27.6.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 243/10 |
NÕUKOGU SOOVITUS,
16. juuni 2022,
milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele
(2022/C 243/02)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 149 ja 292, 165 ja 166,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
1. |
Üha rohkem inimesi Euroopas peab ajakohastama ja parandama oma teadmisi, oskusi ja pädevust, et täita tühimik oma formaalhariduse ja -koolituse ning kiiresti muutuva ühiskonna ja tööturu vajaduste vahel. COVID-19 pandeemiast taastumine ning digi- ja rohepööre on kiirendanud muutusi selles, kuidas me elame, õpime ja töötame. Rõhutati ka vajadust, et inimesed peaksid olema paremini ettevalmistatud toimetulekuks praeguste ja tulevaste probleemidega. Pandeemia on mõjutanud nii noorte kui ka täiskasvanute karjääriväljavaateid. Samuti on see suurendanud tööpuudust ning kahjustanud sadade miljonite Euroopa inimeste füüsilist, vaimset ja emotsionaalset heaolu. |
2. |
Üks põhiprobleeme, millega Euroopa ettevõtjad ja tööandjad silmitsi seisavad, on asjakohaste oskuste ebapiisavus ELi tööturul. Samal ajal seisavad töötajad silmitsi enneolematute muutustega töökorralduses. Lisaks muutuvad digi- ja rohepöörde tõttu oluliselt tööülesannete kirjeldused ja nõuded oskustele. Nagu on sätestatud nõukogu 15. oktoobri 2021. aasta otsuses (EL) 2021/1868 liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta, (1)„liikmesriigid ja liit peavad tegutsema kooskõlastatud tööhõivestrateegia välja arendamise nimel ning eelkõige kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu ning tulevikule suunatud ja majanduse arengule reageerivate tööturgude edendamiseks“. Pidev täiendus- ja ümberõpe on hädavajalik töötajatele, et vastata oma praeguse töö vajadustele või alustada tööd uutel töökohtadel ja laienevates sektorites, nt rohe- ja digisektorites, ennekõike rahvastiku vananemise kontekstis. |
3. |
Inimesed vajavad juurdepääsu kvaliteetsele õpetamisele ja õppimisele, mida pakutakse eri viisidel ja tingimustes, et arendada oma isiklikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi. On tehtud üleskutseid muuta haridus- ja koolitussüsteeme paindlikumaks ja leida lahendusi, et pakkuda õppijakesksemat, kättesaadavamat ja kaasavamat õpet laiemale õppijate ringile. Mitteformaalse hariduse ja koolituse pakkujad tegelevad selle vajaduse katmisega ka uute ja uuenduslike täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumise teel. |
4. |
Tõhus elukestva õppe kultuur on oluline, et tagada igaühele ühiskonnas, tööturul ja isiklikus elus edu saavutamiseks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused. On oluline, et inimestel oleks kogu elu jooksul juurdepääs kvaliteetsele ja asjakohasele haridusele ja koolitusele ning täiendus- ja ümberõppele. Elukestva õppe võimalused peaksid olema osa haridus- ja koolitusasutuste pikaajalisest strateegiast, et parandada nende reageerimist tööandjate ja õppijate kiiresti muutuvatele vajadustele. See võimaldaks mitmekesisemal õppijate ringil (sh nende asutuste lõpetajatel ja teistel täiskasvanud õppijatel) osaleda täiendus- ja ümberõppes. Soovitatakse, et kõrgharidusasutused, kutseharidus- ja -õppeasutused, täiskasvanuhariduse pakkujad ning teised mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujad, sealhulgas tööandjad, teeksid koostööd ja võtaksid õppimisvõimaluste kavandamisel ja ajakohastamisel arvesse viimaseid uurimistulemusi. |
5. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused võiksid aidata tõendada väikeste kohandatud õpikogemuste tulemusi. Need võimaldavad sihipäraselt ja paindlikult omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, et vastata ühiskonna ja tööturu uutele ja tekkivatele vajadustele, ning võimaldavad üksikisikutel täiendada selliseid oskusi, mida nad vajavad edu saavutamiseks kiiresti muutuvas keskkonnas, asendamata samas traditsioonilisi kvalifikatsioone. Need võivad asjakohasel juhul täiendada olemasolevaid kvalifikatsioone, pakkudes lisaväärtust, õõnestamata samal ajal täiemahuliste õppekavade aluspõhimõtet esmahariduses- ja -õppes. Mikrokvalifikatsioonitunnistusi võiksid kavandada ja välja anda mitmesugused nende pakkujad paljudes erinevates õpikeskkondades (formaalsed, mitteformaalsed või informaalsed õpikeskkonnad). |
