|
1.4.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 104/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/515,
31. märts 2022,
millega muudetakse määrust (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 (1) on määratud 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. |
|
(2) |
21. detsembril 2021 leppis liit Ühendkuningriigiga kokku mitme lubatud kogupüügi kehtestamises 2022. aastaks liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (2) (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“) 35. lisas loetletud kalavarude puhul. Konsultatsioonide tulemused dokumenteeriti kirjalikus protokollis, mille nõukogu kinnitas 21. detsembril 2021 ning millele kirjutasid samal päeval alla Ühendkuningriigi delegatsiooni juht ja komisjoni esindaja liidu nimel kooskõlas kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõikega 6 ning nõukogu otsusega (EL) 2021/1875 (3). |
|
(3) |
Kirjalik protokoll on nende liidu ja Ühendkuningriigi konsultatsioonide tulemus, mida peeti vastavalt liidu ja kaubandus- ja koostöölepingu artikli 498 lõikele 2, artikli 498 lõike 4 punktidele a–d ja artikli 498 lõikele 6, ning selle eesmärgid ja põhimõtted on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (4) artiklites 2, 3, 28 ja 33, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2019/472 (5) ja 2018/973 (6) artiklites 4 ja 5 ning otsuses (EL) 2021/1875. Liidu seisukoht konsultatsioonidel tugines Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) antud parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli 494 lõike 3 punktile c. |
|
(4) |
Seepärast on vaja asendada määrusega (EL) 2022/109 kehtestatud ajutised lubatud kogupüügid kirjalikus protokollis kokku lepitud kalapüügivõimalustega ning rakendada muid meetmeid, mis on funktsionaalselt seotud samuti kirjalikus protokollis kokku lepitud kalapüügivõimalustega. |
|
(5) |
Sellised 2022. aasta kalapüügivõimalused võimaldavad pikaajalist keskkonnasäästlikku püügitegevust, mida hallatakse eesmärgiga saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu ning aidata kaasa toiduvarude kättesaadavusele, sealhulgas edendada võrdseid tingimusi liidu ettevõtjatele, kui varud on Ühendkuningriigiga ühised. |
|
(6) |
ICES on hinnanud teatavate kalavarude maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ja andnud nullpüüki soovitava teadusliku nõuande. Kui selliste kalavarude lubatud kogupüük kehtestataks sellises teaduslikus nõuandes esitatud tasemel, võib kogu liidu või Ühendkuningriigi vetes püütud saagi, sealhulgas nende varude kaaspüügi täieliku lossimiskohustuse rakendamine tekitada segapüügi puhul püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal segapüügi jätkumise (võttes arvesse võimalikke ränki sotsiaal-majanduslikke tagajärgi kõnealuse püügi täieliku peatamise korral) ja kõnealuste kalavarude hea bioloogilise seisundi saavutamise vahel ning arvestades, et segapüügi puhul on raske püüda korraga kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku, et on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude jaoks konkreetsed kaaspüügi lubatud kogupüügid. Kõnealused lubatud kogupüügid peaksid olema seatud tasemele, mis vähendab kõnealuste kalavarude kalastussuremust ning pakub stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Kõnealuste varude püügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas kirjaliku protokolliga, tagades samal ajal liidu ettevõtjatele võrdsed võimalused ja kõnealuste varude biomassi märkimisväärse taastumise. |
|
(7) |
Kuna teatavate sinise molva (BLI/12INT, BLI/24, BLI/03A), tursa (COD/5BE6A, COD/7XAD34), heeringa (HER/7G-K) ja merlangi (WHG/07A) varude biomass on väiksem kui biomassi piirangu piirväärtus (Blim), on liit ja Ühendkuningriik leppinud kirjalikus protokollis kokku, et liikmesriigid ei kohalda nende varude 2021. aastast 2022. aastasse ülekandmise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõiget 9, nii et 2022. aasta püük ei ületa nendele varudele kehtestatud lubatud kogupüüki. Liit ja Ühendkuningriik leppisid ka kokku, et sama kehtib ka hariliku ogahai (DGS/15X14) varu puhul, mis on määruse (EL) 2022/109 artikli 18 lõike 1 punkti o kohaselt keelatud liik. |
|
(8) |
