24.1.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/89,

21. jaanuar 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses piisava ladustamismahu arvutamiseks kasutatava meetodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktides a ja b on sätestatud erand üldisest kohustusest anda kõik pardal veetavad jäätmed üle sissesõidusadamasse selliste laevade puhul, millel on juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate jäätmete ladustamiseks piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.

(2)

Käesolevas määruses kindlaks määratud arvutusmeetodit kohaldades peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid üldisest kohustusest anda kõik pardal veetavad jäätmed üle, pidades silmas piisava ladustamisruumi olemasolu ühtlustatud viisil.

(3)

Arvutusmeetodit ei tohiks kohaldada rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) II lisa alusel toimuva jäätmete kõrvaldamise suhtes. Nagu on sätestatud MARPOLi konventsiooni II lisas, reguleeritakse jäätmete kõrvaldamist MARPOLi konventsiooniga ja selliste jäätmete üleandmine on kohustuslik kas sadamas, kus lasti maha laaditakse enne uue lasti pealelaadimist, või teatavatel tingimustel on lubatud merreheitmine. Sõltuvalt ainest on MARPOLi konventsiooni II lisaga reguleeritud lastijäätmete üleandmine kohustuslik enne väljumist ning kohaldatakse kõnealuse lisa reeglitega 13 ja 16 kehtestatud menetlusi ja kontrolle. Seoses MARPOLi konventsiooni II lisa kohaste lastijäätmetega, mis sisaldavad X-kategooria aineid, kõrge viskoossusega Y-kategooria püsivaid vedelaineid ning kõrge viskoossusega või tahkuvaid Y-kategooria aineid, on kohustuslik eelpesu ja kehtib nõue anda sellised jäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse, nagu on sätestatud MARPOLi konventsiooni II lisa reeglites 13 ja 16.

(4)

Arvutusmeetodit ei tohiks kohaldada passiivselt püütud jäätmete suhtes. Sellist liiki jäätmete jaoks ei pruugi pardal alati ladustamismahtu olla ning kõigi passiivselt püütud jäätmete üleandmist motiveeritakse direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõike 2 punktis d sätestatud kulude eest tasumise süsteemiga.

(5)

Selleks et näha ette ühetaolised tingimused direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktides a ja b sätestatud erandite kohaldamiseks jäätmete üleandmise kohustusest, on hädavajalik, et liikmesriigid kohaldaksid ühtlustatud meetodit. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt vastu võetud rakendusaktid peaksid seetõttu olema rakendusmäärused.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Liikmesriigid arvutavad piisava ladustamismahu direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktide a ja b ning artikli 9 kohaldamiseks, kasutades käesoleva määruse I lisas sätestatud meetodit.

2.   Selleks et kontrollida direktiivi (EL) 2019/883 2. lisa kohaselt esitatud teavet, et hinnata eri liiki jäätmete teket pardal, võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva määruse II lisas sätestatud jäätmetekke määrasid.

3.   Lisaks käesoleva määruse II lisas sätestatud jäätmetekke määradele võivad liikmesriigid kasutada ühte või mõlemat järgmistest kriteeriumidest, et määrata hinnanguliselt kindlaks eri liiki jäätmete teke pardal:

a)

varasemad andmed tekkinud jäätmete kohta asjaomase laeva jäätmete eelteadete ja jäätmete üleandmise kviitungite põhjal;

b)

laeva pardal tehtavad kontrollid, mille käigus saadakse teavet varasemate jäätmetekke määrade kohta, üksikasjalik teave pardal toimuva jäätmekäitluse kohta ning konkreetne teave seadmete või kaubanduspiirkondade kohta, mis mõjutab tegelikku jäätmetekke määra.

Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas sätestatud piisava ladustamismahu arvutamise meetodit ei kohaldata järgmiste jäätmeliikide suhtes:

a)

MARPOLi konventsiooni II lisa kohased jäätmeliigid;

b)

passiivselt püütud jäätmed.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.


I LISA

Piisava ladustamismahu arvutamise meetod

1.

Meetodis kasutatakse aritmeetilist arvutust, mis põhineb pardal hoitavate jäätmete hinnangulisel kogusel võrreldes maksimaalse ladustamismahuga.