6. |
Vaatamata sellele, et mikrokvalifikatsioonitunnistusi kasutatakse üha rohkem, puudub Euroopas nende ühtne määratlus või standardid. See piirab mikrokvalifikatsioonitunnistuste mõistmist ja kasutuselevõttu ning õõnestab seega nende potentsiaali soodustada paindlikke õppimis- ja karjäärivõimalusi. Käesoleva soovituse eesmärk on toetada usalduse suurendamist mikrokvalifikatsioonitunnistuste vastu kogu Euroopas kõigi asjaosaliste, nii nende pakkujate kui ka saajate seas. |
7. |
Euroopa sotsiaalõiguste samba (2) esimene põhimõte näeb ette, et igaühel on kõikjal Euroopa Liidus õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul edukalt toime tulla. Euroopa sotsiaalõiguste samba neljandas põhimõttes on sätestatud, et kõigil on õigus saada õigel ajal vajadustele vastavat abi, et suurendada oma tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana. See õigus abile hõlmab õigust saada toetust koolituseks ja ümberõppeks. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas viidatakse mikrokvalifikatsioonitunnistustele kui innovaatilisele vahendile, mis võib hõlbustada paindlikke õppimisvõimalusi ja toetada töötajaid nende ametikohal või töökoha vahetamisel. Mikrokvalifikatsioonitunnistused võivad aidata saavutada ELi peamisi eesmärke 2030. aastaks, sealhulgas eesmärki, et igal aastal osaleks mõnel koolitusel vähemalt 60 % kõigist täiskasvanutest ja et tööhõive määr oleks vähemalt 78 %. ELi juhid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond tervitasid mõlemat eesmärki Porto sotsiaaltippkohtumisel ja seejärel 24.-25. juunil 2021 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel (3). |
8. |
Paralleelselt tegevuskavaga võttis komisjon vastu ka komisjoni soovituse toimivate tööhõive aktiivse toetamise meetmete kohta pärast COVID-19 kriisi (EASE soovitus) (4). Soovituses antakse liikmesriikidele konkreetseid poliitilisi suuniseid sidusate poliitikapakettide väljatöötamise kohta, et hõlbustada töökohavahetust ja edendada töövõimalusterohket taastumist COVID-19st. Poliitikasuunised hõlmavad oskuste täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning toetusmeetmeid. |
9. |
Euroopa oskuste tegevuskavas (5) kuulutati 12 juhtmeetme hulgas välja uus algatus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi mikrokvalifikatsioonitunnistustele. Uue algatuse eesmärk on toetada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti, läbipaistvust ja kasutuselevõttu kogu ELis. Oskuste tegevuskavas kuulutati välja ka isiklikke õppekontosid käsitlev algatus, mis võiks aidata kõrvaldada lüngad tööealiste täiskasvanute juurdepääsul haridusele ja koolitusele ning võimaldada inimestel tööturul aset leidvate üleminekutega edukalt toime tulla. Mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab kasutada osana haridusest ja koolitusest, mis tehakse inimestele kättesaadavaks, et toetada nende isiklike õppekontode kasutamist. |
10. |
Komisjoni teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 (6) teatati, et komisjon töötab välja Euroopa lähenemisviisi mikrokvalifikatsioonitunnistustele, et aidata laiendada õppimisvõimalusi ning tugevdada nii kõrgharidusasutuste kui ka kutseharidus- ja -õppeasutuste rolli elukestvas õppes. |
11. |
Nõukogu soovituses jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta (7) kutsutakse komisjoni üles uurima „mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutamist“. |
12. |
Nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), (8) esitatakse mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutuse uurimine strateegilise raamistiku 2. prioriteetse valdkonna (elukestev õpe ja liikuvus) ühe konkreetse teema ja meetmena. |
13. |
Nõukogu järeldustes, milles käsitletakse Euroopa ülikoolide algatust „Kõrghariduse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ühiskonna ühendamine: tee sillutamine Euroopa kõrghariduse uuele mõõtmele“, (9) rõhutatakse, et „täieliku kraadiõppe programmide aluspõhimõttest kõrvale kaldumata ning seda kahjustamata võiksid mikrokvalifikatsioonitunnistused aidata laiendada õppimisvõimalusi, et vastata mittetraditsiooniliste õppijate vajadustele ja tööturul uute oskuste nõudlusele; muuta õppimiskogemus paindlikumaks ja moodulipõhiseks; toetada juurdepääsu kõrgharidusele; ning kaasata õppijaid, olenemata nende varasemast kvalifikatsioonist või taustast, edendades ümberõppe ja täiendusõppe võimalusi, samal ajal tagades kvaliteetse hariduse“. |
