(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „algne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 (2) dumpinguvastase tollimaksu Armeeniast, Brasiiliast ja Hiinast pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes. Pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) pikendas Euroopa Komisjon neid meetmeid Hiina ekspordi jaoks ja lõpetas need Brasiilia ekspordi puhul 17. detsembril 2015 rakendusmäärusega (EL) 2015/2384 (3). Armeeniast pärit impordi jaoks kehtestatud dumpinguvastased meetmed aegusid 7. oktoobril 2014.

(2)

Alusmääruse artikli 13 kohase meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tulemusena laiendas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2017/271 (4) teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordile kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu teatava vähesel määral muudetud alumiiniumfooliumi impordile.

(3)

Pärast teist alusmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2021/1474 (5) Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes rakendusmäärustega (EL) 2015/2384 ja (EL) 2017/271 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu Taist lähetatud teatava alumiiniumfooliumi impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Taist pärinevana või mitte.

(4)

Pärast meetmete eelseisva aegumise teate (6) avaldamist sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Selle esitasid 10. septembril 2020 liidu tootjad (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab ligikaudu 90 % liidu teatava alumiiniumfooliumi kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega leidis komisjon, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel 17. detsembril 2020Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (edaspidi „algatamisteade“) (7) Hiina Rahvavabariigiist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit teatava alumiiniumfooliumi impordi suhtes aegumise läbivaatamise.

(7)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2019 kuni 30. septembrini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(8)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Peale selle andis komisjon uurimise algatamisest teada taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt uurimise algatamisest huvitatud ühendustele ning kutsus neid selles osalema.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikutest valimid.

(11)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes 77 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 75 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtki märkust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu esindavaks.

(12)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ja vajaduse korral seda teha, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Nõutud teabe esitas ainult üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Seega ei olnud valimi võtmine vajalik.

(14)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ja vajaduse korral seda teha, palus komisjon kõigil HRV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Nõutud teabe esitasid kaks asjaomase riigi eksportivat tootjat. Ent üks neist andis teada, et ei tootnud ega eksportinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisalust toodet, mistõttu ei soovinud ta uurimises osaleda. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(16)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste esinemise kohta.

(17)

Algatamise ajal tehti küsimustik kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (8).

(18)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt. Eksportiv tootja, kes endast valimi moodustamise ajal teada andis, küsimustikule ei vastanud. Vastuseid ei tulnud ka üheltki sõltumatult importijalt. Ükski kasutaja küsimustiku vastuseid ei saatnud ega endast teada ei andnud. Küsimustikule ei vastanud ka Hiina valitsus.

(19)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ega valitsus koostööd ei teinud, tehti järeldused dumpingu ja kahju kohta kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Sellest anti teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures. Ühtegi märkust ei laekunud.

(20)

Komisjon otsis igasugust teavet, mida pidas uurimise jaoks vajalikuks. Kooskõlas teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9) tehti videokonverentsi teel kaugristkontrolle järgmiste äriühingutega:

—

Alcomet AD, Shumen, Bulgaaria

—

Slim Aluminium SpA, Cisterna di Latina, Itaalia

—

Symetal, Ateena, Kreeka

(21)

Uurimisalune toode on HRVst pärit alumiiniumfoolium paksusega vähemalt 0,008 mm ja mitte üle 0,018 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kuni 650 mm laiustes ja üle 10 kilo kaaluvates rullides, ning kuulub praegu CN-koodi ex 7607 11 19 alla (TARICi kood 7607111910)(edaspidi „uurimisalune toode“ või „majapidamisfoolium“).

(22)

Uurimisalust toodet kasutatakse majapidamistes, toitlustamises, toidutööstuses ja lillede jaemüügis mitmel lühiajalisel otstarbel.

(23)

Nagu algses uurimises ja eelmisel aegumise läbivaatamisel kindlaks tehti, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusalad:

(24)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtiva meetme aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(26)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import HRVst küll jätkus, aga vaid 1 588 tonni ulatuses, mis moodustab liidu tarbimisturust 2 %. Kõnealune eksport toimus valdavalt seestöötlemise protseduuri (10) alusel ning seega ei kohaldatud selle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimaksu. Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht on piisavalt esindav uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

(27)

Kuna uurimise algatamise ajal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste olemasolu kohta HRVs piisavalt tõendeid, algatas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b alusel selle riigi eksportivate tootjate uurimise.

(28)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete saamiseks kutsus komisjon seega algatamisteates kõiki HRV tootjaid üles esitama teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Ükski tootja teavet ei esitanud.

(29)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega seoses. Ühtegi seisukohta ei esitatud.

(30)

Hiina valitsuselt küsimustiku vastuseid ei saadud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Komisjon andis teada, et kui järeldused põhinevad kättesaadavatel faktidel artikli 18 tähenduses, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam kui koostöö korral. Hiina valitsuselt märkusi ei saadud.

(31)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et uurimise ajal kättesaadavat tõendusmaterjali arvesse võttes on selleks, et välja selgitada normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a„ HRV puhul sobivateks võrdlusriikideks Brasiilia ja Türgi. Veel märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel teisigi võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(32)

29. jaanuaril 2021 andis komisjon välja toimiku esimese teate (edaspidi „esimene (tootmistegurite) teade“) ja andis huvitatud isikutele teada asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Esimeses teates loetles komisjon läbivaatamistaotluse ja selle esitajate antud info alusel kõik uurimisaluse tootega seotud tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia. Peale selle selgitas komisjon selles uurimisetapis moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumide alusel välja kolm võimalikku sobivat võrdlusriiki: Brasiilia, Türgi ja Venemaa Föderatsioon (edaspidi „Venemaa“). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. Esimese teate kohta märkusi ei saadud.

(33)

Toimiku teise tootmistegurite teate andis komisjon välja 28. mail 2021. Selles teates kehtestas komisjon tootmistegurite loetelu ja andis huvitatud isikutele teada asjakohastest allikatest, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Komisjon valis võrdlusriigiks Türgi. Kui üheski võimalikus võrdlusriigis ei ole ühtegi sobivat uurimisaluse toote võrdlustootjat, leidis komisjon, et finantsandmete (müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) saamiseks võiksid sobida uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva toote tootjate andmed. Seetõttu andis komisjon huvitatud isikutele teada, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks viie Türgis tegutseva pressitud alumiiniumist toodete tootja finantsteabe põhjal. Komisjon leidis, et uurimisaluse tootega väga sarnaste tehniliste näitajatega toode on pressalumiinium, mille lähtematerjalil on ka sarnane koostis. Neid tooteid toodavad sageli samad äriühingud, kes toodavad uurimisalust toodet, või selliste äriühingutega samasse kontserni kuuluvad äriühingud. Kuna uurimisalune toode ja pressalumiiniumist tooted on sarnased ning viimaste kasumlikke tootjaid on leitud, loetakse selliseid andmeid uurimisalust toodet tootvate äriühingute olukorda esindavaks ja seega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaseks normaalväärtuse väljaselgitamiseks piisavaks.

(34)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi, aga ei saanud teise teate kohta ühtegi märkust.

(35)

Hiljutiste HRV alumiiniumisektorit käsitlenud uurimiste (11) käigus leidis komisjon, et esines alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses olulisi moonutusi.

(36)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et HRVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (12). Täpsemalt jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa alumiiniumisektorist püsib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande (13) tähenduses Hiina valitsuse omanduses ning peale selle on Hiina valitsusel nimetatud punkti teise taande tähenduses võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes (14). Veel leidis komisjon, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisenditega varustamisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Tõepoolest – üldiselt toob HRV plaanimajandus kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, lubamata neil jaotuda turujõudude mõjul (15). Peale selle jõudis komisjon järeldusele, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad HRVs seetõttu moonutusi, eriti just maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisega ja maakasutusõiguste jaotamisega (16). Samamoodi leidis komisjon alumiiniumisektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses moonutatud palgakulusid (17) ning nimetatud punkti kuuenda taande tähenduses moonutatud finantsturge, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega HRV ettevõtjate jaoks (18).

