12.7.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 185/27 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1193,
11. juuli 2022,
millega kehtestatakse meetmed taimekahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith 1896) Yabuuchi et al. 1996 emend. Safni et al. 2014 tõrjumiseks ja leviku ärahoidmiseks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkti a ja punkte c–h,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EL) 2016/2031 on taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid käsitlevate liidu õigusaktide alus. Kuna kõnealuse määrusega on kehtestatud uued reeglid, tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2022 kehtetuks mitu õigusakti, mis põhinesid sektori varasematel reeglitel. |
(2) |
Üks neist kehtetuks tunnistatud õigusaktidest on nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, (2) milles on sätestatud meetmed kartuli bakter-pruunmädaniku haigustekitaja Ralstonia solanacearum (Smith 1896) Yabuuchi et al. 1996, hiljem nimetusega Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. 1996 emend. Safni et al. 2014 (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) vastu. |
(3) |
Lisaks on pärast kõnealuse direktiivi vastuvõtmist toimunud teaduslik areng seoses määratletud taimekahjustaja bioloogia ja levikuga – välja on töötatud uued katsemeetodid kahjustaja avastamiseks ja kindlakstegemiseks, samuti meetodid selle tõrjumiseks ja leviku ärahoidmiseks. |
(4) |
Seepärast on asjakohane võtta vastu uued meetmed liigi Solanum tuberosum L. (harilik kartul) taimede (v.a seemned) ning liigi Solanum lycopersicum (L.) Karsten ex Farw (harilik tomat) taimede (v.a viljad ja seemned) (edaspidi „määratletud taimed“) suhtes, et määratletud taimekahjustaja liidu territooriumil avastamise korral hävitada ning hoida ära selle levik. Teatavad direktiiviga 98/57/EÜ kehtestatud meetmed, eelkõige need, mis käsitlevad määratletud taimekahjustaja hävitamist ja leviku ärahoidmist, on endiselt asjakohased ning need tuleks seepärast ette näha. |
(5) |
Liikmesriikide pädevad asutused peaksid oma territooriumil tegema iga-aastast seiret määratletud taimekahjustaja esinemise kohta määratletud taimedel, et tagada kõnealuse taimekahjustaja kõige tõhusam ja varajane avastamine. Iga-aastast seiret käsitlevaid eeskirju tuleks kohandada vastavalt määratletud taimede kavandatud kasutusotstarbele, tagamaks et visuaalsed kontrollid, proovivõtt ja analüüsimine toimuvad iga taime ja selle kasutusviisi jaoks kõige sobivamal ajal ja kõige sobivamates tingimustes. |
(6) |
Määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral peaks asjaomase liikmesriigi pädev asutus tegema rahvusvahelistele standarditele vastava testimise, et seda kinnitada või ümber lükata. |
(7) |
Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on leidnud kinnitust, peaks asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtma viivitamata asjakohaseid meetmeid selle hävitamiseks ja edasise leviku ärahoidmiseks. Esimene neist meetmetest peaks olema piiritletud ala kehtestamine. |
(8) |
Samuti tuleks ette näha täiendavad hävitamismeetmed. Määratletud taimekahjustajaga saastunuks tunnistatud taimi ei tohiks istutada liidu territooriumile ning asjaomase liikmesriigi pädev asutus peaks tagama, et saastunud määratletud taimed hävitatakse või kõrvaldatakse muul viisil tingimustel, millega hoitakse ära määratletud taimekahjustaja levik. Selleks et tagada määratletud taimekahjustaja leviku tuvastatava riski puudumine, tuleks ette näha testimise, proovivõtu ja kohapealsete meetmetega seotud erimeetmed. Selleks et hoida ära määratletud taimekahjustaja levik piiritletud aladelt saastunud pinnavee ja maavitsaliste kultuur- või looduslike peremeestaimede kaudu, tuleks ette näha erimeetmed. |
(9) |
Käesolev määrus peaks jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, tagamaks et seda kohaldatakse võimalikult kiiresti pärast direktiivi 98/57/EÜ kehtetuks tunnistamist. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed kartuli bakter-pruunmädaniku nakkusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith 1896) Yabuuchi et al. 1996, emend. Safni et al. 2014 hävitamiseks ja leviku ärahoidmiseks liidu territooriumil.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„määratletud taimekahjustaja“ – Ralstonia solanacearum (Smith 1896) Yabuuchi et al. 1996 emend. Safni et al. 2014; |
