiirangu eesmärgi täitmisest kõrvalehoidumist, peaks isiku kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides hoitav koondpositsioon hõlmama ka positsiooni, mis tuleneb samas kauplemiskohas ühe kaubeldava instrumendina kauplemisele lubatud hinnavahelepingu komponentide osadeks jaotamisest, ja samas kauplemiskohas kaubeldavaid selliste kaubatuletisinstrumentide positsioone, mis moodustavad peamise lepingu alamkogumi nende suuruse (nn minilepingud) või hinnaperioodi lõpptähtajaga seoses, näiteks kuu bilansilepingud (nn balmo-lepingud).

(5)

Direktiivi 2014/65/EL kohaselt tuleb isiku positsioonipiirangu arvutamisel hõlmata kõik positsioonid, mida kõnealuse isiku nimel hoiavad kolmandad isikud, ja positsioonipiiranguid kohaldada nii üksuse kui ka kontserni tasandil. Seetõttu tuleb positsioonid summeerida kontserni tasandil. Asjakohane on tagada summeerimine kontserni tasandil ainult juhul, kui emaettevõtja saab kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist. Sellest tulenevalt peaksid emaettevõtjad summeerima oma tütarettevõtjate hoitavad positsioonid positsioonidega, mida emaettevõtja otseselt hoiab, lisaks sellele, et tütarettevõtjad summeerivad nende enda positsioonid. Sellise summeerimise tulemusena saab positsioonid arvutada emaettevõtja tasandil ja need võivad olla suuremad või eri tütarettevõtjate pikkade ja lühikeste positsioonide tasaarvestuse tõttu väiksemad kui üksiku tütarettevõtja tasandi positsioonid. Positsioone ei tohiks emaettevõtja tasandil summeerida, kui positsioone hoiavad investeerimisfondid, kes hoiavad neid oma investorite ja mitte emaettevõtjate nimel, juhul kui emaettevõtja ei saa kontrollida kõnealuste positsioonide kasutamist enda huvidest lähtuvalt.

(6)

Direktiivis (EL) 2021/338 sätestatud muudatustega nähakse ette, et positsioonipiiranguid kohaldatakse kauplemiskohtades kaubeldavate kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide ning nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes. Kriitilise tähtsusega või olulised tuletisinstrumendid on kaubatuletisinstrumendid, mille avatud kogupositsioon on aastas keskmiselt vähemalt 300 000 partiid. Kuna põllumajandustoore on kodanikele kriitilise tähtsusega, jääb põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes kehtima 300 000 partii tasemest väiksem positsioonipiirang. Käesolevas määruses määratakse kindlaks likviidsuse piirmäär, millest alates hakatakse positsioonipiiranguid kohaldama põllumajandustoorme tuletisinstrumentide suhtes, ning nendega kauplemist tuleks käsitada kauplemiskohas olulises mahus kauplemisena üksnes juhul, kui need ületavad piisava ajaperioodi jooksul likviidsuse piirmäära.

(7)

Kui börsivälist lepingut hinnatakse sama aluseks oleva kauba alusel, mis antakse üle samas asukohas ja samade lepingutingimuste alusel, ja kui selle majanduslik tulem on tugevas seoses kauplemiskohas kaubeldava lepingu omaga, tuleks seda käsitada majanduslikult samaväärsena olenemata väikestest erinevustest partii suurust ja üleandmiskuupäeva käsitlevates lepingutingimustes. Erinevused tehingujärgses riskijuhtimiskorras, näiteks kliirimiskorras, ei tohiks takistada selliste lepingute majanduslikult samaväärseks kuulutamist. Selleks et vältida börsiväliste lepingute puhul kahepoolsete kokkulepete kasutamise abil kauplemiskohas kaubeldavate võimalike valitsevate positsioonide kohatut tasaarvestust ning tagada praktikas positsioonipiirangute korra tõhus rakendamine, tuleb börsiväliselt kaubeldavaid kaubatuletisinstrumente kauplemiskohas kaubeldavate lepingutega majanduslikult samaväärsetena käsitada ainult piiratud juhtudel. Positsioonipiirangute järgimisest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks ning positsioonipiirangute korra usaldusväärsuse suurendamiseks tuleb kehtestada majanduslikult samaväärse börsivälise lepingu kitsas määratlus, et see ei võimaldaks isikul tasaarvestada börsivälise lepingu positsiooni mitme muu positsiooniga. Lisaks peaks piirama otsustusõigust selliste positsioonide valikul, mille suhtes börsivälise lepingu positsiooni tasaarvestatakse, lubades seda üksnes teatavatel juhtudel, kui selline börsiväline leping on majanduslikult samaväärne rohkem kui ühe liidu kauplemiskohas kaubeldava kaubatuletisinstrumendiga.

(8)

Et määrata kindlaks, millised kaubatuletisinstrumentide positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval moel äritegevusega otseselt seotud riske, tuleks sätestada teatavad kriteeriumid, sh riskimaanduslepingu rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirjadel põhineva raamatupidamisarvestusliku määratluse kasutamine. See raamatupidamisarvestuslik määratlus peaks olema kasutatav ka finantssektoriväliste üksuste puhul, isegi kui nad rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite eeskirju üksuse tasandil ei kohalda.

(9)

Lisaks peaks finantssektorivälistel üksustel olema võimalik kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada enda või oma kontserni äritegevusest tulenevaid üldisi riske, sealhulgas riske, mis on tingitud erinevatest geograafilisest turgudest, toodetest, ajavahemikest või üksusest (st makro- või portfelliriski maandamine). Sarnaselt peaks finantsettevõtjatel, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, olema võimalik kasutada riskijuhtimismeetodeid, et maandada kontserni kuuluvate finantssektoriväliste üksuste äritegevusest tulenevaid üldisi riske. Finantssektorivälisel üksusel või finantsettevõtjal ei pruugi makro- või portfelliriski maandamisel olla võimalik määrata kindlaks üks ühele seost kaubatuletisinstrumendi konkreetse positsiooni ja äritegevusest tuleneva konkreetse riski vahel, mille maandamiseks kaubatuletisinstrument on mõeldud. Finantssektoriväline üksus või finantsettevõtja võib kasutada finantssektorivälise üksuse äritegevusest tuleneva konkreetse riski maandamiseks ka mittesamaväärset kaubatuletisinstrumenti, kui identset kaubatuletisinstrumenti ei ole saadaval või kui tugevamini seotud kaubatuletisinstrumendil ei ole piisavalt likviidsust (kaudne riskimaandus). Neil juhtudel peaksid riskijuhtimispõhimõtted ja -süsteemid suutma ära hoida muude kui riskimaandustehingute liigitamise riskimaandustehinguteks ning tagada piisavalt üksikasjaliku ülevaate riskimaandusportfellist, et võimaldada määrata kindlaks spekulatiivsed osad ning võtta neid arvesse positsioonipiirangute arvutamisel. Positsioone ei tohiks käsitada äritegevusega seotud riske vähendavana ainult seetõttu, et need on lisatud riskivähendusportfelli üldisel alusel.

(10)

Risk võib aja jooksul muutuda ja riski muutusega kohanemiseks võib olla vaja tasaarvestada äritegevusega seotud riski vähendamiseks algselt rakendatud kaubatuletisinstrumendid selliste täiendavate kaubatuletislepingute kasutamise teel, millega lõpetatakse need kaubatuletislepingud, mis ei ole enam äririski jaoks asjakohased. Samuti ei tohiks sellise riski muutumine, mille vähendamiseks on investeeritud kaubatuletisinstrumendi positsiooni, tingida kõnealuse positsiooni ümberhindamist, nagu see ei oleks algusest peale privilegeeritud tehing.

