(1)

Liidu kodakondsus annab igale liidu kodanikule vaba liikumise õiguse.

(2)

ELi toimimise lepingu artikli 21 lõike 1 järgi on igal liidu kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Seda õigust rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ (1). Liikumis- ja elukohavabadus on ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 45. Kuna lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik liidu meede ning aluslepingutes ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võib nõukogu võtta vastu sätteid vabalt liikumise ja elamise õiguse kasutamise hõlbustamiseks.

(3)

Lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(4)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19-t võib käsitada pandeemiana.

(5)

Viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud liidu kodanike õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, nt sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad, kes kasutavad vaba liikumise õigust, tegema SARS-CoV-2 nakkuse testi.

(6)

Kuna COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu tervisealase hädaolukorra, on rahvatervise kaitse muutunud nii liidu kui ka selle liikmesriikide jaoks esmaseks prioriteediks. Rahvatervise kaitset silmas pidades võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad isikute vaba liikumist liidus. Vastavalt lepingu artikli 168 lõikele 7 vastutavad riikliku tervishoiupoliitika määratlemise, sealhulgas tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks tegemise eest liikmesriigid ning seega võivad need liikmesriigiti erineda. Kuigi liikmesriigid on pädevad otsustama selle üle, millised on rahvatervise kaitseks kõige asjakohasemad meetmed, oleks hea, kui need meetmed oleksid koordineeritud, et tagada inimestele võimalus kasutada vaba liikumise õigust ja võidelda suurte piiriüleste terviseohtudega, nagu COVID-19.

(7)

Vaba liikumise piirangute vastuvõtmisel ja kohaldamisel peaksid liikmesriigid järgima liidu õiguse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Käesoleva soovituse eesmärk on hõlbustada nende põhimõtete koordineeritud kohaldamist COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorralises olukorras.

(8)

Ühepoolsed meetmed selles valdkonnas võivad kaasa tuua märkimisväärseid häireid, kuna ettevõtjad ja kodanikud seisaksid silmitsi mitmesuguste lahknevate ja kiiresti muutuvate meetmetega. See on eriti kahjulik olukorras, kus viirus on liidu majandust juba märkimisväärselt mõjutanud.

(9)

Koordineeritud lähenemisviisi abil püütakse vältida piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel. Piiride sulgemine ja üldised reisikeelud, aga ka lendude, maismaa- ja veetranspordi peatamine ei ole põhjendatud, sest sihipärasematel ja koordineeritumatel meetmetel, nagu COVID-19 tõendid ja testimine, on piisav mõju ja need põhjustavad vähem häireid. Roheliste transpordikoridoride süsteem (2) peaks aitama hoida alles transpordivood, tagades kaupade ja teenuste vaba liikumise ja vältides seeläbi tarneahela häireid.

(10)

Et tagada meetmete suurem koordineeritus liikmesriikide vahel, võttis nõukogu 13. oktoobril 2020 vastu soovituse (EL) 2020/1475 (3). Selles soovituses kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 edasikandumise ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis võimalikele meetmetele, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse edasikandumise ohu tasemest nendes piirkondades. 1. veebruaril 2021 võttis nõukogu vastu soovituse (EL) 2021/119, (4) millega muudeti soovitust (EL) 2020/1475, võttes arvesse kogukonnas esinevat väga suurt nakkuse levikut kõikjal liidus, mis võib-olla seotud SARS-CoV-2 uute murettekitavate variantide suurema nakkavusega.

(11)

14. juunil 2021 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal (5). Raamistiku eesmärgiks oli lihtsustada ELi digitaalse COVID-tõendi omanikel vaba liikumise õiguse teostamist COVID-19 pandeemia ajal. Kõnealune määrus aitab ühtlasi hõlbustada liikmesriikide poolt SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kooskõlas liidu õigusega kehtestatud vaba liikumise piirangute järkjärgulist kaotamist kooskõlastatud viisil.

(12)

Määrust (EL) 2021/953 hakati kohaldama alates 1. juulist 2021. Alates sellest kuupäevast on igal vaktsineeritud, testitud ja haiguse läbi põdenud inimesel olnud õigus saada asjaomases liikmesriigis vaktsineerimist, testimist või haiguse läbipõdemist kinnitav ELi digitaalne COVID-tõend. Et kasutada parimal viisil ära ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku, võttis nõukogu 14. juunil 2021 vastu soovituse (EL) 2021/961, (6) millega muudeti soovitust (EL) 2020/1475.

