(1)

Komisjon esitas 9. märtsi 2021. aasta teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (edaspidi „digikompassi teatis“) oma nägemuse aastaks 2030, et digipöörde kaudu inimesi ja ettevõtteid võimestada (edaspidi „digikümnend“). Liidu nägemuse kohaselt peaks majanduse ja ühiskonna digipööre hõlmama digitaalset suveräänsust avatud viisil, põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia austamist, kaasamist, ligipääsetavust, võrdsust, kestlikkust, vastupanuvõimet, turvalisust, elukvaliteedi parandamist, teenuste kättesaadavust ja kodanike õiguste ja püüdluste austamist. See peaks aitama kaasa dünaamilise, ressursitõhusa ning õiglase majanduse ja ühiskonna loomisele liidus.

(2)

Digipööre ei ole võimalik ilma tugeva toetuseta teadusuuringutele, teadus- ja arendustegevusele ning teadusringkondadele, mis on tehnoloogilise ja digirevolutsiooni tõukejõud. Lisaks kuna majanduse või ühiskonna digitaliseerimise tase on majandusliku ja ühiskondliku vastupanuvõime otsustava tähtsusega aluseks ning ka nende ülemaailmse mõju teguriks, on vajalik, et liidu rahvusvaheline tegevus struktureeriks laiaulatuslikku olemasolevat koostööd kooskõlas digikümnendi sammastega. Vajadus selliseks struktureerimiseks kajastub ka 1. detsembri 2021. aasta komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teatises „Global Gateway“, millega liit kavatseb aidata kaasa ülemaailmset investeeringute puudujäägi vähendamisele, tuginedes demokraatlikule, väärtusel põhinevale lähenemisviisile, millega edendatakse kõrgetasemelisi ja läbipaistvaid partnerlusi, et rahuldada ülemaailmseid taristu arendamise vajadusi.

(3)

Euroopa Ülemkogu liikmed tõdesid oma 25. märtsi 2021. aasta avalduses, et digikompassi teatis on samm järgmise kümnendi liidu digiarengu kujundamise suunas, ja kinnitasid digikompassi teatises esitatud nägemust, kaasa arvatud ideed poliitikaprogrammist, millel on tõhus juhtimisraamistik, mis aitaks rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte, mis on vajalikud, et toimuks liidu digipööre kriitilise tähtsusega valdkondades. Nad palusid komisjonil laiendada liidu poliitikavahendeid digipöördeks nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning kasutada kõiki kättesaadavaid tööstus-, kaubandus- ja konkurentsipoliitika, oskuste ja hariduse valdkonna, teadus- ja innovatsioonipoliitika instrumente ning pikaajalisi rahastamisvahendeid digipöörde hõlbustamiseks.

(4)

Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon digikümnendiks (edaspidi „Euroopa deklaratsioon“) seab inimesed digipöörde keskmesse, deklaratsiooni eesmärk on edendada digipöörde põhimõtteid kooskõlas jagatud Euroopa väärtuste ja õigusega ning see peaks aitama kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide saavutamisele. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid koostööd tehes võtma arvesse Euroopa deklaratsioonis sätestatud digipõhimõtteid ja -õigusi käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkide saavutamiseks.

(5)

Nagu komisjoni 5. mai 2021. aasta teatises „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ märgiti, peab liit tegema kindlaks kriitilise tähtsusega tehnoloogiasüsteemid ja strateegilise tähtsusega sektorid, tegelema strateegiliste nõrkuste ja suure riskiga sõltuvustega, mis võivad põhjustada tarnepuudujääke või küberturvalisuse riske, ning edendama digipööret. See näitab, kui oluline on, et liikmesriigid ühendaksid jõud ja toetaksid tööstuse püüdlusi nende sõltuvustega toimetulemiseks ning arendaksid strateegilist võimekust. Ühtlasi vastab see komisjoni 8. septembri 2021 aasta teatises „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta. ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus“ esitatud analüüsile. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (3) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise kontekstis on komisjon innustanud liikmesriike koordineerima oma tööd, muu hulgas et luua digivaldkonnas mitut riiki hõlmavaid projekte.

See kogemus tõi esile, et mitut riiki hõlmavate projektide loomiseks peab komisjon toetama liikmesriikide koordineerimispüüdlusi ja liidul peavad olema ühisinvesteeringuid hõlbustavad rakendamismehhanismid. Koos muude komisjoni algatustega, näiteks komisjoni 22. veebruari 2021. aasta teatises „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ osutatud elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskus, tuleks luua digikompassi rakendamise juhtimisstruktuur, mis peaks aitama kindlaks teha liidu praegusi ja võimalikke tulevasi digitaalseid strateegilisi sõltuvusi ning aitama kaasa liidu digitaalse suveräänsuse tugevdamisele avatud viisil.

