a)

hinnates määruse (EL) nr 575/2013 artikli 144 alusel esmaseid loataotlusi sisereitingute meetodi kasutamiseks, kohaldavad pädevad asutused kõiki käesoleva määruse sätteid;

b)

hinnates loataotlusi sisereitingute meetodi laiendamiseks vastavalt heakskiidetud järkjärgulise rakendamise kavale, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 148, kohaldavad pädevad asutused käesoleva määruse 4., 5., 7. ja 8. peatükki ning kõiki muid kõnealuse taotluse seisukohast asjakohaseid osi;

c)

hinnates määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 3 osutatud eelneva loa taotlusi muudatuste tegemiseks, kohaldavad pädevad asutused kõiki neid käesoleva määruse osi, mis on kõnealuste muudatuste puhul asjakohased;

d)

hinnates määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõike 4 kohaselt teatatud muudatusi reitingusüsteemides ja omakapitali investeeringute puhul kasutatavates sisemudelitel põhinevates meetodites, kohaldavad pädevad asutused kõiki neid käesoleva määruse osi, mis on kõnealuste muudatuste puhul asjakohased;

e)

sisereitingute meetodi kasutamise pideval läbivaatamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101 kohaldavad pädevad asutused kõiki neid käesoleva määruse osi, mis on kõnealuse läbivaatamise seisukohast asjakohased;

f)

hinnates loataotlusi lihtsamate meetodite kasutamise juurde tagasipöördumiseks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 149, kohaldavad pädevad asutused käesoleva määruse artikleid 6–8.

a)

reitingusüsteemidega hõlmatud riskipositsioonide liikide olulisus;

b)

reitingumudelite ja riskiparameetrite ning nende rakendamise keerukus.

a)

hindamine põhines täielikult või osaliselt kohustuslikel meetoditel;

b)

hindamise objekt hõlmas sama reitingusüsteemi või sarnast reitingusüsteemi, mida kasutatakse sama riskipositsiooni klassi puhul.

a)

on tõhusaks kasutamiseks piisavalt üksikasjalik ja täpne;

b)

on heaks kiidetud krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomasel juhtimistasandil;

c)

sisaldab iga dokumendi puhul vähemalt andmeid dokumendi liigi, autori, läbivaataja, kinnitaja ja omaniku kohta, koostamise ja kinnitamise kuupäevi, versiooni numbrit ja dokumendi muudatuste ajalugu;

d)

võimaldab kolmandatel isikutel kontrollida ja kinnitada reitingusüsteemide toimimist ning eelkõige kontrollida ja kinnitada, et:

a)

sisedokumentatsioon on piisavalt üksikasjalik ja täpne;

b)

konkreetsetele isikutele või üksustele tehakse ülesandeks tagada, et dokumendid on täielikud, järjepidevad, täpsed, ajakohastatud, asjakohaselt kinnitatud ja turvaliselt hoitud;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing dokumenteerib nõuetekohaselt sisereitingute meetodi kasutamisega seotud põhimõtted, protseduurid ja metoodikad.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kõrgem juhtkond, nagu on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punktis 9 („kõrgem juhtkond“), samuti krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan või juhtorgani määratud komitee osalevad aktiivselt järelevalves ja otsuste tegemises seoses kolmandale isikule delegeeritud ülesannete, toimingute või funktsioonidega või kolmandatelt isikutelt saadud reitingusüsteemidega;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu töötajatel on piisavad teadmised ja arusaam kolmandatele isikutele delegeeritud ülesannetest, toimingutest või funktsioonidest ning kolmandatelt isikutelt saadud andmete ja reitingusüsteemide struktuurist;

c)

tagatud on edasiantud funktsioonide või protsesside järjepidevus, sealhulgas asjakohaste hädaolukorrakavade abil;

d)

kolmandate isikute kaasamine ei piira ega takista siseauditit või muud kontrolli kolmandatele isikutele delegeeritud ülesannete, toimingute ja funktsioonide üle;

e)

pädevale asutusele antakse täielik juurdepääs kogu asjakohasele teabele.

a)

lõike 1 punktid a–e on täidetud;

b)

kõnealune kolmas isik ei tee selle reitingusüsteemiga ega riskihinnangutega seotud valideerimistoiminguid;

c)

kõnealune kolmas isik esitab krediidiasutusele või investeerimisühingule valideerimistoiminguteks vajaliku teabe.

a)

vaatavad läbi kolmanda isikuga sõlmitud kokkulepped ja muud asjakohased dokumendid, milles on esitatud kolmanda isiku ülesanded;

b)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda isiku (kellele ülesanne, toiming või funktsioon on delegeeritud) asjaomastelt töötajatelt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid;

c)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda isiku (kellele ülesanne, toiming või funktsioon on delegeeritud) kõrgemalt juhtkonnalt või juhtorganilt või juhtorgani määratud komiteelt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid;

d)

vaatavad vajaduse korral läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu või kolmanda isiku muud asjakohased dokumendid.

