(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kehtestas 16. juunil 2020 oma rakendusmäärusega (EL) 2020/492 (3) (edaspidi „klaaskiust kanga dumpinguvastane määrus“) ja rakendusmäärusega (EL) 2020/776 (4) (edaspidi „klaaskiust kanga subsiidiumivastane määrus“) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja lõpliku tasakaalustava tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/825 (5) (edaspidi „kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise pakett“), mis jõustus 8. juunil 2018, lisati dumpinguvastasesse alusmäärusesse artikkel 14a ning subsiidiumivastasesse alusmäärusesse artikkel 24a.

(3)

Nende artiklite kohaselt võib dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestada ka mis tahes dumpinghinnaga või subsideeritavale tootele, mida viiakse märkimisväärsetes kogustes tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis (6) (edaspidi „ML/MV“), kui see põhjustaks kahju liidu tootmisharule.

(4)

Samades artiklites on sätestatud, et komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse sellise tollimaksukohustuse tekkimise tingimused, sellistest toodetest teavitamise ja nende deklareerimise kord ning tollimaksu maksmise kord, sealhulgas sissenõudmine, tagasimaksmine ja vähendamine (tollimeede), ning et komisjon kehtestab sellise tollimaksu üksnes alates sellise tollimeetme rakendamise kuupäevast. Tollimeedet (7) hakati kohaldama 2. novembrist 2019.

(5)

Komisjon avaldas 27. mail 2021 teate (8) Hiina RVst ja Egiptusest pärit teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste impordi suhtes kohaldatavate dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete võtmisele eelnenud uurimise osalise taasalustamise kohta.

(6)

Taasalustatud uurimise käigus vaadeldi ainult seda, kas Hiina RVst ja Egiptusest (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit, MLi/MVsse viidavate teatavate kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangaste suhtes tuleks võtta meetmeid, kuna kehtivate meetmete kehtestamisele eelnenud uurimise algatamise ajal tollimeedet veel ei kohaldatud, mistõttu komisjon ei saanud teha mingit järeldust selle kohta, kas tollimaksude laiendamine MLile/MV-le oleks asjakohane.

(7)

Komisjoni käsutuses on piisavalt tõendeid selle kohta, et seestöötlemise protseduuri kohaselt imporditi märkimisväärsetes kogustes Hiina RVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kangast, mis töödeldi tuuleturbiinide rootorilabadeks ja eksporditi seejärel MLi/MV avamere tuuleparkidesse. See põhjustas kahju liidu tootmisharule. Osa neist tõenditest esitas ELi tootmisharu. Toimikus on märkus selle kohta, millised tõendid olid komisjoni käsutuses. See märkus on kättesaadav ka huvitatud isikutele.

(8)

Komisjon teatas huvitatud isikutele, kes tegid kehtivate meetmete võtmisele eelnenud uurimises koostööd, nimelt Hiina Rahvavabariigi esindusele, Egiptuse esindusele, Hiina RV ja Egiptuse eksportivatele tootjatele ja nendega seotud äriühingutele, liidu tootjatele, liidu sõltumatutele importijatele ning liidu kasutajatele, et uurimist on taasalustatud.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist teates nimetatud tähtaja jooksul. Ükski huvitatud isik ei taotlenud ärakuulamist komisjonis ega kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(10)

Komisjon saatis küsimustiku nendele huvitatud isikutele, kes tegid kehtivate meetmete võtmisele eelnenud uurimises koostööd.

(11)

Vastuse esitasid komisjonile neli liidu tootjat, liidu tootmisharu ühendus ja üks kasutaja.

(12)

Ükski eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud. Komisjon teatas Hiina RV esindusele ja Egiptuse esindusele, et Hiina RV ja Egiptuse eksportivad tootjad ei tee piisavalt koostööd, mistõttu ta kavatseb kohaldada dumpinguvastase alusmääruse artiklit 18 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklit 28 ning teha oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust.

(13)

Uurimisperiood oli sama mis algsete uurimiste periood – 1. jaanuar kuni 31. detsember 2018 (edaspidi „algne uurimisperiood“).

(14)

Uuritav toode on sama, kui kehtivate meetmete kehtestamisele eelnenud uurimises, st Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangad, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud tooted ning hõreda koega kangad, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7019 61 00, ex 7019 62 00, ex 7019 63 00, ex 7019 64 00, ex 7019 65 00, ex 7019 66 00, ex 7019 69 10, ex 7019 69 90 ja ex 7019 90 00 (TARICi koodid 7019610081, 7019610083, 7019610084, 7019620081, 7019620083, 7019620084, 7019630081, 7019630083, 7019630084, 7019640081, 7019640083, 7019640084, 7019650081, 7019650083, 7019650084, 7019660081, 7019660083, 7019660084, 7019691081, 7019691083, 7019691084, 7019699081, 7019699083, 7019699084, 7019900081, 7019900083 ja 7019900084) alla (edaspidi „uuritav toode“).

(15)

Egiptuse esindus seadis kahtluse alla selle, kas dumpinguvastase alusmääruse ja subsiidiumivastase alusmääruse uued sätted (vastavalt nende määruste artiklid 14a ja 24a) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja liidu tolliseadustikku silmas pidades õiguspärased.

(16)

Komisjon lükkas selle väite tagasi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (9) artikli 1 lõikes 2 on sõnaselgelt sätestatud, et teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid võidakse konkreetseid valdkondi reguleerivate õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide raames kohaldada ka väljaspool liidu tolliterritooriumi. ÜRO mereõiguse konventsioon on liidu õiguse osa. Majandusvööndit on käsitletud ÜRO mereõiguse konventsiooni V osas, mandrilava aga VI osas. ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 56 on määratletud rannikuriigi õigused, jurisdiktsioon ja kohustused majandusvööndis ning see hõlmab kunstlike saarte, rajatiste ja seadmestike rajamist ja kasutamist. ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 60 lõikes 2 on sätestatud, et rannikuriigi jurisdiktsiooni kohaldatakse tehissaartele, seadmestikele ja rajatistele ning tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni reguleerivatele õigusaktidele. Osutatud küsimuste loetelu ei ole ammendav. Vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklile 80 on artikkel 60 kohaldatav ka mandrilava suhtes. Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus on andnud täiendavaid suuniseid ÜRO mereõiguse konventsiooni selle sätte kohaldamise kohta. Kohus leidis oma otsuses laeva „Saiga“ kohta, et „majandusvööndis on rannikuriigil pädevus kohaldada tollialaseid õigusnorme tehissaartele, seadmestikele ja rajatistele (artikli 60 lõige 2). Kohtu seisukoha järgi ei anna konventsioon rannikuriigile õigust kohaldada oma tollialaseid õigusakte majandusvööndi muude osade suhtes, mida ei ole eespool nimetatud (10). Kuna dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud kuuluvad tolli- ja maksualaste õigusnormide hulka, siis kuulub nende kehtestamine ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt liidu pädevusse. Liidu pädevuses on kehtestada norme ka valdkondades, kus rahvusvahelisest avalikust õigusest tulenevad suveräänsed õigused kuuluvad liikmesriikidele (11). Kokkuvõttes järeldas komisjon, et puuduvad põhjused rahuldada Egiptuse esinduse taotlus jätta vastavate alusmääruste artiklid 14a ja 24a kohaldamata.

(17)

Komisjon uuris muu hulgas järgmisi algsel uurimisperioodil teostatud tehinguid:

(18)

Algselt tegid uurimises koostööd kaks kasutajat: Siemens Gamesa Renewable Energy, S.A (edaspidi „SGRE“) ja Vestas Wind Systems A/S (edaspidi „Vestas“). Pärast uurimise taasalustamist vastas küsimustikule ainult SGRE.

(19)

Nagu on märgitud klaaskiust kanga dumpinguvastase määruse põhjenduses 469 ja klaaskiust kanga subsiidiumide määruse põhjenduses 1079, kuuluvad need kaks kasutajat liidu suurimate tuuleturbiinide tootjate hulka ning nende kahe arvele langeb üle 20 % kogu liidu klaaskiust kanga nõudlusest ja üle 30 % asjaomastest riikidest pärit impordist.

(20)

Nagu on märgitud klaaskiust kanga dumpinguvastase määruse põhjenduses 464 ja klaaskiust kanga subsiidiumide määruse põhjenduses 1075, on tuuleturbiinide tootjad klaaskiust kanga suurimad kasutajad, kes annavad 60–70 % klaaskiust kanga nõudlusest liidus. Teised kasutajad on paatide (umbes 11 %), veoautode (ca 8 %) ja spordivahendite (ca 2 %) tootjad ning toruremondisüsteemide pakkujad (ca 8 %).

(21)

Tuuleturbiinide tootjad toodavad klaaskiust kangast tuuletornide labasid. Need toodetakse mandril, kuid viiakse seejärel MLi/MVsse ja paigaldatakse ranniku või avamere tuuleparkidesse.

(22)

Klaaskiust kanga dumpinguvastase määruse ja klaaskiust kanga subsiidiumivastase määruse tabelist 2 nähtub, et klaaskiust kanga kogutarbimine oli uurimisperioodil 168 270 tonni.

(23)

Algse uurimise uurimisperioodil rajati ELis ligikaudu 2 600 MW avamere tuulevõimsust. Ühe 8 MW avamere tuuleturbiini kolme rootorilaba jaoks kulub 60 tonni klaaskiust kangast. Seega vajasid EL 28 avamererajatised 2018. aastal ligikaudu 19 958 tonni klaaskiust kangast, EL 27 avamererajatised aga ligikaudu 10 118 tonni.

(24)

2018. aastal Egiptusest seestöötlemise protseduuri kohast importi ei toimunud. Egiptusele kui Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooni osalisele võimaldatakse tollimaksusoodustusi. Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kohaldatakse soodusmäära 0 %, mitte 5–7 % enamsoodustusrežiimi määra. Seetõttu ei olnud 2018. aastal kellelgi majanduslikult mõttekas importida Egiptusest klaaskiust kangast seestöötlemise protseduuri kohaselt.

(25)

Küsimustikule antud vastuses märkis SGRE, et ta ei importinud uurimisperioodil Egiptusest klaaskiust kangaid, et kasutada neid MLis/MVs. Vestase sellele küsimustikule ei vastanud, kuigi see oleks aidanud küsimuses selgust saada. Selle kohta märkis komisjon, et ka algse uurimise käigus ei esitanud Vestas andmeid konkreetselt Egiptusest pärit importi kohta. Kuid algses uurimises kogutud teabe, eriti aga otse Egiptuse eksportijatelt saadud andmete kohaselt importis Vestas Egiptusest suurtes kogustes klaaskiust kangast tavakorras. See moodustas 5–8 % EL 28 impordist ja 2–5 % EL 28 tarbimisest (13). EL 27 arvestuses oleks selle impordi osakaalud oluliselt suuremad.

(26)

Samas ehitas Vestas 2018. aastal ELis palju avamererajatisi. Need moodustasid 30–50 % kõigist EL 28 ja EL 27 uutest rajatistest. Seega viidi algsel uurimisperioodil Egiptuse klaaskiust kangast MLi/MVsse märkimisväärsetes kogustes. Toimikus ei ole teavet, mis selle järelduse ümber lükkaks.

(27)

Samale järeldusele viib ka see, et Egiptusest pärit klaaskiust kangast imporditi kohe pärast seda, kui kehtestati meetmed seestöötlemise protseduuri alusel (2020. aasta teisel poolaastal ületas import 230 tonni).

(28)

Seetõttu jõudis komisjon kättesaadavate tõendite põhjal järeldusele, et import Egiptusest MLi/MVsse oli märkimisväärne ning suurendas veelgi algses uurimises kindlaks tehtud kahju.

(29)

2018. aastal oli klaaskiust kanga seestöötlemise protseduuri kohane import Hiinast 5 343 tonni. Sellest imporditi 4 835 tonni liikmesriikidesse, kellel on avamererajatisi, kusjuures 15 % langes Ühendkuningriigi arvele.

(30)

Küsimustikule vastates teatas SGRE, et Hiina RVst on klaaskiust kangast liitu MLi/MV tarbeks imporditud nii seestöötlemise protseduuri kui ka tavapärase korra kohaselt. Ainuüksi EL 27 seestöötlemise protseduuri kohase impordi maht moodustas uurimisperioodil 1–3 % EL 28 klaaskiust kanga kogutarbimisest ja 4–7 % EL 28 klaaskiust kanga koguimpordist (14). Järelikult pidi EL 27 impordi ja EL 27 tarbimise osakaal olema veelgi suurem. Need kogused ei ole enam vähese tähtsusega kogused, vaid on piisavalt suured, et põhjustada kahju ja seega veelgi suurendada algses uurimises kindlaks tehtud kahju. Lisaks märkis komisjon, et kahju analüüs, mis tehti algse uurimise käigus, põhines Egiptusest ja Hiina RVst pärit impordi kumuleerimisel. Seega saab MLi/MVsse suunatud impordi suurenemine algses uurimises kindlaks tehtud kahju ainult suurendada.

(31)

Huvitatud isikutele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti laiendada meetmeid Hiina RVst ja Egiptusest pärit teatavatele kootud ja/või nõeltöödeldud klaaskiust kangastele, mida viiakse MLi/MVsse. Lisaks sellele anti neile pärast nimetatud asjaoludest ja kaalutlustest teatamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(32)

SGRE väitis oma märkustes lõplike järelduste kohta, et alusmääruse kohaselt tuleb komisjonil enne meetmete laiendamist uuele territooriumile – MLile/MV-le – teha täielik kahjuanalüüs. Ta väitis ka, et komisjoni kahjuanalüüsis oli arvesse võetud ainult Hiinast pärit klaaskiust kanga MLi/MVsse suunatud impordi mahtu 2018. aastal, kuid MLi/MVsse suunatud import vaatlusalusel perioodil, st aastatel 2015–2018, oli vaatluse alt välja jäetud.

(33)

Lisaks väitis SGRE, et komisjon oleks pidanud analüüsima, kas meetmete kehtestamine kõnealuse impordi suhtes on liidu huvides. Asjaolu, et liidu huvid ei takistanud algsete meetmete kehtestamist, ei tähendavat tingimata, et liidu huvid ei takista meetmete laiendamist MLile/MV-le. SGRE väitel ei oleks liidu huvides laiendada Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordile kehtestatud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid sama kanga importimisele MLi/MVsse, kuna see oleks vastuolus ELi taastuvenergia poliitikaga toetada praeguste turutingimuste tõttu hinnasurve ja üldiste kasumlikkuse probleemide käes kannatava ELi tuuleenergiasektori atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Ta väitis ka, et liidu tootjatel ei ole kasvava nõudluse rahuldamiseks piisavalt tootmisvõimsust. Väidetavalt ei ole pärast dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamisest 2020. aastal ELi klaaskiust kanga tootmisharu toodang ja tootmisvõimsus suurenenud piisavalt selleks, et rahuldada ELi kasvavat nõudlust. Komisjon märkis, et selle väite kinnitamiseks ei esitatud ühtegi tõendit, välja arvatud graafik, mis näitab Euroopa avamererajatiste prognoosi aastateks 2020–2030.

(34)

SGRE väitis, et Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete laiendamine sama kanga importimisele MLi/MVsse sunniks SGRE-suguseid kasutajaid viima veelgi suurema osa või kogu oma avamere tuuleturbiinide labade tootmise ELi riikidest kolmandatesse riikidesse, mis mõjutaks liidu tööhõivet ja tarnijaid.

(35)

SGRE väitel suurendaks Hiinast ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga impordile kehtestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete laiendamine sama kanga importimisele MLi/MVsse asjaomase toote kasutajate kulusid.

(36)

Komisjon märkis, et uurimise taasalustamise teates oli selgelt öeldud, et taasalustatud uurimise käigus vaadeldakse ainult seda, kas Hiina RVst ja Egiptusest pärit klaaskiust kanga suhtes, mida viiakse MLi/MVsse märkimisväärsetes kogustes, tuleks kohaldada meetmeid. Seda, et taasalustatud uurimisel sellega piirduti, saab kontrollida toimikus olevast teatest. Käesoleva uurimise ulatus järgib otseselt dumpinguvastase alusmääruse artikli 14a ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 24a sõnastust ning on täielikult kooskõlas kaubanduse kaitsevahendi ajakohastamise paketi (15) põhjendusega 24. Nende artiklitega kehtestatud õigusnormi kohaselt uuritakse seda, kas dumpinguhinnaga ja/või subsideeritud toode, mida viiakse märkimisväärsetes kogustes MLi/MVsse, kahjustab liidu tootmisharu.

(37)

Nagu uurimise taasalustamise teates selgelt märgitud, oli käesoleva uurimise tinginud olukorra eripäraks asjaolu, et artiklites 14a ja 24a sätestatud tollimeedet ei oldud algse uurimise algatamise ajal veel kohaldama hakatud. Kui tollimeede muutus vastavalt artikli 14a lõikele 2 ja artikli 24a lõikele 2 kasutatavaks, siis uurimist taasalustati. Uurimise taasalustamise teates on märgitud seegi, et algsetes uurimistes, mille tulemusena kehtestati dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud, oli komisjon asjaomase toote seestöötlemise protseduuri kohast importi juba arvesse võtnud ja jõudnud järeldusele, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Algsete uurimiste kahjuanalüüs ei hõlmanud mitte ainult 2018. aastat, vaid kogu vaatlusalust perioodi, st aastaid 2015–2018. Käesolevas uurimises tugineti nende uurimiste järeldustele ja kontrolliti, kas tollimaksude laiendamine MLile/MV-le oleks asjakohane. Asjaolu, et dumpinguhinnaga või subsideeritud toode, mida viidi märkimisväärsetes kogustes MLi/MVsse, tekitas liidule kahju, leidis kinnitust juba määruses, millega tollimaksud kehtestati. Taasalustatud uurimise käigus leidis kinnitust, et tegemist oli oluliste kogustega ja et liidu tootmisharu kaitseks tuleks kehtivaid meetmeid laiendada.

(38)

Lähtudes olukorrast ja asjakohasest õigusnormist, tugines komisjon algsete uurimiste andmetele, tõenditele ja järeldustele kahju kohta. Käesoleva uurimise käigus leiti, et MLi/MVsse on viidud märkimisväärsetes kogustes dumpinguhinnaga ja subsideeritud importi, mis pidi liidu tootmisharu kahjusid veelgi suurendama, kuna selline import saab kahjustavat olukorda ainult süvendada. Seepärast lükati need väited tagasi.

(39)

Mis puudutab väidet, et taasalustatud uurimise käigus ei vaadeldud liidu huve, siis vastavate alusmääruste artiklitega 14a ja 24a ei ole liidu huvide analüüsimise vajadust ette nähtud. Ka SGRE ei esitanud pärast käesoleva uurimise algatamist selle kohta märkusi. Komisjon märkis, et SGRE märkused liidu huvide kohta on sarnased märkustega, mida on juba käsitletud ja mis on tagasi lükatud määrustes, millega kehtestati algsed meetmed, või ei ole need põhjendatud. Seega kinnitatakse komisjoni analüüs selle kohta, kas meetmete laiendamine on asjakohane, ning eespool nimetatud väited lükati tagasi.

(40)

Eespool toodu valguses tuleks sama dumpinguvastane tollimaks ja tasakaalustav tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangastele, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud toodetele ning hõreda koega kangastele, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, kehtestada ka Hiina Rahvavabariigist ja Egiptusest pärit pikast klaasfilamentkiudheidest ja/või klaaslõngast kootud ja/või nõeltöödeldud kangastele, mis võivad sisaldada muid elemente, välja arvatud impregneeritud või eelimpregneeritud toodetele ning hõreda koega kangastele, mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm ja mis kaaluvad üle 35 g/m2, mida viiakse tehissaartele või paiksetele, ujuvatele ja muudele rajatistele, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(41)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,