(6)

Oma 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ rõhutas komisjon, et liit peaks kasutama digipöörde potentsiaali, sest digipööre on üks peamisi tegureid, mille abil saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid. Liit peaks vajalikku digipööret edendama ja sellesse investeerima, sest digitehnoloogia ning uued meetodid ja protsessid on kriitilise tähtsusega võimaldid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe kestlikkuseesmärgid ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe (4) ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid mitmes eri sektoris. Digitehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, 5G, 6G, plokiahel, pilv- ja servtöötlus ja asjade internet, peaksid kiirendama ja maksimeerima poliitika mõju, et tulla toime kliimamuutustega ja kaitsta keskkonda, sealhulgas kestlike olelusringide abil. Samuti pakub digiteerimine koos satelliitnavigatsiooni ja lokaliseerimisega uusi võimalusi õhusaaste ja veereostuse kaugseireks ning energia ja loodusvarade kasutamise jälgimiseks ja optimeerimiseks. Liit vajab digisektorit, mis seab kesksele kohale kestliku arengu, sealhulgas oma tarneahelas, vältides liigset sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest ning tagades, et digitaristud ja -tehnoloogiad muutuvad tõendatult kestlikumaks, taastuvamaks ning energia- ja ressursitõhusamaks ning aitavad kaasa kestlikule ringluspõhisele ja kliimaneutraalsele majandusele ja ühiskonnale kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega.

(7)

Digitaristut käsitlevate poliitikameetmete ja investeeringute eesmärk peaks olema tagada kaasav ühenduvus, mis on kättesaadav kõigile ja kõikjal liidus koos kättesaadava internetiühendusega, et kaotada digitaalne lõhe kogu liidus, pöörates erilist tähelepanu lõhele erinevate geograafiliste alade vahel.

(8)

Rakendada tuleks digikompassi teatises kavandatud meetmed, et võimendada komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“ esitatud strateegias ette nähtud tegevusi, tuginedes liidu olemasolevatele vahenditele näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058 (5) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi programmid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (6) loodud tehnilise toe instrument ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2021/523, (7) (EL) 2021/690, (8) (EL) 2021/694, (9) (EL) 2021/695 (10) ja (EL) 2021/1153 (11) ning digipöörde jaoks määrusega (EL) 2021/241 ette nähtud rahalistele vahenditele. Käesoleva otsusega tuleks luua digikümnendi poliitikaprogramm 2030, et saavutada liidu majanduses ja ühiskonnas edukas digipööre, seda kiirendada ja kujundada.

(9)

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 Göteborgis, Rootsis toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas tuletatakse meelde õigust omada juurdepääsu kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas digitaalsele kommunikatsioonile, ning õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele.

(10)

Selleks, et jälgida, millises tempos liidu digipööre kulgeb, tuleks kehtestada digieesmärgid liidu tasandil. Nimetatud digieesmärgid peaksid olema seotud konkreetsete valdkondadega, milles eeldatakse ühist edasiminekut liidus. Eesmärgid on kooskõlas digikompassi teatises nimetatud nelja põhisuunaga, mida on kirjeldatud liidu digipöörde jaoks eluliselt tähtsate valdkondadena: digioskused, digitaristu ning ettevõtete ja avalike teenuste digipööre.

(11)

Käesolev otsus ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklite 165 ja 166 kohaldamist.

(12)

Selleks et kiirendada liidu tööstuse kohanemist struktuurimuutustega, on olulised nii põhi- ja kõrgema taseme digioskused kui ka muud oskused, sealhulgas teaduse, tehnoloogia, insenerinduse ja matemaatika (STEM) valdkonnas. Eesmärgiks on, et digitaalselt võimestatud ja võimekad kodanikud, sealhulgas puuetega kodanikud, kasutavad ära digikümnendi pakutavaid võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks keskenduda haridusele, tagamaks, et hariduskogukond, eelkõige õpetajad on piisavalt koolitatud, pädevad ja varustatud tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks oma õpetamismeetodites ning on võimelised õpetama digitehnoloogiat, et tagada õpilastele paremad võimalused tööturule sisenemiseks lühikeses ja pikemas perspektiivis. Digiharidus ja -koolitus peaksid ka suurendama liidu atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide jaoks, kes on omandanud kõrgema taseme digioskused, ning parandama nende kättesaadavust liidu tööturul.

Komisjoni 2021. aastal avaldatud digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) märgitakse, et isegi enne COVID-19 pandeemiat oli liidu ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd), raske leida piisavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialiste. Digikoolitus ja -haridus peaks seepärast toetama kõiki meetmeid, et tagada, et tööjõud on varustatud vajalike praeguste ja tuleviku oskustega, mis toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade mobiliseerimist ja stimuleerimist, et maksimeerida olemasolevate oskuste parandamisse (oskuste täiendamine) ja uute oskuste koolitusse (ümberõpe) ning aktiivse elanikkonna elukestvasse õppesse tehtavate investeeringute mõju, eesmärgiga tagada tööstuse ja teenuste digitaliseerimisest tulenevate võimaluste täielik ärakasutamine. Peale selle tuleks julgustada tööandjaid pakkuma mitteformaalset töö käigus antavat digiväljaõpet. Haridus ja koolitus pakuvad ka konkreetseid karjääristiimuleid, et vältida ja kaotada naiste ja meeste vahelisi võrdsete võimaluste ja kohtlemise erinevusi.

