(1)

Vanuatu Vabariik on kantud määruse (EL) 2018/1806 II lisas nende kolmandate riikide loetellu, kelle kodanikud vabastatakse liikmesriikide välispiiri ületamisel viisanõudest sellise viibimise puhul, mis ei ületa 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Viisanõudest vabastamist kohaldatakse Vanuatu kodanike suhtes alates 28. maist 2015, kui Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevale lepingule (2) (edaspidi „leping“) alla kirjutati ja seda kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 1 ajutiselt kohaldama hakati. Leping jõustus 1. aprillil 2017.

(2)

Nõukogu võttis 3. märtsil 2022. aastal kooskõlas lepingu artikli 8 lõikega 4 vastu otsuse (EL) 2022/366, millega peatatakse osaliselt Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu kohaldamine (3). Lepingu kohaldamise peatamine piirdub üksnes tavapassidega, mis on välja antud alates 25. maist 2015, mil Vanuatu investoritele kodakondsuse andmise kavade raames kodakondsuse saanute arv hakkas märkimisväärselt suurenema.

(3)

Kuna otsusega (EL) 2022/366 peatati Euroopa Liidu ja Vanuatu Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping, on peatamine vaja ette näha ka liidu õiguse tasandil.

(4)

Määruse (EL) 2018/1806 artikli 8 lõigete 3 ja 6 kohaselt võtab komisjon juhul, kui tal on konkreetset ja usaldusväärset teavet, et esinevad artikli 8 lõike 2 punktis d osutatud asjaolud, nimelt „suurenenud risk või otsene oht liikmesriikide avalikule korrale või sisejulgeolekule, mida tõendavad objektiivne, konkreetne ja asjakohane teave ning pädevate asutuste esitatud andmed“, vastu rakendusakti, millega peatatakse viisanõudest vabastamine ajutiselt ja osaliselt üheksaks kuuks.

(5)

Vanuatu investoritele kodakondsuse andmise kavadega, mida Vanuatu rakendab alates 25. maist 2015, on kolmandate riikide kodanikel, kellelt harilikult nõutakse viisat, võimalus saada Vanuatu kodakondsus investeeringute eest ja seega pääseda ka viisavabalt Euroopa Liitu.

(6)

Kõnealused kavad ei sisalda taotlejate jaoks nõuet, et nende tegelik elukoht peab olema Vanuatul või nad peavad seal füüsiliselt viibima. Taotlemisprotsessi haldavad väljaspool Vanuatut (nt Dubais, Tais ja Malaisias) asuvad spetsialiseeritud asutused, mistõttu ei pea taotlejal olema otsest kontakti Vanuatu ametiasutustega. Vahetu vestluse nõude puudumine vähendab Vanuatu ametiasutuste võimalusi taotlejat nõuetekohaselt hinnata või kinnitada taotluses esitatud teavet, sealhulgas selle õigsust ja usaldusväärsust. Kavasid reklaamitakse üldiselt kui viisi Schengeni viisamenetlusest mööda minna ja saada hõlpsalt viisavaba sissepääs ELi (4). Vanuatu kavade äriline atraktiivsus põhineb nende kiirkontrollimenetlustel ja rahaliste vahendite päritolu pealiskaudsel kontrollimisel.

(7)

Vanuatu ametiasutuste kinnituse kohaselt menetletakse taotlusi väga lühikese tähtaja jooksul (5). Sellised lühikesed menetlemistähtajad ei võimalda enne kodakondsuse andmist nõuetekohast julgeolekukontrolli ega teabevahetust taotleja päritoluriigi või peamise varasema elukohariigiga. Lühikese menetlemistähtaja ja süsteemse teabevahetuse puudumise tõttu taotlejate päritoluriigiga on Vanuatu andnud kodakondsuse isikutele, kelle vastu on algatatud kriminaaluurimine, sealhulgas Interpoli andmebaasidesse kantud isikutele.

(8)

Tagasilükatud taotluste määr on äärmiselt madal, mis kinnitab komisjoni hinnangut julgeolekualaste puudujääkide ja kontrollimenetluse vähese usaldusväärsuse kohta. Vanuatu passiameti 14. juunil 2021 esitatud andmete kohaselt on Vanuatu kuni 2021. aasta märtsini andnud investoritele kodakondsuse andmise kavade alusel investeeringute eest välja rohkem kui 10 500 passi ning 2020. aasta lõpu seisuga olid Vanuatu ametiasutused tagasi lükanud ainult ühe taotluse.