14. |
Euroopa kõrgharidusruumi haridusministrid võtsid valitsustevahelise Bologna protsessi Rooma kommünikees (10) kohustuse aidata oma kõrgharidusasutustel: i) mitmekesistada oma õppimisvõimalusi; ning ii) teha uuendusi hariduslikus sisus ja teenuse osutamise viisides. Lisaks täiemahulistele õppekavadele, säilitades õiguse kavandada õppeprogramme ja reguleerida iseseisvalt arvestuspunktide ülekandmise küsimusi, pakuvad paljud kõrgharidusasutused või kavatsevad pakkuda väiksemaid õpiüksusi. Need väiksemad üksused võivad aidata õppijatel arendada või ajakohastada oma kultuurilisi, kutsealaseid ja valdkonnaüleseid oskusi ja pädevusi oma elu eri etappides. Bologna protsessi alusel toimuva koostöö abil uuritakse, kuidas ja mil määral saab neid väiksemaid ja paindlikke õpiüksusi, sealhulgas neid, mis lõppevad mikrokvalifikatsioonitunnistuste andmisega, määratleda, arendada, rakendada ja tunnustada ühiste vahendite abil. |
15. |
Haridus- ja koolitussüsteemid peaksid võtma arvesse kõigi õppurite mitmekesiseid vajadusi, võimeid ja oskusi. Samuti peaksid need pakkuma õppimisvõimalusi kõigile, sealhulgas mitteformaalses ja informaalses keskkonnas, nagu on rõhutatud nõukogu järeldustes, mis käsitlevad võrdseid võimalusi ning kaasamist hariduse ja koolituse valdkonnas kõigi haridusalase edu edendamiseks (11). Hästi kavandatud mikrokvalifikatsioonitunnistusi võib kasutada ka osana sihipärastest meetmetest, et toetada kaasamist ning hõlbustada suurema hulga õppijate juurdepääsu haridusele ja koolitusele. See laiem õppijate ring hõlmab ebasoodsas olukorras olevaid ja haavatavaid rühmi (nt puuetega inimesed, eakad, madala kvalifikatsiooniga / väheste oskustega inimesed, vähemused, sisserändaja taustaga inimesed, pagulased ning oma geograafilise asukoha ja/või ebasoodsa sotsiaalse ja majandusliku olukorra tõttu vähemate võimalustega inimesed). Mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab ka kasutada selleks, et õpilasi paremini suunata, hõlbustada juurdepääsu õppele ja koolitusele ja seal edu saavutamist ning toetada koolist tööle üleminekut. Pagulaste ja varjupaigataotlejate arvu oodatava kasvu tõttu on vaja töötada välja strateegiad nende rühmade tõhusaks integreerimiseks haridus-, koolitus- ja töösüsteemidesse. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamise ja väljaandmisega seotud juhendamine ja vastastikune õppimine kogu ELis võib suurendada kaasatust ja tagada, et kõigi ühiskonnarühmade õppijad saavad kasutada oma hüvesid. |
16. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused võivad toetada ka töötajate, sealhulgas mittestandardsetes töövormides (nt platvormimajanduses) (12) töötavate inimeste kutsealast arengut ja liikuvust, kellel võib tööalase staatuse (13) tõttu olla raskem koolitusele juurde pääseda. |
17. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistustel võiks olla aktiivne roll digi- ja rohepööret edendavate ELi poliitiliste algatuste elluviimisel. Mikrokvalifikatsioonitunnistused võiksid: i) toetada digiõppe tegevuskava (2021–2027) (14) eesmärke, et aidata pakkuda paindlikke ja kättesaadavaid digioskuste õppimise võimalusi; ning ii) saavutada komisjoni kavas „Digikompass 2030“ seatud eesmärgid arendada Euroopas 2030. aastaks välja digiosav rahvastik ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistid. Mikrokvalifikatsioonitunnistustel võiks olla oma osa ka Euroopa rohelise kokkuleppe (15) elluviimisel, mis on Euroopa kasvustrateegia, mille eesmärk on muuta majandust ja ühiskonda ning suunata need kestlikumale teele. |
18. |
Nõukogu soovituses, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, (16) esitatakse ühine võrdlusraamistik, et aidata inimestel ja organisatsioonidel võrrelda nii erinevaid kvalifikatsioonisüsteeme kui ka selliste süsteemide kvalifikatsioonitasemeid. Euroopa võrdlusraamistikuna on Euroopa kvalifikatsiooniraamistik avatud kõigile kvalifikatsioonide liikidele ja tasemetele ning kujutab endast läbipaistvuse, ülekantavuse ja võrreldavuse ühist standardit. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on avatud ka mikrokvalifikatsioonitunnistustele, kui need juba eelnevalt on riiklikes kvalifikatsiooniraamistikes olemas. |