a)

sisereitingute meetodi rakendamise esialgne hõlmavus krediidiasutuses või investeerimisühingus ja sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise kava on artikli 7 kohaselt asjakohane;

b)

riskipositsiooni klasside, riskipositsiooni liikide või äriüksuste suhtes, mille puhul kasutatakse standardmeetodit, võib teha püsiva erandi sisereitingute meetodist.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu kava sisereitingute meetodi järkjärguliseks rakendamiseks;

b)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased sise-eeskirjad ja protseduurid, sealhulgas meetodid nende riskipositsioonide osakaalu arvutamiseks, mis hõlmatakse sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamisega ja alalise erandiga sisereitingute meetodist;

c)

vaatavad läbi nende üksuste ja juhtorganite rollid ja vastutusalad, kes teevad otsuseid individuaalsete riskipositsioonide suhtes sisereitingute meetodi või standardmeetodi rakendamise kohta;

d)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede koosolekute asjakohased protokollid;

e)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni täitja või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

f)

vaatavad läbi asjakohased eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

g)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid.

a)

vaadata läbi individuaalsetele riskipositsioonidele sisereitingute meetodi või standardmeetodi määramise protsessis kasutatavate IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

b)

teha valimipõhiseid teste ja vaadata läbi dokumendid, mis on seotud võlgnike omadustega ning valimisse kaasatud riskipositsioonide algatamise ja säilitamisega;

c)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

järkjärgulise rakendamise kava sisaldab vähemalt järgmist:

b)

järkjärgulise rakendamise kava hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu ja asjakohasel juhul tema emaettevõtja kõiki riskipositsioone ning krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate kõiki riskipositsioone, välja arvatud juhul, kui riskipositsioone hinnatakse vastavalt artiklile 8;

c)

rakendamine on kavandatud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 lõike 1 teise ja kolmanda lõiguga;

d)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud kasutada sisereitingute meetodit kõigi riskipositsiooni klasside puhul, siis kasutab ta sisereitingute meetodit omakapitali investeeringute puhul, välja arvatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 148 lõikes 5 sätestatud juhtudel;

e)

sisereitingute meetodi rakendamise järjekord ja ajavahemikud on määratud kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu tegeliku suutlikkuse alusel, võttes arvesse andmete kättesaadavust, reitingusüsteeme ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 145 osutatud kogemuse perioode, ning neid ei kasutata selektiivselt selleks, et saavutada väiksemad omavahendite nõuded;

f)

sisereitingute meetodi rakendamise järjekord tagab, et eelisjärjekorras rakendatakse seda meetodit krediidiasutuse või investeerimisühingu põhitegevusalaga seotud krediidiriski positsioonide suhtes;

g)

sisereitingute meetodi rakendamiseks on iga riskipositsiooni liigi ja äriüksuse puhul kehtestatud kindel tähtaeg, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatust arvestades mõistlik.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu, sealhulgas emaettevõtja ja tütarettevõtjate tegevuse keerukus;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu ning asjakohasel juhul emaettevõtja ja tütarettevõtjate äriüksuste ja äriliinide arv;

c)

kõigi järkjärgulise rakendamise kavaga hõlmatud üksuste rakendatavate reitingusüsteemide arv ja keerukus;

d)

plaanid reitingusüsteemide rakendamiseks tütarettevõtjates, kes asuvad kolmandates riikides, kus esineb olulisi õiguslikke või muid raskusi seoses sisereitingute meetodi mudelite heakskiitmisega;

e)

täpsete, asjakohaste ja täielike aegridade olemasolu;

f)

krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevussuutlikkus reitingusüsteemide väljatöötamiseks ja rakendamiseks;

g)

krediidiasutuse või investeerimisühingu eelnev kogemus konkreetset liiki riskipositsioonide haldamisel.

a)

on toimunud märkimisväärsed muutused ärikeskkonnas, sealhulgas eelkõige strateegias, ühinemistes ja omandamistes;

b)

asjakohased regulatiivsed nõuded on märkimisväärselt muutunud;

c)

pädev asutus, siseauditi funktsiooni täitja või valideerimisfunktsiooni täitja on kindlaks teinud olulised puudused reitingusüsteemides;

d)

lõikes 2 osutatud elemendid on märkimisväärselt muutunud või mõnda lõikes 2 osutatud elementi ei võetud sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise heakskiidetud kavas piisavalt arvesse.

a)

krediidiasutus või investeerimisühing hindab ja võtab arvesse representatiivsete vastaspoolte välisandmete kättesaadavust;

b)

asjaomase riskipositsiooni klassiga seotud vastaspoolte jaoks reitingusüsteemi väljatöötamise maksumuse hindamisel võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust ning tema tegevuse laadi ja ulatust;

c)

reitingusüsteemi väljatöötamise ja rakendamise tegevussuutlikkuse hindamisel võetakse arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse laadi ja ulatust.

a)

riskipositsioonid, sealhulgas eraldi valitsetavate portfellide ja äriliinide arv, ei ole töökindla ja usaldusväärse reitingusüsteemi väljatöötamiseks piisavalt homogeensed;

b)

standardmeetodi kohaselt arvutatud riskiga kaalutud vara on oluliselt suurem kui sisereitingute meetodi kohaselt arvutatud eeldatav riskiga kaalutud vara;

c)

riskipositsioonid on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu äriüksuse või äriliiniga, mille tegevus kavatsetakse lõpetada;

d)

riskipositsioonid hõlmavad portfelle, mille suhtes kohaldatakse osaliselt omatavate tütarettevõtjate proportsionaalset konsolideerimist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 18.

