(1)

Rumeenia 7. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu rakendusotsusega (EL) 2020/1355 (2) Rumeeniale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 4 099 244 587 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Rumeenia riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Rumeenia kasutatava laenu eesmärk oli rahastada lühendatud tööaja kava, sarnaseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artiklis 3.

(3)

COVID-19 puhang on halvanud olulise osa Rumeenia tööjõust. See on kaasa toonud Rumeenia avaliku sektori kulude korduva järsu ja olulise suurenemise seoses uute meetmetega, täpsemalt käesoleva otsuse põhjendustes 11, 12 ja 16–34 osutatud meetmetega ning rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktides a, c, d, e, f, g, h ja i osutatud meetmetega.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Rumeenia on võtnud 2020., 2021. ja 2022. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, avaldasid ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2020. aasta lõpuks oli vastavalt 9,3 % ja 47,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2021. aasta lõpuks olid need näitajad 7,1 % ja 48,8 %. Komisjoni 2022. aasta kevadprognoosi kohaselt on Rumeenia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg 2022. aasta lõpuks vastavalt 7,5 % ja 50,9 % SKPst. Rumeenia SKP peaks 2022. aastal suurenema 2,6 %.

(5)

26. mail 2022 taotles Rumeenia liidult rakendusotsuse (EL) 2020/1355 alusel finantsabi, et laiendada meetmete loetelu, milleks finantsabi on juba antud, et veelgi täiendada 2020. aastal võetud riiklikke meetmeid leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (edaspidi „taotlus“). Täpsemalt kehtestas ja pikendas täiendavalt Rumeenia põhjendustes 6–12 osutatud lühendatud tööaja kavu ja samalaadseid meetmeid.

(6)

Valitsuse erakorralise määrusega 30/2020, (3) millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis a, on nähtud ette hüvitised nende tööandjate töötajatele, kes COVID-19 puhangu tõttu oma tegevust vähendavad või selle ajutiselt katkestavad. Erakorralise seisukorra ajal on hüvitise ülemmäär 75 % selliste töötajate põhipalgast (kuid mitte üle 75 % riigi keskmisest brutopalgast). Meedet pikendati 2021. aasta detsembrini valitsuse erakorralise määrusega 111/2021 (4) ja 2022. aasta märtsini valitsuse erakorralise määrusega 2/2022 (5) pikendatud.

(7)

Valitsuse erakorralise määrusega 132/2020, (6) millele osutatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis c, on kehtestatud lühendatud tööaja kava, mille kohaselt on tööandjal erakorralisest seisukorrast või valvsuse erikorrast tingitud tegevuse ajutise vähenemise korral võimalik vähendada töötajate tööaega kuni 50 %. Vähendatud tööaja perioodil saavad asjaomased töötajad hüvitist 75 % ulatuses tavalise tööaja brutopalga ja nende tegeliku palga vahest. Meedet muudeti seadusega 58/2021, mis pikendas meedet 2022. aasta juunini, s.o valvsuse erikorra lõpule järgnenud kolmanda kuu lõpuni.

(8)

Valitsuse erakorraliste määrustega 30/2020 (7) (artikkel XV) ja 132/2020 (8) (artikkel 3), millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktides d ja e, on kehtestatud kaks meedet füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabade elukutsete esindajatele. Nendele, kes lõpetasid COVID-19 puhangu mõju tõttu töö täielikult, maksab riik hüvitist 75 % ulatuses Rumeenia keskmisest brutopalgast kuni erakorralise seisukorra lõpuni. Nendele, kes vähendavad oma tööaega, maksab riik hüvitist kuni 41,5 % ulatuses keskmisest brutopalgast kuni 2022. aasta juunini (valvsuse erikorra lõpule järgnenud kolmanda kuu lõpuni). Esimest meedet, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis d, on pikendatud valitsuse erakorraliste määrustega 111/2021 (9) ja 2/2022. Teist meedet, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis e, on pikendatud seadusega 58/2021 (10).