(13)

Kestlik digitaristu ühenduvuse, mikroelektroonika ja suurandmete töötlemise suutlikkuse jaoks on kriitilise tähtsusega võimaldi, mis võimaldab digitaliseerimise hüvesid ära kasutada, tehnoloogiat edasi arendada ja tagada liidu digivaldkonna juhtpositsioon. Kooskõlas komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatisega „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ on vaja usaldusväärset, kiiret ja turvalist ühenduvust kõigile ja kõikjal liidus, sealhulgas maa- ja äärepoolsetes piirkondades, näiteks saartel, mägipiirkondades ning hõredalt asustatud piirkondades ja äärepoolseimates piirkondades. Ühiskond vajab aina rohkem ühtset üles- ja allalaadimisribalaiust. 2030. aastaks peaksid gigabiti kiirusega võrgud olema kättesaadavad kõigile, kes sellist kiirust vajavad või soovivad. Kõigil liidu lõppkasutajatel peaks olema võimalik kasutada gigabiti kiirusega võrkude pakutavaid teenuseid kindlaksmääratud asukohas kuni võrgu lõpp-punktini. Lisaks peaksid kõik asustatud piirkonnad olema kaetud järgmise põlvkonna traadita kiire võrguga, mille jõudlus on vähemalt võrdväärne 5G-ga. Kõik digipöördest kasu saavad turuosalised peaksid täitma oma sotsiaalseid kohustusi ning andma õiglase ja proportsionaalse panuse avalikesse hüvedesse, teenustesse ja taristutesse, millest saavad kasu kõik kodanikud liidus.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 (12) sätestatud tehnoloogianeutraalsus on põhimõte, mis peaks suunama liidu ja liikmesriikide hästi toimivat digitaalse ühenduvuse taristu poliitikat, toimekindlust, turvalisust ja kestlikkust, et saada kasu heaolust. Kõiki tehnoloogiaid ja ülekandesüsteeme, mis võivad aidata kaasa gigabitiühenduvuse saavutamisele, sealhulgas praegust ja edasist arengut kiudoptika, satelliitide, 5G või mis tahes muu tulevase ökosüsteemi ja järgmise põlvkonna WiFi valdkonnas tuleks kohelda samaväärse võrgujõudluse korral võrdselt.

(15)

Pooljuhid on enamiku peamiste strateegiliste väärtusahelate jaoks äärmiselt vajalikud ning ilmselt veelgi vajalikumad edaspidi kui praegu, eriti kõige uuenduslikumates valdkondades. Kuna pooljuhtidel on digimajanduses keskne roll, on pooljuhid ühtlasi kriitilise tähtsusega võimaldid kestlikule majandusele üleminekul, aidates niiviisi saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke. Väikese energiajalajäljega pooljuhtide kasutamine aitab kaasa ka liidu juhtpositsiooni saavutamisele kestlike digitehnoloogiate valdkonnas. Eesmärgiks peaks olema tugevdada pooljuhtide väärtusahela vastupanuvõimet ja pooljuhtide tootmisvõimsust (sealhulgas materjalide, seadmete, disaini, tootmise, töötlemise ja pakendamise puhul), luues selleks muu hulgas ulatusliku uuendusliku taristu, mis on kooskõlas keskkonna jätkusuutlikkust käsitleva liidu õigusega. Seega on näiteks kvantvõimsus ja väikese energiatarbega pooljuhid kriitilise tähtsusega võimaldid, mis aitavad saavutada kliimaneutraalseid üliturvalisi servasõlmi, mis tagavad lühikese latentsusajaga juurdepääsu andmeteenustele, olenemata kasutaja asukohast.

(16)

Lisaks võimaldiks olemisele, saavad olemasolevad ja tuleviku tehnoloogiad olema kesksel kohal uutes toodetes, uutes tootmisprotsessides ja uutes ärimudelites, mis põhinevad andmete õiglasel ja turvalisel jagamisel andmepõhises majanduses ja tagavad samal ajal tõhusalt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Ettevõtete ümberkujundamine sõltub nende võimest võtta uued digitehnoloogiad kasutusele kiiresti ja laiaulatuslikult, sealhulgas tööstuse ja teenuste ökosüsteemides, mis on selles mõttes teistest maha jäänud. See ümberkujundamine on eriti tähtis VKEde jaoks, kellel on jätkuvalt probleeme digilahenduste kasutuselevõtmisega.

(17)

Liikmesriike innustatakse kohaldama oma haldusasutustes ühekordsuse põhimõtet, soodustades kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega andmete taaskasutamist ja vältides niiviisi lisakoormuse tekitamist kodanike ja ettevõtjate jaoks.