(37)

Nagu eelmisteski HRV alumiiniumisektorit käsitlenud uurimistes, uuris komisjon ka käesoleval juhul, kas HRV omamaiseid hindu ja kulusid oleks õige kasutada, sest esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon kasutas selleks tõendeid, mis olid toimikus (sh taotluses) ning avalikult kättesaadavate allikate alusel ja kaubanduse kaitse uurimiste jaoks koostatud komisjoni talituste töödokumendis oluliste moonutuste kohta Hiina Rahvavabariigi majanduses (19). Analüüsis käsitleti Hiina riigi ulatuslikku sekkumist oma majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mille alusel saab kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uurimistes.

(38)

Käesoleval juhul on läbivaatamistaotluses viidatud nii kõnealusele aruandele (täpsemalt alumiiniumisektorit ja riigi omanduses olevaid ettevõtteid käsitlevatele osadele) kui ka komisjoni varasematele uurimistele järgmise etapi toodetega seoses (20). Peale selle viidati taotluses sõltumatutele uuringutele, milles on jõutud järeldusele, et Hiina alumiiniumiturg on moonutatud märkimisväärse subsideerimise tõttu (nt OECD 2019. aasta uuring „Measuring distortions in international markets: the aluminium value chain“ (21) [Rahvusvaheliste turgude moonutuste mõõtmine. Alumiiniumi väärtusahel] ja Saksamaa mitteraudmetallidega tegelevate ettevõtjate ühenduse WVMetalle 2017. aasta uuring (22). Need uuringud lisati uurimistoimikule algatamisetapis. Ükski huvitatud isik ei esitanud nende uuringute kohta mingeid märkusi. Taotluses rõhutati, et neis uuringutes on dokumenteeritud riigi omandis ettevõtete märkimisväärne olemasolu Hiina alumiiniumisektoris ning alumiiniumitootjate odava toorainega varustamise ja turgu reaalselt moonutava maksustamiskorra olemasolu. Taas aruandele ja komisjoni varasematele uurimistele viidates juhiti taotluses tähelepanu veel sellele, et Hiina ametiasutused määravad kivisöe, elektri, maagaasi ja nafta hinna, mis omakorda moonutab alumiiniumisektori energiahindu. Samamoodi mainiti taotluses alumiiniumisektori palgamoonutusi. Veel enam – taotluses väideti, et ka seadmekulud on moonutatud, eelkõige sellepärast, et Hiina võimud peavad alumiiniumisektorit eelisarendatavaks ja nii on kirjas ka Hiina valitsuse suuniskataloogis tööstusstruktuuri kohandamise kohta (sh selle viimases, 2019. aasta väljaandes) (23). Veel on taotluses tähelepanu juhitud finantskulude moonutustele, mis on tingitud Hiina pangandussüsteemi üldisest ülesehitusest ja mitmest poliitikadokumendist (nt riiklikud ja valdkondlikud viisaastakuplaanid või -poliitikadokumendid, milles nõutakse finantseerimisasutustelt alumiiniumisektori toetamist). Viimasena mainiti taotluses moonutusi, mis pärinevad valitsuse sellistest lisameetmetest nagu eksportiva müüja krediidisüsteem, teadus- ja arendustegevuse kulude pealt tulumaksu mahaarvamine ning kodumaal toodetud seadmete pealt käibemaksu tagastamine. Taotluses viidati sellega seoses Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi 2018. aasta uurimisele, milles käsitleti Hiina alumiiniumfooliumisektori subsiidiumeid (24).

(39)

Märkimisväärne osa alumiiniumisektorist on jätkuvalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses Hiina valitsuse omandis ja kontrolli all. Paljud suurimatest tootjatest on riigi omandis. Kuna uurimisaluse toote Hiina eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhtarvu välja selgitada. Ent uurimise käigus saadi kinnitust, et alumiiniumisektoris on paljud suured tootjad riigi omandis, sealhulgas Hiina Alumiiniumikorporatsioon ja Shenhuo alumiiniumikontsern, kes mõlemad toodavad uurimisalust toodet.

(40)

Kuna Hiina valitsusel on ettevõtetes riigi esindatuse tõttu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses võimalus mõjutada hindu ja kulusid, kohaldatakse poliitilist järelevalvet ja suuniseid alumiiniumisektoris nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatele. Komisjon on partei tegevust laialdaselt dokumenteerinud oma varasemates alumiiniumisektori uurimistes, kus osales ka mitu uurimisaluse toote tootjat (25). Peale selle rõhutavad paljud uurimisaluse toote tootjad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga.

(41)

Näiteks Nanshani kontsern andis hiljuti 2021. aasta mais toimunud parteiürituse kohta teada järgmist: „Nanshani valdusettevõtte parteiharu korraldas 19. märtsil partei teemapäeva, et uurida ja järgida peasekretär Xi Jinpingi kõnet, mille ta pidas parteiajaloo uurimise ja õpetamise konverentsil: õppida tundma partei ajalugu, koguda jõudu ja töötada palju. Nanshani valdusettevõtte parteiharu asjaomased juhid olid kohtumise eesistujad. Parteiharu sekretär juhtis oma parteiloengu aruandes tähelepanu sellele, et partei liikmed ja kaader peaks kasutama täiel määral oma eeskuju ja liidrirolli ning mitte unustama oma algseid püüdlusi ega missiooni. […]. Kõik partei liikmed ja kaader kinnitasid, et uurivad ja järgivad edasi peasekretär Xi Jinpingi kõnet, mille ta pidas parteiajaloo uurimise ja õpetamise konverentsil, ühendavad mõtted ja teod 14. viisaastaku plaani nõuetekohaseks täitmiseks, ei unusta algset kavatsust ega missiooni ja töötavad hoolega. Rühivad edasi, on vaprad uuendama, kasutavad täiel määral ettevõtte parteiliikmete eesrindlikku rolli […]“ (26).

(42)

Riigi omandis Dengfengi elektrikontsern annab oma veebisaidil samamoodi teada, et „[2020. aasta] 10. novembri pärastlõunal toimus kuuendas koosolekuruumis ettevõtte juhtkonna koolitus. Selles osales 66 direktorit ja kõrgema juhtkonna liiget eri osakondadest, vahetult seotud ettevõtetest ja tütarettevõtetest. […] Järgmisena uurib kontsern hoolega peasekretär Xi Jinpingi tähtsat kõnet, mille ta pidas pleenumil, teeb endale selgeks pleenumi meelelaadi, […] ning teeb endale siiralt selgeks partei keskkomitee otsused ja järgib neid, kogub tarkust ja jõudu, et saavutada 14. viisaastaku plaani eesmärgid ja ülesanded“ (27).

(43)

Peale selle on alumiiniumisektoris kehtestatud poliitika, mis tagab omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutab turgu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande tähenduses muul viisil.

(44)

Alumiiniumisektorile kohaldatakse paljusid riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud plaane, suuniseid, direktiive ja muid dokumente. Neid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud poliitikadokumente – alates majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastaku plaanist, (28) mitteraudmetallide tööstuse arengukavast (2016–2020) ja teistest riiklikest poliitikadokumentidest kuni piirkondlike plaanideni nagu näiteks Shandongi provintsivalitsuse teade seitsme energiamahuka tööstusharu kvaliteetse arendamise kiirendamise rakenduskava kohta – on komisjon laialdaselt dokumenteerinud varasemas selle sektori uurimises (29). Samamoodi on komisjon dokumenteerinud üksikasjalikult selle, et alumiiniumisektor saab valitsuselt suuniseid ning valitsus sekkub selle peamiste toorainete ja sisendite (eelkõige energia) valdkonnas (30). Sama kehtib ka teiste sektoris kohaldatavate riiklike meetmete kohta, mis segavad turujõudude toimimist (nt ekspordipoliitika dokumendid, varude soetamise poliitika, tootmisvõimsuse suurendamise poliitikadokumendid (31) ja sisenditega varustamine turuhindadest madalama hinnaga) (32).

