EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1190,

6. juuli 2022,

millega muudetakse määrust (EL) 2018/1862 seoses kolmandate riikide kodanike kohta teavitavate hoiatusteadete sisestamisega Schengeni infosüsteemi (SIS) liidu huvides

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Schengeni infosüsteem (SIS) on oluline vahend, mis aitab hoida turvalisuse kõrget taset liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, toetades operatiivkoostööd riiklike pädevate asutuste, eelkõige piirivalve, politsei- ja tolliasutuste, sisserändeasutuste ning kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eest vastutavate asutuste vahel. SISi õiguslik alus küsimustes, mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kolmanda osa V jaotise 4. ja 5. peatüki kohaldamisalasse, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1862 (2).

(2)

SISi hoiatusteated sisaldavad teavet konkreetse isiku või eseme kohta ning juhiseid ametiasutustele selle kohta, mida kõnealuse isiku või eseme leidmise korral teha. SISi sisestatud hoiatusteated isikute ja esemete kohta tehakse otse reaalajas kättesaadavaks kõigile määruse (EL) 2018/1862 kohaselt SISis päringuid tegema volitatud liikmesriikide pädevate asutuste lõppkasutajatele. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (3) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametil (Europol), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727 (4) asutatud Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) liikmesriigi liikmetel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (5) asutatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve rühmadel on oma vastavate volituste kohaselt õigus pääseda juurde SISi andmetele ja teha neis päringuid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1862.

(3)

Raskete kuritegude ja terrorismivastases võitluses on oluline roll Europolil, kes pakub riiklike pädevate asutuste uurimiste toetamiseks analüüse ja ohuhinnanguid. Europol kasutab seda rolli täites ka SISi ja vahetab liikmesriikidega täiendavat teavet seoses SISi hoiatusteadetega. Raskete kuritegude ja terrorismivastast võitlust tuleks liikmesriikide vahel pidevalt koordineerida andmetöötluse ja hoiatusteadete SISi sisestamise osas.

(4)

Võttes arvesse raskete kuritegude ja terrorismi globaalset olemust, on liidu sisejulgeoleku seisukohast aina olulisem teave, mida kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saavad raskete kuritegude ja terrorismiaktide toimepanijate ning rasketes kuritegudes ja terrorismis kahtlustatavate isikute kohta. Osa sellest teabest, eelkõige juhul, kui asjaomane isik on kolmanda riigi kodanik, jagatakse ainult Europoliga, kes seda teavet töötleb ja jagab oma analüüside tulemusi liikmesriikidega.

(5)

Laialdaselt on tunnistatud operatiivvajadust teha kolmandate riikide esitatud kontrollitud teave kättesaadavaks eesliiniametnikele, eelkõige piirivalve- ja politseiametnikele. Liikmesriikide asjaomastel lõppkasutajatel ei ole aga alati sellele väärtuslikule teabele juurdepääsu, muu hulgas seetõttu, et riigisisene õigus ei võimalda liikmesriikidel alati sellise teabe alusel SISi hoiatusteateid sisestada.

(6)

Selleks et kaotada lõhe teabe vahetamisel raskete kuritegude ja terrorismi, eelkõige terroristidest välisvõitlejate kohta, kelle liikumise jälgimine on äärmiselt oluline, on vaja tagada, et liikmesriigid saavad Europoli ettepanekul sisestada kolmandate riikide kodanike kohta SISi teavitavaid hoiatusteateid liidu huvides, et teha see teave, mille on esitanud kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, liikmesriikide eesliiniametnikele otse ja reaalajas kättesaadavaks.

(7)

Selleks tuleks SISis luua eraldi kategooria selliste teavitavate hoiatusteadete jaoks, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikke ja on sisestatud liidu huvides (edaspidi „teavitavad hoiatusteated“). Selliseid teavitavaid hoiatusteateid peaksid liidu huvides kolmandate riikide kodanike kohta SISi sisestama liikmesriigid omal äranägemisel ning nende poolt Europoli ettepaneku kontrolli ja analüüsi tulemuste põhjal selleks, et teavitada SISis päringut tegevaid lõppkasutajaid, et asjaomast isikut kahtlustatakse seotuses kuriteoga, mille suhtes on Europolil pädevus, ning selleks, et liikmesriigid ja Europol saaksid kinnituse, et isik, kelle kohta on sisestatud teavitav hoiatusteade, on leitud, ning et nad saaksid lisateavet kooskõlas määrusega (EL) 2018/1862, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega.

