(1)

Direktiivis 91/676/EMÜ on sätestatud eeskirjad selle kohta, kuidas kaitsta veekogusid põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest.

(2)

Direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punktis 2 on sätestatud, et liikmesriigid, kes kavatsevad lubada, et ühe hektari kohta laotatav loomasõnnikukogus sisaldab rohkem kui 170 kg lämmastikku, peavad sõnnikukoguse kindlaks määrama selliselt, et see ei takista kõnealuse direktiivi artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist. Kui liikmesriik lubab teise lõigu punkti b alusel erinevat kogust, teavitab ta sellest komisjoni, kes kontrollib selle põhjendatust vastavalt artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

(3)

Otsusega 2005/880/EÜ (2) tegi komisjon Madalmaade poolt vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ esitatud taotluse alusel erandi, lubades põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 70 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut.

(4)

Otsusega 2010/65/EL, (3) millega muudeti otsust 2005/880/EÜ, tegi komisjon Madalmaade poolt vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ esitatud taotluse alusel erandi, lubades põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 70 % rohumaad, laotada kuni 31. detsembrini 2013 aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut.

(5)

Rakendusotsusega 2014/291/EL, (4) mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2017, tegi komisjon vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erandi, lubades põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2016. aastal 19 564 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 47 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(6)

Rakendusotsusega (EL) 2018/820, (5) mille kehtivus lõppes 1. jaanuaril 2020, tegi komisjon vastavalt direktiivile 91/676/EMÜ Madalmaadele erandi, lubades põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Erandi alla kuulus 2019. aastal 18 818 põllumajandusettevõtet, mille maad moodustasid Madalmaades 44,7 % kogu põllumajandusmaa netopindalast.

(7)

Rakendusotsusega (EL) 2020/1073, (6) mille kehtivus lõppes 31. detsembril 2021, tegi komisjon Madalmaadele erandi, lubades põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldavat rohusööjate kariloomade sõnnikut, kui ettevõte asub lõuna- või keskosa liiv- või lössimullal, ning kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat sõnnikut hektari kohta aastas, kui ettevõte asub muul mullal. Kõnealune rakendusotsus kehtestati kaheks aastaks, et võimaldada Madalmaadel täielikult rakendada täiustatud rakendamisstrateegiat, et hoida ära pettusi sõnnikupoliitika rakendamisel. Peale selle lisati sellesse täiendavad tingimused, tagamaks, et kariloomade arv ei suureneks ja vähendamaks ammoniaagiheidet sõnniku laotamisel.

(8)

25. veebruaril 2022 taotlesid Madalmaad direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohaselt uut erandit.

(9)

Madalmaad esitasid direktiivi 91/676/EMÜ artikli 10 kohaselt andmed, (7) millest nähtus, et ajavahemikus 2016–2019 oli ligikaudu 14 % Madalmaade põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l, 5 % põhjavee seirejaamades 40–50 mg/l ja 73 % põhjavee seirejaamades alla 25 mg/l. Andmetest ilmnes ka, et ajavahemikus 2016–2019 oli 99 % Madalmaade pinnavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 96 % pinnavee seirejaamades oli keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Aruandeperioodil 2016–2019 olid siiski 58 % mageveekogudest eutroofsed ja 10 % oleksid võinud muutuda eutroofseteks, kui meetmeid ei oleks võetud.

(10)