(11)

Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid saama enne positsiooni investeerimist esitada taotluse äritegevusega seotud riski maandamise erandi tegemiseks. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja kokkuvõtliku ülevaate finantssektoriväliste üksuste äritegevusest seoses aluseks oleva kaubaga, millega kaasnevaid riske kavatsetakse maandada, seotud riskidest ning sellest, kuidas kaubatuletisinstrumente kõnealuste riskide maandamiseks kasutatakse. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide suhtes ning kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, peaks olenevalt olukorrast finantsettevõtja või finantssektoriväline üksus vähendama vastavalt kõnealust piirangut ületavaid positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid oma tegevust korrapäraselt uuesti hindama, tagamaks, et erandi jätkuv kohaldamine on põhjendatud.

(12)

Finantsettevõtjad ja finantssektorivälised üksused peaksid saama taotleda erandi tegemist seoses positsioonidega, mis tulenevad kohustuslikust likviidsuse tagamisest kauplemiskohtades, enne kõnealuste tehingute tegemist. Taotlus peaks andma pädevale asutusele selge ja kokkuvõtliku ülevaate kohustusliku likviidsuse tagamise raamistikust, mille alusel kõnealused isikud tegutsevad, isiku tegevusest kaubatuletisinstrumentidega kauplemisel vastavalt kauplemiskohaga sõlmitud kirjalikule lepingule ja tulenevatest avatud positsioonidest. Positsioonipiiranguid kohaldatakse alati põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide suhtes ning kui pädev asutus lõpuks erandit ei tee, peaks finantssektoriväline üksus või finantsettevõtja vähendama asjakohaselt kõnealust piirangut ületavaid positsioone ning tema suhtes võidakse piirangu ületamisega seoses võtta järelevalvemeetmeid. Finantssektorivälised üksused ja finantsettevõtjad peaksid oma tegevust korrapäraselt uuesti hindama, tagamaks, et erandi jätkuv kohaldamine on põhjendatud.

(13)

Hetkekuu ajavahemik ehk aegumise ajal üleandmisele vahetult eelnev periood oleneb konkreetsest kaubatuletisinstrumendist ning see ei pruugi vastata täpselt ühele kuule. Kuu hetkelepingud peaksid seetõttu osutama selle kaubatuletisinstrumendi sellisele lepingule, mille lõpptähtaeg saabub järgmisena. Nende positsioonide piiramine, mida isik võib hoida füüsilise kauba üleandmise perioodi vältel, piirab aluseks oleva üleantava varu kogust, mida iga isik võib üle anda või vastu võtta, takistades seega valitsevate positsioonide koondumist teatavatele isikutele, mis võiks võimaldada neil avaldada turule survet kaubale juurdepääsu piiramise teel. Kuu hetkepositsiooni piirangu standardne lähtetase tuleks seega nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide puhul arvutada prognoositava üleantava varu protsendina. Pädevad asutused peaksid saama rakendada positsioonipiirangute vähendamise ajakava alates hetkest, kui lepingust saab kuu hetkeleping, kuni lõpptähtajani, et tagada täpsemalt see, et positsioonipiirangud on nõuetekohaselt määratud kogu hetkekuu ajavahemiku vältel, ning et tagada nõuetekohane arveldamine.

(14)

Kui tuletisinstrumentidega kaubeldakse kauba üleantava varuga võrreldes suhteliselt vähe, on avatud kogupositsioon üleantava varuga võrreldes väiksem. Sellisel juhul ei pruugi isegi metoodika kohase väikseima üleantava varu protsendi kasutamine võimaldada pädevatel asutustel kehtestada kuu hetkepositsiooni piirangut, mis on kooskõlas eesmärgiga tagada nõuetekohased hinnakujundus- ja arveldustingimused ning hoida ära turu kuritarvitamine. Selleks et tagada nende eesmärkide täitmine kõigis olukordades, tuleks siis, kui kaubatuletisinstrumendi üleantav varu on avatud kogupositsioonist oluliselt suurem – nii et üleantaval varul põhinev kuu hetkepositsiooni piirang võtaks pädevate asutuste positsioonipiirangute kohaldamise nõudelt igasuguse mõju –, peaksid pädevad asutused varumeetodina määrama kindlaks kõnealuse kaubatuletisinstrumendi kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse protsendina kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioonist ja seejärel rakendama asjakohaseid korrigeerimistegureid.

(15)

Põllukultuuridest põllumajandustoorme puhul võivad ilmastikutingimused põhjustada suurt volatiilsust. Seepärast on asjakohane, et põllumajandustoorme tuletisinstrumentide üleantava varu kindlaksmääramise vaatlusperiood on pikem kui vaatlusperiood, mida kasutatakse muude kaubatuletisinstrumentide üleantava varu kindlaksmääramiseks.

(16)

Teiste kuude positsioonipiirangut kohaldatakse kõigi muude lõpptähtaegade puhul peale kuu hetkelepingu lõpptähtaja. Teiste kuude positsioonipiirangute standardne lähtetase tuleks seega nii füüsiliselt kui ka rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide puhul arvutada protsendina avatud kogupositsioonist. Kaubalepingu teiste kuude positsioonide jaotus on sageli kontsentreerunud lõpptähtajale kõige lähematele kuudele. Seetõttu annab avatud kogupositsioon asjakohasema lähtealuse positsioonipiirangute kehtestamiseks kui kõigil lõpptähtaegadel põhinev keskmise väärtus. Kuna avatud kogupositsioon võib lühikese aja jooksul oluliselt muutuda, peaksid pädevad asutused arvutama avatud kogupositsiooni sellise perioodi kohta, mis kajastab asjakohaselt kaubatuletisinstrumentidega kauplemise iseloomu. Kõnealuse vaatlusperioodi puhul peaks eelkõige arvesse võtma lepinguga kauplemise hooajalisust.

(17)

Tagamaks, et pädevate asutuste kehtestatud positsioonipiirangud põhinevad kaubatuletisinstrumendis hoitavate kõigi avatud positsioonide põhjalikul ja esinduslikul ülevaatel, peaks pädev asutus avatud kogupositsiooni arvutamisel võtma arvesse nii selle kauplemiskoha avatud positsioone, kus kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse, kui ka avatud positsioone majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes, millest pädevat asutust on teavitatud.

(18)

Standardne lähtetase 25 % üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist on kehtestatud muude turgude ja jurisdiktsioonide kogemusi arvesse võttes. Pädevad asutused peaksid lähtetaset korrigeerima, et seda saaks vähendada 5 %ni üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist või 2,5 %ni mõne põllumajandustoorme tuletisinstrumendi puhul ning suurendada 35 %ni üleantavast varust ja avatud kogupositsioonist, kui see on turu iseloomust tulenevalt vajalik, et toetada lepingu nõuetekohast arveldamist ja toimimist ning selle aluseks oleva kauba turu toimimist. Kuna lähtetaseme väärtust korrigeeritakse üksnes juhul, kui (ja kuni) see on turu objektiivsetest näitajatest tulenevalt vajalik, peaks lähtetaseme ajutine korrigeerimine olema võimalik. Pädevad asutused peaksid tagama, et piirangut korrigeeritakse lähtetasemest allapoole alati, kui seda on vaja valitsevate seisundite tekkimise vältimiseks ning kaubatuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba nõuetekohase hinnakujunduse toetamiseks. Materiaalse aluseta tuletisinstrumentide puhul ei saa positsioonipiirangu kindlaksmääramiseks kasutada üleantavat varu. Seetõttu peaks pädevatel asutustel olema võimalik täiustada või korrigeerida metoodikaid, et määrata selliste kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud muude parameetrite alusel, näiteks kasutades avatud kogupositsiooni ka kuu hetkepositsiooni puhul.