19. |
Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (17) kutsuti liikmesriike üles kehtestama 2018. aastaks meetmed mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimiseks, lähtudes riiklikest asjaoludest ja eripäradest ning nii nagu nad sobivaks peavad. Valideerimise meetmed tähendavad, et inimesed saavad valideerida mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmised, oskused ja pädevused. Valideerimise meetmed võimaldavad inimestel omandada ka täieliku kvalifikatsiooni või, kui see on asjakohane, osalise kvalifikatsiooni. Soovituse 2020. aasta hindamises (18) kutsuti üles looma rohkem seoseid valideerimise ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste vahel. |
20. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsuses (EL) 2018/646 (milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ) (19) on sätestatud alus veebivahendite pakkumiseks, mis võimaldavad inimestel hallata oma karjääri ja elukestvat õpet kvalifikatsioonitunnistuste autentimisteenuste abil, mis muudavad mikrokvalifikatsioonitunnistused ülekantavaks. |
21. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste asjakohasus, väljatöötamine ja ajakohastamine sõltub järgmisest:
|
22. |
Käesolevas soovituses austatakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, institutsioonilise autonoomia ja akadeemilise vabaduse põhimõtteid ning liikmesriikide vastutust hariduse ja kutseõppe sisu ja korralduse eest vastavalt riigi oludele ning tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega. |
23. |
Käesolev soovitus ei piira direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2013/55/EL) ja selles sätestatud automaatse tunnustamise korra kohaldamist. |
ON VASTU VÕTNUD SOOVITUSE, mida tuleb rakendada kooskõlas piirkondlike, riiklike ja liidu õigusaktide ja prioriteetidega, riiklike asjaolude ja olemasolevate vahenditega, sealhulgas sotsiaal-majandusliku olukorraga ning riiklike haridus-, koolitus-, elukestva õppe ja tööhõivesüsteemide omapäraga, ning tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega:
Eesmärgid
1. |
Liikmesriikidel soovitatakse võtta vastu Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele, mille eesmärk on:
|
2. |
Liikmesriikidel soovitatakse vajaduse korral kasutada mikrokvalifikatsioonitunnistusi vahendina, millega tugevdada ja täiendada olemasolevaid õppimisvõimalusi, suurendada osalemist elukestvas õppes ja saavutada eesmärk, et 60 % kõigist täiskasvanutest osaleks igal aastal mõnel koolitusel, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas ning mida ELi juhid pidanud tervitatavaks ja mis on heaks kiidetud nõukogu resolutsiooniga, mis käsitleb uut Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava 2021–2030 (20). |
Kohaldamisala
3. |
Käesolev soovitus hõlmab mikrokvalifikatsioonitunnistusi ning nende tõhusat kavandamist, väljaandmist ja kasutamist toetavat poliitikat. |
4. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistusi saab kasutada hariduse, koolituse, elukestva õppe ja tööalase konkurentsivõime ökosüsteemide täiendamiseks ja parandamiseks. Käesolevas soovituses esitatud meetmete eesmärk on suurendada õppimisvõimalusi ja tööalast konkurentsivõimet, häirimata alus-, kõrgharidus-, kutseharidus- ja õppesüsteeme ning kahjustamata ja asendamata olemasolevaid kvalifikatsioone ja kraade. Meetmetega soovitatakse luua Euroopa ühine lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistuste käimasolevale ja kujunevale väljaandmisele Euroopa Liidus ning sätestada mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamise, väljaandmise ja kirjeldamise määratlus ja suunised, et parandada nende kvaliteeti ja läbipaistvust ning hõlbustada nende kasutuselevõttu. |
Mõisted
5. |
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
Määratlus ja Euroopa standardi elemendid mikrokvalifikatsioonitunnistuse kirjeldamiseks
6. |
Liikmesriikidel soovitatakse vastu võtta järgmised punktid ja neid edendada:
|
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste ökosüsteemi arendamine
7. |
Liikmesriikidel soovitatakse vajadusel korral hõlbustada mikrokvalifikatsioonitunnistuste käimasolevat ja kujunevat arendamist formaalsetes õpikeskkondades, sealhulgas:
|
8. |