Liit püüdis koos Ühendkuningriigiga saavutada võimalikult suurt lähenemist lossimiskohustuse kohaldamisel, sealhulgas vähese tähtsusega ja ellujäämismääral põhinevaid erandeid, et tagada kaitse-eesmärkide järgimine ja võrdsed tingimused. Selliste Ühendkuningriigiga kokku lepitud liikide varude püügivõimaluste puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Kogused, mida võib erandina lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heita, lahutati seega ICESi nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. |
|
(9) |
Liit ja Ühendkuningriik leppisid kokku, et nad jätkavad hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) põhjapoolse varu kaitseks välja töötatud lähenemisviisi, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/92 (7) artiklis 11. Selle lähenemisviisi kohaselt tuleb üldine püügisurve kalavarudele hoida ICESi soovitatud tasemest väiksemana või sellega võrdsena. Seepärast tuleks 2022. aastal jätkata kõnealuse kalavaru püügi piiramise meetmete kohaldamist ICESi 4.b, 4.c, 7.a ja 7.d–7.h rajoonis. ICESi nõuannete põhjal leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku õngekonksude ja -nööridega ning vainakkevõrkudega püügi piirnormide suurendamises. Liit ja Ühendkuningriik leppisid ka kokku, et traalide ja nootade igakuised piirnormid muudetakse kahekuulisteks. Liit ja Ühendkuningriik leppisid ka kokku, et prioriteediks seatakse hariliku huntahvena ICESi hindamisvahendi täiustamine, et prognoosimisel saaks toetuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse mudelitele. Lisaks leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku, et harrastuskalapüügi suhtes kohaldatavad kehtivad püügipiirangud on vaja säilitada. Kuna ajutised püügi piirnormid asendatakse nüüd kogu aasta püügi piirnormidega, peaksid asjakohased piirnormid hõlmama ka ajavahemikku 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2022. |
|
(10) |
Nõukogu määrusega (EL) 2022/109 on ette nähtud ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas teatavate veetavate püünistega tobia (Ammodytes spp.) püügi hooajalise keelu säilitamine 2022. aastaks. Kuna ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 hõlmav ajutine lubatud kogupüük asendatakse nüüd kogu aasta lõpliku lubatud kogupüügiga, peaks kohaldatav keeluaeg hõlmama ajavahemikku alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2022. |
|
(11) |
Määruses (EL) 2022/109 on sätestatud, et ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on tobia lubatud kogupüük null, kuni avaldatakse ICESi asjaomane teaduslik nõuanne, mis tehti kättesaadavaks 25. veebruaril 2022. Liit on vastavalt kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud menetlusele pidanud Ühendkuningriigiga kahepoolseid konsultatsioone 2022. aasta tobia püügi võimaluste taseme üle ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas. Liit ja Ühendkuningriik on kokku leppinud 167 558 tonni suuruses lubatud kogupüügis, mis jaotatakse kõigi seitsme tobiavarude majandamise piirkonna vahel. Liit ja Ühendkuningriik on samuti nõustunud jälgima lubatud kogupüüki 1.r ja 4. majandamise piirkonnas ning jätkama joonealuste märkuste kohaldamist koos merlangi ja makrelli kaaspüügi protsendimääradega. Lisaks on liit ja Ühendkuningriik kokku leppinud, et kasutamata kvootide ülekandmist aastate vahel tuleks kohaldada majandamispiirkonna tasandil. Lisaks leppisid liit ja Ühendkuningriik majandamispiirkonnas 4 (SAN/234_4) tobia puhul kokku, et 2022. aastal ei tohi püüda rohkem kui 800 tonni 2021. aastaks eraldatud kasutamata kvoodist. |
|
(12) |
Määrusega (EL) 2022/109 on ette nähtud Põhjamere heeringa (Clupea harengus) püügivõimalused 2022. aastaks. Kõnealuseid püügivõimalusi tuleks kohandada, et viia need kooskõlla Rootsi puhul kasutatava ajaloolise jaotamispõhimõttega, mis on sätestatud Rootsi Kuningriigi Euroopa Liiduga ühinemise tingimusi käsitleva akti (8) (muudetud nõukogu otsusega 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ) (9) artikli 121 lõikes 1. |
|
(13) |
Määrusega (EL) 2022/109 on kehtestatud anšoovise (Engraulis encrasicolus) ajutine lubatud kogupüük ICESi 8. alapiirkonnas, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022 kuni teadusliku nõuande saamiseni. ICES avaldas teadusliku nõuande selle kalavaru kohta 2022. aastaks 17. detsembril 2021. Seepärast tuleks selle kalavaru 2022. aastal lubatud kogupüüki muuta vastavalt kõnealusele nõuandele. |
