(1)

Liikmesriigid peavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 10 kohaselt kehtestama kas riigi või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil siduvad tulemuseesmärgid igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava võrdlusperioodiks. Need tulemuseesmärgid peavad vastama kogu ELi hõlmavatele eesmärkidele, mille komisjon on asjaomaseks võrdlusperioodiks kehtestanud.

(2)

Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid kolmandaks võrdlusperioodiks olid algselt sätestatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/903 (3). Kuna need kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid ja tulemuslikkuse kavade projektid, mille liikmesriigid pärast seda oktoobris 2019 esitasid, koostati enne COVID-19 pandeemia puhkemist 2020. aasta märtsis, ei võetud neis arvesse lennuliikluse märkimisväärset vähenemist meetmete tõttu, mida liikmesriigid ja kolmandad riigid on pandeemia ohjeldamiseks võtnud.

(3)

Selleks et reageerida mõjule, mida COVID-19 pandeemia aeronavigatsiooniteenuste osutamisele avaldab, sätestati komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1627 kolmandaks võrdlusperioodiks erakorralised meetmed, mis erinevad rakendusmääruse (EL) 2019/317 sätetest (4). Komisjon võttis 2. juunil 2021 vastu rakendusotsuse (EL) 2021/891, (5) milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuseesmärgid. Selle põhjal esitasid liikmesriigid 2021. aasta oktoobris komisjonile kolmandaks võrdlusperioodiks läbivaadatud kohalikke tulemuseesmärke hõlmavate tulemuslikkuse kavade projektid.

(4)

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/728, (6) mis käsitleb riiklike ja funktsionaalsete õhuruumiosade tulemuslikkuse kavade projektides sisalduvate teatud tulemuseesmärkide mittevastavust, adresseeriti Belgiale, Saksamaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Luksemburgile, Maltale, Madalmaadele, Rumeeniale ja Rootsile.

(5)

Seoses Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Madalmaade poolt funktsionaalse õhuruumiosa tasandil kehtestatud kolmanda võrdlusperioodi tulemuslikkuse kava projektiga (edaspidi „FABECi tulemuslikkuse kava projekt“) leidis komisjon, et Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonna kulutõhususe tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kogu ELi hõlmavate tulemuseesmärkidega, ning esitas soovitused nende eesmärkide läbivaatamiseks.

(6)

Vastusena 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa agressioonisõjale Ukraina vastu on liit kehtestanud piiravad meetmed, millega keelatakse Venemaa lennuettevõtjatel, Venemaal registreeritud õhusõidukitel ja mis tahes mujal kui Venemaal registreeritud õhusõidukitel, mis on Venemaa füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse omanduses, renditud või muul viisil tema kontrolli all, liidu territooriumil maanduda ja sealt õhku tõusta või sealt üle lennata. Need piiravad meetmed ja Venemaa vastumeetmed on muutnud lennuliiklust Euroopa õhuruumis. Teatavaid liikmesriike on tugevalt mõjutanud ülelendude arvu märkimisväärne vähenemine nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis. Liidu tasandil on nende meetmete täheldatud mõju lendude arvule siiski olnud piiratud, mida ei saa võrrelda COVID-19 pandeemia puhkemisest tulenenud lennuliikluse järsu vähenemisega kogu Euroopas.

(7)

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad esitasid 13. juulil 2022 komisjonile hindamiseks FABECi kolmanda võrdlusperioodi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti.

(8)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõikele 2 abistab komisjoni tulemuslikkuse süsteemi rakendamisel, on esitanud komisjonile aruande, mis sisaldab tema nõuandeid FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamiseks.

(9)

Komisjon on rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõike 1 kohaselt hinnanud FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti tulemuseesmärkide vastavust rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning kohalikke olusid silmas pidades. Lisaks iga põhilise tulemusvaldkonna ja seonduvate tulemuseesmärkide hindamisele on komisjon läbi vaadanud ka nimetatud rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elemendid.