(19)

Võib esineda olukordi, kus hiljuti kauplemiskohas kauplemisele lubatud kaubatuletisinstrumendiga kaubeldi varem ühes või mitmes liidu või kolmanda riigi kauplemiskohas. Selleks et kaubatuletisinstrumendi saaks sujuvalt üle kanda, peaks pädev asutus hiljuti kauplemisele lubatud kaubatuletisinstrumendi algsete positsioonipiirangute kehtestamisel arvesse võtma kõnealuse varem muus kauplemiskohas (muudes kauplemiskohtades) kaubeldud kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsiooni. Esineda võib ka muid olukordi, näiteks olukord, kus kahe kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse samas kauplemiskohas ja nende omaduste väikese erinevuse tõttu, mis on seotud näiteks alusindeksi või pakkumispiirkonna muutusega, eeldatakse, et avatud kogupositsioon vanemates lepingutes läheb kiiresti üle hilisemale lepingule. Hilisema lepingu jaoks positsioonipiirangute kehtestamisel peaks pädev asutus võtma arvesse vanema lepingu avatud kogupositsiooni, et võimaldada hilisema lepingu sujuvat kujunemist.

(20)

Teatavate kaubatuletisinstrumentide, eelkõige elektrienergial ja gaasil põhinevate kaubatuletisinstrumentide puhul nähakse ette, et aluseks olev kaup antakse pidevalt üle kindlaks määratud perioodi, näiteks päeva, kuu või aasta jooksul. Lisaks võib teatavad pikema üleandmise perioodiga (näiteks üks aasta või kvartal) lepingud automaatselt asendada asjakohaste lühema üleandmise perioodiga (näiteks kvartal või kuu) lepingutega (nn teise astme lepingud). Neil juhtudel ei oleks kuu hetkepositsiooni piirang enne üleandmist asendatava lepingu korral asjakohane, kuna kõnealune piirang ei hõlmaks lepingu aegumist ja füüsilist üleandmist või rahas arveldamist. Selles ulatuses, milles sama alusvaraga lepingute üleandmise perioodid kattuvad, tuleks kõigi asjakohaste lepingute suhtes kohaldada ühte positsioonipiirangut, et võtta nõuetekohaselt arvesse kõigi nende lepingute positsioone, mis võidakse üle anda. Selle võimaldamiseks tuleks asjakohaseid lepinguid mõõta alusvara ühikutes ning vastavalt summeerida ja tasaarvestada.

(21)

Teatavate põllumajandustoorme tuletisinstrumentide puhul, mis mõjutavad oluliselt toidu tarbijahindu, peaks metoodika võimaldama pädeval asutusel määrata lähtetaseme ja positsioonipiirangu, mis on väiksem üldise vahemiku miinimumist, kui ta leiab tõendeid hindu oluliselt mõjutava spekulatiivse tegevuse kohta.

(22)

Pädev asutus peaks hindama, kas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 3 loetletud tegurite tõttu on vaja korrigeerida lähtetaset, et määrata positsioonipiirangu lõplik tase. Hindamisel tuleks neid tegureid arvesse võtta, kui need on kõnealuse konkreetse kaubatuletisinstrumendi puhul asjakohased. Metoodikas tuleks anda juhised, kuidas kehtestada piirang, ilma et pädevalt asutuselt võetaks võimalus teha turukuritarvitamise ärahoidmise eesmärgil lõplik otsus kaubatuletisinstrumendi suhtes asjakohase positsioonipiirangu kohaldamise kohta. Tegurid peaksid andma pädevatele asutustele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele olulist teavet, et lihtsustada arvamuse kujundamist ja tagada liidus positsioonipiirangute nõuetekohane ühtlustamine.

(23)

Positsioonipiirangud ei tohiks tekitada tõkkeid uute põllumajandustoorme tuletisinstrumentide väljatöötamisele ning need ei tohiks takistada põllumajandustoorme tuletisinstrumentide turgude vähem likviidsete segmentide nõuetekohast toimimist. Metoodika peaks võtma arvesse aega, mida on vaja likviidsuse tekitamiseks ja suurendamiseks nii uute kui ka olemasolevate kaubatuletisinstrumentide puhul ning eelkõige põllumajandustoorme tuletisinstrumentide puhul, mis võivad toetada riskijuhtimist eriotstarbelistel või ebaküpsetel turgudel, või proovima töötada välja uued riskimaandusmeetmed uute kaupade puhul. Samuti on mitmeid põllumajandustoorme tuletislepinguid, mille puhul ei pruugi osalisi või likviidsust olla kunagi piisavalt, et võimaldada positsioonipiirangute tõhusat kohaldamist, ilma et tekiks risk, et osalejad korrapäraselt ja hooletusest eiravad piirangut ning sellest tulenevalt kahjustavad kõnealuste kaubatuletisinstrumentide hinnakujundust ja arveldamist. Selleks et neid turgude tõhusat toimimist ohustavaid riske maandada, tuleks kuu hetkepositsiooni piirang ja teiste kuude positsioonipiirang kehtestada fikseeritud tasemel 10 000 partiid, kuni avatud kogupositsioon põllumajandustoorme tuletisinstrumentides ületab 20 000 partii künnise.

(24)

Kaubatuletisinstrumendiga seotud turuosaliste arv, koosseis ja seisund võib mõjutada nende positsioonide olemust ja suurust, mida teatavad turuosalised turul hoiavad. Mõnede kaubatuletisinstrumentide puhul võivad teatavad turuosalised hoida suurt positsiooni, mis näitab nende seisundit kauba ostmisel, müümisel ja tarnimisel, kui nad on aluseks oleva kauba turu puhul likviidsuse ja riskijuhtimise teenuseid osutavate enamiku teiste turuosalistega võrreldes turu vastaspoolel.

(25)

Aluseks oleva kauba tarnimine, kasutamine, kättesaadavus ja juurdepääs sellele on aluseks oleva kauba turgu iseloomustavad omadused. Nende omaduste üksikasjalikum (näiteks kauba säilivuse ja transpordiviisi) hindamine peaks võimaldama pädeval asutusel määrata kindlaks turu paindlikkus ning positsioonipiiranguid asjakohaselt korrigeerida.