(13)

Alates 2021. aasta juunist on toimunud kaks olulist arengut, mis mõjutavad vaba liikumist liidus. Esiteks on inimeste vaktsineeritus märkimisväärselt suurenenud: kogu liidu elanikkonna hulgas ulatub täielik kumulatiivne vaktsineeritus 10. jaanuari 2022. aasta seisuga üle 68 %, (7) kuna soovituse (EL) 2020/1475 viimase muudatuse ja määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmise ajal oli see vähem kui 30 % (8). Tänu olemasolevatele COVID-19 vaktsiinidele on praeguseks seega märkimisväärne osa elanikkonnast paremini kaitstud raske haigestumise ja surma eest. Teiseks on õnnestunud ELi digitaalne COVID-tõend kiiresti kasutusele võtta.

2022. aasta jaanuariks on ELi liikmesriigid välja andnud rohkem kui 1 miljardit ELi digitaalset COVID-tõendit. ELi digitaalne COVID-tõend on seega laialdaselt kättesaadav, usaldusväärne ja aktsepteeritud vahend vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal. ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku kasutavad ELi liikmesriikide, kolme ELi mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi ja Šveitsi (9) kõrval ka 29 muud kolmandat riiki või territooriumi ning edaspidi peaks sellega ühinema veel kolmandaid riike. Siiski on liidu epidemioloogiline olukord endiselt keeruline, õigustades rahvatervise kaitseks võetud meetmete säilitamist.

(14)

Neid asjaolusid silmas pidades tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud ühist lähenemisviisi veelgi kohandada, nagu on nõutud ka Euroopa Ülemkogu 22. oktoobri 2021. aasta järeldustes (10). Eelkõige tuleks läbivalt aluseks võtta inimeste vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemisstaatus, mida tõendatakse ELi digitaalse COVID-tõendiga. Kuna ELi digitaalse COVID-tõendi väljaandmine, kontrollimine ja aktsepteerimine on piisavalt turvaline, ei tohiks reisijate suhtes, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, kohaldada täiendavaid vaba liikumise piiranguid, näiteks täiendavaid SARS-CoV-2 nakkuse teste. Kindlasti ei tohiks liidu piires reisivatelt isikutel nõuda karantiini jäämist, kuna see kujutab endast vaba liikumise olulist piirangut.

(15)

See on kooskõlas WHO soovitustega, (11) mille kohaselt ei tohiks täielikult vaktsineeritud reisijate ega ka nende reisijate suhtes, kes on kuue kuu jooksul enne reisi COVID-19 läbi põdenud, kohaldada täiendavaid piiranguid. Isikud, kes ei kuulu nendesse kahte kategooriasse, peaksid põhimõtteliselt saama reisida SARS-CoV-2 nakkuse negatiivse testi alusel.

(16)

Et lihtsustada vaba liikumist liidus, on vaja luua ühine arusaam tingimustest, mille alusel ELi digitaalse COVID-tõendi kolme tüüpi aktsepteerida.

(17)

21. detsembril 2021 võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2021/2288, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 lisa seoses ELi digitaalse COVID-tõendi vormis välja antud ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavate vaktsineerimistõendite kehtivusajaga (12). Kõnealuses delegeeritud määruses sätestatakse, et esmase vaktsineerimiskuuri läbimist kinnitavaid tõendeid aktsepteeritakse reisimise eesmärgil üksnes juhul, kui selle kuuri viimase doosi manustamisest on möödunud maksimaalselt 270 päeva. Kuna tõhustustooside manustamist kinnitavate tõendite kehtivusaega ei olnud siis veel võimalik kindlaks määrata, märgiti delegeeritud määruses, et tõhustusdoosi manustamist kinnitavate tõendite suhtes ei tohiks praegu kehtivusaega kohaldada.

(18)

Ehkki iga liikmesriik lähtub prioriteetide seadmisel eri elanikkonnarühmade vaktsineerimiseks oma poliitilistest valikutest ja epidemioloogilisest olukorrast, peaksid liikmesriigid astuma kohe kõik vajalikud sammud selleks, et tagada vaktsineerimise kättesaadavus nendele elanikkonnarühmadele, kellele väljastatud vaktsineerimistõendi kehtivusaeg hakkab läbi saama.