|
(14) |
Määrusega (EL) 2022/109 on 2022. aasta esimeseks kvartaliks kehtestatud liidu ajutine kvoot 4 500 tonni Teravmägede (Svalbardi) vetes ja ICESi 1. alapiirkonna ja 2.b rajooni rahvusvahelistes vetes turska (Gadus morhua) püüdvatele liidu laevastikele. Kuna Norraga peetavad läbirääkimised Svalbardi vetes turska püüdvate liidu laevastike võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu üle sellele piirkonnale on pooleli, on asjakohane, et liit pikendab selle liidu kvoodi (4 500 tonni) kohaldamist kuni 30. aprillini 2022. |
|
(15) |
Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) liidu kvoodi määras 10. veebruaril 2022 ajutiselt kindlaks Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) tasandil jaotamispõhimõtete kehtestamisega tegelev ICCATi töörühm vastavalt ICCATi soovituse 21–06 punktile 3 ning ICCAT peab selle oma 2022. aasta koosolekul heaks kiitma. Liidu Vahemere pikkuim-tuuni kvooti ja selle liidusisest jaotust tuleks rakendada liidu õiguses. Lisaks teavitas liit ICCATi, millised on tema valitud püügikeeluajad ja võrdlusaasta seoses liidu Vahemere pikkuim-tuuni püügi suhtes kohaldatava püügivõimsuse piiranguga. Asjakohased valikud tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(16) |
ICCATi konventsiooni alal harilikku tuuni (Thunnus thynnus) püüdvate liidu laevade püügikoormuse piirangud ning hariliku tuuni kasvanduste maksimaalne kasvatamisvõimsus ja neisse viidavad kogused põhinevad teabel, mis on esitatud hariliku tuuni iga-aastases püügikavas, iga-aastases püügivõimsuse haldamise kavas ja iga-aastases kalakasvatamise majandamiskavas. Liikmesriigid edastavad need kavad komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1627 (10) artikli 6 lõikele 1. Seejärel esitab komisjon ICCATi sekretariaadile liidu püügi- ja püügivõimsuse haldamise kava kaudu aruande püügikoormuse ning maksimaalse kasvatamisvõimsuse ja kalakasvandustesse viidavate koguste kohta, et ICCAT saaks seda arutada ja selle heaks kiita. ICCAT kinnitas liidu püügi- ja püügivõimsuse haldamise kava 3. märtsil 2022. Kõnealuses kavas sisalduvat püügikoormust ning maksimaalset kasvatamisvõimsust ja kalakasvandustesse viidavaid koguseid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(17) |
Iga liikmesriigi teatavate kalavarude kvoodid kehtestati ICCATi poolt kindlaks määratud liidu 2022. aasta kogukvoodi alusel enne kasutamata kvootide ülekandmist. Nende varude liidu püügivõimaluste kvooti kohandati 2021. aasta novembris toimunud ICCATi aastakoosolekul vastavalt mitmele ICCATi soovitusele, mille kohaselt on liidul lubatud taotluse korral kanda kindlaksmääratud protsent oma kasutamata kalapüügivõimaluste kvoodist 2020. aastast üle 2022. aastasse. Kõnealuste kalavarude üksikutele liikmesriikidele eraldatavate kvootide puhul tuleks arvesse võtta ICCATi poolt enne nende varude püügihooaja algust lubatud kasutamata liidu kvootide ülekandmisi. Seepärast tuleks muuta põhjapoolse pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) (ALB/AN05N), lõunapoolse pikkuim-tuuni (ALB/AS05N), Atlandi ookeani suursilm-tuuni (Thunnus obesus) (BET/ATLANT) ning mõõkkala (Xiphias gladius) kvoote Atlandi ookeanis põhja pool 5° N (SWO/AN05N) ja mõõkkala kvoote Atlandi ookeanis lõuna pool 5° N (SWO/AS05N), et need kajastaksid sellist kohandamist, võttes arvesse suhtelise stabiilsuse põhimõtet. Lisaks tuleks säilitada teatavad kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud meetmed, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi. |
|
(18) |
Määruse (EL) 2022/109 VI lisa punktis 6 märgitud arve tuleks muuta, et kajastada teatavate liikmesriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid üksnes 2022. aastaks omavahel ajutiselt üle kanda teatavad kogused hariliku tuuni kasvatamise võimsust ja kalakasvandusse viidavaid koguseid. Kõnealustest muudatustest on teatatud ICCATile liidu püügikavas ning need ei mõjuta liidus ICCATi konventsiooni alal kasvatamise koguvõimsust ja kalakasvandustesse viidavaid üldkoguseid. |
|