2) |
„määratletud taimed“ – liigi Solanum tuberosum L. (harilik kartul) taimed, v.a seemned, ning liigi Solanum lycopersicum (L.) Karsten ex Farw (harilik tomat) taimed, v.a viljad ja seemned; |
3) |
„maavitsalised peremeestaimed“ – maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda kuuluvad looduslikud ja kultuurtaimed; |
4) |
„iseenesest kasvama läinud määratletud taimed“ – määratletud taimed, mis kasvavad tootmispaikades, ilma et neid oleks istutatud; |
5) |
„tootmispaigas istutamiseks ettenähtud mugulad“ – teatavas tootmispaigas toodetud mugulad, mis on ette nähtud püsivalt sellesse paika jäämiseks ega ole ette nähtud sertifitseerimiseks. |
Artikkel 3
Iga-aastane seire
1. Pädevad asutused teevad oma territooriumil iga-aastast seiret määratletud taimekahjustaja esinemise kohta määratletud taimedel, määratletud taimede niisutamiseks kasutatavas pinnavees ja vedeljäätmetes vastavalt järgmistele nõuetele:
a) |
muude kui istutamiseks ettenähtud mugulate puhul hõlmab seire:
|
b) |
istutamiseks ettenähtud mugulate puhul, välja arvatud need, mis on ette nähtud istutamiseks tootmispaigas, hõlmab seire kasvavate kultuuride ja laos olevate partiide süstemaatilist visuaalset kontrolli, laos proovide võtmist või kasvavatelt kultuuridelt proovide võtmist võimalikult hilja pealsete kuivamise ja saagikoristuse vahelisel ajal; |
c) |
tootmispaigas maha pandavate mugulate puhul tehakse seiret määratletud taimekahjustaja esinemisega seotud tuvastatava riski alusel ja see hõlmab järgmist:
|
d) |
tomatitaimede puhul hõlmab seire vähemalt kasvava kultuuri visuaalset kontrolli sobival ajal ümberistutamiseks ettenähtud taimede tootmispaigas; |
e) |
maavitsaliste looduslike peremeestaimede (v.a määratletud taimed) ning pinnavee ja vedeljäätmete puhul tehakse seiret vastavalt asjakohastele meetoditele ja vajaduse korral võetakse proove. |
2. Proovide arv, päritolu ja kogumise aeg põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel ja statistilistel põhimõtetel ning määratletud taimekahjustaja bioloogial, võttes arvesse asjaomaste liikmesriikide konkreetseid kartuli- ja tomatitootmissüsteeme.
3. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele iga aasta 30. aprilliks eelmisel kalendriaastal korraldatud iga-aastase seire tulemused. Nad esitavad kõnealuse seire tulemused vastavalt II lisas esitatud vormile.
Artikkel 4
Meetmed määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral
1. Pädev asutus tagab, et seireks võetud proovide puhul tehakse I lisa punktis 2.1 osutatud avastamisanalüüsid.
2. Kuni avastamisanalüüside tulemuste selgumiseni teeb pädev asutus järgmist:
a) |
keelab kõikidest proovivõtuks kasutatud taimikutest, partiidest või saadetistest pärit määratletud taimede veo, välja arvatud kõnealuse asutuse kontrolli all olevad määratletud taimed, mille puhul on kindlaks tehtud määratletud taimekahjustaja leviku tuvastatava riski puudumine; |
b) |
teeb kindlaks, kust kahtlustatav saastumine on alguse saanud; |
c) |
teostab ametlikku kontrolli kõigi määratletud taimede veo üle, välja arvatud punktis a osutatud taimed, mis on toodetud tootmispaigas, kus võeti punktis a osutatud proovid; |
d) |
keelab pinnavee kasutamise määratletud taimede ja muude maavitsaliste kultuurperemeestaimede puhul kuni kõnealuse taimekahjustaja pinnavees esinemise kinnitamiseni või ümberlükkamiseni, välja arvatud juhul, kui pädev asutus võimaldab kasutada pinnavett kasvuhoonetes kasvatatud tomatite ja muude maavitsaliste kultuurperemeestaimede puhul, tingimusel et vesi desinfitseeritakse pädeva asutuse poolt lubatud asjakohaste meetodite abil. |
3. Kuni avastamisanalüüside tulemuste selgumiseni tagab pädev asutus, et talletakse ja säilitatakse nõuetekohaselt kõik järgmised elemendid:
a) |
kõik proovist ülejäänud mugulad ja võimaluse korral kõik ülejäänud taimed; |
b) |
ülejäänud määratletud taimede ekstraktid, eraldatud DNAd ja analüüsi jaoks ettevalmistatud lisamaterjal; |
c) |
puhaskultuur, kui see on asjakohane; |
d) |
kõik asjakohased dokumendid. |
4. Kui määratletud taimekahjustaja esinemise kahtlus on leidnud kinnitust vastavalt I lisa punktile 1.1, tagab pädev asutus, et I lisas osutatud analüüsid tehakse proovidega, mis on võetud määratletud taimekahjustaja esinemise kinnitamiseks või ümberlükkamiseks vajaliku seire tegemiseks.