a)

vastavalt artiklile 19 seda, kas omavahendite arvutamiseks kasutatavatel reitingusüsteemide sisereitingutel ning makseviivituse ja kahju hinnangutel on riskijuhtimisel, laenuandmise otsustusprotsessis ja muude otsuste tegemisel keskne tähtsus;

b)

vastavalt artiklile 20 seda, kas omavahendite arvutamiseks kasutatavatel reitingusüsteemide sisereitingutel ning makseviivituse ja kahju hinnangutel on sisemise kapitali allokeerimise protsessis keskne tähtsus;

c)

vastavalt artiklile 21 seda, kas omavahendite arvutamiseks kasutatavatel reitingusüsteemide sisereitingutel ning makseviivituse ja kahju hinnangutel on äriühingu üldjuhtimise funktsioonide seisukohast keskne tähtsus;

d)

andmed ja hinnangud, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab omavahendite arvutamiseks ja äriühingusisestel eesmärkidel, on omavahel kooskõlas ning võimalikud lahknevused on täielikult dokumenteeritud ja põhjendatud;

e)

vastavalt artiklile 22 seda, kas reitingusüsteemid on üldjoontes kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 169–191 sätestatud nõuetega ning krediidiasutus või investeerimisühing on neid kasutanud vähemalt kolm aastat enne sisereitingute meetodi kasutuselevõtmist, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 145.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased sise-eeskirjad ja protseduurid;

b)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või krediidiriski juhtimisega tegelevate komiteede asjakohased protokollid;

c)

vaatavad läbi laenuandmise otsuste tegemise volituste jaotuse, krediidijuhtimise juhendid ja ärikanalite skeemid;

d)

vaatavad läbi laenuandmise otsuste analüüsi, mis on krediidiasutuses või investeerimisühingus tehtud, samuti tagasilükatud laenutaotluste andmed, sealhulgas järgmise:

e)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu eeskirjad laenude restruktureerimise kohta;

f)

vaatavad läbi korrapärased dokumenteeritud aruanded krediidiriski kohta;

g)

vaatavad läbi dokumendid, mis käsitlevad krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemise kapitali arvutamist ja selle allokeerimist riskiliikidele, tütarettevõtjatele ja portfellidele;

h)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

i)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust asjakohaste auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

j)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid.

a)

vaadata läbi varajase hoiatamise süsteemide dokumentatsiooni;

b)

vaadata läbi krediidiriskiga korrigeerimise metoodika ja dokumenteeritud analüüsi selle kooskõla kohta omavahendite nõuete arvutamisega;

c)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiga korrigeeritud kasumlikkuse dokumenteeritud analüüsi;

d)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnakujunduseeskirjad;

e)

vaadata läbi võlgade sissenõudmise protseduurid;

f)

vaadata läbi planeerimisjuhendid ja aruanded riskikulude eelarvestamise kohta;

g)

vaadata läbi tasustamispoliitika ja töötasukomisjoni protokollid;

h)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

reitinguta riskipositsioonide ja aegunud reitingute arv on ebaoluline;

b)

neil sisereitingutel ning makseviivituse ja kahju hinnangutel on keskne tähtsus, eelkõige:

a)

hinnakujundus individuaalsete krediidilimiitide või võlgnike puhul;

b)

krediidiriski juhtimiseks kasutatavad varajase hoiatamise süsteemid;

c)

võlgade sissenõudmise põhimõtete ja protsesside kindlaksmääramine ja rakendamine;

d)

krediidiriskiga korrigeerimise arvutamine, kui see on kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga;

e)

laenuandmise otsustusprotsessiga seotud pädevuse omistamine või delegeerimine juhtorgani poolt sisekomiteedele, kõrgemale juhtkonnale ja töötajatele.

a)

selle sisemise kapitali summa hindamisel, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab piisavaks, et katta selle riski laadi ja taset, millele ta on või võib olla avatud, nagu on osutatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 73;

b)

sisemise kapitali allokeerimisel riskiliikidele, tütarettevõtjatele ja portfellidele.

a)

juhtimisaruannete koostamisel;

b)

portfelli tasandi krediidiriski jälgimisel.

a)

siseauditite planeerimine;

b)

tasustamispoliitika kavandamine.

a)

neid reitingusüsteeme on kasutatud krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud riskijuhtimis- ja otsustusprotsessides ning laenuandmisotsuste tegemisel;

b)

olemas on piisavad dokumendid reitingusüsteemide tõhusa toimimise kohta nimetatud kolme aasta jooksul, eelkõige vastavad järelevalve-, valideerimis- ja auditiaruanded.

a)

vastavalt artiklile 24 nende määratluste, protsesside ja kriteeriumide asjakohasust, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskipositsioonide määramiseks reitinguklassidesse või kogumitesse või määramise läbivaatamiseks, sealhulgas inimese otsuse põhjal korrigeerimise käsitlemist;

b)

vastavalt artiklile 25 määramise protsessi terviklikkust, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 173, sealhulgas määramise sõltumatust ja määramise läbivaatamist.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased sise-eeskirjad ja protseduurid;

b)

vaatavad läbi riskipositsioonide algatamise ja pikendamise eest vastutavate üksuste ning riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramise eest vastutavate üksuste rollid ja vastutusalad;

c)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede asjakohased protokollid;

d)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu sisearuanded määramisprotsessi toimimise kohta;

e)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

f)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust määramise või läbivaatamise protsessis esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja auditite käigus tuvastatud riskide maandamiseks;

g)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid;

h)

vaatavad läbi kriteeriumid, millest lähtuvad töötajad, kes vastutavad riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramisel inimese tehtavate otsuste eest.

