(1)

24. veebruaril 2022. aastal alanud Venemaa provotseerimata sõjalise agressiooni ja Ukrainasse sissetungi tõttu, mille Euroopa Liit on kõige karmimalt hukka mõistnud, seisab Euroopa Liit silmitsi sõja eest põgenevate ja kaitset otsivate inimeste enneolematu sissevooluga. Kodust välja aetud ja Ukrainast põgenema sunnitud inimeste arv on jõudnud umbes nelja miljonini.

(2)

8. märtsi 2022. aasta teatises „Euroopa solidaarsus Ukraina pagulaste ja sõjapõgenikega“ (1) tegi komisjon teatavaks ELi ulatusliku toetuse Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenevate inimeste ning neid vastuvõtvate liikmesriikide aitamiseks. See hõlmab otsest humanitaarabi, erakorralist kodanikukaitseabi, toetust piiril ning sõja eest põgenejatele kindla õigusliku seisundi andmist, et võimaldada neil saada ELis viivitamatut kaitset.

(3)

Oma 23. märtsi 2022. aasta teatises „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks“ (2) nägi komisjon ette meetmed, millega abistada Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenenud inimesi ja anda neile võimalus oma õigusi tulemuslikult kasutada. Teatises ei olnud kõne all üksnes vahetud meetmed, nagu peavari, humanitaarabi ja juurdepääs tervishoiuteenustele, vaid ka sammud, millega tagada inimeste sujuv integreerimine vastuvõtvatesse riikidesse ning juurdepääs haridusele, eluasemele ja tööle. Liikmesriikide valitsusasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja vabatahtlikud, eelkõige esmase sisenemise riikides (Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari), aga ka lõppsihtkohtades, teevad kõik endast oleneva, et Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenevaid inimesi toetada ja kaitsta.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2022/382, (3) millega aktiveeriti direktiivis 2001/55/EÜ (4) sätestatud ajutise kaitse mehhanism, antakse Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenevatele inimestele selge õiguslik seisund niipea, kui nad Euroopa Liitu saabuvad. Ajutine kaitse kestab algul ühe aasta, kuid see võib automaatselt pikeneda kaks korda kuue kuu võrra. Ajutine kaitse hõlmab elamisluba, sotsiaalabi ja tervishoidu ning juurdepääsu eluasemele, haridusele ja tööle.

(5)

Direktiivi 2001/55/EÜ artiklis 12 on sätestatud, et liikmesriigid peavad lubama ajutist kaitset saavatel isikutel tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana kooskõlas asjaomase kutseala eeskirjadega ning võtta osa muudest tegevustest, näiteks täiskasvanute õpe, kutseõpe ja praktiline koolitus töökohal.

(6)

Õigus pääseda tööturule on ajutise kaitse põhiaspekte. Kogemused näitavad, et kolmandate riikide kodanikud ja eelkõige pagulased peavad sageli tegema tööd, mis jääb allapoole nende kvalifikatsioonitaset (5). Lihtsa ja kiire tunnustamismehhanismi loomine aitab palju kaasa sellele, et ajutist kaitset saavad inimesed võiksid töötada töökohtadel, mille jaoks nad on kvalifitseeritud. See hõlbustab nende integreerimist ja aitab paremini kasutada nende oskusi, tuues kasu nii üksikisikutele kui ka vastuvõtvale kogukonnale. Samuti annab see inimestele võimaluse omandada ajutise kaitse perioodil asjakohaseid kogemusi ja oskusi, mis väärindab nende kvalifikatsiooni kodumaale tagasipöördumisel.

(7)

2021.–2027. aasta integratsiooni ja kaasamise tegevuskavas (6) tunnistab komisjon, et kolmandates riikides omandatud kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamine ja nende võrreldavuse parandamine ELi kvalifikatsioonidega on pagulaste ja rändajate kiirema ja õiglasema tööturule kaasamise seisukohast väga oluline. Samuti tunnistab komisjon, et paljud kõrgelt haritud rändajad ja pagulased, eelkõige naised, on oma tööks ülekvalifitseeritud, mis võib viia oskuste kadumiseni. Tegevuskavas julgustatakse liikmesriike tagama, et välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamise menetlused oleksid kiired, õiglased, läbipaistvad ja taskukohased.