Artikkel 5
Meetmed määratletud taimekahjustaja esinemise kinnitamise korral
1. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on leidnud kinnitust vastavalt I lisa punktile 1.2, kohaldatakse lõikeid 2–6.
2. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine määratletud taimedel on leidnud kinnitust, võtab pädev asutus viivitamata kõik järgmised meetmed:
a) |
teeb saastumise ulatuse ja esmase allika või esmaste allikate kindlaksmääramiseks vastavalt III lisale uurimise koos täiendavate analüüsidega vastavalt artikli 4 lõikele 1 vähemalt kõikide samast kloonist pärit istutamiseks ettenähtud mugulate suhtes; |
b) |
kehtestab piiritletud ala, mis koosneb vähemalt saastunud piirkonnast, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:
|
c) |
kui see on vajalik fütosanitaarsele riskile reageerimiseks, kehtestab saastunud piirkonna ümber puhvertsooni, võttes arvesse määratletud taimekahjustaja võimaliku leviku elemente, nagu on osutatud IV lisa punktis 2; |
d) |
kinnitab, et:
|
3. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine leiab kinnitust muudel maavitsalistel kultuurperemeestaimedel kui määratletud taimedel ning kui on kindlaks tehtud, et määratletud taimede tootmise suhtes esineb tuvastatav risk, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
a) |
teeb saastumise ulatuse ja esmase allika või esmaste allikate kindlaksmääramiseks vastavalt III lisale uurimise koos täiendavate analüüsidega vastavalt artikli 4 lõikele 1 vähemalt kõikide samast kloonist pärit istutamiseks ettenähtud mugulate suhtes ning |
b) |
kehtestab piiritletud ala, mis koosneb saastunud piirkonnast. |
Saastunud piirkond hõlmab järgmist:
a) |
peremeestaimed, millest nakkusega proov võeti; |
b) |
peremeestaimed, mis võivad olla saastunud määratletud taimekahjustajaga ja on tunnistatud tõenäoliselt saastunuks koristuseelse või -järgse kontakti kaudu või saastunud taimedega samaaegsete tootmis-, niisutamis- või pihustamisetappide jooksul. |
Pädev asutus määrab, et:
a) |
teise lõigu punktis a osutatud peremeestaimed on saastunud; |
b) |
teise lõigu punktis b osutatud peremeestaimed on tõenäoliselt saastunud. |
4. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on leidnud kinnitust pinnavees, määratletud taimede tööstuslikust töötlemisest põhjustatud või selliste taimede käitlemisega seotud pakendamisruumides tekkinud vedeljäätmetes või looduslikel maavitsalistel peremeestaimedel ning kui määratletud taimede tootmise puhul on tuvastatud risk niisutamise, pihustamise või pinnaveetulva tõttu, võtab pädev asutus järgmised meetmed:
a) |
teeb III lisa kohase uurimise, sealhulgas sobival ajal pinnavee ja looduslike maavitsaliste peremeestaimede (kui need on olemas) proovide seire, et määrata saastumise ulatus, ning |
b) |
kehtestab saastunud piirkonda hõlmava piiritletud ala, võttes arvesse määratletud taimekahjustaja võimaliku leviku elemente, nagu on osutatud IV lisa punktis 2. |
Saastunud piirkond hõlmab järgmist:
a) |
pinnavesi, millest saastunud proov(id) võeti; |
b) |
pinnavesi, mis võib olla saastunud, võttes arvesse IV lisa punktis 1 loetletud elemente. |
Pädev asutus määrab, et:
a) |
teise lõigu punktis a osutatud pinnavesi on saastunud; |
b) |
teise lõigu punktis b osutatud pinnavesi on tõenäoliselt saastunud. |
5. Kui liikmesriik on esitanud taimetervise võrgustikus EUROPHYTis teate haiguspuhangu kohta, määravad teates osutatud naaberliikmesriigid kindlaks saastuse tõenäolise ulatuse ja kehtestavad piiritletud ala vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4. Pinnavees esineva puhangu korral ei ole vaja teatada juba piiritletud alade saastunud pinnaveest.