a)

vaadata läbi asjaomaste IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

b)

teha valimipõhiseid teste ja vaadata läbi dokumendid, mis on seotud võlgniku omadustega ning riskipositsioonide algatamise ja säilitamisega;

c)

teha krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetega ise teste või nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing teeks konkreetseid teste;

d)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

kehtestatud on asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse võlgnike või tehingute järjepidev määramine asjakohase reitingusüsteemi alla;

b)

kehtestatud on asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse, et kõik krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad riskipositsioonid määratakse reitingusüsteemi kohaselt reitinguklassi või kogumisse;

c)

seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute, muude äriühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuetega ning omakapitali investeeringutega, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 155 lõikes 3 sätestatud riskiparameetritel põhinevat meetodit, on kehtestatud asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse, et kõik sama võlgnikuga seotud riskipositsioonid, sealhulgas erinevate äriliinide, osakondade, geograafiliste asukohtade, konsolideerimisgrupi juriidiliste isikute ja IT-süsteemide alla kuuluvad riskipositsioonid, määratakse samasse võlgniku reitinguklassi ning et määruse (EL) nr 575/2013 artikli 170 lõikes 2 sätestatud erandit nõudest kasutada võlgniku reitinguskaalat, mis kajastab ainuüksi eriotstarbeliste nõuete puhul kvantifitseeritud võlgniku makseviivituse riski, ja kõnealuse määruse artikli 172 lõike 1 punktis e sätestatud erandit kohustustest määrata erinevad nõuded sama võlgniku vastu samasse võlgniku reitinguklassi, kohaldatakse korrektselt;

d)

määramise aluseks olevad määratlused ja kriteeriumid on piisavalt üksikasjalikud, et tagada konsolideerimisgrupi kõigis äriliinides, osakondades, geograafiliste asukohtades ja juriidilistes isikutes kõigi vastutavate töötajate ühtne arusaam reitinguklassidest või kogumitest ning järjepidev määramine reitinguklassidesse või kogumitesse, olenemata sellest, millist IT-süsteemi kasutatakse;

e)

kehtestatud on asjakohased protseduurid ja mehhanismid võlgnike ja tehingute kohta kogu asjakohase teabe saamiseks;

f)

arvesse võetakse kogu asjakohast, hetkel kättesaadavat ja kõige ajakohasemat teavet;

g)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, muude äriühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete ning omakapitali investeeringute korral, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiparameetritel põhinevat meetodit, võetakse arvesse nii finants- kui ka mittefinantsteavet;

h)

juhtudeks, kui riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramiseks vajalik teave puudub või ei ole ajakohane, on krediidiasutus või investeerimisühing kehtestanud kindlaksmääratud parameetritele lubatud hälbed ja võtnud vastu eeskirjad selle asjaolu asjakohaseks ja konservatiivseks arvessevõtmiseks;

i)

üle 24 kuu vanuseid finantsaruandeid peetakse aegunuks ja neid käsitletakse konservatiivselt;

j)

reitinguklassidesse või kogumitesse määramine on osa laenuandmise otsustusprotsessist, nagu on osutatud artiklis 19;

k)

reitinguklassidesse või kogumitesse määramisel kasutatavad kriteeriumid on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu laenuandmise standarditega ning probleemsete võlgnike ja tehingute käsitlemise eeskirjadega.

a)

on olemas dokumenteeritud eeskirjad, millega nähakse ette inimese otsuse põhjal korrigeerimise põhjused ja maksimaalne ulatus ning täpsustatakse, millistes määramise etappides on selline korrigeerimine lubatud;

b)

inimese otsuse põhjal korrigeerimised on piisavalt põhjendatud, pidades silmas punktis a osutatud eeskirjades sätestatud põhjuseid, ning need põhjendused on dokumenteeritud;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing analüüsib korrapäraselt nende riskipositsioonide tulemusnäitajaid, mille reitingut on inimese otsuse põhjal korrigeeritud, sealhulgas iga korrektsioone tegeva töötaja tehtud korrektsioone, ning selle analüüsi tulemusi võetakse otsustusprotsessis arvesse asjakohasel juhtimistasandil;

d)

krediidiasutus või investeerimisühing kogub täielikku teavet inimese otsuse põhjal korrigeerimiste kohta, sealhulgas teavet nii enne kui ka pärast korrigeerimist, jälgib korrapäraselt korrigeerimiste arvu ja põhjendusi ning analüüsib korrigeerimiste mõju mudeli toimimisele;

e)

korrigeerimiste arv ja põhjendused ei viita reitingumudeli olulistele puudustele.