(8)

Kui liikmesriik on otsustanud mõnda kutseala reguleerida, (7) tuleb ajutist kaitset saaval isikul sellel kutsealal töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks lasta oma kutsekvalifikatsiooni tunnustada. Sõltuvalt liikmesriigist võib see hõlmata näiteks tervishoiu, õpetamise, õiguse, sotsiaalsfääri või käsitööga seotud kutsealasid. Kolmandate riikide kodanike kutsekvalifikatsioonide tunnustamine toimub riiklikul tasandil, kohaldades vastuvõtva liikmesriigi õigust ja menetlusi, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse rahvusvahelisi lepinguid.

(9)

Reguleerimata kutsealade puhul ei reguleerita tööhõivenõudeid seadusega ja need võivad olla nii väga spetsiifilised kui ka väga üldised. Nende kutsealade puhul puuduvad regulatiivsed takistused sellise isiku töölevõtmisel, kelle kvalifikatsiooni ei ole tunnustatud, ning reguleerimata kutsealadele tööle asumisel puudub ühtne kvalifikatsioonide tunnustamise menetlus (8).

(10)

Mõnes liikmesriigis ja piirkonnas esineb kogu tööstuse valdkonnas mitmetel ametikohtadel suur töötajate puudus, (9) sealhulgas mitmetel reguleeritud kutsealadel. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine võib aidata mõnes valdkonnas puudust vähendada ja tööturgu tasakaalustada.

(11)

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist peaks täiendama raamistik, millega võimaldada inimestel kutsealal tegelikult tööle asuda, vältida bürokraatlikke takistusi ja anda huvilistele asjakohast nõu.

(12)

Sõja eest põgenevate inimeste jaoks ei ole kvalifikatsiooni tunnustamine kõige suurem probleem. Siiski on oluline anda inimestele kätte viidad ja põhiteave, mida vajaduse korral kasutada. Lisaks liikmesriikide pakutavale teabele on komisjon loonud veebisaidi „ELi solidaarsus Ukrainaga“ (10).

(13)

Lisaks Ukraina kodanikele on nõukogu rakendusotsuses (EL) 2022/382 sätestatud, et liikmesriigid peavad kohaldama kas ajutist kaitset või siseriikliku õiguse kohast piisavat kaitset muude ELi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes, kes saavad alalise elamisloa alusel tõendada, et nad elasid enne 24. veebruari 2022 seaduslikult Ukrainas. Seega julgustab komisjon liikmesriike kohaldama käesolevat soovitust, niivõrd kui see on siseriikliku õiguse kohaselt võimalik, mitte ainult nende suhtes, kes saavad ajutist kaitset, vaid ka inimeste suhtes, kes on põgenenud Venemaa sissetungi eest Ukrainast ja saavad kooskõlas kõnealuse otsusega siseriikliku õiguse alusel piisavat kaitset.

(14)

Direktiivi 2005/36/EÜ (11) ei kohaldata kolmandate riikide kodanike suhtes, sealhulgas nende suhtes, kellele on antud ajutine kaitse. Selles on sätestatud reeglid ELi kodanike poolt kolmandas riigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Sellega keelatakse liikmesriikidel tunnustada III jaotise III peatükis loetletud kutsealadega seotud kvalifikatsioone, mille on omandanud ELi või kolmandate riikide kodanikud, kui ei ole täidetud kõnealuses peatükis sätestatud koolituse miinimumnõuded. Need kutsealad on järgmised: üldarstid, teatavad eriarstid, üldõed, hambaarstid, veterinaararstid, ämmaemandad, proviisorid ja arhitektid. Kui Venemaa agressiooni eest põgenenud spetsialist ei vasta nendele koolituse miinimumnõuetele, tuleb kiiresti leida võimalus, kuidas ta saaks omandada puuduvad oskused või kuidas teha võimalikuks kiire ja nõuetekohane sisenemine tööturule.