(18)

Demokraatlik ühiskond ja peamised avalikud teenused sõltuvad edaspidi samuti suurel määral digitehnoloogiatest. Igal kodanikul ja ettevõtjal peaks olema võimalik haldusasutustega digitaalselt suhelda. Mitmeid sellise suhtlemise parameetreid, sealhulgas kasutajakesksust ja läbipaistvust, peaks seirama digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) abil. Peamised avalikud teenused, sealhulgas digitaalsed terviselood, peaksid olema soovi korral täielikult kättesaadavad niisuguses kvaliteetses digikeskkonnas, mis pakub kergesti kasutatavaid, tõhusaid, usaldusväärseid ja individuaalseid teenuseid ning vahendeid, mis vastavad kõrgetele turva- ja eraelu puutumatuse standarditele. Sellised peamised avalikud teenused peaksid hõlmama ka teenuseid, mis on seotud füüsiliste isikute jaoks oluliste elusündmustega, nagu näiteks töökoha kaotamine või uue töökoha leidmine, õpingud, auto omamine või auto juhtimine, ettevõtte asutamine, ning juriidiliste isikute puhul nende tööalane elutsükkel. Üleminekul digitaalsetele vahenditele tuleks siiski säilitada võrguühenduseta juurdepääs teenustele.

(19)

Digitehnoloogiad peaksid aitama kaasa laiemate ühiskondlike tulemuste saavutamisele, mis ei piirdu üksnes digivaldkonnaga, vaid avaldavad positiivset mõju kodanike igapäevaelule ja nende heaolule. Digipöörde edukaks elluviimiseks tuleks samal ajal täiustada demokraatiat, head valitsemistava, sotsiaalset kaasatust ning tõhustada avalikke teenuseid.

(20)

Komisjon peaks vaatama need digieesmärgid ja asjaomased määratlused läbi 2026. aasta juuniks, et hinnata, kas need vastavad endiselt digipöördega seotud ambitsioonikatele eesmärkidele. Komisjon peaks saama, kui ta peab seda vajalikuks, teha ettepanekuid muuta digieesmärke selleks, et tegeleda tehnoloogiliste, majanduslike ja ühiskondlike arengutega, eelkõige andmepõhise majanduse, kestlikkuse ja küberturvalisuse valdkonnas.

(21)

Avaliku sektori vahendite kasutamise puhul on äärmiselt oluline, et see tooks ühiskonna ja ettevõtjate jaoks maksimaalset kasu. Avaliku sektori rahastamise eesmärk peaks seega olema tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs rahastatud projektide tulemustele, välja arvatud juhul, kui leitakse, et on põhjendatud ja proportsionaalne seda mitte teha.

(22)

Selleks et liit saaks teha edusamme harmooniliselt, kaasavalt ja stabiilselt digipöörde ja digieesmärkide saavutamise suunas, on vaja terviklikku, jõulist, usaldusväärset, paindlikku ja läbipaistvat juhtimist, mis põhineb Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni ning liikmesriikide tihedal koostööl ja koordineerimisel. Liidu ja riikide tasandil tuleks asjakohase mehhanismiga tagada koordineeritud lähenemine, parimate tavade vahetamine ning poliitika ja meetmete järjepidevus ja tulemuslikkus ning selline mehhanism peaks stimuleerima ka liidu ja riiklike rahaliste vahendite ning liidu algatuste ja programmide vahel vajalikku koostoimet. Komisjon võiks sel eesmärgil anda liikmesriikidele suuniseid ja tuge, kuidas kõige sobivamat koostoimet kõige paremini ära kasutada. Selleks tuleb ette näha sätted seire- ja koostöömehhanismi kohta, millega rakendatakse digikompassi. Selline mehhanism peaks võtma arvesse liikmesriikides ja nende vahel esinevaid erinevaid olukordi, see peaks olema proportsionaalne, eelkõige halduskoormuse seisukohast, ning peaks võimaldama liikmesriikidel olla ambitsioonikam oma riiklike eesmärkide kehtestamisel.

(23)

Seire- ja koostöömehhanism, millega rakendatakse digikompassi, peaks sisaldama tõhustatud seiresüsteemi, mis aitaks tuvastada liidu strateegilises digivõimekuses esinevaid lünki. Lisaks peaks see hõlmama mehhanismi, et anda aru muu hulgas käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammude ning üldiselt käesolevas otsuses sätestatud üldeesmärkide täitmise kohta. Mehhanismiga tuleks luua komisjoni ja liikmesriikide vaheline koostööraamistik, mis aitaks leida lahendusi puuduste kõrvaldamiseks ja pakuks sihipäraseid meetmeid tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamiseks.

(24)

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) peaks olema digikümnendit käsitleva aruande (edaspidi „digikümnendit käsitlev aruanne“) üks osa ning seda tuleks kasutada selleks, et seirata edusamme digieesmärkide saavutamise suunas. Sellise seire raames tuleks analüüsida näitajaid, millega mõõdetakse liikmesriigi tasandil tehtud edusamme, riiklikku poliitikat ja algatusi, mille eesmärgiks on käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamine, ning peaks sisaldama horisontaalseid ja temaatilisi analüüse liidu riikide majanduses toimuva digipöörde kohta ja liikmesriikide edusammude edetabelit. Eelkõige tuleks DESI ulatus ja näitajad viia vastavusse käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkidega. Komisjoni rakendusaktidega tuleks ette näha iga digieesmärgi peamised tulemusnäitajad. Seire jätkuva tulemuslikkuse huvides ja selleks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut, tuleks põhilisi tulemusnäitajaid vastavalt vajadusele ajakohastada. Liikmesriikide andmekogumismehhanisme tuleks vajaduse korral tugevdada, et need annaksid põhjaliku ülevaate digieesmärkide saavutamise suunas tehtud edusammudest ja sisaldaksid teavet asjakohaste poliitikasuundade, programmide ja algatuste kohta riigi tasandil, ning need peaksid, kui see on võimalik, sisaldama soopõhiselt ja piirkondlikult liigitatud andmeid, kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega.