2.

Kasutatud jäätmeladustamismaht (Used Waste Capacity (UWC)), mida hinnatakse siis, kui jäätmete eelteade saadetakse sissesõidusadamasse ja mida väljendatakse protsendina maksimaalsest ladustamismahust, ei tohi ületada eelnevalt kindlaks määratud künnist.

3.

UWC arvutatakse järgmise valemi abil:

Image 1

4.

UWC peab vastama järgmisele tingimusele:

UWC (%) < künnis

kus:

A on külastatavast sadamast lahkumise ajal pardal hoitavate jäätmeliikide hinnanguline kogus (väljendatuna kuupmeetrites);

M on maksimaalne ladustamismaht (väljendatuna kuupmeetrites);

künnis on tabelis 1 esitatud väärtus asjaomase jäätmeliigi ja järgmise sissesõidusadama kohta.

Tabel 1

Künnised

Järgmine sissesõidusadam

MARPOLi konventsiooni I lisa

MARPOLi konventsiooni IV lisa

MARPOLi konventsiooni V lisa

MARPOLi konventsiooni VI lisa

Järgmine sissesõidusadam on ELi sadam või kuulub täiendavate valitud sadamate rühma

50 %

50 %

25 %

75 %

Järgmine sissesõidusadam ei ole ELi sadam ega kuulu täiendavate valitud sadamate rühma

25 %

50 %

20 %

25 %

5.

Selleks et kasutada piisava ladustamismahu arvutamise meetodit, kohaldatakse järgmist.

a)

Sissesõidusadam, nagu on märgitud direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormil, on sadam, kuhu laev suundub ja kuhu saadetakse jäätmete eelteade vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 artiklile 6.

b)

Järgmine sissesõidusadam on sadam, mida külastatakse pärast väljumist järgmisena, nagu on märgitud direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormi punktis 2.5.

c)

Direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormi punkti 3 kuuendas veerus „Teavitamisest kuni järgmise sissesõidusadamani tekkivate heitmete eeldatav maht“ märgitud kogus viitab jäätmetele, mis on tekkinud ja mida kavatsetakse anda üle sadama vastuvõtuseadmetesse. Kogused, mida võib seaduslikult merre heita, ei sisaldu teatatud väärtuses.

6.

Täiendavate valitud sadamate rühm hõlmab neid sadamaid, mida tuleb tabelis 1 sätestatud künniste kohaldamisel käsitada ELi sadamatena. Sellesse rühma kuuluvad kõik sadamad, mis asuvad Islandil, Norras, Ühendkuningriigis (sealhulgas Mani saar, Kanalisaared ja Gibraltar), ning Läänemerel asuvad Venemaa sadamad.

7.

Käesoleva määruse kohaldamise esimese kahe aasta jooksul võib käesoleva lisa kolmanda lõigu kohaselt arvutatud UWCd käsitada esialgsena järgmiste lastijäätmete liikide puhul:

a)

MARPOLi konventsiooni I lisa – nafta: naftane tankipesuvesi;

b)

MARPOLi konventsiooni I lisa – nafta: puhastamata ballastvesi;

c)

MARPOLi konventsiooni V lisa – prügi: lastijäätmed (HME);

d)

MARPOLi konventsiooni V lisa – prügi: lastijäätmed (muud kui HME).


II LISA

Tabel 1

Jäätmetekke määrad MARPOLi konventsiooni I, IV ja V lisa puhul (1)

Jäätmete liik

Jäätmetekke määr

Tekitaja

Pardal toimuv töötlemine

Naftane pilsivesi

0,01–13 m3 päevas, suuremad laevad tekitavad suuremaid koguseid.

Kondensatsioon ja lekked masinaruumis; laeva suurus.

Kogust saab vähendada 65–85 %, kui kasutatakse naftase pilsivee separaatorit ja veefraktsioon heidetakse merre.

Naftased jäägid (sete)

0,01 kuni 0,03 m3 setet raske kütteõli tonni kohta.

0 kuni 0,01 m3 setet kerge kütteõli tonni kohta.

Kütuseliik; kütusekulu.

Aurustumine võib vähendada sette kogust kuni 75 % (2).

Põletamine võib vähendada sette kogust 99 % või rohkem.