Liikmesriikidel soovitatakse vajadusel korral toetada mikrokvalifikatsioonitunnistuste käimasolevat ja kujunevat arendamist mitteformaalsetes ja informaalsetes õpikeskkondades, sealhulgas:
|
9. |
Liikmesriike julgustatakse toetama mikrokvalifikatsioonitunnistuste kvaliteeti ja läbipaistvust, kui see on asjakohane, sealhulgas:
|
10. |
Liikmesriike julgustatakse, kui see on asjakohane, edendama ja toetama tõhusat eksperimenteerimist, koostööd, juhtimist ja partnerlusi järgmiste asutuste vahel:
Selline eksperimenteerimine, koostöö, juhtimine ja partnerlus on olulised mikrokvalifikatsioonitunnistuste vajaduse kindlakstegemiseks, mikrokvalifikatsioonitunnistuste ühiseks väljatöötamiseks ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste ajakohastamiseks ning täiendus- ja ümberõppele, elukestvale õppele ja karjäärivõimalustele avalduva mõju hindamiseks. |
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste potentsiaali ärakasutamine
11. |
Liikmesriikidel soovitatakse, kui see on asjakohane, integreerida mikrokvalifikatsioonitunnistused nii haridus- ja koolitussüsteemidesse kui ka oskuste poliitikasse, sealhulgas:
|
12. |
Liikmesriikidel soovitatakse, kui see on asjakohane, integreerida mikrokvalifikatsioonitunnistused oma tööhõivepoliitikasse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse (st tööhõiveteenused, koolitustoetus ja tööhõivestiimulid), sealhulgas järgmiselt:
|
13. |
Liikmesriikidel soovitatakse, kui see on asjakohane, julgustada ja toetada riiklike infokeskuste ja riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste Euroopa võrgustikku (ENIC-NARIC võrgustikud) või asjakohaseid asutusi, et töötada vajaduse korral välja läbipaistvad tunnustamismenetlused eri liiki pakkujate väljastatud mikrokvalifikatsioonitunnistuste jaoks. Seda tuleks teha koostöös punktis 10 nimetatud asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas uurides mikrokvalifikatsioonitunnistuste automaatse tunnustamise võimalikku teostatavust (26). |
14. |
Liikmesriikidel soovitatakse, kui see on asjakohane, tagada, et teave ja nõuanded mikrokvalifikatsioonitunnistuste kindlakstegemise ja valimise kohta lisatakse elukestva õppe nõustamisteenustesse. See hõlmab nõustamisteenuseid kõrgharidusasutuste karjäärikeskustes, avalikes tööturuasutustes, erasektori tööturuasutustes ning sotsiaalteenustes ja muude nõustamisteenuste raames (tööhõive, karjäär, haridus ja koolitus, juhendamine). Mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlevate suuniste lisamine nendesse teenustesse peaks vastama kõigi õppijate, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate õppijate vajadustele. |
15. |
Liikmesriikidel soovitatakse, kui see on asjakohane:
|
Komisjoni toetus
Nõukogu tervitab seda, et komisjon kavatseb subsidiaarsust ja riiklikke asjaolusid nõuetekohaselt arvesse võttes ning tihedas koostöös liikmesriikidega:
16. |
töötada vajaduse korral välja ja kohandada olemasolevaid liidu vahendeid ja teenuseid, millega toetada igat liiki pakkujate mikrokvalifikatsioonitunnistuste väljatöötamist, sealhulgas:
|
17. |
toetada koostööd liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, sh järgmiselt:
|
18. |
toetada soovituse tehnilist rakendamist, uurides Europassi platvormi edasist arengut, kui see on asjakohane, et:
|
19. |
toetada täiendavaid teadusuuringuid, milles käsitletakse:
|
20. |
Liikmesriigid ja komisjon peaksid koos töötama selle nimel, et parandada liidu tasandil mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta olemasolevate andmete kogumise ulatust ja asjakohasust. |
Aruandlus
21. |
Liikmesriikidel soovitatakse rakendada käesolevat soovitust võimalikult kiiresti. Neil palutakse teavitada komisjoni 2023. aasta detsembriks vastavatest meetmetest, mida võetakse asjakohasel tasandil käesoleva soovituse eesmärkide toetamiseks. |
22. |
Komisjoni kutsutakse üles jälgima koostöös liikmesriikidega ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme olemasolevate asjakohaste liidu järelevalve- ja aruandlusraamistike kaudu, ilma et see liikmesriikidele lisakoormust tekitaks, ning esitama nõukogule aruande viie aasta jooksul alates soovituse vastuvõtmise kuupäevast. |
Luxembourg, 16. juuni 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
O. DUSSOPT
(1) ELT L 379, 26.10.2021, lk 1.