(19) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) võttis oma 10. iga-aastasel koosolekul 2022. aastal vastu tšiili stauriidi (Trachurus murphyi) püügi piirnormid ja säilitas kihvkalade (Dissostichus spp.) uurimusliku püügi endisel tasemel. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
|
(20) |
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) vaatas oma 2021. aasta koosolekul läbi varasemalt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmed. Määrusega (EL) 2022/109 on need meetmed juba liidu õiguses rakendatud, välja arvatud kulduim-tuuni (Thunnus albacares) muudetud püügi piirnormide osas. IOTC sekretariaat kinnitas kulduim-tuuni muudetud püügi piirnormid 17. detsembril 2021 pärast vastuväidete esitamise perioodi lõppu. Muudetud püügi piirnormid ei piirdu enam seinnoodalaevadega ja hõlmavad nüüd kõiki kulduim-tuuni püügiks kasutatavaid vahendeid. Neid muudetud püügi piirnorme tuleks rakendada liidu õiguses. Kuna asjaomased liikmesriigid ei ole veel jõudnud kokkuleppele selles, kuidas muudetud püügi piirnorme kõige paremini jagada, tuleks eraldada ainult liidu kvoodi esialgne osa ning ülejäänud osa tuleks eraldada määruse (EL) 2022/109 hilisema muutmise teel, kui liikmesriigid on jõudnud kokkuleppele. |
|
(21) |
Selleks et kaitsta teatavaid liike püügi eest, leppisid liit ja Ühendkuningriik kokku, et säilitatakse keelatud liikide kehtivad loetelud. |
|
(22) |
Seepärast tuleks määrust (EL) 2022/109 vastavalt muuta. |
|
(23) |
Määruses (EL) 2022/109 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022. Käesoleva määruse sätteid, milles käsitletakse püügi piirnorme, tuleks seetõttu samuti kohaldada alates kõnealusest päevast. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati või need ei ole veel ammendatud. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust vältida kalapüügi katkemist, peaks käesolev määrus jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2022/109 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikkel 7 jäetakse välja. |
|
2) |
Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Hariliku huntahvena püüki ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning ICESi 7. alapiirkonnas käsitlevad meetmed 1. Keelatud on liidu kalalaevade ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) püük ICESi 4.b ja 4.c rajoonis ning 7. alapiirkonnas ning kõnealuses piirkonnas püütud hariliku huntahvena pardal hoidmine, ümber laadimine, ümber paigutamine ja lossimine. 2. Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kaldalt toimuval töönduslikul püügil kaaspüügina võrku sattunud huntahvena suhtes. Käesolevat erandit kohaldatakse enne 2017. aastat välja antud rannapüügi lubade suhtes. Huntahven ei tohi olla tööndusliku rannapüügi sihtliik ja lossida võib üksnes vältimatu kaaspüügina võrku sattunud huntahvenat. 3. Erandina lõikest 1 võivad liidu kalalaevad 2022. aasta jaanuaris ja alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2022 ICESi 4.b, 4.c, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h rajoonis püüda, pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:
Esimese lõigu punktis c sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük õngekonksude ja -nööridega. Esimese lõigu punktis d sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud hariliku huntahvena püük vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandite kohaldamist teise liidu kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes asjaomast erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene. 4. Lõikes 3 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kahekuulise piirangu kohaldamise korral ühest kahe kalendrikuulisest perioodist teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad kahes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 3 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes. Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu. 5. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4.b, 4.c, 6.a ja 7.a–7.k rajoonis:
6. Lõige 5 ei piira rangemate riiklike meetmete kohaldamist harrastuskalapüügi suhtes.“ |
|
3) |
Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Tobiapüügi keeluajad ICESi 2.a ja 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobia (Ammodytes spp.) püük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2022.“ |