(26)

Teatavate kaubatuletisinstrumentide puhul võib avatud kogupositsiooni ja üleantava varu vahel olla suur erinevus. See võib tekkida juhul, kui tuletisinstrumentidega kauplemise maht on üleantava varuga võrreldes suhteliselt väike, mistõttu on avatud kogupositsioon üleantava varuga võrreldes väiksem, või näiteks juhul, kui teatavat kaubatuletisinstrumenti kasutatakse laialdaselt erinevate riskipositsioonidega seotud riskide maandamiseks ja seega on üleantav varu avatud kogupositsiooniga võrreldes väiksem. Sellised olulised erinevused avatud kogupositsiooni ja üleantava varu vahel õigustavad teiste kuude positsioonipiirangu suhtes kohaldatava lähtetaseme väärtuse üles- või allapoole korrigeerimist, et vältida turu ebastabiilsust hetkekuu lähenemisel. Täpsemalt, kui avatud kogupositsioon on üleantavast varust märkimisväärselt suurem, tuleks teiste kuude positsioonipiirangut korrigeerida allapoole, et vältida nn kaljuefekti kuu hetkepositsiooni piiranguga seoses, mis põhineb üleantaval varul. Sellises olukorras ei oleks asjakohane korrigeerida kuu hetkepositsiooni piirangut ülespoole, võttes arvesse turu monopoliseerimise riski. Kui üleantav varu on avatud kogupositsioonist märkimisväärselt suurem, tuleks teiste kuude positsioonipiirangut korrigeerida ülespoole, et vältida kauplemise põhjendamatu piiramise riski. Kuna üleantav varu on avatud kogupositsioonist märkimisväärselt suurem, peaks lähtetasemest tulenev üleantaval varul põhinev kuu hetkepositsiooni piirang ületama turuosaliste hoitavaid kuu avatud hetkepositsioone. Tagamaks, et kuu hetkepositsiooni piirang takistab turuosalise valitseva seisundi kujunemist ning et direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõikes 1 ette nähtud turukuritarvituste ärahoidmise ja nõuetekohase hinnakujunduse tagamise eesmärk saavutatakse tulemuslikult, tuleks kuu hetkepositsiooni piirangut vastupidiselt korrigeerida allapoole, kui see põhineb üleantaval varul.

(27)

Samal eesmärgil – vähendada üleantava varu ja avatud kogupositsiooni arvutuste suurtest erinevustest põhjustatud turu ebastabiilsust kuu hetkepositsiooni lähenemisel – tuleks üleantav varu määratleda nii, et see hõlmaks mis tahes asendusklasside või -liikide kaupu, mille saab kaubatuletislepingu arveldamisel kõnealuse lepingu tingimustel üle anda.

(28)

Direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõigetega 1, 3 ja 12 on komisjonile antud volitus võtta vastu positsioonipiirangute arvutamise ja kohaldamise metoodika, et kehtestada ühtlustatud positsioonipiirangute kord kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingute suhtes. Artikli 57 lõike 1 kohaselt tuleb määrata arvutusmeetod, mida pädevad asutused peavad kohaldama kaubatuletisinstrumentide positsioonide suhtes piirangute kehtestamisel. Artikli 57 lõike 1 kohaselt tuleb ka määrata kindlaks kord, mille alusel saavad finantsettevõtjad, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, taotleda likviidsuse tagamise erandit ja riski vähendamise erandit. Artikli 57 lõike 3 kohaselt tuleb täpsustada, kuidas pädevad asutused peaksid võtma arvesse tegureid füüsiliselt arveldatavate ja rahas arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes kuu hetkepositsiooni piirangute ja teiste kuude positsioonipiirangute kindlaksmääramisel. Artikli 57 lõike 12 kohaselt tuleb määrata kindlaks, kuidas peaks positsioonipiirangute metoodikat kohaldama, näiteks kontserni positsioonide summeerimisel, kui positsiooni võib käsitada riski vähendavana või kui äriühing võib kasutada riskimaanduserandit. Eeskirjad on sisuliselt seotud, kuna need on tihedalt seotud positsioonipiirangute kehtestamise metoodikaga. Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides ning selleks, et hõlbustada eeskirjade kohaldamist ja vältida dubleerimist, tuleks eeskirjad sätestada pigem ühes õigusaktis kui mitmes ristviidetega eraldi õigusaktis.

(29)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(30)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(31)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/591 (4) täiendab direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist. Käesolev määrus asendab kõnealuse delegeeritud määruse, võttes arvesse direktiiviga (EL) 2021/338 direktiivis 2014/65/EL tehtud muudatusi, millega kehtestati uued sätted seoses riskimaanduserandite tegemisega likviidsuse tagamise puhul ja finantsettevõtjate puhul, kes kuuluvad peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni, andes komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, milles täpsustatakse finantsettevõtjatele likviidsuse tagamise erandi ja riski vähendamise erandi tegemise kriteeriumid. Lisaks jäeti välja mõiste „sama kaubatuletisleping“ ja kohaldamisalast arvati välja väärtpaberistatud tuletisinstrumendid. Veel selgitati avatud kogupositsiooni arvutamist ning lihtsustati uute ja vähem likviidsete põllumajandustoorme tuletislepingute metoodikat. Seepärast tuleks delegeeritud määrus (EL) 2017/591 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse isiku kaubatuletisinstrumentides hoitava netopositsiooni arvutamise eeskirjad, selle positsiooni suuruse suhtes kohaldatavate positsioonipiirangute arvutamise metoodika ja positsioonipiirangutest erandi tegemise taotlemise kord.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„finantsettevõtja“ – mistahes järgmine üksus:

a)

direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühing;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutus;

c)

kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (6) artikli 13 punktis 1 sätestatud tähenduses;

d)

edasikindlustusandja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 sätestatud tähenduses;

e)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (7) kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) ja, kui see on asjakohane, selle fondivalitseja;

f)

tööandja kogumispensioni asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341 (8) artikli 6 punkti 1 tähenduses;

g)

alternatiivne investeerimisfond, mida valitsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (9) kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivse investeerimisfondi valitsejad;

h)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (10) kohaselt tegevusloa saanud keskne vastaspool;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (11) kohaselt tegevusloa saanud väärtpaberite keskdepositoorium;

2)

„finantssektoriväline üksus“ – juriidiline või füüsiline isik, kes ei ole finantsettevõtja;

3)

„kuu hetkeleping“ – kaubatuletisinstrumendi leping seoses konkreetse aluseks oleva kaubaga, mille tähtaeg lõpeb järgmisena kooskõlas kauplemiskoha kehtestatud eeskirjadega;

4)

„teiste kuude leping“– kaubatuletisinstrumendi leping, mis ei ole kuu hetkeleping;

5)

„partii“ – miinimumkogus, mida kasutab kauplemiskoht, kus kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse, ja mis esindab aluseks oleva kauba standarditud kogust.

Kolmanda riigi üksust käsitatakse finantsettevõtjana, kui temalt nõutaks esimese lõigu punktis 1 osutatud mis tahes liidu õigusakti alusel tegevusluba, kui kõnealune üksus asuks liidus ja tema suhtes kohaldataks liidu õigust.

Kolmanda riigi üksust käsitatakse finantssektorivälise üksusena, kui temalt ei nõutaks esimese lõigu punktis 1 osutatud mis tahes liidu õigusakti alusel tegevusluba, kui kõnealune üksus asuks liidus ja tema suhtes kohaldataks liidu õigust.

II PEATÜKK

ISIKU NETOPOSITSIOONI SUURUSE ARVUTAMISE MEETOD

Artikkel 3

Kaubatuletisinstrumendi positsioonide summeerimine ja tasaarvestamine

1.   Isiku netopositsioon kaubatuletisinstrumendis on järgmiste positsioonide summa:

a)

positsioonid, mida isik hoiab kõnealustes kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides ja artikli 6 kohastes majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes;

b)

kui kaubatuletisinstrument on põllumajandustoorme tuletisinstrument, millega kaubeldakse olulises mahus vastavalt artiklile 5, siis isiku positsioon põllumajandustoorme tuletisinstrumentides, mis põhinevad samal alusvaral ja millel on samad omadused, millega kaubeldakse olulises mahus teistes kauplemiskohtades ja mille suhtes kohaldatakse keskse pädeva asutuse kehtestatud positsioonipiiranguid;

c)

kui kaubatuletisinstrument on kriitilise tähtsusega või oluline leping, siis positsioonid, mida isik hoiab kriitilise tähtsusega või olulistes lepingutes, mis põhinevad samal alusvaral ja millel on samad omadused, millega kaubeldakse teistes kauplemiskohtades ja mille suhtes kohaldatakse keskse pädeva asutuse kehtestatud positsioonipiiranguid.