6. Pädevad asutused tagavad, et talletatakse ja säilitatakse nõuetekohaselt kõik järgmised elemendid:
a) |
artikli 4 lõikes 3 määratletud materjal kuni vähemalt kõigi analüüside lõpuleviimiseni; |
b) |
teise avastamisanalüüsi ja vajaduse korral identifitseerimisanalüüsidega seotud materjal kuni kõigi analüüside lõpuleviimiseni; |
c) |
vajaduse korral määratletud taimekahjustaja puhaskultuur vähemalt ühe kuu jooksul pärast lõike 5 kohast teatamismenetlust. |
Artikkel 6
Meetmed määratletud taimekahjustaja tõrjumiseks
1. Artikli 5 lõike 2 punkti d alapunkti i kohaselt määratletud taimekahjustajaga saastunuks tunnistatud taimi ei istutata. Pädev asutus tagab, et saastunud määratletud taimed hävitatakse või kõrvaldatakse muul viisil vastavalt V lisa punktile 1, kui on kindlaks tehtud, et puudub määratletud taimekahjustaja leviku tuvastatav risk.
Kui määratletud taimed on istutatud enne nende saastunuks tunnistamist, hävitatakse istutatud materjal viivitamata või kõrvaldatakse muul viisil vastavalt V lisa punktile 1. Tootmiskoht(-kohad), kuhu saastunud määratletud taimed olid istutatud, tunnistatakse saastunuks. Vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile b kehtestatakse piiritletud ala.
2. Määratletud taimi, mis on vastavalt artikli 5 lõike 2 punkti d alapunktile ii tunnistatud tõenäoliselt saastunuks, ja määratletud taimi, mille puhul on artikli 5 lõike 4 kohaselt kindlaks tehtud risk, ei istutata ning need tuleb pädevate asutuste kontrolli all asjakohaselt kasutada või kõrvaldada V lisa punktis 2 täpsustatud viisil, tingimusel et puudub määratletud taimekahjustaja leviku tuvastatav risk.
Kui määratletud taimed on istutatud enne nende tõenäoliselt saastunuks tunnistamist, hävitatakse istutatud materjal viivitamata või kohaldatakse meetmeid vastavalt VI lisa punktile 2. Tootmiskoht(-kohad), kuhu tõenäoliselt saastunud määratletud taimed olid istutatud, tunnistatakse tõenäoliselt saastunuks. Vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile b kehtestatakse piiritletud ala.
3. Kõik masinad, sõidukid, laod või nende ühikud ning kõik muud objektid, sealhulgas pakkematerjal, mis on tunnistatud saastunuks vastavalt artikli 5 lõike 2 punkti d alapunktile i või tõenäoliselt saastunuks vastavalt artikli 5 lõike 2 punkti d alapunktile ii ja artikli 5 lõike 4 kolmanda lõigu punktile b, hävitatakse või puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt V lisa punktis 3 kirjeldatud meetoditele.
4. Lisaks lõigetega 1, 2 ja 3 ette nähtud meetmetele kohaldatakse piiritletud aladel V lisa punktis 4 täpsustatud meetmeid.
Artikkel 7
Istutamiseks ettenähtud mugulate testimise erimeetmed
1. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on kinnitust leidnud istutamiseks ettenähtud mugulate tootmiskohas, tagab pädev asutus, et I lisas osutatud analüüsid tehakse saastunud mugulate partiide samast kloonist pärit liinidega, või kui samast kloonist pärit liinid puuduvad, siis selliste mugulate või mugulate partiidega, mis on otseselt või kaudselt kokku puutunud saastunud mugulate partiidega.
2. Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on kinnitust leidnud sertifitseerimiskavaga hõlmatud istutamiseks ettenähtud mugulate tootmiskohtades, tehakse I lisas osutatud analüüsid kas iga esmase kloonaretuse teel saadud taimega või eliitseemnekartuli representatiivsete proovidega.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. juuli 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.
(2) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.8.1998, lk 1).
I LISA
Artiklite 3, 4, 5 ja 7 kohaselt tehtavate analüüside kava
1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED MÄÄRATLETUD TAIMEKAHJUSTAJA ESINEMISE KOHTA
1.1. |
Määratletud taimekahjustaja esinemist kahtlustatakse juhul, kui määratletud taimega või veeproovidega tehtud esimese avastamisanalüüsi tulemused on positiivsed. |
1.2. |
Määratletud taimekahjustaja esinemist kinnitatakse järgmistel juhtudel:
Üks kahest määramisanalüüsist on punkti 2.2 alapunktides e, f ja g osutatud analüüs. |
2. ANALÜÜSID
2.1. Avastamisanalüüsid
Avastamisanalüüsidega peab olema võimalik järjepidevalt avastada vähemalt 104 rakku asümptomaatilistest proovidest saadud resuspendeeritud bakterisademe milliliitri kohta.
Teine avastamisanalüüs peab põhinema esimese omadest erinevatel bioloogilistel põhimõtetel või teistsugustel nukleotiidipiirkondadel.
Avastamisanalüüsid on järgmised:
a) |
rahvusvahelistes diagnostikastandardites kirjeldatud immunofluorestsentstestid; |
b) |
määratletud taimekahjustaja isoleerimine poolselektiivses kasvukeskkonnas mSMSA, nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
c) |
klassikaline PCR analüüs, milles kasutatakse Pastrik et al. (2002) praimereid, (1) nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
d) |
TaqMan® reaalaja PCR analüüsid, milles kasutatakse järgmisi praimereid ja proove:
|
e) |
LAMP (silmusvahendatud isotermilise amplifikatsiooni meetod) test, milles kasutatakse Lenarčič et al. (2014) (6) praimereid (ainult sümptomitega taimse materjali puhul), nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites. |
2.2. Määramisanalüüsid
Määramisanalüüsid on järgmised:
a) |
rahvusvahelistes diagnostikastandardites kirjeldatud immunofluorestsentstestid; |
b) |
klassikaline PCR analüüs, milles kasutatakse Pastrik et al. (2002) praimereid, nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
c) |
TaqMan® reaalaja PCR analüüsid, milles kasutatakse järgmisi praimereid ja proove:
|
d) |
LAMP (silmusvahendatud isotermilise amplifikatsiooni meetod) test, milles kasutatakse Lenarčič et al. (2014) praimereid, nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
e) |
fülotüübil põhinev klassikaline multipleks PCR analüüs (Opina et al. (1997); (7) Fegan & Prior (2005)), (8) nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
f) |
DNA triipkoodistamine (Wicker et al. (2007)) (9), nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites; |
g) |
MALDI-TOF MS (van de Bilt et al.(2018)) (10), nagu on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites. |
3. MEETODITE VOOSKEEMID
Vooskeem nr 1. Diagnostiline meetod määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks määratletud taime proovides
a |
Esimese või teise avastamisanalüüsina võib kasutada isoleerimist. Kui kahtlustatakse määratletud taimekahjustaja esinemist kasvukeskkonnas, puhastatakse kolooniad, et saada puhaskultuurid, millega tehakse kaks määramisanalüüsi. |
b |
Üks kahest määramisanalüüsist on punkti 2.2 alapunktides e, f ja g osutatud analüüs. Taimekahjustaja esinemise kinnitamiseks on vaja kahe määramisanalüüsi positiivset tulemust. |
c |
Kolmas avastamisanalüüs põhineb erinevatel bioloogilistel põhimõtetel või teistsugustel nukleotiidipiirkondadel. |
Vooskeem nr 2. Diagnostiline meetod määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks veeproovides.
a |
Üks kahest määramisanalüüsist on punkti 2.2 alapunktides e, f ja g osutatud analüüs. Taimekahjustaja esinemise kinnitamiseks on vaja kahe määramisanalüüsi positiivset tulemust. |
4. PROOVI ETTEVALMISTAMINE
4.1. Asümptomaatilistest mugulatest võetud proovid
Standardproovi suurus on 200 mugulat analüüsi kohta. Asjakohast laboritoimingut basaalse tipu südamiku töötlemiseks, et saada ekstrakt määratletud taimekahjustaja avastamiseks, on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites.