(19)

Komisjon peaks tõendite kehtivusaja reeglistiku toimimist jälgima ja korrapäraselt hindama, et näha, kas uute teaduslike tõendusmaterjalide alusel on vaja teha kohandusi või muudatusi, ka nende tõendite kehtivusajas, mis antakse välja pärast tõhustusdoosi manustamist.

(20)

Vaba liikumise lihtsustamiseks liidus tuleks säilitada testimistõendite standardkehtivusaeg. Proovi võtmine molekulaarse nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) jaoks tuleks läbi viia kõige varem 72 tundi enne saabumist. Lühem kehtivusaeg, mis ei ületa 24 tundi, on õigustatud terviseohutuse komitees kokku lepitud COVID-19 antigeeni kiirtestide ELi ühisloetelu (13) I lisas loetletud antigeeni kiirtestide puhul, kui sellised testid on kättesaadavad.

(21)

Viimase paari kuu jooksul on antigeeni kiirtestide kliiniline toimivus paranenud. 2021. aasta mais võttis antigeeni kiirtestide ELi ühisloetelu (14) ajakohastamise eest vastutava terviseohutuse komitee loodud COVID-19 diagnostiliste testide tehniline töörühm kasutusele paremini korrastatud, sidusama ja kiirema menetluse loetelu ajakohastamiseks. Lisaks leppis tehniline töörühm 21. septembril 2021 kokku täiendavates määratlustes ja kriteeriumides, mida tuleks kaaluda COVID-19 diagnoosimiseks kasutatavate antigeeni kiirtestide kliinilist toimivust hindavate sõltumatute valideerimisuuringute puhul. ELi digitaalse COVID-tõendi formaadis testimistõendite väljastamisel peaksid kehtima ainult selliste antigeeni kiirtestide tulemused, mis põhinevad ninast, suuneelust ja/või ninaneelust võetud proovidel. Tehniline töörühm leppis kokku, et loetelust jäetakse välja antigeeni kiirtestid, mis kasutavad üksnes alternatiivseid prooviliike, näiteks sülge.

Peale selle ei ole loetellu lisatud ei koondatud antigeeni kiirteste ega enesetestimiseks mõeldud antigeeni kiirteste, mis suurendab veelgi loetellu kuuluvate testide toimivuse tõenäolist ühetaolisust. Terviseohutuse komitee leppis ühisloetelu seitsmendas ja viimases ajakohastamises kokku 10. novembril 2021. Neid täiustusi arvesse võttes peaksid kõik liikmesriigid tunnustama reisimisega seoses nii NAAT-testi kui ka ELi ühisloetellu kantud antigeeni kiirtesti tulemuse alusel väljastatud testimistõendeid.

(22)

Võttes arvesse tõendeid, mis annavad alust soovitada, et laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakkusest tervenenud reisijate suhtes ei ole tarvis kohaldada SARS-CoV-2 testi tegemise, eneseisolatsiooni või karantiini nõuet vähemalt esimesel 180 päeval alates esimese positiivse NAAT-testi kuupäevast, tuleks selliste läbipõdemistõendite omanikud vabastada kõnealuse ajavahemiku jooksul ka täiendavatest reisipiirangutest.

(23)

ELi digitaalse COVID-tõendi süsteem pakub võimalust kohaldada tõendite andmekogumite suhtes automaatselt valideerimiseeskirju, millega saab tagada, et reisieeskirju kohaldatakse kiiresti, usaldusväärselt ja prognoositavalt. Selleks et hõlbustada ELi digitaalse COVID-tõendi valideerimiseeskirjade kohaldamist, peaksid liikmesriigid kasutama ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi pakutavat standardset talitlusreeglite töötlemise funktsiooni (15).

(24)

Alates määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmisest on komisjon vastu võtnud mitu rakendusakti, milles on sätestatud, et COVID-19 tõendeid, mille teatav kolmas riik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, tuleb käsitada samaväärsetena liikmesriikide poolt kõnealuse määruse kohaselt välja antud tõenditega, et hõlbustada tõendi omanike vaba liikumist. Kui käesolevas soovituses osutatakse ELi digitaalsetele COVID-tõenditele, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953, tuleks seda mõista nii, et see hõlmab ka kõnealuste rakendusaktidega hõlmatud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele välja antud tõendeid. Vaba liikumise hõlbustamiseks tuleks liikmesriike julgustada väljastama kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikega 1 ELi digitaalse COVID-tõendi ka isikutele, kes kuuluvad selle sätte kohaldamisalasse ja on vaktsineeritud kolmandas riigis, eelkõige sellises kolmandas riigis, mille tõendite suhtes ei ole veel kõnealust rakendusakti kehtestatud.