(45)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on eelisarendatavate tootmisharude toetamine (sh uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavate põhisisendite tootmine). Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(46)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 36 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine alumiiniumisektoris ei mõjuta uurimisaluse toote tootjaid.

(47)

Alumiiniumisektorit mõjutavad ka palgakulude moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses, nagu on samuti osutatud põhjenduses 36. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses kapitali kättesaadavusega või sisenditega, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(48)

Pealegi ei ole esitatud käesolevas uurimises tõendeid, mis näitaksid, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohane ja samuti eespool põhjenduses 36 osutatud riigi sekkumine finantssüsteemi alumiiniumisektorit ei mõjuta. Seega mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(49)

Lõpetuseks tuletab komisjon meelde, et uurimisaluse toote tootmiseks on vaja mitmeid sisendeid. Kui uurimisaluse toote tootjad neid sisendeid ostavad või tellivad, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused; nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused, ning neile kohaldatakse plaanimajandust, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(50)

Seetõttu ei sobi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses kasutada mitte ainult uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu, vaid ka sisendikulusid (sh tooraine-, energia-, maa-, rahastus-, tööjõukulud jne), sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande I ja II osas. Õigupoolest toimub kapitali, maa, tööjõu, energia ja toorainetega seoses kirjeldatud riiklik sekkumine kogu HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on HRVs toodetud eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka iga sisendi jne kohta.

(51)

Ükski huvitatud isik ei ole esitanud ühtegi vastupidist tõendit ega väidet.

(52)

Kokkuvõttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud (sh tooraine-, energia- ja tööjõukulud) ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud olulise asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei sobi normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada Hiina omamaiseid hindu ega kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid (st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel), kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(53)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(54)

Nagu on selgitatud põhjendustes 32 ja 33, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutatavate allikate kohta: esimene ja teine tootmistegurite teade. Teises teates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses oluliste moonutuste esinemine leiab kinnitust, valib ta käesoleval juhul sobivaks võrdlusriigiks Türgi.

(55)

Esimeses tootmistegurite teates mainis komisjon, et Maailmapanga andmetel on HRVga sarnase majandusarengutasemega riigid, kus uurimisalust toodet teadaolevalt toodetakse, Armeenia, Brasiilia, Türgi ja Venemaa (st Maailmapank oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liigitanud need kõik kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks).

(56)

Teates mainitud riikide kohta märkusi ei saadud.

(57)

Komisjon kontrollis, kas põhjenduses 55 nimetatud neljas riigis on uurimisaluse toote tootjate kohta saada avalikke finantsandmeid.

(58)

Armeenias ei olnud ainsa teadaoleva tootja finantsandmed avalikud (34). Kuna huvitatud isikutelt märkusi ei tulnud, tegi komisjon järelduse, et Armeeniat ei saa pidada selles uurimises sobivaks võrdlusriigiks.

(59)

Brasiiliast leidis komisjon kaks majapidamisfooliumi tootjat – Companhia Brasileira de Aluminio (edaspidi „CBA“) ja Novelis do Brasil Ltda (edaspidi „Novelis“) –, kellest andis teada esimeses tootmistegurite teates. CBA oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumlik, mistõttu jäeti see müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi väljaselgitamisest välja. Novelise finantsandmed olid küll kättesaadavad ja ettevõte oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik, aga komisjon jõudis teises tootmistegurite teates järeldusele, et ettevõtte andmeid ei saa kasutada ja seda järgmistel põhjustel: esiteks märkis komisjon, et Brasiilias oli käimas Hiina alumiiniumitoodetega (sh majapidamisfoolium) seotud dumpinguvastane menetlus. Väidetavalt dumpinguhindandega Hiina import võib Brasiilia turgu moonutada (nt langetades hindu või tekitades Brasiilia alumiiniumitööstusele kahjumeid); teiseks ei olnud Novelise finantsaruandes (Duni ja Bradstreeti andmebaasis) esitatud üldkasum kooskõlas Brasiilia ametiasutuste dumpinguvastases uurimises (kus Novelis oli üks kodumaistest kaebuse esitajatest) esitatud kahjumiandmetega. See andis alust Duni ja Bradstreeti andmebaasis esitatud Novelise finantsandmetes tõsiselt kahelda. Pealegi rõhutas komisjon teises tootmistegurite teates seda, et Brasiilias kehtivad alumiiniumitoodete ekspordipiirangud, täpsemalt majapidamisfooliumi tootmise olulise sisendi (alumiiniumisulamid) ja kõrvalsaaduse (alumiiniumimurd) ekspordikvoodid. Sellepärast järeldas komisjon teises tootmistegurite teates, et Brasiiliat ei saa käsitada sobiva võrdlusriigina.

(60)

Esimeses tootmistegurite teates nimetatud kolme Venemaal majapidamisfooliumit tootva ettevõtte finantsandmed olid küll avalikud, aga komisjon järeldas teises tootmistegurite teates, et ka Venemaad ei saa käsitada sobiva võrdlusriigina. Selle põhjusteks olid alumiiniumi ekspordi piirangud, riigi maagaasi siseturu moonutused ja asjaolu, et Venemaa alumiiniumiturul paistis domineerivat üks kontsern (Rusal), mis aga sisuliselt takistab Venemaa siseturul konkurentsi.

(61)

Esimeses tootmistegurite teates nimetatud kolme Türgis majapidamisfooliumit tootva ettevõtte finantsandmetest olid kättesaadavad ainult ühe ettevõtte, Asaş Aluminyumi andmed. Aga selle kasum oli tasuvuse piiril. Komisjon ei leidnud, et selline väike kasumimarginaal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses põhjendatud, kui võtta arvesse, et i) rakendusmääruse (EL) 2020/1428 (millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes) (35) kohaselt oli Türgi pressalumiiniumisektori kasum 2018. aastal märgatavalt suurem (7,3 %), ning ii) algses uurimises kasutatud kasum, mida said liidu tootmisharu ettevõtted kahjustava dumpingu puudumisel, oli 5 %. Seetõttu järeldas komisjon teises tootmistegurite teates, et müügi-, üld- ja halduskulu ning kasumi väljaselgitamiseks ei saa kasutada Asaş Aluminyumi finantsandmeid, sest alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(62)

Järelikult ei olnud Türgis ühtegi majapidamisfooliumi tootjat, kelle finantsandmed sobiksid põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa väljaselgitamiseks.

(63)

Sellepärast kaalus komisjon ega ei saa kasutada uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva toote tootjate andmeid. Komisjon leidis teises tootmistegurite teates, et uurimisaluse tootega väga sarnaste tehniliste näitajatega toode on pressalumiinium, mille lähtematerjalil on ka sarnane koostis. Sageli toodavad neid samad äriühingud või nendega samasse kontserni kuuluvad äriühingud. Sellepärast leidis komisjon, et käesoleval juhul on sobiv kasutada pressalumiiniumi sektoris tegutsevate Türgi ettevõtete andmeid. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodist poole kohta olid finantsandmed kättesaadavad viie Türgi pressalumiiniumi tootja puhul (36) ning neid peeti majapidamisfooliumi tootvate äriühingute olukorda esindavaks. Seega kasutati majapidamisfooliumi tootjate moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasumisumma väljaselgitamiseks nende viie ettevõtte vastavate andmete kaalutud keskmist.

(64)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi võrdlusriigiks ja viie pressalumiiniumitootja võrdlusriigi tootjaks sobivuse kohta. Ühtegi märkust ei laekunud.

(65)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset hinnata vaja.

(66)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Türgi kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, mistõttu kasutati seda sobiva võrdlusriigina.