a)

määratakse kindlaks määruses (EL) nr 575/2013 määratletud omavahel seotud klientide rühmad;

b)

teavet omavahel seotud klientide rühma kuuluvate teiste asjaomaste üksuste reitingute ja makseviivituste kohta võetakse võlgniku reitinguklassi määramisel arvesse nii, et rühma iga asjaomase üksuse reitinguklass kajastab tema erinevat olukorda ja tema seoseid grupi teiste asjaomaste üksustega;

c)

juhtumid, kus võlgnikule on määratud kõrgem reitinguklass kui tema emaettevõtjale, on dokumenteeritud ja põhjendatud.

a)

riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramise lõpliku heakskiitmise või läbivaatamise eest vastutavad töötajad ja juhtkonna liikmed ei osale riskipositsioonide algatamises ega pikendamises ega vastuta selle eest;

b)

riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramise lõpliku heakskiitmise või läbivaatamise eest vastutavate üksuste kõrgema astme juhid ning riskipositsioonide algatamise või pikendamise eest vastutavate üksuste kõrgema astme juhid annavad aru krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani või asjaomase määratud komitee eri liikmetele;

c)

riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramise lõpliku heakskiitmise või läbivaatamise eest vastutavate töötajate ja juhtide töötasu ei hõlma riskipositsioonide algatamise või pikendamisega seotud ülesannete täitmist;

d)

jaenõuete klassis inimese otsuse põhjal tehtavate korrigeerimiste suhtes kohaldatakse samu tavasid, millele on osutatud punktides a, b ja c.

a)

asjakohastes üksikasjalikes eeskirjades on määratud kindlaks läbivaatamise sagedus ja võlgnike või probleemsete riskipositsioonide suuremast riskist tuleneva sagedasema läbivaatamise vajalikkuse kriteeriumid ning neid eeskirju kohaldatakse ajas järjepidevalt;

b)

määramine vaadatakse läbi hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul pärast määramise heakskiitmist ning sama tähtaja jooksul tehakse ka võimalikud läbivaatamise käigus vajalikuks osutuvad muudatused;

c)

määramine vaadatakse läbi, kui võlgniku või riskipositsiooni kohta saab teatavaks uus oluline teave, ning võimalikud läbivaatamise käigus vajalikuks osutuvad muudatused tehakse põhjendamatu viivituseta;

d)

krediidiasutus või investeerimisühing on kindlaks määranud kriteeriumid ja protsessid uue teabe olulisuse ja sellele järgneva ümbermääramise vajaduse hindamiseks ning neid kriteeriume ja protsesse kohaldatakse järjepidevalt;

e)

määramise läbivaatamisel kasutatakse kõige uuemat kättesaadavat teavet;

f)

juhtudeks, kui määramist ei ole praktilistel põhjustel punktide a–e kohaselt läbi vaadatud, on kehtestatud asjakohased eeskirjad sellise olukorra kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja heastamiseks, ning punktidele a–e vastavuse tagamiseks võetakse meetmeid;

g)

kõrgemat juhtkonda teavitatakse korrapäraselt riskipositsioonide reitinguklassidesse või kogumitesse määramise läbivaatamisest ja võimalikest viivitustest määramise läbivaatamisel, millele on osutatud punktis f;

h)

kehtestatud on piisavad eeskirjad asjakohase teabe tõhusaks kogumiseks ja korrapäraseks ajakohastamiseks ning see kajastub asjakohaselt võlgnikega sõlmitud lepingute tingimustes.

a)

vastavalt artiklile 27 võlgniku makseviivitusele osutavate asjaolude üksikasjalik kirjeldus ja praktikas neist lähtumine;

b)

vastavalt artiklile 28 selle protsessi usaldusväärsus ja tulemuslikkus, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab võlgniku makseviivituse kindlakstegemiseks;

c)

vastavalt artiklile 29 asjaolud ja protsess, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivituses oleva võlgniku ümberliigitamiseks makseviivituses mitteolevaks võlgnikuks.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu kriteeriumid, sise-eeskirjad ja protseduurid makseviivituse toimumise kindlakstegemiseks („makseviivituse määratlus“) ning makseviivituses olevate riskipositsioonide käsitlemiseks;

b)

vaatavad läbi võlgniku makseviivituse kindlakstegemise ja makseviivituses olevate riskipositsioonide haldamisega tegelevate üksuste ja juhtorganite rollid ja vastutusalad;

c)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede asjakohased protokollid;

d)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

e)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust asjakohaste auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

f)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid;

g)

vaatavad läbi kriteeriumid, millest lähtuvad töötajad, kes vastutavad võlgnikule või riskipositsioonile makseviivituse seisundi käsitsi määramise eest ning makseviivituses mitteoleva seisundi taastamise eest.

a)

vaadata läbi võlgniku makseviivituse kindlakstegemise protsessis kasutatavate IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

b)

teha valimipõhiseid teste ja vaadata läbi dokumendid, mis on seotud võlgniku omadustega ning riskipositsioonide algatamise ja säilitamisega;

c)

teha krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetega ise teste või nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing teeks konkreetseid teste;

d)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

kehtestatud on asjakohased eeskirjad viivispäevade arvestamise, sealhulgas tähtaegade uuendamise, pikenduse, muudatuse või edasilükkamise võimaldamise, uuendamise ja olemasolevate kontode tasaarvestamise kohta;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kohaldatav makseviivituse määratlus hõlmab vähemalt kõiki makseviivitusele osutavaid asjaolusid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõigetes 1 ja 3;

c)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab oma juriidilistes isikutes rohkem kui ühte makseviivituse määratlust, siis on iga määratluse kohaldamisala selgelt määratletud ja määratluste erinevused on põhjendatud.