(25)

Nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõikes 6, ei tohi ELi digitaalse COVID-tõendi omamine olla vaba liikumise õiguse kasutamise eeltingimus. Seetõttu ei tohiks isikuid, kellel ei ole ELi digitaalset COVID-tõendit, reisimast takistada, kuid neilt võidakse vajaduse korral nõuda SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist enne või pärast saabumist, et vähendada nakkuse sissetoomise riski.

(26)

Käesolev soovitus käsitleb ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamist, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidus vaba liikumist. Sellega ei nähta ette ega keelata COVID-19 tõendite kasutamist riigisisestel eesmärkidel, nagu pääs üritustele, ürituste toimumiskohtadesse või töökohtadesse. Nagu on märgitud määruse (EL) 2021/953 põhjenduses 48, tuleb juhul, kui liikmesriik otsustab kasutada ELi digitaalseid COVID-tõendeid muudel eesmärkidel, sätestada sellise riigisisese kasutamise õiguslik alus liikmesriigi õiguses, mis peab muu hulgas vastama andmekaitsenõuetele. Nagu on märgitud määruse (EL) 2021/953 põhjenduses 49, peab riigisisestel eesmärkidel kasutatavate COVID-19 tõendite süsteemi loonud liikmesriik tagama, et kasutada saab ka ELi digitaalset COVID-tõendit ja et seda aktsepteeritakse täielikult. Selle eesmärk on tagada, et ELi digitaalse tõendi omanikud, kes liiguvad vaba liikumise õigust kasutades teise liikmesriiki, ei pea hankima täiendavat riiklikku tõendit.

(27)

Arvestades nende konkreetset olukorda või põhiülesannet, ei tohiks teatavatelt reisijate kategooriatelt, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust, nõuda ELi digitaalse COVID-tõendi omamist. Ent samas võiks see loetelu olla lühem kui soovituses (EL) 2020/1475, arvestades, et paljud isikud, kes reisivad olulise ülesande täitmiseks või erilise vajaduse tõttu, on juba vaktsineeritud. See peaks hõlmama transporditöötajaid või transporditeenuse osutajaid, mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel reisivaid patsiente, meremehi, isikuid, kes ületavad iga päev või sageli piiri, et minna tööle või kooli, külastada lähisugulasi, otsida arstiabi või hoolitseda lähedaste eest, ning alla 12aastaseid lapsi.

(28)

Pidades silmas edusamme, mida on tehtud vaktsineerituse taseme tõstmisel ja ELi digitaalse COVID-tõendi edukal kasutuselevõtmisel, tuleks COVID-19ga seotud reisimismeetmeid kohaldada isiklikul, mitte piirkondlikul tasandil, mis tähendab, läbivalt tuleks aluseks tuleks võtta COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemisstaatus, mida tõendatakse ELi digitaalse COVID-tõendiga. Kehtiva tõendiga vaba liikumise õigust kasutavate reisijate suhtes ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada täiendavaid piiranguid. See lähenemisviis on põhjendatud asjaoluga, et viirus esineb endiselt kõigis ELi piirkondades ning epidemioloogiline olukord nendes piirkondades muutub pidevalt ja kiiresti. Isikupõhine lähenemisviis lihtsustab märkimisväärselt pandeemia ajal ELis reisimise suhtes kohaldatavat raamistikku ning annab reisijatele kohaldatavate eeskirjade osas suurema selguse ja prognoositavuse.

(29)

Kuna piirkondliku tasandi epidemioloogilist olukorda näitav valgusfoorikaart on nii üldsuse kui ka liikmesriikide ametiasutuste jaoks kasulik ja kergesti mõistetav vahend, tuleks seda jätkuvalt kasutada teavitamise eesmärgil, välja arvatud nende piirkondade puhul, kus viiruse leviku tase on väga kõrge ja kus tuleb võtta lisameetmeid. Kaardi kriteeriume ja künniseid, mis on sätestatud nõukogu soovituses (EL) 2020/1475, tuleks siiski kohandada, et panna suuremat rõhku uutele teatatud COVID-19 juhtumitele kui peamisele kriteeriumile, mille alusel hinnata ohtu, et reisija toob sisse SARS-CoV-2 nakkuse. Uute haigusjuhtude arvu tuleks vaadata koos sama piirkonna vaktsineerituse tasemega, et võtta arvesse asjaolu, et vaktsineerimine vähendab COVID-19 kujutatavat ohtu rahvatervisele.