2.   Lõike 1 punktis a osutatud kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides hoitavad positsioonid hõlmavad positsioone, mida hoitakse hinnavahelepingu osadeks jaotatud komponentides ja muudes samas kauplemiskohas kaubeldavates tihedalt seotud kaubatuletisinstrumentides, mis moodustavad osa vastava standardse futuurlepingu väärtusest või mille hinnakujundusperiood on määratletud kui periood, mis kestab valitud alguskuupäevast standardse kaubatuletisinstrumendi lepingukuu lõpuni.

3.   Kui isikul on lõigetes 1 ja 2 osutatud mis tahes kaubatuletisinstrumendis nii pikki kui ka lühikesi positsioone, tasaarvestab isik need positsioonid, et määrata kindlaks oma netopositsioon kõnealuses kaubatuletisinstrumendis.

4.   Finantssektorivälise üksuse hoitavaid kaubatuletisinstrumentide positsioone, mida saab objektiivsel alusel pidada vastavalt artikli 7 lõigetele 1 ja 3 riske vähendavaks, nagu pädev asutus on seda artikli 8 lõike 5 kohaselt sama artikli lõigete 1 ja 2 alusel kinnitanud, ei summeerita, et võrrelda kõnealuse finantssektorivälise üksuse netopositsiooni kõnealuse kaubatuletisinstrumendi positsioonipiirangutega.

5.   Finantsettevõtja hoitavaid kaubatuletisinstrumentide positsioone, mida saab objektiivsel alusel pidada vastavalt artikli 7 lõigetele 2 ja 4 riske vähendavaks, nagu pädev asutus on seda artikli 8 lõike 5 kohaselt sama artikli lõigete 3 ja 4 alusel kinnitanud, ei summeerita, et võrrelda kõnealuse finantsettevõtja netopositsiooni kõnealuse kaubatuletisinstrumendi positsioonipiirangutega.

6.   Isiku hoitavaid kaubatuletisinstrumentide positsioone, mis tulenevad tehingutest, mis on tehtud kauplemiskohtades likviidsuse tagamise kohustuste täitmiseks vastavalt artiklile 10, nagu pädev asutus on seda artikli 9 kohaselt kinnitanud, ei summeerita, et võrrelda kõnealuse isiku netopositsiooni kõnealuse kaubatuletisinstrumendi positsioonipiirangutega.

7.   Isik määrab eraldi kindlaks kaubatuletisinstrumendis hoitava netopositsiooni nii kuu hetkelepingute kui ka teiste kuude lepingute jaoks.

Artikkel 4

Kontserni juriidiliste isikute positsioonide arvutamise meetod

1.   Emaettevõtja määrab kindlaks oma netopositsiooni, summeerides artikli 3 kohaselt järgmised positsioonid:

a)

tema enda netopositsioon,

b)

tema kõigi tütarettevõtjate netopositsioonid.

2.   Erandina lõikest 1 ei summeeri ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja emaettevõtja või, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on nimetanud fondivalitseja, kõnealuse fondivalitseja emaettevõtja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kaubatuletisinstrumentide positsioone, juhul kui ta ei mõjuta kuidagi kõnealuste positsioonide avamise, hoidmise või sulgemisega seotud investeerimisotsuseid.

Artikkel 5

Olulised mahud

1.   Põllumajandustoorme tuletisinstrumenti käsitatakse kauplemiskohas olulises mahus kaubeldavana, kui põllumajandustoorme tuletisinstrumendiga kaubeldakse kõnealuses kauplemiskohas kolme järjestikuse kuu jooksul mahus, mille puhul keskmine päevane avatud kogupositsioon on hetkekuu ja teiste kuude peale kokku suurem kui 20 000 partiid.

2.   Samal alusvaral põhinevate ja samade omadustega kaubatuletisinstrumentide kauplemise suurima mahuga kauplemiskoht on selline kauplemiskoht, mille ühe aasta keskmine päevane avatud kogupositsioon on suurim.

Artikkel 6

Börsivälised lepingud, mis on majanduslikult samaväärsed kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentidega

Börsivälist tuletisinstrumenti käsitatakse kauplemiskohas kaubeldava kaubatuletisinstrumendiga majanduslikult samaväärsena, kui sellel on identsed lepingu kirjeldused ja tingimused; erineda võivad partii suuruse kirjeldused, üleandmise tähtpäevad (vähem kui ühe kalendripäeva võrra) ning tehingujärgne riskijuhtimiskord.

Artikkel 7

Positsioonid, mida käsitatakse äritegevusega otseselt seotud riske vähendavana

1.   Kauplemiskohas kaubeldavates kaubatuletisinstrumentides või artikli 6 kohastes majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes hoitavat finantssektorivälise üksuse positsiooni käsitatakse kõnealuse finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske vähendavana kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teise lõigu punktiga a, kui positsioon vastab eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 (positsioon kaubatuletisinstrumentide portfellis) ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

see vähendab riske, mis tulenevad selliste varade, teenuste, sisendite, toodete, kaupade või kohustuste väärtuse võimalikust muutusest, mida finantssektoriväline üksus või selle kontsern tavapärase äritegevuse käigus omab, toodab, koostab, töötleb, osutab, ostab, kaubastab, rendib, müüb või saab või mille omamist, tootmist, koostamist, töötlemist, osutamist, ostmist, kaubastamist, rentimist, müümist või saamist ta põhjendatult eeldab;

b)

see kvalifitseerub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite alusel riskimaanduslepinguks (12).

2.   Põllumajandustoorme tuletisinstrumentides, kauplemiskohas kaubeldavates kriitilise tähtsusega või olulistes kaubatuletisinstrumentides või artikli 6 kohastes majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes hoitavat finantsettevõtja positsiooni käsitatakse peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni kuuluvate finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske vähendavana kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teise lõigu punktiga a, kui positsioon vastab eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 (positsioon kaubatuletisinstrumentide portfellis) käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ühele kriteeriumile (punktile a või b).

3.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse riski vähendavaks positsiooniks eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega selline positsioon, mille puhul finantssektoriväline üksus või selle üksuse nimel positsiooni hoidev isik:

a)

kirjeldab oma sise-eeskirjades järgmist:

i)

äritegevusega otseselt seotud riskide vähendamiseks kasutatavates portfellides hõlmatud kaubatuletisinstrumentide liigid ning nende kõlblikkuskriteeriumid;

ii)

portfelli ja portfelliga maandatavate riskide vaheline seos;

iii)

meetmed, mis on võetud selle tagamiseks, et kõnealuste kaubatuletisinstrumentidega seotud positsioone ei kasutata ühelgi muul otstarbel kui finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riskide maandamine ning et muuks otstarbeks kasutatava positsiooni saab selgelt kindlaks määrata;

b)

on suuteline esitama portfellidest piisavalt üksikasjaliku ülevaate seoses kaubatuletisinstrumendi klassi, aluseks oleva kauba, ajavahemiku ning muude asjaomaste teguritega.