(9)

Lisaks kuuluvad edukate taotlejate päritoluriikide hulka mõned riigid, mis jäetakse tavaliselt teistest kodakondsuse andmise kavadest välja, nagu Iraan ja Afganistan, ning muud riigid, mille kodanikud vajavad lühiajaliseks viibimiseks ELis viisat, sealhulgas Nigeeria, Jeemen, Süüria, Pakistan ja Liibüa.

(10)

Julgeolekuriske süvendavad veelgi leebed õigusaktid nimevahetuse kohta. Vanuatu ametiasutused kinnitasid 15. aprilli 2021. aasta tehnilisel koosolekul, et investeeringute eest kodakondsust taotlevad isikud, kelle taotluse kohta tehakse positiivne otsus, võivad taotleda ka identiteedimuutust.

(11)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal võib järeldada, et Vanuatu investoritele kodakondsuse andmise kavad on oma praeguse vormi ja rakendamise tõttu vastuolus liidu viisapoliitika eesmärkidega, millega nähakse ette selliste kolmandate riikide kodanike, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, kontrollimine vastavalt määruse (EÜ) nr 810/2009 (6) artiklis 21 sätestatud kriteeriumidele ja samaväärsetes siseriiklikes õigusaktides sätestatud kriteeriumidele nende liikmesriikide puhul, kus määrust (EÜ) nr 810/2009 veel täielikult ei kohaldata. Asjaomane juhtumipõhine kontrollimine toimub muu hulgas avaliku korra ja julgeolekuga seotud kriteeriumide alusel. Kõnealuste kavade rakendamise viis kujutab endast kõrvalehoidumist liidu lühiajalise viisa menetlusest ning sellega kaasnevate julgeoleku- ja ränderiskide hindamisest.

(12)

Komisjoni ja Vanuatu ametiasutuste vahelises teabevahetuses väljendas komisjon 2017. aasta oktoobris, 2019. aasta novembris, 2020. aasta juunis ja 2021. aasta märtsis suurt muret seoses kodakondsuse andmisega Interpoli andmebaasides loetletud isikutele, füüsilise viibimise või elukohanõude puudumisega, kavade lühikeste menetlemistähtaegadega ja süstemaatilise teabevahetuse puudumisega taotlejate päritoluriikidega või varasema peamise elukohaga, ning hoiatas Vanuatu valitsust, et viisanõue võidakse taaskehtestada. Vanuatu esitatud selgitused ei ole olnud nende kahtluste leevendamiseks piisavad.

(13)

Võttes arvesse eespool nimetatud teavet ja andmeid, aruandeid ja statistikat ning kooskõlas määruse (EL) 2018/1806 artikli 8 lõike 2 punktiga d ning artikli 8 lõigetega 3 ja 6 järeldab komisjon, et kodakondsuse andmine Vanuatu investoritele kodakondsuse andmise kavade alusel kujutab endast suurenenud riski liikmesriikide sisejulgeolekule ja avalikule korrale, ning on otsustanud, et on vaja võtta meetmeid.

(14)

Investoritele kodakondsuse andmise kavade alusel Vanuatu kodakondsuse saanud isikutega seotud suurenenud riski avalikule korrale ja sisejulgeolekule saab leevendada üksnes viisanõudest vabastamise osalise peatamisega.

(15)

Kooskõlas määruse (EL) 2018/1806 artikli 8 lõikega 6 peaks komisjon kättesaadava teabe põhjal hõlmama need kodanike kategooriad, mis on piisavalt laiad, et tõhusalt aidata kaasa asjaolude kõrvaldamisele, järgides samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet. Kuna Vanuatu ei tee vahet investoritele kodakondsuse andmise kavade alusel välja antud passide ja muude passide vahel, tuleks seetõttu peatamist kohaldada kõigi tavapasside suhtes, mis on välja antud alates 25. maist 2015, mil Vanuatu hakkas investeeringute eest märkimisväärsel hulgal passe välja andma.

(16)

Vanuatu kodanikel, kes sisenesid ELi enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, tuleks lubada ELis viibimist jätkata ja EList viisavabalt lahkuda. Seda ei tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 515/2014 (7) artikli 2 punktis c määratletud liikmesriikidevahelise ajutise välispiiri ületamise suhtes.

(17)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (8) artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(18)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ (9) artikliga 3.

(19)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(20)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (11) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(21)

Käesolev määrus on õigusakt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(22)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1806 artikli 11 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,