Need andmed, mis avaldati direktiivi 91/676/EMÜ artiklit 10 käsitlevas aruandes, (8) näitasid ka märkimisväärseid erinevusi Madalmaade provintside vahel ja seda, et mitmes Madalmaade provintsis on põhjavee nitraadisisalduse ja eutrofeerumise reostuskolded. Limburgi provintsis oli 36 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja 22 % põhjavee seirejaamades täheldati keskmise nitraadisisalduse suurenemist, samal ajal kui 74 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 16 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Põhja-Brabandi provintsis oli 26 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja 20 % põhjavee seirejaamades täheldati keskmise nitraadisisalduse suurenemist, samal ajal kui 68 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 7 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Zeelandi provintsis oli 14 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja 47 % põhjavee seirejaamades täheldati keskmise nitraadisisalduse suurenemist, samal ajal kui 80 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 11 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Lõuna-Hollandi provintsis olid 54 % pinnaveekogudest eutroofsed ja 17 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Põhja-Hollandi provintsis olid 61 % pinnaveekogudest eutroofsed ja 19 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Utrechti provintsis täheldati 24 % põhjavee seirejaamades nitraadisisalduse suurenemist, samal ajal kui 43 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 10 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Gelderlandi provintsis oli 10 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja 15 % põhjavee seirejaamades täheldati selle suurenemist. Overijsseli provintsis oli 18 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l ja 19 % põhjavee seirejaamades täheldati selle suurenemist, samal ajal kui 67 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 4 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Drenthe provintsis oli 15 % põhjavee seirejaamades keskmine nitraadisisaldus üle 50 mg/l, samal ajal kui 65 % pinnaveekogudest olid eutroofsed ja 9 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Friisimaa provintsis täheldati 23 % põhjavee seirejaamades nitraadisisalduse suurenemist, samal ajal kui 85 % pinnaveekogudest olid eutroofsed. Groningeni provintsis olid 52 % pinnaveekogudest eutroofsed ja 11 % eutroofseks muutumise ohus, kui meetmeid ei võeta. Flevolandi provintsis olid 33 % pinnaveekogudest eutroofsed.

(11)

Andmed, mille Madalmaad 2020. ja 2021. aastal rakendusotsuse (EL) 2020/1073 kohastes aruannetes esitasid, näitasid põhjavee nitraadisisalduse suurenemist lössi-, liiv- ja savimullaga aladel. 2021. aastal oli liivmullaga piirkonna lõuna- ja idaosas keskmine nitraadisisaldus põhjavee ülemises meetrises kihis 67 mg/l. See ületab liidu piirnormi, mis on 50 mg/l. Alates 2017. aastast on nitraadisisaldus liivmullaga piirkonna selles osas kahekordistunud. Keskmine sisaldus liivmullaga piirkonna põhjaosas oli liidu piirnormist väiksem, kuid suurenes 2021. aastal tasemeni 37 mg/l. Keskmine sisaldus lössimullaga piirkonnas vähenes 2020. aastal veidi, langedes tasemeni 57 mg/l, kuid ületab siiski liidu piirnormi. Savimullaga piirkonnas jäi nitraadisisaldus pidevalt piirnormist väiksemaks, kuid on suurenenud. Turbamullaga piirkonnas mõõdeti väikseimad sisaldused ja 2021. aastal oli keskmine sisaldus 14 mg/l. Andmetest ilmnes ka, et erandiga seotud seirevõrgustikku kuuluvate põllumajandusettevõtete maadel ületas juuretsooni vesi sageli nitraadisisalduse norme, isegi kui selle keskmine väärtus jäi alla 50 mg/l.

(12)

Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõikega 5 kohaldavad Madalmaad tegevusprogrammi kogu oma riigi territooriumil. 26. detsembril 2021 võtsid Madalmaad vastu uue tegevusprogrammi ajavahemikuks 2022–2025 (9) (seitsmes nitraate käsitlev tegevusprogramm), mis sisaldab lisameetmeid, et vähendada toitainete (lämmastik ja fosfor) kadu keskkonda, ja põhineb piirkondlikult diferentseeritud lähenemisviisil, mis oleneb toitainereostuse tasemest ja mullatüübist. Keskkonnamõju hindamise käigus, mille Madalmaade ametiasutuste teaduslik nõuandekomisjon (Commissie van Deskundigen Meststoffenwet) seitsmenda nitraate käsitleva tegevusprogrammi koostamisel korraldas, ilmnes siiski, et tegevusprogrammi võimalik mõju ei oleks veekvaliteedi eesmärkide saavutamiseks piisav. 25. veebruaril 2022 võtsid Madalmaad vastu seitsmenda nitraate käsitleva tegevusprogrammi addendum’i, (10) milles on osutatud riiklikule maapiirkondade programmile, (11) milles on esitatud terviklik lähenemisviis loodusele, veele ja kliimale, sealhulgas lämmastikuheitele, et täita liidu keskkonna- ja kliimanõuded. Addendum’iga soovib Madalmaade valitsus võtta seatud eesmärkide alusel konkreetseid meetmeid, et saavutada põllumajandustegevusest lähtuvate toitainetega seotud veekvaliteedialased sihid.