Vastavalt komisjoni läbivaatamisele ja asjakohasusele peaks komisjon koostama pärast liikmesriikidega konsulteerimist edasiste andmekogumisvajaduste ajakava. DESI loomisel peaks komisjon lähtuma eelkõige ametlikust statistikast, mis on kogutud erinevate infoühiskonda käsitlevate liidu uuringute käigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2019/1700 (13) ja (EL) 2019/2152 (14). Komisjon peaks kasutama ära eriuuringuid, et koguda andmeid niisuguste asjakohaste näitajate kohta, mida liidu uuringutega ei mõõdeta või mida ei koguta muude aruannete, näiteks komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatisega „ „Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ “ välja kuulutatud strateegia raames, sealhulgas selle iga-aastase VKEde tulemuslikkuse ülevaate raames. Käesoleva otsuse kohaste digieesmärkide määratlustega ei looda pretsedenti põhiliste tulemusnäitajate jaoks ning need ei takista mingil moel põhiliste tulemusnäitajate abil kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude eelseisvat hindamist.

(25)

Selleks, et teavitada kaasseadusandjaid digipöörde edusammudest liidus, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kord aastas digikümnendi olukorda käsitleva aruande, mis sisaldab liidu digipöörde ülevaadet ja analüüsi ning hinnangut selle kohta, milliseid edusamme on tehtud seoses käesoleva otsuse üldeesmärkide ja 2030. aastani seatud digieesmärkide valdkonnas. Digikümnendi aruannet, eelkõige DESI-t tuleks kasutada Euroopa poolaasta alusmaterjalina, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud aspektides, kusjuures digikümnendi aruandes esitatud soovitatud poliitikasuunad, meetmed ja tegevused peaksid täiendama riigipõhiseid soovitusi.

(26)

Alates 2019. aastast sisaldab DESI tulemustabelit „Naised digitaalmajanduses“, milles hinnatakse liikmesriikide tulemusi interneti kasutamise, internetikasutajate oskuste ning erioskuste ja tööhõive valdkonnas, tuginedes 12 näitajale. Tulemustabeli „Naised digitaalmajanduses“ lisamine digikümnendi aruandesse peaks aitama jälgida soolist digilõhet.

(27)

Komisjon peaks oma digitaalkümnendi aruandes käsitlema eelkõige seda, kui tulemuslikult on käesoleva otsuse üldeesmärke rakendatud poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes ning milliseid edusamme on tehtud digieesmärkide saavutamise suunas, märkides üksikasjalikult ära liidu edusammude ulatuse seoses kavandatud trajektooriga, iga eesmärgi täitmiseks, hinnates iga eesmärgi saavutamiseks vajalikke jõupingutusi, kaasa arvatud puudujääke seoses digivõimekusse ja innovatsiooni tehtavate investeeringutega, ning tõstes teadlikkust tegevustest, mida on vaja digitaalse suveräänsuse suurendamiseks avatud viisil. Lisaks peaks aruanne sisaldama hinnangut asjakohaste seadusandlike ettepanekute rakendamise kohta ning hinnangut liidu ja liikmesriikide tasandil võetud meetmete kohta.

(28)

Komisjoni hinnangu põhjal peaks aruanne sisaldama konkreetseid soovitatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Kui komisjon esitab aruandes soovitusi poliitikasuundade, meetmete või tegevuste kohta, peaks ta arvesse võtma kõige värskemaid kättesaadavaid andmeid, ühiselt võetud kohustusi, liikmesriikide poolt kindlaks määratud poliitikasuundi ja meetmeid ning varasemates aruannetes esitatud ja koostöömehhanismi raames käsitletud soovituste elluviimisel tehtud edusamme. Peale selle peaks komisjon võtma arvesse iga liikmesriigi erinevat potentsiaali digieesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel ning olemasolevaid poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi, mida peetakse nimetatud eesmärkide saavutamise jaoks otstarbekaks, isegi kui nende mõju ei ole veel avaldunud.

(29)

Käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamiseks ning tagamaks, et kõik liikmesriigid aitavad sellele reaalselt kaasa, peaks seire- ja koostöömehhanismi ülesehitus ja rakendamine võimaldama vahetada teavet ja parimaid tavasid liikmesriikide ja komisjoni vahelise konstruktiivse ja kaasava dialoogi kaudu. Komisjon peaks tagama, et Euroopa Parlamenti teavitatakse aegsasti dialoogi tulemustest.