(67)

Komisjon esitas esimeses tootmistegurite teates loetelu kõigist tootmisteguritest (materjalid, energia ja tööjõud), mida uurimisaluse toote tootmisel kasutatakse, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(68)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud ja huvitatud isikutelt märkusi ei saadud, võttis komisjon aluseks taotleja esitatud teabe. Teises tootmistegurite teates ajakohastas komisjon normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutatavate tootmistegurite loetelu, võttes aluseks ühe taotleja esitatud ja üle kontrollitud info, mida taotlejate arvates ja muu teabe puudumisel võis pidada Hiina eksportivate tootjate tootmistegureid ja tootmisprotsessi esindavaks.

(69)

Teises tootmistegurite teates märkis komisjon ka, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta peamiste tootmistegurite (eelkõige toorainete) moonutamata kulude kindlakstegemiseks üleilmse kaubandusatlase (Global Trade Atlas, edaspidi „GTA“) (37) andmeid. Peale selle märkis komisjon, et kasutab moonutamata tööjõu- (38) ja energiakulude (39) kindlakstegemiseks Türgi statistikainstituudi andmeid.

(70)

Lõpetuseks märkis komisjon, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlakstegemiseks kasutab ta viie Türgi pressalumiiniumitootja finantsandmeid (nagu mainitud põhjenduses 63).

(71)

Et oleks esindatud ka kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma, võttis komisjon arvesse ka tootmise üldkulusid. Komisjon tegi põhjenduses 68 nimetatud liidu tootja esitatud andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude ja otseste tootmiskulude suhte. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punktis 3.3.4.

(72)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud, ise kogutud ja kaugristkontrolli käigus kontrollitud teavet, tegi komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaseks normaalväärtuse väljaselgitamiseks kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad:

Majapidamisfooliumi tootmistegurid

(73)

Selleks, et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist CIF-impordihinda, mis on esitatud GTAs ning millele lisati asjakohasel juhul imporditollimaksud ja transpordikulud. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, (40) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena.

(74)

Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas punktis 3.3.1, ei saa HRV omamaiseid hindu ja kulusid kasutada, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ka ekspordihindu. Sel väljajätmisel ei olnud märgatavat mõju, sest allesjäänud impordimahud olid ikka märkimisväärsed (st 75 000 tonni fooliumitoorikut, 700 000 tonni valtsimisõli ja 161 000 tonni alumiiniumimurdu).

(75)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikainstituudi kõige uuemat statistikat (41). Türgi statistikainstituut avaldab Türgi eri majandussektorite tööjõukulude kohta üksikasjalikku teavet. Komisjon võttis võrdlusaluse väljaselgitamise aluseks NACE Rev.2 klassifikaatori kohase majandustegevuse C.24 (metallitootmine) (42) 2016. aasta (43) tööjõukulude tunni. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kulude kajastamiseks korrigeeriti väärtusi veel inflatsiooni alusel, kasutades Türgi tootjahindade indeksit (44).

(76)

Türgis tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtiva elektrihinna avaldab Türgi statistikainstituut (45). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektri hinna (kuruş/kWh) andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vastava tarbimisvahemiku kohta.

(77)

Türgis tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtiva maagaasihinna avaldab Türgi statistikainstituut (46). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava gaasi hinna (kuruş/m3) andmeid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vastava tarbimisvahemiku kohta.

(78)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et [a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et võtta arvesse ka kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(79)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja arvestades seda, et Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, lähtus komisjon alusmääruse artiklit 18 järgides kättesaadavatest faktilistest andmetest. Seepärast tegi komisjon taotluse esitajate antud liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal kindlaks tootmise üldkulude ja otseste tootmiskulude suhte. Seejärel kohaldas seda protsenti otseste tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(80)

Et teha kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kasutas komisjon viie sellise Türgi äriühingu kõige värskemaid finantsandmeid, mis olid esimeses tootmistegurite teates välja toodud samasse üldkategooriasse kuulva toote (pressalumiiniumi) tegutsevate ja kasumlike tootjatena (nagu selgitatud põhjenduses 63). Kasutati järgmise viie äriühingu finantsandmeid, mis saadi Duni ja Bradstreeti andmebaasist (47):

(81)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(82)

Kõigepealt selgitas komisjon välja moonutamata tootmiskulud. Kuna ükski Hiina tootja koostööd ei teinud, tugines komisjon teabele, mille andis iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel üks taotluse esitaja (nagu selgitatud põhjenduses 68). Neid tarbimissuhteid kontrolliti kaugristkontrolli käigus. Seejärel korrutas komisjon kasutustegurid võrdlusriigis täheldatud moonutamata ühikukuludega (nagu selgitatud punktis 3.3.4).

(83)

Kui moonutamata tootmiskulud olid välja selgitatud, lisas komisjon neile tootmise üldkulud ja kulumi (vt põhjendus 78), et saada tootmise moonutamata kogukulud.

(84)

Eelmises põhjenduses kirjeldatud viisil kindlaks tehtud tootmiskuludele kohaldas komisjon võrdlusriigi viie ettevõtte müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes olid müügi-, üld- ja halduskulud 14,1 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude suhtes oli kasum 7,1 %.

(85)

Selle alusel tuletas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

(86)

Kuna ükski Hiina tootja koostööd ei teinud, tehti ekspordihind alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide põhjal. Seetõttu tehti ekspordihinnad kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, mis korrigeeriti tehasehindadeks. Seega vähendati CIF-ekspordihinda meretranspordi ja kindlustuskulude ning Hiina riigisisese transpordi kulude võrra. Hiina sisemaised ja rahvusvahelised transpordikulud põhinesid läbivaatamistaotluses esitatud teabel, mis leiti olevat kooskõlas väliste andmebaaside (Maailmapank ja OECD) abiga arvutatud transpordikuludega.

(87)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud tehasest hankimise tasandi ekspordihinnaga.

(88)

Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 72,2 %.

(89)

Komisjon jõudis järeldusele, et uurimisaluse toote eksport HRVst liitu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt dumpinguhinnaga.

(90)

Pärast dumpingu tuvastamist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete lõppemise korral. Analüüsiti HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, muude turgude kättesaadavust, Hiina ekspordihinna muutumist ja liidu turu atraktiivsust. Jällegi, kuna nii Hiina eksportivad tootjad ega valitsus uurimises koostööd ei teinud, tugineti analüüsis alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, eelkõige läbivaatamistaotluses ja GTA statistikas sisalduvale ning avalikule teabele.

(91)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, analüüsis komisjon HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust läbivaatamistaotluse esitajalt saadud ja avaliku teabe alusel (nagu kirjeldatud allpool).

(92)

Uurimisest nähtub, et aastatel 2005–2015 toimunud kiire kasvu tõttu on Hiina alumiiniumisektoris üldine ülevõimsus (48). See kehtib ka konkreetsemalt majapidamisfooliumi sektori kohta (49). CRU andmetel kasutatakse majapidamisfooliumi tootmiseks kogu alumiiniumfooliumi toodangust umbes 8 % (50). Selle alusel võib öelda, et Hiina majapidamisfooliumi tootmisvõimsus on praegusest tootmismahust märkimisväärselt suurem, mistõttu sõltuvad Hiina tootjad väga palju ekspordist. 2020. aastal tarbiti Hiina majapidamisfooliumi umbes 250 000 tonni, aga toodeti seda hinnanguliselt 308 000 tonni ja tootmisvõimsus oli umbes 360 000 tonni. See tähendab, et Hiina vaba tootmisvõimsus oli 2020. aastal umbes 52 000 tonni ehk 65 % liidu majapidamisfooliumi tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (u 80 000 tonni).