(13)

Seitsmendas nitraate käsitlevas tegevusprogrammis ajavahemikuks 2022–2025 ja selle addendum’is on piirkondade kaupa kindlaks määratud jõupingutused, mida on vaja teha selleks, et saavutada põllumajandustegevusest lähtuvate nitraatide ja fosforiga seotud veekvaliteedialased eesmärgid, mis on kindlaks määratud direktiivis 91/676/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (12) raames vastu võetud Madalmaade veemajanduskavas. Põhjavee nitraadisisaldusega seoses peavad Zand Noordi, Zand Oosti, Westelijk Noord-Brabanti, Centraal zeeklei, Zuidwestelijk zeekleigebiedi ja Westelijk zandgebiedi piirkond eesmärkide saavutamiseks tegema mõningaid jõupingutusi, samal ajal kui Gelderse Vallei, Oostelijk Noord-Brabant en Limburg Zandi ja Lössgebiedi piirkond peavad nende saavutamiseks tegema märkimisväärseid jõupingutusi. Pinnavee fosforisisaldusega (eutrofeerumisega) seoses peavad Zand Noordi, Zand Oosti, Westelijk Noord-Brabanti, Oostelijk Noord-Brabant en Limburg Zandi, Noordelijk zeekleigebiedi, Centraal zeeklei ja Zuidwestelijk zeekleigebiedi piirkond tegema eesmärkide saavutamiseks mõningaid jõupingutusi, samal ajal kui Gelderse Vallei, Lössgebiedi, Westelijk Zeeklei, Westelijk veengebiedi ja Westelijk zandgebiedi piirkond peavad nende saavutamiseks tegema märkimisväärseid jõupingutusi. See on kooskõlas andmetega, mille Madalmaad esitasid direktiivi 91/676/EMÜ artikli 10 kohaselt.

(14)

Madalmaad võtavad vastu uue põllumajandustegevusest lähtuvate nitraatide ja fosforiga reostunud alade (toitainereostusega alad) loetelu, mis peaks hõlmama kõiki selliste põhja- ja pinnavee seirepunktide valgalasid, kus esineb keskmist nitraadireostust või juhuslikku nitraadireostust, kus on reostuse oht ja märgatav reostuse suurenemise tendents, ning seirepunkte, kus on näha eutrofeerumist või eutrofeerumise ohtu. Loetelu koostamisel tuleks arvesse võtta ka Euroopa Liidu Kohtu asjakohast praktikat, eelkõige kohtuotsuseid C-221/03 (13) ja C-543/16 (14). Kui 1. jaanuariks 2024 ei ole uut loetelu vastu võetud, määratakse toitainereostusega aladeks kõik alad, kus on vaja teha mõningaid või märkimisväärseid jõupingutusi.

(15)

Käesolevat eranditaotlust tuleks kaaluda toitainete kasutamise küsimusena laiemas ELi poliitilises kontekstis, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2000/60/EÜ, 2006/118/EÜ (15) ja 2008/56/EÜ (16) eesmärkide ja sihtide, jõupingutuste jagamise määruse (17) suuremate ambitsioonide ja Madalmaade ÜPP strateegiakava, (18) samuti Euroopa rohelise kokkuleppe toitainereostusalaste eesmärkide valguses. Euroopa rohelises kokkuleppes on kindlaks määratud liidu eesmärgid toitainekao vähendamiseks ja muude kasvuhoonegaaside kui CO2, nimelt suures osas väetamisest ja kariloomadelt lähtuva metaani ja dilämmastikoksiidi piiramiseks. Liit on võtnud strateegias „Talust taldrikule“ (19) ja nullsaaste tegevuskavas (20) eelkõige kohustuse vähendada toitainekadu 2030. aastaks 50 %, mis tooks kaasa väetisekasutuse 20 % vähenemise, ning kaitsta mullaviljakust ja vähendada 25 % võrra ELi ökosüsteemialasid, kus lämmastiku sadestumine ületab kriitilist taset ja kus õhusaaste ohustab elurikkust.