(30)

Komisjon peaks koos liikmesriikidega looma kavandatud trajektoorid, et liit võiks saavutada käesolevas otsuses sätestatud digieesmärgid. Liikmesriigid peaksid võimaluse korral muutma kõnealused kavandatud trajektoorid oma riiklikeks kavandatud trajektoorideks ning arvestama asjakohasel juhul piirkondlikku mõõdet. Riiklikes kavandatud trajektoorides tuleks arvesse võtta ja kajastada iga liikmesriigi erinevat potentsiaali ja liikmesriikide erinevaid lähtekohti digieesmärkide saavutamisele kaasa aitamisel. Riiklikud kavandatud trajektoorid peaksid aitama hinnata aja jooksul tehtud edusamme nii liidu kui riikide tasandil.

(31)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelise tõhusa ja tulemusliku koostöö tagamiseks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile oma digikümnendi strateegilised tegevuskavad kuni 2030. aastani (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“), ning tegema võimaluse korral ja juhul, kui see on riigi tasandil mõõdetav, ettepanekud riiklike kavandatud trajektooride kohta, kirjeldades kõiki kavandatud, vastuvõetud või rakendatud meetmeid, mis aitavad kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil. Liikmesriigid peaksid saama lisada oma riiklikesse tegevuskavadesse teavet poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohta, mida tuleks võtta piirkondlikul tasandil. Riiklikud tegevuskavad tuleks koostada pärast konsulteerimist peamiste sidusrühmadega, nagu äriorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, sealhulgas eakad ja noored, kohalikud ja piirkondlikud esindajad, ning need kavad peaksid olema keskseks liikmesriikide poliitika koordineerimise vahendiks, et tagada turu prognoositavus. Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaomaseid valdkondlikke algatusi nii liidu kui riikide tasandil ning soodustama kooskõla nende algatustega. Liikmesriigi kohustus esitada riiklik tegevuskava, et aidata kaasa digieesmärkide saavutamisele liidu tasandil ei takista samal liikmesriigil kavandada ja rakendada riiklikul või piirkondlikul tasandil strateegiaid või spetsialiseeruda teatavatele tööstus- või digivaldkondadele.

(32)

Liikmesriigid võivad komisjoni ja liikmesriikide vaheliste koostöötsüklite jooksul teha ettepanekuid oma tegevuskavade kohandamiseks, et võtta arvesse digipöörde kulgu nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil ning reageerida eelkõige komisjoni soovitatud poliitikasuundadele, meetmetele ja tegevustele. Selleks et edendada järjepidevat ja võrreldavat lähenemisviisi kõigis liikmesriikides ning hõlbustada nende riiklike tegevuskavade ettevalmistamist, peaks komisjon esitama suunised, milles sätestatakse üksikasjalikumalt riikliku tegevuskava struktuuri peamised elemendid ja eelkõige ühised elemendid, mida kõik riiklikud tegevuskavad peaksid sisaldama. Kõnealustes suunistes tuleks sätestada ka üldine lähenemisviis, mida liikmesriigid peavad oma riiklike kavandatud trajektooride väljatöötamisel järgima.

(33)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelist koostöö- ja seiremehhanismi tuleks alustada riiklike tegevuskavade hindamisega ning need peaksid põhinema nii digikümnendi aruandes esitatud andmetel ja hinnangul kui ka asjaomastelt sidusrühmadelt, nagu ettevõtlusorganisatsioonid, sealhulgas VKEde esindajad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond, samuti piirkondlikud ja kohalikud esindajad, saadud tagasisidel.

(34)

Koostöö ajakavas tuleks arvesse võtta, et seniste koostöötsüklite tulemusi ning poliitikasuundi, meetmeid, tegevusi ja riiklike tegevuskavade võimalikke kohandusi tuleks kajastada iga kahe aastat tagant.

(35)

Selleks et teha edusamme digieesmärkide saavutamise suunas kooskõlas kavandatud trajektooridega, peaksid need liikmesriigid, kelle konkreetse valdkonna edusamme peetakse aruandes ebapiisavaks, tegema ettepaneku poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste kohandamise kohta, mida nad kavatsevad ellu viia, et edendada edusamme selles kriitilise tähtsusega valdkonnas. Samuti peaksid komisjon ja liikmesriigid uurima, kuidas on liikmesriigid kollektiivselt ja individuaalselt käsitlenud eelmise aasta aruandes nimetatud poliitikasuundi, meetmeid ja tegevusi. Liikmesriik peaks saama taotleda, et algatataks vastastikuse hindamise protsess, et anda teistele liikmesriikidele võimalus esitada kommentaare ettepanekute kohta, mille ta kavatseb teha oma riiklikus tegevuskavas, ning eeskätt nende sobivuse kohta konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Komisjon peaks hõlbustama kogemuste ja parimate tavade vahetamist vastastikuse hindamise protsessi abil.