|
4) |
Artikli 31 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4) Varustuslaevade maksimumarv on kolm varustuslaeva vähemalt kümne seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad ühe liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.“ |
|
5) |
IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
|
6) |
IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
|
7) |
IC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale. |
|
8) |
ID lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
|
9) |
IH lisa tekst asendatakse käesoleva määruse V lisas esitatud tekstiga. |
|
10) |
IJ lisa tekst asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga. |
|
11) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VII lisale. |
|
12) |
VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. märts 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-Y. LE DRIAN
(1) Nõukogu 27. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/109, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 21, 31.1.2022, lk 1).
(2) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10).
(3) Nõukogu 22. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1875 liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühendkuningriigiga peetavatel iga-aastastel konsultatsioonidel, et leppida kokku lubatud kogupüük (ELT L 378, 26.10.2021, lk 6).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).
(7) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).
(8) Akt Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu asutamislepingutesse tehtavate muudatuste kohta (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9).
(9) Euroopa Liidu Nõukogu 1. jaanuari 1995. aasta otsus 95/1/EÜ, Euratom, ESTÜ, millega muudetakse dokumente uute liikmesriikide ühinemise kohta Euroopa Liiduga (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).
(11) Kõik põhjatraali tüübid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).
(12) Kõik noodatüübid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).
(13) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).
(14) Kõik vainakkevõrgud ja lõkspüünised (GTR, GNS, GNC, FYK, FPN ja FIX).
I LISA
Määruse (EL) 2022/109 IA lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
A osas, mis käsitleb liidu autonoomseid kalavarusid, asendatakse esimene tabel järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
B osas, mis käsitleb ühiseid kalavarusid, asendatakse allpool loetletud kalavarude tabelid järgmisega:
Eritingimus: nende kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II LISA
Määruse (EL) 2022/109 IB lisa neljas tabel, millega kehtestatakse tursa (Gadus morhua) püügi piirnormid, asendatakse järgmisega:
|
„Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1 ja 2.b (COD/1/2B.) |
|
|
Saksamaa |
923 |
(1)(2) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
|
Hispaania |
2 220 |
(1)(2) |
||
|
Prantsusmaa |
407 |
(1)(2) |
||
|
Poola |
419 |
(1)(2) |
||
|
Portugal |
463 |
(1)(2) |
||
|
Muud liikmesriigid |
68 |
(1)(2)(3) |
||
|
Liit |
4 500 |
(1)(2) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2022. Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira mingil moel 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. |
|||
|
(2) |
Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile. |
|||
|
(3) |
Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (COD/1/2B_AMS).“ |
|||
III LISA
Määruse (EL) 2022/109 IC lisas asendatakse viimane tabel, millega kehtestatakse valge ameerikalutsu (Urophycis tenuis) püügi piirnormid NAFO 3NO püügipiirkonnas, järgmisega:
|
„Liik: |
valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (HKW/N3NO.) |
|
|
Hispaania |
255 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
|
Portugal |
333 |
|
||
|
Liit |
588 |
(1) |
||
|
|
|
|
||
|
TAC |
1 000 |
|
||
|
(1) |
Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad NAFO lepinguosalised hääletamise teel, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised: |
|||
|
Hispaania |
509 |
|
||
|
Portugal |
667 |
|
||
|
Liit |
1 176 “ |
|
||
IV LISA
Määruse (EL) 2022/109 ID lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