(9)

Valitsuse erakorralise määrusega 132/2020, (11) mis kiideti heaks seadusega 282/2020 (12) ning mida muudeti valitsuse erakorraliste määrustega 182/2020, (13) 211/2020 (14) (mis kiideti heaks seadusega 58/2021) (15), 220/2020, (16) 226/2020, (17) 44/2021, (18) 111/2021 (19) ja 2/2022 (20) ning millele osutatakse rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis f, kehtestati meede, millega makstakse päevatöölistele, kes lõpetavad töö seoses COVID-19 puhangust tingitud äritegevuse peatumisega, kuni kolm kuud toetust 35 % ulatuses nõuetekohasest töötasust tööpäeva kohta. Meedet pikendati 2022. aasta juunini, s.o valvsuse erikorra lõpule järgnenud kolmanda kuu lõpuni;

(10)

Seaduse 19/2020 (21) (pikendatud valitsuse erakorralise määruse 147/2020 (22) artikli 4 lõikega 3 ja valitsuse erakorralise määruse 110/2021 (23) artikliga 7) artikliga 3 nähti ette täiendav lapsehooldustoetus riigikaitsesüsteemi, kinnipidamisasutuste, riiklike tervishoiuasutuste ja muude ministeeriumi määrusega kehtestatud kategooriate avaliku sektori töötajatele. Hüvitise saamise tingimuseks on see, et teine vanem ei saa kasutada muid õigusi, mis annavad vanematele vabu päevi laste järele vaatamiseks haridusasutuste ajutise sulgemise korral. Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele sissetulekutoetust, mis aitab katta lastehoiukulusid, kui koolid on suletud, ja aitab seega vanematel jätkata töötamist, hoides ära töösuhte ohtusattumise. Meedet pikendati 2021/2022. õppeaasta lõpuni ja laiendati ka erasektori töötajatele.

(11)

Taotluses osutatud seadusega 136/2020 (24) (sh hilisemad muudatused) ja valitsuse erakorralise määruse 70/2020 (25) artikliga 13 kehtestati karantiinis olijatele ja diagnoositud COVID-19ga isikutele mõeldud haigushüvitis.

(12)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määruse 132/2020 (26) artikkel 6 hõlmas 2 500 Rumeenia leu suuruse ühekordse rahalise toetuse andmist iga kaugtöötaja tööandjatele, et osta kaugtööks vajalikke tehnilisi kaupu ja teenuseid. Meedet kohaldatakse tööandjatele, kelle töötajad on teinud 2020. aastal erakorralise seisukorra ja valvsuse erikorra ajal kaugtööd vähemalt 15 tööpäeva. Nimetatud meedet võib selle sihtotstarbe ja majandusliku mõju tõttu pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks. Kaugtöö soodustamisega COVID-19 pandeemia ajal aitab see säilitada töösuhteid. Samuti annab see töötajatele sissetulekutoetust, mis aitab katta kodukontori kulud, et oleks võimalik piirangute ajal tööd teha.

(13)

Rumeenia kehtestas ja pikendas mitmeid tervisemeetmeid COVID-19 puhangu tõkestamiseks. Täpsemalt puudutab see põhjendustes 14–34 osutatud meetmeid.

(14)

Rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis g osutatud valitsuse erakorralise määrusega 11/2020 (27) (pikendatud valitsuse erakorralise määruse 131/2020 (28) artikliga 2 ja seaduse 136/2020 (29) artikliga 6) kehtestati lisatasu lisatöö eest riikliku tervishoiuinstituudi eristruktuuride ja maakondade tervishoiudirektoraatide ja Bukaresti tervishoiudirektoraadi töötajatele, kes tegelevad üleilmse COVID-19st tingitud eriolukorraga seotud sündmuste ärahoidmise ja piiramise koordineerimise ja rakendusmeetmetega. Meetmega on nähtud ette hüvitis, mis on 75 % põhipalgast tavalisel tööajal töötatud tundide eest ning 100 % põhipalgast nädalavahetustel, riigipühadel ja muudel tööpäevadena mittearvestatavatel päevadel töötatud tundide eest. Meedet võib käsitada tervisemeetmena määruse (EL) 2020/672 tähenduses. Meedet pikendati 2020., 2021. ja 2022. aastal ning see jääb kehtima seniks, kuni WHO on seisukohal, et COVID-19 on üleilmne pandeemia.

(15)

Rakendusotsuse (EL) 2020/1355 artikli 3 punktis i osutatud seaduse 56/2020 (30) artikliga 7 (muudetud valitsuse erakorralise määrusega 116/2021) (31) kehtestati lisatasu eriti ohtlike töötingimuste eest kuni 30 % ulatuses töötasust meditsiinitöötajatele, kes osalevad COVID-19le suunatud meditsiinilises tegevuses. Meedet kohaldati 2020. aasta märtsist augustini. Meedet laiendati siseministeeriumi töötajatele, kes tegelesid sanitaarmeetmete täitmise tagamisega.