(10)

2022. aasta juunis avaldatud Eurocontroli STATFORi liikluse baasprognoosis võetakse arvesse põhjenduses osutatud muutunud asjaolusid(6).Selle prognoosi põhjal märgib komisjon, et Belgial, Saksamaal, Prantsusmaal, Luksemburgil ja Madalmaadel ei ole kolmandal võrdlusperioodil Venemaa sõja tõttu Ukrainas ette näha suuri muutusi lennuliiklusvoogudes. Seetõttu ei mõjuta need muutunud asjaolud otseselt FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud tulemuseesmärke ega nende eesmärkide hindamist seoses nende vastavusega kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(11)

Järgmises tabelis on esitatud Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas kolmanda võrdlusperioodi esialgsed marsruudi kulutõhususeesmärgid, mis on esitatud 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis, ning vastavad läbivaadatud tulemuseesmärgid, mis sisalduvad 2022. aasta juulis esitatud FABECi tulemuslikkuse kava läbivaadatud projektis.

(12)

Komisjon märgib, et 2022., 2023. ja 2024. kalendriaasta tulemuseesmärke on allapoole korrigeeritud, samas kui 2014. aasta lähteväärtust on ülespoole korrigeeritud. Lisaks on 2019. aasta lähteväärtuse suhtes kohaldatud väikest tehnilist kohandust, mis ei ole tulemuseesmärkide hindamisel oluline.

(13)

Belgia ja Luksemburg põhjendasid 2014. aasta lähteväärtuse kavandatud kohandamist peamiselt muudatustega marsruudi- ja terminaliteenuste kulude jaotamise metoodikas, mis kehtestati kolmandal võrdlusperioodil. Sarnast kohandust on kohaldatud 2019. aasta lähteväärtuse suhtes ja see lisati juba 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projekti.

(14)

Komisjon märgib, et kulutõhususe eesmärkide läbivaatamine ajavahemikuks 2022–2024 toob kaasa üldise kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemise 11,6 % nende kolme kalendriaasta jooksul ja 8,2 % kolmandal võrdlusperioodil tervikuna. Kindlaksmääratud ühikuhinna vähenemine tuleneb nii läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kasutatud ajakohastatud liiklusprognoosidest kui ka 2017. aasta hindade reaalväärtuses väljendatud kindlaksmääratud kulude allapoole korrigeerimisest.

(15)

2022.–2024. kalendriaasta liiklusprognoosi muudatused on esitatud järgmises tabelis. Komisjon märgib, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kasutatud liiklusprognoos põhineb Eurocontroli STATFORi 2022. aasta juuni lennuliikluse baasprognoosil.

(16)

Kalendriaastate 2022–2024 läbivaadatud kindlaksmääratud kulud, väljendatud 2017. aasta hindade reaalväärtuses, on esitatud järgmises tabelis.

(17)

Komisjon märgib, et kindlaksmääratud kulude kindlaksmääramise aluseks olevaid inflatsiooniprognoose on märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud, nagu on kirjeldatud järgmises tabelis.

(18)

Ajakohastatud inflatsiooniprognoosi tõttu jäävad allpool esitatud 2022.–2024. kalendriaasta muudetud kindlaksmääratud kulud nominaalväärtuses suures osas muutumatuks ja isegi suurenevad 2023. kalendriaastal 2,9 %, kuigi reaalväärtuses on need väiksemad, nagu on kirjeldatud põhjenduses(16).

(19)

Lisaks märgib komisjon, et 2024. aasta kindlaksmääratud kulud hõlmavad ühekordset vähendamist nominaalväärtuses ligikaudu 8,3 miljonit eurot.

(20)

Komisjon märgib, et Belgia ja Luksemburg kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond hõlmab kolme aeronavigatsiooniteenuse osutajat, nimelt ettevõtteid skeyes, MUAC ja ANA Luxembourg. Mis puudutab teenuste osutamise kulusid tasude sissenõudmise piirkonnas, siis 2024. aasta kindlaksmääratud kuludest 62 % on seotud ettevõttega skeyes, samal ajal kui ettevõte MUAC esindab 35 % sama aasta kulubaasist. Ettevõttele ANA Luxembourg omistatakse ainult 3 % tasude sissenõudmise piirkonnas osutatavate teenuste kogukuludest ning need kulud on seotud üksnes lähenemisteenuste osutamisega Luxembourgi lennujaama ümbritsevas õhuruumis.