(93)

Hiina ülevõimsust kinnitab Shanghai majanduse ja informatsiooni munitsipaalkomisjoni avalikustatud teave, mille kohaselt suurendatakse Hiinas alumiiniumfooliumi tootmise võimsust veelgi ja selline kasv jõudis 2020. aastal uue rekordini, milleks oli 1,65 miljonit tonni (51). Kui eeldada, et sellest koguvõimsusest umbes 8 % (132 000 tonni) kasutatakse majapidamisfooliumi tootmiseks, moodustaks ainuüksi majapidamisfooliumi tootmisvõimsuse kasv liidu tarbimisest üle 150 %.

(94)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja võimsust suurendatakse veelgi. Seda võidakse kasutada meetme aegumise korral liitu eksportimiseks.

(95)

Kuna Hiina tootjad koostööst keeldusid, ei ole Hiina majapidamisfooliumi siseturu kohta teavet saada ja sealset sisetarbimist hindasid taotluse esitajad CRU andmete alusel. See näitas, et Hiina kogutarbimine on olemasolevast võimsusest oluliselt väiksem, mistõttu sõltuvad Hiina tootjad eksporditurgudest. Hiinas on viimastel aastatel (2017–2020) täheldatud nõudluse stabiilset kasvu – 3 % aastas (st u 8 000 tonni aastas) –, aga vaba tootmisvõimsus oli 2020. aastal 52 000 tonni. Seega ei suuda Hiina nõudlus riigi vabale tootmisvõimsusele väljundit pakkuda.

(96)

Komisjon analüüsis ka olukorda teiste kolmandate riikide turgudel ja nende võimet suuremat Hiina majapidamisfooliumi eksporti vastu võtta. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportisid Hiina tootjad mitmesse teise kolmandasse riiki, peamiselt Taisse, Indiasse, Lõuna-Koreasse, Indoneesiasse ja Jaapanisse, kuhu läks peaaegu 40 % Hiina tolle perioodi ekspordist.

(97)

HRVst pärit majapidamisfooliumi ekspordi suhtes kehtib palju erinevaid kaubanduse kaitsemeetmeid ja muid impordipiiranguid. GTA, (52) WTO (53) ja läbivaatamistaotluses (54) esitatud teabe kohaselt on kaubanduse katsemeetmed kehtestatud Argentinas (dumpingu vastu), Indias (dumpingu vastu), Mehhikos (dumpingu vastu), Türgis (dumpingu vastu), Ameerika Ühendriikides (dumpingu ja subsideerimise vastu) ning Indoneesias (kaitsemeede). Neist meetmetest on näha, et Hiina tootjate pääs nendele turgudele on piiratud ning sinna eksport lähitulevikus tõenäoliselt kuigi palju ei kasva.

(98)

Üks importija väitis, et Aasia Vaikse ookeani piirkonnas kasvav nõudlus ja liidu turuga võrreldes väiksemad transpordikulud tähendavad, et Hiina eksportivatel tootjatel on majanduslikult kasulikum eksportida majapidamisfooliumi Aasia Vaikse ookeani piirkonda, mitte liidu turule, ning seda sealsete riikide kaitsemeetmetest ja teistest kaubandustõketest hoolimata.

(99)

Alumiiniumfooliumi eksport Hiina viiele suurimale eksporditurule kasvas 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 34 %. Ent komisjon arvas, et kuigi Hiina ja selle naaberriikide nõudlus on viimastel aastatel kasvanud, on olemas siiski märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis näitab, et mainitud nõudluse kasv ei suuda tõenäoliselt sellise ekspordi väiksematest transpordikuludest hoolimata pakkuda sellisele vabale tootmisvõimsusele piisavat väljundit.

(100)

Sellepärast on väga tõenäoline, et suurt osa sellest vabast tootmisvõimsusest kasutatakse Hiina liidusuunalise ekspordi suurendamiseks, kui meetmetel lastaks lõppeda ja pääs liidu turule oleks oluliste piiranguteta.

(101)

Komisjoni arvates on teistesse kolmandatesse riikidesse eksportimise hinnatase mõistlik näitaja, mille alusel prognoosida tulevikus võimalikku hinnakäitumist liidu turul. Niisiis analüüsis komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegseid Hiina ekspordihindu riigi olulisimatel eksporditurgudel: Tais, Indias, Lõuna-Koreas, Indoneesias ja Jaapanis. Analüüs näitas, et nendesse riikidesse eksportimise hinnad olid madalamad kui liitu eksportimisel (nagu selgitatud põhjenduses 102). Võttes arvesse ka märkimisväärseid dumpingumarginaale, mis olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksportimisega seoses tuvastatud, ei olnud mingit põhjust järeldada, et liitu eksportimise hinnad ei oleks edaspidi enam dumpingu tasemel, kui meetmed aeguks.

(102)

Nagu on kirjas põhjendustes 119 ja 120, toimus Hiina eksport liitu nii seestöötlemise protseduuri kohaselt (valdavalt), mil dumpinguvastaseid meetmeid ega tollimakse ei kohaldata, kui ka tavapärase tollikorra kohaselt. Komisjon arvas, et kui meetmetel lastaks aeguda, kasvaks tõenäoliselt tavapärase tollikorra kohane import ja ületaks lõpuks seestöötlemise protseduuri kohase impordi suurel määral. Seda sellepärast, et enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, toimus märkimisväärne import liitu tavapärase tollikorra alusel ja liidu turg on maailmas üks suurimaid (nagu sätestatud põhjenduses 103), mis suudab Hiina vabale tootmisvõimsusele vähemalt osaliselt väljundit pakkuda. Seetõttu arvati tavapärase tollikorra alusel toimuva impordi hinnad olevat sobiv võrdlusalus, mis näitab, kas liidu turg on Hiina impordile hinnataseme mõttes atraktiivne. Selle alusel leiti, et Hiinast liitu suunduva ekspordi hinnatase oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmiselt 7 % kõrgem kui Hiina teistel peamistel eksporditurgudel (kui dumpinguvastane tollimaks maha arvata). See näitas, et liidu turg on hindade mõttes atraktiivne, kuna on tasuvam.

(103)

Liidu alumiiniumfooliumiturg on maailmas Hiina järel suuruselt teine, moodustades 15 % maailma nõudlusest (55). Seega on liidu turg Hiina majapidamisfooliumi tootjatele atraktiivne ka oma suuruse tõttu.

(104)

Peale selle (nagu selgitatud põhjendustes 2 ja 3) on Hiina eksportivad tootjad korduvalt pääsenud liidu turule kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvale hoides – eksportides vähesel määral muudetud toodet ja viies kokkupanekutoimingud Taisse, ja seda ainult selleks, et dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoida. Selline meetmetest kõrvalehoidmine näitab Hiina tootjate suurt huvi pääseda liidu turule piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust nende jaoks.

(105)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete aegumise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

(106)

Uurimine näitas, et kui meetmed aeguks, jätkuks Hiina import liidu turule dumpinguhindadega ning Hiina majapidamisfooliumi eksportivate tootjate ebaõiglane hinnakujundus jätkuks tõenäoliselt suuremas mahus.

(107)

Hiina eksport teistele peamistele eksporditurgudele toimub veelgi madalamate hindadega kui liitu ning mitmes jurisdiktsioonis on Hiina majapidamisfooliumi ekspordile kehtestatud kaitsemeetmed, mis kinnitavad Hiina eksportivate tootjate ebaõiglast hinnakujundust.

(108)

Komisjon leidis ka muid näitajaid, mis osutavad sellele, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub (nt Hiina majapidamisfooliumi suur vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus nii hinnataseme kui ka suuruse tõttu). Ühtlasi ei paista Hiina siseturg ega teiste kolmandate riikide turud suutvat pakkuda Hiina märkimisväärsele vabale tootmisvõimsusele piisavat väljundit, mistõttu otsitaks seda liidust, kui meetmetel lastaks aeguda.