(36)

Komisjonil ja ühel või mitmel liikmesriigil või vähemalt kahel liikmesriigil peaks olema võimalik võtta ühiseid kohustusi seoses koordineeritud meetmetega, mida nad tahaksid digieesmärkide saavutamiseks võtta, käivitada mitut riiki hõlmavaid projekte ning leppida kokku muudes liidu ja riikliku tasandi poliitikasuundades, meetmetes ja tegevustes, et teha edusamme kõnealuste eesmärkide saavutamise suunas kooskõlas kavandatud trajektooridega. Ühine kohustus on koostööalgatus, mille eesmärk on eelkõige aidata kaasa käesoleva otsuse üldeesmärkide ja sellest sätestatud digieesmärkide saavutamisele. Mitut riiki hõlmavates projektides ja Euroopa digitaalse taristu konsortsiumidel (EDICites) peaks osalema vähemalt kolm liikmesriiki.

(37)

Käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamise jälgimisel on komisjonil ja liikmesriikidel kohustus teha Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõike 3 kohaselt lojaalset koostööd. Seetõttu on vajalik, et liikmesriigid võtaksid komisjoni tehtud koostööüleskutsete suhtes asjakohaseid järelmeetmeid, eelkõige juhul, kui esineb märkimisväärne kõrvalekalle liikmesriigi riiklikust kavandatud trajektoorist või kui sellise kõrvalekaldega ei ole pika aja jooksul tegeletud.

(38)

Soovitatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste ning riiklike tegevuskavade ja nende kohanduste tulemuslik rakendamine on käesoleva otsuse üldeesmärkide ja selles sätestatud digieesmärkide saavutamise seisukohast ülimalt oluline. Struktureeritud dialoog üksikute liikmesriikidega on oluline, et suunata ja toetada neid asjakohaste meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel, et nad saaksid teha edusamme oma riiklike kavandatud trajektooride suunas, eelkõige juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks komisjoni soovitatud poliitikasuundade, meetmete või tegevuste alusel kohandada oma riiklikke tegevuskavasid. Komisjon peaks nõuetekohaselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu, eelkõige struktureeritud dialoogi protsessist ja tulemustest.

(39)

Läbipaistvuse ja üldsuse osaluse tagamiseks peaks komisjon suhtlema kõigi huvitatud sidusrühmadega. Selleks peaks komisjon tegema tihedat koostööd sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga ning avaliku ja erasektori osalejatega, näiteks haridus- ja koolitus- või tervishoiusektori avalik-õiguslike asutustega, ning konsulteerima nendega meetmete üle, millega kiirendada digipööret liidu tasandil. Sidusrühmadega konsulteerimisel peaks komisjon olema võimalikult kaasav ja kaasama ka neid asutusi, mis on olulised tütarlaste ja naiste digivaldkonna hariduses ja ametialases karjääris osalemise soodustamiseks, et edendada niivõrd kui võimalik sooliselt tasakaalustatud lähenemisviisi liikmesriikide riiklike tegevuskavade rakendamisel. Sidusrühmade kaasamine on oluline ka liikmesriikide tasandil, eelkõige siis, kui tegeletakse oma riikliku tegevuskava ja selle võimalike kohanduste vastuvõtmisega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil kaasama aegsasti ja proportsionaalselt olemasolevate vahendite suhtes ettevõtlusorganisatsioone, sealhulgas VKEde esindajaid, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda.

(40)

Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid võimaldama ulatuslikku sekkumist käesolevas otsuses sätestatud digieesmärkide saavutamise seisukohast võtmetähtsusega valdkondades, eriti liidust, liikmesriikidest ja vajaduse korral erasektori vahenditest koondamise kaudu. Kui see on vajalik digieesmärkide saavutamiseks, peaks liikmesriikidel olema võimalik kaasata kolmandaid riike, kes on ühinenud otsese eelarve täitmise alla kuuluva liidu programmiga, millega toetatakse liidu digipööret. Mitut riiki hõlmavaid projekte tuleks rakendada koordineeritult ning komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Komisjonil peaks olema keskne roll mitut riiki hõlmavate projektide rakendamise kiirendamisel selles osas, et käesoleva otsuse lisas soovituslikult esitatud projektikategooriate hulgas tehakse kindlaks mitut riiki hõlmavad rakendamisvalmis projektid, aga ka liikmesriikide nõustamisel küsimustes, mis on seotud kõige sobivamate olemasolevate rakendamismehhanismide valimisega, rahastamisallikate valimise ja kombineerimisega ning nende projektide rakendamisega seotud muude strateegiliste aspektidega. Vajaduse korral peaks komisjon andma suuniseid EDICi asutamiseks rakendusmehhanismina. Liikmesriigid võivad soovi korral teha koostööd või võtta koordineeritud meetmeid muudes kui käesolevas otsuses sätestatud valdkondades.

(41)

Avaliku sektori toetust mitut riiki hõlmavatele projektidele tuleks kasutada eeskätt turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et see ei muudaks tingimusi ebavõrdseks ega dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist. Mitut riiki hõlmavatel projektidel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ning neid tuleks rakendada kooskõlas kohaldatav liidu õigusega ja liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õigusega.