Sel viisil saadud tulemusvahemikele tuleks määrata värvikood, rakendades ECDC välja töötatud riskihindamismudeli künniseid, välja arvatud ebapiisava testimise suhtarvuga piirkondade puhul. Kaardi üksikasjalik kirjeldus tuleks esitada soovituse lisas. Liikmesriikide esitatud andmeid kasutades peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldama kaardi kord nädalas.

(30)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata piirkondadele, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, sest sealt haiguse kaasatoomise tõenäosus on suurem ning pikaajaliselt suur haigusjuhtude arv on pannud piirkonna tervishoiusüsteemi suure surve alla. Rahvatervise riskide leevendamiseks peaksid liikmesriigid soovitama hoiduda vältimatu vajaduseta reisimisest sellistesse piirkondadesse ja sellistest piirkondadest. Lisaks tuleks sellistest piirkondadest saabuvatelt isikutelt, kellel ei ole vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit, nõuda SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist enne reisi ja karantiini/eneseisolatsiooni pärast saabumist. Vältimatu reisivajadusega inimeste, eelkõige transporditöötajate ja transporditeenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada erandeid, et piirata häireid siseturul ja säilitada roheliste transpordikoridoride toimimine.

(31)

Reisivate perekondade ühtsuse tagamiseks ei tohiks alla 12aastastelt lastelt, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, olenemata sellest, kas see on vaktsineerimistõend, testimistõend, läbipõdemistõend või SARS-CoV-2 nakkuse negatiivne testitulemus, nõuda, et nad läbiksid reisimisega seotud karantiini/eneseisolatsiooni. Lisaks tuleks alla 6aastased lapsed vabastada nõudest teha reisimiseks SARS-CoV-2 nakkuse test või jääda karantiini/eneseisolatsiooni.

(32)

SARS-CoV-2 uute variantide ilmumine, nagu näitab omikronvariandi teke, on endiselt murettekitav ning liikmesriigid peaksid seda arvesse võtma, kui nad kehtestavad COVID-19 pandeemiale reageerimiseks vaba liikumise piiranguid. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab korrapäraselt viirusevariante käsitlevat uut teavet, mida on saadud tänu epidemioloogilisele luurele või genoomsete variantide reeglipõhisele seirele või muudest teadusallikatest (16). See puudutab eeskätt murettekitavaid variante, mille puhul on olemas selged tõendid, et variandil on märkimisväärne mõju viiruse ülekanduvusele, see põhjustab raskemat haigestumist ja/või suudab immuunvastust vältida, nii et see arvatavasti mõjutaks epidemioloogilist olukorda ELis/EMPs; lisaks puudutab see ka uurimisaluseid variante, mille puhul on olemas tõendid nende genoomsete omaduste kohta, epidemioloogiline teave või in vitro uuringutest saadud andmed, millest võib järeldada, et variandil võib olla märkimisväärne mõju viiruse ülekanduvusele, see põhjustab raskemat haigestumist või suudab immuunvastust vältida, nii et see arvatavasti mõjutaks epidemioloogilist olukorda ELis/EMPs.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldab iga nädal ka kaarte ja muid andmeid, et anda infot murettekitavate variantide ja uurimisaluste variantide proportsiooni kohta ELis/EMPs koos järjendamismahtudega (17). Et saada õigeaegset ja täpset teavet SARS-CoV-2 murettekitavate või uurimisaluste variantide tekke ja leviku kohta, on samuti oluline, et liikmesriigid säilitaksid või saavutaksid piisavalt suure järjendamismahu. Kui järjendamismahud ei ole piisavad, on raskem tuvastada levivaid murettekitavaid variante enne, kui need mõjutavad üldist epidemioloogilist olukorda. Samal ajal on oluline, et liikmesriigid võtaksid arvesse järjendamismahtude erinevusi, et mitte pärssida järjendamise kõrget taset.