(8)

Et liikmesriik, kellele Europol tegi ettepaneku sisestada teavitav hoiatusteade, saaks hinnata, kas konkreetne juhtum on piisavalt sobiv, asjakohane ja oluline, et sisestada kõnealune teavitav hoiatusteade SISi, ning et kinnitada teabeallika usaldusväärsust ja asjaomase isiku kohta käiva teabe täpsust, peaks Europol jagama kogu teavet, mis tal juhtumi kohta on, välja arvatud teavet, mis on ilmselgelt saadud inimõigusi rikkudes. Europol peaks jagama eelkõige tulemust, mis saadi andmete võrdlemisel tema andmebaasides olevate andmetega, teavet andmete täpsuse ja usaldusväärsuse kohta ning oma analüüsi selle kohta, kas on piisavalt alust arvata, et asjaomane isik on toime pannud Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo, on selles osalenud või kavatseb selle toime panna.

(9)

Europol peaks liikmesriike viivitamata teavitama, kui tal on asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, mis on seotud tema ettepanekuga sisestada SISi teavitav hoiatusteade, või tõendeid, mis annavad alust arvata, et tema ettepanekus sisalduvad andmed on faktiliselt ebaõiged või neid on säilitatud ebaseaduslikult, et tagada SISi andmete õiguspärasus, terviklus ja täpsus. Europol peaks hoiatusteate sisestanud liikmesriigile samuti viivitamata edastama lisa- või muudetud andmed, mis on seotud tema ettepanekul SISi sisestatud teavitava hoiatusteatega, et hoiatusteate sisestanud liikmesriik saaks teavitavat hoiatusteadet täiendada või muuta. Europol peaks tegutsema eeskätt juhul, kui ta saab teada, et kolmanda riigi ametiasutustelt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud teave ei olnud õige või edastati Europolile ebaseaduslikel eesmärkidel, näiteks kui teabe jagamine isiku kohta oli ajendatud poliitilistest põhjustest.

(10)	Kui Europol täidab käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, tuleks tema poolt teostatava isikuandmete töötlemise suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/794 ja (EL) 2018/1725 (6).

(11)	Teavitavate hoiatusteadete rakendamiseks tehtavad ettevalmistused ei tohiks avaldada mõju SISi kasutamisele.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua rasketes kuritegudes või terrorismis osalevate isikute kohta teabe vahetamiseks Europoli ettepanekul liikmesriikide poolt liidu huvides SISi sisestatavate hoiatusteadete erikategooria ja seda reguleerida, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Käesolevas määruses austatakse täielikult põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) ja ELi lepingus sätestatud põhimõtteid. Eelkõige järgitakse käesolevas määruses täielikult isikuandmete kaitse põhimõtet kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 16, põhiõiguste harta artikliga 8 ja kohaldatavate andmekaitsenormidega. Käesoleva määrusega püütakse ühtlasi tagada turvaline keskkond kõigile liidu territooriumil elavatele inimestele.

(14)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(15)	Iirimaa osaleb käesolevas määruses ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (7) artikli 6 lõike 2 ja nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1745 (8) kohaselt.

(16)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (10) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(17)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (11) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/149/JSK (12) artikliga 3.

(18)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (13) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/349/EL (14) artikliga 3.

(19)	Bulgaaria ja Rumeenia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsustega 2010/365/EL (15) ja (EL) 2018/934 (16).

(20)	Horvaatia puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses, ning seda tuleks tõlgendada koostoimes nõukogu otsusega (EL) 2017/733 (17).

(21)	Küprose puhul on käesolev määrus õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(22)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikega 2.

