KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1173,

31. mai 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013, (1) eriti selle artikli 26 esimese lõigu punkti c, artikli 60 lõike 4 esimese lõigu punkti b, artiklit 75 ja artiklit 92,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2021/2116 on sätestatud põhinormid, mis käsitlevad muu hulgas liikmesriikide kohustust kaitsta liidu finantshuve ja anda aru poliitika tulemuslikkuse kohta. Selleks et tagada uue õigusraamistiku sujuv toimimine, tuleb vastu võtta teatavad eeskirjad, mis käsitlevad ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) kolme osa (põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem, georuumiline taotlussüsteem ja pinnaseiresüsteem) kvaliteedi hindamise aruandeid ja seonduvaid parandusmeetmeid, toetusetaotlustele ja pinnaseiresüsteemile esitatavaid nõudeid, pinnaseiresüsteemi jaoks satelliidiandmete kogumist reguleerivat raamistikku ning heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrolli seoses puuvilla eritoetusega. Uute õigusnormidega tuleks asendada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (2) asjakohased sätted.

(2)

Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruanded peaksid olema põhjalikud, et oleks võimalik hinnata ühtse süsteemi kõnealuste osade abil saadud teabe usaldusväärsust. Nende aruannete sisu peaks võimaldama ka järeldada, kas on antud piisav kindlus sellise teabe kvaliteedi kohta, mida kasutatakse seoses liikmesriigi kohustusega esitada tulemusaruanne ühtse süsteemi raames hallatavate pindalapõhiste sekkumiste väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Seepärast peaksid need aruanded sisaldama eelkõige teavet kvaliteedihindamise raames tehtud töö kohta, tuvastatud puuduste kohta ning diagnostilist teavet nende puuduste võimalike algpõhjuste kohta. Täpsemalt peaksid aruanded sisaldama teavet kvaliteedi hindamisel kasutatud andmete ja kujutiste ning nende testimistulemuste kohta. Kogemus, mis on saadud liikmesriikide ja komisjoni vahel põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi kvaliteedi hindamisega seotud teabe vahetamisel, on näidanud, et eriti on abi spetsiaalsete elektrooniliste teabesüsteemide kasutamisest. Selleks et hõlbustada liikmesriikide tööd ja teabevahetust komisjoniga, tuleks selliseid teabesüsteeme määruses (EL) 2021/2116 sätestatud kolme kvaliteedihindamise aruande koostamiseks jätkuvalt kasutada ja vajaduse korral edasi arendada.

(3)

Et täita iga-aastase tulemusaruande jaoks usaldusväärsete andmete esitamise eesmärki, tuleks kolme kvaliteedihindamise, eelkõige georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise tulemused ühendada, et hinnata väljund- ja tulemusnäitajate kohta esitatud andmetes esinevat pindalaviga, mis on tingitud nimetatud süsteemide puudustest. Tuleks kehtestada eeskirjad parandusmeetmete kohta, mida võib olla vaja puuduste kõrvaldamiseks kindlaksmääratud aja jooksul. Lisaks peaksid 2024. ja 2026. aasta kohta koostatud aruanded võimaldama kontrollida, kas kõigis liikmesriikides on nõuetekohaselt loodud pinnaseiresüsteem ning kas selle järkjärguline rakendamine on olnud edukas, hõlmates kõiki toetuskõlblikkuse tingimusi ja sekkumisi, mida saab jälgida. Sel eesmärgil peaksid aruanded sisaldama kõigi ühtse süsteemi alla kuuluvate pindalapõhiste sekkumiste kõigi toetuskõlblikkuse kriteeriumide loetelu koos teabega analüüsiks kasutatud andmeallikate kohta.

(4)

Liikmesriigid peaksid looma usaldusväärse ja nüüdisaegse toetusetaotluste haldamise süsteemi, mis võimaldab elektroonilist teabevahetust ja toimib iga-aastase tsükli raames. Liikmesriigid peaksid pidama silmas lihtsustamist toetusesaajate ja riikide haldusasutuste jaoks, näiteks sätestades, et üks taotlus võib hõlmata mitut sekkumist või mitut toetusesaajat, kes esitavad taotluse ühiselt, või et põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral võetakse asjaomasel aastal arvesse üht taotlust põllumajandusliku majapidamise kohta. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et tagada sekkumiste nõuetekohane haldamine juhul, kui sama toetusesaaja eest vastutab rohkem kui üks makseasutus.

(5)

Liikmesriigid peaksid kasutama ära digitaliseerimisest tulenevaid võimalusi, kasutades kogu suhtluseks toetusesaajatega eelkõige elektroonilisi vahendeid. Lisaks peaksid liikmesriigid lihtsustamise eesmärgil hankima sekkumiste haldamiseks vajalikku teavet võimalikult suures ulatuses avaliku halduse asutuste käsutuses olevatest andmeallikatest.

(6)

Toetusetaotluste esitamise protsessi hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks eeltäidetud vormid, mis sisaldavad kogu toetusesaajatele olulist ajakohastatud teavet. Liikmesriigid peaksid ära hoidma nõuetele mittevastavust, võimaldades eeltäidetud vormides teha muudatusi ja andes suunavaid hoiatusi, mis aitavad toetusesaajal võimalikke mittevastavusi kindlaks teha ja esitada taotlus nõuetekohaselt. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse muudatusi, mida toetusesaajad on teinud riikide haldusasutuste andmebaasides oleva teabe ajakohastamiseks. Toetusesaajate võrdse kohtlemise huvides tuleks juhul, kui liikmesriik otsustab rakendada automaatset taotluste süsteemi, tagada sama üksikasjalikkuse tase, mida nõutakse käesoleva määruse kohase toetusetaotluse puhul.