(2) ELT C 428, 13.12.2017, lk 10.
(3) „[...] Euroopa Ülemkogu tervitab Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ELi peamisi eesmärke kooskõlas Porto deklaratsiooniga“, Euroopa Ülemkogu 24.-25. juuni 2021. aasta järeldused, EUCO 7/21.
(4) C(2021) 1372 final.
(5) COM(2020) 274 final.
(6) COM(2020) 625 final.
(7) ELT C 417, 2.12.2020, lk 1.
(8) ELT C 66, 26.2.2021, lk 1.
(9) ELT C 221, 10.6.2021, lk 14.
(10) Ministrite Rooma kommünikee, 19. november 2020.
(11) ELT C 221, 10.6.2021, lk 3.
(12) „[...] veebiplatvormimajanduse mõiste peaks hõlmama kogu majandustegevust, mis tuleneb tegelikest või kavandatud äritehingutest ühtsel turul ja mida hõlbustavad otseselt või kaudselt veebiplatvormid, täpsemalt veebipõhised vahendusteenused ja veebipõhised otsingumootorid,“ komisjoni 26. aprilli 2018. aasta otsus, millega luuakse veebiplatvormimajanduse vaatlusrühma eksperdirühm (C(2018) 2393 final, 26. aprill 2018, lk 1).
(13) Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta resolutsioonis platvormitöötajate õiglaste töötingimuste, õiguste ja sotsiaalkaitse kohta – digitaalarenguga seotud tööhõive uued vormid (2019/2186(INI)) kutsuti üles käsitlema platvormitöötajate haridust ja koolitust mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitleva ELi lähenemisviisi kontekstis.
(14) COM(2020) 624 final.
(15) COM(2019) 640 final.
(16) ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.
(17) ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
(18) SWD(2020) 121 final.
(19) ELT L 112, 2.5.2018, lk 42.
(20) ELT C 504, 14.12.2021, lk 9.
(21) Põimõppega on formaalhariduses ja -koolituses tegemist siis, kui kool, haridustöötaja või õpilane kasutab õppeprotsessis rohkem kui ühte lähenemisviisi.
(22) Määratlus tugineb nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusel mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).
(23) Määratlus on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusest (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.05.2021, lk 1).
(24) Määratlus on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrusest (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.05.2021, lk 1).
(25) ELT C 221, 10.6.2021, lk 14.
(26) Nagu on määratletud nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitustes kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (ELT C 444, 10.12.2018, lk 1).
LISA I
Euroopa standardi elemendid mikrokvalifikatsioonitunnistuse kirjeldamiseks
Käesolev lisa sisaldab loetelu ühistest Euroopa standardi elementidest, millega kirjeldatakse mikrokvalifikatsioonitunnistusi, mida soovitatakse kasutada rakendamise toetamiseks (1).
Kohustuslikud elemendid |
Õppija identifitseerimine |
Mikrokvalifikatsiooni pealkiri |
|
Väljaandja riik (riigid) / piirkond (piirkonnad) |
|
Väljastav(ad) asutus(ed) |
|
Väljaandmise kuupäev |
|
Õpiväljundid |
|
Õpiväljundite saavutamiseks vajalik arvestuslik töökoormus (võimaluse korral ECTSi ainepunktides) |
|
Mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmisega lõppeva õpikogemuse tase (ja asjakohasel juhul tsükkel) (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistik), kui see on asjakohane |
|
Hindamise liik |
|
Õpitegevuses osalemise vorm |
|
Mikrokvalifikatsioonitunnistuse aluseks oleva kvaliteeditagamise liik |
|
Vajaduse korral valikulised elemendid (mittetäielik loetelu) |
Õpitegevusse registreerumiseks vajalikud eeltingimused |
Järelevalve ja isikusamasuse kontroll hindamise ajal (järelevalveta ja ilma isikusamasuse kontrollita, järelevalvega, kuid ilma isikusamasuse kontrollita, veebipõhine järelevalve või kohapealne järelevalve koos isikusamasuse kontrolliga) |
|
Saadud hinne/punktid |
|
Integreerimis-/kombineerimisvalikud (eraldiseisvad, sõltumatud mikrokvalifikatsioonitunnistused / teise tunnistusega integreeritud, kombineeritavad) |
|
Lisateave |
Need standardelemendid lisatakse Euroopa andmemudelisse (2), millega määratakse kindlaks ühtne vorm mikrokvalifikatsioonitunnistuste kirjeldamiseks. Andmemudel tehakse kättesaadavaks avatud standardina, mida saavad kasutada mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujad, kui see on vajalik, ning mis võiks toetada ristkasutatavust ja mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlevate andmete lihtsamat vahetamist.