(23)	Määrust (EL) 2018/1862 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2018/1862 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8)

„lipp“ – hoiatusteate kehtivuse peatamine riiklikul tasandil; lipp võidakse lisada vahistamise eesmärgil sisestatud hoiatusteadetele, hoiatusteadetele teadmata kadunud ja haavatavate isikute kohta, varjatud kontrolliks, küsitluskontrolliks ja erikontrolliks sisestatud hoiatusteadetele ning teavitavatele hoiatusteadetele;“

lisatakse järgmine punkt:

„22)

„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses, välja arvatud isik, kellel on direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt või ühelt poolt liidu või liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt kolmanda riigi vahelise lepingu alusel liidus vaba liikumise õigus.“

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 või lisaandmete säilitamist reguleerivate käesoleva määruse sätete kohaldamist, sisaldab SIS üksnes neid liikmesriikide esitatud andmete kategooriaid, mida vajatakse artiklites 26, 32, 34, 36, 37a, 38 ja 40 sätestatud eesmärkidel.“;

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	teave artiklites 26, 32, 34, 36, 37a ja 38 osutatud esemete kohta.“

Artikli 24 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Juhul kui liikmesriik leiab, et artikli 26, 32, 36 või 37a kohaselt sisestatud hoiatusteate alusel meetme võtmine on vastuolus tema siseriikliku õiguse, rahvusvaheliste kohustuste või oluliste riiklike huvidega, võib ta nõuda, et hoiatusteate juurde lisataks lipp selle kohta, et tema territooriumil ei võeta hoiatusteate põhjal nõutavat meedet. Lipu lisab hoiatusteate sisestanud liikmesriigi SIRENE büroo.“

Lisatakse järgmine peatükk:

„ IXa PEATÜKK

Kolmandate riikide kodanike kohta liidu huvides sisestatud teavitavad hoiatusteated

Artikkel 37a

Hoiatusteadete sisestamise eesmärgid ja tingimused

1. Liikmesriigid võivad liidu huvides sisestada SISi teavitavaid hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta (edaspidi „teavitavad hoiatusteated“), nagu on osutatud määruse (EL) 2016/794 artikli 4 lõike 1 punktis t, kui Europol on teinud ettepaneku teavitavate hoiatusteate sisestamiseks kolmandate riikide ametiasutustelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe põhjal. Europol teavitab sellise ettepaneku tegemisest oma andmekaitseametnikku.

2. Teavitavad hoiatusteated sisestatakse SISi, et teavitada SISis päringut tegevaid lõppkasutajaid kõnealuste kolmandate riikide kodanike kahtlustatavast osalemisest määruse (EL) 2016/794 I lisas loetletud terrorikuritegudes või muudes rasketes kuritegudes, eesmärgiga saada käesoleva määruse artiklis 37b sätestatud teavet.

3. Europol teeb ettepaneku teavitavate hoiatusteadete sisestamiseks SISi ainult järgmistel asjaoludel ja kui ta on kontrollinud, et lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud:

a)	kui on faktilisi asjaolusid selle kohta, et isik kavatseb toime panna või paneb toime mõne lõikes 2 osutatud kuriteo;

b)	kui isikule eelkõige seni toimepandud kuritegude põhjal antud üldhinnang annab alust eeldada, et see isik võib toime panna mõne lõikes 2 osutatud kuriteo.

4. Europol teeb ettepaneku teavitavate hoiatusteadete sisestamiseks SISi üksnes pärast seda, kui ta on kindlaks teinud, et teavitav hoiatusteade on vajalik ja põhjendatud, tagades, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

määruse (EL) 2016/794 artikli 17 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud teabe analüüs on kinnitanud teabeallika usaldusväärsust ja asjaomast isikut käsitleva teabe täpsust, mis võimaldab Europolil vajaduse korral pärast seda, kui ta on vahetanud määruse (EL) 2016/794 artikli 25 kohaselt täiendavalt teavet andmete esitajaga, kindlaks määrata, et esineb vähemalt üks lõikes 3 osutatud asjaoludest;

b)	käesoleva määruse artikli 48 kohaselt SISis tehtud päringust ei ilmnenud, et asjaomase isiku kohta on sisestatud hoiatusteade.

5. Europol teeb liikmesriikidele kättesaadavaks teabe, mis tal konkreetse juhtumi kohta on, ning lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamise tulemused ja teeb ettepaneku, et üks või mitu liikmesriiki sisestaks SISi teavitava hoiatusteate.

Kui Europolil on asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, mis on seotud tema ettepanekuga sisestada teavitav hoiatusteade, või kui Europolil on tõendeid selle kohta, et tema poolt teavitava hoiatusteate sisestamiseks tehtud ettepanekus sisalduvad andmed on faktiliselt ebatäpsed või neid on säilitatud ebaseaduslikult, teavitab ta sellest viivitamata liikmesriike.