(109)

Seetõttu järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(110)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet kuus liidu tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(111)

Liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 39 460 tonni. Komisjon tegi selle kindlaks, võttes aluseks valimisse kuuluvate liidu tootjate vastused küsimustikule (mille ta üle kontrollis) ning valimiväliste tootjate ja taotluse esitajate esitatud hinnangulised andmed (56). Nagu on märgitud põhjenduses 11, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang samasuguse toote kogutoodangust liidus üle 80 %.

(112)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja, võttes aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimahu liidu turul, Eurostati statistikast saadud impordimahud ning alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt liikmesriikide dokumenteeritud vähesel määral muudetud uurimisaluse toote HRVst pärineva impordi, mille puhul hoiti meetmetest kõrvale (nn artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas) (57).

(113)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)  (58)

(114)

Vaatlusalusel perioodil liidu tarbimine üldkokkuvõttes suurenes. Kuigi perioodil 2017–2019 oli see suhteliselt muutumatu, kasvas see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eelnenud ja 2017. aastaga võrreldes 8 %.

(115)

Nagu põhjenduses 112 mainitud, selgitas komisjon HRVst pärit impordi mahu välja Eurostati statistika ja artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Turuosa selgitati välja liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 113.

(116)

HRVst pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(117)

Uurimisaluse toote import asjaomasest riigist suurenes aastatel 2017–2019 ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldkokkuvõttes vähenes import asjaomasest riigist 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 24 %. HRVst pärit impordi turuosa oli aastatel 2017–2019 muutumatu ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 1 protsendipunkti võrra, kuigi absoluutarvudes oli impordi vähenemine oluliselt suurem.

(118)

Sellist muutust tuleks aga vaadata selle taustal, et samal perioodil suurenes tohutult Taist pärinev import, millega hoiti meetmetest kõrvale (vt põhjendused 131 ja 133).

(119)

Uurimisalust toodet imporditakse HRVst tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri kohaselt.

(120)

HRVst pärit import tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri kohaselt muutus järgmiselt.

Tabel 3

HRVst pärit impordi maht (tonnides) tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel

(121)

Tavapärase korra kohase impordi mahud kasvasid perioodil 2017–2019 31 % ja kahanesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märgatavalt ning see tähendas esimesel juhul turuosa suurenemist 1,2 %-lt 1,5 %-le ja teisel juhul vähenemist 0,3 %-ni. Seestöötlemise protseduuri kohane import muutus aga vastupidiselt: vähenes aastatel 2017–2019 10 % ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 20 %. Seega üldkokkuvõttes kasvasid seestöötlemise protseduuri kohase impordi mahud vaatlusalusel perioodil 8 %, kuigi samal ajal kasvas ka tarbimine, mistõttu turuosa ei suurenenud ja jäi kokkuvõttes 1,7 % juurde.

(122)

HRVst pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(123)

Üldkokkuvõttes kasvas HRVst pärit impordi keskmine hind (nii tavapärase tollikorra kui ka seestöötlemise protseduuri kohase impordi puhul) vaatlusalusel perioodil 8 %. Impordihinnad (igasugune tollikord) olid uurimisperioodil liidu tootjate hindadest väiksemad (tabel 9).

(124)

Keskmine tavakorra kohase impordi hind oli aastatel 2017–2019 suhteliselt muutumatu ja kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 protsendipunkti, aga seestöötlemise protseduuri kohase impordi keskmine hind kasvas stabiilselt kuni 2019. aastani ja seejärel kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 protsendipunkti.

(125)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööst keeldusid, võrdles komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise väljaselgitamiseks alljärgnevat:

(126)

Võrdluse tulemus hinna allalöömist ei näidanud.

(127)

Põhjalikum analüüs importimise tollikorra alusel näitas aga, et seestöötlemise protseduuri kohase impordi hinnad olid liidu tootmisharu müügihindadest keskmiselt 7,2 % madalamad. Nagu põhjenduses 173 kirjeldatud, käsitati sellise impordi hinnatasemeid tugeva viitena tulevasele hinnatasemele liidus, kui dumpinguvastaseid tollimakse ei oleks.

(128)

Pealegi, kui vaadati Hiina impordi keskmist hinda impordikorrast olenemata (ilma dumpinguvastase tollimaksuta), oli see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindadest keskmiselt 4,2 % väiksem. Nagu eespool kirjeldatud juhul, peeti ka neid hindu mõistliku viitena tulevasele võimalikule hinnatasemele, kui meetmed tühistataks.

(129)

Peale selle võttis komisjon arvesse ka Taist tuleva meetmetest kõrvale hoidva impordi hinnatasemeid, sest see import pärines tegelikult Hiina eksportivatelt tootjatelt, kes hoidsid niimoodi kõrvale Hiinast pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest. Uurimisega tehti kindlaks, et selline import (pärast asjakohast tollimaksude ja impordijärgsete kulude alusel korrigeerimist) oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindadest keskmiselt 3,5 % odavam.

(130)

Muudest kolmandatest riikidest pärit uurimisaluse toote import pärines peamiselt Armeeniast, Taist ja Türgist.

(131)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRVst

(132)

Vaatlusalusel perioodil kasvas muudest kolmandatest riikidest pärit import umbes 9 000 tonni võrra ehk 26 %, mis ületab liidu tarbimise kasvu ja mistõttu suurenes nende turuosa 46 %-lt 53 %-le.

(133)

Ent 76 % sellest kasvust ehk 6 792 tonni oli Taist pärinev import, millega hoitakse kõrvale Hiina impordile kehtivatest lõplikest dumpinguvastastest meetmetest (vt põhjendus 3) ja mida seetõttu tuleb käsitada Hiinast pärineva impordina.

(134)

Nagu tabelist 5 näha, kasvas teistest kolmandatest riikidest (v.a Tai) pärinev import vaatlusalusel perioodil 6 % (2 126 tonni) ehk aeglasemalt kui liidu tarbimine, aga Taist pärinev import kasvas mitu tuhat korda, kasvatades oma turuosa 0 %-lt 9 %-ni. Teiste kolmandate riikide (v.a Tai) import kaotas turuosa, eriti 2019. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni, mil Tai turuosa kasvas kõige jõudsamalt (5 protsendipunkti).

(135)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Taist pärineva impordi hinnatase liidu tootmisharu müügihindadest keskmiselt 3,5 % madalam (vt põhjendus 129), aga teiste kolmandate riikide (v.a Tai) impordihinnad olid liidu tootmisharu müügihindadega kooskõlas.

(136)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid vaatlusalusel perioodil.

(137)

Nagu põhjenduses 11 märgitud, hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda valimi alusel.

(138)

Kahju väljaselgitamisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon võttis makromajanduslike näitajate hindamisel alusekst valimisse kaasatud tootjatelt dumpinguvastast uurimist käsitleva küsimustiku vastustena saadud teabe ning valimist välja jäänud tootjate ja liidu tootjaühenduse esitatud makromajanduslikud andmed, mida ristkontrolliti läbivaatamistaotluses esitatud andmetega. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikku olukorda esindavad.

(139)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(140)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(141)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(142)

Ehkki liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 %, nagu on märgitud põhjenduses 113, vähenes samasuguse toote tootmismaht perioodil 2017–2018 15 %, seejärel taastus ülejäänud vaatlusalusel perioodil veidi, aga kogu vaatlusaluse perioodi jooksul siiski vähenes 5 %. Seetõttu ei ole liidu tootmisharu liidu tarbimise suurenemisest kasu saanud.

(143)

Tootmismahu vähenemine tuleneb osaliselt liidu tootmisharu restruktureerimisest, mis võeti ette eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (1.10.2013–30.9.2014) saadud kahjust ülesaamiseks, ja osaliselt sellest, et tulla toime kasvava ebaausa konkurentsiga, mida liidu tootmisharu pidi taluma uurimisaluse toote impordi tõttu, mis toimus dumpinguvastastest meetmetest kõrvale hoidmiseks Tai kaudu. Nagu selgitatud põhjenduses 132, kasvasid kolmandatest riikidest pärinevad impordimahud peamiselt seetõttu, et majapidamisfooliumi imporditi meetmetest kõrvale hoides Taist.