(42)

Mitut riiki hõlmavate projektidega peaks olema võimalik tõhusalt ligi meelitada ja kombineerida liidu ja liikmesriikide erinevaid rahastamisallikaid ning, kui see on asjakohane, siis rahalisi vahendeid kolmandatelt riikidelt, kes on seotud otsese eelarve täitmise alla kuuluva liidu programmiga, millega toetatakse liidu digipööret, leides võimaluse korral nendevahelisi koostoimeid. Eelkõige peaks keskselt hallatava liidu programmi vahendeid olema võimalik ühendada liikmesriikide eraldatud vahenditega, sealhulgas teatavatel tingimustel taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavate maksetega, nagu on selgitatud nende riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohta liikmesriikidele antud komisjoni suuniste 3. osas, ning Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist tehtavate maksetega. Kui see on konkreetse mitut riiki hõlmava projekti olemusest tulenevalt põhjendatud, peaks olema lubatud ka muude üksuste kui liidu ja liikmesriikide panus, kaasa arvatud erasektori panus.

(43)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega ja mitut riiki hõlmavate projektide koordineerijana aitama liikmesriikidel kindlaks teha, millised on nende huvid seoses mitut riiki hõlmavate projektidega, andma mittesiduvat nõu optimaalsete rakendamismehhanismide valimiseks ning abistama projektide rakendamisel, et aidata saavutada võimalikult laialdast osalemist. Komisjon peaks andma sellist toetust, välja arvatud juhul, kui mitut riiki hõlmavas projektis osalevad liikmesriigid on selle vastu. Komisjon peaks tegutsema osalevate liikmesriikidega koostöös.

(44)

Liikmesriikide taotluse korral ja pärast nimetatud taotluse hindamist peaks komisjonil olema võimalik asutada EDIC konkreetse mitut riiki hõlmava projekti rakendamiseks.

(45)

Vastuvõttev liikmesriik peaks kindlaks tegema, kas EDIC vastab nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (15) artikli 143 punktis g ja artikli 151 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelise organisatsiooni tunnustamise nõuetele ning nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ (16) artikli 12 lõike 1 punktis b osutatud rahvusvahelisele organisatsioonile.

(46)

Et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses varasemate põhiliste tulemusnäitajate ja EDICite asutamisega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(47)

Käesolevat otsust ei kohaldata liikmesriikide võetavate meetmete suhtes, mis käsitlevad riiklikku julgeolekut, avalikku julgeolekut või riigikaitset,

1)

„digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks“ ehk „DESI“ – analüüsi- ja mõõtmisnäitajate iga-aastane kogum, mille põhjal komisjon teeb liidu ja liikmesriikide digivaldkonna üldiste tulemuste seiret mitmes eri poliitikavaldkonnas, sealhulgas seoses nende edusammudega artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamise suunas;

2)

„mitut riiki hõlmavad projektid“ – suurprojektid, mis hõlbustavad artiklis 4 sätestatud digieesmärkide saavutamist, sealhulgas liidu ja liikmesriikide poolne rahastamine kooskõlas artikliga 10;

3)

„statistika“ – statistika Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (18) artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

4)

„vastastikune eksperdihinnang“ – läbivaatamismehhanism, mille kohaselt liikmesriigid artikli 8 kohaselt tehtava koostöö raames vahetavad parimaid tavasid seoses konkreetse liikmesriigi kavandatud poliitikasuundade, meetmete ja tegevuste spetsiifiliste aspektidega ning eelkõige seoses nende tõhususe ja sobivusega selleks, et saavutada mõni artiklis 4 sätestatud digieesmärk;

5)

„kavandatud trajektoor“ – iga digieesmärgi puhul kuni 2030. aastani kavandatav arengutee, mille eesmärk on saavutada artiklis 4 sätestatud digieesmärgid varasemate andmete alusel, kui need on olemas;

6)

„servasõlmed“ – võrku ühendatud hajus-andmetöötlusvõimsus, mis asub andmeid loova füüsilise lõpp-punkti lähedal (või sellises lõpp-punktis), mis pakub hajus-andmetöötlus- ja salvestusvõimalusi lühikese latentsusajaga andmetöötluseks;

7)

„digimahukus“ – ettevõtjale omistatud koondväärtus kasutatavate tehnoloogiate arvu alusel, võttes arvesse erinevate tehnoloogiate tulemustabelit ning lähtudes DESI-st;

8)

„olulised avalikud teenused“ – olulised teenused, mida osutavad avaliku sektori asutused füüsilistele isikutele nende elu jooksul ja juriidilistele isikutele nende ametialase elutsükli jooksul;

9)

„kõrgtasemel digioskused“ – oskused ja kutsealased pädevused, mis nõuavad teadmisi ja kogemusi, mis on vajalikud digitehnoloogiate, toodete ja teenuste mõistmiseks, projekteerimiseks või kavandamiseks, arendamiseks, haldamiseks, katsetamiseks, juurutamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks;

10)

„elementaarsed digioskused“ – võime teha digitaalsete vahendite abil vähemalt ühte tegevust, mis on seotud järgmiste valdkondadega: teavitamine, kommunikatsioon ja koostöö, sisuloome, ohutus ja isikuandmed ning probleemide lahendamine;

11)

„ükssarvik“ –

12)

„väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ ehk „VKE“ – mikroettevõtja või väike või keskmise suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (19) lisa artiklis 2.