a)

viivisnõuded;

b)

sündmused, mis kujutavad endast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mis tulenevad krediidikvaliteedi olulisest tajutavast halvenemisest;

c)

krediidi iseloomuga nõuete müük, mis kujutab endast olulist krediidiga seotud majanduslikku kahju;

d)

sündmused, mis kujutavad endast makseraskustest tulenevat restruktureerimist;

e)

sündmused, mis kujutavad endast pankrotiga sarnast kaitset;

f)

muud maksmata jätmise tõenäosusele osutavad asjaolud.

a)

kehtestatud on asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse, et kõik makseviivitused tuvastatakse õigel ajal, sealhulgas, et asjakohast teavet kogutakse ja ajakohastatakse tulemuslikult ja piisavalt sageli;

b)

kui võlgniku makseviivituse kindlakstegemine põhineb automaatsetel protsessidel, siis tehakse testid, et kontrollida, kas IT-süsteem on makseviivitused õigesti kindlaks teinud;

c)

juhtudeks, kui võlgniku makseviivitus tehakse kindlaks inimese otsusega, on võlgniku hindamise kriteeriumid ja makseviivitusele osutavad asjaolud sisedokumentides piisavalt üksikasjalikult määratletud, et tagada järjekindlus makseviivituste kindlakstegemisel kõigi sellise kindlakstegemisega tegelevate töötajate poolt;

d)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab makseviivituse määratlust võlgniku tasandil, on kehtestatud asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse, et pärast võlgniku makseviivituse kindlakstegemist registreeritakse kõik tema vastu olevad nõuded makseviivituses olevate nõuetena krediidiasutuse või investeerimisühingu ja tema tütarettevõtjate ning vajaduse korral tema emaettevõtja ja tolle tütarettevõtjate kõigis asjakohastes süsteemides, äriliinides ja geograafilistes asukohtades;

e)

kui võlgniku ühe või mitme nõudega seotud makseviivituse järel viibib makseviivituse seisundi määramine kõigile võlgniku vastu olevatele nõuetele, nagu on osutatud punktis d, ei põhjusta selline viivitus vigu ega vastuolusid riskijuhtimises, riskiaruandluses, omavahendite nõuete arvutamisel ega andmete kasutamises riskide kvantifitseerimisel.

a)

kehtestatud on asjakohased protseduurid ja mehhanismid, millega tagatakse, et makseviivituse seisund määratakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 punktile b kõnealuse määruse artikli 178 lõike 2 punktis d sätestatud hindamise alusel ning kooskõlas tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmääraga, mille pädevad asutused on kehtestanud delegeeritud määruse (EL) 2018/171 kohaselt;

b)

viivispäevade arvestamise protsess on kooskõlas võlgniku lepinguliste või õiguslike kohustustega ja kajastab asjakohaselt osalisi makseid ning seda kohaldatakse järjepidevalt.

a)

krediidiasutuses või investeerimisühingus on kehtestatud selged eeskirjad makseviivituse määratluse kohaldamiseks jaenõuete puhul kas võlgniku tasandil või individuaalse krediidilimiidi tasandil;

b)

punktis a osutatud eeskirjad on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisega ja neid kohaldatakse järjepidevalt;

c)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab makseviivituse määratlust individuaalse krediidilimiidi tasandil:

a)

ümberliigitamise alus on määratud kindlaks iga makseviivitusele osutava asjaolu kohta ning selgelt on kindlaks määratud selliste krediidi iseloomuga nõuete kindlakstegemine ja käsitlemine, mille suhtes kohaldatakse makseraskustest tulenevat restruktureerimist;

b)

ümberliigitamine on võimalik alles pärast seda, kui kõik makseviivitusele osutavad asjaolud on lakanud kehtimast ja kõik asjakohased ümberliigitamise tingimused on täidetud;

c)

ümberliigitamise alused ja protsess on määratud kindlaks konservatiivselt, tagades muu hulgas, et makseviivituses mitteolevaks ümberliigitamist ei teostata, kui krediidiasutus või investeerimisühing eeldab, et krediidi iseloomuga nõuet ei tasuta täielikult ilma, et krediidiasutus või investeerimisühing peaks rakendama selliseid meetmeid nagu tagatise realiseerimine.

a)

vastavalt artiklile 60 krediidiasutuse või investeerimisühingu määramismetoodikat ja selle rakendamist;

b)

vastavalt artiklile 61 riskipositsioonide riskipositsiooni klassidesse määramise järjekorda;

c)

vastavalt artiklile 62 seda, kas krediidiasutus või investeerimisühing on jaenõuete klassi puhul võtnud arvesse teatavaid konkreetseid kaalutlusi.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohased sise-eeskirjad, protseduurid ja määramismetoodika;

b)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede asjakohased protokollid;

c)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

d)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust asjakohaste auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

e)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid;

f)

vaatavad läbi kriteeriumid, millest lähtuvad riskipositsioonide käsitsi riskipositsiooni klassidesse määramise eest vastutavad töötajad.