(144)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(145)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 6 %. See vähenes stabiilselt kuni 2019. aastani (17 %) ja taastus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil osaliselt (kasvades 11 protsendipunkti). Ent selline kasv ei olnud kooskõlas liidu tarbimise kasvuga, mistõttu kaotas liidu tootmisharu oma turuosa (2017. aasta 51 %-lt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 45 %-ni ehk 6 protsendipunkti), aga Taist pärineva meetmetest kõrvalehoidva impordi turuosa kasvas samal ajal 9 protsendipunkti.

(146)

Kuigi liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 %, vähenes liidu tootmisharu müügimaht 6 %, mis viis liidu tootmisharu turuosa 13 %-lise vähenemiseni sel perioodil. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

(147)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(148)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2017. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 4 %. Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, tegi kuni 2019. aastani sama ning taastus pärast tootmise ja müügi kasvu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu selgitatud põhjendustes 142 ja 145.

(149)

Töötajate arvu vähenemine on tingitud tootmismahu vähenemisest, mis on seotud ka liidu tootmisharu müügimahu vähenemisega.

(150)

Komisjon jõudis põhjenduses 89 järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV dumping jätkus. Samuti järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on HRVst pärineva dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

(151)

2009. aastast saati kehtinud dumpinguvastastest meetmetest hoolimata on liidu tootmisharu müügimaht märgatavalt vähenenud, mis on kajastunud turuosa 13 % vähenemises vaatlusalusel perioodil. Seega on selge, et liidu tootmisharu ei ole varasemast dumpingust täielikult toibunud ja on igasuguse dumpinguhindadega impordi kahjustava mõju suhtes endiselt väga haavatav.

(152)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

(153)

Keskmine ühiku müügihind kasvas aastatel 2017–2018 ja kahanes 2019. aastal 2017. aasta tasemeni ning seejärel vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 6 %. Kuigi liidu tootmisharu suutis kogu vaatlusalusel perioodil hoida oma müügihinnad ühiku tootmiskuludest suuremad, avaldas Tai kaudu toimuva meetmetest kõrvalehoidva impordi kasvust tingitud hinnasurve läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindadele oma mõju, mistõttu need vähenesid rohkem kui ühikukulud.

(154)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(155)

Keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil progresseeruvalt. Üldkokkuvõttes suurenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta 14 %. Seda mõjutas peamiselt liidu tootmisharu restruktureerimine, sest mõni tootja investeeris eri liikmesriikides müügistruktuuride loomisse.

(156)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

(157)

Laovarusid ei saa selles tootmisharus pidada sisuliseks kahjunäitajaks, sest tootmine ja müük põhinevad peamiselt tellimustel ning seetõttu kipub tootjatel olema vähe varusid. Seetõttu on laovarude muutused esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

(158)

Üldkokkuvõttes kasvasid varud vaatlusalusel perioodil 46 %. Esialgu vähenesid need 2017.–2018. aastal 4 %, siis hakkasid 2019. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult kasvama.

(159)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(160)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina sellise müügi käibest.

(161)

Pärast eelmist aegumise läbivaatamist, mida mainitakse põhjenduses 1 ja mille tulemusena kehtestati dumpinguvastased meetmed, liidu tootmisharu olukord paranes ja selle kasumimarginaal jõudis 2017. aastal 8,2 %-ni. Ent seejärel olukord halvenes ja alates 2018. aastast kasumimarginaal vähenes, olles läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ainult 3,4 %, mis tähendab, et vaatlusalusel perioodil vähenes see 59 %.

(162)

See oli tingitud peamiselt märgatavast hinnasurvest, mille tekitas Taist pärinev odavamate hindadega meetmetest kõrvalehoidev import, mis pääses liitu ja sundis liidu tootmisharu oma hinnataset alandama (nagu selgitatud põhjenduses 153).

(163)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kuna liidu tootmisharu on kahanemisele vaatamata endiselt kasumlik, jäid rahavood vaatlusalusel perioodil üldkokkuvõttes suhteliselt stabiilseks.

(164)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 46 %, mis on tingitud peamiselt liidu tootmisharu püüetest tootmist ratsionaliseerida ning tõhusust ja tootlikkust kasvatada, et tulla toime odava impordiga. Ent samal ajal vähenes investeeringutasuvus, mida väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest, 10 %-lt 1 %-ni, järgides seega sama suundumust nagu kasumlikkus.

(165)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kahanev kasumlikkus ja investeeringutasuvus muutsid investeerimiseks vajaliku kapitali kaasamise üha keerulisemaks. Kuna investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootjate edasine kapitali kaasamise võime veelgi suuremas ohus.

(166)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsseisund halvenes. Olulisimate majandusnäitajate suundumused vaatlusalusel perioodil üldkokkuvõttes halvenesid.

(167)

Täpsemalt vähenesid tootmine, müügimahud, turuosad ja müügihinnad ning see avaldas negatiivset mõju nii tööhõivele ja tootlikkusele kui ka kasumlikkusele. Eelkõige just Taist pärit meetmetest kõrvalehoidva impordi hinnasurve ei võimaldanud liidu tootmisharul müüa oma toodet selle tootmiskulude muutumist arvestavate hindadega ja see kahjustas kasumlikkust, mis vähenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 60 %. Lõppkokkuvõttes kahjustab kiiresti kahanev investeeringutasuvus liidu tootmisharu kapitali kaasamise ja investeerimise võimet.

(168)

Teisalt suutis liidu tootmisharu kahanemisest hoolimata ikkagi säilitada suure müügimahu ja arvestatava turuosa. Samamoodi jäi kasumlikkus kahanemisest hoolimata kogu vaatlusalusel perioodil positiivseks. Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses olulist kahju, aga oli ebakindlas olukorras.

(169)

Sellepärast uuris komisjon ka kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(170)

Komisjon järeldas põhjenduses 168, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, aga oli ebakindlas olukorras. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmetel aegumise korral.

(171)

Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks uuris komisjon alljärgnevat: i) HRV tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus; ii) HRVst pärit impordi tõenäoline hinnatase ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastaks aeguda, ning iii) meetmetest kõrvalehoidmine.

(172)

Nagu põhjenduses 91 märgitud, ületab HRV tootmisvõimsus oluliselt praegusi tootmismahte ja Hiina turu sisenõudlust. Kui võtta arvesse ka liidu turu atraktiivsusega seotud järeldusi põhjendustes 102–105, kasutataks seda vaba tootmisvõimsust väga tõenäoliselt liidu turule eksportimise eesmärgil, kui meetmetel lubataks aeguda.

(173)

Et hinnata tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, on Hiina ekspordi hinnatasemed ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta komisjoni arvates mõistlik näitaja, mille alusel prognoosida tulevasi hinnatasemeid liidu turul. Selle alusel leiti, et uurimisalust toodet müüdi igasuguse impordikorra alusel keskmiselt 4,2 % odavamalt ja seestöötlemise protseduuri kohasel importimisel 7,2 % odavamalt (vt põhjendused 127 ja 128) ning kuna viimasel juhul tollimaksu ei nõuta, loetakse seda tõenäolise dumpinguvastaste meetmeteta hinnataseme parimaks näitajaks.

(174)

Pealegi, nagu kirjeldatud põhjenduses 120, toimus peaaegu kogu HRVst pärinev import liitu seestöötlemise protseduuri alusel. Seega võib järeldada, et dumpinguvastased meetmed hoidsid edukalt ära HRVst pärineva dumpinguhindandega impordi sattumise liidu turule ja kui need meetmed aeguvad, on sellise impordi jätkumine väga tõenäoline.