(16)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määruse 131/2020 (32) artikli 1 lõigetega 1a ja 1b võimaldati põhipalgast 30–40 % moodustava lisatasu maksmist maakondade tervishoiudirektoraatide ja Bukaresti tervishoiudirektoraadi töötajatele. Tegevdirektorid ja nende asetäitjad saavad lisatasu 40 % põhipalgast ning tervishoiu kontrolliteenistuses töötavatele ametnikele makstakse lisatasu 30 % nende põhipalgast.

(17)

Taotluses osutatud seaduse 136/2020 (33) artikli 19 lõikega 3 makstakse meditsiinispetsialistidele, parameedikutele ja avaliku sektori abipersonalile põhipalgast vastavalt 50 % ja 2 % moodustavat lähetustasu ja igapäevast lisatasu. Lähetustasu saavad 30 päeva jooksul epidemioloogilise või bioloogilise ohu olukorras sellistesse personalipuuduses tervishoiuasutusse lähetatud töötajad, mille ülesanne on COVID-19 leviku piiramine ja ärahoidmine.

(18)

Taotluses osutatud valitsuse otsuste 254/2020, (34) 840/2020 (35) ja 383/2021 (36) ainsa artikliga ning otsustega 1072/2021 (37) ja 496/2022 (38) nähti ette ajutine palgakulude rahastamine 2 000 uues töökohas, mis on loodud tervishoiudirektoraatide ja riikliku kiirabi tugevdamiseks (kummaski 1 000), et tõkestada COVID-19 levikut.

(19)

Taotluses osutatud valitsuse otsuse 1035/2020 (39) ainsa artikli punkti 3 kohaselt makstakse avalike tervishoiuasutuste või nende struktuuride tervishoiuspetsialistidele ja meditsiinilistele abitöötajatele ning COVID-19 patsientide transpordi, varustamise, hindamise, diagnoosimise ja raviga tegelevate parakliiniliste struktuuride spetsialistidele mõeldud lisatasu 75–85 % ulatuses nende põhipalgast.

(20)

Taotluses osutatud valitsuse otsusega 1031/2020 (40) ja erakorralise määrusega 3/2021 (41) nähti ette tasu tervishoiuasutustevälistes COVID-19 vaktsineerimiskeskustes tegutsevatele meditsiini- ja sanitaartöötajatele ning meditsiinilistele registripidajatele. Meetmest rahastati ka tervishoiuasutusteväliste vaktsineerimiskeskustega kaasnenud jooksevkulusid ja kapitalimahutusi;

(21)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määrusega 3/2021 (42) ja otsusega 1031/2020 (43) nähti ette tasu tervishoiuasutuste COVID-19 vaktsineerimiskeskustes tegutsevatele meditsiini- ja sanitaartöötajatele, meditsiinilistele registripidajatele ning sama tegevusega tegelevatele perearstidele.

(22)

Taotluses osutatud valitsuse otsuses 1031/2020 (44) sätestati COVID-19 vaktsiinidooside ostmine. Raamlepingud on liikmesriikide nimel ja jaoks sõlminud komisjon.

(23)

Taotluses osutatud valitsuse otsustes 201/2020 (45) ja 1103/2020 (46) ning tervishoiuministeeriumi määruses 725/2020 (47) on sätestatud kulude katmine karantiinis konkreetsetel aladel COVID-19 diagnoosi saanud inimestele või COVID-19 järelevalvemetoodika kohaselt loodud nimekirja kuulujatele ja COVID-19 diagnoosiga meditsiinitöötajatele, kes ei vaja haiglaravi või on kokku puutunud koroonapatsientidega ja otsustavad kodust eemal olla. Meede hõlmab üldist toetust, näiteks toidu, majutuse, transpordi, ravimite eest tasumiseks.

(24)

Valitsuse otsustega 1092/2020, (48) 380/2021, (49) 1017/2021 (50) ja 1190/2021 (51) nähti ette COVID-19 raviks remdesiviiri ning kasirivimaabi ja imdevimaabi sisaldava monoklonaalsete antikehade ravimi ostmine. Mõlema ravimi hankemenetlustega tegeles taotluses osutatud raamlepingute (52) alusel liikmesriikide nimel komisjon.

(25)

Taotluses osutatud tervishoiuministeeriumi määrusega 487/2020 (53) nähti ette COVID-19sse nakatunud patsientidele ravimite ostmine. Tervishoiuministeerium sõlmis totsilisumaabi hankimise raamlepingu.