(33)

SARS-CoV-2 alfa-, delta- ja omikronvariant (neist viimane on muutunud liidus domineerivaks variandiks) on näidanud uute SARS-CoV-2 variantide võimalikku negatiivset mõju epidemioloogilisele olukorrale. Ehkki pärast uue variandi avastamist võib olla selle levikut liidus väga raske peatada, on variantide võimalikku mõju arvestades siiski asjakohane võtta kasutusele hädapidurimehhanism, et saavutada koordineeritud lähenemisviis uute variantide leviku aeglustamiseks liidus. Et tagada koordineerimine liikmesriikide vahel, tuleks seda kohaldada ka olukordades, kus liikmesriigid kehtestavad kooskõlas liidu õigusega piiranguid, kuna epidemioloogiline olukord piirkonnas halveneb kiiresti, eelkõige juba niigi tõsiselt mõjutatud piirkondades.

(34)

Nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/953, peab liikmesriik juhul, kui ta nõuab kooskõlas liidu õigusega, et ELi digitaalse COVID-tõendi omanikud jääksid pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist karantiini või eneseisolatsiooni või teeksid SARS-CoV-2 nakkuse testi, või kui liikmesriik kehtestab selliste tõendite omanikele muud piirangud, näiteks juhul, kui mõne liikmesriigi või selle piirkonna epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti eelkõige SARS-CoV-2 murettekitava variandi või uurimisaluse variandi tõttu, teatama vastavalt komisjonile ja teistele liikmesriikidele uute piirangute kehtestamisest, võimaluse korral 48 tundi ette. Selleks peab liikmesriik esitama piirangute põhjused ja ulatuse ning märkima, milliste tõendite omanike suhtes piiranguid kohaldatakse või ei kohaldata ning piirangute kuupäeva ja kestuse, samuti kirjeldama nende vastavust proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

(35)

Hädapidurimehhanismi võib käivitada kas liikmesriik määruse (EL) 2021/953 kohaselt esitatava teabe alusel või komisjon, tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse viirusevariante käsitleva uue teabe korrapärasele hindamisele. Selle tulemuseks võib olla komisjoni ettepanekul põhinev kokkulepe kohaldada piiratud aja jooksul asjaomastest piirkondadest reisimisele täiendavaid piiranguid, näiteks reisijate testimise või karantiini/eneseisolatsiooni nõuet või mõlemaid. Sellega seoses tuleks arvesse võtta murettekitavate variantide puhul rakendatavat rahvatervisealase sekkumise kriteeriumide määratlemise ja hindamise raamistikku, mida praegu töötab välja SARS-CoV-2 variante uuriv Euroopa eksperdirühm, (18) niipea kui see on tehtud kättesaadavaks.

(36)

Et rohelised transpordikoridorid saaksid ka edaspidi toimida, peaksid transporditöötajatele ja transporditeenuse osutajatele hädapidurimehhanismi käivitamise tõttu kehtestatud testimisnõuded piirduma antigeeni kiirtestidega ning karantiini/eneseisolatsiooni ei tohiks nõuda. Need testimisnõuded ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Transpordi- või tarneahela häirete korral tuleks kõik sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotada või kehtetuks tunnistada.

(37)

Üks viiruse leviku vastase võitluse tugisambaid on endiselt kontaktide jälgimine, mis on eriti oluline uute variantide ilmnedes. Kontaktide tõhus ja ajaldine jälgimine on aga keerulisem, kui seda tuleb teha piiriüleselt ja suure hulga üksteise läheduses viibivate reisijate puhul. Selle lihtsustamiseks on välja töötatud ühine digitaalne reisija asukoha vorm (19) ning liikmesriike tuleks julgustada seda ühtset vormi reisimise hõlbustamiseks kasutama. Samuti tuleks liikmesriike julgustada ühinema reisija asukoha andmevahetusplatvormiga, mis loodi komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/858 (20) alusel – see aitaks neil suurendada oma piiriülest kontaktide jälgimise suutlikkust kõigi transpordiliikide puhul. Reisija asukoha andmevahetusplatvorm võimaldab turvalist, õigeaegset ja tõhusat andmevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel, sest selle kaudu saavad nad koostalitlusvõimeliselt ja automaatselt edastada teistele pädevatele asutustele oma riiklikus digitaalses reisija asukoha vormide süsteemis sisalduvat teavet ja asjakohast epidemioloogilist teavet.

