(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/1/EÜ (4) on ette nähtud minimaalne tase turu avamiseks ilma juhita renditud sõidukite kasutamiseks kaupade autoveol.

(2)

Renditud sõidukite kasutamine võib vähendada kaupu omal kulul või rendi või tasu eest vedavate ettevõtjate kulusid ja muuta samal ajal nende tegevuse paindlikumaks. Seega võib see suurendada asjaomaste ettevõtjate produktiivsust ja konkurentsivõimet. Kuna renditud sõidukid on keskmise sõidukipargi sõidukitest tavaliselt uuemad, on need keskmiselt ka ohutumad ja vähem saastavad.

(3)

Direktiiv 2006/1/EÜ ei võimalda ettevõtjatel renditud sõidukite kasutamise eelistest täiel määral kasu saada. Direktiiv näeb liikmesriikidele ette võimaluse piirata oma territooriumil asuvatel ettevõtjatel omal kulul teostatavate vedude puhul üle kuuetonnise suurima lubatud täismassiga renditud sõidukite kasutamist. Lisaks ei nõuta liikmesriikidelt, et nad peaksid oma territooriumil lubama renditud sõidukite kasutamist, kui sõiduk on õiguspäraselt registreeritud või kasutusele võetud muus liikmesriigis kui seda rentiva ettevõtja asukohaliikmesriik.

(4)

Et võimaldada ettevõtjatel renditud sõidukite kasutamise eelistest rohkem kasu saada, peaksid nad saama kasutada mitte ainult asukohaliikmesriigis, vaid mis tahes liikmesriigis renditud sõidukeid. See võimalus teeks nende jaoks lihtsamaks eelkõige lühiajalise, hooajalise või ajutise tippnõudluse rahuldamise või puudustega või kahjustatud sõidukite asendamise, kindlustades samal ajal vajalike ohutusnõuete järgimise ja juhtidele nõuetekohaste töötingimuste tagamise.

(5)

Liikmesriikidel ei peaks olema lubatud piirata oma territooriumil teise liikmesriigi territooriumil asuva ettevõtja poolt renditud sõiduki kasutamist, kui sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt ühes liikmesriigis kohaldatavatele õigusaktidele, ohutusnõuetele ja muudele kohustuslikele standarditele ning, kui tegemist on sõidukiga, mille puhul nõutakse ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1072/2009, (5) on seda õigus ettevõtja asukohaliikmesriigi antud kõnealuse kinnitatud ärakirja alusel kasutada.

(6)

Et lihtsustada asjakohaste tõendite esitamist, peaksid liikmesriigid tunnustama direktiivile 2006/1/EÜ vastavuse tõendamise vahendina ka elektroonilisel kujul esitatud dokumente.

(7)

Autoveo maksustamise määrad erinevad liidus endiselt märkimisväärselt. Seetõttu on teatavad piirangud, mis mõjutavad kaudselt ka sõidukite rentimise teenuste osutamise vabadust, maksumoonutuste vältimiseks siiski põhjendatud. Järelikult peaks liikmesriikidel olema võimalus piirata aega, mil nende territooriumil asuv ettevõtja võib teises liikmesriigis registreeritud või kasutusele võetud renditud sõidukit kasutada. Võttes arvesse, et käesoleva direktiiviga ei ühtlustada riiklikku sõidukite maksustamist ning et sõidukite registreerimise normid on seotud sõidukite maksustamisega, peaks liikmesriikidel olema võimalus nõuda renditud sõiduki registreerimist, tingimusel et sõidukil on lubatud enne selle nõude kohaldamise algust liigelda vähemalt 30 päeva. Samuti peaks liikmesriikidel olema lubatud piirata seda, kui suurel arvul nende territooriumil asuv ettevõtja selliseid sõidukeid rentida võib. See piirarv ei tohiks olla väiksem kui teatav osa ettevõtja kasutuses olevate sõidukite arvust, mille arvutamisel ei võeta arvesse teises liikmesriigis renditud sõidukeid, mis ei ole registreeritud ettevõtja asukohaliikmesriigis.

(8)

Et liikmesriik saaks paremini tagada tema territooriumil asuva ettevõtja poolt renditud sõidukite kasutamise piirangute täitmist selliste sõidukite puhul, mis on registreeritud või kasutusele võetud kooskõlas muu liikmesriigi õigusaktidega, peaks asukohaliikmesriigil olema õigus nõuda, et rendilepingu kestus ei ületaks asjaomase sõiduki kasutamiseks lubatud ajavahemikku. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1072/2009 välja antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjade kehtivust on võimalik piirata ajavahemikuga, mis vastab rendilepingu kestusele. Samuti on võimalik nendele kinnitatud ärakirjadele märkida renditud sõiduki registreerimisnumber.

(9)

Renditud sõidukite kasutamine ei tohiks takistada selliste vedude seaduslikkuse järelevalvet ja kontrolli, mida teostavad ettevõtjad muudes liikmesriikides kui nende asukohaliikmesriik. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 (6) kohaselt peavad riiklikud elektroonilised registrid sisaldama veoettevõtja käsutuses olevate sõidukite registreerimisnumbreid. Need registrid peaksid hõlmama ka muus liikmesriigis kui ettevõtja asukohaliikmesriigis renditud sõidukeid. Määrusega (EÜ) nr 1071/2009 nähakse samuti ette, et riiklikesse elektroonilistesse registritesse kantud andmed on kättesaadavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Riiklikud elektroonilised registrid peaksid võimaldama sihtotsingut seoses sõidukitega, mille registreerimisnumbri on väljastanud muu kui asukohaliikmesriik.

(10)

Tagamaks, et rendi või tasu eest autoveoga tegeleva ettevõtja renditud sõiduki registreerimisnumbri riiklikku elektroonilisse registrisse lisamise kohustust täidetakse ühetaoliselt, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses riiklikesse elektroonilistesse registritesse kantavate andmete miinimumnõuetega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(11)

Omal kulul toimuvate vedude tõhustamiseks ei tohiks liikmesriikidel enam olla lubatud piirata sellise tegevuse puhul renditud sõidukite kasutamist. Selleks et vältida võimalikke maksuprobleeme, peaks aga säilitama võimaluse piirata renditud sõidukite kasutamist omal kulul teostatavateks vedudeks nende sõidukite puhul, mis on registreeritud väljaspool neid sõidukeid kasutava ettevõtja asukohaliikmesriiki.

(12)

Komisjon peaks jälgima direktiivi 2006/1/EÜ rakendamist ja mõju ning koostama hiljemalt nelja aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast aruande. Kõnealuses aruandes tuleks võtta igakülgselt arvesse, millist mõju avaldab käesolev direktiiv liiklusohutusele, keskkonnale, tulenevalt muutustest sõidukiparkide vanuses ja nende koosseisu kuuluvates sõidukiliikides, ning maksutulule, pöörates erilist tähelepanu käesolevas direktiivis sätestatud piirangute põhjendamisele. Samuti tuleks aruandes hinnata, kas käesoleva direktiivi rakendamine on toonud kaasa raskusi normide, sealhulgas kabotaažireeglite täitmise tagamisel. Komisjon peaks seda aruannet arvesse võttes kaaluma, kas kõnealuses valdkonnas on vaja võtta edasisi meetmeid.

(13)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid autovedude ja käesoleva direktiiviga lahendatavate küsimuste piiriülese laadi tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Direktiivi 2006/1/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*3)  Komisjoni 1. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/480, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1213/2010 (ELT L 87, 2.4.2016, lk 4)."

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).“ "

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1)."

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“ "