a)

teha valimipõhiseid teste ja vaadata läbi dokumendid, mis on seotud võlgniku omadustega ning riskipositsioonide algatamise ja säilitamisega;

b)

vaadata läbi asjaomaste IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

c)

võrrelda krediidiasutuse või investeerimisühingu andmeid avalikult kättesaadavate andmetega, sealhulgas andmetega, mis on salvestatud EBA poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 115 lõike 2 kohaselt hallatavas andmebaasis või pädevate asutuste hallatavates andmebaasides;

d)

kontrollida krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavust komisjoni rakendusotsusele 2014/908/EL (7) teatavate kolmandate riikide ja territooriumide järelevalve- ja regulatiivsete nõuete samaväärsuse kohta seoses riskipositsioonide käsitlemisega vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013;

e)

teha krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetega ise teste või nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing teeks pädeva asutuse määratud teste;

f)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

metoodika on täielikult dokumenteeritud ja vastab kõigile määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 147 sätestatud nõuetele;

b)

metoodika kajastab artiklis 61 sätestatud järjekorda;

c)

metoodika hõlmab loetelu kolmandate riikide õigus- ja järelevalvekordadest, mida vastavalt rakendusotsusele 2014/908/EL peetakse samaväärseks liidus kohaldatava korraga, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 107 lõikes 4, artikli 114 lõikes 7, artikli 115 lõikes 4 ja artikli 116 lõikes 5, kui selline samaväärsus on nõutav riskipositsiooni konkreetsesse klassi määramiseks.

a)

IT-süsteemides andmete sisestamise ja teisendamise protseduurid on piisavalt ranged, et tagada iga riskipositsiooni määramine õigesse riskipositsiooni klassi;

b)

riskipositsioonide määramise eest vastutavad töötajad saavad lähtuda piisavalt üksikasjalikest kriteeriumidest, et tagada järjekindel määramine;

c)

määramist omakapitali investeeringute, väärtpaberistamise positsioonide kirjete ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 8 kohaselt eriotstarbeliste laenunõuetena määratletud riskipositsioonide klassi teostavad töötajad, kes on teadlikud tehingu tingimustest ja asjakohastest üksikasjadest, millest sõltub kõnealuste riskipositsioonide kindlaksmääramine;

d)

määramisel kasutatakse kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid.

a)

krediidiasutus või investeerimisühing eristab füüsiliste isikute ja VKEde vastu olevaid nõudeid selgete kriteeriumide alusel ja järjepidevalt;

b)

selleks et jälgida vastavust määruse (EL) nr 575/2013 artikli 147 lõike 5 punkti a alapunktis ii sätestatud piirmäärale, on krediidiasutus või investeerimisühing kehtestanud asjakohased protseduurid ja mehhanismid järgmise jaoks:

a)

turundus- ja müügitegevus;

b)

toote liik;

c)

reitingute määramise protsess;

d)

reitingusüsteem;

e)

laenuandmise otsustusprotsess;

f)

krediidiriski maandamise meetodid;

g)

järelevalveprotsessid;

h)

sissenõudmise protsess.

a)

selleks et veenduda vastavuses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõike 4 punktidele d ja e, kontrollivad pädevad asutused järgmist:

b)

selleks et veenduda vastavuses määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõikele 3, kontrollivad pädevad asutused, kas kõigile riskipositsioonidele, mille puhul makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangutes võetakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktile f arvesse kinnisvaratagatist, määratakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 154 lõikes 3 sätestatud korrelatsioonikordaja.

a)

vastavalt artiklile 64 stressitestide kavandamisel kasutatavate meetodite asjakohasust;

b)

vastavalt artiklile 65 stressitestimise protsessi korraldamise usaldusväärsust;

c)

vastavalt artiklile 66 stressitestide integreerimist riski- ja kapitalijuhtimise protsessidesse.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu sise-eeskirjad, meetodid ja protseduurid stressitestide kavandamiseks ja läbiviimiseks;

b)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu stressitestide tulemused;

c)

vaatavad läbi stressitestide kavandamise, heakskiitmise ja läbiviimisega tegelevate üksuste ja juhtorganite rollid ja vastutusalad;

d)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede asjakohased protokollid;

e)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

f)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust asjakohaste auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

g)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid.

a)

vaadata läbi stressitestides kasutatavate IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

b)

nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult stressitesti arvutuse tegemist alternatiivsete eelduste alusel;

c)

teha krediidiasutuse või investeerimisühingu andmete alusel ise stressitesti arvutused teatavat liiki riskipositsioonide kohta;

d)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

testid on otstarbekad ja mõistlikult konservatiivsed ning võimaldavad kindlaks teha tõsiste, kuid usutavate majanduslanguse stsenaariumide mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalinõuete kogusummale seoses krediidiriskiga;

b)

testid hõlmavad vähemalt kõiki olulisi portfelle, mille puhul kasutatakse sisereitingute meetodit;

c)

meetodid on asjakohases ulatuses kooskõlas meetoditega, mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemise kapitali allokeerimise stressitestide läbiviimiseks;

d)

stressitestide metoodika dokumentatsioon, sealhulgas sise- ja välisandmed ning eksperdihinnangud, on piisavalt üksikasjalik, et kolmandad isikud mõistaksid valitud stsenaariumide aluspõhimõtteid ja saaksid stressitesti korrata.