4.   Lõike 2 kohaldamisel loetakse riski vähendavaks positsiooniks eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste tuletisinstrumentidega selline positsioon, mille puhul finantsettevõtja vastab lõike 3 punktides a ja b sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Positsioonipiirangutest erandi tegemise taotlemine positsioonide puhul, mida käsitatakse äritegevusega otseselt seotud riske vähendavate positsioonidena

1.   Põllumajandustoorme tuletisinstrumendis või kriitilise tähtsusega või olulises kaubatuletisinstrumendis kvalifitseeruvat positsiooni hoidev finantssektoriväline üksus esitab direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teises lõigu punktis a osutatud erandi tegemise taotluse pädevale asutusele, kes kehtestab kõnealuse kaubatuletisinstrumendi jaoks positsioonipiirangu.

2.   Lõikes 1 osutatud isik esitab pädevale asutusele järgmise teabe, mis tõendab, kuidas positsioon vähendab finantssektorivälise üksuse äritegevusega otseselt seotud riske:

a)

selle kaubaga seotud finantssektorivälise üksuse äritegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, millega on seotud kaubatuletisinstrument, mille suhtes erandi tegemist soovitakse;

b)

finantssektorivälise üksuse sellise tegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, mis on seotud asjakohaste kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentidega ja nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingutega kauplemisega ning nendes hoitavate positsioonidega;

c)

kaubaga seotud selliste riskipositsioonide ja riskide olemuse ning suuruse kirjeldus, mis finantssektorivälisel üksusel tema äritegevusest tulenevalt on või eeldatavasti tekivad ning mida ta maandab või eeldatavasti hakkab maandama kaubatuletisinstrumentide kasutamise teel;

d)

selgitus, kuidas finantssektoriväline üksus kaubatuletisinstrumentide kasutamisega otseselt vähendab tema äritegevusega seotud riskipositsiooni ja riske.

3.   Põllumajandustoorme tuletisinstrumendis või kriitilise tähtsusega või olulises kaubatuletisinstrumendis kvalifitseeruvat positsiooni hoidev finantsettevõtja esitab direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud erandi tegemise taotluse pädevale asutusele, kes kehtestab kõnealuse kaubatuletisinstrumendi jaoks positsioonipiirangu.

4.   Lõikes 3 osutatud isik esitab pädevale asutusele:

a)

asjakohase teabe, mis tõendab, et emaettevõtja on volitanud finantsettevõtja kauplema kauplemiskohas kaubeldavate kaubatuletisinstrumentide ja nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingutega, et vähendada peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni kuuluvate finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskipositsiooni ja riske;

b)

järgmise teabe, mis tõendab, kuidas positsioon vähendab samasse peamiselt finantssektorivälise äriga tegelevasse kontserni kuuluvate finantssektoriväliste üksuste äritegevusega otseselt seotud riske;

i)

selle kaubaga seotud finantssektoriväliste üksuste äritegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, millega on seotud kaubatuletisinstrument, mille suhtes erandi tegemist soovitakse;

ii)

kaubaga seotud selliste riskipositsioonide ja riskide olemuse ning suuruse kirjeldus, mis finantssektorivälistel üksustel nende äritegevusest tulenevalt on või eeldatavasti tekivad ning mida maandatakse või eeldatavasti hakatakse maandama kaubatuletisinstrumentide kasutamise teel;

iii)

finantsettevõtja sellise tegevuse olemuse ja väärtuse kirjeldus, mis on seotud asjakohaste kauplemiskohtades kaubeldavate kaubatuletisinstrumentidega ja nendega majanduslikult samaväärsete börsiväliste lepingutega kauplemisega ning nendes hoitavate positsioonidega;

iv)

selgitus, kuidas finantsettevõtja vähendab kaubatuletisinstrumentide kasutamisega otseselt finantssektoriväliste üksuste äritegevusega seotud riskipositsiooni ja riske.

5.   Pädev asutus kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi 21 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ning teavitab taotlejat erandi tegemise taotluse heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

6.   Finantssektoriväline üksus teavitab pädevat asutust, kui finantssektorivälise üksuse äritegevuse või kaubatuletisinstrumentidega kauplemise tegevuse olemus või väärtus on oluliselt muutunud ja muutus on asjakohane lõike 2 punktis b osutatud teabega seoses, ning esitab uue erandi tegemise taotluse, kui ta soovib selle kasutamist jätkata.

7.   Finantsettevõtja teavitab pädevat asutust, kui lõike 4 punktis a osutatud teave on muutunud või kui finantssektorivälise üksuse äritegevuse või finantsettevõtja kaubatuletisinstrumentidega kauplemise tegevuse olemus või väärtus on oluliselt muutunud ja muutus on asjakohane lõike 4 punkti b alapunktis iii osutatud teabega seoses, ning esitab uue erandi tegemise taotluse, kui ta soovib selle kasutamist jätkata.

Artikkel 9

Positsioonipiirangutest erandi tegemise taotlemine kohustusliku likviidsuse tagamise puhul

1.   Põllumajandustoorme tuletisinstrumendis või kriitilise tähtsusega või olulises kaubatuletisinstrumendis kvalifitseeruvat positsiooni hoidev isik esitab direktiivi 2014/65/EL artikli 57 lõike 1 teise lõigu punktis c osutatud erandi tegemise taotluse pädevale asutusele, kes kehtestab kõnealuse kaubatuletisinstrumendi jaoks positsioonipiirangu.

2.   Lõikes 1 osutatud isik esitab pädevale asutusele järgmise teabe, mis tõendab, kuidas positsioonid tulenevad tehingutest, mis on tehtud selleks, et täita kauplemiskohas kõnealuse kaubatuletisinstrumendi likviidsuse tagamise kohustust, nagu on osutatud direktiivi 2014/65/EL artikli 2 lõike 4 neljanda lõigu punktis c:

a)

nende kaubatuletisinstrumentide loetelu, milles kõnealune isik tagab kauplemiskohas likviidsuse kooskõlas käesoleva lõike punktidega b ja c;

b)

sätted, mille kohaselt reguleeriv asutus nõuab kõnealuselt isikult kaubatuletisinstrumendis likviidsuse tagamist kauplemiskohas, või kauplemiskohaga sõlmitud kirjalik leping, milles sätestatakse likviidsuse tagamise kohustus, mida isik peab kauplemiskohas iga kaubatuletisinstrumendi puhul täitma;

c)

isiku asjaomase kaubatuletisinstrumendiga seotud kohustusliku likviidsuse tagamise tegevuse olemuse ja väärtuse ning sellest tulenevate eeldatavate positsioonide kirjeldus;

d)

iga positsioonipiirang, mis võib olla kehtestatud isiku sise-eeskirjadega iga kaubatuletisinstrumendi kohta sellise kohustusliku likviidsuse tagamise suhtes.

3.   Pädev asutus kiidab taotluse heaks või lükkab selle tagasi 21 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ning teavitab isikut erandi tegemise taotluse heakskiitmisest või tagasilükkamisest.

4.   Isik teavitab pädevat asutust, kui isiku kaubatuletisinstrumentidega kauplemise väärtus on oluliselt muutunud ja muutus on asjakohane lõikes 2 osutatud teabega seoses, ning esitab uue erandi tegemise taotluse, kui ta soovib selle kasutamist jätkata.