(175)

Uurimisalune toode on laiatarbekaup, mistõttu on turg hinnatundlik. Madalate hindadega impordi suur kasv sunniks liidu tootmisharu alandama oma hindu veel rohkem, kui seda on juba tehtud, et tulla toime Tai kaudu tulnud meetmetest kõrvalehoidva impordiga, nagu selgitatud põhjendustes 133 ja 135.

(176)

Eeltoodut arvestades peaksid liidu tootjad Hiinast pärineva madala hinnaga impordi korral oma müügimahtude ja turuosa säilitamiseks vähendama hindu 4,2 % (HRV impordi tasemele); see aga mõjutaks selle tootmisharu üldist kasumlikkust, mis väheneks läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 3,4 %-lt – 1 %-le ja muutuks niisiis peagi negatiivseks.

(177)

Teisalt, kui liidu tootmisharu jätab oma hinnad praegusele tasemele, siis mõjuks see peaaegu kohe halvasti selle müügi- ja tootmismahtudele ning turuosale, sest majapidamisfoolium on laiatarbetoode. Pealegi tähendaks tootmismahu vähenemine väiksema mastaabisäästu tõttu ühiku tootmiskulude suurenemist. See vähendaks liidu tootmisharu kasumlikkust veelgi ja see läheks peagi kahjumisse.

(178)

Kasumlikkuseta ei suudaks liidu tootmisharu teha vajalikke investeeringuid. Lõpuks viiks see ka töökohtade kadumiseni ja tootmisliinid satuks sulgemisohtu.

(179)

Nagu põhjenduses 104 kirjas, on Hiina eksportijatel olnud varemgi tavaks müüa oma tooteid liidu turul dumpinguhindadega. Nagu mainitud põhjendustes 2 ja 3, kehtivad praegu kaks kõrvalehoidmisvastast meedet: üks Hiinast pärit vähesel määral muudetud toote impordi suhtes ja teine (hilisem) Taist pärineva impordi suhtes (kuna Hiina eksportivad tootjad viisid kokkupanekutoimingud sinna).

(180)

Nagu kirjeldatud põhjendustes 153 ja 162, oli Tai kaudu meetmetest kõrvalehoidmine peamine põhjus, miks liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vaatlusalusel perioodil vähenesid. Selline meetmetest kõrvalehoidmine näitab, et dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu turule sisenev meetmetest kõrvalehoidev import kahjustab liidu tootmisharu olukorda märgatavalt ja kiiresti, sest turg on hinnatundlik.

(181)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete aegumise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt oluliselt dumpinguhinnaga import HRVst ning see lööks liidu tootmisharu hinnad alla ja suurendaks sel moel liidu tootmisharu niigi ebakindlat olukorda veelgi. On väga tõenäoline, et sellega korduks oluline kahju ja liidu tootmisharu elujõulisus oleks seetõttu suures ohus.

(182)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide (sh liidu tootmisharu, importijate, turustajate ja kasutajate huvide) hindamisel.

(183)

Alusmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(184)

Liidu tootmisharu koosneb umbes kaheksast äriühingust ja annab otseselt tööd umbes 1 000 töötajale, aga kaudselt veel rohkematele. Nagu põhjenduses 11 mainitud, koostas komisjon liidu tootjatest valimi. Sellesse kuulus 3 tootjat, kes vastasid küsimustikule. Valimit peeti liidu tootmisharu esindavaks.

(185)

Nagu eespool selgitatud, ei saanud liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil olulist kahju, aga on ebakindlas olukorras, mida kinnitavad kahjunäitajate negatiivsed suundumused. Dumpinguvastaste tollimaksude kaotamine viiks tõenäoliselt olulise kahju kordumiseni, mis tähendaks müügi- ja tootmismahtude ning turuosa vähenemist, mis omakorda tähendaks kasumlikkuse ja töökohtade kadumist.

(186)

Teisalt on liidu tootmisharu tõendanud enda elujõulisust. Pärast viimast aegumise läbivaatamist suutis ta oma olukorda liidu turul valitsevates õiglastes tingimustes parandada ja jõudis mõistliku kasumlikkuseni. Meetmete jätkumine hoiaks ära liidu turu üle ujutamise HRVst pärineva madala hinnaga impordiga, mistõttu oleks liidu tootmisharul võimalik hoida kestlikku hinnataset ja suurendada kasumlikkust tulevasteks investeeringuteks vajaliku tasemeni.

(187)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon niisiis, et dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(188)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, kauplejate ja kasutajatega. Märkusi esitas ainult üks importija (Cellofix), kes aga küsimustikule ei vastanud.

(189)

Cellofix ei olnud nõus kehtivate meetmete pikendamisega, väites, et see: i) ei viiks liidu tootmisharu uue kahjustamiseni ega ii) oleks liidu huvides.

(190)

Esimesel juhul väitis Cellofix, et praegused meetmed on kehtinud üle 11 aasta, mille jooksul on liidu tootmisharu ettevõtte väitel kantud kahjust taastunud. Seda tõendab väidetavalt ka tootmisharu kasv.

(191)

Komisjon ei ole selle väitega nõus. Nagu punktis 5.4 mainitud, selgus uurimise tulemusena, et liidu tootmisharu majanduslikud ja finantsnäitajad üldiselt kahanesid ning tootmisharu oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ebakindlas olukorras. Nagu põhjenduses 146 kirjas, leidis komisjon ka, et liidu tootmisharu ei kasvanud. Ülaltoodule tuginedes järeldas komisjon ka, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud olulise kahju kordumise. Seetõttu Cellofixi väidetega selles küsimuses ei nõustutud.

(192)

Mis puudutab teist punkti (et meetmete pikendamine ei ole liidu huvides), siis Cellofixi väitel on tal pärast lõplike dumpinguvastaste meetmete vastuvõtmist 2009. aastal olnud liidu tootmisharult majapidamisfooliumi ostmisega probleeme, sest liidus pole piisavalt tootmisvõimsust, aga ka sellepärast, et tema suured konkurendid on avaldanud liidu tootjatele survet piirata Cellofixi varustamise mahtusid.

(193)

Väidetava tootmisvõimsuse puudumise kohta näitas uurimine, et liidu tootmisharul oli umbes 10 000 tonni vaba tootmisvõimsust, mis ei näita mingeid probleeme liidu tootmisharu liidu turu varustamise võimes. Väidetava surve kohta liidu tootmisharule piirata majapidamisfooliumiga varustamist ei esitanud äriühing ühtki tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Seetõttu nende väidetega ei nõustutud.

(194)

Kuna teised importijad, kauplejad ja kasutajad koostööd ei teinud, ei ole tollimaksude mõju neile teada. Algne uurimine näitas aga, et mõju teistele huvitatud isikutele ei olnud selline, et meetmeid tuleks pidada liidu huvidega vastuolus olevaks, ning samamoodi näitas eelmine aegumise läbivaatamine, et meetmete säilitamine ei kahjustaks oluliselt nende isikute olukorda.

(195)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei kahjustaks oluliselt importijaid, kauplejaid ega kasutajaid.

(196)

Eespool toodu põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohast puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

(197)

Tuginedes oma järeldustele HRVst pärit dumpingu jätkumise, HRVst pärit dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kordumise ja liidu huvide kohta, leidis komisjon, et HRVst pärit teatava alumiiniumfooliumi impordile kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(198)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriigi tollile kehtiva faktuurarve. See peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordile rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(199)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriigi toll saaks kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peab toll selle dokumendi kõrval arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peab liikmesriigi toll tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – nõudma lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete paikapidavust ning veenduda, et väiksema tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(200)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja sätestatud tingimuste täitmisel võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(201)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja HRVst pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (k.a konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi teiste äriühingute puhul. Neile ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(202)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (60). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(203)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Ühtegi märkust ei laekunud.

(204)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (61) artiklit 109 arvestades tuleb siis, kui Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel tuleb teatav summa tagasi maksta, kasutada viivisena seda määra, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(205)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,