(15)

Praegust olukorda iseloomustab väga suure hulga inimeste kiire sissevool, kusjuures paljud neist võivad olla korraliku kvalifikatsiooniga. Liikmesriikide pikalt ette valmistatud tunnustamissüsteemid ja -menetlused ei pruugi suuta nii suurt hulka taotlusi korraga menetleda. Muu hulgas ei pruugi vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused olla võimelised hindama igaüht juhtumipõhiselt ega tegema vastavat üksikasjalikku analüüsi.

(16)

Et liikmesriigid saaksid menetlusi sujuvamaks muuta ja kvalifikatsioonide tunnustamise taotlusi kiiresti hinnata, on vaja saada teavet Ukraina kvalifikatsioonide, Ukraina kvalifikatsioonisüsteemi ja Ukraina kvalifikatsiooniraamistiku kohta.

(17)

Ukraina on Bologna protsessi raames loodud Euroopa kõrgharidusruumi liige. Bologna protsess tagab Euroopa piirkonna kõrgharidussüsteemide sidususe ning soodustab kvalifikatsioonide õiglast ja läbipaistvat tunnustamist. Selle peamisi eesmärke on toetada töötajate ja üliõpilaste liikuvust. Bologna protsessis osalevad riigid on nõustunud tagama kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise akadeemilistel eesmärkidel. Kõrghariduse kvalifikatsioonide tunnustamise reeglid nii kutsealasel kui ka täiendõppe eesmärgil on sätestatud kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon (Lissaboni konventsioon), (12) mille osaliste hulgas on kõik liikmesriigid peale Kreeka, samuti Ukraina ja teisi ELi mittekuuluvaid riike.

(18)

ENIC-NARIC-võrgustikus (Euroopa regiooni akadeemilise tunnustamise teabekeskuste ja ELi akadeemilise tunnustamise teabekeskuste võrgustik) on töötatud välja programmi „Erasmus+“ Q-entry andmebaas, millest saab teavet kõrghariduse omandamiseks vajalike kvalifikatsioonide kohta liikmesriikides ja ELi mittekuuluvate riikides. Sellest andmebaasist võib leida teavet Ukraina kvalifikatsioonide kohta ja seda saab kasutada ajutise kaitse saanud inimeste kvalifikatsiooni tunnustamisel.

(19)

Liikmesriikides võib tekkida olukord, et taotlejad ei saa esitada kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente. Venemaa sissetungi eest Ukrainast põgenenud inimesed võisid olla sunnitud lahkuma ilma kvalifikatsiooni tõendava originaaldokumendita. Lissaboni konventsiooni VII artikliga kohustatakse konventsiooniosalisi võtma oma õigusliku süsteemi piires ja õigusaktide kohaselt kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed, et töötada juhul, kui kvalifikatsioone ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, välja pagulase kvalifikatsiooni hindamiseks alternatiivne kord. „Soovitus pagulaste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta Lissaboni konventsiooni alusel ja seletuskiri“ (13) annab täiendavaid juhiseid, kuidas peaksid liikmesriigid sellises olukorras konventsiooni VII artiklit rakendama.

(20)

Ukraina on Euroopa Koolitusfondi pikaajalisi partnerriike. Euroopa Koolitusfond on loonud ressursikeskuse, (14) millega toetada Ukrainas saadud kvalifikatsioonide, omandatud oskuste ja läbitud õpingute tunnustamist. Ressursikeskus hakkab pakkuma teavet ja dokumente, näiteks aruandeid ja hinnanguid, Ukraina kvalifikatsioonide kohta, teavet Ukraina kvalifikatsioonisüsteemi ja -raamistiku kohta ning laiemat ülevaadet Ukraina haridus- ja koolitussüsteemist. Samuti koondatakse sinna tööturu uuringuid ja analüüse, projektiaruandeid, kontaktandmeid ja linke seotud veebisaitidele, nagu kvalifikatsioonide andmebaasid. Samuti võib sealt leida programmi „Erasmus+“ raames riiklike akadeemilise tunnustamise infokeskuste (NARIC) välja töötatud vahendeid, nagu projekt „Scand-D“, mis sisaldab üle 300 Ukraina diplomi. Ressursikeskus sisaldab linke asjakohastele andmebaasidele ja teabele Ukraina kõrgharidussüsteemi ja selle akadeemiliste kvalifikatsioonide kohta ning need on kättesaadavad veebisaidil Your Europe (15) ja ENIC-NARIC-võrgustiku veebisaidil (16).