(21)

Komisjon on hinnanud Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud läbivaadatud kulutõhususeesmärkide vastavust rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidele.

(22)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et kolmandal võrdlusperioodil on marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil +1,9 % ning ületab kogu ELi arengusuundumust, mis on samal perioodil +1,0 %. Komisjon märgib, et see kujutab endast paranemist võrreldes 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projekti alusel arvutatud kindlaksmääratud ühikuhinna suundumusega +5,7 %.

(23)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et marsruudi kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil, mis on teisel ja kolmandal võrdlusperioodil +1,1 % aastas, on madalam kogu ELi pikaajalisest arengusuundumusest, mis on samal perioodil –1,3 %.Komisjon märgib, et see kujutab endast paranemist võrreldes 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projekti alusel arvutatud pikaajalise kindlaksmääratud ühikuhinna suundumusega +4,0 %. Seoses põhjendusega(13) on see paranemine osaliselt tingitud tasude sissenõudmise piirkonnas 2014. aasta lähteväärtuse kohandamisest.

(24)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburgi kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes 83,26 eurot on 13,2 % kõrgem kui asjaomase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 2017. aasta eurodes 73,53 eurot. Komisjon märgib, et kolmandal võrdlusperioodil suureneb see vahe veel, kuna Belgia ja Luksemburgi marsruudi kindlaksmääratud ühikuhind on 2024. aastal võrdlusrühma keskmisest 29,8 % kõrgem.

(25)

Lisaks on vaja kontrollida, kas põhjendustes (22)–(24) osutatud kõrvalekaldeid rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c sätestatud kriteeriumidest võib pidada vajalikuks ja proportsionaalseks kõnealuse lisa punkti 1.4 alapunkti d alusel, tingimusel et täheldatud kõrvalekalded kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest ja kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest tulenevad üksnes kindlaksmääratud lisakuludest, mis kaasnevad meetmetega tulemuseesmärkide saavutamiseks läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas või rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 2 punktis 18 määratletud restruktureerimismeetmetega.

(26)

Komisjon märgib, et tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangul on FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kolmandaks võrdlusperioodiks Belgia ja Luksemburgi esitatud marsruudi kindlaksmääratud kulude ning kolmanda võrdlusperioodi kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusele vastavuseks nõutavate kindlaksmääratud kulude vahe umbes 8,2 miljonit eurot 2017. aasta hindade reaalväärtuses, kusjuures vastav hinnanguline kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast pikaajalisest arengusuundumusest on umbes 43,7 miljonit eurot 2017. aasta hindade reaalväärtuses.

(27)

Samamoodi nagu 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis, väidavad Belgia ja Luksemburg jätkuvalt, et õhuruumi keerukus on üks peamisi põhjuseid, miks muudetud tulemuslikkuse kava projekt kaldub kõrvale kogu ELi hõlmavatest kindlaksmääratud ühikuhinna suundumustest. FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis rõhutatakse endiselt, et Belgia ja Luksemburgi õhuruumi keerukus suurendab lennujuhtide suhtelist töökoormust ning avaldab seega negatiivset mõju lennujuhtide töö tootlikkusele ja marsruuditeenuste kulubaasile.

(28)

Komisjon märgib siiski, et Belgia ja Luksemburg ei ole FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis tõendanud, et aeronavigatsiooniteenuste osutamise keerukus tasude sissenõudmise piirkonnas oleks võrreldes teise võrdlusperioodiga suurenenud või et kolmandal võrdlusperioodil tekiks tegevuse keerukuse muutumise tõttu lisakulusid.

(29)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteeriumiga märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburg viitavad FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kolmanda võrdlusperioodi kindlaksmääratud lisakuludele, mis tekivad marsruudi aeronavigatsiooniteenuste osutajatel skeyes ja MUAC seoses läbilaskevõime suurendamise meetmetega.

(30)

Komisjon märgib, et FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis põhjendatakse ettevõtete skeyes ja MUAC puhul seitset läbilaskevõimega seotud meedet, et põhjendada täheldatud kõrvalekaldumist kogu ELi hõlmavatest kulutõhususe suundumustest. Neli neist meetmetest olid juba üksikasjalikult esitatud 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis ning lisatud on kolm ettevõtte MUAC kohta käivat täiendavat meedet.