Tankipesuvesi (setted)

20 kuni mitu sada m3

Tankide puhastamise kordade arv; lastimahutavus.

Pärast setitamist võib veefraktsiooni merre heita.

Reovesi

0,01 kuni 0,06 m3 inimese kohta päevas. Reovett segatakse mõnikord muu heitveega. Üldkogus vahemikus 0,04 kuni 0,45 m3 inimese kohta päevas.

Inimeste arv pardal; tualettruumide tüüp; reisi pikkus; töötlemisviis: reoveepuhasti käitamine või peenestamis- ja desinfitseerimissüsteemist tulenevalt eri kogustes jäätmed

Reoveepuhastite heitvesi heidetakse sageli merre, kui see on MARPOLi konventsiooni IV lisa kohaselt lubatud.

Plast

0,001 kuni 0,008 m3 plasti inimese kohta päevas.

Inimeste arv pardal.

Sageli ei põletata.

Määrdunud plasti (toiduga kokku puutunud plast) töödeldakse sageli eraldi jäätmevoona.

Toidujäätmed

0,001 kuni 0,003 m3 inimese kohta päevas.

Inimeste arv pardal, toiduvarud.

Kui see on MARPOLi konventsiooni V lisa kohaselt lubatud, heidetakse toidujäätmed sageli merre.

Olmejäätmed

0,001 kuni 0,02 m3 inimese kohta päevas.

Inimeste arv pardal, kasutatud toodete liik.

 

Toiduõli

0,01 kuni 0,08 liitrit inimese kohta päevas.

Inimeste arv pardal, valmistatud toidu liik.

Kuigi see ei ole lubatud, valatakse toiduõli mõnikord settetanki.

Jäätmepõletusseadme tuhk

0,004 ja 0,06 m3 kuus.

Jäätmepõletusseadme kasutamine; selle kasutamise kulud.

Jäätmepõletusseadet ei kasutata kõigi jäätmete puhul, kasutatakse enamasti paberi, vahel naftase sette puhul.

Tegevusjäätmed

0,001 kuni 0,1 m3 inimese kohta päevas.

Laeva suurus; lasti liik.

 

Lastijäätmed

0,001–2 % lastist.

Lasti liik.

Laeva suurus.

 


Tabel 2

Jäätmetekke määrad MARPOLi konventsiooni VI lisa puhul (heitgaaside puhastussüsteemid (exhaust gas cleaning systems (EGCS))

Heitgaaside puhastussüsteemi liik

Koefitsient

Ühik

Näited

(10 MW mootor või raske kütteõli kulu 40 t päevas)

Tootja 1

Sette kogus avatud ahelas

0,1

kg/MWh

0,1 x 10 MW x 24 = 24 kg päevas

Sette kogus suletud ahelas (DAF-BOTU)

3,5 –7,0

kg/MWh, sõltuvalt

kütteõli erikulust (SFOC), maksimaalsest pidevast tööst (MCR) ja kütuse kvaliteedist

3,5 x 10 MW x 24 = 840 kg päevas

Sette kogus suletud ahelas (BOTU-M)

3,0

l/MWh/S%, sõltuvalt kütteõli erikulust (SFOC), maksimaalsest pidevast tööst (MCR) ja kütuse kvaliteedist

3,0 x 10 MW x 24 x S2,5 % = 1800 l päevas

Tootja 2

Sette kogus suletud ahelas

2,5 –3,0

kg/raske kütteõli kulu tonnides

2,5 x 40 t päevas = 100 kg päevas

NB! Heitgaaside puhastussüsteemi sette kogus sõltub lõppkokkuvõttes ka konkreetse seadme eripärast. Seega tuleks tutvuda tootja esitatud heitgaaside puhastussüsteemi käsiraamatuga. Tabelites sisalduva teabe on esitanud sidusrühmadest äriühingud.


(1)  Võetud EMSA uuringust „The Management of Ship-Generated Waste On-board“ (Laevade pardal tekkinud laevajäätmete käitlemine), jaanuar 2017.

(2)  Veefraktsiooni aurustumine naftasettes on protsess, mida tuleb hoolikalt hallata ja tuleks teha ainult sel määral, mis võimaldab põletamiseks mõeldud sette põlemist.