Komisjon töötab välja andmemudeli, mis põhineb eespool loetletud ühistel standardelementidel. Komisjon töötab välja selle andmemudeli, võttes arvesse:
i) |
konsultatsioone liikmesriikide ja sidusrühmadega; |
ii) |
kasutajate vajadusi ja tehnoloogia arengut; |
iii) |
muutusi tööturgudel ning |
iv) |
hariduse ja koolituse pakkumise olemasolevaid lähenemisviise. |
Selle andmemudeli eesmärk on toetada teabe järjepidevust ja anda selget lisaväärtust. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste andmemudelit reguleeritakse Europassi otsusega, eelkõige artikli 6 lõike 1 punktiga b, artikli 6 lõike 1 punktiga d ja artikli 6 lõike 2 punktiga b, milles juba kutsutakse komisjoni üles avatud standardeid välja töötama, testima ja ajakohastama.
(1) Euroopa standardi elementide kasutamine mikrokvalifikatsioonitunnistuste kirjeldamiseks ei tähenda iseenesest ametlikku valideerimist või tunnustamist, vaid on selle peamine võimaldaja.
(2) Andmemudelid on andmete graafilised ja/või sõnalised kujutised, milles täpsustatakse nende omadused, struktuur või omavahelised seosed. Neid kasutatakse avatud standarditena, need on vabalt kasutatavad, läbipaistvad ja põhinevad konsensusel.
LISA II LISA
Liidu põhimõtted mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamise ja väljaandmise kohta
Allpool esitatud kümme põhimõtet täpsustavad mikrokvalifikatsioonitunnistuste olemust ning annavad liikmesriikidele, avaliku sektori asutustele ja pakkujatele suuniseid mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamise ja väljaandmise ning mikrokvalifikatsioonitunnistuste süsteemide kohta. Põhimõtetes rõhutatakse mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitleva Euroopa lähenemisviisi põhiomadusi, mis võivad suurendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste usaldusväärsust ja kvaliteeti. Põhimõtted on universaalsed ja neid võib kohaldada mis tahes valdkonnas või sektoris, kui see on asjakohane.
1 |
Kvaliteet |
Mikrokvalifikatsioonitunnistuste välise ja sisemise kvaliteedi tagab neid väljaandev süsteem (nt haridus-, koolitus- või tööturuasutus, kus mikrokvalifikatsioonitunnistusi välja töötatakse ja antakse). Kvaliteedi tagamise protsessid peavad olema eesmärgipärased, selgelt dokumenteeritud ja kättesaadavad ning vastama õppijate ja sidusrühmade vajadustele ja ootustele. Pakkujad Väline kvaliteedi tagamine põhineb peamiselt pakkujate (mitte üksikute kursuste) hindamisel ja nende sisemiste kvaliteeditagamismenetluste tõhususel. Pakkujad peaksid tagama, et sisemine kvaliteedi tagamine hõlmab kõiki järgmisi elemente:
Standardid Väline kvaliteedi tagamine tuleb läbi viia kooskõlas järgmisega:
|
||||||||||||||||
2 |
Läbipaistvus |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused on mõõdetavad, võrreldavad ja arusaadavad ning sisaldavad selget teavet õpiväljundite, töökoormuse, sisu, taseme ja õppevõimaluse pakkumise kohta, kui see on asjakohane. Töökoormus
Kvalifikatsiooniraamistik/-süsteemid
Teave mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkumise kohta Mikrokvalifikatsioonitunnistuste süsteemid peaksid andma läbipaistvat ja selget teavet, et toetada õppijate juhendamise süsteeme kooskõlas riiklike tavade ja sidusrühmade vajadustega.