(38)

Kui reisija asukoha vorme kasutatakse ka muul otstarbel kui kontaktide jälgimiseks, näiteks selleks, et teha kindlaks, kas saabuv reisija peab tegema SARS-CoV-2 nakkuse testi, ei tohiks vormi õigeaegselt enne saabumist esitamata jätmine põhjustada seda, et reisijal keelatakse siseneda asjaomasesse riiki, kuna see kujutaks endast tõsist vaba liikumise piirangut. Vajaduse korral võidakse sellistelt reisijatelt siiski nõuda muude meetmete võtmist, näiteks saabumisjärgset SARS-CoV-2 nakkuse testi.

(39)

Üldsuse selge, õigeaegne ja põhjalik teavitamine on äärmiselt oluline vaba liikumise piirangute mõju vähendamisel, kuna teavitamise abil saab tagada prognoositavuse, õiguskindluse ja nõuete täitmise kodanike poolt. Liikmesriigid peaksid esitama sellise teabe õigeaegselt, kasutades muu hulgas veebiplatvormi „Re-open EU“ (21). Lisaks tuleks liikmesriike julgustada andma platvormil „Re-open EU“ teavet ELi digitaalse COVID-tõendi riigisisese kasutamise kohta, sest see teave on oluline teistest liikmesriikidest pärit reisijatele.

(40)

Võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda ja asjakohasemate teaduslike tõendite kättesaadavaks saamist, peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel käesoleva soovituse korrapäraselt läbi vaatama ning esitama oma järeldused nõukogule arutamiseks, lisades neile vajaduse korral ettepaneku soovituse muutmiseks. Eelkõige palutakse komisjonil kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, mille kohaselt tuleks kõik piirangud kaotada kohe, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab, hoolikalt jälgida epidemioloogilise olukorra arengut ja hinnata uuesti, kas ELi digitaalse COVID-tõendi omamise nõue on endiselt põhjendatud, kui epidemioloogiline olukord kogu ELis või piirkondlikul tasandil on paranenud.

(41)

Kuna käesoleva soovitusega kohandatakse ja arendatakse edasi ühist lähenemisviisi, et hõlbustada ohutut vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, tuleks nõukogu soovitus (EL) 2020/1475 asendada.

(42)

Et anda piisavalt aega käesolevas soovituses esitatud koordineeritud lähenemisviisi rakendamiseks, tuleks soovitust kohaldada alates 1. veebruarist 2022.

(43)

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks käesoleva soovitusega kehtestatud mehhanismide ulatus ja kestus olema rangelt piiratud pandeemiale reageerimiseks kehtestatud piirangutega. Käesoleva soovituse kohaldamine tuleks lõpetada hiljemalt siis, kui lõpetatakse määruse (EL) 2021/953 kohaldamine,

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

Esimese lõigu suhtes tuleks kohaldada järgmisi erandeid:

12.

13.

14.

15.

16.

17.

Valgusfoorikaart peaks põhinema lisas esitatud kriteeriumidel, künnistel ja värvikoodidel.

18.

19.

20.

Liikmesriikide toetamiseks peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus jätkama SARS-CoV-2 murettekitavate ja uurimisaluste variantide kohta teabe ja kaartide avaldamist, eelkõige järjendamismahtude ja variantide leviku kohta.

21.

Liikmesriigid peaksid esitama igal nädalal andmed järjendatud SARS-CoV-2 positiivsete juhtude ja järjendamismahtude kohta, sealhulgas piirkondlikul tasandil, et tagada mis tahes meetmete suunamine nendele piirkondadele, kus need on rangelt vajalikud.

22.

See peaks kehtima ka olukorras, kui liikmesriik kehtestab täiendavad karantiini/eneseisolatsiooni- või testimisnõuded kooskõlas liidu õigusega, sest epidemioloogiline olukord liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas halveneb kiiresti, eelkõige juba tumepunaseks liigitatud piirkondades. Sel juhul tuleks esitatud teabes selgelt näidata, miks on lisameetmed vajalikud ja proportsionaalsed.

23.

24.

Tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse viirusevariante käsitleva uue teabe korrapärasele hindamisele ja SARS-CoV-2 variante uuriva Euroopa eksperdirühma väljatöötatud raamistikule, niipea kui see on tehtud kättesaadavaks, võib komisjon teha ettepaneku arutada nõukogus ka uut SARS-CoV-2 murettekitavat või uurimisalust varianti või kiiresti halvenevat epidemioloogilist olukorda liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.