Artikkel 10

Positsioonid, mida käsitatakse kohustuslikust likviidsuse tagamisest tulenevate positsioonidena

1.   Artikli 9 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse positsiooni, mida isik hoiab kauplemiskohas kaubeldavates põllumajandustoorme või kriitilise tähtsusega või olulistes kaubatuletisinstrumentides, likviidsuse tagamise kohustuse täitmiseks tehtavatest tehingutest tuleneva positsioonina, kui positsioon tuleneb otseselt kaubatuletisinstrumendiga seotud tehingutest, mis on tehtud vastavalt kohustustele, mille täitmist nõuavad reguleerivad asutused kooskõlas liidu õiguse või siseriiklike õigus- ja haldusnormidega või mida tuleb täita kauplemiskohaga sõlmitud kirjaliku lepingu kohaselt, ja mida kauplemiskoht sellisena määratleb.

2.   Artikli 9 lõike 1 kohaldamisel käsitatakse kohustuslikust likviidsuse tagamisest tuleneva positsioonina sellist positsiooni, mille puhul positsiooni hoidev isik kirjeldab oma sise-eeskirjades järgmist:

a)

kohustuslikuks likviidsuse tagamiseks kasutatavates portfellides sisalduvad kaubatuletisinstrumentide liigid;

b)

seos kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni ja tehingute vahel, mida selle tuletisinstrumendiga tehakse likviidsuskohustuse täitmiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1;

c)

meetmed, mis on võetud selle tagamiseks, et kõik positsioonid, mis ei tulene kohustuslikuks likviidsuse tagamiseks tehtavatest tehingutest või millel on muu otstarve, saab selgelt kindlaks määrata.

III PEATÜKK

PÄDEVATE ASUTUSTE METOODIKA POSITSIOONIPIIRANGUTE ARVUTAMISEKS

1. JAGU

Lähtetaseme väärtuste kindlaksmääramine

Artikkel 11

Kuu hetkepositsiooni piirangute lähtetaseme väärtuse kindlaksmääramise metoodika

1.   Pädevad asutused määravad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide jaoks kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse kindlaks, arvutades 25 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi üleantavast varust. Kui üleantav varu on oluliselt suurem kui avatud kogupositsioon, määravad pädevad asutused kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse kindlaks, arvutades 25 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioonist.

See lähtetaseme väärtus määratakse kindlaks partiides.

2.   Kui pädev asutus kehtestab hetkekuu ajavahemiku eri aegade jaoks erinevad positsioonipiirangud, siis vähenevad kõnealused positsioonipiirangud astmeliselt kuni kaubatuletisinstrumendi lõpptähtaja saabumiseni ning nende puhul võetakse arvesse kauplemiskoha positsioonide haldamise korda.

3.   Erandina lõikest 1 määravad pädevad asutused kindlaks kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse mis tahes kaubatuletislepingute puhul, mille aluseks olevat kaupa käsitatakse inimtarbimiseks mõeldud toiduna ja mille avatud kogupositsioon kuu hetkelepingute ja teiste kuude lepingute peale kokku on suurem kui 50 000 partiid kolme järjestikuse kuu vältel, arvutades 20 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi üleantavast varust. Kui üleantav varu on oluliselt suurem kui avatud kogupositsioon, määravad pädevad asutused sellise kaubatuletisinstrumendi jaoks kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtuse kindlaks, arvutades 20 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioonist.

Artikkel 12

Üleantav varu

1.   Pädevad asutused arvutavad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide puhul üleantava varu, määrates kindlaks aluseks oleva kauba koguse, mida saab kasutada kaubatuletisinstrumendi üleandmise nõuete täitmiseks.

2.   Pädevad asutused määravad lõikes 1 osutatud kaubatuletisinstrumendi üleantava varu kindlaks, lähtudes aluseks oleva kauba üleandmiseks kättesaadavast keskmisest kuukogusest, mis arvutatakse järgmist perioodi kajastavate kõige uuemate kättesaadavate andmete põhjal:

a)

varu kindlaksmääramisele vahetult eelnev üheaastane periood kriitilise tähtsusega või olulise kaubatuletisinstrumendi puhul;

b)

varu kindlaksmääramisele vahetult eelnev ühe- kuni viieaastane periood põllumajandustoorme tuletisinstrumendi puhul.

3.   Lõike 1 tingimustele vastava aluseks oleva kauba koguse kindlaksmääramiseks võtavad pädevad asutused arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

aluseks oleva kauba säilitamise kord;

b)

aluseks oleva kauba tarnet mõjutada võivad tegurid;

Artikkel 13

Teiste kuude positsioonipiirangute lähtetaseme väärtuse kindlaksmääramise metoodika

1.   Pädevad asutused määravad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide jaoks teiste kuude positsioonipiirangute lähtetaseme väärtuse kindlaks, arvutades 25 % kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioonist.

2.   See lähtetase määratakse kindlaks partiides.

Artikkel 14

Avatud positsioon

1.   Pädevad asutused arvutavad põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide avatud netopositsiooni, summeerides kõnealuse kaubatuletisinstrumendi kauplemiskohas ringluses olevate partiide arvud ning majanduslikult samaväärsetes börsivälistes lepingutes hoitavad teatatud positsioonid esindusliku perioodi kohta. Pädevad asutused arvutavad kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud netopositsiooni, tuginedes positsiooni kirjeldavatele aruandlusandmetele.

2.   Erandina lõikest 1 arvutab pädev asutus juhul, kui kaubatuletisinstrumendiga kauplemine viiakse ühinemise, äritegevuse üleandmise või ettevõtte muu sündmuse järel üle ühest liidu kauplemiskohast teise või kolmanda riigi kauplemiskohast liidu kauplemiskohta või kui ühelt või mitmelt olemasolevalt kaubatuletisinstrumendilt minnakse üle kaubatuletisinstrumendile, mis on samas kauplemiskohas hiljuti kauplemisele lubatud, või muudel sarnastel asjaoludel, kõnealuse kaubatuletisinstrumendi avatud positsiooni, võttes arvesse avatud positsiooni endises kauplemiskohas või endistes kaubatuletisinstrumentides. Pärast kuuekuulise ajavahemiku möödumist arvutab pädev asutus avatud positsiooni vastavalt lõikele 1.

Artikkel 15

Lähtetaseme väärtuse kindlaksmääramise metoodika teatavate kaubatuletisinstrumentide puhul

1.   Erandina artiklist 11 määravad pädevad asutused kindlaks kuu hetkepositsiooni piirangute lähtetaseme väärtuse kriitilise tähtsusega või oluliste rahas arveldatavate hetkekuu kaubatuletisinstrumentide puhul, mis on hõlmatud direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktiga 10 ja millel aluseks olevate kaupade mõõdetavat üleantavat varu ei ole, arvutades 25 % kõnealuste kaubatuletisinstrumentide avatud kogupositsioonist.

2.   Erandina artiklitest 11 ja 13 kohaldatakse juhul, kui kaubatuletisinstrumendiga nähakse ette, et aluseks olev kaup antakse pidevalt üle kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, artiklite 11 ja 13 kohaselt arvutatud lähtetaseme väärtusi sama aluseks oleva kauba asjakohaste kaubatuletisinstrumentide suhtes määral, mil nende üleandmise perioodid kattuvad. Lähtetaseme väärtus määratakse kindlaks aluseks oleva kauba ühikutes.