4.2. Asümptomaatilistest määratletud taimedest võetud proovid
Latentseid infektsioone avastatakse varresegmentide või leherootsude koondproovidega. Toimingut võib kohaldada kuni 200 varreosa või 200 leherootsu suhtes, mis on pärit ühe proovi eri taimedest. Asjakohast laboritoimingut varre- või leherootsusegmentide desinfitseerimiseks ja töötlemiseks, et saada ekstrakt määratletud taimekahjustaja avastamiseks, on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites.
4.3. Proovid määratletud taimede sümptomaatilisest materjalist
Koelõiked eemaldatakse aseptiliselt kartulimugula juhtkoeringist või närbumissümptomitega määratletud taimede varre juhtkimpudest. Asjakohast laboritoimingut kudede töötlemiseks, et saada ekstrakt määratletud taimekahjustaja avastamiseks, on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites.
4.4. Pinna- või ringlusvee proovid (sh kartulitöötlemise heit- ja reovesi)
Peamine analüüs, mida tehakse pinnavee-, taasringlussüsteemidest pärit vee ja (kartulitöötlemistööstusest pärit) reoveeproovides, et määratletud taimekahjustajat avastada, on selektiivne isoleerimine. Asjakohast laboritoimingut veeproovide töötlemiseks on kirjeldatud rahvusvahelistes diagnostikastandardites.
(1) Pastrik, K.H., Elphinstone, J.G., Pukall, R. (2002) Sequence analysis and detection of Ralstonia solanacearum by multiplex PCR amplification of 16S-23S ribosomal intergenic spacer region with internal positive control. European Journal of Plant Pathology 108, lk 831–842.
(2) Weller, S.A, Elphinstone, J.G., Smith, N., Boonham, N., Stead, D.E. (2000). Detection of Ralstonia solanacearum strains with a quantitative, multiplex, real-time, fluorogenic PCR (TaqMan) assay. Applied and Environmental Microbiology, 66, lk 2853–2858. https://journals.asm.org/doi/10.1128/AEM.66.7.2853-2858.2000.
(3) Vreeburg, R.A.M., Bergsma-Vlami, M., Bollema, R.M., de Haan, E.G., Kooman-Gersmann, M., Smits-Mastebroek, L., Tameling, W.I.L., Tjou-Tam-Sin, N.N.A., van de Vossenberg B.T.L.H, Janse, J.D. (2016). Performance of real-time PCR and immunofluorescence for the detection of Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus and Ralstonia solanacearum in potato tubers in routine testing. Bulletin OEPP/EPPO Bulletin 46, lk 112–121.
(4) Vreeburg, R., Zendman, A., Pol A., Verheij, E., Nas, M., Kooman-Gersmann, M. (2018). Validation of four real-time TaqMan PCRs for the detection of Ralstonia solanacearum and/or Ralstonia pseudosolanacearum and/or Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus in potato tubers using a statistical regression approach. EPPO Bulletin 48, lk 86–96.
(5) Massart, S., Nagy, C., Jijakli, M.H. (2014). Development of the simultaneous detection of Ralstonia solanacearum race 3 and Clavibacter michiganensis subsp. sepedonicus in potato tubers by a multiplex real-time PCR assay. European Journal of Plant Pathology 138, lk 29–37.
(6) Lenarčič, R., Morisset, D., Pirc, M., Llop, P., Ravnikar, M., Dreo, T. (2014). Loop-mediated isothermal amplification of specific endoglucanase gene sequence for detection of the bacterial wilt pathogen Ralstonia solanacearum. PLoS ONE 9(4), e96027. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0096027.