a)

stsenaariumide, sealhulgas tõsiste, kuid usutavate majanduslanguse stsenaariumide kindlaksmääramine ning krediidiriski kaitse andjate krediidikvaliteedi halvenemise stsenaariumi kohandamine vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 153 lõikele 3;

b)

kindlaksmääratud stsenaariumidest krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiparameetritele, reitingute muutumisele, oodatavale kahjule ja krediidiriskiga seoses omavahendite nõuete arvutamisele tuleneva mõju hindamine;

c)

omavahendite nõuete piisavuse hindamine.

a)

majanduslike tegurite rühma kindlaksmääramise metoodika;

b)

stressistsenaariumide, sealhulgas nende tõsiduse, kestuse ja realiseerumise tõenäosuse kavandamise metoodika;

c)

metoodika iga stsenaariumi mõju prognoosimiseks asjakohastele riskiparameetritele.

a)

vastavalt artiklile 68 omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatava süsteemi usaldusväärsust;

b)

vastavalt artiklile 69 andmete kvaliteeti;

c)

vastavalt artiklile 70 eri riskipositsiooni klasside puhul kasutatavate meetodite ja protseduuride rakendamise korrektsust;

d)

vastavalt artiklile 71 omavahendite nõuete arvutamise protsessi korraldust.

a)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu sise-eeskirjad ja protseduurid, mis on seotud omavahendite nõuete arvutamise protsessiga, sealhulgas andmeallikad, arvutusmeetodid ja kohaldatavad kontrollid;

b)

vaatavad läbi omavahendite nõuete arvutamises osalevate eri üksuste ja siseste organite asjakohased rollid ja vastutusalad;

c)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseste organite, sealhulgas juhtorgani või komiteede asjakohased protokollid;

d)

vaatavad läbi arvutussüsteemi testide dokumentatsiooni, sealhulgas testides kasutatud stsenaariumid ning testide tulemused ja heakskiidud;

e)

vaatavad läbi asjakohased kontrolliaruanded, sealhulgas eri allikatest pärit andmete kooskõlastava võrdlemise tulemused;

f)

vaatavad läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu siseauditi funktsiooni või muu kontrollifunktsiooni täitja asjakohased tähelepanekud;

g)

vaatavad läbi eduaruanded, milles käsitletakse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust asjakohaste auditite käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja riskide maandamiseks;

h)

hangivad krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomastelt töötajatelt ja kõrgemalt juhtkonnalt kirjalikud avaldused või küsitlevad neid.

a)

vaadata läbi omavahendite nõuete arvutamiseks kasutatavate IT-süsteemide funktsionaalse dokumentatsiooni;

b)

nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult omavahendite nõuete reaalajas arvutamist teatavat liiki riskipositsioonide puhul;

c)

teha teatavat liiki riskipositsioonide puhul omavahendite nõuete arvutuse valimipõhiseid teste, kasutades krediidiasutuse või investeerimisühingu andmeid;

d)

teha krediidiasutuse või investeerimisühingu andmetega ise teste või nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing teeks pädeva asutuse määratud teste;

e)

vaadata läbi krediidiasutuse või investeerimisühingu muud asjakohased dokumendid.

a)

riskiparameetrid on täielikud, sealhulgas juhtudel, kui puuduvad parameetrid asendatakse vaikeväärtustega, ning kui selline asendamine on toimunud, on see konservatiivne, põhjendatud ja dokumenteeritud;

b)

parameetrite väärtuste vahemik vastab määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 160–164 sätestatud regulatiivsetele ja miinimumväärtustele;

c)

omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavad andmed on kooskõlas muudes siseprotsessides kasutatavate andmetega;

d)

riskiparameetrite kohaldamine on kooskõlas riskipositsiooni tunnustega, sealhulgas eelkõige, et määratud makseviivitusest tingitud kahjumäär on õige ja kooskõlas riskipositsiooni liigiga ja riskipositsiooni tagamiseks kasutatava tagatisega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 ja artikli 230 lõikes 2;

e)

riskipositsiooni väärtuse arvutus on korrektne ning eelkõige, et tasaarvestuslepinguid ja bilansiväliste kirjete liigitust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 166;

f)

kui omakapitali investeeringute suhtes kohaldatakse riskiparameetritel põhinevat meetodit, on riskipositsioonide liigitamine ja riskiparameetrite kohaldamine korrektne ning vastab määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 165.

a)

kehtestatud on asjakohased kontrolli- ja kooskõlastamismehhanismid, millega tagatakse, et omavahendite nõuete arvutamisel kasutatavad riskiparameetrite väärtused on kooskõlas sisemistel eesmärkidel kasutatavate parameetrite väärtustega;

b)

kehtestatud on asjakohased kontrolli- ja kooskõlastamismehhanismid, millega tagatakse, et nende riskipositsioonide väärtus, mille kohta arvutatakse omavahendite nõuded, on kooskõlas raamatupidamisandmetega;

c)

omavahendite nõuete arvutamine kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu pearaamatusse kantud riskipositsioonide puhul on täielik ning sisereitingute meetodi ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate riskipositsioonide jaotus on kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 148 ja 150.