|
||||||||||||||||
3 |
Asjakohasus |
Mikrokvalifikatsioonitunnistusi tuleks kavandada ja välja anda kui konkreetseid ja sihipäraseid õpiväljundeid ning nende saavutamiseni viivaid õppimisvõimalusi tuleb ajakohastada vajaduse korral nii, et need vastaksid kindlaksmääratud õpivajadustele. Haridus- ja koolitusorganisatsioone, tööandjaid, sotsiaalpartnereid, muid mikrokvalifikatsioonitunnistuste pakkujaid ja kasutajaid julgustatakse tegema koostööd, et suurendada mikrokvalifikatsioonitunnistuste asjakohasust tööturu jaoks. |
||||||||||||||||
4 |
Nõuetekohane hinnang |
Mikrokvalifikatsiooni õpiväljundeid hinnatakse läbipaistvate kriteeriumide alusel. |
||||||||||||||||
5 |
Õppimisvõimalused |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused on kavandatud ja välja antud selleks, et toetada paindlikke õppimisvõimalusi, sealhulgas võimalust eri süsteemides olevaid mikrokvalifikatsioonitunnistusi valideerida, tunnustada ja kombineerida. Kombineeritavus Mikrokvalifikatsioonitunnistused on kavandatud moodulitena, nii et kõrgemate kvalifikatsioonide loomiseks oleks võimalik lisada teisi mikrokvalifikatsioonitunnistusi. Vastuvõttev organisatsioon (nt haridus- ja koolitusasutused, tööandjad jne) võib vastavalt oma tavadele teha otsuseid kvalifikatsioonitunnistuste kombineerimise kohta ning need peaksid toetama õppija eesmärke ja vajadusi. Kombineerimine ei anna automaatselt õigust kvalifikatsiooni või kraadi omandamisele. Selliseid otsuseid teevad piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused või institutsioonid ma väljaandmismenetluste kohaselt; Mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimine Mikrokvalifikatsioonitunnistuste saamine on võimalik pärast mikrokvalifikatsioonitunnistuse andmisega lõppeva konkreetse kursuse õpiväljundite või mitteformaalse ja informaalse õppimise õpiväljundite hindamist. |
||||||||||||||||
6 |
Tunnustamine |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused demonstreerivad selgelt väiksemate õppemoodulite õpiväljundite väärtust. Tunnustamine sillutab teed selliste õpikogemuste laiemale pakkumisele võrreldaval viisil kogu ELis. Pädevad asutused tunnustavad mikrokvalifikatsioonitunnistusi võimaluse korral akadeemilistel, koolitus- või tööhõivealastel eesmärkidel, tuginedes teabele, mis on esitatud vastavalt Euroopa standardi elementidele (I lisa) ning mikrokvalifikatsioonitunnistuste kavandamise ja väljaandmise põhimõtetele (II lisa). Kui mikrokvalifikatsioonitunnistusi annavad välja formaalhariduse pakkujad, tunnustatakse neid võimaluse korral välisriigi kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamiseks kasutatavate standardsete tunnustamismenetluste alusel. See ei piira pädevate asutuste õigust määrata kindlaks tunnustamismenetlus või kontrollida dokumentide ehtsust. |
||||||||||||||||
7 |
Ülekantav |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused kuuluvad kvalifikatsioonitunnistuse omanikule (õppija), kes võib neid hõlpsasti säilitada ja jagada, sealhulgas turvaliste digitaskute (nt Europass) kaudu kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Andmete säilitamise taristu põhineb avatud standarditel ja andmemudelitel. See tagab koostalitlusvõime ja sujuva andmevahetuse ning võimaldab andmete autentsust hõlpsalt kontrollida. |
||||||||||||||||
8 |
Õppijakeskne |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused on kavandatud nii, et need vastaksid õppijate sihtrühma vajadustele. Õppijad osalevad sisemistes ja välistes kvaliteeditagamise protsessides ning nende tagasisidet võetakse arvesse osana mikrokvalifikatsioonitunnistuse pidevast täiustamisest. |
||||||||||||||||
9 |
Autentne |
Mikrokvalifikatsioonitunnistused sisaldavad piisavalt teavet, et kontrollida kvalifikatsioonitunnistuse omaniku (õppija) isikut, väljaandja juriidilist isikut, mikrokvalifikatsioonitunnistuse väljaandmise kuupäeva ja kohta. |
||||||||||||||||
10 |
Teave ja suunised |
Mikrokvalifikatsioonitunnistusi käsitlev teave ja nõuanded tuleks inkorporeerida elukestva õppe nõustamisteenustesse ning need peaksid kaasaval viisil jõudma võimalikult paljude õppijarühmadeni, toetades haridust, koolitust ja karjäärivalikuid. |