(16)

10. juuni 2022. aasta esialgses ettepanekus riikliku maapiirkondade programmi kohta (21) on Madalmaade valitsus märkinud: „Turbaladel, Natura 2000 aladel ja põhjavee kaitsealadel on suurimaks väljakutseks haavatavad vooluveekogud ja Natura 2000 alasid ümbritsevad puhvervööndid. Neil aladel on põllumajandustootjatel rohkem äritegevuse piiranguid või vähem arendusvõimalusi. Sel juhul on põllumajanduse ekstensiivistamine kõige asjakohasem toimimisviis.“ Samuti on võetud „kohustus luua Natura 2000 alade ümber üleminekualad“. „Natura 2000 alasid ümbritsevad üleminekualad (puhvervööndid) on Natura 2000 aladega külgnevad alad, mis aitavad kaasa süsteemi taastamisele, et säilitada ja taastada asjaomasel Natura 2000 alal elurikkus.“

(17)

Komisjon on Madalmaade eranditaotluse läbi vaadanud, võttes arvesse direktiivi 91/676/EMÜ nõudeid ja eesmärke, varasemate erandiotsuste rakendamisest saadud kogemusi ning seitsmendat nitraate käsitlevat tegevusprogrammi ja selle addendum’it. Ta on uurinud ka veekvaliteedi suundumusi ja võtnud arvesse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Eeltoodu põhjal leiab komisjon, et rohumaapõhistele põllumajandusettevõtetele on vaja tagada kuni nelja-aastane prognoositav erandiga hõlmatud üleminekuperiood, kuni addendum’is esitatud kavandatud reformid on täielikult Madalmaade õigusesse üle võetud ja et uute reformide järkjärgulise rakendamisega kaasas käia. Komisjon leiab ka, et direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamiseks on vaja, et Madalmaad täidaksid rangeid lisatingimusi eelkõige, kuid mitte ainult toitainereostusega aladel. Taotletud erand peaks toetama addendum’is ja riiklikus maapiirkondade programmis kindlaks määratud reformikava.

(18)

Käesoleva otsusega kehtestatav erand ei piira Madalmaade kohustust kohaldada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (22) ja Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-293/17, (23) eelkõige selles esitatud kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 3 tõlgendust, ning kohaldada direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ ega välista, et neist direktiividest tulenevate kohustuste täitmiseks võib olla vaja võtta lisameetmeid.

(19)

Väga oluline on tagada, et aastas ühe hektari kohta täiendavate sõnnikukoguste laotamise lubamine ei tekitaks viivitusi teiste selliste liidu õigusaktide nõuete täitmisel, mille eesmärkide saavutamist lämmastiku- ja fosforireostus võib takistada, ega seaks nende nõuete täitmist ohtu. Seepärast ei tohiks riiklikul tasandil lubada erandeid konkreetsetele põllumajandustootjatele põhjavee kaitsealadel ja Natura 2000 aladel või Natura 2000 alasid ümbritsevates puhvervööndites, mis on määratletud Madalmaade riiklikus maapiirkondade programmis ja mille suurus täpsustatakse 2023. aastal.

(20)

Kariloomade asustustihedus Madalmaades on endiselt väga suur ning oli 2016. aastal liidu suurim, ületades liidu keskmist peaaegu viis korda. Madalmaade esitatud andmete kohaselt vähenes seal ajavahemikus 2019–2021 kariloomade koguarv 2,5 %, samal ajal kui veiste arv suurenes.

(21)

2020. aasta sõnniku kogutoodangut ei tohiks ületada. See sõnnikutoodangu ülemmäär lõimitakse liikmesriigi õigusaktidesse 1. jaanuaril 2024. Lisaks peaks riikliku maapiirkondade programmi alusel kavandatud reformide rakendamine sõnnikutootmist käesoleva otsuse kehtivusaja lõpuks järk-järgult vähendama.

(22)

Seitsmendat nitraate käsitlevat tegevusprogrammi ja selle addendum’it on vaja eriti just toitainereostusega alade puhul täiendada konkreetsete meetmetega, mis on tuntud oma tõhususe poolest kestlikul toitainete kasutamisel põllumajandusettevõtetes ning põhja- ja magevette jõudva toitainekao vähendamisel.