6. Liikmesriik, kellele Europol tegi ettepaneku teavitavaid hoiatusteateid sisestada, kontrollib ja analüüsib Europoli ettepanekut sellise hoiatusteate sisestamiseks. Sellised teavitavad hoiatusteated sisestatakse SISi kõnealuse liikmesriigi äranägemisel.

7. Käesoleva artikli kohaselt teavitavate hoiatusteadete sisestamisel SISi teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriik sellest teisi liikmesriike ja Europoli täiendava teabe vahetamise teel.

8. Kui liikmesriigid otsustavad jätta teavitava hoiatusteate Europoli ettepaneku alusel sisestamata ja kui vastavad tingimused on täidetud, võivad nad otsustada sisestada sama isiku kohta muud liiki hoiatusteate.

9. Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja Europoli 12 kuu jooksul pärast seda, kui Europol on teinud ettepaneku sisestada teavitav hoiatusteade, lõikes 6 osutatud Europoli ettepanekus sisalduvate andmete kontrolli ja analüüsi tulemustest ning sellest, kas andmed on SISi sisestatud.

Esimese lõigu kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid korrapärase aruandluse mehhanismi.

10. Kui Europolil on teavitava hoiatusteatega seoses asjakohaseid lisa- või muudetud andmeid, edastab ta need viivitamata täiendava teabe vahetamise teel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile, et see saaks teavitavat hoiatusteadet täiendada, muuta või selle kustutada.

11. Kui Europolil on tõendeid selle kohta, et lõike 1 kohaselt SISi sisestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või neid on säilitatud ebaseaduslikult, teavitab ta sellest hoiatusteate sisestanud liikmesriiki täiendava teabe vahetamise teel võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul pärast nimetatud tõenditest teada saamist. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik kontrollib teavet ja vajaduse korral parandab või kustutab kõnealused andmed viivitamata.

12. Kui selged märgid viitavad sellele, et artikli 38 lõike 2 punktides a, b, c, e, g, h, j ja k osutatud esemed või mittesularahalised maksevahendid on seotud isikuga, kelle kohta on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 sisestatud teavitav hoiatusteade, võidakse selle isiku asukoha kindlakstegemiseks sisestada hoiatusteated kõnealuste esemete kohta. Sellisel juhul lingitakse teavitav hoiatusteade ja eset käsitlev hoiatusteade vastavalt artiklile 63.

13. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud menetlused teavitavate hoiatusteadete käesoleva määruse kohaseks SISi sisestamiseks ning SISis ajakohastamiseks ja kustutamiseks.

14. Europol peab arvestust ettepanekute üle, mis ta on teinud teavitavate hoiatusteadete SISi sisestamiseks vastavalt käesolevale artiklile, ning esitab liikmesriikidele iga kuue kuu järel aruanded SISi sisestatud teavitavate hoiatusteadete kohta ja juhtude kohta, mil liikmesriigid jätsid teavitavad hoiatusteated sisestamata.

15. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada ja töötada välja normid, mida on vaja käesoleva artikli lõikes 11 osutatud andmete sisestamiseks, ajakohastamiseks, kustutamiseks ja otsimiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 76 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 37b

Teavitava hoiatusteate põhjal meetme võtmine

1. Kui teavitava hoiatusteate kohta saadakse päringutabamus, siis kogub ja edastab täideviiv liikmesriik hoiatusteate sisestanud liikmesriigile kõik või osa järgmistest andmetest:

a)	asjaolu, et isik, kelle kohta on sisestatud teavitav hoiatusteade, on leitud;

b)	kontrolli koht, aeg ja põhjus;

c)	reisi marsruut ja sihtkoht;

d)	teavitavas hoiatusteates käsitletava isikuga kaasas olevad isikud, kelle puhul on mõistlik eeldada, et nad on seotud teavitavas hoiatusteates käsitletava isikuga;

e)	kaasas olevad esemed, sealhulgas reisidokumendid;

f)	isiku leidmise asjaolud.

2. Täideviiv liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud andmed täiendava teabe vahetamise teel hoiatusteate sisestanud liikmesriigile.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui teavitavas hoiatusteates käsitletav isik leitakse teavitava hoiatusteate SISi sisestanud liikmesriigi territooriumilt, eesmärgiga teavitada Europoli kooskõlas artikli 48 lõike 8 punktiga b.