(7)

Ühtse süsteemi toetusetaotlustes tuleks võimaluste piires esitada kogu teave, mida on vaja hõlmatud sekkumiste nõuetekohaseks ja usaldusväärseks haldamiseks ning selleks, et anda korrektselt aru väljund- ja tulemusnäitajatest. Sekkumiste nõuetekohase haldamise huvides peaks vastutus esitatud toetusetaotluse eest jääma toetusesaajale, et oleks võimalik selgelt täita kõiki asjaomaseid õigusi ja kohustusi.

(8)

Tuleks kehtestada kord nõuetele mittevastavuse vältimiseks, võimaldades toetusetaotlusi teatava tähtaja jooksul muuta või tagasi võtta. Kui kõik konkreetse sekkumise raames toetuse saajad on hõlmatud halduskontrollidega ja/või nende puhul kasutatakse pinnaseiresüsteemi, ei ole sanktsioonide hoiatav mõju vajalik. Seepärast tuleks muutmist või tagasivõtmist lubada igal ajal enne tähtaja saabumist, sest see on vajalik sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks. Muutmist või tagasivõtmist ei tohiks siiski lubada selliste mittevastavuste puhul, mis on seotud toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist ei ole võimalik jälgida, ning mis on avastatud tänu muudele allikatele kui pinnaseiresüsteem ja halduskontrollid. Muudel juhtudel ei tohiks muutmist ega tagasivõtmist lubada, kui toetusesaajat on teavitatud kavandatavast kohapealsest kontrollist või kui ette teatamata kohapealse kontrolli käigus on juba avastatud nõuetele mittevastavus. Selleks et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (3) artikli 34 lõike 2 kohasteks veiste, lammaste ja kitsedega seotud sekkumisteks vajaliku teabe usaldusväärsus, tuleks muudatuste tegemise tähtaeg kehtestada nii, et toetusetaotluses oleks võimalik muudatusi teha ja loomade elektroonilist andmebaasi oleks võimalik ajakohastada enne kuupäeva, mille liikmesriik on kindlaks määranud identifitseerimis- ja registreerimisnõude täitmiseks.

(9)

Liikmesriigid peaksid tagama, et georuumiline taotlus sisaldaks vajalikku teavet, et hallata ühtse süsteemi raames pindalapõhiseid sekkumisi ja vajalikul määral pindalapõhiseid sekkumisi veinisektoris ning tingimuslikkuse alusel esitatavaid nõudeid. Liikmesriikidele kasulike suuniste andmiseks tuleks esitada georuumilise taotluse elementide mittetäielik loetelu. Mis puudutab taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevat teavet, mille toetusesaaja peab esitama, kui see on asjakohane ühtse süsteemi raames toimuva sekkumise puhul, mille jaoks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetust taotletakse, võivad liikmesriigid otsustada seda teavet kasutada seoses kohustusega registreerida nende toodete kasutamine, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (4).

(10)

Loomapõhiste sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks sätestada teatavad eeskirjad asjaomaste toetusetaotluste sisu kohta. Selleks et tagada läbipaistvus ja toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks ka selgitada, et kui kasutatakse automaatset taotluste süsteemi, loetakse asjaomase sekkumise puhul deklareerituks kõik loomad, kes on toetusesaaja omandis ja võivad selle sekkumise raames toetust saada.

(11)

Määrusega (EL) 2021/2116 kehtestati ühtse süsteemi kohustusliku osana pinnaseiresüsteem. Et tagada selle kohustuse nõuetekohane ja ühetaoline täitmine, peaks pinnaseiresüsteemi kohaldamisala olema kõigis liikmesriikides ühesugune, hõlmates seega kõiki ühtse süsteemi raames hallatavaid toetusesaajaid ja pindalapõhiseid sekkumisi ning kõiki tingimusi, mille täitmist on võimalik jälgida. Esmatähtsaks tuleks pidada pinnaseiresüsteemi raames toimuva andmeanalüüsi automatiseerimist, et toetada ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamise valdkonnaülest eesmärki. Neil põhjustel tuleks järk-järgult suurendada selliste toetuskõlblikkuse tingimuste arvu, mille täitmist võib lugeda jälgitavaks Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et 2023. ja 2024. aastal kohaldatakse pinnaseiresüsteemi kõigi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete automaatse töötlemise abil. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, kas nende toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist jälgitakse praktikas Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete töötlemise teel. Kui toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist ei saa pidada Copernicuse Sentineli satelliidiandmete abil jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada tingimuste täitmist jälgida muude vähemalt samaväärsete andmete töötlemise abil või lugeda nende tingimuste täitmise jälgimist mitteteostatavaks. Alates 2025. aastast peaksid liikmesriigid tagama, et pinnaseiresüsteemi kohaldatakse kõigi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille puhul loetakse võimalikuks nende täitmise jälgimist kas Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muul viisil geomärgistatud fotode automaatse töötlemise abil. Arvestades aga jõupingutusi ja investeeringuid, mida on vaja selleks, et lisada geomärgistatud fotod pinnaseiresüsteemi vähemalt samaväärsete andmetena, tuleks liikmesriikidele anda aega vajalike ettevalmistustööde tegemiseks. Seetõttu tuleb liikmesriikidel tagada, et programmitöö perioodi jooksul hõlmataks järk-järgult toetuskõlblikkuse tingimused, mille puhul loetakse võimalikuks nende täitmise jälgimist geomärgistatud fotode abil. Need jõupingutused peaksid tagama pideva edasimineku alates 2025. aastast. Liikmesriigid peaksid otsustama, milliste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, hakatakse igal aastal pinnaseiresüsteemi kohaldama. Selleks et liikmesriikidel oleks veelgi lihtsam kõnealust uut tehnoloogiat pinnaseiresüsteemi integreerida, peaksid nad enne 1. jaanuari 2027 hakkama kohaldama pinnaseiresüsteemi vähemalt teatava protsendi sekkumiste suhtes, mille puhul saab toetuskõlblikkuse tingimuste täitmist pidada jälgitavaks üksnes geomärgistatud fotode abil. Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus otsustada, millised sekkumised, millel on vähemalt üks toetuskõlblikkuse tingimus, mille täitmist jälgitakse pinnaseiresüsteemi raames geomärgistatud fotode abil, nimetatud protsendimääras sisalduvad. Liikmesriigid peaksid oma otsusega siiski tagama, et pinnaseiresüsteemi kohaldatakse kõigi pindalapõhiste sekkumiste suhtes, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/2116 artiklis 70.