(23)

Madalmaad kehtestasid täiustatud rakendamisstrateegia, et tõhustada pettuste ärahoidmist sõnnikupoliitika elluviimisel. Kõnealust strateegiat rakendati 2020.–2021. aastal, kuid COVIDi pandeemia tõttu esines selle rakendamisel ka mõningaid viivitusi. Strateegiat tuleb selle peamisi tegevussuundi järgides tõhusalt rakendada ja laiendada ka teistele piirkondadele, kus esineb sõltumatu hinnangu kohaselt märkimisväärne sõnnikukäitlusalaste õigusnormide tahtliku rikkumise oht. Kavandatud põllumajandusreformide üleminekuperiood võib kaasa tuua ka pettuste suurenemise ja seepärast tuleks kontrollimist tõhustada.

(24)

Konkreetsele põllumajandustootjale loa andmisel kohaldatakse teatavaid tingimusi, mille eesmärk on tagada põllumajandusettevõttes põllukultuuride vajadustele vastav väetamine ning hoida ära lämmastiku ja fosfaadi sattumine vette. Käesolevas otsuses sätestatavaid meetmeid tuleks kohaldada lisaks seitsmenda nitraate käsitleva tegevusprogrammi ja selle addendum’i alusel juba kohaldatavatele meetmetele.

(25)

Madalmaad peavad rakendama kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 (24) III lisas kindlaks määratud meetmed ammoniaagiheite vähendamiseks. Aruandes, milles käsitleti direktiivi 91/676/EMÜ mõju gaasilisele lämmastikuheitele, (25) leiti, et mõnes suure kariloomade arvuga piirkonnas võib erandi kohaldamine põhjustada gaasilise heite suurenemist. Seepärast tuleks võtta asjakohased meetmed ammoniaagiheite vähendamiseks, sh võtta kasutusele vähese heitega sõnnikulaotamismeetodid ning kehtestada vajaduse korral maksimaalne temperatuur, millega tohib sõnnikut laotada, ja range kohustus põllule laotatud sõnnik või läga kohe mulda segada.

(26)

Käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud tingimusi käsitatakse liikmesriigi õigusega kehtestatud kohustuslike majandamisnõuetena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (26) artiklite 12 ja 13 tähenduses ning käesoleva otsuse artiklites 5 ja 9 sätestatud tingimusi käsitatakse erandiga hõlmatud üksuste puhul liikmesriigi õigusega kehtestatud kohustuslike majandamisnõuetena määruse (EL) 2021/2115 artiklite 12 ja 13 tähenduses.

(27)

Madalmaad peavad täitma 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus sätestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumise eesmärke. Maa muutmine rohumaast põllumaaks tooks kaasa mullasüsiniku heite suurenemise ja takistaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (27) artikli 4 täitmist.

(28)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (28) on sätestatud liidu ruumiandmete taristu rajamise üldeeskirjad liidu keskkonnapoliitika ja keskkonda mõjutada võivate liidu poliitika- ja tegevussuundade rakendamiseks. Käesoleva otsuse rakendamisega seoses kogutud ruumiandmed peaksid vajaduse korral olema kooskõlas kõnealuse direktiivi sätetega. Peale selle peaksid Madalmaad selleks, et vähendada halduskoormust ja suurendada andmete sidusust, kasutama käesoleva otsuse raames vajalikke andmeid kogudes vajaduse korral teavet, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (29) artikli 67 lõike 1 kohaselt loodud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi raames.

(29)

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2025.

(30)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

1)

„rohumaapõhine põllumajandusettevõte“ – põllumajandusettevõte, kus vähemalt 80 % põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

2)

„rohusööjad kariloomad“ – veised (välja arvatud lihavasikad), lambad, kitsed, hobused, eeslid, hirved ja vesipühvlid;

3)

„põllumajandusmaa“ – eraomanduses, renditud või individuaalse kirjaliku lepingu alusel põllumajandustootja poolt kasutatav maa-ala, mille haldamise eest põllumajandustootja otseselt vastutab;

4)

„rohumaa“ – püsirohumaa või ajutine rohumaa, mida kasutatakse vähem kui viis aastat;

5)

„väetamiskava“ – arvutused toitainete kavandatava kasutuse ja kättesaadavuse kohta;

6)

„väetamisarvestus“ – toitainete tasakaalu arvestus, mis tehakse väetistes kasutatavate toitainete tegelike koguste ja selle põhjal, kuidas taimed toitaineid omastavad;

7)

„väetamisregister“ – elektrooniline süsteem, mille kaudu põllumajandustootjad annavad aru tegeliku toitainekasutuse ja sõnnikukäitluse kohta;

8)

„lõuna- või keskosa liivmuld“ – muld, millele Madalmaade õigusaktides (väetiseseaduse rakendusmääruse (30) artikli 1 lõige 1) osutatakse kui lõuna- või keskosa liivmullale;

9)

„lössimuld“ – muld, millele Madalmaade õigusaktides (väetiseseaduse rakendusmääruse artikli 1 lõige 1) osutatakse kui lössimullale;

10)

„toitained“ – lämmastik ja fosfaat.

