(1)

Anorgaaniline ja orgaaniline arseen on väga erineva mürgisusega; orgaaniliste arseeniühendite mürgisus on väga väike. Seetõttu määratakse arseeni võimalik kahjulik mõju loomade (ja inimeste) tervisele kindlaks anorgaanilise arseeni osa põhjal söödas (või toidus). Sellises söödamaterjalis nagu kalad, muud veeloomad ja nendest saadud tooted ning vetikad ja nendest saadud tooted esineb arseen peamiselt orgaaniliste ühendite koosseisus. Sellise söödamaterjali puhul esitatakse ainult arseeni üldsisaldus ja seepärast on raske tõlgendada neid andmeid selles suhtes, kui suurt kahjulikku mõju arseen võib avaldada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/32/EÜ (1) on kehtestatud arseeni piirnormid paljudes loomasöödaks ettenähtud toodetes. Piirnormid osutavad arseeni üldsisaldusele, kuna sel ajal, kui kehtestati söödas sisalduva arseeni piirnormid, ei olnud olemas tavapärast analüüsimeetodit anorgaanilise arseeni eraldi analüüsimiseks, seega oli tavapäraselt võimalik analüüsida vaid arseeni üldsisaldust.

(3)

Metallide ja lämmastikuühendite Euroopa Liidu referentlabor kinnitas, et on olemas tavapärased meetodid anorgaanilise arseeni analüüsiks merelise, loomse ja taimse päritoluga söödas, kuid mitte mineraalsetes söödamaatriksites. Samas aga esineb arseen mineraalsöödas anorgaanilisena ja seega saab sellistes söödamaatriksites arseeni üldsisalduse määramisega hästi hinnata anorgaanilise arseeni sisaldust.

(4)

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmebaasis on väga vähe registreeritud juhtumeid anorgaanilise arseeni esinemisest söödas.

(5)

Seepärast on asjakohane teha söödas esineva anorgaanilise arseeni seiret kogu liidus, enne kui kaaluda anorgaanilise arseeni piirnormide kehtestamist teatavas söödas või muid riskijuhtimismeetmeid, mis on vajalikud loomade ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks,

1.

2.

3.

4.