(12)

Lisaks tuleks kehtestada ühised nõuded tagamaks, et maa-aladel, mille jaoks sekkumise raames toetust taotletakse, ei esineks toetuskõlbmatut maad, toetuskõlbmatut maakasutust ega muudatusi põllumajandusmaa kategoorias, mis võiks mõjutada selliste sekkumispõhiste toetuskõlblikkuse tingimuste analüüsi, mille puhul kasutatakse pinnaseiresüsteemi. Nende nõuete täitmist tuleks kogu taotlusaasta jooksul hinnata seoses asjaomases toetusetaotluses sisalduvate sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimustega, et võimaldada hiljem teha pinnaseiresüsteemi abil sisulist analüüsi. Maakasutust tuleks hinnata piiritletud alal, et teha konkreetse toetusetaotluse ja asjaomase sekkumise põhjal kindlaks, kas eeldatav ruumiline või ajaline toiming on aset leidnud. Pinnaseiresüsteemi väljatöötamisel peaksid liikmesriigid täiel määral ära kasutama selle potentsiaali, kasutades olemasolevat teavet põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks ja suheldes toetusesaajatega, et võimaldada toetusetaotluste muutmist. Kui liikmesriik peab pärast pinnaseiresüsteemi tulemuste selgumist teavitama toetusesaajat nõuetele mittevastavusest juhtudel, kui esineb toetuskõlbmatuid maa-alasid või toetuskõlbmatut maakasutust, tuleks teave mittevastavuse kohta edastada niipea, kui mittevastavus avastatakse, et anda toetusesaajale võimalus toetusetaotlust võimalikult kiiresti muuta ning et saaks uuesti teha sisuka ja õigeaegse pinnaseiresüsteemi analüüsi. Samuti tuleks selgitada, kuidas kohaldatakse praktikas süsteemi järkjärgulise rakendamise võimalust, määrates kindlaks 2023. aastal hõlmatavad sekkumised.

(13)

Selleks et pinnaseiresüsteem hõlmaks kõiki ühtse süsteemi raames hallatavate pindalapõhiste sekkumiste toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil, on vaja laiendada andmeliike ja kehtestada standardid, millega tagatakse nende samaväärsus satelliidiandmetega. Selleks et hoida ära puudusi liikmesriikide moderniseerimisalases töös, tuleks geomärgistatud fotosid käsitada pinnaseiresüsteemi jaoks vähemalt samaväärsete andmetena.

(14)	Tuleks kehtestada erieeskirjad objektiivse ja tõhusa menetluse jaoks, mille alusel kogutakse satelliidiandmeid pinnaseiresüsteemi jaoks.

(15)	Puuvillaga seotud sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks tuleks sätestada teatavad eeskirjad selliste kontrollide sisu kohta, mida liikmesriigid teevad heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes.

(16)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 kehtetuks tunnistada. Nimetatud määrust tuleks siiski jätkuvalt kohaldada enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetustaotluste suhtes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) alusel rakendatud toetusmeetmetega seotud maksetaotluste suhtes.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusfondide komitee, ühise põllumajanduspoliitika komitee ja põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad määruse (EL) 2021/2116 artiklis 65 osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (edaspidi „ühtne süsteem“) kohta seoses järgmisega:

komisjonile edastatavate või kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja sisu ning edastamise või kättesaadavaks tegemise kord:

i)	põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruanded;

ii)	määruse (EL) 2021/2116 artiklites 68, 69 ja 70 osutatud parandusmeetmed;

b)	määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 kohase toetuse taotlemise süsteemi ja kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud pinnaseiresüsteemi põhijooned ja eeskirjad, sealhulgas sekkumiste arvu järkjärgulise suurendamise parameetrid pinnaseiresüsteemi raames;

c)	menetlus, mille kohaselt toimub määruse (EL) 2021/2116 artiklis 24 osutatud satelliidiandmete hankimine seatud eesmärkide saavutamiseks;

d)	satelliidiandmete hankimist, tõhustamist ja kasutamist reguleeriv raamistik ning kohaldatavad tähtajad ning

e)	heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrolli süsteem puuvilla eritoetuse puhul, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise II peatüki 3. jao 2. alajaos.

Artikkel 2

Kvaliteedi hindamise aruanded

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile määruse (EL) 2021/2116 artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 6 ja artikli 70 lõikes 2 osutatud kvaliteedihinnangu aruannetena, mis esitatakse elektrooniliste teabesüsteemide kaudu, mis võimaldavad vahetada teavet, dokumente ja tõendavaid andmeid.