4. Täideviiv liikmesriik tagab võimalikult suure hulga lõikes 1 kirjeldatud andmete diskreetse kogumise oma riiklike pädevate asutuste igapäevatoimingute käigus. Selliste andmete kogumine ei tohi ohustada kontrolli diskreetset laadi ning isik, kelle kohta teavitav hoiatusteade on sisestatud, ei tohi mingil viisil sellise hoiatusteate olemasolust teada saada.“

Artikli 43 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. SISis sisalduvates daktüloskoopilistes andmetes, mis on seotud artiklite 26, 32, 36, 37a ja 40 kohaselt sisestatud hoiatusteadetega, võib samuti teha päringuid, kasutades täielikke või osalisi sõrme- või peopesajälgi, mis on leitud uuritavate raskete kuritegude või terrorikuritegude toimumispaikadest ja mille puhul on võimalik teha kindlaks, et need sõrme- või peopesajäljed kuuluvad suure tõenäosusega kuriteo toimepanijale, tingimusel et päring tehakse samaaegselt liikmesriikide asjakohastes siseriiklikes sõrmejälgede andmebaasides.“

Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid teavitavad täiendava teabe vahetamise teel Europoli:

a)	kõigist artikli 37a alusel SISi sisestatud teavitavate hoiatusteadete kohta saadud päringutabamustest;

b)	sellest, kui isik, kelle kohta on sisestatud teavitav hoiatusteade, on leitud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi territooriumilt, kooskõlas artikli 37b lõikega 3, ning

c)	kõigist päringutabamustest, mis saadakse terrorikuritegudega seotud hoiatusteadete kohta, mis ei ole SISi sisestatud artikli 37a alusel.

Liikmesriigid võivad erandkorras jätta Europoli käesoleva lõike punkti c kohastest hoiatusteadete kohta saadud päringutabamustest teavitamata, kui teavitamine ohustaks käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust või oleks vastuolus hoiatusteate sisestanud liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvidega.“;

b)	lõige 9 jäetakse välja.

Artiklit 53 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriik võib sisestada artikli 32 lõike 1 punktide c, d ja e ning artiklite 36 ja 37a kohase isikut käsitleva hoiatusteate üheks aastaks. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik vaatab hoiatusteate säilitamise vajaduse läbi ühe aasta jooksul.“;

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Hoiatusteate sisestanud liikmesriik võib lõigetes 2, 3, 4 ja 5 osutatud läbivaatamistähtaja jooksul pärast registreeritavat põhjalikku igal üksikjuhul eraldi toimuvat hindamist otsustada isikut käsitlevat hoiatusteadet läbivaatamistähtajast kauem säilitada, kui see osutub vajalikuks ja proportsionaalseks eesmärkidel, milleks hoiatusteade sisestati. Sellisel juhul kohaldatakse lõikeid 2, 3, 4 ja 5 ka hoiatusteate säilitamisaja pikendamise suhtes. Kõigist sellistest säilitamisaja pikendamistest tuleb teatada CS-SISile.

7. Pärast käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 osutatud läbivaatamistähtaja möödumist kustutatakse isikuid käsitlevad hoiatusteated automaatselt, välja arvatud juhul, kui hoiatusteate sisestanud liikmesriik on CS-SISile teatanud hoiatusteate säilitamisaja pikendamisest vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. CS-SIS teavitab hoiatusteate sisestanud liikmesriiki ja artikli 37a kohaselt SISi sisestatud teavitavate hoiatusteadete puhul ka Europoli andmete plaanipärasest kustutamisest automaatselt neli kuud ette. Artikli 37a kohaselt SISi sisestatud teavitavate hoiatusteadete puhul abistab Europol hoiatusteate sisestanud liikmesriiki viivitamata käesoleva artikli lõikes 6 osutatud põhjaliku igal üksikjuhul eraldi toimuva hindamise läbiviimisel.“

Artikli 54 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artiklite 26, 32, 34, 36 ja 37a kohaselt sisestatud esemeid käsitlevad hoiatusteated, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, vaadatakse läbi vastavalt artiklile 53. Selliseid hoiatusteateid säilitatakse ainult seni, kuni säilitatakse isikut käsitlevat hoiatusteadet.“

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmine lõige:

„4a. Artikli 37a kohased teavitavad hoiatusteated kustutatakse, kui:

a)	hoiatusteade on artikli 53 kohaselt aegunud või

b)	hoiatusteate sisestanud liikmesriigi pädev asutus on, sealhulgas asjakohasel juhul Europoli ettepanekul, teinud hoiatusteate kustutamise otsuse.“;

b)	lõige 7 asendatakse järgmisega: „7. Artiklite 26, 32, 34, 36 ja 37a kohaselt sisestatud hoiatusteated esemete kohta, mis on seotud isikut käsitleva hoiatusteatega, kustutatakse kooskõlas käesoleva artikliga isikut käsitleva hoiatusteate kustutamisel.“

10)

Artiklit 56 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid võivad töödelda artiklis 20 osutatud andmeid üksnes neil eesmärkidel, mis on sätestatud iga artiklites 26, 32, 34, 36, 37a, 38 ja 40 osutatud hoiatusteadete kategooria jaoks.“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artiklite 26, 32, 34, 36, 37a, 38 ja 40 kohastes hoiatusteadetes sisalduva teabe töötlemine SISis muudel eesmärkidel kui need, milleks see SISi sisestati, peab olema seotud konkreetse juhtumiga ning vajalik avalikku korda ja julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu ärahoidmiseks, olulistel riikliku julgeolekuga seotud kaalutlustel või raske kuriteo tõkestamiseks. Selleks tuleb eelnevalt saada hoiatusteate sisestanud liikmesriigilt luba.“

11)	Artiklisse 74 lisatakse järgmine lõige: „5a. Liikmesriigid, Europol ja eu-LISA esitavad komisjonile teabe, mida tal on vaja määruse (EL) 2016/794 artiklis 68 osutatud hindamiseks ja aruannete koostamiseks.“

12)

Artiklisse 79 lisatakse järgmine lõige:

„7. Komisjon võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks kuupäev, millest alates võivad liikmesriigid hakata vastavalt käesoleva määruse artiklile 37a teavitavaid hoiatusteateid SISi sisestama, neid SISis ajakohastama ja kustutama, olles eelnevalt kontrollinud, et täidetud on järgmised tingimused:

a)	käesoleva määruse kohaselt vastu võetud rakendusakte on muudetud vajalikus ulatuses, et kohaldada käesolevat määrust, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/1190 (*1);

b)	liikmesriigid ja Europol on teavitanud komisjoni sellest, et nad on võtnud vajalikud tehnilised ja menetluslikud meetmed SISi andmete töötlemiseks ja täiendava teabe vahetamiseks vastavalt käesolevale määrusele, mida on muudetud määrusega (EL) 2022/1190;

c)	eu-LISA on teavitanud komisjoni kõigi CS-SISi ning CS-SISi ja N.SISi koostalitlusega seotud testimistegevuste edukast lõpuleviimisest.

Nimetatud komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2022. aasta määrus (EL) 2022/1190, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1862 seoses kolmandate riikide kodanike kohta informatiivsete hoiatusteadete sisestamisega Schengeni infosüsteemi (SIS) liidu huvides (ELT L 185, 12.7.2022, lk 1).“ "

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates määruse (EL) 2018/1862 artikli 79 lõike 7 kohaselt kindlaks määratud kuupäevast, välja arvatud käesoleva määruse artikli 1 punkt 12, mida kohaldatakse alates 1. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 6. juuli 2022

Euroopa Parlamendi nimel

president

R. METSOLA

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BEK

(1) Euroopa Parlamendi 8. juuni 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. juuni 2022. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(8) Nõukogu 18. novembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1745, mis käsitleb andmekaitset käsitlevate Schengeni acquis’ sätete jõustamist ning teatavate Schengeni acquis’ sätete ajutist jõustamist Iirimaal (ELT L 393, 23.11.2020, lk 3).

(9) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(10) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(11) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(12) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/149/JSK sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 50).

(13) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(14) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/349/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, eelkõige seoses õigusalase koostööga kriminaalasjades ja politseikoostööga (ELT L 160, 18.6.2011, lk 1).

(15) Nõukogu 29. juuni 2010. aasta otsus 2010/365/EL Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 166, 1.7.2010, lk 17).

(16) Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/934, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (ELT L 165, 2.7.2018, lk 37).

(17) Nõukogu 25. aprilli 2017. aasta otsus (EL) 2017/733 Schengeni infosüsteemi käsitlevate Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Horvaatia Vabariigis (ELT L 108, 26.4.2017, lk 31).