(31)

Seoses ettevõttega skeyes on FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud meetmed, mille eesmärk on säilitada lennujuhtide suutlikkuse asjakohane tase, et tulla toime lennujuhtide tööjõu vananemisega ning sellest tuleneva pensionile jäämiste suure arvuga kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil.

(32)

Selliste meetmete hulka kuuluvad eelkõige uute lennujuhtide värbamine ja koolitamine, et asendada kavandatud pensionile jäävad töötajad ja tagada prognoositava liikluse jaoks vajalik läbilaskevõime. Lisaks on teada, et ettevõttele skeyes kaasnevad märkimisväärsed kulud seoses DISPO eelpensionikavaga, mis Belgia õigusaktide kohaselt (7) nõuab lennujuhtide ametist lahkumist viis aastat enne pensionile jäämise kuupäeva. Nende viie aasta jooksul on neil õigus minna eelpensionile ja saada toetust, mis moodustab 75–85 % nende viimasest palgast. Tulemuslikkuse kava projektis esitatud teabe kohaselt jäävad lennujuhid praegu eelpensionile 56aastaselt ja vanusepiiri tõstetakse alates 2025. aastast 57-le. Komisjon märgib, et Belgia ei ole esitanud ühtegi leevendusmeedet, et piirata DISPO eelpensionikava märkimisväärset ja kasvavat finantsmõju kolmanda võrdlusperioodi kulubaasile.

(33)

Lisaks märgib komisjon, et läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud kogukulud seoses põhjendustes (31) ja (32)kirjeldatud meetmetega on kalendriaastatel 2022–2024 ümber hinnatud, mille tulemusel suurenesid need 2022. aastal 22,4 %, 2023. aastal 49,0 % ja 2024. aastal 36,8 %.

(34)

Lisaks viidatakse FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis lisakuludele, mis tekivad ettevõttele skeyes seoses tema lennuliikluse korraldamise süsteemi asendamisega ettevõtte MUAC ja Belgia kaitsejõududega ühtse, integreeritud ja ühtlustatud õhuruumi korraldamise süsteemiga, mille eesmärk on toetada lennuliikluse korraldamise tsiviil- ja sõjaliste teenuste integreerimist ning suurendada läbilaskevõimet ja tegevuse tõhusust. Komisjon märgib, et selle meetmega seotud kulud on hinnanguliselt väiksemad kui 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektis märgitud: 2023. aastal –9,5 % ja 2024. aastal –11,9 %.

(35)

Seoses ettevõttega MUAC teatavad Belgia ja Luksemburg sarnaselt 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse eelnõuga, et 2019. aastal sõlmitud kollektiivleping on läbilaskevõime eesmärkide saavutamise meede, sest selle eesmärk on sisuliselt suurendada lennujuhtide kättesaadavust, et rahuldada liiklusnõudlust. Lepingusse lisatud paindlikkussätetega kaasneb palgavahemike tõus peaaegu 11 %, mis mõjutab kulubaasi kogu võrdlusperioodi jooksul. Komisjon märgib, et FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis seoses selle meetmega esitatud kulusid on muudetud kalendriaastateks 2022–2024, mille tulemusel suurenesid need 2022. aastal 7,4 %, 2023. aastal 9,0 % ja 2024. aastal 9,2 %.

(36)

Põhjendustes (33), (34) ja (35)osutatud kulude muutuste ulatuse tõttu leiab komisjon, et Belgia ja Luksemburg peaksid täiendavalt selgitama ja täpsustama nende kulude arvutamise aluseks olevaid eeldusi.