2. Lõikes 1 osutatud aruannetes esitatakse teave kvaliteedi hindamise raames tehtud töö kohta, eelkõige seoses kohapealsete külastuste tulemustega ja/või selliste kujutiste analüüsiga, mis annavad usaldusväärset ja lõplikku teavet kohapealse tegeliku olukorra kohta, ning kvantifitseeritakse asjaomase kvaliteedihindamise käigus tuvastatud puudused. Lõikes 1 osutatud kvaliteedihinnangute tulemused ühendatakse, et arvutada välja viga iga-aastases tulemusaruandes esitatud hektarite arvus või maa-alade osakaalus.

3. Kui lõikes 1 osutatud kvaliteedihinnangute tulemustest ilmneb puudusi, märgib liikmesriik kvaliteedi hindamise aruandes selgelt parandusmeetmed nende puuduste kõrvaldamiseks. Kui komisjon leiab, et eelmisel aastal kavandatud parandusmeetmete rakendamisel tehtud edusammud ei ole piisavad, võib ta nõuda, et liikmesriik esitaks tegevuskava kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikliga 42.

4. Lõikes 1 osutatud kvaliteedihindamise käigus tuvastatud korduvate puuduste korral nõuab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artikli 42 lõikega 1 tegevuskava koostamist, kui samad puudused avastatakse teist aastat järjest, ilma et neid oleks parandatud, ja kui neid käsitatakse oluliste puudustena vastavalt kõnealuse määruse artikli 2 punktile d.

5. Pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aruandes, mis esitatakse 2024. ja 2026. aasta kohta, tuleb loetleda kõik toetuskõlblikkuse tingimused kõigi pinnaseiresüsteemiga hõlmatud sekkumiste puhul koos teabega analüüsiks kasutatud andmeallikate kohta.

Artikkel 3

Toetuse taotlemise süsteemi üldeeskirjad

1. Liikmesriigid loovad elektroonilise süsteemi toetusetaotluste jaoks, mille toetusesaajad esitavad igal aastal ja mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis võimaldab liikmesriikidel kontrollida toetuskõlblikkuse tingimusi vähemalt määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud sekkumiste puhul ning vajaduse korral tingimuslikkuse ja toetusõigustega seotud tingimusi ja nõudeid. Süsteem peab võimaldama toetusesaajaid selgelt ja üheselt identifitseerida, eelkõige juhul, kui kasutatakse kõnealuse määruse artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi. Süsteem peab hõlmama georuumilist taotlussüsteemi ja, kui see on kohaldatav, kõnealuse määruse artikli 66 lõike 1 punktis b osutatud loomapõhist taotlussüsteemi.

2. Toetusetaotlused tuleb esitada liikmesriigi määratud tähtaja jooksul ja need peavad olema seotud taotluse esitamise kalendriaastaga.

3. Liikmesriigid võivad ette näha ühe toetusetaotluse, mis hõlmab mitut määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud sekkumist, toetusõigust ja tingimuslikkust.

4. Liikmesriigid võivad otsustada, et toetusesaajate rühm võib esitada toetusetaotluse ühiselt, tingimusel et on tagatud kõigi toetusesaajate võrdne kohtlemine.

5. Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ühelt toetusesaajalt teisele, võtavad liikmesriigid üleandmise aastal arvesse ainult ühte kõnealuse põllumajandusliku majapidamise toetusetaotlust.

6. Määruse (EL) 2021/2115 artiklite 31, 34 ja 70 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul võivad liikmesriigid juhul, kui loom antakse üle ühelt toetusesaajalt teisele, selle looma puhul üleandmise aastal arvesse võtta rohkem kui ühte toetusetaotlust, tingimusel et nad suudavad tagada asjaomaste toetusesaajate mittediskrimineerimise, kontrollide tõhususe, võimalike karistuste õiglase kohaldamise ja ühtse süsteemi aastasuse põhimõtte järgimise.

7. Sekkumiste nõuetekohaseks haldamiseks liikmesriigis ja juhul, kui sama toetusesaaja toetusetaotluse haldamise eest vastutab rohkem kui üks makseasutus, võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed tagamaks, et vajalik teave tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele makseasutustele.

Artikkel 4

Toetuse taotlemise süsteemiga seotud menetluste lihtsustamine

1. Liikmesriigid loovad toetusesaaja ja ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks mõeldud elektroonilised vahendid, millega tagatakse, et edastatud andmed on ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames toimuvat sekkumiste nõuetekohast haldamist silmas pidades usaldusväärsed. Kui tõendavaid dokumente ei ole võimalik elektrooniliselt edastada, kehtestavad liikmesriigid nende mitteelektroonilisel teel edastamiseks samad tähtajad.

2. Liikmesriigid võivad ette näha lihtsustatud menetlused, kui andmed on ametiasutustele juba kättesaadavad, eelkõige juhul, kui olukord ei ole pärast toetusetaotluse viimast esitamist muutunud. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada toetusetaotluste puhul riikide ametiasutuste käsutuses olevatest andmeallikatest saadud andmeid. Liikmesriigid tagavad, et need teabeallikad on andmete nõuetekohaseks haldamiseks vajaliku kindlusastmega, et tagada nimetatud andmete usaldusväärsus, terviklikkus ja turvalisus.

3. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid taotleda koos toetusetaotlusega esitatavates tõendavates dokumentides nõutavat teavet otse teabeallikast.

Artikkel 5

Toetuse taotlemise süsteemi käsitlevad nõuded

1. Liikmesriigid teevad toetusesaajatele elektrooniliselt kättesaadavaks määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 3 osutatud eeltäidetud vormid.

2. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõigetes 2 ja 3 osutatud pindalapõhiste sekkumiste puhul peavad eeltäidetud vormid sisaldama kõige viimast ajakohastatud vastavat graafilist materjali, mis esitatakse geoinfosüsteemil põhineva liidese kaudu, et hõlbustada alade georuumilist deklareerimist kõnealuste sekkumiste ja tingimuslikkusega seoses.

3. Lõikes 1 osutatud eeltäidetud vormides märgitakse järgmine:

a)	kõigi selliste põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide ühene identifitseerimistunnus, mida põllumajandusliku majapidamise liikmesriik käsitab toetusõiguslikena;

b)	nende maatükkide deklareeritud pindala ja asukoht ning vastav toetusõiguslik ala, mis on eelmisel aastal kindlaks määratud pindalapõhiste sekkumiste jaoks toetuse saamiseks;

c)	tingimuslikkuse seisukohast oluline teave.

4. Toetusesaajatele võib esitada ka pinnaseiresüsteemist tulenevat teavet, kui see on toetusetaotluse jaoks asjakohane.

5. Veiseid, lambaid ja kitsi puudutavate loomapõhiste sekkumiste puhul tugineb liikmesriik komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 (6) artikli 2 punktis 25 määratletud ajakohastatud elektroonilisele andmebaasile, et eeltäidetud vormides oleks kõnealusest andmebaasist pärit uusim teave, mis peab olema ajakohastatud vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/520 (7) sätestatud tähtaegadele.

6. Liikmesriigid annavad toetusesaajatele võimaluse parandada eeltäidetud vorme tähtaja jooksul, mille liikmesriik kehtestab vastavalt artiklis 3 sätestatud toetusetaotluste esitamise tähtaja tingimustele ning artiklis 7 sätestatud toetusetaotluste muutmise või tagasivõtmise tingimustele.

7. Toetusesaajate poolt eeltäidetud vormides tehtud muudatusi võetakse asjakohasel juhul arvesse põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamisel, pinnaseiresüsteemi kohaldamisel ja lõikes 5 osutatud elektroonilises andmebaasis.

8. Selleks et lihtsustada toetusesaajatel teabe esitamist, nähakse toetuse taotlemise süsteemis ette taotlusprotsessi ajal nähtavad suunavad hoiatused.

9. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi, tagavad käesolevas määruses sätestatuga samaväärse üksikasjalikkuse taseme.

Artikkel 6

Toetusetaotluste sisu

1. Toetusetaotlusena käsitatakse ühtse süsteemiga reguleeritava mis tahes sekkumise raames esitatavat toetusetaotlust või, kui see on asjakohane, toetuse- või maksetaotlust.

2. Toetusetaotlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	toetusesaaja isikuandmed;

b)	taotletava(te) sekkumis(t)e üksikasjad;

c)	asjakohasel juhul mis tahes tõendavad dokumendid, mis on vajalikud asjaomase sekkumise puhul toetuskõlblikkuse tingimuste ja muude asjakohaste nõuete kehtestamiseks;

d)	tingimuslikkusega seotud teave.

Toetusesaaja vastutab toetusetaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest. See kehtib ka juhul, kui liikmesriik kohaldab automaatset taotluste süsteemi.

3. Liikmesriigid tagavad, et toetusetaotlus sisaldab kogu teavet, mis on vajalik selleks, et hankida määruse (EL) 2021/2116 artikli 66 lõikes 2 osutatud väljund- ja tulemusnäitajate korrektseks aruandluseks asjakohaseid andmeid seoses toetusetaotlusega hõlmatud sekkumistega.

Artikkel 7

Toetusetaotluste muutmine või tagasivõtmine

1. Toetusesaaja võib toetusetaotlust muuta või selle täielikult või osaliselt tagasi võtta järgmistel tingimustel:

sekkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse pinnaseiresüsteemi, igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Muutmine või tagasivõtmine ei ole siiski lubatud mittevastavuste korral, mis on seotud selliste toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist ei ole võimalik jälgida, ning mis on ilmnenud muul viisil kui pinnaseiresüsteemi või halduskontrollide abil või pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll;

määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutava toetusõiguslikkuse tingimuse puhul on muutmine või tagasivõtmine aga lubatud üksnes enne kuupäeva, mille liikmesriik on määranud kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõike 2 teise lausega, ning juhul, kui käesoleva punkti esimeses lauses osutatud tähtaeg ei ole möödunud. Lisaks ei ole muutmine või tagasivõtmine lubatud pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui toetusesaaja saab mittevastavusest teada ette teatamata kontrolli tulemusena. Siiski on lubatud muuta või tagasi võtta osa, mida kohapealse kontrolli käigus tuvastatud mittevastavus ei mõjuta;

muude sekkumiste puhul igal ajal enne liikmesriigi määratavat tähtaega, mis peab olema hiljemalt 15 kalendripäeva enne kuupäeva, mil määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 kohaselt tehakse esimene osamakse või ettemakse. Muutmine või tagasivõtmine ei ole aga lubatud pärast seda, kui toetusesaajat on teavitatud liikmesriigi kavatsusest teha kohapealne kontroll või kui toetusesaaja saab mittevastavusest teada ette teatamata kontrolli tulemusena. Siiski on lubatud muuta või tagasi võtta osa, mida kohapealse kontrolli käigus tuvastatud mittevastavus ei mõjuta.

2. Kui halduskontrolli või pinnaseiresüsteemi abil tuvastatakse toetuskõlblikkuse tingimustele mittevastavus, teavitavad liikmesriigid toetusesaajaid, võimaldades neil lõike 1 punktide a, b ja c kohaselt muuta või tagasi võtta toetusetaotluse see osa, mida mittevastavus mõjutab. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, on loomade identifitseerimist ja registreerimist puudutava toetusõiguslikkuse tingimusega seotud mittevastavuse korral muutmine või tagasivõtmine siiski lubatud üksnes enne kuupäeva, mille liikmesriik on kindlaks määranud kõnealuste nõuete täitmiseks, nagu on osutatud kõnealuse artikli lõikes 2. Selleks et protsessi toetusesaaja jaoks lihtsustada, võivad liikmesriigid teha vajalikud parandused toetusetaotluse osas, mida mittevastavus mõjutab. Sellisel juhul aga peavad liikmesriigid tagama, et toetusesaaja on liikmesriigi tehtud muudatustest teadlik ja tal on võimalus erimeelsuste korral reageerida.

3. Määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 kohaste loomapõhiste sekkumiste puhul, mis on seotud veiste, lammaste või kitsedega, võivad liikmesriigid ette näha, et käesoleva määruse artikli 5 lõikes 5 osutatud elektroonilisse andmebaasi esitatud teated põllumajanduslikust majapidamisest välja viidud looma kohta võivad asendada kirjalikku teadet loomaga seotud taotluse tagasivõtmise kohta.

4. Liikmesriikides, kes kohaldavad loomapõhiste sekkumiste puhul määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi, võivad toetusesaajad oma taotluse tagasi võtta üksnes kõigi sekkumisega seotud loomade puhul, kes on registreeritud elektroonilises andmebaasis.

5. Muutmine või tagasivõtmine peab toimuma liikmesriigi loodud ametlikke teabevahetuskanaleid kasutades.

6. Liikmesriigid teatavad toetusesaajatele toetusetaotluse muutmise või tagasivõtmise viimase kuupäeva. Liikmesriigid tagavad nende toetusesaajate võrdse kohtlemise, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis f osutatud automaatset taotluste süsteemi.

Artikkel 8

Georuumiline taotlus

1. Georuumilist taotlust kasutatakse kõigi ühtse süsteemi alla kuuluvate pindalapõhiste sekkumiste ja tingimuslikkusega seotud asjakohase teabe puhul, seda ka toetusesaajate puhul, kelle suhtes kohaldatakse tingimuslikkust, kuid kes ei taotle toetust pindalapõhiste sekkumiste raames.

2. Georuumilist taotlust võib kasutada ka pindalapõhiste sekkumiste puhul veinisektoris, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/2115 III jaotise III peatüki 4. jaos.

3. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab georuumiline taotlus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	selliste põllumajanduslike maatükkide ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide ühene identifitseerimistunnus, mida põllumajandusliku majapidamise liikmesriik käsitab toetusõiguslikena;

iga sekkumise raames toetuse saamiseks deklareeritud ala selge piiritlus põllumajanduslikel maatükkidel ja mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavatel maatükkidel, mida liikmesriik käsitab toetusõiguslikena, eelkõige juhul, kui ala, millele toetust taotletakse, on väiksem kui põllumajandusliku maatüki kogupindala;

c)	tingimuslikkuse või sekkumiste seisukohast asjakohaste maastikuelementide liik, asukoht ja vajaduse korral suurus;

d)	asjakohasel juhul põllukultuurid põllumajanduslikel maatükkidel;

asjakohasel juhul teave selle kohta, kas maatükk on ette nähtud mahepõllumajanduse jaoks ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (8) sätestatud mahepõllumajanduslikele tavadele ja meetoditele üleminekuks või nende säilitamiseks, mis on asjakohane määruse (EL) 2021/2115 artiklites 31 ja 70 osutatud sekkumisteks antava toetuse või tingimuslikkuse puhul;

asjakohasel juhul teave taimekaitsevahendite kasutamise kohta maatükkidel, kus kohaldatakse määruse (EL) 2021/2115 artiklite 31 ja 70 kohaseid sekkumisi, mille eesmärk on pestitsiidide säästev ja vähesem kasutamine. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada seda teavet seoses määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 67 lõikes 1 sätestatud nõudega säilitada taimekaitsevahendite andmeid;

g)	toetusõiguste identifitseerimine kooskõlas määruse (EL) 2021/2116 artiklis 73 sätestatud identifitseerimis- ja registreerimissüsteemiga, eesmärgiga tagada baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks;

h)	alade puhul, mille jaoks taotletakse puuvilla eritoetust, kasutatud puuvillaseemnete sort, ja kui see on kohaldatav, selle heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni andmed, mille liige toetusesaaja on;

kanepi tootmiseks kasutatavate alade puhul kasutatud seemnesort, kasutatud seemnete kogused kilogrammides hektari kohta ning ametlikud etiketid, mida kasutatakse seemnete pakendil vastavalt nõukogu direktiivile 2002/57/EÜ, (9) eriti selle artiklile 12, või mis tahes muu liikmesriigi poolt samaväärseks tunnistatud dokument. Kui etiketid tuleb esitada ka teistele riiklikele asutustele, võivad liikmesriigid ette näha, et need etiketid tagastatakse toetusesaajatele. Tagastatud etiketid märgistatakse taotluseks kasutatutena.

Artikkel 9

Loomapõhiste sekkumistega seotud taotlused

1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, peab loomapõhise sekkumisega seotud taotlus sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	loomade arv või vajaduse korral loomühikute arv iga liigi puhul, mille jaoks taotletakse loomapõhist sekkumist;

b)	asjakohasel juhul teave loomade pidamise koha kohta toetusetaotlusega hõlmatud kalendriaastal;

c)	kui toetus on seotud veiste, lammaste või kitsedega, ajakohastatud teave, mis on loomapõhise sekkumise jaoks asjakohane seoses loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteemiga vastavalt määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikele 2.

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punkti f kohast automaatset taotluste süsteemi, tagavad sama üksikasjalikkuse taseme, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1, tuginedes teabele, mis on kättesaadav ametlikus elektroonilises andmebaasis, mida tuleb kõigi loomade puhul ajakohastada kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 34 lõikega 2. Automaatse taotluste süsteemi alusel loetakse kõik toetusesaaja loomad, kes on sekkumise seisukohast asjakohased, taotlusesse lisatuks.

Artikkel 10

Pinnaseiresüsteem

1. Pinnaseiresüsteemi kohaldatakse igas liikmesriigis esitatud kõigi ühtse süsteemi kohaste pindalapõhiste sekkumiste toetusetaotluste suhtes ning seda kasutatakse kõnealuste pindalapõhiste sekkumiste alla kuuluvatel hektaritel aset leidvate põllumajandustegevuste ja -tavade vaatlemiseks, jälgimiseks ja hindamiseks ning vähemalt iga-aastaste tulemusaruannete koostamiseks.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõigi pindalapõhiste sekkumiste puhul kohaldatakse pinnaseiresüsteemi toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või muude vähemalt samaväärsete andmete abil, ning edastavad selle teabe asjaomastele toetusesaajatele.

3. Pinnaseiresüsteemi puhul loetakse toetuskõlblikkuse tingimuse täitmist jälgitavaks, kui seda saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete abil. Et käsitleda toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist loetakse jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada kasutada Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid või mis tahes muid vähemalt samaväärseid andmeid, mis on sätestatud artiklis 11. Alates 1. jaanuarist 2025 aga loetakse toetuskõlblikkuse tingimuse täitmist jälgitavaks, kui seda saab jälgida Copernicuse Sentineli satelliidiandmete või artiklis 11 osutatud geomärgistatud fotode abil. Et käsitleda toetuskõlblikkuse tingimusi, mille täitmist loetakse alates 1. jaanuarist 2025 jälgitavaks, võivad liikmesriigid otsustada kasutada Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid, geomärgistatud fotosid või muid vähemalt samaväärseid andmeid.

4. Liikmesriigid võivad otsustada toetuskõlblikkuse tingimused, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, lisada pinnaseiresüsteemi järk-järgult. Liikmesriigid tagavad, et pindala seiresüsteemi kohaldatakse enne 1. jaanuari 2027 vähemalt 70 % selliste sekkumiste suhtes, mis on seotud toetuskõlblikkuse tingimustega, mille täitmist saab jälgida üksnes geomärgistatud fotode abil. Liikmesriigid otsustavad, milliste toetuskõlblikkuse tingimuste suhtes, mille täitmist saab jälgida geomärgistatud fotode abil, hakatakse igal aastal pinnaseiresüsteemi kohaldama.

5. Pinnaseiresüsteemi raames jälgitavate toetuskõlblikkuse tingimuste analüüsimiseks võivad liikmesriigid otsustada kombineerida Copernicuse Sentineli satelliidiandmeid ja/või muud liiki vähemalt samaväärseid andmeid kooskõlas artiklis 11 täpsustatud kriteeriumidega, et hõlmata asjaomaste toetusetaotluste kogu üldkogum. Samuti võivad liikmesriigid otsustada teha Sentineli satelliidiandmete ja/või muud liiki vähemalt samaväärsete andmete astmelise analüüsi, et vähendada nende juhtumite arvu, mis ei ole lõplikult jälgitavad. Toetuskõlblikkuse tingimuste puhul, mille täitmist saab jälgida üksnes geomärgistatud fotode abil, võib liikmesriik juhul, kui toetusesaaja ei ole andmeid esitanud, otsustada, et asjaomane toetuskõlblikkuse tingimus ei ole täidetud.

6. Liikmesriigid tagavad, et iga-aastasest tulemusaruandest jäetakse välja hektarid, mis ei vasta asjakohastele toetusõiguslikkuse tingimustele kõige hilisemal kuupäeval, mis on lubatud toetusetaotluste muutmiseks kooskõlas artikliga 7.

7. Selleks et põllumajandustegevust ja -tavasid oleks võimalik usaldusväärselt vaadelda, jälgida ja hinnata, tagatakse pinnaseiresüsteemiga liikmesriigi poolt toetuskõlblikeks peetavate põllumajanduslike maatükkide või mittepõllumajanduslikke alasid hõlmavate maatükkide tasandil järgneva tuvastamine:

a)	toetuskõlbmatute alade olemasolu, eelkõige alaliste struktuuride tõttu;

b)	toetuskõlbmatu maakasutuse olemasolu;

c)	põllumajandusmaa kategooria muutus, olenemata sellest, kas tegemist on põllumaa, püsikultuuri või püsirohumaaga.

Kui see on asjakohane, kasutavad liikmesriigid käesolevas lõikes osutatud teavet põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteemi ajakohastamiseks.

8. Liikmesriigid edastavad toetusesaajatele teabe hektarite kohta, kus asjaomased toetuskõlblikkuse tingimused ei ole täidetud, ning tuvastatud toetuskõlbmatu maa-ala olemasolu, toetuskõlbmatu maakasutuse või põllumajandusmaa kategooria muutuse kohta, et toetusesaajad saaksid teha toetusetaotlustes artiklis 7 osutatud muudatusi või esitada täiendavaid tõendeid. Samuti võivad liikmesriigid otsustada edastada toetusesaajatele mis tahes muud esialgsed tulemused, sealhulgas juhtumid, mis ei ole lõplikult jälgitavad, et võimaldada toetusesaajatel vajaduse korral oma taotlusi vastavalt artikli 7 lõikele 1 muuta.

9. Erandina lõikest 1 ja selleks, et võimaldada pinnaseiresüsteemiga hõlmatud sekkumiste arvu järk-järgult suurendada, peab süsteem 2023. aastal andma teavet vähemalt järgmise kohta:

a)	kõik asjakohased toetuskõlblikkuse tingimused määruse (EL) 2021/2115 artiklis 21 osutatud kestlikkuse tagamisega seotud baassissetuleku toetuse andmiseks;

b)	kõik asjakohased toetuskõlblikkuse tingimused määruse (EL) 2021/2115 artiklis 71 osutatud looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangutega seotud sekkumiste puhul.

Artikkel 11

Pinnaseiresüsteemi jaoks vähemalt samaväärsed andmed

Liikmesriigid võivad pinnaseiresüsteemi puhul otsustada kasutada muid vähemalt samaväärseid andmeid, kui need on digitaalsel kujul, võimaldavad andmete automaatset töötlemist, on asjaomaste toetusesaajate jaoks või liikmesriigi maakategooriate puhul süstemaatiliselt kättesaadavad, ei ole diskrimineerivad ja sobivad konkreetse toetuskõlblikkuse tingimuse või kohustuse täitmise kindlakstegemiseks alal, mille suhtes asjaomast tingimust kohaldatakse. Sellega seoses käsitatakse geomärgistatud fotosid muude vähemalt samaväärsete andmetena, millele on osutatud määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõike 4 punktis b.

Artikkel 12

Satelliidiandmete hankimine

1. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 24 kohaldamisel teatab iga liikmesriik komisjonile enne pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise aastale eelneva kalendriaasta 1. novembrit oma täpsustused satelliidiandmete hankimise kohta seoses järgmisega:

a)	selliste maatükkide kogum sekkumise kohta, millest valitakse kvaliteedi hindamise valim;

b)	ajakava satelliidiandmete hankimiseks valitud maatükkidel toimuva sekkumise toetuskõlblikkuse tingimuste kohta.

2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel koostavad liikmesriigid kvaliteedihindamise valimi jaoks maatükkide kogumi, võttes aluseks kvaliteedihindamise kalendriaastale eelneva aasta toetusetaotlused. Nende maatükkide kogumit, mille kohta satelliidiandmeid taotletakse, võib kvaliteedihindamise kalendriaastal ajakohastada maatükkide osas, mis ei ole pärast asjaomase kalendriaasta toetusetaotluste esitamist enam konkreetse sekkumise puhul asjakohased, või sekkumiste alla kuuluvate maatükkide osas, mille jaoks eelmisel aastal toetust ei taotletud.

3. Komisjon sõlmib asjaomase liikmesriigiga enne 15. jaanuari lõike 1 punktides a ja b osutatud teavet käsitleva kokkuleppe pärast seda, kui on esitatud lõikes 1 osutatud teave.

4. Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 24 osutatud pädevad asutused või neid esindavad organid peavad järgima teenusepakkujatega sõlmitud lepingutes sisalduvaid autoriõigusealaseid sätteid.

5. Kui kõik liikmesriikidelt saadud taotlused ületavad määruse (EL) 2021/2116 artikli 24 kohaldamiseks ette nähtud eelarve, teeb komisjon olemasolevate rahaliste vahendite kõige tõhusamat kasutamist eesmärgiks seades otsuse esitatavate satelliidiandmete piiramise kohta. Kui liikmesriigid lisavad maatükkide kogumisse kalendriaasta jooksul pinnaseiresüsteemi kvaliteedi hindamise jaoks maatükke, ei pruugi komisjonil olla võimalik hankida kõiki asjakohaseid kujutisi.

Artikkel 13

Heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kontrollid puuvilla eritoetuse puhul

Liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva artikliga halduskontrolle heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes seoses puuvilla eritoetusega.

Kui see on asjakohane, et kontrollida määruse (EL) 2021/2115 artikli 40 lõikes 2 sätestatud õigust toetuse suurendamisele, teevad liikmesriigid ristkontrolli, võrreldes toetusesaaja georuumilises taotluses esitatud deklaratsiooni selle kohta, et ta on heakskiidetud tootmisharudevahelise organisatsiooni liige, asjaomase organisatsiooni edastatud teabega.

Liikmesriigid kontrollivad vähemalt kord iga viie aasta järel tootmisharudevaheliste organisatsioonide heakskiitmise kriteeriumide täitmist ja nende organisatsioonide liikmete nimekirja.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 809/2014 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2023.

Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt järgmise suhtes:

a)	enne 1. jaanuari 2023 esitatud otsetoetuste taotlused;

b)	maksetaotlused, mis on esitatud seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel rakendatud toetusmeetmetega;

c)	nõuetele vastavuse eeskirjadega seotud kontrollisüsteem ja halduskaristused.

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 toetusetaotluste suhtes, mis on seotud kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 rakendatavate sekkumistega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 435, 6.12.2021, lk 187.

(2) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6) Komisjoni 28. juuni 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 5.12.2019, lk 115).

(7) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/520, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega (ELT L 104, 25.3.2021, lk 39).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(9) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemnete turustamise kohta (EÜT L 193, 20.7.2002, lk 74).