(21)

Komisjoni välja töötatud eTranslationi tõlkemootorile on lisatud keelevalikusse ukraina keel. Samuti on võimalik tõlkida vene keelest, mis võib olla kasulik seetõttu, et paljud Ukraina spetsialistid on omandanud hariduse vene keeles. Tõlkemootor tunneb ära teksti piltidel ja skaneeritud dokumentides (optiline märgituvastus). See võimaldab pädevatel asutustel säästa aega ja protsesse kiirendada.

(22)

Et vastata Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenenud inimeste esmavajadustele, on vaja üha rohkem tervishoiutöötajaid. Mitmesuguse taustaga kvalifitseeritud spetsialistid saavad nende vajaduste rahuldamisele kaasa aidata. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pediaatriale ja sellega seotud meditsiinierialadele, kuna Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste hulgas on palju lapsi, ning vaimse tervise teenustele, kuna sõja eest põgenevatel inimestel võib olla raskeid traumaatilisi üleelamisi. Et kahju oleks minimaalne, ei tohiks selliste inimeste kiirel ravimisel saada takistuseks keelebarjäär. Juhtudel, kus usalduse loomiseks ja edukaks raviks on vaja otsest suulist suhtlust, võiksid vajalikku teenust pakkuda ukraina keelt kõnelevad spetsialistid.

(23)

Komisjon avaldas COVID-19 kriisi ajal suunised, milles käsitletakse ELi- ja EFTA-välises riigis omandatud kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate tunnustamist (17).

(24)

Arvestades sõja ajal Ukrainast põgenenud laste arvu, valitseb suur nõudlus ukraina keelt kõnelevate õpetajate järele, kes aitaksid neid lapsi kooli panna ja võimalikult kiiresti igapäevaellu sulanduda. Eksperdid on rõhutanud, kui tähtis on lastele kooliskäimise harjumus ja kuidas see neid raskel ja hirmutaval ajal emotsionaalselt toetab (18). Väga tähtis on, et valitsustel ja muudel ametiasutustel oleksid vahendid ja suutlikkus pakkuda nii põgenikele kui ka kohalikule elanikkonnale juurdepääsu täiemahulisele, õiglasele ja kvaliteetsele haridusele. See kehtib kõigil tasanditel – alusharidus, lapsehoid ning alg-, kesk-, kutse- ja kõrgharidus. Sellise hariduse andmiseks ja kultuuridevahelise mõistmise parandamiseks vastuvõtvas haridussüsteemis peaksid ametiasutused põgenike hulgas olevaid õpetajaid ja teisi haridustöötajaid võimalikult hästi rakendama (19). Kui kontaktõppeks võimalusi pole, võib kaaluda kaugõpet. Erasmus+-platvorm School Education Gateway pakub õpetajatele ja teistele töötajatele juurdepääsu abimaterjalile, juhenditele ja õppevahenditele, sh ka ukrainakeelsetele.

(25)

Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsusega loodi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm, (20) et muu hulgas luua koostöö liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel kutsekvalifikatsioonide tunnustamise küsimustes. Liikmesriikidel võivad olla juba välja töötatud ulatuslikud süsteemid kolmandate riikide kvalifikatsioonide hindamiseks ja tunnustamiseks. Kõnealune rühm võib olla komisjonile ja liikmesriikidele kohaks, kus pidada pidevat dialoogi ja jälgida käesoleva soovituse tulemuslikku rakendamist. Soovituste tulemuslikuks rakendamiseks on väga tähtis kaasata Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste, Ukraina pädevate asutuste ja kodanikuühiskonna esindajaid.

(26)

Komisjon võib anda liikmesriikidele soovituste rakendamiseks tehnilise toe instrumendi raames taotluse korral vajaduspõhist oskusteavet.