(7) Opina, N., Tavner, F., Holloway, G., Wang, J.F., Li, T.H., Maghirang, R., Fegan, M., Hayward, A.C., Viji Krishnapillai, A., Wai-Foong Hong, Holloway, B.W, Timmis, J.N. (1997). A novel method for development of species and strainspecific DNA probes and PCR primers for identifying Burkholderia solanacearum (formerly Pseudomonas solanacearum). Asia-Pacific Journal of Molecular Biology and Biotechnology 5, lk 19–30.
(8) Fegan, M., Prior, P. (2005). How complex is the „ Ralstonia solanacearum species complex“. In Bacterial Wilt Disease and the Ralstonia solanacearum Species Complex (eds Allen C, Hayward AC & Prior P), lk 449–461. American Phytopathological Society, St Paul, MN (US).
(9) Wicker, E., Grassart, L., Coranson-Beaudu, R., Mian, D., Guilbaud, C., Fegan, M., Prior, P. (2007). Ralstonia solanacearum strains from Martinique French West Indies) exhibiting a new pathogenic potential. Applied and Environmental Microbiology 73, lk 6790-6801.
(10) van de Bilt, J.L.J., Wolsink, M.H.L., Gorkink-Smits, P.P.M.A., Landman, N.M., Bergsma-Vlami, M. (2018). Application of Matrix-Assisted Laser Desorption Ionization Time-Of-Flight Mass Spectrometry for rapid and accurate identification of Ralstonia solanacearum and Ralstonia pseudosolanacearum. European Journal of Plant Pathology, https://doi.org/10.1007/s10658-018-1517-5.
II LISA
Artikli 3 lõikes 3 osutatud seire vorm
Kartuli bakter-pruunmädaniku seire tulemuste esitamise vorm eelmise kalendriaasta kartuli- ja tomatisaagi kohta.
Seda tabelit kasutatakse ainult teie riigis kasvatatud kartulite ja tomatite seiretulemuste puhul.
LIIKMESRIIK |
Kategooria |
Viljelusala (ha) |
Laborianalüüs |
Mugulate visuaalne kontroll (1) |
Kasvava kultuuri visuaalsed kontrollid (1) |
Muu teave |
|||||||||
Proovide arv |
Partiide arv |
Partiide suurus (t või ha) |
Proovivõtuperiood |
Positiivsete tulemuse arv |
Kontrollitud proovide arv |
Proovi suurus |
Positiivsete proovide arv (2) |
Visuaalsete kontrollide arv |
Hektarite (kartulid) või taimede (tomatid) arv |
Positiivsete tulemuste arv (2) |
|||||
Proovid |
Partiid |
||||||||||||||
|
Istutamiseks ettenähtud sertifitseeritud mugulad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud istutamiseks ettenähtud mugulad (täpsustada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Säilitus- ja tööstuskartulid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud mugulad (täpsustada) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ümberistutamiseks ettenähtud tomatid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud peremeestaimed (täpsustada liigid, jõgi/ala) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
Vesi (täpsustada jõgi/ala/ruumide asukoht) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
(1) Käsitatakse mugulate või põllukultuuride makroskoopilise uurimisena.
(2) Leiti sümptomid, võeti proov ja laborianalüüsidega kinnitati määratletud taimekahjustaja esinemist.