1)

Madalmaad koostavad hiljemalt 1. jaanuariks 2024 põllumajandustegevusest lähtuvate nitraatide ja fosforiga reostunud alade (toitainereostusega alad) uue loetelu ja uue kaardi, hõlmates kõik selliste põhja- ja pinnavee seirepunktide valgalad, kus esineb keskmist nitraadireostust või juhuslikku nitraadireostust, kus on reostuse oht ja märgatav reostuse suurenemise tendents, ning seirepunktid, kus on näha eutrofeerumist või eutrofeerumise ohtu.

Üleminekumeetmena ja kuni uus loetelu hiljemalt 1. jaanuariks 2024 vastu võetakse, hõlmavad toitainereostusega alad liiv- ja lössimullaga lõuna- ja keskosa piirkondi ning alates 1. jaanuarist 2023 Madalmaade Keskkonnahindamisagentuuri (PBL) riiklikus veekvaliteedi analüüsis (2020) (31) piirkondlike veekogude hulgast kindlaks määratud ja toitainete poolest mittevastavateks (halvas, kehvas ja keskpärases seisundis) aladeks liigitatud valgalasid.

1. jaanuariks 2024 on kehtestatud toitainereostusega alade lõplik loetelu ja kaart ning nende alade hulka kuuluvad vähemalt 2023. aastal kindlaks määratud alad ja mis tahes muud alad, kus põllumajanduse osa toitainereostuse tekkel on märkimisväärne, st ületab 19 % kogu toitainekoormusest.

Kui 1. jaanuariks 2024 ei ole toitainereostusega alade lõplikku loetelu ja kaarti kehtestatud, kasutatakse seitsmendas nitraate käsitlevas tegevusprogrammis ja selle addendum’is kindlaks määratud alasid, mille hulka kuuluvad kõik alad, kus on vaja teha mõningaid või märkimisväärseid jõupingutusi, et saavutada nitraadi- ja fosforisisaldusega seotud veekvaliteedialased eesmärgid, mis on kindlaks määratud direktiivis 91/676/EMÜ ja direktiivi 2000/60/EÜ raames vastu võetud Madalmaade veemajanduskavas.

2)

Madalmaad jälgivad toodetud sõnniku hulka ja tagavad, et riigis toodetav sõnnik ei sisalda üle 489,4 miljoni kilogrammi lämmastikku ja 150,7 miljoni kilogrammi fosfaati (2020. aastal toodetud kogus), ning et addendum’is kindlaks määratud reformide rakendamise tulemusel väheneb toodetud sõnniku kogus järk-järgult ega sisalda 2025. aastal üle 440 miljoni kilogrammi lämmastikku ja 135 miljoni kilogrammi fosfaati.

3)

Alates 1. jaanuarist 2023 ei luba Madalmaad teha käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud erandeid Natura 2000 aladel, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (32) ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt, ning alates 1. jaanuarist 2024 riiklikus maapiirkondade programmis täpsustatud Natura 2000 alade lähedal olevates puhvervööndites, kus kriitiline lämmastikukoormus lämmastiku sadestumiseks on ületatud.

4)

Alates 1. jaanuarist 2023 ei luba Madalmaad teha käesoleva otsuse artiklis 5 osutatud erandeid põhjavee kaitsealadel. Põhjavee kaitsealadel, kus põhjavesi on nitraatidega reostunud, hakatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2024 kohaldama kohustuslike meetmete paketti toitainekoormuse vähendamiseks.

5)

Madalmaad kehtestavad järgmised meetmed.

6)

Madalmaad kohaldavad täiustatud rakendamisstrateegiat, tuginedes rakendusotsuse (EL) 2020/1073 artikli 4 lõike 3 kohaldamisel saadud kogemustele. Täiustatud rakendamisstrateegia hõlmab vähemalt järgmist: