KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1011,

10. märts 2022,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse, kuidas määrata kindlaks tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumentide lepingutest tulenevad kaudsed riskipositsioonid kliendi suhtes, kui leping ei ole sõlmitud otse kliendiga, kuid selle aluseks oleva võla- või kapitaliinstrumendi on emiteerinud asjaomane klient

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 390 lõike 9 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kliendi suhtes tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumentide lepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramine riskide kontsentreerumise hindamiseks peaks erinema määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskipõhiste kapitalinõuete puhul kasutatavast riskipositsiooni väärtuse arvutamise meetodist, sest alusvaraks oleva finantsinstrumendi makseviivitus võib tuua kahju asemel kasu. Kaudse riskipositsiooni väärtus peaks seetõttu sõltuma kahjust (positiivne riskipositsiooni väärtus) või kasust (negatiivne riskipositsiooni väärtus), mis tuleneks alusvaraks oleva finantsinstrumendi võimalikust makseviivitusest. Määruse (EL) nr 575/2013 IV osas sätestatud riskide kontsentreerumise korra kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisportfelli riskipositsioonide puhul tasaarvestada positiivsed ja negatiivsed positsioonid samades finantsinstrumentides või teatavatel tingimustel eri finantsinstrumentides, mille on emiteerinud asjaomane klient. Konkreetse kliendi suhtes olevat üldist netoriskipositsiooni võetakse arvesse ainult juhul, kui see on positiivne. Samuti tuleks konkreetse kliendi suhtes olevat üldist netoriskipositsiooni pärast seda, kui on arvesse võetud kaudseid riskipositsioone, mis tulenevad kauplemisportfelli määratud tuletislepingutest või krediidituletisinstrumentide lepingutest, arvesse võtta üksnes juhul, kui see on positiivne. Et vältida kauplemisportfellivälistest tuletislepingutest või krediidituletisinstrumentide lepingutest tulenevate kaudsete riskipositsioonide tasaarvestamist, tuleks kõnealustest positsioonidest tuleneva mis tahes negatiivse kaudse riskipositsiooni väärtuseks määrata null.

(2)

Selleks et tagada makseviivituse riski asjakohane arvessevõtmine, peaks optsioonide kaudse riskipositsiooni väärtus (olenemata sellest, kas see on määratud kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliseks) sõltuma optsioonihindade muutustest, mis tuleneksid vastava alusvaraks oleva finantsinstrumendi makseviivitusest, nt optsiooni turuväärtus ostuoptsioonide puhul ja optsiooni turuväärtus miinus optsiooni täitmishind müügioptsioonide puhul.

(3)

Krediidituletisinstrumentide eesmärk on kanda laenuvõtjatega seotud krediidirisk üle ilma varasid ennast üle kandmata. Alusvaraks oleva finantsinstrumendi kaudse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta krediidiasutuste ja investeerimisühingute rolli krediidiriski kaitse müüja või ostjana ning sellise krediidituletisinstrumendi lepingu liiki, mille nad sõlmivad. Kaudne riskipositsioon peaks seega olema võrdne krediidituletisinstrumendi lepingu turuväärtusega, mida tuleks korrigeerida summaga, mis tuleb vastaspoolele maksta või mis eeldatavasti vastaspoolelt saadakse aluseks oleva võlainstrumendi emitendi makseviivituse korral.

(4)

Muud liiki tuletislepingute puhul, mis kujutavad endast pikkade ja lühikeste positsioonide kombinatsiooni, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud täpse makseviivituse riski arvessevõtmise tagamiseks jagama need tuletislepingud eraldi tehinguosadeks. Kõnealustest tuletislepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult makseviivituse riskiga osasid, mille puhul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on makseviivituse korral kahjurisk. Kui aga krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa seda metoodikat kasutada, peaks neil konservatiivse käsitluse tagamiseks olema lubatud määrata alusvaraks olevate finantsinstrumentide kaudse riskipositsiooni väärtus maksimaalse kahjuna, mida nad võivad kanda tuletisinstrumendi alusvara emitendi makseviivituse tõttu.

(5)

Tuletisinstrumente võib luua instrumentide põhjal, millel on mitu aluseks olevat üksust. Nende mitme aluseks oleva üksusega tuletisinstrumentide puhul, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab võtta arvesse aluseks olevaid üksuseid ja tagada, et kasutatakse kõige täpsemat meetodit, tuleks kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel võtta aluseks tuletisinstrumendi hinna muutus mitme aluseks oleva üksusega instrumendi iga aluseks oleva üksuse makseviivituse korral. Et tagada kooskõla riskide kontsentreerumise raamistikuga, mida kohaldatakse tehingute suhtes, mille puhul esineb riskipositsioon alusvara suhtes, tuleks riskipositsioonide määramisel kindlaksmääratud kliendi, eraldi kliendi või tundmatu kliendi suhtes kohaldada komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 (2) artikli 6 lõikeid 1 ja 2. Juhul kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei saa aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kohaldada või kui mitme aluseks oleva üksusega tuletisinstrumendi puhul on aluspositsioonide arvessevõtmise meetod nende jaoks põhjendamatult koormav, ning selleks, et tagada konservatiivne käsitlus, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel aluseks tuletisinstrumendi hinna muutuse kõigi aluseks olevate üksuste makseviivituse korral. Samuti tuleks selleks, et tagada kooskõla riskide kontsentreerumise raamistikuga, mida kohaldatakse tehingute suhtes, mille puhul esineb riskipositsioon alusvara suhtes, kohaldada delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 artikli 6 lõiget 3, et määrata riskipositsioon eraldi kliendi või tundmatu kliendi suhtes. Kõikidel juhtudel, kui alusvaraks olevad finantsinstrumendid on määratud tundmatule kliendile, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud selleks, et vältida riski, et negatiivsed kaudse riskipositsiooni väärtused tasaarvestatakse positiivsete kaudse riskipositsiooni väärtustega, nullima kõik negatiivsed kaudse riskipositsiooni väärtused.