III LISA
Artikli 5 lõike 2 punktis a, artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punktis a ja artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud uurimine
Artikli 5 lõike 2 punktis a, artikli 5 lõike 3 esimese lõigu punktis a ja artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punktis a osutatud uurimine hõlmab vajaduse korral järgmisi elemente:
1. |
tootmiskohad:
|
2. |
pinnavesi, mida on kasutatud määratletud taimede kastmiseks ja niisutamiseks või mis on üle ujutanud põllu (põllud) või tootmispaiga (-paigad) ja mille saastumine määratletud taimekahjustajaga on leidnud kinnitust. |
IV LISA
Elemendid, mis võimaldavad määrata, et artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii ja artikli 5 lõike 4 teise lõigu punkti b kohaselt on ühikud määratletud taimekahjustajaga tõenäoliselt saastunud, ning elemendid, mis võimaldavad kindlaks määrata määratletud taimekahjustaja võimaliku leviku artikli 5 lõike 2 punkti c ja artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt
1. |
Elemendid, mida võetakse arvesse, määramaks et artikli 5 lõike 2 punkti b alapunkti ii ja artikli 5 lõike 4 teise lõigu punkti b alusel on ühik määratletud taimekahjustajaga tõenäoliselt saastunud, on järgmised:
|
2. |
Elemendid, mida võetakse arvesse määratletud taimekahjustaja võimaliku leviku kindlaksmääramiseks artikli 5 lõike 2 punkti c ja artikli 5 lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaselt, on järgmised:
|
V LISA
Artiklis 6 osutatud hävitamismeetmed
1. |
Artikli 6 lõikes 1 osutatud meetmed on üks või mitu järgmistest meetmetest:
Kõik muud jäätmed, mis on seotud eespool nimetatud tingimustega või mis tekivad nende tõttu, kõrvaldatakse ametlikult heaks kiidetud meetodite abil vastavalt käesoleva direktiivi VI lisale. |
2. |
Artikli 6 lõike 2 alusel tõenäoliselt saastunuks tunnistatud määratletud taimede asjakohane kasutamine või kõrvaldamine toimub pädeva asutuse kontrolli all. Kõnealune pädev asutus kiidab heaks määratletud taimede järgmised kasutusviisid ja nendega seotud jäätmete kõrvaldamise:
|
3. |
Artikli 6 lõikes 3 osutatud objektide puhastamise ja desinfitseerimise asjakohased meetodid on need, mille puhul on kindlaks tehtud, et ei ole määratletud taimekahjustaja leviku tuvastatavat riski, ning mida kasutatakse liikmesriikide pädevate ametiasutuste järelevalve all. |
4. |
Liikmesriikide poolt artikli 5 kohaselt määratletud ja artikli 6 lõikes 4 osutatud piiritletud alal või aladel rakendatavad meetmed hõlmavad punktides 4.1 ja 4.2 esitatud meetmeid. |
4.1. |
Meetmed, mida tuleb võtta tootmispaikades, mis on artikli 5 lõike 2 punkti d alapunkti i alusel tunnistatud saastunuks. |
4.1.1. |
Artikli 5 lõike 2 punkti d alapunkti i alusel saastunuks tunnistatud kaitstud põllukultuuride tootmiskohas või -üksuses võetakse kõik punktides 1, 2 ja 3 esitatud meetmed või kõik punktides 4, 5, 6 ja 7 esitatud meetmed:
|
4.1.2. |
Kõigis muudes saastunud tootmispaikades asuvates tootmiskohtades ja tingimusel, et pädevad asutused on kindlaks teinud, et iseenesest kasvama läinud määratletud taimede ja määratletud taimekahjustaja maavitsaliste looduslike peremeestaimedega seotud risk on vastavalt vajadusele likvideeritud, kohaldatakse järgmisi tingimusi:
|
4.1.3. |
viivitamata pärast saastunuks tunnistamist artikli 5 lõike 2 punkti d alapunktil i alusel ning pärast esimest sellele järgnevat kasvuaastat:
|
4.1.4. |
Artikli 5 lõike 2 punkti d alapunkti i alusel saastunuks tunnistatud kaitstud taimekasvatusüksuses, kus on võimalik kasvusubstraat täielikult välja vahetada:
|
4.2. |
Lisaks punktis 4.1 kirjeldatud meetmetele võtavad liikmesriigid piiritletud alal järgmisi meetmeid:
|
(1) Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).
VI LISA
V lisa punktis 1 osutatud ametlikult heakskiidetud jäätmete kõrvaldamise nõuded
V lisa punktis 1 osutatud ametlikult heakskiidetud jäätmete kõrvaldamise meetodid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) |
määratletud taimede jäätmed, sealhulgas välja praagitud kartulid, kartulikoored ja tomatid ning muud määratletud taimedega seotud tahked jäätmed (sealhulgas pinnas, kivid ja muu praht) kõrvaldatakse ühega järgmistest meetoditest:
Punkti a kohaldamisel tuleb jäätmed toimetada otse jäätmekäitluskohta sellistes isoleeritud tingimustes, et ei teki jäätmete kadumise ohtu. |
2) |
Enne kõrvaldamist tuleb hõljuvaineid sisaldavad vedeljäätmed filtreerida või setitada, et eemaldada sellised tahked ained, mis kõrvaldatakse vastavalt punktile 1. Vedeljäätmed peavad olema:
|