seitsmes, kaheksas ja üheksas tabel, millega kehtestatakse põhjapoolse pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) (ALB/AN05N) ja lõunapoolse pikkuim-tuuni (ALB/AS05N) püügi piirnormid Atlanti ookeanis ning Vahemere pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) Vahemeres (ALB/MED), asendatakse, järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
tabel, millega kehtestatakse Atlandi ookeani suursilm-tuuni (Thunnus obesus) (BET/ATLANT) asendatakse järgmistega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) |
kaheteistkümnendas tabelis, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi piirnormid Atlandi ookeanis ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeres (BFT/AE45WM), asendatakse joonealune märkus 5 järgmisega:
|
||||||||||
|
4) |
kolmeteistkümnendas ja neljateistkümnendas tabelis, millega kehtestatakse mõõkkala (Xiphias gladius) püügi piirnormid Atlandi ookeanis lõuna pool 5° N (SWO/AS05N), asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
V LISA
„IH LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
|
Liik: |
kihvkalad Dissostichus spp. |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (TOT/SPR-RB) |
||
|
TAC |
75 |
(1) |
Ennetuslik TAC |
||
|
(1) |
Seda aastast TACi kohaldatakse üksnes uurimusliku kalapüügi suhtes. Kala püütakse üksnes järgmises uurimisjaotises: |
||||
|
50° 30’ S, 136° E |
|
|||
|
50° 30’ S, 140° 30’ E |
|
|||
|
52° 45’ S, 140° 30’ E |
|
|||
|
52° 45’ S, 145° 30’ E |
|
|||
|
54° 50’ S, 145° 30’ E |
|
|||
|
54° 50’ S, 136° E |
|
|||
|
Liik: |
tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
||
|
Saksamaa |
|
13 826,71 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
|
Madalmaad |
|
14 986,73 |
|
||
|
Leedu |
|
9 620,98 |
|
||
|
Poola |
|
16 542,58 |
|
||
|
Liit |
|
54 977,00 |
|
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
VI LISA
„IJ LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
Kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.
|
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC) |
||
|
Prantsusmaa |
|
13 868 |
(1) |
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 |
|
|
Itaalia |
|
1 183 |
(1) |
||
|
Hispaania |
|
21 472 |
(1) |
||
|
Portugal |
|
50 |
(1)(2) |
||
|
Liit |
|
36 573 |
(1) |
||
|
|
|
|
|
||
|
TAC |
|
Ei kohaldata |
|
||
|
(1) |
Kvoote kohaldatakse ajutiselt 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022. Ajutised kvoodid ei piira 2022. aastaks lõplike kvootide kehtestamist vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni poolt 2022. aastaks kehtestatud 73 146 tonni suurusele liidu kvoodile ega kõnealuse liidu kvoodi lõplikku jaotamist liikmesriikide vahel. |
||||
|
(2) |
Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi alusel ei ole lubatud. |
||||
VII LISA
Määruse (EL) 2022/109 II lisa III peatüki punkti 5 tabel I asendatakse järgmise tabeliga:
„Tabel I
Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv kindlaksmääratud püügivahendite kaupa käesoleval püügiperioodil
|
Kindlaksmääratud püügivahend |
Päevade maksimaalne arv |
|
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm |
Belgia |
176 |
|
Prantsusmaa |
188 |
|
|
Seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm |
Belgia |
176 |
|
Prantsusmaa |
191 “ |
|
VIII LISA
Määruse (EL) 2022/109 VI lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
punkt 4 asendatakse järgmisega:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
punkt 6 asendatakse järgmisega:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Käesolevas tabelis esitatud arvnäitajaid võib suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(2) Üks keskmise suurusega seinnoodalaev on asendatud kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.
(3) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.
(4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(5) Seinnoodalaevade individuaalsed arvud käesolevas tabelis tulenevad liikmesriikide vahelistest ülekannetest ega kujuta endast tuleviku seisukohast ajaloolisi õigusi.
(6) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.
(7) Ritvõngepaadid Assooride ja Madeira äärepoolseimates piirkondades.
(8) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.
(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, ridvata õng, veoõng).