(6)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(7)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Üldeeskirjad kliendi suhtes oleva tuletislepingutest ja krediidituletisinstrumendi lepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramiseks

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kliendi suhtes oleva kaudse riskipositsiooni väärtuse, mis tuleneb määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingutest ning krediidituletisinstrumendi lepingutest, kui tuletislepingud ei ole sõlmitud otse selle kliendiga, kuid nende aluseks oleva võla- või kapitaliinstrumendi on emiteerinud asjaomane klient, vastavalt käesoleva määruse artiklites 2–5 sätestatud metoodikale.

2. Erandina lõikest 1 arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud juhul, kui alusvaraks olevad finantsinstrumendid sisalduvad võla-, kapitali- või krediidiriski vahetustehingu indeksis või investeerimisfondis või kui tuletislepingutel on mitu aluseks olevat üksust, kliendi suhtes oleva kaudse riskipositsiooni väärtused, mis tulenevad lõikes 1 osutatud tuletislepingutest, ja selle riskipositsiooni osa kliendi suhtes olevas riskipositsioonis vastavalt artiklis 6 sätestatud metoodikale.

3. Kui lõikes 1 osutatud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendi lepingud määratakse kauplemisportfelli, lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast kliendi suhtes olevate kaudsete riskipositsioonide väärtuste arvutamist nendest lepingutest tulenevate riskipositsioonide väärtuse kauplemisportfelli selle kliendi suhtes olevate riskipositsioonide hulka. Pärast summeerimist määratakse kliendi suhtes oleva negatiivse netopositsiooni väärtuseks null.

4. Erandina lõigetest 1 ja 2, kui lõikes 1 osutatud tuletislepingud ja krediidituletisinstrumendi lepingud on määratud kauplemisportfelliväliseks ning kui pärast nendest lepingutest kliendi suhtes tulenevate kaudsete riskipositsioonide väärtuste arvutamist on kaudsetel riskipositsioonidel negatiivne väärtus, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende riskipositsioonide väärtuseks nulli, enne kui need arvestatakse kõnealuse kliendi suhtes olevate riskipositsioonide hulka.

Artikkel 2

Kaudsete riskipositsioonide jaotamine tuletislepingute kategooriate vahel

Krediidiasutused ja investeerimisühingud jaotavad artikli 1 lõikes 1 osutatud kaudsed riskipositsioonid ühte järgmistest tuletislepingute kategooriatest:

a)	võla- ja kapitaliinstrumentide optsioonid;

b)	krediidituletisinstrumentide lepingud;

c)	kõik muud määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingud, mille alusvaraks on võla- või kapitaliinstrument ja mis ei kuulu käesoleva lõigu punktides a või b osutatud kategooriatesse.

Artikkel 3

Kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamine võla- ja kapitaliinstrumentide optsioonide puhul

1. Kui käesoleva artikli lõigetest 2, 3 ja 4 ei tulene teisiti, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 2 punktis a osutatud optsioonide kaudse riskipositsiooni väärtuse optsiooni praeguse turuväärtuse ja alusvaraks oleva finantsinstrumendi emitendi võimaliku makseviivituse korral optsiooni vastaspoolele võlgnetava summa summana, millest on maha arvatud summa, mille kõnealune vastaspool võlgneb sel juhul krediidiasutusele või investeerimisühingule.

2. Ostuoptsioonide puhul võrdub kaudse riskipositsiooni väärtus optsiooni turuväärtusega. Ostuoptsiooni pika positsiooni puhul on kaudse riskipositsiooni väärtus positiivne ning ostuoptsiooni lühikese positsiooni puhul on kaudse riskipositsiooni väärtus negatiivne.

3. Müügioptsioonide puhul võrdub kaudse riskipositsiooni väärtus optsiooni turuväärtuse ja täitmishinna vahega. Müügioptsiooni lühikese positsiooni puhul on kaudse riskipositsiooni väärtus positiivne ning müügioptsiooni pika positsiooni puhul on kaudse riskipositsiooni väärtus negatiivne.

4. Erandina lõikest 3 kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud müügioptsioonide puhul, mille täitmishind ei selgu tehingu kuupäeval, vaid hiljem, eeldatavat modelleeritud täitmishinda, mida kasutatakse optsiooni õiglase väärtuse arvutamiseks.

5. Kui optsiooni turuväärtus ei ole kõnealusel kuupäeval kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle optsiooni õiglast väärtust kõnealusel kuupäeval. Kui kõnealusel kuupäeval ei ole kättesaadav ei optsiooni turuväärtus ega õiglane väärtus, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust. Kui optsiooni turuväärtus ega õiglane väärtus ei ole ühelgi kuupäeval kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtust, milles optsiooni mõõdetakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Artikkel 4

Kaudse riskipositsiooni arvutamine krediidituletisinstrumentide lepingute puhul

1. Artikli 2 punktis b osutatud krediidituletisinstrumentide lepingutest tulenev kliendi suhtes oleva kaudse riskipositsiooni väärtus võrdub krediidituletisinstrumendi lepingu praeguse turuväärtuse ja alusvaraks oleva finantsinstrumendi emitendi võimaliku makseviivituse korral krediidituletisinstrumendi lepingu vastaspoolele võlgnetava summa summaga, millest on maha arvatud summa, mille kõnealune vastaspool võlgneb sel juhul krediidiasutusele või investeerimisühingule.

2. Kui krediidituletisinstrumendi turuväärtus ei ole kõnealusel kuupäeval kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle krediidituletisinstrumendi õiglast väärtust kõnealusel kuupäeval. Kui kõnealusel kuupäeval ei ole kättesaadav ei krediidituletisinstrumendi turuväärtus ega õiglane väärtus, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust. Kui krediidituletisinstrumendi lepingu turuväärtus ega õiglane väärtus ei ole ühelgi kuupäeval kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtust, milles krediidituletisinstrumendi lepingut mõõdetakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale.

Artikkel 5

Kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamine muude määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletislepingute puhul

1. Muudest artikli 2 punktis c osutatud tuletislepingutest, sealhulgas vahetus-, futuur- või forvardlepingutest kliendi suhtes tuleneva kaudse riskipositsiooni arvutamisel jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma mitu tehinguosa üksikuteks tehinguosadeks.

2. Lõikes 1 osutatud tehinguosade puhul, millega kaasneb alusvaraks oleva finantsinstrumendi emitendi makseviivituse risk, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kaudse riskipositsiooni väärtuse nii, nagu need oleksid positsioonid nendes tehinguosades.

3. Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei saa kohaldada lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetodeid, määrab ta alusvaraks olevate finantsinstrumentide emitendi suhtes oleva kaudse riskipositsiooni väärtuse maksimaalse kahjuna, mida krediidiasutus või investeerimisühing kannaks tuletislepingu aluseks olevate finantsinstrumentide emitendi võimaliku makseviivituse korral.

Artikkel 6

Mitme aluseks oleva üksusega tuletislepingutest tuleneva kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1. Kui krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kliendi suhtes oleva kaudse riskipositsiooni väärtuse, mis tuleneb võla-, kapitali- või krediidiriski vahetustehingute indeksite või investeerimisfondi või mitme aluseks oleva üksusega tuletislepingutest, võtavad nad arvesse kõiki üksikuid aluseks olevaid finantsinstrumente ja arvutavad kaudse riskipositsiooni väärtused tuletislepingu hinna muutusena iga aluseks oleva üksuse makseviivituse korral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga kaudse riskipositsiooni väärtuse kas kindlaksmääratud kliendi, eraldi kliendi või tundmatu kliendi suhtes, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 artikli 6 lõigetes 1 ja 2.

2. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole võimalik võtta arvesse kõiki tuletislepingu üksikuid alusvaraks olevaid finantsinstrumente, nagu on sätestatud lõikes 1, või kui see oleks krediidiasutusele või investeerimisühingule põhjendamatult koormav, teeb ta järgmist:

a)	võtab arvesse need üksikud alusvaraks olevad finantsinstrumendid, mille puhul ta saab seda teha või mille puhul see ei ole talle põhjendamatult koormav, ning arvutab kaudse riskipositsiooni väärtuse vastavalt lõikele 1;

b)	nende alusvaraks olevate finantsinstrumentide puhul, mida ta ei saa arvesse võtta või mille puhul oleks see põhjendamatult koormav, võtab ta kaudse riskipositsiooni väärtuse arvutamisel aluseks tuletislepingu hinna muutuse kõigi nende aluseks olevate üksuste makseviivituse korral.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud kaudse riskipositsiooni väärtus määratakse tuletistehingule eraldi kliendina või tundmatule kliendile, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 artikli 6 lõikes 3.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2, kui kaudsete riskipositsioonide väärtused tuleb määrata tundmatule kliendile, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1187/2014 artikli 6 lõigetes 2 ja 3, ning kui kaudsete riskipositsioonide väärtused on negatiivsed, määrab krediidiasutus või investeerimisühing kaudsete riskipositsioonide väärtuseks nulli, enne kui ta arvestab need tundmatu kliendi suhtes olevate riskipositsioonide hulka.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. märts 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 2. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1187/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse koguriskipositsiooni kindlaksmääramist kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes alusvaraga tehingute puhul (ELT L 324, 7.11.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).