2. JAGU

Positsioonipiirangute arvutamise asjakohased tegurid

Artikkel 16

Tegurite hindamine

Pädevad asutused määravad kindlaks põllumajandustoorme tuletisinstrumentide ja kriitilise tähtsusega või oluliste kaubatuletisinstrumentide kuu hetkepositsiooni piirangud ja teiste kuude positsioonipiirangud, võttes aluseks artiklite 11, 13 ja 15 kohaselt kindlaks määratud lähtetaseme väärtuse ning korrigeerides seda lähtuvalt artiklites 18–21 osutatud tegurite võimalikust mõjust kõnealuse tuletisinstrumendi ja selle aluseks oleva kauba turu usaldusväärsusele, kehtestades ühe järgmistest piirangutest:

a)

vahemikus 5–35 %;

b)

vahemikus 2,5–35 % mis tahes tuletislepingu puhul, mille aluseks olevat kaupa käsitatakse inimtarbimiseks mõeldud toiduna ja mille avatud kogupositsioon kuu hetkelepingute ja teiste kuude lepingute peale kokku on suurem kui 50 000 partiid kolme järjestikuse kuu vältel.

Artikkel 17

Uued ja vähem likviidsed põllumajandustoorme tuletisinstrumendid

1.   Erandina artiklist 16 kehtestavad pädevad asutused kauplemiskohas kaubeldavate põllumajandustoorme tuletisinstrumentide puhul, mille avatud kogupositsioon kuu hetkelepingute ja teiste kuude lepingute peale kokku ei ole suurem kui 20 000 partiid kolme järjestikuse kuu vältel, kõnealustes kaubatuletisinstrumentides hoitavate kuu hetkepositsioonide ja teiste kuude positsioonide piiranguks 10 000 partiid.

2.   Kauplemiskoht teavitab pädevat asutust, kui lõikes 1 osutatud mis tahes kaubatuletisinstrumendi avatud kogupositsioon jõuab tasemeni 20 000 partiid kolme järjestikuse kuu vältel. Kõnealuse teatise saamise korral vaatavad pädevad asutused positsioonipiirangu läbi.

Artikkel 18

Aluseks oleva kauba üleantav varu

Kui aluseks oleva kauba üleantavat varu saab piirata või kontrollida või kui üleantava varu tase on nõuetekohase arveldamise jaoks vajaliku kogusega võrreldes madal, korrigeerivad pädevad asutused kuu hetkepositsiooni piirangut allapoole. Pädevad asutused hindavad, millises ulatuses kasutatakse kõnealust üleantavat varu ka teiste kaubatuletisinstrumentide üleantava varuna.

Artikkel 19

Avatud kogupositsioon

1.   Kui avatud kogupositsioon on suur, korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut allapoole.

2.   Kui avatud kogupositsioon on üleantavast varust oluliselt suurem, korrigeerivad pädevad asutused teiste kuude positsioonipiirangut allapoole.

3.   Kui avatud kogupositsioon on üleantavast varust oluliselt väiksem, korrigeerivad pädevad asutused teiste kuude positsioonipiirangut ülespoole ja (välja arvatud juhul, kui kuu hetkepositsiooni piirangu lähtetaseme väärtus põhineb avatud kogupositsioonil) kuu hetkepositsiooni piirangut allapoole.

Artikkel 20

Turuosaliste arv

1.   Kui kaubatuletisinstrumendis positsiooni hoidvate turuosaliste päevane keskmine arv aastase perioodi kohta on suur, korrigeerib pädev asutus positsioonipiirangut allapoole.

2.   Erandina artiklist 16 korrigeerivad pädevad asutused positsioonipiirangut ülespoole ning kehtestavad kuu hetkepositsiooni piirangu ja teiste kuude positsioonipiirangu vahemikus 5–50 % lähtekogusest, kui

a)

positsioonipiirangu kehtestamiseni vältava perioodi jooksul kaubatuletisinstrumendis positsiooni hoidvate turuosaliste keskmine arv on väiksem kui kümme või

b)

kui kaubatuletisinstrument on põllumajandustoorme tuletisinstrument, mille avatud netopositsioon on väiksem kui 300 000 partiid, ning selle tuletisinstrumendi puhul on direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 7 kohaselt turutegijana tegutsevate investeerimisühingute arv positsioonipiirangu kehtestamise või läbivaatamise ajal väiksem kui kolm.

Esimese lõigu kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada hetkekuu, teiste kuude või mõlema ajavahemiku eri aegade jaoks erinevaid positsioonipiiranguid.

Artikkel 21

Aluseks oleva kauba turu tunnused

1.   Pädevad asutused võtavad arvesse seda, kuidas aluseks oleva kauba turu tunnused mõjutavad kaubatuletisinstrumendi toimimist ja sellega kauplemist ning turuosaliste hoitavate positsioonide suurust, pidades muu hulgas silmas seda, kui lihtne ja kiire on turuosaliste juurdepääs aluseks olevale kaubale.

2.   Lõikes 1 osutatud aluseks oleva kauba turu hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

kas kauba tarnele kehtib piiranguid, sh üleantava kauba säilivus;

b)

füüsilise kauba transpordi- ja üleandmise meetod, sh järgmine:

i)

kas kaupa on võimalik tarnida ainult kindlaksmääratud tarnekohtadesse;

ii)

kindlaksmääratud tarnekohtade mahupiirangud;

c)

turu struktuur, korraldus ja toimimine, sh mäetööstus- ja põllumajandustoorme turgude hooajalisus, mille tõttu füüsiline tarne kalendriaasta vältel kõigub;

d)

aluseks oleva kauba turu turuosaliste koosseis ja seisund, sh aluseks oleva kauba turu toimimist võimaldavaid eriteenuseid (näiteks riskijuhtimis-, üleandmis-, säilitamis- või arveldusteenused) osutavate turuosaliste arv;

e)

makromajanduslikud või muud asjakohased tegurid, mis mõjutavad aluseks oleva kauba turu toimimist, sh kauba üleandmist, säilitamist ja arveldamist;

f)

aluseks oleva kauba omadused, füüsilised tunnused ja olelusringid.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

Delegeeritud määrus (EL) 2017/591 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid delegeeritud määrusele (EL) 2017/591 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. aprill 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/338, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL seoses teabele esitatavate nõuete, tootejuhtimise ja positsioonipiirangutega ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/878 seoses nende kohaldamisega investeerimisühingute suhtes, et aidata kaasa COVID-19 kriisist taastumisele (ELT L 68, 26.2.2021, lk 14).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331 15.12.2010, lk 84).

(4)  Komisjoni 1. detsembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/591, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist (ELT L 87, 31.3.2017, lk 479).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).


LISA

Vastavustabel

Delegeeritud määrus (EL) 2017/591

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 1 punktid b ja c

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõiked 5 ja 6

Artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 7

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõiked 3 ja 4

Artikli 8 lõige 3

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 4

Artikli 8 lõige 6

Artikli 8 lõige 7

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikli 9 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 11 lõige 3

Artikli 9 lõige 4

Artikli 11 lõige 4

Artikli 10 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 3

Artikli 12 lõige 3

Artikli 11 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikli 13 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 14

Artikkel 16

Artikli 17 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikli 18 lõiked 1 ja 2

Artikli 19 lõiked 1 ja 2

Artikli 19 lõige 3

Artikli 18 lõige 3

Artikli 19 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 19 lõike 2 esimese lõigu punkt a

Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu punkt a

Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu punkt b

Artikli 19 lõike 2 esimese lõigu punkt b

Artikli 19 lõike 2 teine lõik

Artikli 20 lõike 2 teine lõik

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 22

Artikkel 23