(37)

FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis korratakse, et MUACi läbilaskevõime-eesmärkide saavutamine nõuab tõhustatud tegevustejärgset analüüsiprotsessi, sellega seotud vahendeid ja äriteabevahendeid, mis võimaldavad igapäevategevuse planeerimist veelgi optimeerida. Belgia ja Luksemburg märgivad, et see meetmete kogum, mida nimetatakse projektiks PABI, peaks pakkuma „väikest täiendavat läbilaskevõimet“ ja vähendama lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud viivitusi, vältides tarbetuid käitamispiiranguid õhuruumi kasutajatele (nn ülereguleerimist). Selle projekti hinnangulised kulud jäävad võrreldes 2021. aastal esitatud FABECi tulemuslikkuse kava projektiga samaks. Komisjon leiab, et algatuse PABI panust kohalike läbilaskevõime-eesmärkide saavutamisse tuleks täiendavalt põhjendada, et hinnata, kas asjaomaseid lisakulusid saab pidada vajalikuks ja proportsionaalseks, et kõrvale kalduda kogu liitu hõlmavatest kulutõhususe suundumustest.

(38)

Lisaks sellele sisaldab läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekt kolme täiendavat MUACi meedet, mis Belgia ja Luksemburgi arvates tekitavad läbilaskevõime eesmärkide saavutamiseks vajalikke lisakulusid. Need meetmed hõlmavad lennujuhtide ab initio väljaõpet, täiendavate lennujuhtide palkamist ettevõtte MUAC Brüsseli sektorisse ja uut tööjõu planeerimise süsteemi.

(39)

Võttes arvesse tulemuslikkuse hindamise asutuse hinnangut, on Belgia ja Luksemburgi teatatud täiendavad kogukulud seoses põhjendustes (30)–(38) osutatud läbilaskevõime suurendamise meetmetega palju väiksemad kui kõrvalekalle põhjendustes (23) ja (26) osutatud kogu liitu hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest suundumusest. Seega, isegi kui nõustuda, et kõik need meetmed on kohalike läbilaskevõime eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, on selge, et kõrvalekalle pikaajalisest kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest ületab rahaliselt nende meetmetega seotud lisakulud. See kõrvalekaldumine ei tulene seega üksnes kindlaksmääratud lisakuludest, mis on tingitud läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas kohalike tulemuseesmärkide saavutamiseks vajalikest meetmetest.

(40)

Seetõttu on rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis i sätestatud kriteerium Belgia ja Luksemburgi puhul täitmata.

(41)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteeriumiga võib vaid märkida, et Belgia ja Luksemburg ei ole oma läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis kirjeldanud ühtki restruktureerimismeedet, mis õigustaks kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusest või kogu ELi hõlmavast ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest kõrvalekaldumist. Järelikult on punkti 1.4 alapunkti d alapunktis ii sätestatud kriteerium Belgia ja Luksemburgi puhul täitmata.

(42)

Põhjendustes (11)–(41) esitatud tähelepanekute tõttu leiab komisjon FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projekti hindamise praeguses etapis, et Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud kulutõhususe tulemuseesmärkide vastavuses on endiselt kahtlusi.

(43)

Seega märgib komisjon, et rakendusotsuse (EL) 2022/728 artiklis 3 esitatud soovitusi kõnealuste tulemuseesmärkide kohta ei ole FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis piisavalt arvesse võetud.

(44)

Eelkõige märgib komisjon, et Belgia ja Luksemburgi tasude sissenõudmise piirkonnas kavandatud läbivaadatud kulutõhususe tulemuseesmärgid ei ole kooskõlas kolmanda võrdlusperioodi kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumusega ega kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise suundumusega. Komisjon märgib ka, et tasude sissenõudmise piirkonna kindlaksmääratud kulusid ei ole piisavalt vähendatud, et tagada vastavus kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele.

(45)

Lisaks ei leidnud komisjon FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis esitatud elementide ja põhjenduste põhjal, et märkimisväärne kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisest arengusuundumusest võiks olla tingitud üksnes kohalike läbilaskevõime tulemuseesmärkide saavutamisega seotud lisakuludest.

(46)

Lisaks märgib komisjon, et FABECi läbivaadatud tulemuslikkuse kava projektis ei ole sätestatud olulisi struktuurimeetmeid, mis leevendaksid kavandatud kulude suurenemist kolmandal võrdlusperioodil ning suurendaksid kulutõhusust keskpikas ja pikas perspektiivis.

(47)

Seepärast on komisjon otsustanud algatada Belgia ja Luksemburgi kui marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud kulutõhususe tulemuseesmärkide üksikasjaliku läbivaatamise, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 15 lõikes 3,