(26)

Taotluses osutatud valitsuse määrusega 19/2021 (54) ja seadusega 55/2020 (55) nähti ette stiimulid täielikult vaktsineeritud isikutele 100 Rumeenia leu suuruste toiduvautšerite andmise näol.

(27)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määruse 131/2020 (56) artikliga 5 nähti ette ajutine (2020. aasta augustist 2021. aasta veebruarini) COVID-19 ennetuse ja mõju leevendamisega tegelenud prefektuuriasutuste personali põhipalga tõus 30 % võrra.

(28)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määrusega 186/2020 (57) nähti ette pandeemia tõttu vajaliku 200 täiendava arst-residendiga seotud kulude katmine.

(29)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määrusega 11/2020 (58) nähti ette meditsiinitoodete ja isikukaitsevahendite ostmine pandeemiavastaseks tegevuseks (nt jalakaitsmed, kindad, maskid, hingamisaparaadid ja kanderaamid), et luua ja täiendada erakorralisi meditsiinivarusid.

(30)

Taotluses osutatud seadustes 319/2006 (59) ja 55/2020 (60) ning töö- tervishoiuministeeriumide ühismääruses 3577/831/2020 (61) sätestati siseministeeriumi töötajatele sanitaarkaitsevahendite ostmine.

(31)

Taotluses osutatud valitsuse erakorralise määrusega 197/2020 (62) nähti ette vabatahtlike arstitudengite tasustamine, kes pakkusid erakorralist tuge haiglates või tervishoiuasutustes.

(32)

Taotluses osutatud tervishoiuministeeriumi määrusega 487/2020 (63) nähti ette kahte sorti ravimite (molnupiraviir ja anakinra) ostmine, mida kasutatakse COVID-19 patsientide raviks.

(33)

Taotluses osutatud seaduse 95/2006 (64) artikliga 51, valitsuse otsusega 155/2017 (65) ja tervishoiuministeeriumi määrusega 377/2017 (66) sätestati COVID-19 testimise rahastamine sellele spetsialiseerunud asutustes. Pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooni laboriteste, mida rahastatakse riiklikust prioriteetsete nakkushaiguste järelevalve ja tõrje programmist, tehakse inimestele, kes on välja selgitatud uue COVID-19ga seonduva ägeda respiratoorse sündroomi järelevalve metoodika kohaselt või tervishoiuministri määrusega.

(34)

Taotluses osutatud tervishoiuministeeriumi määrusega 58/4/2022 (67) sätestati perearstide poolt tehtava COVID-19 testimise rahastamine. Seda rahastatakse riigieelarvest, tervishoiuministeeriumi ja riikliku ühtse tervisekindlustusfondi kaudu.

(35)

Rumeenia vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Rumeenia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 3 321 482 911 euro võrra. See on järsk ja oluline kasv, kuna see on seotud nii uute meetmete kui ka pikendatud olemasolevate meetmetega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavadega ja samalaadsete meetmetega, mis hõlmavad olulist osa Rumeenia ettevõtjatest ja tööjõust. Rumeenia kavatseb 353 704 624 euro suurused lisakulud katta liidu vahenditest.

(36)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Rumeeniaga konsulteerinud ja veendunud, et lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega otseselt seotud avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud seoses COVID-19 puhanguga, nagu taotluses osutati.

(37)

Põhjendustes 14–34 osutatud Rumeenia kulud tervisemeetmete, sealhulgas lisa- või pikendatud meetmete jaoks on 2 141 579 582 eurot. Kuna seda liiki meetmed peaksid jääma lisameetmeteks, tuleks tervisemeetmete jaoks mõeldud finantsabi summat vähendada, et see moodustaks kõigi abikõlblike meetmete jaoks mõeldud kavandatavast finantsabist alla poole.

(38)

Rakendusotsusega (EL) 2020/1355 juba antud finantsabi peaks seega hõlmama ka põhjendustes 11, 12 ja 16–34 osutatud uusi meetmeid.

(39)

Rakendusotsusega (EL) 2020/1355 antud finantsabi tuleks vähendada 4 099 244 587 eurolt 3 000 000 000-le. Rumeenia tahab endiselt kasutada finantsabi täielikult ära ja peaks määrama uusi abikõlblikke meetmeid, kui olemasolevad osutuvad ebapiisavaks.

(40)

Rumeenia ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(41)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses liidu siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teatada komisjonile võimalikest riigiabi juhtudest.

(42)

Rumeenia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Rumeenia neid kulutusi teinud,