(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

10. märtsil 2020 esitas äriühing Eat Just, Inc. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule mungoavalk. Taotleja taotles taime Vigna radiata seemnetest ekstraheeritud mungoavalgu kasutamist üldelanikkonnale ettenähtud valgutoodetes, välja arvatud piimatoodete analoogides ja joogivalgendajates. Valgutoodete all mõeldakse tavapäraste toodete, näiteks liha, kala või munade valguanalooge või -asendajaid.

(4)

10. märtsil 2020 esitas taotleja komisjonile ka taotluse konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks seoses mitmete taotluse toetuseks esitatud andmetega, nimelt seoses fütiinhappe, lektiinide, trüpsiini inhibiitorite, tsüanogeensete glükosiidide ja tanniinide analüüsiandmetega (3).

(5)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikega 3 konsulteeris komisjon 5. augustil 2020 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse mungoavalgu kui uuendtoiduks sobivuse hindamise põhjal.

(6)

14. septembril 2021 võttis toiduohutusamet kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikliga 11 vastu teadusliku arvamuse „Safety of mung bean protein as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (4) (Mungoavalgu ohutus uuendtoiduna vastavalt määrusele (EL) 2015/2283).

(7)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et mungoavalk on taotluses kavandatud kasutustingimuste puhul ohutu. Seepärast on toiduohutusameti arvamus piisav tõendamaks, et mungoavalk, kui seda kasutatakse toidu koostisosana, mida lisatakse üldelanikkonnale ettenähtud valgutoodetesse (v.a piimatoodete analoogid ja joogivalgendajad), vastab määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(8)

Tuginedes vähestele avaldatud tõenditele mungoavalkude tarbimisega seotud toiduallergia kohta ja tõenditele, mis näitavad, et mungoavalgud sisaldavad mitmeid potentsiaalselt allergeenseid valke, jõudis toiduohutusamet oma arvamuses järeldusele, et kõnealuse uuendtoidu tarbimine võib põhjustada sensibiliseerumist. Võttes arvesse, et seni on tõendid mungoavalgu tarbimise ja esmase sensibiliseerumise juhtude otsese seose vahel ebaselged, leiab komisjon, et liidus lubatud uuendtoitude loetellu ei tuleks lisada märgistuse erinõudeid seoses võimalusega, et mungoavalgud võivad põhjustada esmast sensibiliseerumist.

(9)

Toiduohutusamet lähtus väheste uuringute ja taotleja tehtud mungoavalgu ning sojaoa-, maapähkli- ja lupiinivalkude vahelise valgujärjestuse homoloogia in silico meetodil tehtud ühe analüüsi puhul tõendite kaalukuse põhimõttest ja leidis oma arvamuses, et mungoavalgu tarbimine võib põhjustada allergilisi reaktsioone inimestel, kes on allergilised sojaubade, maapähklite, lupiinide ja kase õietolmu suhtes. Siiski puuduvad täiendavad in vivo katse- või epidemioloogilised tõendid, mida on tavaliselt vaja, et kinnitada või välistada kindlakstehtud potentsiaalse ristreageerivuse tõenäolist avaldumist elanikkonna seas. Kuna sellised tõendid puuduvad, leiab komisjon, et praegu on ebatõenäoline, et mungoavalgud võiksid põhjustada elanikkonnas ristreaktsiooni sojaubade, maapähklite, lupiinide ja kase õietolmuga ning seetõttu ei ole liidus lubatud uuendtoitude loetellu vaja lisada selle kohta märgistamise erinõuet.

(10)

Toiduohutusamet leidis oma arvamuses, et ilma taotleja esitatud konfidentsiaalsete analüüsiandmeteta fütiinhappe, lektiinide, trüpsiini inhibiitorite, tsüanogeensete glükosiidide ja tanniinide kohta ei oleks ta saanud teha järeldusi mungoavalgu ohutuse kohta.

(11)

Taotleja teatas, et taotluse esitamise ajal oli tal esitatud teaduslike andmete omandiõigus ja neile viitamise ainuõigus. Seetõttu ei või kolmandad isikud neile andmetele seaduslikult juurde pääseda ega neid kasutada või neile viidata.

(12)

Komisjon hindas kogu teavet, mille taotleja oli esitanud, ning leidis, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seetõttu ei tohiks toiduohutusamet kasutada taotleja toimikus sisalduvaid andmeid, mille alusel tegi toiduohutusamet kindlaks kõnealuse uuendtoidu ja mungoavalgu ohutuse ning ilma milleta ei oleks toiduohutusamet saanud uuendtoitu hinnata, ühegi järgneva taotleja hüvanguks viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Seega tuleks sellel ajavahemikul võimaldada mungoavalku liidu turule lasta üksnes taotlejal.

(13)

Mungoavalgu jaoks antud loa ja taotleja toimikus sisalduvatele andmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast loataotlust sama uuendtoidu turulelaskmiseks, kui see põhineb määruse (EL) 2015/2283 kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(14)

Seetõttu tuleks määruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,